Katrin Volman kodanikuühenduste konsultant 525 1750 katrin.volman@vorumaa.ee
Karin Plakk projektispetsialist (Kohaliku Omaalgatuse Programm) 5381 1809 karin.plakk@vorumaa.ee
Jaanus Mark korterelamu toetusmeetmete konsultant 521 7587 jaanus.mark@vorumaa.ee

MTÜ-de andmebaas

Kõik kontaktid

Liitu meililistiga

9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST”

9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST” 

Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro-Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas.

Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).

Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm.

Õhtul naudime suurejoonelist võro-seto kultuuriprogrammi ning lavale astuvad ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist. Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored arutlevad noorte jaoks olulistel teemadel. Fookusesse tulevad kolm teemat: “Kuidas säilitada positiivne mõtteviis?”, teemat juhib Peaasi.ee;

“Minu hobi on minu elukutse ja elu kutse”, teemat juhib Ethel Hainsoo; “Kogukonna turvalisus on minu asi”, teemat juhib Arvi Suvi.

Noortel on võimalus soetada endale noorteFESTi sümboolikaga T-särk. Ööbimine on Värska Gümnaasiumis, kohapeal pakutakse noortele toitlustust.

Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ja kõiki kultuurihuvilisi.

Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest

Registreeri ennast osalema: https://bit.ly/3dmoenA

Eelmisel aastal toimus esimene noortefestival Varstu kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.

Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhata, telefon 5171796

 

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

 

Tänasest saavad kogukonnad taas kohalikeks algatusteks raha taotleda

Rahandusministeeriumi pressiteade
01.09.2022

1. septembrist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot projekti kohta, taotluste esitamise tähtaeg on 3. oktoober.

Käesoleval aastal panustab riik koos kevadel toimunud vooruga kogukondade arengusse kokku 1,36 miljoni eurot.

„On suur rõõm näha, et meil on palju hakkajaid kohaliku elu eestvedajad, kellele kodukoha arengud on südameasjaks,“ sõnas riigihalduse minister Riina Solman. „Eestimaa erinevates nurkades saavad tänu sellele ellu kutsutud paljud vahvad ettevõtmised. Näiteks korraldatakse Saaremaa eri kihelkondades „tansiöhtaid“, Ida-Virumaal on koostamisel Illuka mõisakooli aabits, Järvamaal lavastatud 100 osalisega kogukonna muusikal Albu mõisa hariduselust ja palju-palju muud,“ tõi Solman välja.

Ministri sõnul soovitakse kohaliku omaalgatuse programmiga aidata kaasa tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ja püsimisele ning toetust saab taotleda kahest meetmest. „Kogukonna arengu meetmega panustatakse teadmiste ja oskuste kasvu, identiteedi tugevnemisse ja koostöösse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot. Teise meetmega panustatakse ühistegevust soodustavate avalike objektide rajamisse ja arendamisse või vajalikesse teenustesse, maksimaalne rahasumma on 4000 eurot,“ selgitas ta.

Riigi Tugiteenuste Keskuse projektikoordinaatori Tiina Loorandi hinnangul on programm jätkuvalt väga vajalik ja populaarne, seda näitab suur esitatud taotluste arv. „Näiteks kevadvoorus esitati meile 613 taotlust mahus 1,6 miljonit eurot. Neist sai rahastuse 302 projekti summas 774 190 eurot, millega toetati nii kogukondlikku arengut, investeeringuid kui teenuseid,“ rääkis Loorand.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas https://etoetus.struktuurifondid.ee, kuhu saab taotlusi esitada 3. oktoobrini kuni kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid.

Täpsem info ja juhendid on leitavad: https://vorumaa.ee/vabauhendused/kop/

Projektitaotluse kirjutamisel küsi nõu vabaühenduste konsultandilt:
Katrin Volman, katrin.volman@vorumaa.ee, tel 525 1750

Lisainfo: Karin Plakk, karin.plakk@vorumaa.ee, projektispetsialist, tel 5381 1809.

“Õiguse eest seisja” auhinna kandidaatide esitamine

Justiitsministeerium kutsub üles esitama kandidaate „Õiguse eest seisja“ auhinnale, millega tunnustatakse inimesi või inimeste ühendust, kes on oma algatuse, käitumise, suhtumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.

Justiitsministeerium annab „Õiguse eest seisja“ auhinda välja alates 2018. aastast iga kahe aasta järel. Traditsiooni algatas Justiitsministeerium Eesti Vabariigi ning ühtlasi õigusriigi 100. aastapäeva puhul. 1992. aastal vastu võetud Põhiseaduse 30. sünnipäeva tähistamiseks soovib Justiitsministeerium
taas tunnustada õiguse eest seisjaid. Justiitsministeerium annab auhinna üle 6.-7. oktoobril Tartus toimuvatel Eesti õigusteadlaste päevadel, mis on sel korral samuti pühendatud põhiseaduse juubelile.

Ootame tunnustusauhinna kandidaatide ettepanekuid hiljemalt 12. septembriks 2022 e-kirja teel aadressil info@just.ee märksõnaga „Õiguse eest seisja“.
Kandidaate „Õiguse eest seisja“ tunnustusauhinnale saavad esitada kõik üksikisikud ja
organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ettevõtted.
Palume ettepanekud esitada kirjalikult vabas vormis.

Ettepanek peab sisaldama:

  • kandidaadi ees- ja perekonnanime;
  •  lühikest põhjendust, milline on olnud kandidaadi panus Eesti õigusriigi püsimisse ja
    arendamisse;
  •  mille eest isik auhinna kandidaadiks esitatakse;
  •  kandidaadi kontaktandmeid;
  •  kandidaadi esitanud isiku või isikute kontaktandmeid.

Kandidaatide hindamiseks ning nominentide väljaselgitamiseks on Justiitsministeeriumi juurde
moodustatud üheksaliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Justiitsministeeriumi kantsler (komisjoni
esimees), Riigikohtu esimees, Advokatuuri esimees, Juristide Liidu president, Notarite Koja esimees,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ning Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koja esimees.

2020. aastal pälvisid tunnustuse Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Sootak ja emeriitadvokaat
Aleksander Glikman. 2018. aastal pälvisid tunnustuse riigikohtunik Saale Laos, vandeadvokaat Paul
Varul ning tollane Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

Õiguse eest seisja tunnustuse kohta leiab rohkem infot justiitsministeeriumi kodulehelt.

Avati Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi ideede taotlusvoor

Tartu 2024 ootab häid ideid väärtuspõhisteks kogukonnasündmusteks!

Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ametlikku põhiprogrammi ja selle tegevusi koordineerivad Lõuna-Eesti LEADER tegevusgrupid.

Milliseid üritusi võiks kogukonnaprogrammi raames korraldada? 
Seda saab iga kogukond ise otsustada ja välja pakkuda. On oluline, et planeeritav sündmus tõstaks hästi esile Lõuna-Eesti väärtusi – puhast loodust ja mitmekülgset kultuuripärandit.

Tegemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool, kellega kogukonnad saavad huvi korral teha koostööd. Lisainfot Tartu Maailmaülikooli kohta leiab siit.

Kes saavad avatud taotlusvooru oma ideid esitada?
Taotlema on oodatud mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad ning kavandavad väärtuspõhist sündmust LEADER tegevusgruppide omavalitsuspiirkondades:

  • Tartumaa Arendusselts: Elva (k.a Elva linn), Kambja, Luunja, Nõo, Peipsiääre, Tartu, Kastre vald, Tartu linn (endise Tähtvere valla osa), Räpina vald (Meeksi piirkond);
  • Valgamaa Partnerluskogu: Otepää ja Valga vald;
  • Võrumaa Partnerluskogu: Rõuge, Antsla ja Võru vald (välja arvatud Orava ja Misso piirkond) ning Võru linn;
  • Piiriveere Liider: Setomaa ja Räpina vald (välja arvatud Meeksi ja Veriora piirkond), Võru vallast Orava piirkond ja Rõuge vallast Misso piirkond.

Kuidas toetatakse sündmuste elluviimist?
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi valitud sündmused osalevad 2022. aasta novembrist arendusprotsessis, mille raames toimuvad koolitusseminarid ja mentorkohtumised, et aidata ette valmistada sündmuste läbiviimine. Toetust sündmuste läbiviimiseks annavad kohalikud LEADER tegevusgrupid LEADER meetmest ning SA Tartu 2024 toetusest. Kohalik LEADER tegevusgrupp sõlmib lepingu toetust saava sündmuse korraldajaga.

Mida kandideerimiseks teha tuleb?
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi kandideerimise tingimused ja taotlusvormi saab leiab siitTäpsemat infot ja nõu taotlusvoorus osalemiseks saab Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppidest.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm ootab kogukondade ettepanekuid avatud taotlusvooru kuni 15. augustini 2022.

Ootame teie ideid, et üheskoos Lõuna-Eesti veelgi paremini nähtavaks teha ja olla osa meie piirkonna tippsündmusest – Euroopa kultuuripealinnast!

Kogukonnaprogrammi eesmärk on anda hoogu omavahelisele koostööle ja tugevdada Lõuna-Eesti identiteeti, et Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis tutvustada üheskoos kogu Lõuna-Eesti piirkonda meie külalistele just nende väärtuste põhjal, mis on olulised siinsetele inimestele ja kogukondadele. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames korraldatakse aastatel 2023-2024 kokku kuni 24 väärtuspõhist sündmust, mis kutsuvad osalema külastajaid Eestist, Euroopast ja mujalt maailmast.

Louna-Eesti-kogukonnaprogrammi-kutse

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi eestvedajad:

Tartumaa Arendusselts – Kristiina Tammets, Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator, kristiina@tas.ee, tel 5340 9873
Valgamaa Partnerluskogu – Tiina Ivask, tiina@valgaleader.ee, tel 5349 1195
Võrumaa Partnerluskogu – Kerli Kanger, kerli@voruleader.ee, tel 5345 1330
Piiriveere Liider – Endla Mitt, endla@piiriveere.ee, tel 512 7160 

23 organisatsiooni lõid üheskoos sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostööpuu

10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.

Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!

Koostöökokkuleppega liitusid:

  1. Baltic Innovation Agency
  2. EASi ja KredExi ühendasutus
  3. Estonian Business School
  4. Heateo Sihtasutus
  5. Keskkonnaministeerium
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus
  7. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  8. Maaeluministeerium
  9. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
  10. Põhjala tehas
  11. SEB Pank
  12. Siseministeerium
  13. Sotsiaalministeerium
  14. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  15. Tallinna linn
  16. Tallinna Tehnikaülikool
  17. Tallinna Ülikool
  18. Tartu linn
  19. Tartu Ülikool
  20. Vabaühenduste Liit
  21. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
  22. VIVITA
  23. Võrumaa Arenduskeskus

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  • Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  • Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  • Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  • Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe

Võru maakonna laulu – ja tantsupidu tuleb taas

 

Pärast kahte aastat toimub 14. mail kell 18 Kubija lauluväljakul taas Võru maakonna laulu – ja tantsupidu, kandes nime “Pidu meie õuel”.

Tänu keerulisele koroonakriisist tulenevale ajale pole juba kaks aastat meie traditsiooniline iga- aastane maakonna laulu- ja tantsupidu toimunud. Sel aastal on ettevalmistus periood hoogsalt käimas ja pidu toimub. Peol astuvad üles maakonna laulu-, tantsu-, võimlemiskollektiivid, puhkpilliorkestrid, nii laste- noorte – kui ka täiskasvanute kollektiivid ja ka külalised naaber maakondadest. Eraldi on peo repertuaaris folklooriplokk ja seto plokk.  Ei puudu ka üllatusesinejad. Lauljaid saadab maestro Riivo Jõgi poolt kokku pandud ansambel. Peole on registreerinud üle 1500 esineja.

Lavastaja Andre Laine sõnul saab dekoreeritud laululavast ühe tavapärane eestlase kodu: “Kui on pidu, siis on oodatud peole lustima ka külalised naaber maakondadest. Lavastus räägib suguvõsa kokkutulekust, kuhu saabuvad lapsed, lapselapsed, tädid, onud, lellepojad. Kokkutulek möödub põnevalt ja sündmusterohkelt. Pidu kestab mitu tundi, sest mitu aastat pole meie kollektiividel olnud võimalus kokku saada ja ühiselt laulda, tantsida ning muusikat teha. Ka kogu lavastus sünnib ühises koostöös, kuhu on kaasatud mitmed kollektiivide juhid ja meie noored näitlejad”

Peo toimumist toetavad: SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru maakonna omavalitsused, Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus

Pidu on tasuta! Kõik on oodatud nautima taas suurejoonelist maakonna laulu – ja tantsupidu!

Lisainfo:

Kristi Vals                                                                                                                                                                        Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist                                                                                                      +372 59129200                                                                                                                                          kristi.vals@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi Võru maakonna aasta ema 2022 tunnustamiseks

PRESSITEADE

04.04.2022

 

SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kandidaate Võru maakonna aasta ema tunnustamiseks

Aasta ema kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta ema kandidaadiks võib üles seada maakonnas elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.

Võru maakonna aasta ema aunimetuse andmise statuut ja taotluse vorm on leitav Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel. Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta ema“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.

 Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprill 2022.

Aasta ema tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Rõuge vallas elav ema Katrin Roop

Tänavune aasta ema kuulutatakse välja emadepäeval, 8. mai toimuval emadepäevale pühendatud kontserdil Võru Kandles.

 

Lisainfo:

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel. 5912 9200

e-post kristi.vals@vorumaa.ee

 

Kredexi toel saavad korteriühistud nii renoveerimislaenu kui ka toetust päikesepaneelide paigaldamiseks

Kredexi teatel on lähikuudel avanemas korteriühistutele eraldi päikesepaneelide paigaldamiseks mõeldud toetuse taotlusvoor, mille tingimuste kokkupanek on lõpujärgus ning meetme avanedes avalikustatakse nõuded taotlemiseks kredex.ee veebilehel, millel tasub silma peal hoida.

KredExi renoveerimislaenu (https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen) abil saavad korteriühistud kortermaja korda teha. Laenuga saab rahastada korterelamute korrastamist alates väiksematest töödest kuni tervikliku rekonstrueerimiseni. Laenu saab kuni 3 miljonit eurot ühistu kohta. Uuendusena on laenutähtaeg nüüd kuni 30 aastat ja intress alates 2%. Renoveerimislaenu saab kombineerida KredExi rekonstrueerimistoetusega, mis koosmõjus annab hoonele uue näo, hea sisekliima ja kaasaegsed elamistingimused.

KÜ-dele suunatud rekonstrueerimistoetuse meede pole küll veel avatud, aga KredExi esindajate sõnul on suur tõenäosus, et korteriühistud saavad taotlusi esitama hakata käesoleva aasta sügisel. Selleks, et toetust taotleda on KÜ-l vaja teha mitmeid ettevalmistustöid. Täisrenoveerimise korral on kohustuslik tehnilise konsultandi kaasamine, (tehniliste konsultantide nimekirja leiab KredExi veebilehelt: https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja-kov/rekonstrueerimistoetus-2020) kes aitab nii dokumentatsiooni koostamisel, hangete läbi viimisel kui taotluse esitamisel. Esmaste tegevustena korraldatakse projekteerimishange ning seejärel toimub projekteerimine. Projekti valmides selgub läbi hanke renoveerimistööde maksumus. Hoonel peab olema energiamärgis, selle puudumisel tuleb see taotleda. Vajalik on omanikujärelvalve. Hoone täisrenoveerimise korral saavad Võru maakonna korteriühistud toetust taotleda 50% ulatuses. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad lisaks ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenus. Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis. Toetust on võimalik taotleda ka 10% vähem, kui ei täideta kõiki ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet. Eelnevalt teostatud töid ei pea ümber tegema, kui suudetakse saavutada teiste töödega soovitud energiatõhususarvu klass. Erinevaid ettevalmistustöid jagub, nende seas aitab orienteeruda Võrumaa Arenduskeskuse korterelamu toetusmeetmete konsultant. Konsultanti on võimalik kutsuda tasuta osalema korteriühistu üldkoosolekule, aitamaks selgitada teenuste tingimusi. Lisaks pakub KredEx esmast tehnilise konsultandi nõustamist ja hoone ülevaatust, mis on ühistutele samuti tasuta.

Võrumaa Arenduskeskus pakub korteriühistutele tasuta nõustamist KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal. Eelmisel aastal kasutasid Võru maakonna korteriühistud pakutavat teenust lausa 121 korral. Lisaks kutsuti konsultanti kohapealsetele üldkoosolekutele nõustama ja infot jagama 18 korteriühistu poolt, mitmetel kordadel koos tehnilise konsultandiga. Käesoleva aasta esimese paari kuuga on nõu saanud juba üle 40 korteriühistu.

Juba üle 700 korteriühistu on üle-eestiliselt kasutanud võimalust saada oma kodukohas maakondlikust arenduskeskusest tasuta nõustamist. Võta meiega ühendust allpool toodud kontaktidel ja lepime nõustamise kokku.

Jaanus Mark
korterelamu toetusmeetmete konsultant
Võrumaa Arenduskeskus SA
tel +372 521 7587
jaanus.mark@vorumaa.ee

Foto: KredExi toel renoveeritud kortermaja Rõuges, Jaanus Mark

Päästeamet kuulutab taaskord välja ohutusteemalise projektikonkursi

Tänavune Päästeameti projektikonkurss keskendub veeõnnetuste ennetamisele. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Projekti taotluse tingimused asuvad https://www.rescue.ee/et/projektikonkurss-2022 ning taotluse esitamise tähtaeg on 28.03.2022 16:00. 

Veeõnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel kasvutrendis nii Eestis kui ka naaberriikides. Mullu jättis Eestis oma elu märga hauda 60 inimest. Harilikult on Päästeameti  projektikonkursi eesmärk kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, seda ka tänavu, kuid keskendutakse just veeohutusele ja selle tagamisele just füüsilise keskkonna parandamise abil. „Seisame silmitsi kolme põhiprobleemiga – uputakse igas vanuses kalastamisel ja suplemisel ning vanemas eas saavad saatuslikuks kodu läheduses asuvad veekogud. Nii võtsimegi tänavu sihiks toetada just nende kolme õnnetustegrupi ennetusmeetmeid,“ selgitab ennetustöö osakonna nõunik ja projektikonkursi üldkoordinaator Kaisa Üprus-Tali.

Kalastajate uppumiste põhipõhjuseks on turvavarustuse puudumine. Veesõidukiga kalajahile minnes mõeldakse pigem mugavusele kui ohutusele, jäetakse päästevest paati ja selga panemata või hoopiski poodi. Teadagi on päästevestist kasu vaid siis, kui see on seljas, sest õnnetuse korral vees olles on oranži abilist selga saada juba pea võimatu.  Võru valla vabatahtlikud päästjad tulid välja elupäästva ideega paigaldada populaarsete veekogude äärde päästevarustuse kapid, kust on võimalik vajadusel laenata nii päästeveste kui ka muud -varustust. „Tänuväärt idee võiks saada laiemat kasutust ja see on üks erilahendustest, mida võib projektikonkursi raames taotleda,“ sõnab Üprus-Tali.

Suvekuudel suplemisel uppujate arv on küll vähenenud, kuid sellegipoolest uppus mulluse kuumalaine ajal vähemalt kolm inimest nädalas. „Suplemise teevad ohutumaks ohtlikust prügist puhastatud ujumiskohtade põhjad, parandatud ja turvalised (sh libisemiskindlad) vettehüpete sillad mineku kohad, lisaks parandatud või paigaldatud viitega veekogu ohtudele veeohutusstendid,“ ütleb ennetustöö osakonna nõunik. Ka seesuguste tegevuste elluviimiseks võib projektikonkursi rahastust taotleda.

Iga-aastaselt on suureks murekohaks eakate uppumised. Mullu uppus vette kukkumiste ja libastumiste tagajärjel 30 inimest, mis on viie aasta õnnetu rekord. Veel üks moodus teha ohutumaks kogukonna ümbrust läbi projektikonkursi rahastuse, on muuta füüsiliselt ohutuks (eelkõige eakate) kodude lähedal asuvaid veekeskkondi. Selleks on abi veekogude kallaste puhastamisest ja kõva pinnasega täitmisest, veekogudest möödaviivate jalgteede korrastamisest ja nende lähedusse piirete paigaldamisest, ohtlike purrete, lagunenud jalakäijate ja paadisildade asendamisest või parandamisest ning aiamaade ja muude veevõtukohtade läheduses asuvate kastmisvee kättesaamisvõimaluste parandamisest.

„Tänavu on meie eesmärk olla võimalikult pandlik ja bürokraatiavaba – näiteks piisab, kui e-maili teel saadetakse pilt katkisest purdest, summa, mis võib selle parandus või uue paigaldus maksma minna ning mitu inimest sellest kogukonnas abi saab,“ sõnab projektikonkursi üldkoordinaator. Tegevuste elluviimise vahemik on 1. maist kuni 31. augustini.  Üprus-Tali sõnul üheks heaks võimaluseks veeohutuse praktilisi tegevusi ühiselt kogukonnaga plaani võtta ja ellu viia on 7. mail toimuv „Teeme Ära“ talgupäev. Päästeametilt taotletavate rahaliste vahendite alammääraks on 50 ja ülemmääraks on 5 500 eurot.

Päästeameti projektikonkursil on pikk traditsioon ning aastate pikku on keskendutud erinevatel keskkonnaprobleemidel, tuues kasu ja ohutust kogu ühiskonnale. Projekt on laia ampluaaga – läbi aastate on tegeletud vee- ja tuleohutusega ning viimastel aastatel seati eriline rõhk erivajadustega inimeste abistamisele.

Taotlus tuleb esitamise eel kooskõlastada regionaalse koordinaatoriga, kelleks on Valga-, Põlva-, Võru-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaal Riivo Mölter riivo.molter@rescue.ee tel.53479787.

Riivo Mölter
Ennetusbüroo
ennetuspartner
mob: +372 5347 9787
Riivo.Molter@rescue.ee

PÄÄSTEAMET 
Jaama 207 | 50705 Tartu
www.rescue.ee
http://www.facebook.com/paasteamet

KOP

Tänasest saavad kogukonnad kohalikeks algatusteks raha taotleda

1. märtsist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 1. aprill.

Käesoleval aastal toetatakse nii kevadises kui ka sügiseses taotlusvoorus kogukondi kokku 1,3 miljoni euroga. „Kogukonnad on olnud tublid ja leidlikud vooru raha erinevate projektide jaoks kasutama ning rõõmustav on, et järjest enam vahendeid kasutatakse ka kohalike teenuste arendamiseks,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Näiteks Tartumaal on korda tehtud Peedu raudteejaama ootepaviljon, Kavastusse rajatud välijõuväljak ning Naissaare on saanud väga erilise tehnikaekspositsiooniga mere- ja sidemuuseumi,“ nimetas minister.

Riigi Tugiteenuste Keskuse projektikoordinaator Tiina Loorandi sõnul on programm jätkuvalt väga vajalik ja populaarne meede, seda näitab ka suur taotluste arv. „Eelmisel aastal näiteks esitati taotlusvoorudesse kokku 1230 algatust, millest rahastati 524 taotlust summas üle 1,43 miljoni euro,“ märkis ta.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Iga projekti puhul peab omafinantseering olema 10% kogumaksumusest.

Toetust saab taotleda kahest meetmest:
1) kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot;

2) investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja liikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Taotleme on oodatud avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Taotlemine toimub elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas https://etoetus.struktuurifondid.ee, kuhu saab taotlusi esitada 1. aprillini kuni kell 16.30.

Täpsem info ja taotlusvooru tingimused. 
Taotlusvooru infopäev toimub 9. märtsil algusega kell 16:00 Zoomis. Registreeru infopäevale hiljemalt 8. märtsiks! 

Programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Projektitaotluse kirjutamisel küsi nõu vabaühenduste konsultandilt: Katrin Volman, katrin.volman@vorumaa.ee, tel 525 1750

Lisainfo: Karin Plakk, karin.plakk@vorumaa.ee, projektispetsialist, tel 5381 1809.

Rohkem uudiseid