Katrin Volmann kodanikuühenduste konsultant 525 1750 katrin.volman@vorumaa.ee
Aigi Young Europe Direct’i koordinaator, projektispetsialist 5309 0923 aigi.young@vorumaa.ee

MTÜ-de andmebaas

Kõik kontaktid

Liitu meililistiga

Osale oma sündmusega Euroopa muinsuskaitsepäevadel septembris

12.-15. septembrini toimuvate Euroopa muinsuskaitsepäevade teemaks on “Kultuur ja meelelahutus”. Euroopa muinsuskaitsepäevadel on oodatud kaasa lööma muuseumid, raamatukogud, kinomajad, kohalikud seltsid ja kõik teised, kellel on soov tutvustada kultuuri või meelelahutusega seotud pärandobjekti, rääkida sellest mõni kaasakiskuv lugu või äratada üheks nädalavahetuseks ellu ammu unustusehõlma vajunud hoone või objekt. 

Muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada meid igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit, võimaldades inimestele juurdepääsu mälupaikadele ja muuseumidesse ning korraldades ekskursioone oma kodukandi pärandi ning ajaloo paremaks mõistmiseks. Infot ürituste kohta ootame 15. augustini. 

“Kultuur ja meelelahutus” on katusteemana väga lai ja pakub ohtralt lähenemisnurki. Näiteks võib rääkida kultuuri ja meelelahutusega tarbeks ehitatud hoonetest ja nende ajaloost – seltsi- ja kultuurimajadest, raamatukogudest, külakõrtsidest, kolhoosikeskustest ja klubihoonetest. Või hoopis tegevustest, mida nendes hoonetes on tehtud. Pärandi lugu võib rääkida esemete kaudu, näiteks tutvustades filmitehnikat läbi aegade. Ning alati võib rääkida teemast endast – kuidas on kultuur ja meelelahutus viimase saja aasta jooksul muutunud? 

Euroopa muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada nii vaimset kui ainelist kultuuripärandit. Tutvustatav pärand ei pea olema kaitse all. Sündmuse vormi ja kestuse saab korraldaja ise valida lähtuvalt tutvustatavast pärandist ning arvestades muinsuskaitsepäevade aluspõhimõtetega. Varasematel aastatel on korraldatud ekskursioonetehtud näituseidpeetud loenguidkorraldatud teemapäevi. 

Infot ürituste kohta ootame 15. augustini, infot ürituste kohta ootame veebivormi https://forms.gle/XG2vP8dcdXXuZPsC7 kaudu.    

Rohkem infot Euroopa muinsuskaitsepäevade kohta leiab Muinsuskaitseameti koduleheküljelt www.muinsuskaitseamet.ee/et/euroopa-muinsuskaitsepaevad-2019

Jooksva infoga kursis püsimiseks lisa meeldivaks Euroopa muinsuskaitsepäevade Facebooki lehekülg www.facebook.com/muinsuskaitsepaevad/

 

Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaatoriks Eestis on Muinsuskaitseamet.

 Lisainfo: Madle Lippus, Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator, 5666 7058, madle.lippus@muinsuskaitseamet.ee

aasta küla 2019 lüübnitsa

Tänavune Eesti aasta küla on Lüübnitsa

Eesti külaliikumine Kodukant kuulutas reedel alanud maapäevadel välja Eesti aasta küla 2019. Tiitli pälvis Võrumaal Setomaa vallas asuv Lüübnitsa küla, mis on tuntud sibulakasvatajate ja igaaastaste sibula- ning kalalaatade poolest, vahendas “Aktuaalne kaamera.”

“Lüübnitsa on selline vägev küla, mis on Setumaa värav ja Euroopa Liidu lõpp, kus on kolm erinevat kultuuri: eesti, vene ja setu kultuur koos ja vinge-vinge rahvas ja vägev sibul,” kirjeldas Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja.

“See küla, mis asub Peipsi ääres, paistis silma eelkõige oma mitmekultuurilisuse poole pealt, kuidas inimesed omavahel sõltumata kultuuritaustast toimetavad, milliseid ettevõtmisi nad teevad. Ja selles külas on olemas see miski, see säde, see üheshoidmise tunne, kus inimesed koos olles loovad oma elu keskkonda selliseks nagu ise tahavad,” selgitas külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk valikut.

Eelmise aasta küla oli Läsna-Loobu. Küla eestvedaja Heli Napi sõnul muutis tiitli saamine külaelus väga palju.

“Esiteks, meil on nüüd väga uhked külasildid mõlemal pool. Ja siis see, et meie küla on saanud väga palju uusi sõpru, käiakse palju rohkem külastamas kui varem. Enne võib-olla ei teatudki, mis küla see selline on, aga nüüd, ma arvan, et Eestis teab igaüks,” rääkis Napp.

Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja märkis, et kui esialgu arvati, et haldusreformi järel läheb elu halvemaks, siis külaelu läks just järjest paremaks.

“Meie ja terve küla jaoks tähendab see seda, et kõik see, mida arvati, et haldusreformi järgi võivad juhtuda sellised kurjad asjad, et kõik läheb halvemaks, aga küla jaoks tähendab see seda, et läks järjest paremaks, järjest lõbusamaks, usutakse uude omavalitsusse, üheskoos tehakse huvitavaid asju. Ja kindlasti tõusis ühtekuuluvustunne ja ühistegevus 100 või 110 protsenti,” rääkis ta.

maapäev 2019

Eesti Külade XIII Maapäev keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele

26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ning Aasta Küla 2019 kuulutab välja Riigikogu esimees Henn Põlluaas.  Räpina kirikus aga leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.

Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat  Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Just seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva Muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.

Eesti Külaliikumise Kodukant korraldataval Maapäeval osaleb ligi 400 inimest – enamik neist maakondade delegatsioonides, aga paljud tulevad kaasa elama ka oma kodukülale, sest kõigi maakondade Aasta küla kandidaatide seast saab vaid üks üleriigilise Aasta Küla 2019 tiitli. Mitmed organisatsioonid annavad küladele ka eriauhindu, lisaks pärjatakse Maapäeval seekord ka Põlvamaa kaunimate kodude omanikud.

Teisel päeval annab Sulev Valner ülevaate haldusreformi tulemustest ning riigi, valdade ja külade esindajad arutlevad teemal „Tugev küla ja tugev omavalitsus loovad tugeva riigi“.  Sellele järgnevates teemakodades kirjutatakse üles tähtsamad mõtted Maapäeva manifesti jaoks.

Pühapäev toob Räpinasse maaeluministri Mart Järviku ning riigikogu liikmed valitsuskoalitsioonist, kes koos teemajuhi  Urmas Vainoga vaatavad läbi mais vastu võetud valitsuse tegevuskava maaelu arengut toetavad tegevused. Päeva lõpuks annab Kodukant maaeluministrile üle Maapäeva manifesti.

Põlva maakond võõrustab Maapäeva esmakordselt. MTÜ Kodukant Põlvamaa ja Põlvamaa külavanemate seltsi liikme Ahti Bleive sõnul on see maakonna küladele hea võimalus oma tegemisi teistele maakondadele tutvustada – nimelt on Põlvamaa külad iga maakonna jaoks koostanud omanäolise külastusprogrammi, mis läbitakse veel enne Räpinasse jõudmist. Ka Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant.

Täiendav info: Krista Habakukk, Eesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liige, tel 5553 3990, krista@kodukant.ee

Otsitakse laulupeo ühesvaatamise korraldajat Võru maakonnas

XXVII Laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“
Laulupeo ühesvaatamine kõikjal Eestis
7. juulil 2019

XXVII laulupeo „Minu arm“ suurkontserdi otseülekanne suurtel LED väliekraanidel ühesvaatamiseks ja kaasalaulmiseks.

Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja Eesti Rahvusringhääling kutsuvad Hiiu, Lääne-Viru, Valga ja Võru maakonna kodanikuühendusi korraldama laulu- ja tantsupeo ühesvaatamisi, et oma kodupaigas otsepildis kohal olla Tallinna lauluväljakul toimuval XXVII laulupeo „Minu arm“ suurkontserdil.

Kohalikule korraldajale pakume tasuta:

  1. Otseülekande edastust juubelilaulupeo suurkontserdist 07.07.19 algusega kell 14.00 ning sellele eelnevalt tantsupeo etenduse salvestist;
  2. Mobiilset LED-ekraani mõõtmetes 3x5m korraldajaga kokkulepitud peoplatsil;
  3. Vajalikku helitehnilist lahendust koos tehniku ja tehnikaga ülekande teostamiseks;
  4. 100 klapptooli;
  5. Ühtselt kujundatud reklaamplakatit ürituse kohta;
  6. Rahvakultuuri Keskus tasub ülekande autoritasud.

Tingimused laulupeo ühesvaatamise korraldajale maakonnas:

  1. Korraldaja tagab ERR otseülekande toimumise paiga 07.07.19;
  2. Korraldaja tagab elektri 32A-3faasi (sobib ka generaator);
  3. Korraldaja tagab ürituse turvalisuse, sh tehnika turvalisuse selle ülesseadmisest kuni mahavõtmiseni;
  4. Korraldaja tagab internetiühenduse vajaliku kiiruse (min kiirus 15megabiti alla ja 15megabiti üleslaadimist. Võimalusel 20megabiti 4G ühendus);
  5. Konkreetne kontaktisik, kes vastutab ürituse heakäekäigu eest ning tagab vajalikud load ja kooskõlastused;
  6. Korraldaja tagab, et üritus on kõigile tasuta;
  7. Ühesvaatamise korraldaja võib meeleolukama peo tarbeks pakkuda lisategevusi (käsitöölaat, rahvuslike toodete müük, toitlustus vmt). Silmas tuleb pidada, et lisategevused ei segaks laulu-ja tantsupeo jälgimist.

Taotluse (vabas vormis) palume esitada hiljemalt 07.05.2019 aadressil keskus@rahvakultuur.ee . Kultuuriministeerium koostöös Rahvakultuuri Keskusega vaatavad taotlused läbi ja otsus ühesvaatamise korraldamise kohta maakonnas (igas maakonnas üks ekraan) tehakse teatavaks 10. maiks 2019. 

Lisainfo:
Kaja Allilender
Rahvakultuuri Keskus
regionaalosakonna juhataja
tel 600 9319
kaja.allilender@rahvakultuur.ee

2019. aasta kannab Eestis tervikuna tähist „Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ ning selle tippsündmuseks on Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019 toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ja sellele eelnev üle-eestiline tuletulemine.

Selgunud on 15 küla üle Eesti, kellest üks pärjatakse suvel Eestimaa aasta küla tiitliga – Võrumaa aasta küla on Lüübnitsa

Tegemist on Eesti Külaliikumise Kodukant algatatud traditsiooniga, mis tipneb aasta küla väljakuulutamisega Eesti Külade XIII Maapäeval tänavu 26. juulil Põlvamaal, Räpinas. Eestimaa aasta küla 2019 juhtmõtteks on “Elujõuline küla”.

Algatus saab teoks kaheksandat korda. Kodukandi juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul kandideerib tiitlile üks esindusküla kõigist Eesti maakondadest. “ Juba märtsis on võimalik kandidaatidel omavahel tuttavaks saada ning  mais alustab tööd aasta küla hindamiskomisjon, kes külastab kõiki kandidaate,” selgitas ta. Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud Riigikogu spiiker. Komisjoni kuuluvad Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maalehe, Eesti Leader Liidu ja ka 2017 aasta küla esidajad.  Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga toimub Terevisooni vahendusel  3.- 14. juunil rahva lemmikküla e-hääletus​, kus ​on võimalik kõigil osaleda.

Eestimaa aasta küla 2019 tiitlile kandideerivad:

* Suursoo küla Harjumaalt
* Sõruotsa külad Hiiumaalt
* Kiikla küla Ida-Virumaalt
* Väätsa Järvamaalt
* Sadala külade piirkond Jõgevamaalt
* Üdruma küla Läänemaalt
* Käsmu küla Lääne-Virumaalt
* Jõesuu küla Pärnumaalt
* Karilatsi küla Põlvamaalt
* Hageri külade piirkond Raplamaalt
* Kõljala külade piirkond Saaremaalt
* Lohkva küla Tartumaalt
* Vidrike küla Valgamaalt
* Holstre küla ja küladepiirkond Viljandimaalt
* Lüübnitsa küla Võrumaalt

Kõigi kandidaatidega saab lähemalt tutvuda siin.

Eestimaa aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma kandidaadi. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal, küla oli toona ka ERR vahendatud rahvahääletusel rahva lemmik.​

Kohaliku omaalgatuse programm 2019 kevadvoor on avatud

Alates 1. märtsist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor. Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu:

Meede 1 – kogukonna areng, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus liikmena ei osale kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 2000 eurot ning omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti kogumaksumusest.

Toetuse taotlemise kord, tingimused, taotlusvormid asuvad SA Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel https://vorumaa.ee/vabauhendused/kop/

 

Kohaliku omaalgatuse programmi taotlused koos kohustuslike lisadega tuleb esitada hiljemalt 1. aprillil 2019 kella 16:30 digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Programmi tutvustavad praktilised infopäevad toimuvad:

  • 12.03.2019 kell 15.30-16.30 Värska kultuurikeskuses (Pikk 12, Värska)
  • 13.03.2019 kell 16.00-17.00 Võru Riigimaja IIk saal (Jüri 12, Võru)

Infopäeval osalemiseks registreeru hiljemalt 11.03.2019 aadressil www.bit.ly/KOPinfopäev. 

Lisainfo: Aigi Young, SA Võrumaa Arenduskeskus, tel. 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Setomaa arenguprogrammi infopäev 20. veebruaril 2019. a kell 15.00-18.00 Värska kultuurikeskuses

Infopäeva teemad:

  • Setomaa Arenguprogrammi nõuded ja taotluste esitamine Riigi Tugiteenuste Keskusele.
    Birgit Diedrichsen ja Kai Koord, Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Tähelepanekud 2018. aasta eeltaotlusvoorust ja soovitused eeltaotluste esitajatele
    Kaire Trumm, Võrumaa Arenduskeskus
  • Mõttetalgud teemal „Millised tegevused ja projektiideed aitavad edendada Setomaal ettevõtlust ja majandust“
    Modereerib Margus Timmo, Setomaa Liit

Infopäeval osalemissoov ja küsimused saatke hiljemalt 18. veebruaril 2019. a Võrumaa Arenduskeskusele e-posti aadressil kaire.trumm@vorumaa.ee.

Setomaa arenguprogrammi taotlusvoor 2019. a tegevuskava koostamiseks on avatud 25.02 – 25.03.2019

Maaeluministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Võrumaa Arenduskeskus annavad teada, et Setomaa arenguprogrammi 2019. a taotlusvoor on avatud 25.02. – 25.03.2019.

Arenguprogrammi infopäev toimub 20. veebruaril 2019. a kell 15.00 Värska kultuurikeskuses.

Programmi eesmärk on toetada projekte Setomaa arengueelduste tugevdamiseks ja paremaks kasutamiseks.

Programmi raames saavad taotlejad olla Setomaa vald ning programmi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused.

Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

Programmdokument, eeltaotluse vorm ja toetusest teavitamise juhend on kinnitatud maaeluministri 01.02.2019 käskkirjaga nr 18 “Setomaa arenguprogramm”.

 Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele:

  • elektrooniliselt aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee või paberil aadressil Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru, perioodil 25.02.-25.03.2019.
  • kui elektrooniliselt esitatav taotlus on digiallkirjata, tuleb esitada ka paberil allkirjastatud taotlus posti teel või käsipostiga aadressil Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru. Hiliseim postitempel võib olla 25.03.2019. a.

 Programmdokument, eeltaotluse vorm ja muu info on leitav

Täpsemat informatsiooni eeltaotluse esitamise kohta saab Kaire Trummilt, tel 5341 0766, e-post kaire.trumm@vorumaa.ee

Põhjamaade heaolu keskus (Nordic Welfare Centre) jagab igal aastal umbes 1,5 miljonit rootsi krooni, et tugevdada kodanikuühiskonna tasandi puudega inimeste organisatsioonide koostööd

Rahastamise eesmärk on aidata Põhjamaade puudega inimeste organisatsioonidel vahetada kogemusi ja teadmisi, arendada projekte või luua partnerlussuhteid samaväärsete organisatsioonidega Eestis, Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal. Taotlevate organisatsioonide tegevus peab edendama puudega või krooniliste haigustega inimeste huve ühiskonnas.

Meil on väga hea meel teatada, et alates käesolevast aastast on võimalik taotlusi esitada ka Eesti mittetulundusühendustel – puudega või krooniliste haigustega inimeste või nende hüvanguks tegutsevatel MTÜ-del või sihtasutustel.

Toetused:

Strateegilised algatused või koostööprojektid:

  • Toimuvad vähemalt kolme Põhjamaa või kahe Põhjamaa ja vähemalt ühe Balti riigi või ühe Loode-Venemaa piirkonna vahel.
  • Tegevusteks võivad olla näiteks konverentsid, kampaaniad, trükised vms.
  • Projektid on toetatavad summas 50 000 kuni 500 000 rootsi krooni (ca 4 800 – 48 000 eur).
  • Tähtaeg: 28. veebruar 2019

 

Võrgustumistegevused:

  • Osalejad vähemalt kolmest Põhjamaast või kahest Põhjamaast ja ühest Balti riigist või ühest Loode-Venemaa piirkonnast.
  • Tegevusel peab olema konkreetne programm, mis toimub kas Põhjamaades, Baltimaades või Loode-Venemaal.
  • Tegevused on toetatavad kuni 5 000 rootsi krooni ühe Põhjamaa kohta ja kuni 10 000 rootsi krooni ühe Balti või Loode-Venemaa piirkonna kohta.
  • Taotlemine avaneb oktoobris 2019 (2020.aasta tegevusteks).
  • Tähtaeg: 30. november 2019

Mõlema toetusmeetme prioriteedid on: Inimõigused, kestlik areng, liikumisvabadus.

Loe lisaks Põhjamaade heaolukeskuse kodulehel

Tutvu toetuse täpsemate tingmustega siin.

Taotlemine on elektrooniline ja inglise keeles.

 

Vastutav isik: Lars Rottem Krangnes
E-post: lars.rottem-krangnes@nordicwelfare.org
tel +46 70562 4530
Nordic Welfare Centre

Vabaühenduste arenguprogramm kutsub MTÜde juhte oma oskuste ja teadmiste pagasit täiendama

2019. aasta märtsis ja aprillis toimub neljast koolituspäevast koosnev vabaühenduste juhtide arenguprogramm, mille eesmärgiks on anda hoogu juurde MTÜde juhtide pädevuse ja kompetentsuse kasvule, suurendada motivatsiooni ja innukust ning lisada uusi oskusi juhtide ning eestvedajate pagasisse.

7.-8. märtsi koolituspäevad keskenduvad MTÜ omatulu teenimisele ja aitavad läbi mõelda ning kokku panna lihtsasti mõistetava äriplaani. 29. märtsil räägitakse sise- ja väliskommunikatsioonist, sisuloomest, turundusstrateegiast ja kanalitest. 16. aprillil räägitakse läbipõlemisest, kuidas seda varakult märgata ja mida ette võtta, et töös inimestega läbipõlemist ennetada. Koolitajad on oma ala profid: Indrek Maripuu, Getter Lukjanov, Kadri Kõiv.

Osalemiseks on vajalik täita hiljemalt 25. veebruariks registreerumisvorm, milles ka paar motivatsiooniküsimust: http://bit.ly/MTÜarenguprogramm

Vabaühenduste arenguprogrammis osalemise tasu on 50 eurot inimese kohta. Lõunapausid on iga osaleja enda kulul. Võimalik on osaleda ka eraldi koolituspäevadel, sel juhul on ühe koolituspäeva maksumus 15 eurot.

Täpsem info koolituspäevade sisu ja koolitajate kohta Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel: https://vorumaa.ee/vabauhendused/arenguprogramm/arenguprogramm-2019/

Lisainfo: Katrin Volman, vabaühenduste konsultant, tel 525 1750, e-post katrin.volman@vorumaa.ee

Rohkem uudiseid