Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi Eesti Vabariigi 107. aastapäeva kõne Võru maakonna kontsert-aktusel 20. veebruaril 2025 Võru Kultuurimajas Kannel.
Head Võru maakonna inimesed, head eestimaalased!
Esmaspäeval värvub meie kodumaa taas sinimustvalgeks ning tähistame üheskoos Eesti 107. sünnipäeva. 24. veebruar on meie päev. Meie, väikese, aga tugeva tahtega rahva päev, kellele on oluline oma vaba riik.
Eestlastel on ajaloo jooksul olnud palju ilusaid, aga ka keerulisi aegu. Nii nagu iga rõõm on andnud meile hoogu edasiliikumiseks, on iga katsumus teinud meid tugevamaks. Meie eelkäijad on loonud, hoidnud ja edasi kandnud Eestimaa imelist ja kohati ka habrast lugu, kus igal põlvkonnal on oma helgused ja proovikivid.
Kui Anna Haava ütles sadakond aastat tagasi, et meie ei taha olla, ei ole vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus, siis sõbrad! Meie EI SAA olla lihtsalt jälgijad, vaid peame ise tarmukalt enda lugu sellesse aegade raamatusse kirjutama.
Seisame täna väikese rahvana globaalsete muutuste tõmbetuules, kus suured jõud ei ole enam ettearvatavad ja tasakaalustatud, vaid iga päev võib tuua uusi pöördeid, mis mõjutavad ka meie käekäiku. Ei, tegelikult see pole ju enam ootamatu. Juba viimased viis aastat on oleme elanud erinevate kriiside keskel. Oleme korralikult karastunud. Meie põlvkonna peatükk Eesti loos on sellele hullumeelsele ajastule vastu pidada.
Ent kas ainult?
Eestimaa loos peame mõtlema sellele, kuidas kaitsta meie rahva tulevikku. Oleme jõudnud murdepunkti. Esmakordselt ajaloos on rohkem neid, kes arvavad, et nende laste elukeskkond ja võimalused on tulevikus kehvemad, kui tänastel täiskasvanutel. Praeguste noorte õlul on koorem, mida täiskasvanud ei ole kunagi kandnud – kuidas leida lootus paremasse homsesse? Lootus, mis on inimkonna kestmise olulisim juhtlõng.
Noorte vaimse tervise probleemide pandeemia on märk, et oleme jõudnud sellele stsenaariumile väga lähedale. Asi pole selles, et noorus on hukas, vaid selles, et maailm on nii tohutult muutunud, et meie senised arusaamad, reeglid, töökorraldus ja muu ei vasta enam vajadustele. Koolikius, suhted, sotsiaalmeedia mõju, aga kindlasti ka kodused mured, need kõik mõjutavad noorte meelerahu ja arengut.
Meie spetsialistid on algatanud lapsevanematele mõeldud vanemlike teadmiste ja oskuste programmi, et pakkuda peredele läbi koolituste vajalikku tuge ja nõu. Mullu osales koolitustel 622 inimest, kes said vajalikke näpunäiteid, kuidas lapsi ja noori nende arenguteel aidata. Oleme algatanud projekte, et anda lastega tegelevatele spetsialistidele juurde teadmisi ja oskusi peresid ning lapsi nende mures toetada. Abistades noori ja nendega tegelevaid asjatundjaid, aitame üheskoos kirjutada väärikat tulevikulugu nii noortele kui ka kogu Eestimaale.
Me peame vastu ega lase oma lool hääbuda!
Meie vastupidavuse ja sitkuse kõige toekam tugisammas on kultuur. See kultuur, kus traditsioonid ja areng käivad käsikäes. Nagu meil siin Võru maakonnas ikka on olnud. Läbi aegade on meie rahvuslik uhkus võrsunud eeskätt maalt. Talurahvas on haridust ja kultuuri alati oluliseks pidanud. Tänavu tähistame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Me oleme rikas rahvas. Meil on oma maa, oma keel ja oma kirjandus. Suuresti tänu omakeelsele kirjasõnale saame öelda, et me oleme pidanud vastu. Ja mitte ainult! Juba enam kui sada aastat tagasi oli Eesti talurahvas Euroopa talupoegade võrdluses kõige kõrgema kirjaoskusega. See on olnud Eesti arenguteekonna oluline eripära, maarahvas kui kultuuri alustala. Kuni taasiseseisvumiseni peeti maaelanikke võrdväärseteks panustajateks.
Tänane valitsev kujutluspilt maapiirkonnast on aga miskit, mis on majanduslikult mahajäänud, puuduses, ja justkui koormaks.
Ärme unusta, et olemas on ka teistsugune pilt! See, mis väärtustab maapiirkondi rahvusliku identiteedi hällina, kus on elus esivanemate tarkus, pärimus ja loodus.
Võru maakond on koduks kahele lähedalt seotud põlisrahvale. See annab meile tugeva kultuuriruumi. Just siin Eestimaa kagunukas on näha, kuidas ajalugu kandub tänapäeva, kuidas uuenduslikud ideed aitavad maapiirkonna väljakutseid lahendada ja kuidas meie inimesed oma igapäevaste tegemistega aitavad kirjutada Eestimaa lugu.
Kultuuri kannavad inimesed. Nii need, kes kultuuri teevad, kui ka need, kes kultuurist osa saavad. Suur osa meie kultuurilisest enesetajust on laulu- ja tantsupidudel. Sel elaval osal meie rahvuskultuurist, mis kannab läbi põlvkondade meie hinge, meie emotsioone ja meie unistusi.
Tänavu suvel on paljudel lauljatel-tantsijatel-pillimängijatel taas võimalik osa saada sellest loost. Loodan siiralt, et kõik need, kes pingutavad selle nimel, et juuli alguses laulukaare all kirjutada uus peatükk laulu- ja tantsupeo raamatusse, saavad seda teha. Meie maakonnas on pillimäng, laul ja tants olnud alati osa elustiilist. Mitte ainult kui pidulikkuse märk, vaid ka traditsioonide hoidja ja kultuurielu edendaja.
Ometi on meil seejuures tõsine mure: rühmade ja nende juhtide järelkasv. Võrreldes kahe aasta taguse noortepeoga: poistekoore oli siis viis, nüüd on alles kaks. Mudilaskoore oli toona seitse, nüüd on kolm. Lastekoore on üks vähem. Neljast puhkpilliorkestrist on alles kolm.
Võin vaid arvata, kui palju tööd ja pühendumist nõuab laulu-, pillimängu- ja tantsurühmade juhtimine. Suure südamega inimesed on võtnud vastutuse hoida meie traditsioonide elujõudu. Kutsun teid kaasa mõtlema, kuidas suurendada meie rühmajuhtide töö väärtustamist, ja leida neile järelkasvu.
Suurt osa Eestimaa loost hoiavad üleval ettevõtjad. Muutuste käivitajad, kes tugevdavad ühiskonda, arendavad majandust ja kasvatavad sellega riigi elujõudu. Olen ääretult tänulik kõigile meie maakonna ettevõtjatele, kes vaatamata keerulistele aegadele pingutavad südikalt. Te ei anna alla, vaid otsite uusi võimalusi ja turge. Te ei toimeta ainult kasumisoovist lähtuvalt, vaid teile on oluline ka missioonitunne – luua maapiirkonnas positiivseid muutusi. Olgu selleks oma töötajatele paremate töötingimuste loomine, kogukondade toetamine, piirkonna turundamine või maakonna väärtuste hoidmine.
Kriisid, majanduslangus, muutuv maksupoliitika – ettevõtjad on pidanud kõigi nende muutustega kohanema. Pean oluliseks, et nii arenduskeskus kui ka omavalitsused pakuvad ettevõtjatele selles tuge. Olgu selleks nõustamine, parimate praktikate jagamine, innovatsiooni soodustamine, arengu toetamine või võtmevaldkondade arendamine. Või kõige lihtsam – hea sõna ja tugi asjaajamisel.
Arengu võtmevaldkond on praegu infotehnoloogia ja sellega seonduv. Avame sügisel partnerite heas koostöös Võru linna keskväljaku ääres programmeerimiskooli kood/Võru. Koodikool toob meile värskeid mõtteid ja ideid ning paneb ehk pidurit inimeste väljavoolule. Tehisaru tulekuga on kaasaegne infotehnoloogia meile lähemal ja mugavam kui kunagi varem. Iseasi, kas mõistame ja tahame sellega midagi ära teha. Loodan, et koodikoolist kujuneb meie maakonna tehnoloogiaarengu vedur, mis inspireerib ja julgustab järjest enam kohalikke tegijaid, nii era- kui avalikust sektorist, puidutööstusest kuni sotsiaaltöö ja kultuurini, leidma senisest tõhusamaid lahendusi ja looma seni avastamata võimalusi. Selleks, et koodikool paigutuks sujuvalt meie hulka, on oluline leida võimalikult mitmekesiseid koostööpunkte. Esimene samm kõigile, kel huvi või ideid tekkis – tulge ja räägime.
Rääkimine ja kuulamine aitavad mõista teist poolt ja leida koostegutsemiseks ühisosa. See kasvatab vastastikust usaldust.
Usaldusega meil siinkandis laiemalt väga hästi ei ole. Viimaste aastate sündmused on suurendanud usaldamatuse lõhet meie inimeste ja riigi vahel. Julgeoleku olukorrast tingitud kiired sammud kaitsevõime arendamisel on vajalikud, aga jätnud meie tuppa porised saapajäljed. Mida ja kui palju me taluma peame, on ebaselge.
Kahjuks pean möönma, et usaldust kasvatav rääkimine ja kuulamine pole just lihtsad tulema. Austatud riigivõimu esindajad, Võru maakond on Eesti ja me tahame uhkusega aidata kaasa riigi arengule ning mõelda koos, mil moel seda meie armsas kagunurgas kõige parem teha on. Vastandumine ja üleolev hoiak meid edasi ei vii. Peame kogukondade, ettevõtjate, omavalitsuste ja riigi koostöös mõtlema, kuidas olukorras, kuhu oleme meist sõltumata põhjustel sattunud, säiliks Võru maakonnas elamisväärne elukeskkond, meie ettevõtluse konkurentsivõime ning arenguks positiivne väljavaade. Olgu selleks lahenduseks näiteks meie kaupade-teenuste suurem müük kaitseväele, kaitsetööstuse arendamine piirkonnas, avalike teenuste ümberkorraldamine viisil, mis arvestab siinseid eripärasid või midagi sootuks muud, mis aitab kesta Võru maakonna elujõul ja kultuurilisel järjepidevusel. Aitab edasi kasvada meie lool.
Iga loo taga on kellegi pühendumus, pingutus ja hool. Võru maakonna lugu aitavad luua inimesed, kes annavad oma panuse meie kogukondade, omavalitsuste ja maakonna arendamiseks. Inimesed, kes pingutavad selle nimel, et lahendada meie maakonna kitsaskohti ning luua lootusrikast tulevikku.
Aitäh, et olete osa selles loos. Aitäh, et loote tänast, pilguga tulevikku. Aitäh, et teete meie kodukoha ja Eestimaa paremaks.
Palju õnne meile kõigile Eesti Vabariigi 107. aastapäeva puhul!
Hääd tervüst Võru maakonnale, hääd tervüst Eestile!
Tiit Toots, Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige