Reedel, 9. oktoobril kogunesid Navi Seltsimajja Võru maakonna loomeinimesed, ettevõtjad, kultuuri- ja kogukonna eestvedajad ning arendusorganisatsioonide esindajad, et üheskoos arutleda loomemajanduse võimaluste ja tuleviku üle. Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud seminari „LoovKäik“ keskmes oli küsimus: kuidas muuta head ideed tegudeks, luua koostööd ning kasutada loovust oma tegevuse ja piirkonna arendamisel?
Seminar toimus ettevõtlusnädala raames ning ühendas inspireerivad kogemuslood, praktilised näited ja ühised arutelud. Päeva juhtis Jorma Sarv (Creativity Lab).
Võru maakonnas on loovust ja ettevõtlikkust – kuidas need paremini kokku tuua?
Võru maakonnas tegutseb palju loovaid ja ettevõtlikke inimesi. Meil on kunstnikke, käsitöölisi, disainereid, muusikuid, fotograafe, sündmuste korraldajaid, pärandi kandjaid ja kogukondade eestvedajaid. Sageli ei määratle nad end ise loomeettevõtjana, kuigi nende tegevusel on selge potentsiaal luua majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals andis ülevaate sellest, kuhu on maakonnas loomemajanduse ja kultuuriturismi arendamisega jõutud. Viimastel aastatel on korraldatud kohtumisi, seminare ja õppereise, pakutud mentortuge ning loodud kontakte teiste piirkondade loomemajanduse arendajatega. Ühe olulise mõttena jäi kõlama, et me ei alusta nullist – meil on inimesed, oskused, lood ja ideed juba olemas. Järgmine samm on aidata neil üksteist leida ning luua võimalusi koostööks.
Loovusest võib kasvada ettevõtlus ja suurem lisandväärtus
Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluse arendusjuht Kaido Palu käsitles oma ettekandes küsimust, kuidas muuta loovus suuremaks tuluks. Loovusest saab ettevõtlus siis, kui klient näeb loodud väärtust ja on valmis selle eest maksma. Kasv ei pea tähendama ainult rohkem kliente – see võib tulla ka uutest toodetest ja teenustest, suuremast lisandväärtusest või koostööst teiste ettevõtjatega. Heaks näiteks on loomeettevõtjate ja tööstusettevõtete võimalik koostöö. Disainer, fotograaf, sisekujundaja või turundaja saavad aidata kohalikul tootjal arendada oma toodet, muuta selle nähtavamaks ning jõuda uute klientideni. Koostöö võimaldab jagada teadmisi ja kulusid, luua ühiseid pakkumisi ning pakkuda kliendile terviklikumaid lahendusi. Seda, millised võiksid olla järgmised sammud Võrumaa loomemajanduse ja kultuuriturismi arendamisel, arutati ka päeva esimeses vestlusringis. Erinevaid vaatenurki jagasid Anzelika Gomozova (Anzelika Mahetalu), Janika Solmann (ATE loomekeskus, Poolpäev agentuur), Pallas Mudist (Kultuuriministeerium), Kaido Palu (Võrumaa Arenduskeskus) ja Maarja Ülper (Pokumaa). Vestlust suunas Jorma Sarv. Vestlusring tõi kokku nii kohalike loomeettevõtjate, kultuuriturismi arendajate kui ka riikliku loomemajanduspoliitika vaatenurgad. Ühiseks küsimuseks oli, kuidas märgata ja rakendada Võrumaa loovat potentsiaali ning luua rohkem võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.
Teiste piirkondade kogemustest on palju õppida
Seminaril tutvustati ka teiste Eesti piirkondade loomemajanduse arendamise kogemusi. Kaydi Tomson Pärnumaa Arenduskeskusest jagas Pärnumaa kogemusi piirkondliku loomemajanduse arendamisel ja koostöövõimaluste loomisel. Pille-Riin Lillepalu-Tubli Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskusest CAMP tutvustas keskuse tegevusi ja kogemusi loomeinimeste toetamisel. Oluline on pakkuda tuge vastavalt inimese arenguetapile. Mõni vajab julgustust oma esimese idee elluviimiseks, teine praktilisi ettevõtlusteadmisi ning kolmas tuge juba tegutseva ettevõtte kasvatamisel. CAMP-i kogemusest jäi kõlama, et üks formaat ei sobi kõigile. Olulised on järjepidevus, väikesed kogukondlikud kohtumised, kogemuste jagamine ja võimalus katsetada. Just nii tekib usaldus ja kasvab koostöövalmidus. Lauri Jalonen Ida-Viru Ettevõtluskeskusest tutvustas Ida-Virumaa loomemajanduse arengusuundi turismi kontekstis. Näited sündmustest, kohalikust toidust, käsitööst, loometeenustest ja piirkondlikust brändingust näitasid, kuidas kultuur ja loovus saavad toetada piirkonna ettevõtlust ning muuta selle külastajatele atraktiivsemaks. Need kogemused kinnitasid, et loomemajandus ei ole ainult kultuurivaldkonna küsimus. See on tihedalt seotud turismi, tootmise, teenuste, kohaliku identiteedi ja piirkonna arenguga. Kogemuslugudele järgnenud vestlusringis arutleti selle üle, milliseid soovitusi ja õppetunde võiks Võrumaa loomemajanduse võrgustiku edasisel arendamisel arvesse võtta. Oma mõtteid jagasid Kaydi Tomson, Lauri Jalonen, Pille-Riin Lillepalu-Tubli ning Erkki Peetsalu (Haani Loometare, Kupkandi võrgustik). Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas kujundada toimivat koostöövõrgustikku, toetada kohalikke loomeettevõtjaid ning leida just Võrumaale sobivad viisid inimeste ja ideede kokku toomiseks.
Osalejad soovivad rohkem koostööd ja praktilisi kohtumisi
Seminari oluline osa oli ühine arutelu selle üle, millist tuge ja koostööd Võru maakonna loomeettevõtjad edaspidi vajavad. Osalejate ettepanekutest tõusid esile soov üksteist paremini tundma õppida, kaardistada maakonna loomeinimeste oskusi ja teenuseid ning leida võimalusi ühiste toodete ja teenuste arendamiseks. Huvi tunti turundusoskuste arendamise, rahastusvõimaluste, rahvusvaheliste koostööprojektide ja praktiliste koostöökohtumiste vastu. Samuti peeti oluliseks loomeinimeste endi lugude ja kogemuste jagamist ning üksteise ettevõtmiste külastamist. Osalejate tagasisidest ilmnes, et kõige suuremat huvi pakuvad kindlatele teemadele keskenduvad arendusseminarid, kuid väärtustatakse ka väiksemaid kohtumisi ja praktilist ühist tegutsemist. Kõlama jäi soov, et loomeinimesed ei tegutseks igaüks omaette, vaid oskaksid märgata üksteise tugevusi ja näha teistes võimalikke koostööpartnereid.
LoovKäik jätkub – järgmised sammud sünnivad koos tegijatega
Võrumaa Arenduskeskuse eesmärk on jätkata loomemajanduse arendamist viisil, mis toetab kohalikke tegijaid ja lähtub nende tegelikest vajadustest. Üheks võimaluseks on kohtumised loomeettevõtjate endi juures, kus saab tutvuda nende töö, kogemuste ja väljakutsetega. Samuti jätkuvad õppereisid, võrgustikutöö ning koostöö teiste piirkondade loomemajanduse arendajatega. Oluline roll on siin ka kohalikul ATE loomekeskusel, mis aitab loomeinimesi kokku tuua ning loob võimalusi uute kontaktide ja koostööideede tekkimiseks. Seminar kinnitas, et Võru maakonnas on palju loovat potentsiaali. Selle paremaks rakendamiseks ei ole alati vaja suuri projekte või uusi struktuure. Mõnikord piisab ühest kohtumisest, heast vestlusest või ühisest ideest, millest kasvab välja midagi palju suuremat.
Loovus on olemas. Tegijad on olemas. Lood on olemas. Nüüd on küsimus selles, mida saame koos luua.
Suur tänu kõigile seminaril osalenutele, esinejatele, vestlusringides kaasa mõelnutele ja arutelude eestvedajatele! Erilised tänud päeva moderaatorile Jorma Sarvele ja kaaskorraldajatele Loov Eesti tegevjuht juht Eva Leemetile ja ATE Loomemajast Kristel Onnole ning kõigile koostööpartneritele, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi ning aitasid kaasa sisuka päeva õnnestumisele.
Seminar „LoovKäik“ toimus ettevõtlusnädala 2026 raames ning on osa Võrumaa Arenduskeskuse elluviidavast projektist „LoovKäik – Loov Võru maakond ühendab“, mille eesmärk on edendada maakonna loomemajandust ja loovettevõtlust ning tugevdada loomeinimeste, ettevõtjate ja kogukondade vahelist koostööd. Projekti viiakse ellu detsembrist 2025 kuni aprillini 2027 ning seda toetatakse LEADER 2023–2027 ühistegevuse meetmest MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kaudu.
Fotod: Kristi Vals
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist, Võrumaa Arenduskeskus, 5912 9200, kristi.vals@vorumaa.ee