Head Võru maakonna inimesed!
Tähistame täna siin koos pidupäeva – Eesti sünnipäeva. Ometi on ajad praegu keerulisest keerulisemad. Just käänulistel aegadel mõistame eriti selgelt, kuidas meie traditsioonid aitavad meil sättida sihti, pakuvad leevendust ning annavad jõudu minna olusid trotsides edasi. Neile toetudes saame võtta aja mõtlemiseks ja mõtestamiseks nii omaette kui koos inimestega, kellega koos praegu elu loome. Siiski ei taha ma täna kõnelda ainult murede valust – sest on ju pidupäev – vaid hoida nende kõrval meelel elumustri erksamaid värve.
Viimaste aastate ühiskondlikud raputused on meil kõigil aja kulgemise närvi erksaks muutnud. Sest kuidas muidu seletada, et ajal, mil Ukraina võitleb oma vere hinnaga kogu maailma demokraatliku ja vaba ühiskonna väärtuste nimel, ei vaata Eesti seda arglikult pealt, vaid on julgelt otsekohene ja tegus. Ka võrokesed ja setod on osa eestlaste julgusest ning abivalmidusest.
Mulle teeb suurt rõõmu meie maakonna inimeste aitamistahe ja ettevõtlikkus. Juba sõja esimestel päevadel läksid abisaadetised Saagu Parema meeskonna eestvedamisel Ukraina poole teele, ja mitte ainult! Saagu Parem on terve selle aasta toetanud nii Ukrainas elavaid inimesi, kui ka meie juurde jõudnud sõjapõgenikke. Esimeste sõjapõgenike saabumise järel panid kohalikud ettevõtjad Ursel Kaarna eestvedamisel seljad kokku ning pakkusid omavalitsustele abi. Ettevõtmisest sündinud väga heas koostöös sai sõjapõgenikele pakkuda paremaid elamistingimusi. Ühtviisi olulised on kõik abistajad: ka meie noored, kes jõulu- või sünnipäevakinkide tegemise asemel koguvad Ukraina toetuseks raha; meie käsitöölised, kelle kootud sokid ja kindad soojendavad võitlejaid. Iga heategu on hea tegu. Need on vaid mõned näited Ukraina abistamisest ning meie inimeste hoolivusest. Soovist toetada neid, kes seisavad oma eluga meie vabaduse eest. Saame siit kaasa võtta teadmise, et me suudame koondada jõud ja teha koostööd. Kas saab keegi pärast selliseid kogemusi, kus kriitiliseks hetkeks kadusid isegi bürokraatia piirid ning alles jäi puhas inimlikkus, öelda, et me ei oska teha koostööd?
Jah, argipäevas võib tihti nii tunduda, aga siis tasub hetkeks kurtmine kõrvale jätta ja märgata, et tegelikult oskame küll.
Ees seisvad väljakutsed on andnud seni tihti vaid suitsusaunas toimuvale maailmaparandamisele uue võimaluse ja toonud päevavalgele võrokeste koostöötahte. Mure oma kodukoha käekäigu pärast on andnud tõuke jüripäevaeelsel ajal esimese Võro kongressi kokkukutsumisele. Eelkõige selleks, et ajaloolisel Võromaal elav rahvas saaks ise otsustada jätkusuutlikuks eluks tähtsate küsimuste üle ning teadvustada end rohkem põlisrahvana. Et võro identiteet ei oleks vaid murdekeelne, vaid ka murdemeelne. Et esivanemate tarkused poleks üksnes museaalid, vaid arengu ja elujõu allikad tänases ja homses maailmas. Heaks eeskujuks võrokestele on setod, kes on peagi korraldamas neljateistkümnendat seto kongressi. Selle mõju seto kultuuri edasikestmisele ja piirkonna arengule on olnud väga suur.
Panen sulle, hea Võru maakonna elanik, südamele: meie kultuuri hoidmine ja edasiandmine on meie kõigi asi. Meie kõigi vastutus. Praegused hetked on minevikus tehtud otsused, mis kannavad tuleviku seemneid. Loome üheskoos neile seemnetele viljaka pinnase!
Kuigi lubasin pidupäeval hoida meelel erksaid värve, väljendan siiski oma muret. Meie maakonna südamesse planeeritakse Nursipalu harjutusvälja laiendust. See puudutab otseselt 21 peret, kelle hingevalu oma kodu kaotuse pärast pole kõrvalseisjatel võimalik ette kujutada. Ometi pole see ainult nende perede mure, vaid on kogu Võru maakonna südamel. Meie inimesed ongi mures: on koostatud pöördumisi ja Võrumaa apell, loodud vabaühendus, kirjutatud regilaule.
Harjutusvälja lähimõjualasse jääb enam kui pool maakonna elanikest. Saan aru, et muutunud julgeolekuolukord Eestis ja lähiümbruses sunnib riigi kaitsevõimet tõstma. Samas pole piisavalt infot, et ette näha, mida võib harjutusvälja laiendus kogu Võru maakonna arengule kaasa tuua. Kas peame need väärtused, mida seni oleme omaks pidanud, ühel päeval ümber vaatama?
Lahenduste leidmine on keeruline. Ega asjata öelda, et tark ei torma. Ka praegu ei tohi otsustajad kiirustada, vaid peavad otsuse tegemiseks saama vajaliku info: milline mõju on harjutusvälja laiendamisel meie maakonnale ja meie inimestele. Selleks, et kasutada ära kõigi osapoolte teadmised ning jõuda parima võimaliku lahenduseni, on väga oluline, et lahendus leitakse riigi ja kohalike inimeste koostöös. Et siis, kui lõpuks on lahendus olemas, ei ole kellelgi rusikas taskus ja saab edasi minna ühiselt piirkonna arengusse panustades.
Üleilmne linnastumine ja suured ühiskondlikud muutused on toonud Eesti piiri äärsetele aladele “ääremaa” staatuse. Võrumaa Arenduskeskuse juhi ja hingelt võrokesena ei ole ma nõus mõtlema ääremaast kui millestki negatiivsest ja trööstitust. Kuidas saaksingi seda teha, nähes, kui imelised inimesed siin tegutsevad ja milline ilus paik see Eestimaa äärel asuv kant on.. Meie eesmärgid on, et ääremaa elab ja särab. Seda mõistmist ootan ka riigi tasemel otsustajatelt. Nii Tallinnale, Hiiumaale, Pärnule kui ka Narvale on vaja, et Võru maakond oleks tugev ja tegus. Sama tugev ja tegus nagu iga teine Eestimaa piirkond. Jah, osapooltel on erinev nägemus sellest, millel põhineb Võru maakonna tugevus. Ja kõigil on ka õigus. Meil ongi palju erinevaid arenguvõimalusi – põllumajandus, metsa- ja mööblitööstus, turism, kohalik toit, loomemajandus, pärandkultuur, kaitsevägi, inimareng. Need ei tohi üksteist välistada, vaid peavad saama üksteist täiendavaks jõuks. Sünergia erinevate tegevussuundade vahel saab tekkida vaid läbi lugupidava ja avatud dialoogi. Mugavasse infomulli kapseldumine on ohtlik. See töötab arengule vastu. Aga meil on kohustus tulevaste põlvede ees mitte lasta sellel juhtuda. Et saaks tähistada ka Eesti 205. või 505. sünnipäeva.
Kõik praegused väljakutsed ei keerle siiski nende teemade ümber. Aeg on olnud tormiline ka ettevõtjate jaoks. Nemad tunnetavad ehk kõige teravamalt, et vanamoodi enam ei saa ja uut moodi alati veel ei oska. Ometi avanevad rahutus majanduseski uued võimalused, mille najal edasi liikuda.
Kolm aastat tagasi unistasime vabariigi aastapäeval sellest, et Võru maakonnas oleks meie tugeva kutsehariduskeskuse kõrval kool, mis annab võimaluse end tulevikuerialadel täiendada ning toob inimesi üle Eesti siia õppima. Selle unistuse täitumine on käeulatuses: oleme juba üle aasta pidanud läbirääkimisi tarkvarainsenere koolitava tehnoloogiakooli kood/Jõhvi, õppekoha rajamiseks Võru linna. Pingutame selle nimel, et meie maakonda tekib üks tulevikuhariduse omandamise võimalus juurde. See aitab muuta haridusrände, mis praegu on valdavalt ühesuunaline, kahesuunaliseks ning loob tulevikus siia valdkondlikke töökohti juurde.
Haridus loob paremad eeldused ka paremaks terviseks. Inimeste tervisega on meil jätkuvalt nigelad lood ja see mõjutab oluliselt maakonna arengut. Meie inimesed elavad tervena enam kui kümmekond aastat vähem kui näiteks Läänemaa või Hiiumaa inimesed. Me ei kaota väärt töökäsi üksnes rahvaarvu vähenemise, vaid ka kehva tervise tõttu.
2023. aasta on liikumise ja sauna-aasta. Mõlemad panustavad paremasse tervisesse. Hea tervis on ergutav jõud, mis sõltub nii iseendast, perest, kogukonnast ja ümbritsevast: tasub ainult uksest välja astuda, kui oled meie looduslikus spordisaalis.
Rõõmu teeb, et järjest rohkem peresid leiab Võrumaa Spordiliidu innustusel tee liikumise juurde. Perel on spordipisikuga nakatamisel kõige suurem roll. Siit saab spordihuvi ainult kasvada tänu meie maakonna tublidele spordiveduritele, kes loovad võimalusi liikumiseks ja sportimiseks ning meie sportlastele, kes on koju toonud kirkaid medaleid. Aitäh teile, et olete eeskujuks ja innustate! Pingutame üheskoos, et meie Võru maakond on õnnelike ja tegusate inimeste, rohkete võimaluste ning mitme kultuuriruumiga maa.
Iga suure unistuse täitumise taga on pühendumus ja palju tööd. Olgu need unistused seotud kas iseenda ületamise või kogukonna heaoluga laiemalt. Meie seas on palju toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes teevad oma tööd hoole ja armastusega, lugemata ületunde või töö eest saadavat tasu.
Mul on hea meel, et täna saavad pidulikult tunnustatud meie maakonna auväärt inimesed. Inimesed, kes on panustanud meie maakonna heaolu parandamisse ja õnneliku kodutunde loomisesse. Õnnitlen kõiki tunnustuse saajaid ja tänan nende märkajaid.
Hoiame ja armastame oma peret, kogukonda, kaasteelisi. Hoiame ja kaitseme oma lähedasi ja oma riiki. Ärme jäta kedagi üksi. Ärme lase kellelegi haiget teha. Õpime üksteist kuulama ja üksteisega arvestama. Nii kestame meie ja nii kestab meie riik.
Palju õnne meile kõigile Eesti Vabariigi 105. aastapäeva puhul!
Hääd tervüst Võru maakonnale, hääd tervüst Eestile!