Kadri Moppel Võrumaa turismikoordinaator 5331 1919 kadri.moppel@vorumaa.ee
Kaisa Äärmaa turismiinfokeskuse infokonsultant 5698 4971 kaisa.aarmaa@vorumaa.ee
Gerta Hääl turismiinfokeskuse infokonsultant 5382 9943 gerta.haal@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

 

Võrumaa Turismiinfokeskuses kõik kaubad soodushinnaga!

Seoses Turismiinfokeskuse kolimisega toimub 10. – 21. detsembril Võrumaa Turismiinfokeskuses kaupade soodusmüük. Valikus on Võru maakonna postkaarte, magneteid, keraamilisi tooteid, raamatuid, rahvariietes nukke, kuid palju muudki.

Kohtumiseni uuel hooajal uues asukohas!

Lisainfo: Kaisa Äärmaa, Võrumaa Turismiinfokeskuse info- ja arenduskonsultant, tel: 5698 4971, kaisa.aarmaa@vorumaa.ee 

Riigikogus avati Võru maakonna meistrite käsitöö näitusmüük juba 20. korda

Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel toimub juba 20. korda traditsiooniline Võru maakonna meistrite käsitöö- ja talutoodangu näitusmüük Tallinnas. Näitusmüüki korraldatakse koostöös kohalike käsitöölistega.

2.-3. detsembril toimus näitusmüük ministeeriumide ühishoones ja 7.-8. detsembril Riigikogus.

Näitusmüügi avas Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Riigikogu esimees avaldas suurt tänu kogu meeskonnale pikaajalise meeldiva koostöö eest ning tänas, et igal aastal Võrumaa head maitsed neile lähedale toome.

Võru maakonna nimel tervitas kohalolijaid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots: “Tänan südamest, et meile on antud võimalus tulla siia Riigikokku tutvustama meie rikkalikku kultuuri. See on olnud väga hea võimalus meie käsitööliste jaoks oma tooteid kaugemal tutvustada. Loodetavasti oleme abiks olnud ka jõulukingikoti täitmisel ja jõulurõõmu toomisel”.

Juubelihõngu andis avamisele juurde käsitöö näitusmüügi pikaaegne meeskonna liige Jaanus Mark, kes kirjutas selleks puhuks humoorika sketši „Võrumaal tehtud, Toompeal nähtud“. Lugu pajatab kakskümmend aastat toimunud käsitöö näitusmüügist Riigikogus.

Luulevormis esitatud sektš saadeti videona tervituseks kõikidele Riigikogu liikmetele ning on heaks meenutuseks meile kõigile.

 

Pildistas Kristi Vals

Lisainfo: 

Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskuse veetud projekt KYLAS on jõudnud Ajujahi TOP 30 parima hulka

Teenuste vahendamise veebiplatvorm KYLAS, annab inimestele võimaluse saada tõeliselt ehedaid elamusi maapiirkonnas.

Võru maakonna külastajad otsivad erilisi kogemusi ja ootavad selget infot selle kohta, mis neid täpsemalt ees ootab, kui palju teenus maksab ja millal seda saab. Neid huvitab isiklik kogemus, maale vanaema juurde tunne ja like a local stiilis reisikogemused.

Loodav veebiplatvorm KYLAS on virtuaalne turg, kus saab lihtsalt ja mugavalt osta teadlikult disainituid elamuskogemusi nagu jõhvikalkäik kohalikuga, seente marineerimise õpituba, kartulivõtt ja veel palju muudki sarnast. Kõiki teenuseid pakutakse maapiirkonnas, need on autentsed ja ehedad. Kohalikele elanikele on see aga võimalus jagada oma oskusi ja selle pealt raha teenida.

Projekti meeskonda kuuluvad Võrumaa Arenduskeskuse ja Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 esindajad. Platvormi arendamisse on kaasatud Võru maakonna turismivõrgustik, Lõuna-Eesti turismiklaster, Eesti Töötukassa Võrumaa osakond ning EAS turismiarenduskeskuse inimesi.

Kõikide Ajujahi topp 30sse jõudnud projektidega saab tutvuda Ajujahi kodulehel.

Lisainfo:
Kadri Moppel
Võrumaa turismikoordinaator
tel +372 5331 1919
e-post: kadri.moppel@vorumaa.ee

Vana-Võromaa suitsusaunu saab nüüd broneerida visitvoru.ee lehel

Online broneerimise keskkond annab kiire ülevaate suitsusaunadest, vabadest aegadest, võimaldab mõne klikiga tellida sauna ja selle eest ka maksta. Mugavamaks ja kiiremaks on muutunud suitsusauna kogemuse tellimine endale sobival ajal, meelepärase ettevõtja juures. 

Oma talu suitsusauna kombestikuga kutsuvad tutvuma, saunamõnusid nautima ja end argimaailmast välja lülitama: Mooska talu, Sepa talu, Tiku Puhkemajad, Hämsaare Puhketalu, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Ööbikuoru Villa, Päivora talu, Vabaduse talu, Kivioru suitsusaun ja Ärni suitsusaun.

Võrumaa Arenduskeskuse turismikoordinaator Kadri Moppel rõõmustab uue veebilahenduse üle: “Mul on äärmiselt hea meel, et meie piirkonna suitsusauna omanikud on avatud uutele innovatiivsetele võimalustele. Praeguses muutunud turismimaailmas on üha olulisem kontaktivaba ja kiire suhtlemine. Piiratud reisivõimalused on süvendanud huvi “tagasi juurte juurde“ elamuste, privaatsuse ja uute teadmiste kogemise vastu – just seda kõike võimaldab meie kultuuripärandi, suitusaunade ja suitsusaunakombestiku, online broneerimise keskkond, kus isegi ajal on aega – aigu om.”

Savvusannah käümine om alati turgutus nii iholõ ku hengele, köüdüs ummi esivanõmbide ja vahtsidõ, viil sündümädägi põlvkondiga. Hindä sisse kaehtamine. Ja nüüd taa vahtsõnõ interneti ilm jätt rohkõmp aigu sannah käümises. Sannasõbra saava parhilla esi hindäle mõnõ silmäpilguga pasligu savvusanna ja sannaao kinni panda, rahagi är massa. Mooska taloh om jo paar kuud taad proovitu ja sannalidse omma rõõmsa: är om jäänü hulka uutmist ja kirju vaihtamist,” kõneleb Mooska talu saunanaine Eda Veeroja.

2014. aastal kanti UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja Vana-Võromaa suitsusaunakombestik. Suitsusaun, lõunaeesti keeles savvusann, on tänapäevalgi Vana-Võromaal ja Setomaal igapäevases kasutuses. Suitsusaun on tuntud eelkõige pesemise kohana, aga põlistele kohalikele peredele on saunaga seotud olulised kombed, uskumused, tavad ja oskused. Saun on sageli tervendaja ja hingepide. Suitsusaun on elustiil.

Foto Kaisa Äärmaa

Lisainfo:
Kadri Moppel
turismikoordinaator
Võrumaa Arenduskeskus
kadri.moppel@vorumaa.ee

Euroopa kultuuripealinnale Tartu 2024 anti suur hulk lennukaid ideid

Aastal 2024 on Tartu linn koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega Euroopa kultuuripealinn. Selleks, et kultuuripealinna aastaks valmis olla, tegi Võru maakond avalöögi, kui 10. septembril toimusid Võrukivi tehnopargis Võru maakonna Ideetalgud 2024.

Inspiratsiooni ja arenduspäeva eesmärgiks oli Võru maakonna avaliku sektori, ettevõtjate ja kogukonnaliikmete ette valmistamine Euroopa kultuuripealinn 2024 programmi taotlusvoorudeks ning uute ideede genereerimine maakonna kultuurielu parendamiseks ja mitmekesistamiseks.

„Euroopa kultuuripealinna aasta 2024 on Eesti kultuuri tippsündmus, mis üheltpoolt toob piirkonna kultuuriellu uusi ja põnevaid üritusi ning eestvõtmisi, kuid teiselt poolt on see ka meie jaoks suur võimalus. Võimalus meie rikkalikku ja sügavat kultuuri Euroopale tutvustada ning tuua siia piirkonda külastajad, kes elavdavad omakorda meie kodanike ettevõtlikust ning piirkonna majandust. Tegemist ei ole ainult kultuuriprojektiga vaid ka piirkonna mainele ja majandusele positiivselt mõjuva algatusega,” ütles SA Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liige Tiit Toots.

Ideetalgutel 2024 osalesid maakonna turismiettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, piirkonna kultuuri- ja sporditöötajad, ürituskorraldajad ning kõik need, kes soovivad kultuuripealinna tegemistes kaasa lüüa, kokku üle 6o inimese. Ühiselt mõeldi välja üle 200 lennuka idee, millest enam kõnepinda tekitasid järgnevad: „Kultuuribuss”, „Putukahotell”, „Jõua kooli televõistlus”, „Taluelu kogemuskeskus”, „Hobuvankri safari”, „Kontrastikunst/Gurmee”, „Etno Squash galerii”, „Mahefestival”, „Tantsuorienteerumine” ja „Loodushelid linnaruumis”.

Neid ja uusi ideid arendatakse edasi 1. oktoobril toimuval jätkuüritusel kultuurimajas Võru Kannel, kuhu on oodatud ka need, kes ideetalgutel osaleda ei saanud, kuid soovivad siiski tegevustes kaasa lüüa.

Võrumaa Arenduskeskuse poolt korraldatud arengupäeva aitas läbi viia teenusdisainer Markko Karu, kelle kutsumus on teha asju arusaadavaks ja lihtsaks. Inspireeriva õhkkonna loomisele andsid oma panuse miimid ning särtsakate tantsuminutitega kostitas osalejaid Eike Feigenbaum.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
tel +372 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

Kadri Moppel
Võrumaa turismikoordinaator
tel +372 5331 1919
e-post: kadri.moppel@vorumaa.ee

Ootame Sind osalema Ideetalgutel 2024!

Hea Võru maakonna ettevõtja, kohaliku omavalitsuse esindaja, piirkonna kultuuri-, sporditöötaja ning ürituste korraldaja!

Ootame Sind osalema 10. sept 2020 Ideetalgutel 2024 aadressil Kivi 27, Võru!

Tartu koos Lõuna-Eestiga on 2024. aastal kultuuripealinn. Kuidas Võru maakond sellest osa saab ja osa võtab? Paneme nõu ja jõu kokku ning võtame sellest parima! Päeva aitab läbi viia teenusdisainer Markko Karu.

TULE OSALE KINDLASTI, Sinu kohalolek ja mõtted on olulised!
Registreerimine 

Lisainfo: Kadri Moppel, turismikoordinaator, kadri.moppel@vorumaa.ee ja Kristi Vals, kultuurispetsialist, kristi.vals@vorumaa.ee

Jätk ideetalgutele on planeeritud 1. oktoobril 2020, kavandage palun ka see kuupäev juba oma kalendrisse!

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu

Taotlusvoor on avatud 17.-26. august 2020.

Toetust saab taotleda meetmetest:
Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine

Toetust saavad taotleda Räpina, Setomaa, Rõuge ja Võru vallas haldusreformile eelnenud piirides endise Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava,  Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonnas.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg hiljemalt (tegevusgrupis): 28. oktoober 2020

Täpsem info ja nõustamise kontaktid: www.piiriveere.ee

Ei ole üksi ükski maa: olukorrast Võrumaal

Ajakirjanduses annavad erinevad ettevõtted teada, kui rängalt neile on COVID-19 pandeemia mõjunud. Võrumaal õnneks majutus- ja toitlustussektoris käibega väga muret ei ole. Seda väga lihtsal põhjusel, meil lihtsalt ei olegi enam käivet ja tühistatud on peaaegu kõik broneeringud. Samas on kulud enam-vähem endised: elekter, vesi, küte, tööjõukulud, hoolduskulud, investeeringutega kaasnenud laenumaksed jne. Võrumaa on Saaremaa kõrval olnud koroonast kõige enam räsida saanud maakond (suhtarvuna elanike arvu).

Oleme kuulnud, et nüüd tahab aga riik jätta Võrumaa üksi. EAS-i kavandatava turismiettevõtjatele suunatud meetmega planeeritakse jätta Võrumaale eelis andmata, kuigi mõnele teisele maakonnale planeeritakse selline võimalus anda. See on meile täiesti mõistetamatu ja arusaamatu ning tundub, et EAS-i turismile suunatud meetmega soovitakse lahendada teatud piirkondades hoopis teisi probleeme, millel ei ole turismindusega mingit otsest seost. Võrumaa turismisektor on saanud samaväärselt kannatada, lisaks oleme olnud keerulises olukorras näiteks eelmise aasta lõpus, kus suur osa Võrumaast oli ilma elektrita, mis samuti mõjutas ettevõtlust aga riik abikätt pakkuma ei tulnud.

Oleme ülimalt pettunud, et riik plaanib jätta Võrumaa põhjendamatult raskesse olukorda ning Võrumaa turismisektor võib seetõttu hääbuda väga pikaks ajaks. Loodame, et seda siiski ei juhtu. Samuti on arusaamatu, miks ei ole kaasatud huvigruppe nii oluliselt meie tegevust mõjutavate küsimuste lahendamisse.

Meil on kriisiolukorraks ka mõned lisaettepanekud, mis aitaksid ehk turismisektorit täbarast olukorrast välja tulla:

  1.  Juba praegusel hetkel on mitmed majutus- ja toitlustusasutused lõpetanud oma tegevuse ja tõenäoliselt oma jõududega enam äritegevust jätkata ei suuda. Kaaluda võiks, et Riigi Kinnisvara AS hakkaks ostma pankrotistunud ettevõtjate vara, et neid siis võimalusel tagasi rentida ja headel aegadel tagasi müüa või oksjoni korras realiseerida. Või siis kaaluda soodsama laenu võimaldamist. Hetkel pakutav KredEx´i laen ja käendus ei ole meie sektoris abiks, kuna 1% lisaintressi lisaks panga poolt nõutavale intressile on selgelt liiga kõrge ja maaturismi sektoris ei ole sellised kasumimarginaale kunagi olnud ega hakka olema, et selliseid intresse tasuda.
  2. Vaja oleks lisa maksusoodustusi majutusasutustele. See võiks olla õlekõrs, mis aitaks ja annaks meile lootust ja tahtmist tulevikus jätkata.
    Ettepanek on kaheks aastaks alandada majutusasutuste käibemaksu 0 %-ni või nii kaua, kuni on taastunud kriisieelne olukord.
  3. Eelista Eestimaist – riik võiks kutsuda üles sööma ja ööbima väljaspool kodu ning avastama Eestimaad. Samuti tuleks juba nüüd hakata mõtlema, kuidas oleks võimalik välisturiste siia ruttu pärast piiride avanemist meelitada.
  4. Palgatoetus – olematu käibega ettevõttel on kohustus maksta töötajale 150 eurot ka lisakohustus. Siiski hoolime oma inimestest ja oleme nõus seda kohustust kandma, kuid ärge sundige meid toetust tagasi maksma, kui äritegevus kahe või kolme kuu pärast ei taastu. Kui ei ole kliente, siis ei ole meil võimalik ka töölepingut kõigi töötajatega jätkata. Sellise möönduse võiks teha justnimelt majutus- ja toitlustussektoris, mida kriis on kõige rohkem tabanud. Samuti soovitaksime kaaluda turismisektorile sarnase tööhõive meetme pikendamist, kuna vaid kahe kuuga meie sektoris käibe taastumist ei ole oodata.

Loodame, et riik ei jäta Võrumaad üksi ja meie häält võetakse kuulda….

Võrumaa Turismiliit MTÜ
Alar Hõim, juhatuse esimees
+372 502 6517

Olulisemad veebilehed, kust kriisi ajal infot saada

Vabariigi Valitsuse eriolukorra leht info ja otsustega erinevates valdkondades

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht koos eraldi rubriigiga KKK ehk COVID-19 kohta korduma kippuvad küsimused

Töötukassa töötasu hüvitamise meede ja korduma kippuvad küsimused

Kredex’i meetmed koostöös pankadega

Tööelu korraldamise juhised ühest kohast

Tööinspektsiooni soovitused töösuhete korraldamiseks

Terviseameti terviseteemalised juhised kõigile elanikele

Politsei- ja Piirivalveameti info tööjõu liikumise ja eriolukorra kohta

Ettevõtjate probleemid jõuavad uue platvormi kaudu riigini

Koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga on Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel valminud kriisiabikeskus.ee online platvorm Eesti ettevõtete probleemide kaardistamiseks. See aitab hinnata ettevõtjate seisundit kriisiolukorras ning anda olulist sisendit riigipoolsete abimeetmete välja töötamiseks.

Alates tänasest, 18. märtsist oodatakse ettevõtjaid kui ka vabaühendusi, kes teenivad tulu ja pakuvad teenuseid, kriisiabikeskuse veebileheküljele www.kriisiabikeskus.ee täitma ankeeti, mis annab hiljem ülevaate nende vajadustest ja probleemidest. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitab esimese vahekokkuvõte tulemustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 25. märtsiks. Ettevõtjatele jääb platvorm avatuks ka pärast seda.

SA Saare Arenduskeskus juhataja ja projekti koordinaatori Rainer Paenurga sõnul sai idee alguse osalemisest häkatonil “Hack the Crisis”, kus Saaremaa Turunduskoja initsiatiivil loodi testplatvorm Saaremaa ettevõtjate jaoks. Idee arendati üle-eestiliseks koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga, kuna pilootprojekt näitas ettevõtjate suurt huvi ja vajadust selle järele.

Platvormi kaudu kogutav info aitab paremini mõista ettevõtjate olukorda kriisisituatsioonis, lisaks annab see põhjaliku sisendi kriisiabipaketi väljatöötamiseks ja teisteks tugitegevusteks nagu näiteks maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenuseks.

“Veebiplatvormi kaudu tuleb ettevõtjal täita 14 küsimusest koosnev ankeet, mille tulemused jõuavad nii ministeeriumi kui ka kõikide maakondlike arenduskeskusteni,“ selgitab Paenurk. Ankeedi täitmine võtab ettevõtjatel aega keskmiselt 3-5 minutit.

“Ettevõtted on igaüks oma spetsiifikaga, seetõttu on ka lahendused edaspidises olukorras toimetulekuks erinevad. Meie, maakondlikud arenduskeskused, analüüsime veebiplatvormi kaudu ettevõtjatelt saadavat infot põhjalikult ning jätkame ettevõtjate toetamist ning nõustamist vastavalt ilmnenud probleemidele,“ lisab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Eesti ettevõtete kriisiabikeskus on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku poolt pakutav platvorm Eesti ettevõtetele, kes on saanud majanduslikku kahju COVID-19 viirusepuhangu tagajärjel ning kes vajavad tuge majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks kriisiolukorras. Kriisiabikeskuse idee sai alguse Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel 13.-15.03 toimunud kriisihäkatonilt “Hack the Crisis”.

Lisainfo:

Kriisiabikeskus: www.kriisiabikeskus.ee
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik: www.arenduskeskused.ee

Kõneisikud: 
Rainer Paenurk
SA Saare Arenduskeskus
juhataja ja projekti koordinaator
rainer@sasak.ee
55 37 536

Andres Huul
juhatuse liige
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
andres.huul@arenduskeskused.ee
55 572 557

Rohkem uudiseid