Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi Eesti Vabariigi 108. aastapäeva kõne Võru maakonna kontsert-aktusel 19. veebruaril 2026 Võru Kultuurimajas Kannel.
Head Võru maakonna inimesed, head eestimaalased!
Teisipäeval on meil taas põhjust tähistada ja tänulik olla. Tänulik selle eest, et saame elada vabas Eestis ja tähistada üheskoos meie Eesti 108. sünnipäeva.
Päeva, mis seob meid, eestlaseid, sinimustvalge trikoloori alla veelgi tugevamini kokku.
Maailm meie ümber on muutumas kiiremini, kui me veel mõned aastad tagasi ettegi oskasime kujutada. Julgeolek ei ole enam iseenesestmõistetav. Majandus ei kasva sirgjooneliselt. Kindlustunne, mis meid viimased aastakümned on saatnud, on paljudes valdkondades asendunud ebakindlusega. Sõjad, kriisid, tehnoloogilised arengud ja kliimamuutused ei ole kusagil kaugel – need mõjutavad meid siin ja praegu.
Marutavas maailmas on üha tähtsam tajuda oma juuri. Osata neile toetuda. Endasse kapseldumine ja vaid iseenda heaolu eest seismine – see ei vii meid edasi. Ei aita luua maailma, kus on hea elada. Seda maailma, mis põhineb koostööl, lugupidamisel, austusel ning väärtustel. Nendel väärtustel, mis olid ka meie esivanematele olulised.
Nemad teadsid, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Meil aga kipub see aitamise osa liiga tihti meelest minema. Laita oskame, aga kas ka aidata, lahendusi pakkuda?
Hoiame oma! Meie inimesi. Meie pärandit ja kultuuri. Meie kodumaad. See aitab hoida turvatunnet, mille kuri ilm on hapraks muutnud.
Usk paremasse Eestisse on jätkuvalt oluline. See ei sõltu sellest, kas elad pealinnas või Eestimaa kagunukas. Kuid usust üksi ei piisa. Me kõik peame pingutama, et usku luua ja usku hoida.
Minu hinge teeb soojaks, kui näen meie inimeste: ettevõtjate, kogukondade ja omavalitsuste pingutusi, et meie elu hoida ja edendada. Koodikooli ja INKU avamine, uute toodete arendamine ning uutele turgudele sisenemine, kogukondades ühtsustunde loomine ja hoidmine. Kõik need tegevused toidavad meie usku paremasse homsesse ja meie riigi püsimisse.
Tõsi, meie panus ei pruugi olla majanduslikus mõistes võrdne pealinnainimeste panusega. Ent meid ei tohi seepärast halvustada ja öelda, et elame teiste piirkondade arvelt! Me elame siin, maailma parimas kohas. Kohas, kus paraku kaitse- ja piirirajatiste kumulatiivne mõju on suurim Eestis.
Ma rõhutan: iga meie pere, kes on otsustanud siin elada, iga ettevõtja, kes loob töökoha, iga inimene, kes läheb hommikul tööle, hoiab Eesti riiki koos.
Võru maakonna tugevus ei ole suurtes numbrites. See on inimestes, kes siin elavad. Meie inimestes. Ehkki meid on aasta aastalt vähem, leiame me lahendusi, kuidas hakkama saada. Me peame olema nutikad! Arendame Vunki mano! loometalgutel ja ettevõtlusinkubaatoris ideid, disainime õpilasfirmades uusi tooteid. Samuti kogukonnakeskuse loomine Võru linna – need on vaid mõned näited, kuidas meie inimesed loovad võimalusi ja elamisväärset elukeskkonda.
Me peame olema arukad ka hariduses. Mulle teeb rõõmu, millise nutikusega Võrumaa haridus-ja tehnoloogiakeskus Ewers on arenemas, pakkudes kutse- ja üldhariduse kõrval häid võimalusi enesetäiendamiseks.
Tark haridus peab aitama luua tarka arengut. Eriti meil siin Võru maakonnas. Värskelt avaldatud inimarengu aruanne märgib, et üha enam on laste haridustulemused seotud vanemate sissetulekuga. Samuti suurendab hariduslõhet heade õpetajate puudus. Samal ajal pannakse koolidele järjest suuremaid ootuseid. Tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, noorte kehv vaimne tervis ning õpetajate ja koolijuhtide kurnatus.
Kuidas saame me nii aidata lastel ja noortel neile ainuomast potentsiaali välja tuua? Seda potentsiaali, mis aitab muuta meie maailma rikkamaks.
Aruanne toob muu hulgas välja hariduse kaks kõige ohtlikumat lauset. Need on “Teisiti ei saa!” ja “Me oleme alati nii teinud”.
Need pole ainult haridusvaldkonna arengupidurid. Kui on näha, et tammume paigal, peame suutma mõelda, kuidas saab teisiti. Arengute planeerimisel ja otsuste tegemisel ei tohi me olla vaid teenusetarbijad, vaid aktiivsed kaasarääkijad. Kuid kaasamine pole ainult õigus, see on ka vastutus. Kui tahame kaasa rääkida, peame olema valmis kaasa mõtlema, olema avatud uutele lahendustele ning olema valmis ise panustama, et kokkulepitud lahendusi ellu viia.
Vastutuse võtmisel ja panustamisel on hea näide meie maakonna maheteekond. See sai alguse 2018. aastal, kui Kaja Kesküla ja Margus Timmo pakkusid Vunki mano! loometalgutel välja “mahe ja muhe” idee. Idee levitada mahemõtteviisi, pakkudes meie haridusasutustes mahetoitu. Sel teekonnal on sõlmitud maakondlik mahekokkulepe, korraldatud mitmeid koolitusi, õppereise, kohtumisi nii haridusasutuste kokkadele kui ka ettevõtjatega. Praegu kasutavad meie maakonna haridusasutused vähemalt 20% ulatuses mahetoorainet. Obinitsa on kerkimas Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskus. Meie laste teadlikkus, kust ja kuidas jõuab toit meie toidulauale, on tõusnud. Kuid vähem oluline pole see, et need tegevused on Võru maakonna viinud 2025. aasta Euroopa Liidu mahepiirkonnaks. Kahe inimese idee, visadus idee elluviimisel ja tugev koostöö partnerite vahel on teinud Võru maakonna Euroopas nähtavaks, suurendanud meie tuntust ja tugevdanud juuri.
Ega mi esi esä’ ilmaas´anda ütle es, et ku juurõ’ omma’ kimmähe maan ja tüvi om kõva, sõs ladva’ laulva’. Mi maa kõgõ kallimb vara om võro ja seto kiil ni kultuur, noid jakkus niikaua, ku mi näid tarvida. Õkva mii’, sa’ ja ma’. Tuud saa-ai tetä’ muusõum vai latsiaid vai kuul. Tuu sünnüs kuuntüüst ja nakkas pääle mii’, täüsinemiisi, ettenäütämisest.
Ega me esiisad asjata öelnud, et kui juured on kimmalt maas ja tüvi tugev, sõs ladva laulva. Me väärtuslikeim maavara – võro ja seto keel ni kultuur, neid jagub seni, kuni meie neid kasutame. Just meie, sina ja mina. Seda ei saa teha muuseum, lasteaed või kool. See sünnib koostööst ja saab alguse meie, täiskasvanute, eeskujust.
Ma olin poisike, kui sain aru, et mu isa teeb vägevat asja, ta on vabatahtlik päästja. Kuidas ma ootasin neid kordi, kus ta mind autoga sõitma kaasa võttis! Ja seda, et saaksin tema moodi kaasa aidata, kui kellelgi on abi vaja.
Olen terve oma täiskasvanuelu olnud vabatahtlik pritsumees. Nüüd ootavad minu pojad õhinal neid kordi, kus saavad depoosse kaasa tulla või autoga sõitma.
Oleme julgelt omanäolised! Eriti lastega, aga ka kõigi teistega – räägime oma keelt ja kanname kultuuri. Seda, mis on meie elu põlisosa, meile emapiimaga kaasa antud. Kasvatame lapsi koos kogukonnaga, hoiame sidet vanavanemate, naabrite, külarahvaga. Nii kasvab tervem ühiskond, millest võidavad kõik.
Rõõm on näha, et keel ja kultuur ei jäta me noori külmaks. Hipp Saare ja Elisabeth Raju võrukeelne karmanihelü „Poodi man“ hoiab võru keelt ja kultuuri tänases ning viib muhedalt noorteni.
Keele ja kultuuri hoidmisel on suur roll projektil „Omakultuur meie ümber”. Loome seda koos Võro ja Seto instituudi ning haridusasutustega, et meie keel ja kultuur oleksid lasteaedades ja koolides rohkem kuuldaval-nähtaval. Soovime koos omavalitsuste, instituutide ja teiste heade partneritega sõlmida Uma leppe, millega kinnitame, et oma keele ja kultuuri hoidmine ja edasiandmine on meile kõigile oluline ja püsiv väärtus.
Kui laps kuuleb iga päev oma piirkonna keelt, kui ta tunneb, et see keel ei ole häbiasi, vaid väärtus, siis kasvab temas julgus ja oskus ka ise oma keeles kõnelda. Temast kasvab kodukoha hoidja. Tunne, et ma kuulun siia ja mind vajatakse, on üks tugevamaid jõude, mis inimesi kodupaigaga seob.
Keele ja kultuuriga sama olulised on töö ja ettevõtlus. Meie maakonna ettevõtjad on visad ja leidlikud, tegutsedes sageli keerulisemates oludes, kui nende konkurendid suuremates keskustes, luues väärtust ja töökohti, mis hoiavad elu siin piiri ääres.
Üheks maakonna ettevõtluse alustalaks on inimesed, kes loovad endale ise töö – meie loomeettevõtjad. Te loote võimalusi, kasutades oma loovust, nutikust ja meie kultuuriruumide sügavust. Teie käsitöö, muusika, disain, toit, loodusest ja ehedast kultuurist sündivad lood kannavad endas meie maakonna identiteeti ja hinge.
Loomemajandus on loomeettevõtjate jaoks päris töö, päris sissetulek ja päris põhjus siia jääda. Hoiame ja toetame meie loomeettevõtjaid hea sõna, nõuande, märkamise või ostetud tootega. Nii aitame hoida elus oskusi, mida ei saa masinaga asendada. Hoiame alles lood, mida ei saa importida ja hoiame oma inimesi, kes loovad meie pärandist väärtust.
Võru maakonna tugevus on meie inimesed, kes siin elavad, kogukondades tegutsevad, ettevõtlusega tegelevad. Teie kõigi panus sellesse, et elu siin piiri ääres püsiks ja areneks, on hindamatu.
Aitäh, et pingutate selle nimel, et luua meile kõigile lootusrikast tulevikku. Aitäh, et teete meie kodukoha ja Eestimaa paremaks. Palju õnne meile kõigile Eesti Vabariigi 108. aastapäeva puhul!
Hääd tervüst Võru maakonnale, hääd tervüst Eestile!
Tiit Toots, Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige