Pool aastat kestnud programmi eesmärk oli pakkuda kood/Võru õpilastele ja teistele tehnoloogiahuvilistele võimalust arendada igapäevastele päriselulistele probleemidele toimivaid IT-lahendusi. Mitmekesiste koolituste, mentorluse ja praktilise toe abil loodi eeldused IT-ettevõtlusega alustamiseks, panustades ühtlasi ka Võru maakonna IT-ettevõtluskeskkonna tugevdamisse ning tehnoloogiahariduse väärtustamise suurendamisse piirkonnas.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul täitis programm oma eesmärgi. „Programm tõi kokku kood/Võru õppijad, ettevõtted ja kogukonna. Kõige olulisem on aga see, et mitmest ideest on saanud midagi enamat kui lihtsalt hea mõte – neist on välja kasvamas uued ettevõtted ja lahendused, mis võivad päriselt inimeste elu lihtsamaks muuta,“ ütles Toots.
Ka kood/Võru kogukonna- ja kommunikatsioonijuht Ingrid Änilane peab programmi üheks suurimaks väärtuseks võimalust õppida päris elu kaudu. „Õppijad said lahendada ettevõtete ja organisatsioonide tegelikke väljakutseid. See arendas lisaks koolis õpitud programmeerimisoskusele ka meeskonnatööd, probleemilahendusoskust ja ettevõtlikku mõtteviisi. Samuti nägid nad, kuidas ühest ideest võib samm-sammult kujuneda toimiv ettevõte,“ sõnas Änilane.
Ideed, millel on potentsiaali kasvada ettevõteteks
Programmi läbinud kaks lendu alustasid esmalt kahepäevase häkatoniga, millele järgnes seitsmepäevane koolitusprogramm. Ühtekokku esitati programmi 29 ideed, millest tuule sai tiibadesse 11 nii siinsele kui ka laiemale piirkonnale ning kogukonnale väärtust loovat äriideed. Ideede seas oli nii vaimse tervise lahendusi, küberturvalisuse arendusi, noortega seotud teemasid kui ka ettevõtjate igapäevatööd lihtsustavaid tööriistu.
Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse õpilaste Kelly Eliase ja Karde Mirell Pilki idee keskendus vaimse tervise toe paremale kättesaadavusele. Nende sõnul on abi otsimine sageli killustunud – spetsialistide leidmine võib võtta aega ning kriisiolukorras ei pruugi inimene kiiresti vajalikku tuge saada.
Lahendusena arendati platvorm, mis koondaks ühte keskkonda erinevad nõustamisvõimalused, spetsialistid ja eneseabimaterjalid. „Tegemist oleks vaimse tervise toe platvormiga – mure või probleemi korral saab 24/7 kellegi poole abi saamiseks pöörduda ning ka kohest abi saada. Seal oleksid näiteks psühhiaatrid, psühholoogid, holistilised nõustajad ning grupinõustajad, eneseabiartiklid, töölehed ja podcastid. Osa sisust oleks tasuta, osa tasuline,“ kirjeldas Elias.
Märt Uibo esitles Startup programmis ideed CybAI – tehisintellektil põhinevat küberturvalisuse lahendust, mis aitab ettevõtetel automaatselt jälgida ja analüüsida oma IT-taristu turvalisust.
Süsteem skaneerib seadmeid ja teenuseid, tuvastab võimalikud turvariskid ning selgitab need IT-administraatorile arusaadavas keeles koos konkreetsete parandussoovitustega. „CybAI eesmärk on vähendada käsitsi tehtavat tööd, kiirendada ohtudele reageerimist ning muuta küberturvalisuse haldamine lihtsamaks, tõhusamaks ja kättesaadavamaks,“ kommenteeris Uibo.
Meeskonna ühe arendaja Robert Kuuba sõnul on lahendus mõeldud väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puuduvad sageli ressursid oma IT-infrastruktuuri turvariske pidevalt jälgida ja kiiresti reageerida. „Programmi jooksul sai loodud esimene baasraamistik, struktuur ja demokeskkond. Edasine on juba arendustöö,“ tõdes Uibo.
Ettevõtjate igapäevast tööd soovib lihtsamaks muuta Meelis Udrase idee, mis automatiseerib hinnapakkumiste koostamist. „Väikeettevõtjana puutun igapäevaselt kokku paljude rutiinsete ülesannetega ning hinnapakkumiste käsitsi koostamine oli just see aeganõudev ja ebameeldiv töö, mida ma üldse ei nautinud. Soovisin leida viisi, kuidas see protsess automatiseerida, et vabastada aega tegevustele, mis minu ettevõttes päriselt meeldivad ja väärtust loovad,“ rääkis Udras.
Programmi lõpuks oli meeskond leidnud esimesed testkliendid ning otsustanud ettevõttega edasi minna. „Algsest visioonist kasvas tänu programmile välja palju tugevam lahendus, laienes sihtgrupp ning saime paika finantsilise poole ja hinnapaketid. Kõige käegakatsutavam tulemus on see, et oleme leidnud esimesed testkliendid, kes on lahkesti nõus meie süsteemi katsetama,“ sõnas Udras.
Meeskonnaga on tehtud kokkulepe, et jätkatakse ühiselt ning eesmärk on kasvatada lahendus toimivaks ettevõtteks. „Vaatame tulevikku väga optimistlikult: meie visioon on, et uuel aastal on meil juba vähemalt 100 maksvat püsiklienti kuus, kes seda lahendust oma ärides igapäevaselt kasutavad.“
Häkatonist üksi ei piisa
Mentorite Kairi Loometi ning Indrek Maripuu hinnangul peitus programmi suurim tugevus selles, et ideed ei jäänud pärast häkatoni seisma, vaid said mitme kuu jooksul järjepidevalt areneda. „Häkatonil sündisid esimesed lahendused, kuid koolitusprogramm aitas neist kujundada elujõulised äriideed. Osalejad õppisid ärimudelit, tootearendust, turundust, müüki ja rahastusvõimalusi. Ainult häkatoniga piirdudes oleks suur osa ideedest tõenäoliselt jäänud teostamata,“ tõdes Loomet.
Maripuu sõnul oli programmi laiem eesmärk näidata, et tehnoloogia ei ole midagi kauget ega ainult suurte linnade pärusmaa. „Soovisime julgustada Võru maakonna ettevõtteid ja organisatsioone tehnoloogiat rohkem kasutama ning näidata, et see on praktiline tööriist kohalike probleemide lahendamiseks. Eriti oluline on see nüüd, kui piirkonnas tegutseb koodikool, mis toob vajalikud oskused ja koostöövõimalused ettevõtetele lähemale.“
Loometi sõnul andis programm osalejatele lisaks teadmistele ka julguse ettevõtlusega alustada. „Isegi kui kõik ideed ei kasva ettevõteteks, jäävad omandatud oskused alles ning neist on kasu järgmiste ettevõtmiste juures.“
Suurima väljakutsena tõi ta välja meeskondade koos hoidmise kogu programmi vältel. „See oli hea õppetund ka korraldajatele. Järgmistes programmides tahame veelgi enam toetada meeskondade koostööd ja motivatsiooni, et võimalikult paljud jõuaksid oma ideega lõpuni.“
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul soovitakse sarnase programmiga Võru maakonnas jätkata ka tulevikus.
kood/Võru Startup programm oli osa Võrumaa Arenduskeskuse projektist „kood/Võru programmeerimiskooli rajamine ja IT-valdkonna edendamine“. Projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“.