Kolmapäeval, 21. juunil allkirjastasid viie Lõuna-Eesti maakonna esindajad pidulikult koostöökokkuleppe liitumiseks Tartu Filmifondiga. Seega on Tartu Filmifond nüüd suurim Eesti regionaalne filmifond hõlmates geograafiliselt väga eripärast ja ka looduslikult mitmekülgset piirkonda.
Koostööleppele kirjutas alla ka Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Tema sõnul on sellel kevadel linastunud film “Savvusanna sõsarad” ehe näide sellest kui palju Võru maakonnal ja Lõuna-Eestil tervikuna filmimaailmale pakkuda on. “Kindlasti leiavad filmitegijad siin filmimiseks huvitavaid kohti, aga ka inspiratsiooni ja lugusid, mis on oma järge kinolinadeni juba pikalt oodanud,” ütles Toots. Samuti tasub Tootsi arvates mõelda ka sellele, mida filmitegijad piirkonnale pakuvad: “Me näeme, et kasu võiks saada paljud sektorid nagu näiteks toitlustus- ja majutussektor ning piirkonna maine üldisemalt.” Positiivse kogemusena toob ta esile filmi “Tõde ja õigus” valmimisel loodud talukompleksi, millest tänaseks on kujunenud piirkonna jaoks oluline turismiatraktsioon ja külastuskeskus.
Tartu Filmifondi laienemise koostöökokkuleppele kirjutasid alla:
Külli Hansen, Tartu Filmifond
Sven Tobreluts, Tartumaa Omavalitsuste Liit
Aive Tamm, Jõgevamaa Arenduskeskus
Lennart Liba, Põlvamaa Arenduskeskus
Anneli Kattai, Valgamaa Arenguagentuur
Tiit Toots, Võrumaa Arenduskeskus
Filmirežissöör Moonika Siimets, kes tutvustas üritusel filmiinimeste vajadusi, tõi välja, et Lõuna-Eesti elujõuline kultuur ning võro, seto ja Peipsiveere kultuuriruumid on loomeinimeste jaoks väga inpireerivad. „Me peaksime olema uhked selle elava pärandi üle, mis meil alles on ja seda ka enesekindlamalt esitlema. Ka mina olen Lõuna-Eestiga väga seotud ja siinne mõtteviis ning selle kultuuriruumi mõju on olemas kõikides mu filmides. Ma näen asju teisiti ja see teeb mind huvitavaks ka globaalses filmimaailmas, kus oodatakse loojatelt oma käekirja. Olen uhkusega lõunaeestlane,“ sõnas Siimets.
Kohtumisel arutati ka Tartu Filmifondi tulevasi tegevusi Lõuna-Eestis. Plaanis on alustada kohalike ressursside kaardistamisest: koguda kokku info lokatsioonide ja teenusepakkujate kohta. Ühiselt leiti, et üheks fondi oluliseks tegevuseks on tulevikus erinevate teenusepakkujate filmispetsiifiliste oskuste ja teadmiste tõstmine.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots allkirjastamas koostöölepet. Foto: Maria Kilk
Pikemalt peatuti ka filmilokatsioonide teemal. „Filmitegijate jaoks on sobiv lokatsioon sageli väga erinev sellest, mida esitletakse turistidele põneva sihtpunkti või vaatamisväärsusena,“ kommenteeris näitleja, režissöör ja produtsent Anti Reinthal, kes on lisaks ka Jõgeva valla kultuuriasutusi koondava ühendasutuse Jõgeva Valla Kultuur juhataja . „Otsitakse puutumata ja ehedaid keskkondi, mis loovad emotsioone ja panevad mõtlema kohtade lugudele.“
Külli Hansen lisas: „Oleme seda sõnumit kuulnud juba paljudelt filmiprofessionaalidelt, et Eestis hakkavad ära kaduma nn kolemajad ehk siis hooned ja alad, mida pole korrastatud ja renoveeritud. Seetõttu panime ka oma koostööleppesse naljaga pooleks kirja, et otsime ja võimalusel hoiame neid kolemaju ning püüdleme selles suunas, et looduskaitsealade kõrvale rajatakse ka filmikaitse alasid.“
Lõuna-Eesti lokatsioonide kaardistamine ja nende fotografeerimine on ka Tartu Filmifondi järgmine tegevus. Juba aasta lõpul valmib ülevaade erinevatest Lõuna-Eesti filmilokatsioonidest. Tartu Filmifond kutsub üles fotograafe ja filmihuvilisi saatma fondile fotosid Lõuna-Eesti põnevate paikade kohta, olgu need siis loodusest, industriaalsetest aladest või nurgatagustest avastamata paikadest.
Tartu Filmifond on toetanud filmide loomist Tartus ja Tartumaal alates 2015. aastast. Aastate jooksul on toetatud üle 30 filmi, nende hulgas Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“, mis on pälvinud rohket rahvusvahelist tunnustust, nt parima režissööri preemia Sundance’i filmifestivalil. Tartu Filmifond toetab tagasimakse süsteemi alusel täispikkade või lühimängufilmide, dokumentaal- ja animafilmide ning kvaliteettelesarjade tootmist. Fondi toetussumma ühele filmiprojektile on kuni 30% fondi regioonis tehtud abikõlblikest kuludest.
Fotod (autor Maria Kilk): https://drive.google.com/drive/folders/1kh4oDoSwaUs4hctLo_s5kJOs8s1brrIs?usp=sharing