XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo teekond algas – 2025. aastal toimuva laulupeo idee on seotud Võruga 

Milline saab see pidu välja nägema – milline on tema märk ja milline sõnum? Kes hakkavad laulu- ja tantsupeoga tegelema, kes hakkavad rahvamuusikuid juhendama? Seda kõike tutvustati reedel, 1. veebruaril toimunud „Terepäeval“ Võru Kandles.  

Registreerimine 2025. aastal toimuvale XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole on lõppenud. XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „ISEOMA“ toimub 3.-6. juulil 2025 Tallinnas. Milline saab see pidu välja nägema – milline on tema märk ja milline sõnum? Kes hakkavad laulu- ja tantsupeoga tegelema, kes hakkavad rahvamuusikuid juhendama? Seda kõike tutvustati reedel, 1. veebruaril toimunud „Terepäeval“ Võru Kandles.  

Kandlesse olid kutsutud laulu- ja tantsupeoks valmistuvad dirigendid ja tantsujuhid, rahvamuusika kollektiivide juhid ja kõik huvilised.  

Laulupeo idee keskmes on eesti keele murded 

Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, kunstilise juhi assistent on Rasmus Puur, toimetaja on Ave Sopp ja muusikatoimetaja on Kersti Seitam. 

Üllatuslikult on aga järgmisel aastal toimuva laulupeo ideestiku eellugu Võru maakonnas. „Mul on suur au, õnn ja vastutus olla selle peo kunstiline juht. Peoks kavandit kirjutades ei olnud ma alguses üldse kindel, et see kõik teoks saab,” sõnas kohtumise alguses Heli Jürgenson.  

“Kavandi aeg oli koroonaaeg ja kavandi eellugu on siin Võrus. Mind seob päris pikk ajalooline side armsa koorijuhi Silja Otsari ja tema koori Hilaroga. Tänu temale olen tutvunud ka teiste koorijuhtidega Võru linnas. Laulupeo kavandi keskmes on meie toredad eesti keele murded, pühendan teid oma väikestesse sõnumitesse,“ lisas Jürgenson. Võru maakonna jaoks on tegemist ilusa jätkuga eelmisel aastal toimunud noorte laulu- ja tantsupeole, sest ka siis oli maakonnal oluline roll peo idee kujunemisel.  

Osalevad mudilaskoorid, lastekoorid, poistekoorid, poistesegakoorid, meeskoorid, valikmeeskoorid, naiskoorid, segakoorid ja orkestrid. Jürgenson kutsus üles maakonna koore ühiselt mõtestama ka kooritundides käies laulupeo sõnumit, mida see igaühe meie enda jaoks tähendab.  

 

Kagukandi piirkonna liigijuht on armastatud tantsuõpetaja Maire Udras 

„Tantsupidu räägib ise oma lugu, inimeseks olemisest, mis on meile oma ja oluline. Saabumisest suguvõsa kokkutulekule, kutse valmistamisest ja teele asumisest ning ühisest suurest poest. Võtke lahkesti vastu kutse,“ tutvustas tantsupeo pealavastaja Helena Mariana Reimann tantsupeo kunstilist sisu ning kutsus meie tantsujuhte endaga tantsupeo teekonnale kaasa. 

Eesti on jagatud eri piirkondadeks ja tantsijate peole kandideerimine toimub seekord piirkonna põhjal. Tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, milleks on valiksegarühmad, naisrühmad ja võimlemisrühmad, piirkondade põhjal. Kolmest piirkonnast on peole oodatud ka osad lasteliigid. Lasteliikidena saavad peo protsessis osaleda Kagukandi rühmad.  

Ühe, Kagukandi piirkonna liigijuht on meie armastatud tantsujuht, lavastaja Maire Udras ja tema assistent meie tantsuõpetaja Kadri Mähar. Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Valsi sõnul on tänu sellele kontseptsioonis arvestatud meie maakonnale omaseid jooni ja eripära. Osalejaid tervitas ka Maire Udras ise, soovides erilist eesootavat teekonda ning just tema luges Kagunurga ideelise kontseptsiooni ette. 

Tantsupeo toimetaja on Agne Kurrikoff Hermann, tantsutoimetaja Vaike Rajaste, kunstilise juhi assistendid on Liina Eero ja Laura Kalle ning muusikajuht on Andre Maakler. 

 

Rahvamuusikapeo karmoškade liigijuht on Setomaa ülemsootska 

Rahvamuusikapeojuht Helin Pihlap kutsus teekonnale rahvamuusikuid. „Mul on väga hea meel täna siin olla ja rääkida sellest, milline hakkab meie pidu olema. Huvi rahvamuusika peo vastu on aina kasvamas, kirja on pandud rekordarv inimesi. Peo ajal on palju, mis on juba tuttav, kuid on ka palju uut“. Rahvamuusikapidu tutvustab neid, tänu kellele meie muusika elab – osavad pillimehed minevikust ja tänasest päevast, lugude loojad ja kogujad, pärimuse talletajad ja edasikandjad.  

Iga liigi kavas on lugu solistiga, kelleks on selle pilli tõeline meister ja kogukonna eestvedaja. Esimest korda on kavas ka ühine algus – ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ja pakuvad publikule võimaluse kaasa lüüa. Pidu avab ja ühendab meie iseoma pärimuse eri tahke, lisaks pillimängule ka laule, tantse, rahvariideid ja muud. Rahvamuusikapeo liigid on: lõõtspillid, kandled, torupillid, viiulid, koondkorkestrid. Uute liikidena hiiu kannel, karmoškad ja mandoliinid.  

Meie maakonnast on usaldatud taas rahvamuusikut ja kollektiividejuhti Kadri Lepassoni kannelde liigijuhina ja rahvamuusikut Evelin Leimat karmoškade liigijuhina. Loomingulise meeskonna assistent on Raul Markus Vaiksoo.  

Hetkel on õppeprotsess alguses 

Hetkel on kõigil peo protsessis osalejatel võimalus tellida õppematerjale. Esitluskontserdid ja õppeseminarid kollektiivijuhtidele hakkavad toimuma alatest kevadest. Eelproovid ja ülevaatused aastal 2025. Kollektiiivide andmeid saab registrid muuta ja täiendada veel kuni oktoobrini. Siis avaldatakse täpsemalt, kes üld laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad.  

Laulu- ja tantsupidu korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Rahvamuusikapeo toimetaja on Andi Einaste. 2025. aasta üld laulu- ja tantsupeo visuaalid on loonud kunstnik Marko Kekiśev. 

Soovime meie kollektiividele ilusat teekonda XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „ISEOMA“.  

Foto: Meeleolu loomiseks pakuti XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „ISEOMA“ kujundusega komme.

Lisainfo: Kristi Vals; SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist; kristi.vals@vorumaa.ee