Rahandusministeeriumi pressiteade
25. august 2020
Tänasest saavad kõik huvilised omavalitsuste teenuste korraldusest detailse ja põhjaliku ülevaate uuel veebilehel minuomavalitsus.fin.ee.
Veebilehega soovitakse kaasa aidata kohalike teenuste arengule üle Eesti. Kogu Eesti andmete ühele lehele toomine aitab tõsta ühiskondlikku teadlikkust kohalike teenuste korraldusest ning pakub võimalusi võrdlusteks, heade praktikate jagamiseks ja paremate teenuste kujundamiseks.
Veebilehel kasutatava teenuste hindamise metoodika välja töötamises osalesid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ning Geomedia OÜ eestvedamisel üle saja eksperdi ministeeriumitest ja omavalitsustest, teadlased ja huvigrupid ning Eesti linnade ja valdade liit. Samuti konsulteeriti huvigruppidega veebilehe loomisel.
Riigihalduse minister Jaak Aab tänas omavalitsusi projektiga kaasa tulemise ja oma andmete saatmise eest. „Omavalitsuste õlgadel on elanike heaolu tagamiseks palju kohustusi, millega kaasneb lai otsustusvabadus, aga ka suur vastutus,“ ütles Jaak Aab. „Olen kindel, et iga linna- ja vallajuht koos oma meeskonnaga teevad parima oma inimestele võimalikult hea elukeskkonna loomiseks. Samas on teenuste osutamisele ja prioriteetide seadmisele võimalik läheneda üsna erinevalt. Veendumaks, et valitud suund on linna- või vallaelanike jaoks võimalikest parim, on hea saada oma tegevusele ka kõrvaltvaataja pilku. Just selleks olemegi loonud veebilehe, et anda võrdlevat tagasisidet ja pakkuda abivahendit kohaliku elu korraldamiseks ja kodanike kaasamiseks. Samas on see kasulik tööriist ka ministeeriumitele valdkondlike otsuste kujundamiseks.“
Veebilehel on vaadeldud kõiki peamisi omavalitsuste vastutusvaldkonna teenuseid. Nende seas on näiteks hariduse, kultuuri, taristu, jäätmemajanduse, turvalisuse ja sotsiaalvaldkonna eri teemasid kokku läbi ligi 300 kriteeriumi. Kõiki neid teenuseid on hinnatud ühtse hindamismetoodika alusel. Hindamiseks vajalikke andmeid on kogutud riiklikest registritest ja riigiasutuste andmebaasidest, kohalikelt omavalitsustelt neile saadetud küsitluste ning statistikaameti läbi viidud elanike rahulolu uuringu kaudu. Metoodika väljatöötamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.
Tänavu jaanuaris rahandusministeeriumi tellimusel statistikaameti läbi viidud üle-eestilise rahulolu-uuringu oluline lisaväärtus on, et sellega kaardistati elanike rahulolu omavalitsuse täpsusega. Elanike rahuloluhinnangut küsiti erinevate teenuste, valitsemise, kaasamise ja ka näiteks elukeskkonna kohta. Saadud andmeid kasutatakse teenustasemete hindamisel. Samuti on need oluliseks alusinfoks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil eri poliitikavaldkondades otsuste tegemisel. Näiteks elamumajanduses, regionaalarengu toetamisel, ruumilises planeerimises. Üle-eestilist uuringut perioodiliselt korrates on võimalik edaspidiselt hinnata, kas eri valdkondades ellu viidavad tegevused suurendavad ka elanike rahulolu.
Uuel veebilehel on igal teenusel mingi eeldatav miinimumtase, kuid sealt edasi on omavalitsustel teenuste arendamisel valikuvabadus. Seetõttu on ka veebilehel nähtavad erinevused loomulikud. „Selge on see, et nagu kõik teised, peavad ka omavalitsused tegema valikuid, mis on kohaliku kogukonna jaoks parasjagu kõige tähtsamad teemad. Piiratud eelarve tõttu pole võimalik kõike korraga arendada,“ ütles riigihalduse minister Aab. „Meie ei ütle veebilehel omavalitsustele ette, milliseid rõhuasetusi tuleb seada. Samuti pole eesmärk omavalitsusi ritta seada. Küll aga anname kompaktse võrdluspildi, milliseid valikuid on erinevad omavalitsused teinud oma prioriteetide seadmisel ning kuidas on nende elanikud sellega rahul. See aitab omavalitsustel hinnata, mida silmas pidada vajalike otsuste langetamisel ja arengustrateegiate koostamisel.“
Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimees Tiit Terik ütles, et omavalitsuste jaoks on tegemist vajaliku tööriistaga pakutavate avalike teenuste tasemete ühtlustamiseks. „Ühe mõõdupuuga pole võimalik kõiki omavalitsusi lõpuni hinnata, seetõttu pole tegemist range pingereaga. Oma mõju on nii omavalitsuse suurusel kui ka geograafilisel asukohal,“ sõnas Terik. „Kindlasti on tegemist hea vahendiga omavalitsustele teenuse kvaliteedi parandamiseks, sest avalike teenuste tase peab üle Eesti olema ühtlaselt kõrge,“ lisas Tiit Terik.
Portaali andmeid uuendatakse iga-aastaselt aastase tagasivaatega. Praeguses esmaetapis on veebilehel kajastatud 2016.–2018. aasta tulemused. Eelmise, 2019. aasta andmeid uuendatakse riigi registrites oleva infoga tänavu sügisel. Erinevaid küsitlusi viiakse läbi paari aasta tagant. Seega tuleb arvestada, et portaal annab kätte küll üldise suuna omavalitsuste teenuste tasemetest, kuid need võivad olla aastase viite tõttu mõnevõrra muutunud ega ole seetõttu ammendav info.
Projekti ühe eestvedaja, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõuniku Andrus Jõgi sõnul on portaali küll põhjalikult ette valmistatud, kuid see on oma tee alguses ning ootab kasutajate aktiivset kaasa rääkimist kriteeriumite ja hindamise täiustamiseks. „Nii nagu loodame ise anda selle veebilehega teistele head ja vajalikku tagasipeegeldust, ootame ka meie portaali paremaks muutmiseks kasutajate tagasisidet. Soovime, et sellest portaalist saaks tõesti kasulik ja abistav tööriist, mida oleks mugav kasutada ning mis vastaks kasutajate vajadustele.“
Lisainfo portaali kohta: Piret Zahkna, tel 6 11 3031, piret.zahkna@fin.ee