Kadri Kangro heaolu arendusnõunik 510 7487 kadri.kangro@vorumaa.ee
Merilyn Viin heaolu spetsialist 5309 1046 merilyn.viin@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Töötuba: „Sild tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel“ 26. juunil kell 12 Navi seltsimajas

Võrumaa Arenduskeskuse ja Dermtest OÜ viivad läbi projekti uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas, keskendudes just Võrumaa vajadustele. Projekti eesmärk on vähendada hoolduskoormust ning parandada erivajadustega inimeste toimetulekut, hinnates perearsti ja sotsiaaltöötajate koostöö parandamise võimalusi uudse koostöömudeli abil.

Kuidas korraldada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö nii, et

  • perearstikeskuste töökoormus väheneks
  • inimeste vajadused saaks märgatud
  • infovahetus tervishoiu ja KOV-i vahel oleks efektiivne
  • lahendus arvestaks vananeva ühiskonna ja Võrumaa vajadustega

Töötoas:

  • Tutvustame värsket Võrumaa arsti – ja sotsiaalabianalüüsi Esitleme kolme patsiendijuhtumit
  • Arutame, kuidas parandada keerukate ja sagedamini esinevate juhtumite töökorraldust
  • Pakume välja võimalusi, kuidas tõhustada probleemide varajast avastamist
  • Tutvustame võimalikke tehnilisi lahendusi, uusi teenusemudeleid ning nende rahalist mõju
  • Tagasiside, arutelu ning ettepanekud aitame viia otsustajateni

Päevakava:
12:00 – 12:30 kogunemine, kerge lõuna
12:30 – 14:30 sisuline töö
14:30 – 14:45 paus, suupisted
12:30 – 14:30 sisuline töö 2
14:45 – 16:45 päeva kokkuvõtmine

Palun andke enda tulekust märku 21. juuniks kirjutades aadressile info@dermtest.com

Lisainfo: silver@dermtest.com või +372 5820 5637

Pop-up akadeemia

Pop-up akadeemia “Avaliku sektori innovatsiooni võimalikkusest Võrumaal Vunki mano! loometalgute näitel” 18. juunil

18. juunil toimub Võrumaa Arenduskeskuse neljas pop-up akadeemia teemal “Avaliku sektori innovatsiooni võimalikkusest Võrumaal Vunki mano! loometalgute näitel”, kus võtame luubi alla meie oma Vunki mano! loometalgud ja vaatleme seda teaduse perspektiivist – – mis on see, mis käivitab uuendusi avalikus sektoris, mis kasu võiks olla sektorite vahelisest koosloomest, kas maapiirkond sobib innovatsiooniks. Loengu peab Vunki Mano! projektijuht ja Tallinna Ülikooli doktorant Kadri Kangro. Loengule järgneb samal teemal paneeldiskussioon, kus teaduslikku vaadet tasakaalustab talupoja tarkus ja praktika.

Päevakava:
10.00 – 11.30 “Avaliku sektori innovatsiooni võimalikkusest Võrumaal Vunki mano! loometalgute näitel,” Kadri Kangro
11.30 – 11.45  Sirutuspaus
11.45 – 13.00 Loengu peegeldused ja paneeldiskussioon.

Panelistid:
Britt Vahter, kompetentsikeskus Tsenter juhataja
Jana Trolla, Lõuna-Eesti Haigla õendusjuht
Rein Järvelill, Setomaa vallavolikogu esimees

Palun registreerige osalemine hiljemalt 17. juuniks

Lisainfo: Merilyn Viin, Merilyn.viin@vorumaa.ee , tel 5309 1046

tugiisiku projekt

Kolmveerand Võrumaa erivajadustega inimestest, kes said pilootprojektis tugiisiku teenust, said tööle või otsivad nüüd aktiivselt tööd.

 

Võrumaa omavalitsuste poolt käivitatud kaheaastase pilootprojekti käigus osutati 127-le Võrumaa täiskasvanud abivajajale tugiisikuteenust kokku üle 25 500 tunni. Sellega aidati 75%-l ehk 95 inimesel parandada tema tööhõive olukorda, s.t. aidati säilitada tööd või jõuda töötamiseni või jõuda aktiivseks tööotsijaks.

Kevade hakul lõppes Võrumaal kaheaastane pilootprojekt, mille eesmärgiks oli parandada erivajadustega inimeste võimalusi iseseisvaks hakkamasaamiseks, seal hulgas toetada nende osalemist tööturul. 2016. aastal panid Võrumaa 13 omavalitsust seljad kokku ja otsustasid proovida täiskasvanute tugiisiku teenuse ühist korraldamist, sest vajadus teenuse järele oli suur (hinnanguliselt vajas teenust ca 200 inimest), kuid võimekust selle korraldamiseks omavalitsustes nappis (teenust osutati 2016. aastal 38 inimesele, peamiselt Võru linnas).
2017. aastal käivitati Euroopa Sotsiaalfondi toel vastav pilootprojekt, milles hanke tulemusena hakkas maakonnas tugiisikuteenust osutama MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus.

23. mail toimus Haanjas Suure Muna kohvikus projekti pidulik lõpetamine ja kokkuvõtete tegemine. „Muutus algab julgetest otsustest. 2016. aastal oli Võrumaal 13 omavalitsust ja kõiki neid hõlmava ühise teenuse korraldamise kogemus puudus. Sellise projekti ettevõtmine oli väga suur otsus toonaste vallajuhtide ja ametnike poolt. Täna saame öelda, et see risk õigustas ja tänu koostöötahtele see projekt ka õnnestus,“ ütles Mailis Koger, praegune Rõuge Vallavanem, kes toona Võrumaa Omavalitsuste Liitu juhtides oli üks projekti käima lükkajatest.

Võrumaa olukord on märkimisväärne veel selle poolest, et kordagi ei olnud puudus tugiisikutest. Sageli on just tugiisikute puudus probleemiks, miks teenus on maapiirkonnas kättesaamatu. Kokku andis projekt tööd 39-le tugiisikule.

Kaja Solom, Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse juht sõnas: „Esialgu oli meil väike hirm, et kas suudame tagada nii suures mahus teenust, kas jätkub tugiisikuid? Meilegi üllatusena selgus, et Võrumaal on väga palju väga häid tugiisikuid, kes soovivad pakkuda oma abi. Projekt aitas kindlasti väärtustada seda rasket tööd, mida tugiisikud igapäevaselt teevad ja näitas, et ükski olukord ei ole lootusetu – inimesed, kes oma eluga alati toime ei oska tulla, suudavad õppida ja ise hakkama saamist kasvatada.“

Selle tõestuseks üks lugu paljudest selles projektis, mis kirjeldab, millist muutust kvaliteetne sotsiaalteenus toob:

Malle (nimi muudetud) tuli teenusele eesmärgiga luua lastele turvaline elukeskkond. Ta oli just elukaaslasest lahku kolinud. Eelnevalt olid lapsed olnud sageli peretülide ja –vägivalla tunnistajateks, korduvalt oli juhtumisse kaasatud olnud politsei ja lastekaitse. Naine oli viibinud korduvalt psühhiaatriakliinikus ravil ennastkahjustava käitumise tõttu. Ta oli kimpus ka alkoholi kuritarvitamisega. Olemas oli reaalne oht laste eraldamiseks perest.  Malle pangakonto oli arestitud, võlgadest puudus täpsem ülevaade. Ta oli kaotanud enesekindluse ja –usu ning arvas, et ei saa enam kunagi oma elu korda. Malle sai tugiisiku toel juurde enesekindlust; mõistis psüühikaravimite võtmise tähtsust ning õppis erinevaid olukordi adekvaatselt analüüsima ning vastu võtma nii positiivset kui negatiivset tagasisidet. Ta asus õppima, et omandada uus eriala. Ostis endale ja lastele järelmaksuga korteri, mida jõudumööda remondib. Samuti suudab ta ennast laste kasvatamisel paremini kehtestada ning ettetulevate raskuste korral abi küsida.

Tänaseks on omavalitsuses üle võtnud olulise osa projektis osutatavast teenusest. Kuna vahepeal toimus haldusreform, mille tulemusel omavalitsused suurenesid ning tugevnenud on omavalitsuste koostöö Võrumaa Arenduskeskuse kaudu, siis vajadus teenuse ühiseks korraldamiseks on vähenenud. „Tugiisiku teenuse osutamisega jätkatakse nii omavalitsuste enda jõududega kui Erihooldusteenuste Keskuse abiga. Projektiga loodi tugev vundament, millele suurenenud omavalitsused teenuse korraldusel tuginevad,“ kommenteeris projektijuht Kadri Kangro olukorda peale projekti lõppemist.

Projekti rahastati ESF meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” taotlusvoorust „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused”. Projekti kogumaksumus oli 401 932 eurot, s.h. toetus 301 269 ja omaosalus 100 633 eurot.

 

Lisainfo:
Kadri Kangro
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu valdkonna arendusnõunik
Tel: 51 07487; e-kiri: kadri.kangro@vorumaa.ee

16. mail, algusega kell 11.00 toimub Võrumaa Arenduskeskuse pop-up akadeemia “Numbrid ei valeta. Pilk Võru maakonnale läbi Statistikaameti silmade”

Seekordne pop-up akadeemia esineja on Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski, kelle fookus on suunatud Võru maakonna statistilistele näitajatele, võttes aluseks nii Võru maakonna arengustrateegia 2035+ strateegilised eesmärgid kui ka kohalike omavalitsuste arengustrateegiad. Ettekandes räägitakse rahvastikuga seotud protsessidest, iibest ja rahvastiku vananemisest. Pärast akadeemilist loengut toimub ühine mõttevahetus teemal “Kuidas mõõta Võru maakonna arengut?”.
Üritus toimub Võru Riigimaja III korruse saalis, Jüri 12.

Päevakava:
10.45 – 11.00 Kogunemine
11.00 – 12.30 Mihkel Servinski loeng ja ühisarutelu teemal “Numbrid ei valeta – Võru maakonna arengustrateegia 2035+ läbi statistilise prisma? ”
12.30 – 12.45 Sirutuspaus
12.45 – 14.30 Statistika teemaline töötuba “Kuidas mõõta Võru maakonna arengut?”
14.30 – 14.45 Päeva lõpetamine

Palun osalemisest teada anda hiljemalt 14. maiks.

Kutse pop-up akadeemiasse “Turvalisus: kuidas ebaõnnestuda targalt?”

Olete oodatud järgmisel neljapäeval, 18. aprillil Võrumaa Arenduskeskuse pop-up akadeemia loengule, millele järgnevad töötoad, kus viiakse akadeemiline teadmus kokku praktikaga. Seekordse pop-up akadeemia fookus on suunatud turvalisusele ning ühisel aruteluseminaril „Turvalisus: kuidas ebaõnnestuda targalt?“ tuleb Sisekaitseakadeemiast rääkima lektor Priit Suve. Loengu järel võtame töötoas luubi alla turvalisuse temaatika Võru maakonna kontekstis: esimeses töötoas ootame kõikide turvalisuse nõukogu liikmete käest Võru maakonna turvalisuse hetkeolukorra analüüsi jaoks sisendeid. Pop-up akadeemias toimub paralleelselt ka teine töötuba, mis on suunatud omavalitsuse juhtidele, arendusinimestele, turvalisusega seotud organisatsioonidele,  kus käsitletakse heaolufoorumit kui kaasamise mudelit, millel võiks erinevate osapoolte ja organisatsioonide käivitamisel olla maakondlikul tasandil oluline roll. Kas selline koosloome mudel on üldse toimiv – sellele otsime vastuseid. Üritus toimub Tsentris, Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses.

Päevakava:
9.45 – 10.00  Kogunemine
10.00 – 12.00 Priit Suve loeng ja ühisarutelu teemal “Turvalisus: kuidas ebaõnnestuda targalt? ”
12.00 – 12.15 Sirutuspaus
12.15 – 14.00 Turvalisuse teemaline töötuba I “Kas Võru maakonna elanik tunneb end turvaliselt?” (Turvalisuse nõukogu)
12.15 – 14.00 Turvalisuse teemaline töötuba II “Võrumaa heaolufoorum: uue kaasamise mudeli konstruktiivne kriitika?”
14.30 – 14.45 Päeva lõpetamine

Priit Suve – Sisekaitseakadeemia, sisejulgeoleku instituudi professor

Palun osalemisest teada anda hiljemalt 16. aprilliks sellel lingil https://forms.gle/UAFeJ7kc8ysxdXPm9.

Eelinfona anname ka teada, et 16. mail toimub Võrumaa Arenduskeskuse kolmas pop-up akadeemia loeng „Numbrid ei valeta. Pilk Võru maakonnale läbi Statistikaameti silmade“.

Kogukondliku turvalisuse 2019. aasta toetusvoor on avatud

SA Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja kogukondliku turvalisuse 2019. aasta maakondliku toetusvooru. Toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine, elanikkonnakaitse  ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegevusele.

Kogukondliku turvalisuse toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

  • edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;
  • suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);
  • aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Taotlejaks võivad olla:

  • Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus, ning vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused.
  • Vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused saavad olla taotlejaks üksnes vabatahtliku päästekomandoga seotud taotluste puhul.

Toetuse piirsumma on 3 500 eurot.

Toetuse taotlemise tingimused ja taotlusvormid. 

Turvalisuse toetusvooru taotlused tuleb esitada hiljemalt 3. mail 2019 digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee (hilisemad taotlused hindamisele ei kuulu).

Taotluse aruanne tuleb esitada 1 kuu jooksul arvates projekti elluviimise lõppkuupäevast.

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, mob: +372 5309 1046, E-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Siseministeerium avaldas kriisideks valmistumise käitumisjuhised

Siseministeerium avalikustas 20. märtsil käsiraamatu ja veebilehekülje www.kriis.ee, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega. Käitumisjuhised on koostanud Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui 20 organisatsiooni eksperdid.

„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Mida sügavam on kriis, seda kauem läheb riigil aega, et kõiki hädasolijaid aidata Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,“ räägib Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutab, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust. Tammearu sõnul usub 92% Eesti elanikest, et nad saavad kriisiolukorras hästi hakkama. „Uuringutest aga selgub ja kogemus näitab, et inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama. Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud.“

Tammearu soovitab igal inimesel endalt küsida, kas ta teab, kuidas tulla toime, kui Eestit peaks tabama ootamatu õnnetus või looduskatastroof. „Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole? Mida teha, kui satud ise suure õnnetuse tunnistajaks või mis veelgi keerulisem – satud ise sündmuste keskele? Igaühel meist tasub võtta see aeg ja tutvuda veebilehega www.kriis.ee või käitumisjuhiste käsiraamatuga, et saada neile küsimustele vastused,“ kinnitab Tammearu.

Trükisena on käitumisjuhiste käsiraamatud kättesaadavad üle Eesti raamatukogudes ja jõuavad peatselt ka koolidesse. Lisaks on kasulik info kogutud Naiskodukaitse tasuta mobiilirakendusse „Ole Valmis!“, mis on peatselt kättesaadav ka vene ja inglise keeles. „Teavitame käitumisjuhiste valmimisest ja asukohast Eesti inimesi ka e-posti teel. Inimesed, kelle meilikontakt on meil olemas, saavad peatselt asjakohase kirja oma e-postkasti,“ selgitab Viola Murd.

Käitumisjuhised on koostatud paljude organisatsioonide ekspertide koostöös ning Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma eestvedamisel. Käitumisjuhiste koostamisse on andnud oma panuse Riigikantselei, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Häirekeskus, Kaitseväe Peastaap, Kaitseliit, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Naiskodukaitse, Terviseamet, Eesti Linnade Liit, SA Tartu Kiirabi, MTÜ Estlander ja PR Partner OÜ.

Käitumisjuhiste koostamist rahastas Ühtekuuluvusfondi kaudu Euroopa Liit.
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Lisainfo:
Jürgen Klemm
Kommunikatsiooninõunik
Siseministeerium
Tel 612 5210, 5805 5555
E-post jurgen.klemm@siseministeerium.ee

Täna avaldati tutvumiseks vastvalminud Võru maakonna heaoluprofiil

8. märtsil 2019 kinnitas SA Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu Võru maakonna heaoluprofiil, mis avaldati täna kõigile huvilistele tutvumiseks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Võru maakonna heaoluprofiil aitab luua terviklikku vaadet maakonnast, annab ülevaate maakonna elanike heaolust, st tervise, turvalisuse ja sotsiaalse kaitse seisundist ja neid mõjutavatest teguritest.  Heaoluprofiili koostamist juhtis Võrumaa Arenduskeskus kaasates teemaga seotud osapooli – kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi ja teisi huvigruppe.

Heaoluprofiil on suunatud kõigile maakonna elanikele ülevaate saamiseks rahvastiku hetkeolukorrast. Heaoluprofiil on suunatud ka erinevate valdkondade spetsialistide, poliitikutele ja otsustajatele, aidates heaolu temaatikat paremini mõista ja selgemini näha seoseid erinevates valdkondades tehtavate otsuste ja planeeritavate tegevuste ning mõjutavate tegurite vahel.

„Võru maakonna heaoluprofiili koostamisel lähtuti põhimõttest anda lihtne, selge ja faktipõhine ülevaade hetkeolukorrast, mis looks rahvatervise arutelude tõstatamiseks laiema kõlapinna nii elanike kui ka otsustajate hulgas ning aktiviseeriks kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks,“ kirjeldas heaoluprofiili heaoluspetsialist Merilyn Viin.

Võru maakonna heaoluprofiil.

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, mob 5309 1046, e-post merilyn.viin@vorumaa.ee

Sotsiaalministeeriumi Võru maakonna tervisedendaja tunnustuse pälvis Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun

25. veebruaril tunnustati Kadrioru Kunstimuuseumis 2018. aasta tegusaimaid tervisedendajaid. Sotsiaalministeeriumi tänukirja igale Eesti maakonna tervisedendajale andsid üle tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. Kohalikud omavalitsused said esitada tunnustamiseks nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevase töö käigus projektipõhiselt või vabatahtlikult.

„Tervisedendajad, keda täna tunnustame, on ammendamatu energiaga spordientusiastid, kes innustavad inimesi liikuma, nad on suure südamega inimesed, tänu kellele saavad tuge abivajajad, keda ennast või kelle lähedast on tabanud raske haigus, nad on lasteaednikud ja noorsootöötajad, kes õpetavad meie lapsi omaenese elu suunama ja juhtima, nad on politseinikud ja pritsimehed – terved meeskonnad, kes loovad meie ümber iga päev tervist toetavat keskkonda,“ rääkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Võrumaalt pälvis Sotsiaalministeeriumi tunnustuse Merike Õun. Merike on aastast 2007 tegutsenud Võrumaa Spordiliidu tegevjuhina. 12 aastat on ta jäägitult pühendunud Võrumaa spordi- ja liikumisharrastuse edendamisele. Nende aastate jooksul on tema eestvedamisel mitmekordistunud maakonnas toimuvate spordiürituste ning neist osavõtjate arv ning liikumisharrastus on ühtmoodi populaarne nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas. Merikese eestvedamisel on kõige tuntum, juba kaheksa aastat toimunud Võrumaa Pikamaajooksude sari, mis koosneb esialgse nelja jooksu asemel juba 12 jooksust ning iga jooks leiab aset erinevas kohas. Merike on käima lükanud sarnase ülesehitusega ka talvise suusasarja.

Tänu Merikesele on Võrumaa ja Eesti spordimaastikul aset leidnud sellised tuntud üritused: rullsuusavõistlus Võru Roller ja üle Tamula järve ujumine; Heategevusjooks, millega toetatakse Võrumaa tublimate noorsportlaste sportimist, Ummamuudu Liina Üüjuusk ja Võrumaa Mängude sari. Merike on kõige selle kõrvalt ka Võrumaa koolispordi eestvedajaks, kes valutab südant meie noorte liikumisharjumuste kujundamise pärast.

Märkimata ei saa jätta Merikese innovatiivsust – just tema on Võrumaa spordis nuti- ja tehnikarevolutsiooni läbiviijaks. Tänu Merikese entusiasmile on liikumisharrastus ja sport jõudnud igaühe arvuti- ja nutitelefoniekraanile ja Võrumaa spordiüritused toimuvad kaasaegseima ajavõtutehnikaga ning ülekandeid on veebis võimalik näha isegi otse murdmaajooksurajalt.

Võib julgesti öelda, et Merike on pööranud terve Võrumaa liikumisharrastuse usku, sest maakonna spordikalender on täis erinevaid liikumisüritusi, mis on Merikese üles kutsutud ja Võru maakonna inimestele tugevat tervist tagama.

Aitäh Merikesele ja jaksu ka edaspidiseks!

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, 5309 1046, e-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Värskas avati kaasaegne hambaravikabinet ODENTALIA

Alates 6. veebruarist 2019 on võimalik saada hambaraviteenuseid Värska hambaravikabinetis ODENTALIA.

Uues, kaasaegse sisustusega hambaravikabinetis osutatakse nii lastele kui täiskasvanutele järgmisi teenuseid: hambakaariese ennetus ja ravi, juurekanali ravi, igemeravi, kirurgilised protseduurid – hamba eemaldamine jt, proteesimine, hammaste valgendus. Hambaravikabinet pakub ka erakorralist abi hambavalu korral. Hambaravi teostab dr Angela Rehi.

Hambaravikabinet on avatud ja ootab kliente esmaspäevast reedeni 09.00-15.00, aadressil Pikk 30, Värska.

Kabinet asub esimesel korrusel ja omab head ligipääsu invasõidukile.

ODENTALIA OÜ sõlmib Eesti Haigekassaga lepingu nii laste hambaravi kui täiskasvanute hambaravi hüvitise osas.

Ravijärjekorda saab registreeruda tel 711 4400. Lisainfo: https://odentalia.ee/ 

Kõigile, kes veebruaris ja märtsis ravile pöörduvad, jagab hambrahavikabinet kingituseks suuhooldusvahendeid: hambaharju, hambapastat, hambaniiti,  suuloputusvett, Orbiti närimiskummi.

Lisainfo: Merilyn Viin, heaolu spetsialist, tel +372 53091046, e-post:  merilyn.viin@vorumaa.ee 

Rohkem uudiseid