Uusi põnevaid ideid sünnib uue kogemisest ja üksteisega kogemuste vahetamisest. Võru maakonna kultuuritöötajatel on 2000ndate aastate keskpaigast traditsiooniks uue kultuurihooaja hakul külastada teiste maakondade kultuuriasutusi ja kohtuda nende sädeinimestega. Tänavune retk toimus 17.–18. septembrini Järvamaale.
Kus ja kuidas hoitakse rahvariideid, kuidas ja mis sündmusi oma majas ja piirkonnas korraldatakse ning infot koondatakse ja vahetatakse, mured reformide pärast, meeste nappus rahvatantsus jm, olid vaid mõned märksõnad, millest omavahel vesteldes juttu tuli.
Kahepäevane programm
Järvamaa on mõistatuslik. Nii otsisime meiegi vastuseid küsimustele: Mille üle sada aastat hiljem naabrid Vargamäel ikka veel kaklevad? Kas Koeru lapsed on rohkem koerust täis kui teiste piirkondade lapsed? On Paide on tõesti koht, kuhu tullakse vaid sündima ja surema?
Järvamaale sõites ei saa üle ega ümber Tammsaarest ja Vargamäest, kuhu kultuuritöötajad esmalt sisse põikasid ja talutuuri teinud A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel direktorilt Reelika Räimelt ka muuseumi korralduslike tegevuste kohta uurisid. Muuseumis asub ka Järvamaa kultuurihiis, kuhu on istutatud üle 100 puu kultuuritegelaste mälestuseks ning välja on antud kogumik digiversioonina kultuuritegelastest.
Sügishõnguliselt Veteperelt sõideti Järva valla keskusesse Järva-Jaani, kus avalike suhete peaspetsialist Arnika Tegelmann tutvustas esmalt valda ja selle suursündmusi ning seejärel tehti ringkäik Järva-Jaani kultuurimajas, mis osutus külalislahkeks kogukonnamajaks, mis tegeleb kestlike väärtustega. Tagasihoidliku välisfassaadiga 1951. aastal valminud vilka kultuuritegevusega kodune maja peitis endas tõelisi aardeid ning igas majasopis leidus lahendusi, mis võrukaid ahhetama pani – alustades maitsekalt kujundatud ruumidest, lõpetades orkestriauguga. „Eesti rahvamajad on väikesed ooperimajad,“ tõdes Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm Järva-Jaani kultuurimaja võimalustega tutvumisel. Kogu maja hallatakse kahe töötajaga ja Järva-Jaani kultuurimaja direktor Ülle Vaasi sõnul on nädalas üle 200 külastajaga kultuuriasutuses kord majas. 1991. aastast alates kultuurimajas töötanud Ülle Vaas on majja pannud kogu oma hinge ja ümberringi toimuv läheb talle siiralt ja südamest korda. Sügisel algas tema jaks Järva-Jaani kultuurimajas 34. hooaeg. Kultuurireformi eel on Järva-Jaani kultuur aga muutuste tuules ning keegi ei tea, mis saab edasi, kuid nagu kultuurimaja direktor Ülle Vaas ütles: „Mida rohkem meid on, seda tugevamad me oleme,“
Samas vallas asuv Koeru ja sealne kultuurimaja paistab silma tugeva ajaloo ja isikutega ning see toob ka palju ajaloosündmusi Koeru kultuurimajja. Majas tegutseb ühtlasi ka vallamuusem ning peetakse igal aastal Kalju Lepiku luulevõistlusi – side haridusvaldkonna ja kooliga on väga tugev. Samuti on Koeru kultuurimaja hea näide, et kui teatrid ei tule oma etendustega ise kohale, viivad kultuuritöötajad koerulased ise teatrisse ja selleks on lausa oma teatriprogramm. Kohapeal korraldatakse kinokohvikuid, kus pakutakse filmi vaatamise ajal head ja paremat.
Võru maakonna kultuuritöötajaid vedasid majas ringi ja tutvustasid kohalikku kultuurielu ning „koridorikohtumisi“ Koeru kultuurimaja direktor Eva Linno ja kunstiline juht Krista Jürgens. Kuna Eva Linno on ühtlasi ka Järvamaa kultuuri nõukoja esimees, said Võru maakonna kultuuritöötajad põhjaliku ülevaate ka Järva maakonna kultuurist üldiselt. Järvamaal on hea maakonnaülene koostöö: toimuvad regulaarsed kultuuritöötajate kokkusaamised, omavahel jagatakse maakondlike žanripäevade, laulu- ja tantsupeo ning vabariigi aastapäeva korraldamist, mis toimuvad kodukorda erinevates piirkondades.
Enne Koerust lahkumist põigati veel Aruküla mõisa juurde, kus asub Kalju Lepiku 100. sünnipäevaks püstitatud ausammas. Ausamba lugu kuuldes võib kokkuvõtteks öelda, et ükski unistus ei ole võimatu. „Kui unistusi on palju, siis tuleb välja valida üks unistus, mida teised unistused aitavad täide viia,“ sõnas reiseltskondlane Silvi Jansons.
Kolmest Järvamaa suurvallast jõuti esimese päeva õhtuks Paide linna, kus tutvuti Wittensteini tegevusmuuseumiga. Atraktiivne eestvedaja SA Ajakeskus Wittensteini teadusjuht Ründo Mülts korraldas tegevusmuuseumis ringkäigu, lisades oma giidituuri põnevaid ja ka väga kaasahaaravaid fakte, mis panid reisiseltskonna Järvamaast aina enam huvituma. Eelmise aastal avatud tegevusmuuseumis on suur meistrite pagas ja läbi mängu saab tundma õppida ajalugu. Wittensteini tegevusmuuseum on heaks inspiratsiooniks ka Võru maakonna muuseumidele, et külastajad ikka ja jälle tuleksid ning saaksid kohapeal meisterdada või kogeda päriselt seda ajastut, mille lugu muuseum räägib.
Esimesest päevast Metsajõe puhkemajas puhatud, võtsid Võru maakonna kultuuritöötajad ette kolmanda Järvamaa valla – Türi, mida peetakse väga kultuurisõbralikuks vallaks. Seda oli näha ka õppepäeva teisel hommikul külastatud Laupa mõisakoolist, kus direktori Kaarel Aluoja ajaloohuvi oli terves koolimajas ja selle ümbruses märgata. Õpilastele on loodud loov ja hubane õpikeskkond, mis meelitab Türist viiekilomeetri kaugusel asuvasse mõisakooli ka paljud linnalapsed. Kirevad muljeid jagus kultuuritöötajatel hiljem bussigi veel pikaks ajaks. „Ma sain selle Laupaga vastu laupa ja see oli hea laks,“ kommenteeris Silvi Jansons seda käiku.
Tutvus Järvamaa hariduseluga jätkus uuendusliku õpikeskkonnaga Türi põhikoolis, mille uus ja innovatiivne lahendus lõi kontrastse vastandi hommikul külastatud arhailisele ja pika ajalooga mõisakoolile.
Vahepeal käidi aga veel Väätsa rahvamajas, kuhu suvel tihti ehk ei satugi, sest rahvamaja peamiseks atraktsiooniks on jõuluaknad, mida üle Eesti Väätsale vaatama sõidetakse. Külastatud Väätsa rahvamaja võiks nimetada kahe lavaga külakeskuseks, mille eesotsas on mehed ning sellest lähtuvalt on majal ka hoopis teine aura – kontrastseid võrdlusi erinevatest külastatud majadest jagus õppepäevadesse küllaga. Väätsa rahvamaja on ka hea näide sellest, kuidas kogukonnaga luuakse kontakti lastele mõeldud tegevuste kaudu, nagu lastehommik ja lumememmede linnaku ehitamine. Sellega tuuakse Väätsal kultuuri juurde ka lapsevanemaid ning pannakse nad seeläbi erinevatest rahvamaja tegevustest huvituma.
Võru maakonna kultuuritöötajaid pani heldima ka Türi kultuurikeskus kui paljude võimaluste maja, mille plussiks on paika loksunud meeskond, kes üksteist mõistavad ja sünkroonis tegutsevad. Türi vallas ühinesid kultuuriasutused juba 2016. aastal ning nende tööd juhib Ülle Välimäe, kes on ka Türi kultuurikeskuse direktor. Äsja reformimise kogemuse üle elanud võrumaalastel jaoks oli õpetlik kuulda ja näha selle tulemust pikema perioodi vältel. Kultuuriasutuste reformide õnnestumisest jäi kõlama mõte, et kõik sõltub juhist, kuidas edasine koostöö toimuma hakkab. Oluline on, et piirkondadesse jääks alles kohalik eripära ning kogukonna soovidega arvestamine.
Üllatusmomente reisiseltskonnale jagus ka viimasesse külastatud Konna majja, mis oli kui Pipi Pikksuka segasummasuvila. See maja on heaks näiteks, kuidas mitte millestki saab teha midagi erilist ning kuidas kodanikud saavad ise vallale kasulikud olla ehk kogukonna inimesed võtsid vastu valla ettepaneku luua endisesse sotsiaalmajja uue hingamise ja tegutseva mittetulundusühingu. Türi kogukonnaselts teeb kogukondadele silmad ette.
Kahe päeva jooksul nähtut ja kuuldut kokku võttes tõdesid Võru maakonna kultuuritöötajad, et igal asutusel on oma omapära ja inimene, kes oskab majja ilu luua ning lisaks sellele on oluline ka toetav kogukond. „Sageli saame palju õppida ja kadestada, aga vahel juhtub ka nii, et mõtleme – see on meil paremini,“ ütles Võru maakonna rahvakultuurispetsialist Aigi Pall. „Näiteks võiks meil mõni mõis juures olla,“ lisas ta.
Järvamaa on kõige rohkem mõisaid ja hästi toimiv muusemitee, kuhu kuulub üle kuraditosina muuseumi. Kel huvi kiriku, kirjanduse või mõisate vastu, siis tasub Järvamaa suursündmustel pilk peal hoida!
Tsooru rahvamaja kultuurikorraldaja Krista Puija ütles reisi lõppedes, et sügisese õppereisi meeleolu ja ilmad on alati head ning see on toredaks vahepeatuseks suve ja sügise vahel, et minna uute teadmistega uude hooaega, nagu õpilased õppeaasta alguses. „Ega keegi meie eest kultuuri ära ei tee, tuleb ikka ise teha,“ lisas koduteel Lasva rahvamaja kultuurikorraldaja Sirje Kuuseorg, kel uue hooaja sündmused juba käivad.
Võru maakonna kultuuritöötajate õppereisi vedasid tänavu eest Võru maakonna rahvakultuurispetsialist Aigi Pall ja Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa. Kultuuritöötajaid Järvamaale sõidutas Tuuliku Reisid.
Õppereisi toimumist toetasid: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Võrumaa Arenduskeskus.
Galerii | Birgit Pettai
