Lasva lasteaia magnetist seinanukule selga panna rahvariideid, ka õppida kehaosade, värvide, mustrite ja rõivaste nimetusi võru keeles. Sten Mahov
Võru- ja Setomaa haridusasutuste, Võru ja Seto instituudi, kohalike omavalitsuste ning Võrumaa Arenduskeskuse esindajad tutvusid projektis “Omakultuur meie ümber” osalevate koolide ja lasteaedade kogemustega, kuidas on sujunud kohaliku keele ja kultuuri lõimimine igapäevasesse õppetöösse. Käesoleval aastal piloteeritakse omakultuuri haridusellu lõimimise strateegiat ja tegevuskava kokku viies Võru maakonna koolis ja viies lasteaias.
Võru linna Sõlekese lasteaias avati möödunud sügisel võrukeelne lasteaiarühm, kus õpib 22 last. Lisaks on alates 2011. aastast tegutsenud keelepesa rühm, kus kord nädalas toimub õppetöö võru keeles.
Võrukeelse lasteaiarühma õpetaja Kristi Juraski sõnul lähenetakse omakultuuri õpetamisele mänguliselt ja loovalt, tähistades rahvakalendri tähtpäevi ning tutvudes kohalike tavadega. Mardipäeva paiku külastati Mõniste Talurahvamuuseumi, jõulude ajal toodi tuppa õled ning regulaarselt avastatakse ka Võru linna lugusid. “Keel kõlab meie võrukeelses lasteaiarühmas igapäevaselt,” märkis Jurask.
Lasva lasteaed Pargihaldjas on projekti toel soetanud mitmekesist visuaalset õppematerjali, mis toetab keeleõpet ja kultuuri tutvustamist. Näiteks on kasutusel magnetist seinanukk, millele saab rahvariideid selga panna ning mille abil õpitakse kehaosade, värvide, mustrite ja rõivaste nimetusi võru keeles. Sügisel tähistati võru keele nädalat, mille raames laulsid kõik lasteaia rühmad võrukeelseid laule. Keelepesa rühm käis oma laule esitamas ka Kääpa hooldekodus, sidudes keeleõppe kogukondliku suhtlusega.
Omakultuuri lõimimine on kõige paremini käima läinud nendes haridusasutustes, kus selle teema jaoks on loodud eraldi meeskond ja tegevuskava.
Meel Valk, Võrumaa Arenduskeskuse projektijuht
Rõuge põhikooli Haanja õppekohas on võru keelt õpetatud järjepidevalt juba 28 aastat. Õpetaja Kersti Leiti juhendamisel on õpilased osalenud võrukeelsetel etlemise ja ettelugemise üritustel. Praegu õpetatakse koolis võru keelt 2.–5. klassini.
Läinud aastal alustas Rõuge põhikooli Haanja õppekohas kogukonnatund, mis on õpilaste seas muutunud ühe populaarsemaks. Sten Mahov
Alates eelmisest õppeaastast on 6. ja 7. klassi õpilastele lisandunud kogukonnatund, kus keelt ja kultuuri õpitakse koos kogukonnaga ja praktiliste tegevuste kaudu. Õpetaja Airi Koka sõnul on kord kuus toimuv neljatunnine valikaine muutunud noorte seas üha populaarsemaks.
Setomaa kooli Obinitsa kogukonnaklass sündis lastevanemate initsiatiivil ja tegutseb praegu teist õppeaastat. Seal õpetatakse seto keelt kaks tundi nädalas ning keeleõpet toetavad erinevad kogukonnategevused koos Setomaa kultuurikandjatega. Praktiline kokkupuude kohaliku kultuuriga aitab õpitut kinnistada ja seob kooli tihedamalt kogukonnaga.
“Omakultuuri lõimimine on kõige paremini käima läinud nendes haridusasutustes, kus selle teema jaoks on loodud eraldi meeskond ja tegevuskava. Just meeskonna omavahelisest sünergiast kerkivad nutikad ideed keele ja kultuuri igapäevaseks lõimimiseks õppetöösse, tõdes Võrumaa Arenduskeskuse projektijuht Meel Valk.
Tema sõnul näitas koostööreis, et omakultuuri hoidmiseks on haridusasutustele oluline tihe koostöö ning tugi Võro ja Seto instituudilt, kohalikelt omavalitsustelt ja arenduskeskuselt. “Toetav võrgustik annab õpetajatele julgust ja jõudu omakultuuri lõimimiseks. Teiste haridusasutustega kogemuste vahetamine aga tunde, et me pole sellega üksi.”
EST–LAT koostööprojekt “Omakultuur meie ümber” on rahastatud Interreg VI-A Eesti–Läti programmi 2021–2027 vahenditest.