Majanduskriisi läbimise järel vajab Eesti ettevõtete uut põlvkonda. Uus ettevõtete põlvkond saab tekkida ja peab tekkima, kuna olemasolevatel turuosaliste ei jätku enam küllalt ideid majandusarengu eelduste taastamiseks. Kas Eesti majandus vajaks maatööstuse infrastruktuuri?
Meie maaelu valupunktide teemasid avav üritus on konverents vabaturu konkurentsi tõeliseks kaitseks. Eesti vabaturumajandus on jõudnud omamoodi tupikolukorda, kus turg on olemasolevate turuosaliste huvides selgelt paralüseeritud. Miks asjade seis konkurentsivaenulik on?
Kui ettevõtlikkuse maksustamise määr on suurem kui null, siis peaks äritegevuseks valitud asukohamaa igal turuosalisel olema võimalik oma konkurentsieelise kindel äratundmine maalt lahkumata. Nii kahjuks ei ole. Eestlaste ligipääs äratundmisele, milles me teistest paremad oleme – on puudulik ja seegi takistatud!
Välisedu saab alata siseedust – nii saavad Eesti reaalmajanduse konkurentsieelised alguse meist endist – läbi meie suutlikkuse tööpanuse kujul – tööstuslikku väärtuskasvu loovates ettevõtetes. Millest saavad kujuneda konkurentsieelised? Kuidas konkurentsieeliseid rajada ning eduks pöörata?
PÄEVAKAVA: LAUPÄEV 25 SEPTEMBER 2010 OLUSTVERE MÕISA SAALIS VILJANDIMAAL
Alustame maast ning lõpetame toidulauaga. Fookus on teadmiste ja oskuste omandamisel. Ikka kasutamiseks igapäevases praktikas – parima võimaliku tulemuse saavutamiseks.
10:00 – 10: 20 Tervitussõnad ürituse avamiseks ja sissejuhatus
I 10:20 – 10:40 Maa ja maaparandus, maaparandusettevõtted ja riigi funktsioonid – soovitavad mõjud ning nende saavutamine tegelikkuses
Asjatundlikkusest, tehnoloogiast, tegelikkusest, statistikast ja õigusruumist
Urve Väin, MTÜ Väätsa Maaparandusühistu, (ettekanne Eesti Maaparandusseltsi ja projekteerijate poolt)
II 10:40 – 11:00 Maa koormamine ja looduslik tasakaal looduse häält ja hingamist südamesse võttes – konkurentsieelistele vastutegutsemise ärahoidmise võimalustest
Esivanemate tarkus mahepõllumajanduses läbi tänapäevaste võimaluste lisaväärtuse: looduslähedus ja ökoloogia innovatsiooni teenistuses
Kadri Vollmann, Everti talu perenaine, EBÜ Seltsing
11:00 – 11:20 küsimused (vastavad Urve Väin ja Kadri Vollmann)
III 11:20 – 11:40 Mesinik olla on uhke ja hää. Üks tore eluviis – mesinduse väljavaated siseturu poolt innustatud olukorras
Kvaliteedivõimalused mesinduses saavad määratud kaugusega häiritud keskkonnamõjudega piirkondadest
Aleksander Kilk – mesinik, (ettekanne Eesti Mesinike Liidu poolt)
IV 11:40 – 12:00 Konkurentsivõimeline köögiviljakasvatus kartuli näitel – milliste eelduste läbi niikaugele jõuda
Miks ja kuidas annab konkurentsieelise maaparandus – milline on maaparanduse otsustav roll kartuli kvaliteedi saavutamisel
Kalle Hamburg, esinemine Eesti kartulikasvatajate nimel
V 12:00 – 12:20 Rukis ja meie igapäevane kallis leib mille konkurentsieeliseid mei ise veel ei tunne – kas konkurentsieelised ökonoomika teenistuses või vastupidi
Rukis pole üksnes leivavili – miks on rukis kõrge hinnaga välisturgudel ja miks on rukki hind kaks korda madalam Eesti siseturul
Arno Kirt, Mainori kõrgkooli ettevõtlusinstituudi õppejõud (ettekanne Eesti Rukki Seltsi ja Eesti Leivaliidu nimel)
12:20 – 13:00 Tänase toidutooraine, köögimeeskonna ja roogade esitlus ning energia taastamise paus
13:00 – 14:00 Diskussioonipaneel: Sild asjadest arusaamisest konkurentsieelistepõhiselt mõtestatud tegutsemisjulguseni praktikas (Aarne Toomsalu, Sünergia Üksus)
VI 14:00 – 14:40 Ülejõukäivaks muutuvad sordiaretus ja tõuaretus – sordiaretus ja tõuaretus eesseisvate kriitiliste valikute künnisel
Kuidas praktiline töökorraldus teadusarenduse saavutused ning nende elluviimise ülemäära kalliks muudavad
Ettekanded:
1) Mati Koppel, Jõgeva Sordiaretuse Instituut – Eesti Seemneliidu poolt
2) Tanel Bulitko, Eesti Tõulooma kasvatajate Ühistu – tõuaretuse väljavaadetest Eestis
VII 14:40 – 15:20 Rohumaanuumale sobivate lihaveisetõugude (Hereford ja Angus) kasvatamine ja turustamine kohalike konkurentsieeliste põhiselt Eestis
Konkurentsieelis on olemas, kuid miks riigiametnikud ei näe probleemi, et loomakasvatuse infrastruktuur ei vasta lihaveiste populatsiooni arengu vajadustele
Airi Külvet ja Katrin Noorkõiv, teaduslikul alusel tegutsevad tootearendajad, MTÜ Liivimaa Lihaveis
VIII 15:20 – 15:40 Kas veiseliha käitlemiseks piisab ettevõtte ehitamisest
Nõuded, järelvalve, sanktsioonid – faktorid, mis mõjutavad investeerimisvajadust ja spetsialiseerumisotsuseid
Kristi Kadak, ekspert, Veterinaar- ja toiduamet
15:40 – 16:00 küsimused (vastavad Aleksander Kilk, Kalle Hamburg, Arno Kirt, Mati Koppel, Tanel Bulitko, Airi Külvet ja Katrin Noorkõiv)
IX 16:00 – 16:20 Eesti sihtturud, maitsete muutumise trendid ja turukaitse ning välisturgudele sisenemine uute turgude juurdevõitmise eesmärgil – rootsi maitsete näitel
Kuidas turuga suhelda ja kuidas oma toodangut esitleda ning pakkuda, samuti milliste asjaoludega arvestades kujundada toodete hind
Juhan Bernadt, välisekspert, Ekspordi Akadeemia, Eesti Kaubandus- tööstuskoda
X 16:20 – 16:40 Kuidas valmistuda eesseisvaks tööjõukriisiks põllumajandussektoris – konnad koorekirnus?
Maamajanduse väljavaated struktuurinihke eelduste ettevalmistamisel ahelas: olukord-eesmärk-lahendus-elluviimine (värske uuringu põhjal). 50% põllumajandussektori töötajatest jõuavad pensioniikka aastaks 2020. Kutsekoolidest tuleb peale 10 x vähem ja Maaülikoolist 3 x vähem kui kogu sektori ulatuses kvalifitseeritud töötajaid vaja oleks. Kõige raskemas seisus on loomakasvatus.
Kristel Jalak, koolitaja ja analüütik, Develop Design-OÜ Kera
16:40 – 17:00 küsimused (vastavad Juhan Bernadt, Kristel Jalak ja Aarne Toomsalu)
Kokkuvõtvad lõppsõnad
Konverentsi formaat ettekandega esinejale on 20 minutit ppt või/ja word document eesti keeles; fail tekst või/ja ca 20 slaidi väljatrükiga paberkandjal; küsimused/vastused igale ettekandjale ja/või diskussioon.
Kõik konverentsi ettekannete materjalid on tasuta, konverentsi kuulamine on tasuta – pange end vaid eelnevalt kirja ja tulge kindlasti kohale ning tundke ära kuidas teenida rohkem kasumit vähema vaevaga.
Täpsustavad lisaküsimused ürituse kohta ja oma osavõtu märkimine: telefonidel 8802869, 56602221; internetis e-kirja teel aarnetoomsalu@gmail.com
Oleme parima võimaliku kättesaadava oskusteabe vahendamise teenistuses. Ootame aktiivset pealehakkamist ja tähelepanelikku osavõtlikkust.
Lugupidamisega,
Aarne Toomsalu
korraldustoimkonna esindusühendus
Sünergia Üksus
MTÜ Sotsiaalteaduste Instituut (reg nr 80286625)
8802869
56602221