Taaskord on võimalus osaleda laste ja noortega töötavatele spetsialistidele ja lastevanematele suunatud Metoodikaseminaril, mille fookuseks on kuuluvustunne ja kogukondlik heaolu toetamine. Metoodikaseminarid on hea võimalus jagada kogemusi, praktikaid ning koguda uusi teadmisi ja laiendada oskuste pagasit.
TÄHELEPANU!
Töötubade mahutavuse täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades. Pane tähele, et töötubade kestvus I ja II töötoa plokis on erinev!
Päevakava:
08:30 – 9:00Tervitusamps
9:00 – 9:15 Sissejuhatus päeva Võru Kreutzwaldi Kooli aulas
9:15 – 10:00Meel Valk ja Triin Rõõmusoks: „Uma kiil ja midägi om viil – umakultuuri haridusello köütmise opmisõ’“
Mis juhtub lapse, noore ja täiskasvanuga, kui teda saadab terves lasteaias ja koolis tunne „Ma kuulun siia, ma olen oma“? Projekti “Umakultuur mi ümbre” tulemused kõnelevad muutustest: omakultuur on õpetajate jaoks aina loomulikum, soojem ja rõõmsam. Kohalik keel jõuab sagedamini klassi, rühmaruumi ja õpetajate tuppa. See pole ainult kultuuri küsimus. Oma keel, tuttavad lood ja kuuluvustunne võib olla võti laste, noorte ja õpetajate turvatunde, tugeva identiteedi ning vaimse heaolu juurde. Omakultuuri lõimimine haridusse kasvatab kuuluvustunnet, julgust uurida ja katsetada ning avatust põlvkondadevaheliseks õppimiseks ja koostööks.
10:00 – 10:30Uma Leppe sõlmimine
Sõlmitakse heatahte kokkulepe võru ja seto keele, kultuuri ning paigaidentiteedi hoidmiseks. Leppele kirjutavad alla Vana-Võromaa ja Setomaa kohalikud omavalitsused, Võru ja Seto Instituut, Võrumaa Arenduskeskus ning Setomaa Liit koos koostööpartnerite Eesti Keele Instituudi ning TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga. Leppe eesmärk on tugevdada omavahel koostööd, võtta selged sihid ja luua rolliselgus, et süsteemsemalt tagada võro ja seto keele edasi andmine uuele põlvkonnale.
10:45 – 11:30 Töötuba I
11:45 – 12:45Gunter Pauli: „Üllatuste pedagoogika – avasta, mis sul on!“
Gunter Pauli uuenduslik lähenemine majandusele ja haridusele põhineb selle kasutamisel, mis meil olemas on. Kõik saab alguse iseenda ja oma kodupaiga avastamisest. Ta on kirjutanud 365 lühikest lugu, mis ühtviisi harivad, üllatavad ja inspireerivad. Lugude jutustamise, teaduslike teadmiste ja kogemusõppe kaudu avastavad lapsed ja noored enda sees uued huvid ja kired, mis omakorda annavad selged ja sisukad sihid tulevikuks.
Võru Kesklinna Kooli õpetaja Triinu Kärbla ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja Marju Kõva on eest vedanud andekate õpilastega töötamise temaatikat maakonnas. Sel aastal osalesid nad andekate noorte temaatilisel Erasmus+ väliskoolitusel Horvaatias. Töötoas jagatakse mõtteid koolituselt ja tööst andekate õpilastega laiemalt.
Tiina Männe (Osula Kool), Margita Kipasto (MTÜ Osula Külaselts): Koostöö, mis päriselt toetab
Töötoas jagavad kogukonna ja kooli esindajad häid kogemusi kooli, kodu ja kogukonna koostööst. Üheskoos arutletakse, mis on koostöö õnnestumisele kaasa aidanud ning kuidas häid praktikaid edasi arendada ja laiemalt rakendada.
Aasta eest avati Võru maakonnas kaks uut omakeelset lasteaiarühma – võrukeelne rühm Sõlekese lasteaias ja setokeelne rühm Setomaa lasteaia Meremäe majas. Setokeelne õuesõpperühm Värskas on tegutsenud juba 5 aastat. Töötoas saab kuulda kolme rühma kogemust – kuidas uute rühmade esimene aasta on möödunud ja milline on Värska rühma pikaajaline kogemus. Arutame, kuidas rühma loomine läks, kuidas lapsevanemad ja õpetajad ideega kaasa tulid ning kuidas lastele on omakeelne keskkond mõjunud? Õpetajad jagavad milliseid hirme, müüte ja takistusi on ette tulnud ning mis on positiivselt üllatanud?
Ere Tumm (Võru Kreutzwaldi Kool), Pille Liblik (Setomaa Kool): Omakultuur õppe-, aine- ja arengukavades – süsteemne lähenemine omakultuuriõppele
Kuidas muuta omakultuur koolielu loomulikuks ja teadlikult kujundatud osaks? Kreutzwaldi kool ja Setomaa kool jagavad oma kogemusi ja praktilisi lahendusi omakultuuri sidumisest õppe-, aine- ja arengukavadega. Töötoast saab kaasa konkreetsed ideed ja lahendused, kuidas lõimida omakultuuri igapäevasesse õppetöösse, siduda see eri õppeainetega ning siduda kooli arengueesmärkidega.
Helje Võõras (Sõmerpalu Noortetuba) ja Eerika Lääts (Antsla Noortekeskus), Päivi Kahusk (noorte heaolu spetsialist Võru linnas): Peretöö metoodikad töös noortega
Maakonnas viiakse ellu Erasmus+ programmi toel rahvusvahelist projekti Family Matters, mille raames töötati välja ja piloteeriti 15 meetodit, kuidas toetada noorte arusaamisi enda pereloost ja kuidas kaasata perekonda tegevustesse, mis aitavad koostööd perega noorte toetamisel. Töötoas tutvustavaid disainitud metoodikaid neid piloteerinud noorsootöötajad.
Kaire Hääl (Kääpa Kool), Signe Vanker (Kuldre Kool): Ruum omakultuuri õpetajana
Võru keel ja omakultuur on Vana-Võromaa lahutamatu osa, mis on meie, võrokeste, hoida ja edasi kanda. Kääpa ja Kuldre kool jagavad oma kogemuslugu kooliruumi kasutamisega omakultuuri õpetajana. Mõlema kooli füüsilist keskkonda rikastavad võrukeelsed sildid, sõnumid ja visuaalid, Kääpa koolis on võrukeelsete lauludega koolikell. Õpiruum ei piirdu vaid koolimajaga vaid on dialoogis kõige ümbritsevaga. Töötoas arutame, kuidas kogukonna ja peredega koostöös kujundada õpiruumi, mis aitab hoida ja edasi anda kohalikke tavasid, lugusid ja väärtusi.
Riina Reha (Rõuge Põhikooli Haanja õppekoht), Marin Kuslap (Rõuge Põhikooli Mõniste õppekoht): Kui kool ja kogukond kasvavad koos
Kas kogukond ja kool saavad üksteist toetada nii, et mõlemad muutuvad tugevamaks? Rõuge kooli Mõniste ja Haanja õppekohad jagavad oma kogemusi kooli ja kogukonna koostööst. Haanja õppekohas toimub juba teist aastat iga kuu kogukonnatund 6.–7. klassi õpilastele. Poolepäevane õppepäev viib lapsed kogukonda avastama ning päeva sisu ja läbiviimise eest vastutab kogukond. Sellises koostöös õpivad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kooli ja kogukonna ühissündmus on Haanja paikuskunstipäev, mis aitab hoida ja juurutada kohalikke traditsioone ning loob lastes ja kogukonnas tugevamat kuuluvustunnet. Mõniste õppekohas on kool ja kogukond omavahel nii tihedalt põimunud, et sageli polegi võimalik öelda, kust lõpeb kool ja algab kogukond – või vastupidi. Koostöö Mõniste muuseumi ja kohalike inimestega on loomulik ja lahutamatu osa koolielust.
Kuidas teha nii, et võru keel ja kohalik kultuur ei jääks ainult üksikute tähtpäevade tähistamiseks, vaid jõuaksid päriselt lasteaia, perede ja kogukonna ühisesse ellu? Kuldre, Lasva ja Mõniste lasteaia kogemuste põhjal jagame ideid ja praktilisi näiteid põlvkondi ühendavatest omakultuuri sündmustest. Kuidas kaasata lapsi, vanemaid, vanavanemaid ja kohalikke inimesi ning muuta omakultuur, keel ja eluviis lasteaiaelu loomulikuks osaks.
Õppemängud hakkavad päriselt tööle kui õpetaja või lapsevanem on saanud neid ise proovida ja koos teistega läbi mängida. Võtame karbist lahti ja proovime läbi uued võro ja seto keelsed mängud ja õppematerjalid. Näiteks sõiraämber “Piimast sõirani – kuidas tuua lehm klassiruumi?”, Vana-Võromaa põrandamäng ja kohalike tegelastega liikumismäng. Uurime, milliseid õppematerjale leiab kodulehelt www.umakultuur.ee ja jagame lehe kasutajakogemusi.
Töötoad vahemikus 13:30 – 15:00
Triinu Grossmann (MTÜ Nuti-Võlur): Minu koht meie seas
Praktiline töötuba, kus uurime, kuidas huvitegevus saab toetada kuuluvustunnet ja vaimset heaolu. Ühise loova ehitusülesande ning igapäevaste olukordade kaudu märkame, mis aitab inimesel tunda end oodatu, vajaliku ja väärtustatuna. Osalejad saavad kaasa lihtsad võtted, mida kasutada huviringis, koolis ja kogukonnategevuses. Eelnev ehitamis- või robootikakogemus pole vajalik.
Eneli Kindsiko (inimarengu aruande “Haridus ühiskonna peeglis” peatoimetaja, Arenguseire Keskuse ekspert): Tervisliku lahutamistehte töötuba
Meie päevad täituvad märkamatult tegevuste, kohustuste ja harjumustega. Osa neist on vajalikud ja väärtuslikud, osa aga teeme lihtsalt sellepärast, et oleme alati nii teinud. Tervisliku lahutamistehte töötoas vaatame teadlikult otsa sellele, mida me teeme, miks me seda teeme ja kas kõike seda on endiselt vaja. Uurime, millised tegevused toetavad päriselt meie tänaseid eesmärke ning millised on jäänud meiega kaasa harjumusest, vanadest kokkulepetest või mõtteviisist „nii on alati tehtud“. Harjutuse eesmärk on märgata, mida kanname endaga kaasas ilma selge põhjuseta. Küsime, mis juhtuks siis, kui mõne tegevuse lõpetaksime, muudaksime või teeksime seda hoopis teisiti. Sest enne, kui lisame midagi uut, tasub mõista, millele on vaja lõpp teha, et uuele tekiks päriselt ruumi.
Anti Einpaul (Vaikuseminutid), Helen Saarnits, Anita Punamäe (lasteaed Päkapikk):Mis häält teeb mustsõstar?
Meelerahu loomine Eesti kagunurgas Vaikuseminutite harjutuste toel. Sissevaade teadveloleku praktikatesse – võimalused meelerahuks ja vaimse tervise toetamiseks. Praktiline töötuba + Päkapiku lasteaia kogemus.
Heli Luik (leinanõustaja, suitsiidiennetaja ja endine vaimse tervise kriisiabi teenusejuht): Kogukond, kriis ja suitsiidiennetus: mida saab päriselt ära teha?
Kriiside ennetamine käib ikka üheskoos, seda oleme nüüdseks juba päris palju kuulnud. Paraku ei ole päris selge see, mida siis päriselt, praktilisel tasandil teha saab? Kust jookseb piir teise inimese aitamise ja tema elu eest vastutuse võtmise vahel? Milliseid samme saame astuda süsteemselt ja üheskoos ning milliseid samme peab igaüks ise astuma? Vaatame üheskoos, mida päriselt teha saame, milliseid võimalusi kogukond pakub ja mis on Võrumaa võlud ja võimalused vaimse tervise hoidmisel ja kriiside ennetuses.
Koidu Tani- Jürisoo (Avatud Meele Instituut), Triin Rõõmusoks (Tähistii OÜ): Oma ja hoitud – kuidas sünnib kuuluvustunne koolis?
Kuuluvustunne sünnib kogemusest, et olen oodatud, märgatud ja väärtustatud ning saan olla mina ise. Töötoas uurime Hooliva Kooli lähenemise kaudu, kuidas kujuneb koolis ja lasteaias kultuur, kus nii lapsed kui täiskasvanud saavad tunda end oma ja hoituna. Mõtestame koos hoolivuse, kuuluvuse ja autonoomia seoseid ning nende põhimõtete rakendamist oma organisatsioonis. Seome hooliva koolikultuuri paigatunde ja omakultuuriga – meid ümbritseva keskkonna, inimeste ja lugudega, mida teadlikult igapäevasesse õpiruumi tuua. Töötoas saab arutleda, kogemusi jagada ning leida ühiselt võimalusi lasteaia- ja koolielu rikastamiseks.
Kätlin Juurik (psühholoog), Terli Linnas (Taastava Õiguse praktik): Mida teha siis, kui kahju on juba tehtud?
Kui noorte vahel või kogukonnas on tekkinud konflikt, vajavad asjaosalised võimalust olla ära kuulatud ja mõista, kuidas juhtunu neid mõjutas. Isegi kui tehtut ei saa tagasi võtta, saab võtta vastutuse, kuulata ära mõjutatud osapooled ning otsida viise kahju heastamiseks. Töötoas uurime praktilise näite abil, kuidas toetada vastutuse võtmist, kahju heastamist ja ühiste järgmiste sammude leidmist.
Kadri Lepasson (Heino Elleri muusikakooli pärimusmuusika osakonna juhataja): Igapäevane pärimus
Pärimuskultuur elab kõige paremini siis, kui see on meie igapäevaelu osa ja me ei pea selle peale liiga palju mõtlema. Samas on see ka teadlik otsus teha teatud valikuid. Söögi ja saunaga on ühest küljest justkui asi lihtne ja selge, et kuidas see põlvkonnalt põlvkonnale edasi kandub. Aga argise muusika- ja tantsukultuuriga tundub tänapäeval keerulisem olevat, seda enam, et see pole tänapäeva inimese elus meelelahutuseks enam nii oluline kui aegu tagasi. Siit võikski edasi mõelda, et kuidas meie esivanematelt talletatud muusika- ja tantsuvara rakendada tänapäeval nii, et see oleks tänapäeva inimesele kõnekas, arusaadav, meeliköitev ja oma juurte üle uhkuse tunnet tekitav.
Veronika Madalvee (lastevastase vägivalla ennetamise lektor): Lapse keha, piirid ja turvalisus
Kehaturvalisus, seksuaalne väärkohtlemine ja selle ennetamine on keerulised teemad. Neist rääkimine on meie ühiskonnas sageli tabu – mõistmata, et tihtipeale ongi lapse jaoks kõige tugevamaks ja ohtlikumaks sõnumiks täiskasvanute vaikimine. Ennetus aga algab rääkimisest – kodus, koolis ja kogukonnas.
Metoodikaseminari liikuval alal:
SA Võrumaa Arenduskeskuse Erasmus+ tegevuste koordinaatorid Kerli Kõiv ja Maiki Park tutvustavad maakonnas olevaid võimalusi haridus- ja noortevaldkonna töötajatele.
Lisainfo:
Mariann Pähn, mariann.pahn@vorumaa.ee
Tiina Jaanimägi, tiina.jaanimagi@vorumaa.ee
Meel Valk, meel.valk@vorumaa.ee
Tegevusi rahastatakse projekti „Vanemlust toetav kiirendi“ Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse 01.01.2025-31.12.2026 raames Sotsiaalministeeriumi, SA Võrumaa Arenduskeskuse ja MTÜ Ra Stuudio poolt.
Metoodikaseminar toimub EST-LAT koostööprojekti „Omakultuur meie ümber“ raames ja on rahastatud Interreg VI-A Eesti-Läti programmi 2021-2027 vahenditest.
