Kutsume teid osa saama metoodikaseminarist mille fookuseks on teaduspõhised lähenemised ja metoodikad. Metoodikaseminar toimub 24. oktoobril (9.30- 15.30), Võru Kreutzwaldi Koolis (Kooli 7, Võru linn). Metoodikaseminarid on hea võimalus jagada praktikat, uusi teadmisi ja oskusi.
Päevakava
- 09:30 – 10.00 Tervitusamps
- 10:00 – 10.05 Sissejuhatus päeva Võru Kreutzwaldi Kooli aulas
- 10:05 – 10:45 Kasvatusteadlik ärataja Pille Kriisa: “Kuidas paremini mitte mõista noori!?”
- 10:45 – 11.00 Jagunemine töötubadesse
- 11:00 – 11:45 Töötoad I
- 12:00 – 12.45 Töötoad II
- 12:45 – 13.30 Kohvipaus
- 13:30 – 14:15 Töötoad III
- 14:30 – 15:15 Töötoad IV
- 15:20 – 15:30 Päeva kokkuvõte saalis
Töötoad
TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit. Kiirematel on rohkem valikuid :)! Kui mingil kellaajal sa ei leia endale huvipakkuvat töötuba, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames.
- Kasvatusteadlik ärataja Pille Kriisa: “TBRI sekkumine laste ja noorte ülevoolava käitumisega hakkamasaamiseks” – Kuidas luua laste ja noortega kontakti ja samas nende käitumist korrigeerida. Seega leiame tasakaalu kontakti ja korrektsiooni vahel. Praktilised võtted. Töötuppa kaasa võtta vett, kommi ja nätsu.
- Tartu Ülikooli kasvatusteooria nooremlektor ja KiVa koolitaja Minni Aia-Utsal: “Mida imet selle KiVa-ga koolis tehakse?” – praktiline töötuba, kus tutvustatakse KiVa tööriistakasti ja metoodikat. Töötoas saab teada, miks on oluline teaduspõhine kiusuennetus. Osalejatele antakse ülevaade KiVa meetodikast kui tõenduspõhisest lähenemisest kiusamise ennetamisel ja vähendamisel, ning selgitatakse, kuidas programmi koolis praktiliselt kasutatakse.
- Puiga lasteaed Siilike õpetajad Kairi Smit ja Kadri Keskküla: “Laps räägib siis, kui kana pissib. Kairi ja Kadri teekond koos lillade karudega” – “Kiusamisest vabaks” metoodika rakendamise teekonnast ja oma kogemustest Puiga Lasteaias Siilike.
- Tallinna Ülikooli jätkusuutliku hariduse külalisteadur Katrin Männik: “Jätkusuutlikkus elukestvas õppes” – Millised vajadused tulevad ühiskonnast? Millised on ootused üldharidusele ja kõrgharidusele? Mida võiksime teha teisiti oma õppeprogrammides? Kuidas peaks kool jätkusuutlikkus arengut toetama?
- Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu: “Tänapäeva uurimismeetodid ja digiandmebaasid humanitaarteaduses” – Teema sobib nii aineõpetajatele kui ka kõikidele spetsialistidele humanitaarvaldkonnast.
- Ajuteaduste doktor Cristina Kroon: “Mida võiks õppimise juhendaja teada ajust?” – Õppimine on fundamentaalselt neurobioloogiline protsess. Selleks, et mõista, kuidas toimub õppimine, tuleb meil esmalt mõista, kuidas toimib meie aju. Minu töötoas alustamegi sellest. Seejärel vaatame lähemalt erinevaid õppimist soodustavaid ja pärssivaid tegureid ning pöörame tähelepanu olulistele erinevustele noorte ja täiskasvanute vahel. Minu töötuba aitab paremini mõista, mis toimub õpilaste (ja ka täiskasvanute) peades.
- Võru Kunstikooli direktor Kristiina Rauba: “Huvihariduse jõud: kuidas kujundada lapse tulevikku?” – Huviharidus on rohkem kui pelgalt ajaviide – see mängib olulist rolli isiksuse ja oskuste kujunemisel, soodustab vaimset heaolu ning suurendab võimalusi edu saavutamiseks täiskasvanueas. Töötas mõtestame lahti, mis mõju on noorukieas kogetud huviharidusel täiskasvanueas ning vaatame otsa tööriistapagasile, mida huviharidus meile pakub.
- Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Einar Meister: “Keeletehnoloogia olemus ja roll infoühiskonnas” – Eesti keele töötluseks loodud tööriistade kasutusvõimaluste tutvustus.
- Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Einar Meister: “Kõne variatiivsus” – Võõrkeelte häälduse omandamine ning võõrkeele aktsent. Sobib keeleõpetajatele ja ka nt logopeedidele.
- Tartu Ülikooli Liikumislabori koolitaja Maarja Park: “Liikuma Kutsuv Kool – miks ja kuidas?’’ – Räägime lähemalt kas ja miks me üldse peaksime rääkima liikumisest koolikeskkonnas ning mõtiskleme selle üle, et milline on siis ikkagi üks liikuma kutsuv kool.
- Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika doktor Erko Jakobson “Mida näitavad kliimaprojektsioonid Eesti kohta” – Sobilik nii projektijuhtidele ja arendajatele kes tegelevad kliima teemaga, rohepöördega jms. Loodusainete õpetajatele ja teistele huvilistele.
- Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika doktor Erko Jakobson “Kliimaskeptikute film Külm Tõde koos kliimateadlase kommentaaridega” – Sobilik nii projektijuhtidele ja arendajatele kes tegelevad kliima teemaga, rohepöördega jms. Loodusainete õpetajatele ja teistele huvilistele.
- Tartu Ülikooli õpetajahariduse nooremlektor Kerli Kõiv “Enesejuhitud õppimise oskuste arendamise sekkumismudel” – Inimesed, kes on ennastjuhtivamad õppimises, on selgema tulevikuvisiooniga. Enesejuhitud õppimine on nüüdisaegse õpikäsituse osa ja avaldab eelkõige mõju hariduses olevate noortele. Töötoas tutvume loodud sekkumismudeliga, mis toetab NEET-noorte enesejuhitud õppimise oskust ja toob nad tagasi elukestvasse õppesse.
- Pereterapeut Küllike Hein: “Eneseteadlikkus” – Töötoas osalenu saab läbi teooria ja praktiliste tegevuste teadlikumaks iseendast. Sealhulgas viskame pilgu oma emotsioonedele ja vajadustele.
- Taastava õiguse vabatahtlikud konfliktivahendajad Terli Linnas ja Tiia Linnas:”Taastav õigus on kõikide õigus – mõistmine ei tähenda nõustumist” – Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada ja osapooled ning mõjutatud isikud saavad üheskoos oma mõtteid ja tundeid jagada. Kõik osapooled saavad HÄÄLE, saavad kuulata teist osapoolt ning selgitada, mida on vaja, et juhtunu juurest edasi minna ja võimaluse korral sõlmida kokkulepped, kuidas tekkinud kahju heastada.
- Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad ja VEPA-mentorid Piret Pärkson ja Anneli Ruul ning õppejuht Kadri Suni: “VEPA-metoodikaga õnne, rahulolu, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” – VEPA-metoodika kasutamise kogemuste jagamine Põltsamaa Ühisgümnasiumis. Põltsamaal on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA arendab laste võimet kontrollida oma reaktsioone ja analüüsida oma käitumist. Lihtne ja mänguline metoodika tõhustab õpilaste eneseregulatsioonioskusi ja tugevdab toetavat õpikeskkonda.
- Vaikuseminutid programmi koolitaja Matti Orav: “Süsteemne tugi õpetaja ja õppija heaolule, tõenduspõhine programm Heaolu Loov Lasteaed ja Kool” – Stress, kurnatus ja oht läbipõleda muudavad nii õppimise kui õpetamise raskeks. Oluline on ennetada tõsisemaid vaimse tervise probleeme. Süsteemse toe sihiks on praktiliste oskuste kaudu positiivselt mõjutada organisatsiooni kultuuri, aidates vähendada kõigi osapoolte stressi ning ennetada kurnatust, konflikte ja pingelist õhkkonda. See peegeldub olulistes muutustes, näiteks:
- paranevad inimestevahelised suhted ja koostöö,
- kujuneb vaimselt turvalisem ja tervem õpik
- õpetajate ja õppijate heaolu on toetatud.
Vaikuseminutite süsteemse toe programm “Heaolu loov lasteaed ja kool” võimaldab seda teha, õpetades teadveloleku oskusi ja kasvatades sotsiaal-emotsionaalset pädevust, mille abil vaimset heaolu luua ja pingetega toime tulla. Esindusliku valimiga Tartu Ülikooli uuring programmi mõju kohta tõendas, et süsteemse teadveloleku õppe tulemusena on laste stress ja kurnatus väiksem. Samuti vähenesid ärevuse ja paanikahoogude sümptomid, kui harjutusi tehti kavakindlalt.
18. Tervisetehnoloogia ettevõtte Triumf Health tegevjuht dr Kadri Haljas: “Koolipere vaimse tervise edendamine Triumfi metoodika toel” – Tutvustatakse Triumfi metoodika rakendamisest koolides, mis koosneb kahest osast: I–II kooliastme lastele suunatud heaolu õppemäng Triumfland Saga ja õpetajatele suunatud vaimse tervise veebikursus Heaolu Triumf. Üheskoos vaatame mängu sisse ning seikleme ringi, et tutvustada rakendusi võimalusi ja eeliseid. Iga osaleja saab tasuta ligipääsu 15 päevaks. Lisaks anname ülevaate, kuidas kool saab programmiga liituda. (Triumf Health).
Metoodikaseminar on Võrumaa Arenduskeskuse projekti “Lõimitud tugitegevused noorte tööeluks valmisoleku suurendamiseks” üks osa. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest (Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+))