Kolme idee lugu – mis on saanud loometalgutel osalenud ideedest?

Vunki Mano! Loometalguid on korraldatud kaheksa korda ning selle aja jooksul on nende käigus arendatud kokku 74 ideed. Oma loo rääkisid kolme idee eestvedajad, kes on loometalgutelt tuule tiibadesse saanud.

Vunki Mano! Loometalguid on korraldatud kaheksa korda ning selle aja jooksul on nende käigus arendatud kokku 74 ideed. Oma loo rääkisid kolme idee eestvedajad, kes on loometalgutelt tuule tiibadesse saanud.

Sel aastal toimusid loometalgud Rõuges. Teise päeva alguses oli nii kõigil osalejatel kui ka veebis loometalgute otseülekannete jälgijatel võimalus kuulda, mida räägivad need, kel loometalgute tee juba läbitud ning saada teada, mis on saanud ideest tänaseks.

Paneelarutelus osalesid Sixten Sild, Laivi Org ning Raul Kudre, kellest viimaste meeskondade ideed kannavad ka loometalgute võitja tiitlit. Arutelu juhtis loometalgute mentor Taavi Karu.

 

Tähtaegade seadmise olulisus

Kaks aastat tagasi võitis Värskas toimunud loometalgud idee “Konkurentsivõimeline haridus igale lapsele”. Ideest rääkinud Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul oli pealkiri küll üldine, ent vajadus vallas haridusvaldkonna muutuseks väga konkreetne. “Me olime varasemalt kokku leppinud, et me lähme haridussüsteemi muudatustega mingil perioodil edasi,“ alustas ta idee sünnilugu. “Me tollel hetkel kuulsime, et haridusreform tähendab koolide kinnipanemist või kokkupanemist ja siin me nägime võimalust süüvida sisusse, et alustame sisust ja siis jõuame selleni, kus need koolimajad ja klassid asuvad,” selgitas ta toonast konteksti.

“See oli nagu vaikselt valla algatatud, aga me kohe saime aru, et ainult valla ametnikud ei tohiks selles osaleda ja me peaksime igal juhul laialdaselt kaasama,” ütles Kudre. Nii kutsutigi loometalgute meeskonda toonane haridusminister, kohalikud koolijuhid, haridusentusiastid igast valla piirkonnast, kes teema pärast muretsesid ning Tartu Erakooli juhataja.

Seda, et ideele lükkas hoogu tegelik vajadus näitas seegi, et panustada soovis rohkem inimesi kui loometalgute formaat neid kaasata võimaldab: “Lõpuks me ei saanud kõiki gruppi võtta, sest soovijaid oli rohkem,” ütles Kudre. “Toimus tõsiselt äge arutelu hariduse konkurentsivõimelisusest Setomaal,” lisas ta. 

Värska talgutelt lahkuti hõigates välja kaks olulist tähtaega. “Me ütlesime välja kaks tähtaega. Esiteks, et haridusreform, hariduse ümbermõtestamine ja sellest tulenevalt koolikorralduse muutmine toimub 1. september 2024 ning et see hõigatakse välja Seto kuningriigi päeval. Ja need on toimunud,” sõnas Kudre kokkuvõtteks.

Tänaseks on uudsel kujul kool avatud: “Me alustasime kooli korraldusest ja sisust ning jõudsime sellise resultaadini. Võibolla vaadatakse, et me ujume vastuvoolu ja ei tea kui kaua me jaksame sellega. Ega me ka ei tea,” ütles Kudre, kelle sõnul on plaan suutnud äratada nii laiemat huvi kui leidnud olulisi kaasamõtlejaid.

 

Alati ei pea kõike nullist looma

Viimastel aastatel on erinevatel loometalgutel olnud üsna palju vaimse tervise temaatikat puudutavaid ideid. Üks neist oli eelmisel aastal Parksepa loometalgutel osalenud ja ka

2023. aastal võitnud idee, mis sai lõpuks pealkirja “Paneme seinad rääkima”.

Meeskonna liige Laivi Org rääkis, et nende idee sai alguse idee esitaja isiklikust vajadusest: “Alguses oli keskmes küsimus, kuidas parandada vaimse tervise abi kättesaadavust noortele.” Täpselt aasta aega hiljem VIII talgute paneelarutelus ütles Org, et tegelikult formuleerus idee toona väga ümber. “Päris ruttu saime aru, et paraku me ei koolita loometalgute käigus juurde uusi spetsialiste, aga mida me saame teha, on tõsta teadlikkust,” rääkis ta. “Internet on väga head materjali täis, aga seda lihtsalt ei leida võibolla ülesse kui on vajadus,” lisas Org.

Meeskond jõudis lahenduseni kasutada ära ümbritsev tühi seinaruum ja panna sinna noorte jaoks vajalikku infot. “Seda selleks, et noor vähemalt saaks aru, et ta pole ainuke, kellel on mingid sümptomid. Et ta pole ainuke, kes tuleb kooli sellise tundega, et liblikad on kõhus ja need ei ole sugugi need head, vaid vastupidi väga ebameeldivad liblikad,” selgitas Org probleemi lisades, et peamine sõnum noortele oli, et selle kõigega on võimalik tegeleda. 

Kuigi algne plaan oli naise sõnul natuke suurejoonelisem on tänaseks siiski tehtud olulisi edasiminekuid. Ühiselt on loodud esimesed ärevuse teemalised plakatid, mis juba mitme kooli seintel. Laivi Org´i sõnul näitab tema kogemus koolipsühholoogina, et see on ka üks olulisemaid ja sagedamini esinevaid teemasid, mis koolinoori vaevab. 

Org suunas kuulajate tähelepanu ka näiteks Rõuge kooli tualettruumide peeglitele, kus on kleepsud, mis igaühelt tema enesetunde kohta uurivad ning peaasi.ee emotsionaalse enesetunde küsimustiku lehele suunavad. “Sealt saab esmase tagasiside, mis valdkonnad on need, millega sul hästi on ja mis on need teemad, millega on vaja ytegeleda ja ka lühike teejuht, kust abi saada,” lisas ta.

 

Kasutage loometalguid arusaamade ühtlustamiseks

Ideega “Lastesõbralik Võru linn” osaleti loometalgutel kaks aastat tagasi Värskas. Juubeliaastal viidi talgutelt auhinnana koju võimalus osaleda koos meeskonnatöö seminaril. “Eesmärgiks oli endale selgeks teha või kokku leppida omavahel, mida me selle all üldse mõtleme ja kuidas sellega on võimalik edasi liikuda. See on ju selline teema, kus väga raske on väita, et me oleme kõige lastesõbralikum omavalitsus Eestimaal,” rääkis Võru abilinnapea ja meeskonna liige Sixten Sild. 

Lastesõbralikkusest on linn rääkinud juba aastaid. “Linnas on suurim lastefestival, aga me olime kõik aru saanud, et sellest kõigest on vähe. Et me seda deklareerime ja korraldame ühe festivali, see ei ole veel see,” avas Sild põhjuseid, miks idee loometalgutele jõudis.

“Nagu ikka tulid Vunki Mano!-l kokku need, keda see siis kõige rohkem kõnetas ja sattus kokku päris hea kooslus,” meenutas Sild. Tema sõnul oli kõige olulisem läbi mõelda ja kokku leppida, mis on üldse “lasteõbralik”. “Me jõudsime toona selleni, et meil sai tegevuste plaan paika, millest üks osa on nüüd ka ellu viidud. Me oleme tõesti suure sammu edasi astunud ja meil on nüüd oktoobri lõpus toimumas ka näiteks esimene lastesõbraliku linna foorum, kuhu kõik on kutsutud,” ütles abilinnapea. 

“Me tahame liikuda selles suunas, et meie linn või kogukond koonduks selle vaate ümber, et me vähemalt enam-vähem saaksime lastesõbralikkusest ühtmoodi aru,” rääkis Sixten Sild tuues näiteid, kuidas mõistest on võimalik erinevalt aru saada. “Me oleme nüüdseks jõudnud selleni, et meil on allkirjastatud kogukondlik lepe, et me kõik käitume lastesõbralikult,” ütles ta.

 

Elu pärast loometalguid

Loometalgute protsess ei alga ega lõppe loometalgute kui sündmusega, kuigi sellel on keskne roll edasiste suundade väljatöötamisel ning see paneb ka aluse meeskonnatööle.

Raul Kudre sõnul on edasine teekond pärast loometalguteni olnud justkui Ameerika mäed, kus kõik erinevad idee arendusprotsessid ja emotsioonid on läbi käidud. Laivi Org tõdeb, et aasta jooksul pärast talguid on kogetud sarnaseid tundeid: “Alguses oli energia ja emotsioonid, et tuleb hakata tegema. Mingil hetkel tuli elu peale, sest kõigil olid oma tegemised ka ja neid ei olnud üldse vähe.” Tema sõnul oli siis vaja eelkõige meeskonnakaaslaste toetust.

Kuigi algsest ajakavast pole Org´i sõnul suudetud kinni pidada, ei tähenda see, et plaanid jõus poleks ja et neid poleks juurde tulnud. “10. oktoobril 2024 üle-eestilist avamispidu ei olnud, aga tahaks loota, et see mingil aastal 10. oktoobril siiski tuleb,” oli Org lootusrikas.

Sixten Silla sõnul on loometalgute järgne aeg toonud endaga palju kaasamist ja arutelusid. “Kõige meeldivam on selles protsessis olnud see, et me oleme suutnud valida teema, mis igaüht kõnetab,” ütles Sild. Tema sõnul on oluline, et senises protsessis vastuseisu kohatud ei ole. Ideed kiitis ka panelist Raul Kudre: “Tegelikult ei ole lastesõbralikkus jäänud ainult linna piiresse vaid kogu maakond räägib, et äkki hoopis mõelda sellist ideed, et jõuda kõige lastesõbralikuma maakonnani.”

Loometalgutel osalejatele soovitavad panelistid kokkuvõttes jääda ratsionaalseks ning panna paika eestvedaja ning teised olulised rollid, ent ei tohiks karta ka läbikukkumist. “Ma olen osalenud kahel Vunki Mano!-l ja see on tõesti väga huvitav kogumus,” jagas Sixten Sild lõpetuseks oma mõtteid. Tema sõnul saavad loometalgutel meeskonnad kokku suhteliselt juhuslikult ning kohata võib väga huvitavaid kooslusi ja töövorme. “Ma ütlen teile lohutuseks, et ei ole kuskile piiblisse kirjutatud, et teie rühmatöö peab siin üli edukas olema. See võib ka läbi kukkuda,” ütles Sild nentides, et ka see võib olla aksepteeritav tulemus. Tema arvates on kõige tähtsam anda endast maksimum. 

 

Kuula paneelarutelu järgi: https://www.facebook.com/vunkimano/videos/1443747962970318 

Kollaažis vasakult: Sixten Sild, Laivi Org ja Raul Kudre. Fotod Aigar Nagel