Euroopa kirjanike päev
Täna, 27. märtsil tähistame Euroopa kirjanike päeva. Selle päeva puhul on hea tuletada meelde, kõiki neid raamatuid, millega koos oleme kasvanud ja neidki, mis ootavad meid veel lugema. Nii nagu näiteks „Kevade“ ja „Sipsiku“ lugemine loob eestlaseks olemisele tähendust, nii on Euroopa kirjanikud oma teostega läbi aastasadade mõjutanud Euroopa ühise väärtus-ja kultuuriruumi kujunemist.
Europe Direct Võru/Lõuna-Eesti käis Euroopa kirjanike päeva puhul külas Võrumaa Keskraamatukogus ja vestles kauaaegse raamatukogutöötaja Kätlin Konksi`ga.
Tänavuse Euroopa kirjanike päeva üks eesmärke on tähelepanu juhtimine noorte lugemisharjumustele ja -eelistustele. Kuidas on lood Võrumaal on, kas noored loevad?
Loevad noored küll ja trend on isegi selles suunas, et loetakse rohkem. Üks põhjus võib olla selles, et kohustusliku kirjanduse nimekiri pole enam nii kohustuslik – valikuvõimalusi on rohkem. Paljuski on lugemine kolinud nutiseadmetesse ja e-lugeritesse. E-raamatukogud on kättesaadavad üle maailma, nende seas on nii tasuta kui tasulisi võimalusi.
Milliseid Euroopa kirjanike teoseid laenutavad ja loevad Võrumaa noored?
Kui hetkel Eesti kirjanikke arvesse ei võta, siis teiste Euroopa kirjanike seast eelistab Võrumaa noorem lugeja Põhjamaade kirjanike loomingut. Lemmikraamatutest väga rääkida ei saagi, lugeja teeb oma eelistusi kirjaniku järgi. Soome kirjanikest on populaarsed, ka noorte hulgas, Salla Simukka, Sofi Oksanen, Leena Lehtolainen, Rootsi kirjanikest loetakse väga palju Stieg Larsson`i („Lohetätoveeringuga tüdruk“ autor) ja Jonas Jonasson`i raamatuid. Väga loetakse Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horst` raamatuid. Lõuna-Euroopas kirjanikest loetakse agaralt Carlos Ruiz Zafón`i põnevikke. Kummalisel kombel märgatakse kuidagi vähem Saksa kirjanike teoseid. Nele Neuhaus on siinkohal erandiks. Soovitada võiks Sarah Crossan`it. Tema on Iirimaalt ja kirjutab suhetest ning päriselu probleemidest.
Loomulikult on meil palju Angloameerika päritolu tõlkekirjandust ja eks selle mõju on tunda. Kuid häid kirjanikke on kõikides maades. Näiteks, Läti kirjandusest võiks lugeda Nora Ikstena nõukogudeaegset elu käsitlevat teost „Emapiim“ ja Leedust pealt soovitan Jurga Vile raamatut „Siberi haiku“, mis valiti Aasta Raamat 2022 üheks finalistiks.
Aga muidugi on meil oma Eesti kirjanikke, keda palju loetakse: Mihkel Raud, Andrus Kivirähk ja täitsa siit Võrust pärit autorid on Liina Vagula ja Kaia Raudsepp.
Ka klassikaks kujunenud kirjandust loetakse, see pole kuhugi kadunud. Esimese hooga tuleb meelde, et üsna sageli küsitakse Milan Kundera „Olemise talumatu kergust“ või Antoine de Saint-Exupéry raamatut „Väikest printsi.“
NB! Võrumaa Keskraamatukogu on ajutiselt kolinud aadressile Jüri 42. Eakas maja, mis on olnud aastaks koduks erinevatele koolidele, pakub mõnusat vaibi. Minge külla veel enne, kui remondi lõppedes koju tagasi kolitakse. Ja lugege!