Riik toetab lasteaedade rekonstrueerimist ligi 14 miljoni euroga

KIK valmistab koostöös Rahandusministeeriumiga ette avatud taotlusvooru kohaliku omavalitsuste lasteaedade rekonstrueerimiseks. Eesmärk on parandada lasteaiahoonete energiatõhusust ja vähendada ülalpidamiskulusid. 

Taotluse esitamise eelduseks on hoone energiaaudit, mille koostamisel järgitakse Elamu energiaauditile esitatavad nõudeid ja Tervisekaitsenõudeid koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.

„Kuna hoone energiaauditi koostamine võtab kaua aega, palume potentsiaalsetel taotlejatel sellega juba peale hakata,“ ütles KIKi projektikoordinaator Aivi Allikmets.

Meetme eeldatav maht on ligi 14miljonit eurot ning taotlusi on võimalik hakata E-toetuse süsteemi sisestama alates oktoobrist 2016. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. jaanuar 2017. Tegevust rahastatakse CO2 heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust (EL ETS). Täpsem info toetatavate tegevuste, taotlemise ja taotluste hindamiskriteeriumite kohta on toodud meetme määruses.

(veel …)

Käru vald lahkub Raplamaa koosseisust

Lähitulevikus tuleb Eesti kaardil maakondade piirid ümber joonistada, sest esimene vald on otsustanud Raplamaalt lahkuda.

Käru vallavolikogu otsustas 4. augustil erakorralisel istungil lõpetada liitumisläbirääkimised Rapla vallaga. Ainsa variandina jätab see avatuks võimaluse ühineda Türi ja Väätsa vallaga, et moodustada ühine Türi vald, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

Kolme valla läbirääkimistel võidakse jõuda ühinemislepingu mustandini juba kolmapäeval. See omakorda tähendab, et Käru vald läheb Raplamaalt üle Järvamaa koosseisu.

(veel …)

Läheneb maamajanduse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoor

22.-29. augustil saavad mikroettevõtjad PRIA vahendusel taotleda maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust, 15. augustist alates saab taotlusi uues e-PRIAs elektrooniliselt eeltäita.

Üks taotleja võib MAKi rahastusperioodil saada toetuseks kuni 150 000 eurot.

Tulevane investeeringuobjekt on toetatav siis, kui seda ei kavandata otseselt põllumajandustootmiseks, vaid muud liiki ettevõtluseks. Nõuded taotlejale ja toetuse määr sõltuvad sellest, kas ta on põllumajandustootja või mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja. Ka taotlusvooru eelarve on planeeritud eraldi: põllumajandusettevõtjatele 3,6 miljonit, mittepõllumajandusettevõtjatele 8,4 miljonit eurot. Toetuse piirmäär neile on vastavalt 50 ja 40 protsenti investeeringu abikõlblikust kulust.

(veel …)

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA otsib oma meeskonda krediidianalüütikut

Krediidianalüütiku ülesandeks on analüüsida ja hinnata ettevõtete ning kohalike omavalitsuste krediidiriske.

Krediidianalüütiku tegevusvaldkonda kuuluvad keskkonnaprojektid, mis on suunatud keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ja keskkonnakahjustuste heastamisele, finantsanalüüside koostamine, toetusetaotluse hindamine jmt.

Sobival kandidaadil on majandusalane kõrgharidus, vähemalt kaheaastane erialane töökogemus finantsanalüüsi vallas, väga hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus ning inglise keele oskus. Edukaks tööks pole vähem tähtis ka täpsus, korrektsus, kohusetundlikkus, koostöövõime.

(veel …)

Maaelu arengukavast hakatakse toetama põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamist

Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 muudatused, millega lisandus arengukavasse toetus ettevõtete põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste järel. Samuti tõsteti põllumajandustootjatest mikroettevõtjate investeeringutoetuse määra ja veiste ning emiste kohta loomade heaoluks makstavate toetuste ühikumäärasid.

„Põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetme näol on tegemist uue toetusega, mis on kutsutud ellu erakorralisteks olukordadeks. Täna näeme Aafrika seakatku tagajärjel sellist olukorda seakasvatussektoris,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Meetme eesmärk on aidata põllumajandusettevõtjatel, kes on ohtlike taime- või loomahaiguste tõttu pidanud tootmise lõpetama, alustada uuesti tootmisega samas või mõnes teises põllumajandustootmise valdkonnas.“

(veel …)

Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia ootavad kandidaate Eesti teaduse populariseerimise auhinnale

eesti teaduste akadeemiaEesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia ootavad teaduse ja tehnoloogia populariseerimise auhinnale kandideerima kõiki, kes on silma paistnud teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö tutvustamisega laiemale avalikkusele. Auhinnataotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2016.  Taotlusvormi saab täita aadressil www.etag.ee/konkursid. Konkursi tulemused avalikustatakse 23. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot ja auhindu antakse välja kuues kategoorias:

(veel …)

Selgusid tänavused Võru maakonna kaunimad kodud

Reedel, 05. augustil tunnustas Võru maavanem Andres Kõiv konkursi “Eesti kaunis kodu 2016” maakondlikust konkursist osavõtjaid ning kolme võitjat.

Maakondlikule konkursile esitati kokku 17 objekti, millest komisjon valis välja kolm. Võrumaa „Eesti kaunis kodu 2016“ võitjateks valiti Aive ja Hillar Keiri kodu Misso vallas, Maile Mölderi ja Marius Moreli kodu Haanja vallas ning Arno ja Ulvi Tammjärve kodu Võru vallas. Võrumaa kaunimad kodud esitati Eesti Kodukaunistamise Ühingule (EKKÜ) osalema vabariiklikul „Eesti kauni kodu“ konkursil.

„Võrumaa kodud on igal aastal üha kaunimad ning konkursi komisjoni töö, valida välja kaunimatest kõige kaunimad, on raske,“ sõnas Võrumaa komisjoni esimees Ülle Luuk. „Kõik 17 esitatud objekti olid ilusad, igaüks omal eripärasel moel, seetõttu on kiituse ära teeninud kõik need, kelle kodu või muu objekt konkursile esitati. Nad on teinud palju tööd ja see töö ei too rõõmu mitte ainult neile endile, vaid ka nende külalistele, naabritele ja juhuslikele möödujatelegi,“ lisas Luuk.

(veel …)

Maavalitsuste reformist: paneme tuled põlema

mart_uusjarv

Mart Uusjärv. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

Maavalitsuste tähendus Eesti riigiaparaadis pole täna enam see, mis ta oli kümmekond aastat tagasi, ning aina tugevamaks on saanud veendumus, et süsteem vajab uuendamist. Siin-seal räägitakse maakondade kaotamisest ning mõni on valmis juba kustutama tuled. Pimeduse saabumise ootus on ennatlik. Riigiülesannete analüüs teeb ettepaneku luua regionaalamet, teha teenused kättesaadavaks riigimajas, luua paremad kaugtöö võimalused ning viia pealinnast välja asutusi, mis ei pea ilmtingimata seal asuma.

Maavalitsused on pidanud töötama piiratud ressurssidega ning täitma sealjuures kvaliteetselt sadu seadustega pandud ülesandeid. Maavanemad ja maavalitsuste ametnikud on pühendunult seisnud oma maakonna heaolu eest ning andnud endast parima, ent üha enam tuleb tõdeda, et praegune süsteem seab piirangud.

Osa ülesannete täitmisel on maakond tööpiirkonnana jäänud liiga väikseks ega taga ühele ametnikule piisavat koormust. Võtame näiteks siseriikliku lapsendamise korraldamise. Kolmveerandi eelmise aasta 88 lapsendamisest korraldas kolm maavalitsust, samas kui mõni maavalitsus pole viimaste aastate jooksul pidanud korraldama ühtegi lapsendamist.

Ühistranspordi valdkonnas tuleb üldjuhul kord kaheksa aasta tagant korraldada vedaja leidmiseks riigihange. Turukonkurents on halastamatu ning hangete vaidlustustest on saanud protsessi lahutamatu osa, mistõttu peab olema valmis kohtus tippadvokaatidega vaidlema. Kas on siis põhjendatud see, et hoiame kõigis maakondades võimekust, mida ei pruugi aastaid rakendada? Pigem olgu spetsiifilistes valdkondades professionaale Eesti peale vähem, peaasi, et nad oleks valmis iga maakonda teenindama ja vajadusel kohale tulema.

(veel …)

Meremäe mõttepäev: vald on haldusreformi osas keerulises seisus

Võrumaa Omavalitsuste Liidu konsultant Mihkel Laan ütles Meremäe mõttepäeval, et vald on haldusreformi osas jäänud keerulisse seisu. Kui lähema kuu aja jooksul liitumisläbirääkimiste osas edasiminekut ei toimu, ähvardab valda tema sõnul sundliitmine.

„Seto valla pooldajad on aktiivsed, kuid nn Võrumaa suuna toetajad on siiani volikogus peale jäänud. See on valda lõhestunud, mistõttu kahjuks ühtset hingamist ei ole,“ ütles Laan mõttepäeval. „Vajalikud on hea tahe ja kompromissivalmidus, nende abil on hetkel kõik veel võimalik.“

Neljapäeval toimunud Meremäe mõttepäeval avaldas vallarahvas oma meelsust haldusreformi teemal. Kaks kolmandikku kohapeal hääletussedeli täitnud osalejatest pooldas liitumist ühtse Seto valla suunas.Vallavolikogu enamus on seni soosinud Vastseliina suunda.

Meremäe mõttepäeval osales enam kui 60 inimest, räägiti valla jaoks tähtsatel teemadel: millised on Meremäe võimalikud alternatiivid haldusreformi käigus? Milline on Meremäe ja Setomaa brändi kuvand ja tulevik? Milliseid tegevusi võiks teha enne liitvalla tekkimist ja pärast seda?

(veel …)