Kadri Kangro heaolu arendusnõunik 510 7487 kadri.kangro@vorumaa.ee
Merilyn Viin heaolu spetsialist 5309 1046 merilyn.viin@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Kutse pop-up akadeemiasse “Turvalisus: kuidas ebaõnnestuda targalt?”

Olete oodatud järgmisel neljapäeval, 18. aprillil Võrumaa Arenduskeskuse pop-up akadeemia loengule, millele järgnevad töötoad, kus viiakse akadeemiline teadmus kokku praktikaga. Seekordse pop-up akadeemia fookus on suunatud turvalisusele ning ühisel aruteluseminaril „Turvalisus: kuidas ebaõnnestuda targalt?“ tuleb Sisekaitseakadeemiast rääkima lektor Priit Suve. Loengu järel võtame töötoas luubi alla turvalisuse temaatika Võru maakonna kontekstis: esimeses töötoas ootame kõikide turvalisuse nõukogu liikmete käest Võru maakonna turvalisuse hetkeolukorra analüüsi jaoks sisendeid. Pop-up akadeemias toimub paralleelselt ka teine töötuba, mis on suunatud omavalitsuse juhtidele, arendusinimestele, turvalisusega seotud organisatsioonidele,  kus käsitletakse heaolufoorumit kui kaasamise mudelit, millel võiks erinevate osapoolte ja organisatsioonide käivitamisel olla maakondlikul tasandil oluline roll. Kas selline koosloome mudel on üldse toimiv – sellele otsime vastuseid. Üritus toimub Tsentris, Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses.

Päevakava:
9.45 – 10.00  Kogunemine
10.00 – 12.00 Priit Suve loeng ja ühisarutelu teemal “Turvalisus: kuidas ebaõnnestuda targalt? ”
12.00 – 12.15 Sirutuspaus
12.15 – 14.00 Turvalisuse teemaline töötuba I “Kas Võru maakonna elanik tunneb end turvaliselt?” (Turvalisuse nõukogu)
12.15 – 14.00 Turvalisuse teemaline töötuba II “Võrumaa heaolufoorum: uue kaasamise mudeli konstruktiivne kriitika?”
14.30 – 14.45 Päeva lõpetamine

Priit Suve – Sisekaitseakadeemia, sisejulgeoleku instituudi professor

Palun osalemisest teada anda hiljemalt 16. aprilliks sellel lingil https://forms.gle/UAFeJ7kc8ysxdXPm9.

Eelinfona anname ka teada, et 16. mail toimub Võrumaa Arenduskeskuse kolmas pop-up akadeemia loeng „Numbrid ei valeta. Pilk Võru maakonnale läbi Statistikaameti silmade“.

Kogukondliku turvalisuse 2019. aasta toetusvoor on avatud

SA Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja kogukondliku turvalisuse 2019. aasta maakondliku toetusvooru. Toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine, elanikkonnakaitse  ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegevusele.

Kogukondliku turvalisuse toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

  • edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;
  • suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);
  • aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Taotlejaks võivad olla:

  • Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus, ning vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused.
  • Vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused saavad olla taotlejaks üksnes vabatahtliku päästekomandoga seotud taotluste puhul.

Toetuse piirsumma on 3 500 eurot.

Toetuse taotlemise tingimused ja taotlusvormid. 

Turvalisuse toetusvooru taotlused tuleb esitada hiljemalt 3. mail 2019 digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee (hilisemad taotlused hindamisele ei kuulu).

Taotluse aruanne tuleb esitada 1 kuu jooksul arvates projekti elluviimise lõppkuupäevast.

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, mob: +372 5309 1046, E-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Siseministeerium avaldas kriisideks valmistumise käitumisjuhised

Siseministeerium avalikustas 20. märtsil käsiraamatu ja veebilehekülje www.kriis.ee, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega. Käitumisjuhised on koostanud Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui 20 organisatsiooni eksperdid.

„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Mida sügavam on kriis, seda kauem läheb riigil aega, et kõiki hädasolijaid aidata Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,“ räägib Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutab, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust. Tammearu sõnul usub 92% Eesti elanikest, et nad saavad kriisiolukorras hästi hakkama. „Uuringutest aga selgub ja kogemus näitab, et inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama. Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud.“

Tammearu soovitab igal inimesel endalt küsida, kas ta teab, kuidas tulla toime, kui Eestit peaks tabama ootamatu õnnetus või looduskatastroof. „Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole? Mida teha, kui satud ise suure õnnetuse tunnistajaks või mis veelgi keerulisem – satud ise sündmuste keskele? Igaühel meist tasub võtta see aeg ja tutvuda veebilehega www.kriis.ee või käitumisjuhiste käsiraamatuga, et saada neile küsimustele vastused,“ kinnitab Tammearu.

Trükisena on käitumisjuhiste käsiraamatud kättesaadavad üle Eesti raamatukogudes ja jõuavad peatselt ka koolidesse. Lisaks on kasulik info kogutud Naiskodukaitse tasuta mobiilirakendusse „Ole Valmis!“, mis on peatselt kättesaadav ka vene ja inglise keeles. „Teavitame käitumisjuhiste valmimisest ja asukohast Eesti inimesi ka e-posti teel. Inimesed, kelle meilikontakt on meil olemas, saavad peatselt asjakohase kirja oma e-postkasti,“ selgitab Viola Murd.

Käitumisjuhised on koostatud paljude organisatsioonide ekspertide koostöös ning Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma eestvedamisel. Käitumisjuhiste koostamisse on andnud oma panuse Riigikantselei, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Häirekeskus, Kaitseväe Peastaap, Kaitseliit, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Naiskodukaitse, Terviseamet, Eesti Linnade Liit, SA Tartu Kiirabi, MTÜ Estlander ja PR Partner OÜ.

Käitumisjuhiste koostamist rahastas Ühtekuuluvusfondi kaudu Euroopa Liit.
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Lisainfo:
Jürgen Klemm
Kommunikatsiooninõunik
Siseministeerium
Tel 612 5210, 5805 5555
E-post jurgen.klemm@siseministeerium.ee

Täna avaldati tutvumiseks vastvalminud Võru maakonna heaoluprofiil

8. märtsil 2019 kinnitas SA Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu Võru maakonna heaoluprofiil, mis avaldati täna kõigile huvilistele tutvumiseks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Võru maakonna heaoluprofiil aitab luua terviklikku vaadet maakonnast, annab ülevaate maakonna elanike heaolust, st tervise, turvalisuse ja sotsiaalse kaitse seisundist ja neid mõjutavatest teguritest.  Heaoluprofiili koostamist juhtis Võrumaa Arenduskeskus kaasates teemaga seotud osapooli – kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi ja teisi huvigruppe.

Heaoluprofiil on suunatud kõigile maakonna elanikele ülevaate saamiseks rahvastiku hetkeolukorrast. Heaoluprofiil on suunatud ka erinevate valdkondade spetsialistide, poliitikutele ja otsustajatele, aidates heaolu temaatikat paremini mõista ja selgemini näha seoseid erinevates valdkondades tehtavate otsuste ja planeeritavate tegevuste ning mõjutavate tegurite vahel.

„Võru maakonna heaoluprofiili koostamisel lähtuti põhimõttest anda lihtne, selge ja faktipõhine ülevaade hetkeolukorrast, mis looks rahvatervise arutelude tõstatamiseks laiema kõlapinna nii elanike kui ka otsustajate hulgas ning aktiviseeriks kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks,“ kirjeldas heaoluprofiili heaoluspetsialist Merilyn Viin.

Võru maakonna heaoluprofiil.

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, mob 5309 1046, e-post merilyn.viin@vorumaa.ee

Sotsiaalministeeriumi Võru maakonna tervisedendaja tunnustuse pälvis Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun

25. veebruaril tunnustati Kadrioru Kunstimuuseumis 2018. aasta tegusaimaid tervisedendajaid. Sotsiaalministeeriumi tänukirja igale Eesti maakonna tervisedendajale andsid üle tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. Kohalikud omavalitsused said esitada tunnustamiseks nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevase töö käigus projektipõhiselt või vabatahtlikult.

„Tervisedendajad, keda täna tunnustame, on ammendamatu energiaga spordientusiastid, kes innustavad inimesi liikuma, nad on suure südamega inimesed, tänu kellele saavad tuge abivajajad, keda ennast või kelle lähedast on tabanud raske haigus, nad on lasteaednikud ja noorsootöötajad, kes õpetavad meie lapsi omaenese elu suunama ja juhtima, nad on politseinikud ja pritsimehed – terved meeskonnad, kes loovad meie ümber iga päev tervist toetavat keskkonda,“ rääkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Võrumaalt pälvis Sotsiaalministeeriumi tunnustuse Merike Õun. Merike on aastast 2007 tegutsenud Võrumaa Spordiliidu tegevjuhina. 12 aastat on ta jäägitult pühendunud Võrumaa spordi- ja liikumisharrastuse edendamisele. Nende aastate jooksul on tema eestvedamisel mitmekordistunud maakonnas toimuvate spordiürituste ning neist osavõtjate arv ning liikumisharrastus on ühtmoodi populaarne nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas. Merikese eestvedamisel on kõige tuntum, juba kaheksa aastat toimunud Võrumaa Pikamaajooksude sari, mis koosneb esialgse nelja jooksu asemel juba 12 jooksust ning iga jooks leiab aset erinevas kohas. Merike on käima lükanud sarnase ülesehitusega ka talvise suusasarja.

Tänu Merikesele on Võrumaa ja Eesti spordimaastikul aset leidnud sellised tuntud üritused: rullsuusavõistlus Võru Roller ja üle Tamula järve ujumine; Heategevusjooks, millega toetatakse Võrumaa tublimate noorsportlaste sportimist, Ummamuudu Liina Üüjuusk ja Võrumaa Mängude sari. Merike on kõige selle kõrvalt ka Võrumaa koolispordi eestvedajaks, kes valutab südant meie noorte liikumisharjumuste kujundamise pärast.

Märkimata ei saa jätta Merikese innovatiivsust – just tema on Võrumaa spordis nuti- ja tehnikarevolutsiooni läbiviijaks. Tänu Merikese entusiasmile on liikumisharrastus ja sport jõudnud igaühe arvuti- ja nutitelefoniekraanile ja Võrumaa spordiüritused toimuvad kaasaegseima ajavõtutehnikaga ning ülekandeid on veebis võimalik näha isegi otse murdmaajooksurajalt.

Võib julgesti öelda, et Merike on pööranud terve Võrumaa liikumisharrastuse usku, sest maakonna spordikalender on täis erinevaid liikumisüritusi, mis on Merikese üles kutsutud ja Võru maakonna inimestele tugevat tervist tagama.

Aitäh Merikesele ja jaksu ka edaspidiseks!

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, 5309 1046, e-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Värskas avati kaasaegne hambaravikabinet ODENTALIA

Alates 6. veebruarist 2019 on võimalik saada hambaraviteenuseid Värska hambaravikabinetis ODENTALIA.

Uues, kaasaegse sisustusega hambaravikabinetis osutatakse nii lastele kui täiskasvanutele järgmisi teenuseid: hambakaariese ennetus ja ravi, juurekanali ravi, igemeravi, kirurgilised protseduurid – hamba eemaldamine jt, proteesimine, hammaste valgendus. Hambaravikabinet pakub ka erakorralist abi hambavalu korral. Hambaravi teostab dr Angela Rehi.

Hambaravikabinet on avatud ja ootab kliente esmaspäevast reedeni 09.00-15.00, aadressil Pikk 30, Värska.

Kabinet asub esimesel korrusel ja omab head ligipääsu invasõidukile.

ODENTALIA OÜ sõlmib Eesti Haigekassaga lepingu nii laste hambaravi kui täiskasvanute hambaravi hüvitise osas.

Ravijärjekorda saab registreeruda tel 711 4400. Lisainfo: https://odentalia.ee/ 

Kõigile, kes veebruaris ja märtsis ravile pöörduvad, jagab hambrahavikabinet kingituseks suuhooldusvahendeid: hambaharju, hambapastat, hambaniiti,  suuloputusvett, Orbiti närimiskummi.

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, tel +372 53091046, e-post:  merilyn.viin@vorumaa.ee 

Aprillis algab uus avalike teenuste delegeerimise ja koosloome arenguprogramm kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste esindajatele

Programmi on oodatud osalema kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste esindajate 4 – 5 liikmelised meeskonnad.

Programmis õpid:

  • tegema vahet omavalitsuse ja vabaühenduse erinevatel koostöövormidel ning nende võimalustel;
  • korraldama teenuste koosloomet, kuhu kõik osapooled, kellest sõltub teenuse pakkumise edukus;
  • kasutama  teenusedisaini ja koosloome tööriistu;
  • planeerima ja kontrollima teenuse kvaliteeti ja mõju;
  • valima delegeerimise viisi ja delegeerimist praktiliselt korraldama;
  • ehitama omavalitsuses üles süsteemi, mis toetab teenuste delegeerimist ja strateegilist koostööd vabaühendustega.

Programmi tulemusena valmib koostöös koolitajate ja oma valdkonna ekspertidega delegeerimise plaan uueks teenuseks või praeguse teenuse edasi arendamiseks.

Programm koosneb 3 koolituspäevast, millele järgneb 5-kuuline nõustamisperiood. Nõustamisprogrammi valitakse omavalitsused või omavalitsuste grupid, kes soovivad hakata koostöös vabaühendustega pakkuma uusi teenuseid või praeguseid edasi arendama. Kokku valitakse välja 8-12 omavalitsust või omavalitsuste gruppi.

Koolitused toimuvad neljas linnas: Pärnus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas.

Programmi tellijaks on Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus, programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadega. Osalejatel tuleb täita ESF-ist tulenevaid nõudeid, sh osalejate andmete esitamise nõue.

Programmi metoodika on väljatöötatud MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt (Si-Lab). Si-Lab on sotsiaalne ettevõte, eesmärgiga arendada ja rakendada koosloomet kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Programmi viiakse ellu MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koostöös.

Programm on osalistele tasuta!

Kandideerimise tähtaeg on 1. märts. Kandideerida saab siin: https://goo.gl/forms/YcJdtwFpBLmgDfwE2

Rohkem infot programmi kohta leiad siit: http://www.koosloome.ee/projektid/avalike-teenuste-delegeermise-koosloome-arengupogramm

Jaanuarist toetab riik Kirde- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul näitas eelmisel aastal lõpule jõudnud Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse piloteerimine, et sedalaadi toetusega on võimalik motiveerida tööandjaid looma korraga mitut töökohta kindlas piirkonnas. Ida-Virumaal loodi toetusega 645 töökohta 17 ettevõttes.  „Näeme selget vajadust sarnase toetuse jätkumise järele Ida-Virumaal, kuid ka seda, et toetust vajavaid piirkondi on rohkem. Seda, et piirkondliku suunitlusega tööturumeetmed on üks võimalus toetada Eesti tasakaalustatumat arengut, leiti ka hiljutises regionaalarengu strateegia elluviimise ülevaates.“

Töökohtade loomist pakutakse piirkondades, kus registreeritud töötus on keskmisest oluliselt kõrgem. Eesti keskmine registreeritud töötuse määr 2018. aastal detsembri seisuga oli 4,8%. Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (8,8%), järgnesid Valgamaa (8,5%), Võrumaa (7,5%) ja Põlvamaa (6,9%).

Toetust saavad tööandjad, kes loovad vähemalt viis töökohta, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal on 810 eurot. Julgustamaks  tööandjaid värbama kohalikke inimesi, toetatakse Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas üle kuue kuu tööta olnud inimeste värbamist. Tööandjale hüvitatakse 12 kuu jooksul 50% töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Iga värvatud töötaja koolituskuludest hüvitatakse vajadusel kuni 2500 eurot.

Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda töötukassast selle aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta lõpuni. Toetuse kogukulu kolme aasta jooksul on ca 1,48 miljonit eurot. Kokku toetatakse sel perioodil ligikaudu 360 töökoha loomist. Kui toetus täidab oma eesmärki, on plaanis seda jätkata ka pärast 2021. aastat.

Siseministeerium ootab taas teie ettepanekuid siseturvalisuse vabatahtlike rühmade ja nende toetajate tunnustamiseks.

Vabatahtlikud päästjad, merepäästjad ja abipolitseinikud teevad väga olulist tööd oma vabast ajast ja tahtest, olles usaldusväärseteks partneriteks kutselistele jõududele. Seda kõike ühe eesmärgi nimel: et Eestis oleks jätkuvalt turvaline elada. Samamoodi väärivad esiletõstmist vabatahtlike toetajad, kes on andnud vabatahtlikele kasutamiseks ruume ja tehnikat, aidanud läbi viia õppusi ning panustanud vabatahtlike töösse muul moel, olgu siis rahaliselt või isikliku ajaga. Soovime igal aastal tunnustada vabatahtlike rühmi ning tänada vabatahtlikke toetavaid inimesi, ettevõtteid, asutusi ja ühinguid, kes panustavad meie riigi turvalisusesse.

Ettepanekuid ootame nii üksikisikutelt kui ka organisatsioonidelt neljas kategoorias:

  • aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm;
  • aasta vabatahtlik merepäästeühing;
  • aasta abipolitseinike rühm;
  • aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja.

Kandidaate saab esitada siseministeeriumi kodulehe veebivormi kaudu, samal leheküljel saab tutvuda täiendava info ning statuudiga (mis on lisatud ka manusena): https://www.siseministeerium.ee/et/vabatahtlikud

Lisa1_Statuut

Kandidaate saab esitada 28. jaanuarini. 

 

Sel aastal toetati Võru maakonna kogukondliku turvalisuse projekte 11 806 euro ja heaolu tegevuste projekte 19 000 euroga

Kogukondliku turvalisuse maakondlike toetusvoorude eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna loomiseks võrgustunud, kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine, elanikkonnakaitse ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegudele.

2018. aasta kogukondliku turvalisuse Võru maakonna toetusvoorust said rahastust projektid, mis aitavad kaasa kohaliku ja piirkondliku turvalisuse elukeskkonna loomisele, suurendavad kogukonna ja ühenduste vahelist koostööd ning arendavad vabaühenduste võimekust. Projekte esitati kokku 16 ja rahastuse said 5 projekti. MTÜ-de algatusel rajatakse kogukondadesse tänavavalgustust, turvakaamerate süsteem, täiendatakse abikomando varustust ning luuakse võimalus, et inimesed oleksid ka pimedal ajal liikluses nähtavad.

Heaolu taotlusvooru eesmärk oli toetada uuenduslikke, jätkusuutlikke ning pika mõjuga tervist edendavaid tegevusi. Rahastati projekte, mis aitavad kaasa Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 ning Heaolu arengukava 2016-2023 eesmärkide saavutamisele Võru maakonnas, suurendavad elanikkonna kehalist aktiivsust, edendavad tasakaalustatud toitumist, vähendavad riskikäitumist ja suurendavad sotsiaalset sidusust. Toetusvoor jagunes meetmeks 1 ja 2. Meede 1 keskendus tervisliku keskkonna ja eluviiside parendamisele ning meede 2 keskendus sotsiaalse sidususe arendamisele.

Kokku laekus Võru maakonna heaolu parandavate, kestlike ja tõenduspõhiste algatuste toetusvooru 16 projekti kogusummas 43 534. Idee elluviimiseks said rahastuse 6 projekti. Rahastatud projektid aitavad luua liikuvamat, tervemat ja rõõmsamat keskkonda ning suurendavad sotsiaalset sidusust erinevate sihtgruppide vahel. Pakutakse võimalusi aktiivsemaks liikumiseks, tervislikumaks toitumiseks, tuge abivajajatele ning luuakse süsteeme, mis aitavad suuremaid kogukonna üritusi paremini hallata.

Järgmisel aastal on planeeritud toetusvoor taas avada kevadel. Täpsema info taotlusvoorude ja toetatud projektide kohta leiab Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt https://vorumaa.ee/heaolu/.

Lisainfo: Riina Savisaar, rahvatervise ja turvalisuse spetsialist, tel 5309 1046, e-post riina.savisaar@vorumaa.ee

Rohkem uudiseid