Läinud nädalal tutvusid Võrumaa Arenduskeskuse eestvõtmisel Võru maakonna kõigi omavalitsuste ja maheettevõtjate esindajad Soome Lõuna-Savo piirkonnaga. Euroopa Liidu 2024. aasta mahepiirkonnaks valitud Lõuna-Savol on mahetegevustes kogemusi 40 aastat.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul oli külastuse eesmärgiks uurida, millisel viisil on mahepõllumajanduse teemadele lähenetud põhjanaabrite juures. Õppekäigu üldisem eesmärk oli saada inspiratsiooni maakonna mahekokkuleppe uuendamiseks.
Nelja päeva jooksul külastati erinevaid haridusasutusi ning ettevõtteid. Esmalt tutvuti Lahti piirkonna avaliku toitlustuse korraldusega, kus Päijät-Hämeen ruokapalvelut tootearendusjuht Jukka Turta rääkis ettevõtte efektiivsusest. Nende kolmes suurköögis valmistatakse iga päev 15000 toiduportsjoni, mida pakutakse 52 piirkonna haridusasutuses. Lühidalt tutvuti ka ühes hoones asuva Lahti ülikooli ja Lahti rakenduskõrgkooli tegevusega, kus asusid äsja sisustatud uued kaasaegsete seadmetega toidutöötlemislaborid.
Võrumaa Arenduskeskuse Muhe ja Mahe projektijuhi Kaja Kesküla sõnul jättis hea mulje Soome üks suurimaid maheporgandikasvatajaid Lielahtis, kes kasvatab porgandit 18 hektaril väga heal mahetehnoloogilisel tasemel. Ettevõte teeb koostööd väiksemate mahetaludega, kellel puuduvad omad pakendamisseadmed. Lielahti töötlemis- ja hoiuruumides pakitakse lisaks ka väiketalude kasvatatud maheporgandeid. „See on väga hea näide suurema ning väiksema tootja koostööst“, tõdes Kesküla. Ka külastati mahetootjate koostöös loodud biogaasijaama ja viimasel päeval veel Leskelä Highland lihaveisekasvatajat.
Õppekäigul osalenute meelest pakkusid huvitatavat mõtteainet tuleviku koostööks Luomuinstituutti, Ruralia-Instituutti ja XAMK ametikõrgkooli tegevuste tutvustused. Lisaks räägiti Lõuna-Savo toiduklastrist, mis on hea näide teadusasutuste, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostööst. „Ühised väärtused ja eesmärgid annavad lootust edasisteks jätkutegevusteks, sest ka meie maakonnas on maheteemad jätkuvalt olulised. Ringreisilt saadud ideed annavad võimalusi edasipidisteks ühisprojektideks,“ tõdes Võrumaa Arenduskeskuse arendusnõunik ja Lõuna-Eesti aiasaaduste väärinduskeskuse arendamine projektijuht Aivar Nigol.
Õppekäiku korraldati projekti Lõuna-Eesti aiasaaduste väärinduskeskuse arendamine raames, mis on rahastatud meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“.