Ülle Tillmann heaolu suunajuht 513 5043 ulle.tillmann@vorumaa.ee
Merilyn Viin heaolu spetsialist 5309 1046 merilyn.viin@vorumaa.ee
Kadri Ugur heaolu spetsialist kadri.ugur@vorumaa.ee
Katrin Volman vabaühenduste konsultant 525 1750 katrin.volman@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Esmakordselt toimus Võru Maakonna Teaduspäev!

Neljapäeval, 24. novembril, toimus Võru Instituudis Võru maakonna teaduspäev 2022. Ettekandeid tegid ja akadeemilise töö kirjutamise protsessist rääkisid vilistlased ja õppurid Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Varstu Koolist, Võru Gümnaasiumist, Utrechti Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist.

Teaduspäev on Võru maakonnas uus eripärane võimalus õppuri loodud loovtööd, teadustööd, oma ekspertteadmist ja iseennast tutvustada. Lisaks pakub üritus inspiratsiooni neile õpilastele, kes veel otsivad oma suunda elus, sest esitatakse töid paljudest eri valdkondadest. Kogu üritust oli võimalik jälgida ka veebis.

Teaduspäeva sissejuhatuse tegi Kristiina Verro (PhD) Hollandist Utrechti Ülikoolist, kes muuhulgas oli üks 57. eestlasest, kes Euroopa kosmoseagentuuri astronaudiks kandideeris. Verro ütles, et teadlase elustiil sobib suurepäraselt neile, kes armastavad seiklemist ja reisimist. Peamise raskusena tõi Verro välja aga ressursside leidmise. “Teadusrahastuse leidmine on üks teaduskarjääri osa ja ühtlasi üks raskemaid osasid,” nentis Verro. 

Ürituse peakorraldaja ja Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv ütles, et üritusest võiks saada iga-aastane traditsioon. “Üritust korraldades nägime kui suur on teadlaste võrgustik, kes on Võru maakonnaga seotud. Teaduspäev on seega võimalus üksteisega kohtuda ja üksteise tegemistest inspireeruda,” ütles Kõiv.

Kokku toimus 13 ettekannet kuuest erinevast koolist

Inspiratsiooni leidus üritusel tõepoolest kuhjaga, sest kokku tehti teaduspäeval 13 ettekannet, mis rääkisid nii tehtud uurimuse tulemustest kui ka akadeemilisest kirjutamisest laiemalt.

Üheks läbivaks raskuseks akadeemilise töö koostamisel nimetati andmete kogumist. Näiteks tõi kultuurilisest identiteedist oma magistritöö kirjutanud Tiia Allas välja, et pidi vastajate vähesuse tõttu küsimustikku välja saatma suisa kolmel korral. Lisaks peeti akadeemilise töö kirjutamisel keerukamaks ka võõrkeelsete teadusartiklite lugemist ja analüüsimist.

Varstu Koolis loovtöö kirjutanud Laura Kirke Bertel Pertelit võib aga pidada tõeliseks eeskujuks põhikooli õpilastele, kes alles hakkavad oma esimest uurimust koostama. Pertel kirjutas oma töö kodutalu ajaloost. Ettekandes nentis ta aga, et ei tahtnudki alguses midagi sellist teha, aga teda innustas teadmine, et kui tema kodutalust leitud kirju ei uuri võib kaduma minna oluline osa talu ajaloost. Kohustuslik loovtöö koolis andis selleks lihtsalt hea väljundi ja formaadi. Tasub ka mainida, et tema tehtud töö on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu. Noor neiu plaanib ka gümnaasiumiastmes valida õpilasfirma ees just uurimistöö koostamise. 

Teaduspäev andis noortele hea võimaluse saada nõuandeid uurimustöö koostamisest üldiselt. “Ära jäta asja venima, tee lihtsalt ära. See hoiab enda aega kokku ja rõõmustab teisi ka,” ütles oma akadeemilise karjääri jooksul mitmeid uurimusi koostanud ja teaduspäeval esinenud Mariko Faster noortele soovituseks.

Kuna tegemist oli Võru maakonna teaduspäevaga puudutasid mitmed tutvustatud tööd just kohalikku kultuuri. Võrukeelsest laulu- ja rahvapeost Uma Pido kõnelnud Triinu Laane sõnul on kohalikul keelel oluline roll kultuuri säilimisel. Seetõttu on hea meel tõdeda, et teaduspäeval toodi välja, et võrukeelsete uurimuste hulk on tegelikult väga suur ja neid koostatakse igas kooliastmes.

Teaduspäeval on võimalik kasulike teadmisi saada kõigil

Teaduspäeval käsitleti ka teemasid, mis näitasid, millist kasu pakub teadus ettevõtjatele. Näiteks rääkisid Kersti Kaaver ja Kaidi Pari oma magistritöö näitel eetilisest organisatsioonikultuurist ja töötajate hoidmisest oma ettevõttes. 

Osalejate tagasiside põhjal võikski saada maakonna teaduspäevast traditsioon. “Kindlasti on sellist üritust vaja ja formaati võiks ka populariseerida,” ütles üks osalenu. Lisaks toodi välja, et tänu teaduspäeval saab aimu, mida teised uurinud on ja mis meie maakonna inimesi üldse huvitab.

Mida arvasid Teaduspäevast noored, kes alles alustamas oma akadeemilise suuna valimist:

Emily Luiksaar (9.klass) – “Vägev päev, kus oli palju omanäolisi ettekandeid.”

Mulle väga meeldis see päev kuna see pani mind mõtlema teemade üle, millele ma oma igapäevaelus tähelepanu ei pööra. Minu jaoks oli kõige kaasahaaravam ja mõtlema panevam Maarika Eide esitlus, kuna ta rääkis teemast, mis mind tõesti huvitas.

Sellised üritused on minu arvates väga intrigeerivad ning ka tore ja huvitav vaheldus halli argipäeva. 

See oli minu esimene selline üritus, kus ma osalenud olen ja tekitas minus palju positiivseid muljeid. Kui millegi kallal viriseda siis see, et väsitav oli ta küll, aga noh väärt seda istumist oli see kohe kindlasti. Kindlasti võiks midagi sellist tulevikus veel korraldada ja ma loodan siis näha juba rohkem teemast huvitatud inimesi.

Nelli-Ly Bušujev (8.klass) – “Selliseid üritusi on Võru maakonda vaja, sest see aitab olla rohkem valmis loovtööks, bakalaureusetööks ja sealt edasi.”

Ma ütleksin, et ma nautisin seda seltskonda, kes seal oli. Oli teemasid, mis mulle vägagi meeldisid ja tänu sellele oli neist lihtne aru saada. 

Sain ka teada palju uusi teadmisi ja kuidas üldse loovtööde, magistritööde jms esitlemine käib. Ma arvan, et selliseid üritusi on Võru maakonda vaja, sest see aitab olla rohkem valmis loovtööks, bakalaureusetööks ja sealt edasi.

Agnes Laugamets (9.klass) – “Seal visati õhku nii palju erinevaid uurimisküsimusi, et omadega kimpus oleval töö kirjutajal oleks sealt kuhjaga kaasa võtta olnud.”

Jälgisin üritust otse-ülekande vahendusel. Ma ütleksin, et üldjoontes nautisin seda üritust väga. Oli küll teemasid mis jäid mulle kaugeks ja mis mind ei kõnetanud, aga nendel hetkedel saigi rohkem rõhku pöörata sellele nö tehnilisele poolele: kuidas see esitlus välja nägi ja kuidas seda ette kanti. 

Silmaringi on kindlasti kogu see üritus meil kõigil avardanud. See on uus olukord meile kõigile. Ja esitluste koha pealt ütleks nii palju, et seal visati õhku nii palju erinevaid uurimisküsimusi, et omadega kimpus oleval töö kirjutajal oleks sealt kuhjaga kaasa võtta olnud.

 

Kõiki ettekandeid on võimalik kuulata tagantjärele Teaduspäeva Facebooki lehel.

 

Kokku toimus 13 ettekannet:

 

Veebitervitus – Kristiina Verro (Utrechti Ülikool) – “Kas teadlane on elukutse?”

I osa – Keel, kultuur ja elulaad

Tiia Allas (Tartu Ülikool) – “Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides” – magistritöö (2022)

Laura Kirke Bertel Pertel (Varstu Kool) – “Punaku talu lugu inspireeritud kahest kirjavahetusest” – loovtöö (2022)

Mariko Faster – “Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal” – teaduspõhine uurimus (2020)

Triinu Laan (Tartu Ülikool) – “Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs” – magistritöö, (2018)

II osa – Majandus

Kerttu Vill (Võru Gümnaasium) – “Võru kauplustes müüdavate mineraalvee liikide päritolu, keemilise koostise ja omaduste võrdlus” – loovtöö (2021) 

Laura Nagel (Eesti Maaülikool) – “Mahetooraine koolitoidus kasutamist mõjutavad tegurid Võrumaa üldhariduskoolide näitel” –  bakalaureusetöö (2022)

Kersti Kaaver, Kaidi Pari (Tartu Ülikool) – “Eetilise organisatsioonikultuuri seosed töötaja lahkumiskavatsusega elektroonikatööstuse ettevõtte näitel” – magistritöö (2020)

 III osa – Inimene- õppimine ja heaolu

Minni Aia-Utsal (Tartu Ülikool) – “Pro- ja antisotsiaalse käitumise sagedus ja motiivid VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendanud ja kontrollklasside õpilaste hinnangul”- magistritöö (2019)

Anti Paap (Tartu Ülikool) – “Lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemine politsei- ja sotsiaaltöö kokkupuutealal: politseiametnike vaade” – magistritöö (2020)

Marian Kikas (Tallinna Ülikool) – “Õpetaja tegevused ja ajakasutus tundide ettevalmistamisel ning selle efektiivistamise võimalused” – magistritöö (2020)

Maarika Eit (Tartu Ülikool) – “Numbrilist ja kirjeldavat tagasisidet saavate 5. klassi õpilaste ja õpetajate ootused hindamise protsessile inglise keele õppes” – magistritöö (2022) 

Kerli Kõiv (Tartu Ülikool) – “Enesejuhitud õppimise roll NEET-noorte toetamisel: teoreetiline mudel, mis põhineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel” – doktoritöö uuring (2022)

Fotod: Kaisa Äärmaa ja Lota Vana

 

Võru maakonna aasta tegusaim kodanik 2022 on Epp Vana

Täna, 23. novembril, tunnustasid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja nõukogu esimees Anti Allas Rogosi Mõisas Võru maakonna tegusaid kodanike ja kodanikeühendusi.

Novembri lõpus tähistatakse kodanikupäeva. Sellega seoses tunnustati täna ka Võru maakonnas kodanikuühiskonna tegemisi ja algatusi, koosloomisi, ühised ettevõtmiseid ja meie maakonna silmapaistvaid kodanikke.

Võru maakonna aasta tegusaima kodaniku laureaadi tiitli pälvinud Epp Vana tänas inimesi, kes on temaga kaasas kulgenud ja kindlat seljatagust hoidnud. “Ükski säde ei püsi elus üksinda,” ütles Vana.

Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Anti Allas tuletas tunnustuse saajatele meelde, et maakonna sädeinimesed ei tohiks unustada puhata. “ Teete väga palju ja olulist, aga tähtis on ka ennast hoida ja puhata,” lisas ta.

Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots sõnas aga, et just tänased tunnustuse saajad aitavad reaalsete tegudega meie maakonna väärtusi hoida ja maakonda arendada. Toots lisas, et tänaste kriiside valguses võib tegusatest kodanikest või kodanikuühendustest sõltuda kellegi elu ja heaolu.

Ka Võru maakonna silmapaistva ühenduse eripreemia saanud Saagu Parem MTÜ on esile tõusnud just hädasolijate abistamisega. MTÜ juhatuse liige Piret Haljend tuletas oma tänukõnes meelde, et sõda ja kriis Ukrainas ei ole lõppenud, vastupidi, abivajajate arv kasvab. “Täna ma tõin naised lihtsalt pittu,” ütles Haljend oma tänukõnes tõdedes, et olukord on endiselt kurnav ja kutsudes üles Ukraina sõjas kannatanuid aitama.

Sulbi Maarahva Seltsi esindaja ütles aga, et seltsi liikmete aktiivsus ja tegevus põhineb armastusest kodukandi vastu ja suurest soovist panustada sealse elu säilimisse.

Tunnustusüritusel lõi hubasust Anu Taul, kes esitas haanjamaast inspireeritud lugusid.

Tänavused Võru maakonna kodanikuühiskonna laureaadid:

Võru maakonna tegus kodanik 2022 – Epp Vana

Võru maakonna silmapaistev ühendus 2022 – MTÜ Terve Pere Selts

Võru maakonna aasta küla 2022 – Viitina Küla

Võru maakonna kodanikuühiskonda toetanud ettevõte 2022 – Võru Rimi pood

Tunnustussündmuse laureaadid. Foto: Tiina Männe

 

Tervisekassa kutsub veel sel aastal osalema rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul

PRESSITEADE
14.11.2022

Eesti erinevates piirkondades on selleks aastaks veel vabu aegu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule. Tervisekassa kutsub sihtrühma kuuluvaid mehi ja naisi kasutama võimalust osaleda tasuta sõeluuringul ja tuletab meelde, et kutse kehtib aasta lõpuni.

„Ootame juba täna aegu broneerima kõiki, kes kuuluvad mõne vähi sõeluuringu sihtrühma, kuid pole veel uuringul käinud. Kuna sõeluuringuid korraldatakse vaid kindlale vanuserühmale sõltuvalt vähitüübist kahe või viie aasta tagant, on regulaarne osavõtt äärmiselt oluline,” rõhutas Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv. „Kui aja leidmisega tekib probleeme, võtke lahenduse leidmiseks kindlasti ühendust meie klienditeenindusega,“ julgustas Parv.

„Täna alanud sõeluuringute teavituskampaaniaga „Elu on ees” juhime samuti tähelepanu, et sõeluuringuga on võimalik haigus avastada enne, kui see jõuab endast kaebuste näol märku anda,” lausus Tervisekassa tervise edenduse peaspetsialist Gerda Palts.

Novembri alguse seisuga on kõige rohkem osaletud rinnavähi sõeluuringul, mille hõlmatus on 53%. Oluliselt vähem on käidud jämesoolevähi ja emakakaelavähi sõeluuringul, vastavalt 41% ja 36% kutsututest. Kuigi viimastel aastatel on Eesti elanikud sõeluuringutel aina aktiivsemalt osalenud, on keskmine osalusprotsent siiski liiga madal. Riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki vaid siis, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast. „Kuna paljud uued vähijuhud avastatakse endiselt hilises staadiumis, on sõeluuringutel regulaarselt osalemine äärmiselt oluline. See on tõhus viis oma tervise kontrollimiseks ning meelerahu saamiseks,” selgitas Palts.

Keda oodatakse 2022. aastal sõeluuringule?

  • Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 50–69-aastaseid naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.
  • Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 30–65-aastased naisi sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. 
  • Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse 60–69-aastased mehi ja naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962.

 

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut teostavate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab siit: https://www.haigekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.

Emakakaelavähi sõeluuringut saavad sihtrühma naised aasta lõpuni teha ka kodust lahkumata, tellides tasuta kodutesti komplekti internetipõhisest tellimiskeskkonnast hpv.synlab.ee.

Jämesoolevähi uuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes väljastab proovikomplekti. Proovi saab teha mugavalt kodus ning seejärel tuleb see saata laborisse.

Kutse sõeluuringule on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad). Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või kirjutades info@haigekassa.ee ning helistades 669 6630. Vaata ka lisaks www.sõeluuring.ee.

Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!

Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!

Head Võru maakonna kollektiivide juhid!

Elame ajal, kui kõigil on kogu aeg kiire. Elu uperpallid muudavad meid närviliseks ja pahuraks. Aega ei jätku kõigeks, milleks vaja; kõigeks, mis on hea. Mida teha? Mis tooks tagasi rõõmu ja rahu?

“Rutul on ruga taga”, ütleb vanasõna. Viimane aeg on teha paus. Teeme seda koos ja võtame aega…aega hingata ja märgata, kuulatada ja vaiki olla, rõõmustada ja armastada, puhata ja tänu tunda selle eest, mis on hea.

Koos lauldes ja tantsides unustame igapäevamure ja leiame üles naeratuse!

TERE TULEMAST Võru maakonna laulu- ja tantsupeole “VÕTA AIGU…” 20. mai 2023 Kubija lauluväljakul.

“Palju siis pidu on elus, peamine, oleme elus…”, see loeb.

Hea laulja ja tantsija, dirigent ja tantsuõpetaja, lähme koos, võtame elu ja aja ja leiame rõõmu!

Pealavastaja: Tea Kõrs, tea.kors@gmail.com, telefon 56919358

Muusikajuht: Signe Rõõmus, signe@tamula.edu.ee, telefon 56646042

Vahetekstid: Tea Kõrs

Kunstnik: Marika Vaher

Tehniline juht: Margus Külm – kontakt 5226374

Projektijuht: Kristi Vals – kontakt 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

Kaaskorraldaja: Maie Pau

 

Siin on DRIVE kaust, kuhu on lisatud kogu peo repertuaar.

Võru maakonna laulu – ja tantsupeo info ja õppematerjal

Kausta hakkame järjest materjale lisama. Kellel on soovi lisainfo või materjalide järele, palun kirjutage.

NB! Lahtine on veel ka orkestrite repertuaar! Suhtleme orkestrite juhtidega ja täiendame ka seda osa.

 

Eelregistreerimine peole kuni 1. detsember 2022.

Registreerimiseks palun klikka lingil ja täida registreerimisvorm:

https://forms.gle/hXjWLXbjj8MdbAfb7

 Soovin meile sooja ja toetavad koostööd maakonna peo ühisel ettevalmistamisel!

Küsimuste ja täpsustuste korral palun kindlasti helistage või kirjutage.

Foto: Võru maakonna laulu- ja tantsupidu 2022, pildistas Aigar Nagel

 

Lisainfo:

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!

Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!

Koosloome arendusprogrammi on oodatud osalema kultuurivaldkonna eestvedajad, noortevaldkonna- ja vabaühenduste eestvedajad, haridusasutuste töötajad, turismiettevõtjad nii avalik kui ka erasektori esindajad, kes vajavad uuenduslikke lähenemisi mitme osapoolega koostööprojektide disainimiseks ja juhtimiseks.

Koosloome arendusprogrammi saab osalema 6 meeskonda/ideed (ühe meeskonna suurus 4 kuni 6 inimest)

Koolitusprogramm koosneb ühest virtuaalsest ettevalmistavast koolitusest ja kahest füüsilistest töötoast.

Koolituspäevad on:  7. november (virtuaalne) ja 17.-18.november. 

Koolitusprogrammi jooksul saavad osalised teada:

  • Mis on koosloome ja mille poolest erineb see kaasamisest
  • Kuidas kaardistada ja kaasata erinevaid osapooli
  • Millised on koosloome etapid ja rakendusvaldkonnad
  • Milline koosloomeline arengukava koostamine

Koolitusprogrammi tulemusena saavad osalised tööriistad, kuidas koostada mitme osapoolega arenduskavasid või projekte. Töötubades valmivad reaalsed arenduskavad või arendusprojektid.

Koolitus lähtub “learning by doing” metoodikast, kus praktika osakaal on vähemalt 75%. Eesmärgiks on pakkuda õppimiseks ja eksperimenteerimiseks turvalist ja loovat keskkonda, kus saab koolitaja juhendamisel õppida koosloome rakendamist.

Koosloome on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jõustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesmärk. Koosloome võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja sobib hästi arengu- ja tegevuskavade koostamiseks ning koostööprojektide kavandamiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate osaliste omavahelisest koostööst.

Koosloome eelised võrreldes tavalise protsessiga:

  • võimaldab mitme osapoolega koostööprotsesse tõhusalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted,
  • aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna põhineb eriarvamuste sünteesil ja kollektiivsel loovusel,
  • soodustab arvamuste paljusust ja võimaldab tänu erinevatele perspektiividele jõuda praktilistele lahendusteni,
  • tänu ühiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist.

Uuringud väidavad, et 70% kõigist muudatustest ebaõnnestuvad, kuid kui osalised on kaasatud ja muudatuste protsessile pühendunud, siis muudatuste püsimise tõenäosus suureneb 30%.[1]

7.11 kell 12.00 – 15.30 toimuv moderaatorikoolitus on ettevalmistav koolitus, milles mitte osalemine otseselt ei takista järgmistel päevadel osalemist. Järgmised koolitused on kontaktsed (17.11 kell 9.00 – 17.00 ja 18.11 kell 9.00 – 15.30 ) need on sisuliselt seotud ja oluline on järjepidev osalemine.

Ootame osalema meeskondi (3-6 inimest meeskonnas) aga kui sul ei ole veel meeskonda aga soovid osaleda, siis registreeru ikka või võta ühendust.

KOOLITUSPROGRAMMI KAVA:

  1. Päev (virtuaalne): moderaatorite ettevalmistus

Teooria: koosloome teooria

Teooria: moderaatori roll ja ülesanded

Praktika: koosloome modereerimine

  1. Päev

Teooria: CO-CREATE mudel

Praktika: osapoolte kaardistamine

Praktika: ühise visiooni loomine

Praktika: takistuste kaardistamine

  1. Päev

Praktika: innovaatiliste lahenduste loomine takistuste ületamiseks

Praktika: lahenduste valik

Praktika: tegevuskavade koostamine

Koolituse viib läbi Eestis suurima kogemusega koosloomejuht ja disainmõtlemise ekspert Rasmus Pedanik.

Koolitusel õpetatava metoodika alusel on endale arenduskavad koostanud sellised organisatsioonid nagu: Vabamu, Eesti Instituut, Viimsi Vald, Viljandi Vald, Põhja-Pärnumaa Vald, Luunja Vald, Tartu Ülikool jt

REGISTREERI END OSALEMA SIIN  hiljemalt 4. november.

Koosloome arendusprogramm toetab Võru maakonna arengustrateegia ja „Loov Võru maakond tegevuskava“ elluviimist.

Laiem eesmärk on läbi koosloome programmi hoogustada Võru maakonna omavalitsuste koostööd kultuurivaldkonna sees ja valdkondade üleselt ning suurendada avaliku sektori, erinevate võrgustike, ettevõtjate ja kogukondade omavahelist koostööd.

Koosloome arendusprogrammis osalemine on TASUTA!

Koolitusprogrammi korraldab Võrumaa Omavalituste Liit ning toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER meetme 3 “Koostöö ja ühistegevuse arendamine” raames.

Koolitaja pikem tutvustus

Rasmus Pedanik, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor asutaja ja tegevjuht

Rasmusel on üle 15 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimased seitse aastat on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome arenguprogramme avalikule sektorile, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele. Rasmus on juhtinud üle 350 koosloome töötoa ja ligi 40 koosloome arendusprojekti. Rasmus on täiendanud ennast teenusedisaini ja koosloome metoodikate õppimisel Aalto, Helsinki, Gardiffi, Oxfordi ja Harvardi ülikoolide juures. Rasmusel on rahvusvaheline protsessijuhi (fassilitaatori) sertifikaat (IAF) ja avalikus sektoris koosloome juhtimise sertifikaat Harvardi ülikoolist. Rasmus lõpetab õpinguid Tartu Ülikoolis doktorantuuris, kus tema uurimistöö teemaks on koosloome metoodika arendamine. Lisaks õpetab Rasmus Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmõtlemist ja koosloomet. 2016. – 2017. aastal kuulus Rasmus Riigikantselei juures tegutsenud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma. Varasemalt on Rasmus töötanud Riigikontrollis ja Siseministeeriumis regionaalministri nõunikuna. Rasmus kuulub Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühma.

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab). Si-Lab on 2017. aasta asutatud sotsiaalne ettevõte eesmärgiga uurida, arendada ja rakendada koosloomet, disainmõtlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Si-Labi meeskonnal on Eestis suurim kogemus disainmõtlemisel põhinevate koosloome arenguprogrammide disainimisel ja elluviimisel. Si-Lab on ka ainuke organisatsioon Eestis, kelle peamiseks eesmärgiks on kooloome metoodika teaduslik arendamine. Metoodika arendamisel teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Si-Lab on juhtinud tänaseks üle 400 koosloome töötoa ja viinud ellu 40 koosloome projekti. Meie programmides, töötubades, koolitustes ja projektides on osalenud üle 2000 inimese. Meie arenguprogrammidest ja projektidest on kirjutatud magistritöid ja teadusartikleid. Lõpujärgus on kaks doktoritööd.

Alates 2021. aastast on Si-Lab Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade ja koosloome arendamise suunal eesmärgiga töötada välja ja juurutada kaks horisontaalset koostöömudelit: 1) kohalikule omavalitsusele võrgustiku põhine kogukonna kaasamise ja arendamise mudel ning 2) sektorite ülene koostöömudel piirkondlike probleemide lahendamiseks.

Koosloome metoodika arendamisel lähtume me korraga maailma parimast praktikast kui kohalikest oludest olles edukalt Eestisse importinud ja siia kohandanud mitu erinevat koosloomelist probleemide lahendamise metoodikat, milles me omame ka sertifikaate: Action Learning (ILM), Technology of Participation (IAF), Oxford Scenario Planning, Creating Collaborative Solution (Harvard) jt.

Si-Labi klientideks ja koostööpartneriteks on peamiselt avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Oleme teinud koostööd mh Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Haridus- ja Noorsooameti, Innotiimi, Tallinna Linnavalitsuse, Tartu Linnavalitsuse, Viimsi valla, Vabaühenduste Liidu, Vabamu jt. institutsioonide ja organisatsioonidega.

Lisainfo:
Kristi Vals, Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

 

 

 

 

 

 

 

[1]  https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/changing-change-management

aktiivsed-kodanikud-mtüd

Kätte on jõudnud tegustate kodanike ja ühenduste märkamise ja tunnustamise aeg Võru maakonnas! Tähtaeg 6. november.

Novembri lõpus kui tähistatakse kodanikupäeva, on meilgi Võru maakonnas soov esile tõsta kodanikuühiskonna tegemised ja algatused, koosloomised ja ühised ettevõtmised. Tunnustame inimesi, kes oma ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning andud oma panuse Võru maakonna kodanikuühenduste tegemistesse, kiidame ühendusi, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, väärtustame ettevõtteid, kes on toetanud kodanikuühiskonda ja valime taas maakonna aasta küla.

Esitatud kandidaat peab vastama vähemalt ühele statuudis välja toodud kriteeriumile.

Võru maakonna tegusa kodaniku tunnustuse saaja:

  • omab kogukonnas olulist rolli kas mõtte või tegudega
  • on panustanud piirkonna arengusse
  • on aktiivne ja koostööaldis
  • on kogukonda ühendav
  • on panustanud vähemalt ühe vabaühenduse töösse

 Võru maakonna silmapaistva ühenduse tunnustuse saaja:

  • tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne
  • on teistele ühendustele eeskujuks
  • on oluliselt aidanud kaasa erinevate sektorite tulemuslikule koostööle

 Kodanikuühiskonda toetanud ettevõtte/ettevõtja tunnustuse saaja:

  • on toetanud vabaühenduste tegevust rahaliselt või mõnel muul moel
  • on loonud, hoidnud ja/või innustanud koostööd era- ja mittetulundussektori vahel

Aasta küla / külade piirkonna tunnustuse saaja:

  • on olnud positiivse arenguga ja hea külasisese koostööga viimase kolme aasta jooksul
  • on edukalt algatanud ja ellu viinud külaarenduslike projekte
  • on olnud aktiivsete ühistegevuste korraldaja ning hea näide koostööst kohaliku omavalitsusega
  • on avatud ja tuntud kohalikul ja maakondlikul tasandil

Kõigi tunnustatavate nimed avaldatakse tänutäheks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Tunnustuse andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud kandidaatidest. Komisjonil on õigus omistada tunnustatutele täiendavaid aunimetusi (nt loovuse sütitaja, kogukonna vedur, Võrumaa uuendaja, säravaim tegu jne). Tunnustatud kuulutatakse välja pidulikul tunnustamisüritusel 26. novembril.

Palun anna meile hiljemalt 6. novembriks teada, keda võiksime sel aastal tunnustada ja lisa kirjeldus, et miks just neid. Täida ankeet. Paberkandjal taotlused saata Võrumaa Arenduskekuse aadressile Jüri tn 12, Võru linn 65605.

Tunnustamist korraldab ja rahastab Võrumaa Arenduskeskus koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Loe lähemalt vabaühenduste rubriigist.

Fotol möödunud aasta laureaadid.

Lisainfo
Katrin Volman
vabaütisüisi nõvvuandja
Võrumaa Arenduskeskus
mob 525 1750
e-post katrin.volman@vorumaa.ee

Otsime oma meeskonda osalise koormusega heaoluspetsialisti!

Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond.

Otsime oma meeskonda osalise koormusega

HEAOLU SPETSIALISTI   (tervisedendus)

 

Oled oodatud kandideerima, kui sinu suur soov on aidata kaasa tervist ja heaolu toetava mõtte- ja eluviisi arendamisele Võru maakonnas ning heaolu toetava keskkonna kujundamisele.

Sa tugined tegevuste kavandamisel tõenduspõhistele programmidele, soovid luua Võru maakonna elanikele tervist toetav keskkonda ning oled valmis juhtima valdkondlikku koostööd erinevate partnerite vahel. Sul on kõrgharidus.  Kasuks tuleb sinu varasem töökogemus avalikus sektoris.

Pakume sulle võimalust aidata kaasa tervist ja heaolu toetava elukeskkonna loomisele Võru maakonnas. Pakume vastutusrikast ja mitmekülgset tööd, paindlikku töökorraldust ja tervist toetavat organisatsiooni.

Töö on osalise koormusega (0,5).

Küsimuste korral vastab heaolu suunajuht Ülle Tillmann,  5196 7531, ulle.tillmann@vorumaa.ee.

Ootame CVd ja motivatsioonikirja hiljemalt 30. septembriks 2022 meiliaadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

 

9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST”

9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST” 

Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro-Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas.

Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).

Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm.

Õhtul naudime suurejoonelist võro-seto kultuuriprogrammi ning lavale astuvad ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist. Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored arutlevad noorte jaoks olulistel teemadel. Fookusesse tulevad kolm teemat: “Kuidas säilitada positiivne mõtteviis?”, teemat juhib Peaasi.ee;

“Minu hobi on minu elukutse ja elu kutse”, teemat juhib Ethel Hainsoo; “Kogukonna turvalisus on minu asi”, teemat juhib Arvi Suvi.

Noortel on võimalus soetada endale noorteFESTi sümboolikaga T-särk. Ööbimine on Värska Gümnaasiumis, kohapeal pakutakse noortele toitlustust.

Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ja kõiki kultuurihuvilisi.

Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest

Registreeri ennast osalema: https://bit.ly/3dmoenA

Eelmisel aastal toimus esimene noortefestival Varstu kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.

Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhata, telefon 5171796

 

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

 

Võrumaa Omavalitsuste Liit kuulutas välja hanke

Võrumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja hanke teenusedisaini protsessi juhtimiseks projekti “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” raames ning käesoleva kutsega teeb kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt pakkumuskutses sisalduvatele tingimustele.

Pakkumuse esitamise tähtaeg 15.08 23.59 emailile arenduskeskus@vorumaa.ee

Pakkumuse lähteülesanne on leitav SIIN.

Lisainfo: projektijuht Kerli Kõiv, kerli.koiv@vorumaa.ee, tel 55603988

Toimus Võrumaa Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide tegevuskavade koostamise praktiline töötuba

Neljapäeval, 16. juunil, toimus Liblikaaias Võrumaa Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide tegevuskavade koostamise praktiline töötuba.
Osalejad said teadmisi ja oskusi tegevuskava loomiseks või täiustamiseks, mis aitab võrgustikul eesmärkide poole liikumisel suunda hoida.
Töötuba juhendas Elo Paap.
Võib olla pilt järgmisest: 15 inimest, inimesed seisavad, puu ja vabas õhus
Rohkem uudiseid