Katrin Volmann kodanikuühenduste konsultant 525 1750 katrin.volman@vorumaa.ee
Aigi Young Europe Direct’i koordinaator, projektispetsialist 5309 0923 aigi.young@vorumaa.ee

MTÜ-de andmebaas

Kõik kontaktid

Liitu meililistiga

Rahvastikuminister kuulutas välja konkursi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu liikmete leidmiseks

Rahvastikuminister kuulutas välja konkursi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu liikmete leidmiseks

Rahvastikuminister kuulutas täna välja konkursi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu liikmete leidmiseks. Kolmel vabaühenduse esindajal lõpeb ametiaeg 22.01.2020.

„Otsime uusi nõukogu liikmeid, sest kolmel nõukogu liikmel täitub ametiaeg, ning hea tava kohaselt leiame vabaühenduste esindajad konkursiga. Kuna sihtkapitali ootab ees tegevjuhi vahetumine ning 1. augustist 2020 Viljandisse kolimine, saab uuel nõukogu koosseisul olema suur roll asutuse toetamisel nendes sammudes,“ nentis rahvastikuminister Riina Solman.
„Rahvastikuministrina on mulle oluline, et KÜSK oleks tulevikus lisaks eeskujulikule toetuste jagajale ka tugev kompententsikeskus, kes oleks olemas igas Eesti nurgas ja pakuks tuge sealsetele aktiivsetele kogukondadele. Peame toetama vabaühenduste üle-eestilist arengut ,“ lisas Solman.
KÜSK on riigi sihtasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, kes toetab vabaühenduste võimekust ja kodanikuaktiivsust vastavalt Kodanikuühiskonna arengukavale ja peatselt valmivale programmile. Programmi fookuses on kodanikuaktiivsus kogukondades, Eesti kestlikkus, kogukondlik lähenemisviis ja peresõbralikkus.

Kandideerimisavaldusi ootab Siseministeerium digiallkirjastatuna hiljemalt 26. jaanuariks 2020 aadressile marten.lauri@siseministeerium.ee.
Kandidaate hindab Siseministeerium konsulteerides riigi ja vabaühenduste esindajate ühiskomisjoniga. Nõukogu liikmete kolmeaastane ametiaeg algab veebruaris 2020.
Täpsem info KÜSKi kohta on leitav nende kodulehelt www.kysk.ee.

kusk_kuulutus_valisveebi_lisaks

Võrumaa Arenduskeskuse pühadetervitus

Võrumaa Arenduskeskus jõulupühade ajal

Võrumaa Arenduskeskus on 23.-27. detsembrini suletud.

23. detsembril kell 10-14 on avatud turismiinfokeskus.

Soovime teile kaunist jõuluaega!

Võrumaa Arenduskeskus tunnustas maakonna tegusamaid kodanikke ja silmapaistvamaid ühendusi

Võrumaa Arenduskeskus tunnustas 26. novembril Lüübnitsa külakeskuses maakonna tegusaid kodanikke, silmapaistvamaid ühinguid ja ettevõtteid, kes kodanikuühiskonna tegevusi toetavad – laureaadid on Lilian Freiberg, Saagu Parem MTÜ ja Antsla Tarbijate Ühistu. Rahvahääletusel kogus enim toetust Evelyn Tõniste ning komisjoni eritunnustus anti kogukonna turvalisuse eestvedajale Ruuta Ruttas-Küttimile.

Võru maakonna tegusaim kodanik 2019 on Lilian Freiberg. Lilian on MTÜ Kaikamäe üks eestvedajatest ja Kaika seltsimaja hing. Ta hoolitseb selle eest, et maja alati kõikide tegemiste jaoks oleks soe, ta lööb ka ise kaasa laulukooris, valutab südant kodukandi loodusmaastike ja metsade säilimise eest. Tegutseb lammaste aretamisega tegelevas MTÜs Maavillane ja Karula Hoiu ühingus ning on pärandkultuuri spetsialist.

Internetis läbi viidud rahvahääletusel kogus enim toetust Evelyn Tõniste. Evelyn on südame ja teoga Antsla ja Urvaste kodanikuaktiivsust toetanud juba õige mitu aastat. Ta on Meistrite Päeva ja võrgustiku üks eestvedajatest, panustab oma teadmistega mitmesse MTÜsse ka vabatahtlikuna. Ta on tulihingeline MTÜde majandustegevuse eestkõneleja ning arvatavasti üks aktiivsemaid üritustel osalejaid.

Sel aastal otsustas komisjon välja anda ka eri tunnustuste kogukonna turvalisuse eestvedajale, Ruuta Ruttas-Küttimile, kes on oma kodkülas eest vedanud arengukava ja kriisiplaani koostamist, viinud läbi esmaabikoolitusi, soetanud külale elektrigeneraatori, tulekustutid ja tervisenäitajate mõõtmise seadmed.

Võru maakonna silmapaistvaim ühing 2019 on Saagu Parem MTÜ. Saagu Parem on kogukonnakeskus Võru linnas, kus tegutseb heategevuspoodi, korraldatakse heategevuslikku jõulupidu lastele ja toimetatakse igapäevaselt aktiivselt sotsiaalvaldkonna teemadega. Kogukonna liikmed kirjeldavad keskust kui kohta, kus võimalik tunda end vajaliku ning väärikana, seal õpetatakse ise toime tulema, aidatakse nõu ja jõuga, leitakse sponsor või tugiisik. See koht on avatud ustega kõigile ja tühja südame või uue mõtteta ei lahku sealt keegi.

Võru maakonna kodanikuühiskonna toetaja 2019 on Antsla Tarbijate Ühistu. Tarbijate ühistu on läbi aastate toetanud just noortega seotud kodanikuühendusi ja tegemisi: andnud noortekeskusele ruumid, toetanud meenetega noorte spordivõistlusi, rattamaratoni, laulu- ja tantsupeo tänuüritust, linna jõulukuusel tulede süütamist.

Kokku esitati tunnustamiseks 23 kodanikku, 6 ühendust ja 5 ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud Võrumaa Arenduskeskus, Võru Instituut, Setomaa Liit, Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts.

Laureaate pildistas Tiina Männe. Pildil vasakult Piret Haljend (Saagu Parem MTÜ eestvedaja), Ruuta Ruttas-Küttim (kogukonna turvalisuse eestvedaja), Evelyn Tõniste (rahvahääletuse võitja ning Antsla Tarbijate Ühistu esindaja), Lilian Freiberg (Võru maakonna tegusaim kodanik 2019).

Lisainfo: Katrin Volman, vabaühenduste konsultant, tel 525 1750, katrin.volman@vorumaa.ee

Seekordne pop-up akadeemia keskendub kogukondadele

Kas kõrgemat lisandväärtust loovad pigem kõrgepalgalised IT-sektori töötajad või hoopis sidusad kogukonnad? Või on mõlemad maakonna arengus võrdväärselt olulised?

Pop-up akadeemia on omanäoline üritus, kus päeva esimeses pooles toimub akadeemiline loeng teatud valdkonnale või probleemile ning päeva teises pooles arutletakse ja püütakse seda probleemi lahti mõtestada (maakonna perspektiivist lähtudes).

30. oktoobril toimuv pop-up akadeemia võtab luubi alla kogukonnad. Sellel teemal on mitmeid uuringuid läbi viinud geograaf Andres Rõigas.
Andres Rõigas on varasemalt uurinud koos kolleegi Madis Rennuga maaletulemist ja selle protsessi kulgemist. Kagu-Eestis olid vaatluse all Antsla, “Tule maale” projekt Missos ja Värskas. Lisaks uuriti veel omaalgatuslikke protsesse Peipsiääre vallas ja Hallistes.
Hetkel on Andres Rõigasel ja Madis Rennul käsil uuring, mis vaatleb uute kogukondade teket ja arengut maapiirkondades läbi uus-hõimude (neo-tribe) kontseptsiooni. Kuigi töö on veel pooleli, saab siiski esimestest tulemustest rääkida. Selles uuringus vaadeldakse Kagu-Eestist Karula Parmu Ökoküla, Mauri põlikodude küla Missos, Sänna Kultuurimõisa ja Mooste kogukonda.

Päevakava:
9.45 – 10.00 Kogunemine
10.00 – 11.45 Andres Rõigas “Uute kogukondade teke ja omaalgatuslikud protsessid Kagu-Eestis”
11.45 – 12.15 Sirutuspaus
12.15 – 14.00 Paneeldiskussioon “Moodne maaele hajaasustuses?”

Anna oma tulekust teada!

kodanike tunnustamine

Kätte on jõudnud märkamise ja tunnustamise aeg Võru maakonnas! (tähtaeg 31. oktoober)

Novembri lõpus tähistatakse taas Ühisnädalat, mille raames tõstame esiplaanile kodanikuühiskonna tegemised ja algatused, koosloomise ja ühised ettevõtmised. Tunnustame inimesi, kes oma ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning andud oma panuse Võru maakonna kodanikuühenduste tegemistesse, kiidame ühendusi, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne ning väärtustame ettevõtteid, kes on toetanud kodanikuühiskonda.

Esitatud kandidaat peab vastama vähemalt ühele statuudis välja toodud kriteeriumile.

Võrumaa Tegusa kodaniku tunnustuse saaja:

  • omab kogukonnas olulist rolli kas mõtte või tegudega
  • on panustanud piirkonna arengusse
  • on aktiivne ja koostööaldis
  • on kogukonda ühendav
  • on panustanud vähemalt ühe vabaühenduse töösse

Võrumaa silmapaistva ühenduse tunnustuse saaja:

  • tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne
  • on teistele ühendustele eeskujuks
  • on oluliselt aidanud kaasa erinevate sektorite tulemuslikule koostööle

Kodanikuühiskonda toetanud ettevõtte/ettevõtja tunnustuse saaja:

  • on toetanud vabaühenduste tegevust rahaliselt või mõnel muul moel
  • on loonud, hoidnud ja/või innustanud koostööd era- ja mittetulundussektori vahel

Kõigi tunnustatavate ja tunnustajate (soovi korral) nimed avaldatakse tänutäheks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Tunnustuse andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud kandidaatidest. Komisjonil on õigus omistada tunnustatutele täiendavaid aunimetusi (nt loovuse sütitaja, kogukonna vedur, Võrumaa uuendaja, säravaim tegu jne). Tunnustatud kuulutatakse välja pidulikul tunnustamisüritusel kodanikupäeval, 26. novembril tänavuses Eesti aasta külas Lüübnitsas.

Palun anna meile hiljemalt 31. oktoobriks teada, keda võiksime sel aastal tunnustada ja pane mõne lausega kirja ka, et miks. Täida ankeet aadressil: http://bit.ly/KiidaTegijat2019. Paberkandjal taotlused saata Võrumaa Arenduskekuse aadressile Jüri tn 12, Võru linn 65605.

Tunnustamist korraldab ja rahastab Võrumaa Arenduskeskus koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Vaata ka https://vorumaa.ee/vabauhendused/kodanike-tunnustamine/.

Lisainfo: Katrin Volman, vabaütisüisi nõvvuandja, SA Võrumaa Arenduskeskus, mob 525 1750, e-post katrin.volman@vorumaa.ee

teabepaev

Arenduskeskuse 2020 eelarvest projekti- või tegevustoetuse taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober

Toetuse eesmärk on Võru maakonna arengu ja konkurentsivõime tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. Toetust saab taotleda projektide elluviimiseks sh kaasfinantseerimiseks ning tegevustoetuseks.

Taotlejaks võivad olla:

  • mittetulundusühingud ja sihtasutused
  • organisatsioonid ja juriidilised isikud, sealhulgas kohalikud omavalitsused ja nende asutused

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid on kättesaadavad aadressil: www.vorumaa.ee/toetamine-eelarvest

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaido Palu
Tegevjuht
5855 0202
kaido.palu@vorumaa.ee

kohaliku omaalgatuse programm

Avati kohaliku omaalgatuse programmi 2019. aasta sügisvoor

Tänasest on mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetuse taotlemiseks taas avatud kohaliku omaalgatuse programm, millega soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

„Lisaks paikkonnale on inimeste jaoks sageli elukohaga rahulolemiseks määravaks teguriks inimesed, kellega nad lähestikku elavad ehk kogukonnal on meeldiva kodutunde tekkimiseks järjest suurem osa,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „On tunnustamisväärne, kui on inimesi, kes tahavad vabatahtlikult panustada oma aega ja energiat ühise kodukandi paremaks muutmisse. Et neile ja nende kogukondade tugevdamisega seotud tegevustele jõudu juurde anda, pakume võimalust taotleda kuni 2000 euro suurust toetust.“

Programmi eesmärgi täitmiseks antakse toetust tegevusteks, mis tugevdavad kogukonna identiteeti, loovad tõhusamat koostööd ning panustatavad kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu. Toetust antakse ka kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumiseks ja ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamiseks ja arendamiseks.

Eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu:

Meede 1 – kogukonna areng, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui  poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 2000 eurot ning omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Toetuse taotlemise kord, tingimused, taotlusvormid asuvad SA Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel https://vorumaa.ee/vabauhendused/kop/

Kohaliku omaalgatuse programmi taotlused koos kohustuslike lisadega ja digitaalse allkirjaga tuleb esitada 1. oktoobriks 2019 hiljemalt kella 16.30 e-posti aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee.

Programmi tutvustav infopäev toimub:
11.09.2019 kell 16.00-17.00 Võru riigimaja II korruse saalis (Jüri 12, Võru)

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Osale oma sündmusega Euroopa muinsuskaitsepäevadel septembris

12.-15. septembrini toimuvate Euroopa muinsuskaitsepäevade teemaks on “Kultuur ja meelelahutus”. Euroopa muinsuskaitsepäevadel on oodatud kaasa lööma muuseumid, raamatukogud, kinomajad, kohalikud seltsid ja kõik teised, kellel on soov tutvustada kultuuri või meelelahutusega seotud pärandobjekti, rääkida sellest mõni kaasakiskuv lugu või äratada üheks nädalavahetuseks ellu ammu unustusehõlma vajunud hoone või objekt. 

Muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada meid igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit, võimaldades inimestele juurdepääsu mälupaikadele ja muuseumidesse ning korraldades ekskursioone oma kodukandi pärandi ning ajaloo paremaks mõistmiseks. Infot ürituste kohta ootame 15. augustini. 

“Kultuur ja meelelahutus” on katusteemana väga lai ja pakub ohtralt lähenemisnurki. Näiteks võib rääkida kultuuri ja meelelahutusega tarbeks ehitatud hoonetest ja nende ajaloost – seltsi- ja kultuurimajadest, raamatukogudest, külakõrtsidest, kolhoosikeskustest ja klubihoonetest. Või hoopis tegevustest, mida nendes hoonetes on tehtud. Pärandi lugu võib rääkida esemete kaudu, näiteks tutvustades filmitehnikat läbi aegade. Ning alati võib rääkida teemast endast – kuidas on kultuur ja meelelahutus viimase saja aasta jooksul muutunud? 

Euroopa muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada nii vaimset kui ainelist kultuuripärandit. Tutvustatav pärand ei pea olema kaitse all. Sündmuse vormi ja kestuse saab korraldaja ise valida lähtuvalt tutvustatavast pärandist ning arvestades muinsuskaitsepäevade aluspõhimõtetega. Varasematel aastatel on korraldatud ekskursioonetehtud näituseidpeetud loenguidkorraldatud teemapäevi. 

Infot ürituste kohta ootame 15. augustini, infot ürituste kohta ootame veebivormi https://forms.gle/XG2vP8dcdXXuZPsC7 kaudu.    

Rohkem infot Euroopa muinsuskaitsepäevade kohta leiab Muinsuskaitseameti koduleheküljelt www.muinsuskaitseamet.ee/et/euroopa-muinsuskaitsepaevad-2019

Jooksva infoga kursis püsimiseks lisa meeldivaks Euroopa muinsuskaitsepäevade Facebooki lehekülg www.facebook.com/muinsuskaitsepaevad/

 

Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaatoriks Eestis on Muinsuskaitseamet.

 Lisainfo: Madle Lippus, Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator, 5666 7058, madle.lippus@muinsuskaitseamet.ee

aasta küla 2019 lüübnitsa

Tänavune Eesti aasta küla on Lüübnitsa

Eesti külaliikumine Kodukant kuulutas reedel alanud maapäevadel välja Eesti aasta küla 2019. Tiitli pälvis Võrumaal Setomaa vallas asuv Lüübnitsa küla, mis on tuntud sibulakasvatajate ja igaaastaste sibula- ning kalalaatade poolest, vahendas “Aktuaalne kaamera.”

“Lüübnitsa on selline vägev küla, mis on Setumaa värav ja Euroopa Liidu lõpp, kus on kolm erinevat kultuuri: eesti, vene ja setu kultuur koos ja vinge-vinge rahvas ja vägev sibul,” kirjeldas Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja.

“See küla, mis asub Peipsi ääres, paistis silma eelkõige oma mitmekultuurilisuse poole pealt, kuidas inimesed omavahel sõltumata kultuuritaustast toimetavad, milliseid ettevõtmisi nad teevad. Ja selles külas on olemas see miski, see säde, see üheshoidmise tunne, kus inimesed koos olles loovad oma elu keskkonda selliseks nagu ise tahavad,” selgitas külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk valikut.

Eelmise aasta küla oli Läsna-Loobu. Küla eestvedaja Heli Napi sõnul muutis tiitli saamine külaelus väga palju.

“Esiteks, meil on nüüd väga uhked külasildid mõlemal pool. Ja siis see, et meie küla on saanud väga palju uusi sõpru, käiakse palju rohkem külastamas kui varem. Enne võib-olla ei teatudki, mis küla see selline on, aga nüüd, ma arvan, et Eestis teab igaüks,” rääkis Napp.

Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja märkis, et kui esialgu arvati, et haldusreformi järel läheb elu halvemaks, siis külaelu läks just järjest paremaks.

“Meie ja terve küla jaoks tähendab see seda, et kõik see, mida arvati, et haldusreformi järgi võivad juhtuda sellised kurjad asjad, et kõik läheb halvemaks, aga küla jaoks tähendab see seda, et läks järjest paremaks, järjest lõbusamaks, usutakse uude omavalitsusse, üheskoos tehakse huvitavaid asju. Ja kindlasti tõusis ühtekuuluvustunne ja ühistegevus 100 või 110 protsenti,” rääkis ta.

Rohkem uudiseid