Võru maakonna kogukonnafestival Obinitsas
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Setomaa vallaga korraldas Võru maakonna rohelist kogukonnafestivali, mis tänavu toimus Obinitsas ning kandis nime „Elu tähtsatest asjadest“.
Festival keskendus kestlikule eluviisile, taastavale majandusele ja kohaliku kogukonna arengule, sidudes hariduse, kultuuri ja praktilised tegevused ühtseks tervikuks. Sündmus tõi kokku pered, ettevõtjad, kogukonnaaktivistid ja valdkonnaeksperdid, et jagada teadmisi ja kogemusi ning luua uusi koostöövõimalusi. 16. mail toimunud festivali peaesinejaks oli taastava majanduse visionäär ja „sinise majanduse“ looja Gunter Pauli. Ta rääkis kogukonnaelust, -haridusest ning -majandusest, tuues praktilisi näiteid üle maailma. Samuti arendas ta lugudel põhinevat haridusmeetodit, mis toetab laste ja noorte loovust, eneseteadlikkust ja ettevõtlikkust.
Loe rohkem sinise majanduse ja Gunter Pauli kohta!
Esmakordselt toimus Võru maakonna roheline kogukonnafestival 2023. aasta septembris Rõuge Ööbikuorus. Aasta hiljem ühendati festival traditsioonilise Urbanipäeva laadaga Antsla vallas Urvastes.
Obinitsas said kokku arutelud ning praktilised töötoad 
Kogukonnafestivalil toimunud arutelud keskenduvad kestlikule toidusüsteemile, keskkonnateadlikkusele ja kogukonnapõhisele haridusele, vaadeldes neid nii teaduslikust, praktilisest kui ka kogukondlikust vaatenurgast. Festivali töötoad keskendusid praktilistele kestlikele oskustele, mis toetavad igapäevast keskkonnateadlikku eluviisi ja ringbiomajandust. Kultuurilaval astus teiste seas üles ka kohalik seto leelokoor ning toimus kohalike ja mahetoodete laat. Päeva juhtis Obinitsa kogukonna liige Priim Blum ning kogu programmi sidus muusikaliselt ühtseks tervikuks Nedsaja Küla Bänd eesotsas Vabariigi pillimehe Toomas Valguga.
Päev varem, 15. mai leidis aset festivali lastepäev, mis tõi Obinitsa Setomaa Koolide õpilased ning lasteaedade vanemad rühmad. Päeva jooksul leidsid aset erisugused õpitoad, kus räägiti kompostimisest, pakendamisest ning pakendite meisterdamistest. Toimus aarete jaht maastikul ning palju muid lapsi köitvaid tegevusi.
Vaata üritust ka Facebookis!
Esinejad ning ajakava
Festivali kahes telgis, külakeskuses saalis, õuesõppealal ning pealaval leidis aset ligemale 20 erinevat arutelu, töötuba ning töötuba koos aruteluga. Kuulata sai arutelusid mahest ning taastavast põllumajandusest, mahe- ja tavatoidu mõjust lastel tervisele, elu olulisusest mullas. Kaasa sai lüüa töötubadest, kus arutleti permakultuurse elu üle, õpiti kompostimist ning ka aiasaaduste hapendamist. Kogemusi omakeelse kultuuri hoidmisest jagasid nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajad Võrumaalt ning Setomaalt.
Peaesinejana astus päeva jooksul kolm korda üles maailmakuulus ettevõtja, visionäär ja “sinise majanduse” kontseptsiooni looja Gunter Pauli, kes on pühendunud jäätmevabade ja loodust kopeerivate jätkusuutlike ärimudelite arendamisele. Ta on ellu kutsutud sadu innovaatilisi projekte, mis ühendavad keskkonnahoiu ja majandusliku kasumlikkuse. Lisaks ettevõtlusele on Gunter kirglik haridusuuendaja, olles kirjutanud üle 300 valmi, mis õpetavad noortele süsteemset mõtlemist ja looduse tarkust. Haridus peab tema visiooni kohaselt andma lastele oskuse näha lahendusi seal, kus teised näevad probleeme, muutes nad tuleviku disaineriteks.
Obinitsas jagas ta praktilisi kogemusi, kuidas nii ettevõtlus kui ka haridus saavad tugevdada kogukondade iseseisvust ning hoida looduskeskkonda.
Keskpäeval allkirjastasid Võrumaa Arenduskeskuse, Setomaa Liidu, Võru linna, Võru valla, Rõuge valla, Setomaa valla ning Antsla valla esindajad uue maakondliku maheleppe, mille eesmärk on suurendada kohaliku ja mahetooraine osakaalu haridusasutuste toitlustuses senisest veelgi enam. „Sarnase lepingu sõlmisid maakonna viis kohalikku omavalitsust, Setomaa Liit ning Võrumaa Arenduskeskus ka 2020. aastal, kui eesmärgiks seati pakkuda maakonna haridusasutuste toitlustuses mahetoitu vähemalt 20 protsendi ulatuses,“ kommenteeris Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. 2024. aasta detsembriks olid kõik 42 maakonna haridusasutust eesmärgi täitnud ning tulemusi tunnustati ka Euroopa Liidu tasandil.
Tootsi sõnul andis eelmise maheleppe edukas elluviimine kindluse seada järgmised, veelgi ambitsioonikamad eesmärgid. Ühine kokkulepe aitas kaasa läbimõeldumale toitlustuskorraldusele haridusasutustes, Lõuna-Eesti aiasaaduste väärinduskeskuse loomisele ning Euroopa mahepiirkonna tiitli saavutamisele.
Uue maheleppega seatakse eesmärgiks, et 2030. aastaks kasutatakse Võru maakonna munitsipaalharidusasutuste pakutavas toidus mahetoorainet vähemalt 50% ulatuses. Samuti soovitakse, et kõik munitsipaalharidusasutused oleksid liitunud algatusega „Kimmäs Söögitarõ“, mis suunab haridusasutuste toitlustust kasutama enam kohalikku, tervislikku ja mahetoorainet ning kujundama kestlikke toiduvalikuid. „Võetud eesmärgid on küll ambitsioonikad, kuid usun, et koostöös omavalitsuste, tootjate ning heade partneritega suudame me need kõik 2030. aastaks ellu viia. Tegevused selle nimel käivad juba praegu,“ märkis Toots.
Pealava
10:00 – 10:30 Esineb Mokornulga leelokoor.
10:00 – 11.00 Obinitsa Uus Teater.
11.00 – 11.15 Latsi leelopark Mõtsatsirk.
11.30 – 12.00 Mahe jätkuleppe allkirjastamine. Viis Võru maakonna kohalikku omavalitsust, Setomaa Liit, Võrumaa Arenduskeskus.
12:00 – 12:20 Peaesineja Gunter Pauli: Kogukonna jätkusuutlikkus. Pauli räägib laval, mis on kogukond, kuidas seda luuakse, samuti võtmeelemendid kestlikkusest.
13:00 – 13.45 Seto tantsud (SETO TANTSU VÄGI = HÕBÕHHÕDSÕ` + SETOPERE + IGINOORED + MEGAMODUS + SETOLOOD).
14:30 – 15:45 Esineb Nedaja Küla Bänd eesotsas Vabariigi pillimehe Toomas Valguga.
Telgis Mahhe ja mooska
Arutelus käsitletakse jätkusuutlike põllumajanduspraktikate, mahepõllumajanduse ja taastava põllumajanduse kontseptsioone, sarnasusi elurikkuse toetamisel ja mulla tervise tähtsustamisel ning peamiseid fookuskohti ja erinevusi.
11:00 – 12:15 Töötuba aruteluga: Permakultuurne elu. Triinu Guerrin, hobiaednik.
Töötuba ühendab permakultuuri põhimõtete lühitutvustuse, kohaliku tooraine väärindatud toodete degusteerimise ning retseptide ja praktiliste kogemuste jagamise.
Töötuppa saab registreeruda kuni 20 osalejat!
Registreeru tasuta ning võta oma pilet hiljemalt 13. mai või kuni kohti jätkub!
12:30 – 13:45 Arutelu: Mahe- ja tavatoidu mõjud laste arengule. Hans Orru, Tartu Ülikooli õppejõud.
Arutletakse selle üle, kas mahetoit on lapse tervisele parem valik, milline mõju on pestitsiididel ja toidu kvaliteedil kasvavale organismile ning kui suur roll on tegelikult tasakaalustatud toitumisel. Lisaks räägitakse laste füüsilisest ja vaimsest arengust, toidu kvaliteedist ning teaduspõhistest seisukohtadest mahe- ja tavatoidu teemal.
14:00 – 15.15 Arutelu praktikuga: Loodusega rütmis toidutootmine. Airi Külvet, mahetalunik.
Arutelus räägitakse sellest, kuidas karjatavad loomad aitavad hoida ja parandada mulla tervist ning milline on mahepõllumajanduse roll kestlikus toidutootmises Eestis lihaveisekasvataja vaatenurgast.
Telgis Mis üle jääs, pruugitas ärä
Õpitoas saad teada, kuidas panna kodune kompostikast toimima kui tõhus ringbiomajanduskeskus – millised mikroorganismid seal tegutsevad, kuidas neile sobivad tingimused luua ning kuidas hinnata valminud komposti kvaliteeti.
Töötuppa saab registreeruda kuni 20 osalejat!
Registreeru tasuta ja võta oma pilet hiljemalt 13. mai või kuni kohti jätkub!
11:30 – 12:45 Töötuba: Parandusnurk Tikin sokid terveks. Kairi Orav, käsitööline.
Õpitoas keskendutakse tekstiilide parandamisele, kus õpitakse sokke nõeluma uuenduslikus diagonaaltehnikaga, tikkima kulumiskohti ning lappima suuremaid auke kiirete ja praktiliste võtetega.
Töötuppa saab registreeruda kuni 12 osalejat!
Registreeru tasuta ja võta oma pilet hiljemalt 13. mai või kuni kohti jätkub!
13:00 – 14:15 Arutelu: Miks on mullas olev elu oluline? Maarja Öpik, Tartu Ülikooli õppejõud.
Arutletakse selle üle, mis on muld, kes seal elavad ja mida nad seal teevad. Vastuse saavad küsimused, miks mullas toimuv elu loeb igale inimesele, inimese tervisele, loodusele, maastikele, põllumeestele, hobiaednikele.
14:30 – 15:45 Töötuba: Prügi aardeks! Aire Orula, Tartu Loodusmaja õpetaja.
Töötoas käiakse eluliste näidete abil läbi meie igapäevaste jäätmeliikide teekond ning uuritakse, miks on näiteks pakendite puhul endiselt teemaks nende loodusesse jõudmine. Koolituse lõpuks on osaleja omandanud praktilisi võtteid oma tarbimisharjumustest lähtudes jäätmetekke analüüsiks ning läbi lihtsate võtete oma igapäevase olmeprügi vähendamiseks.
Töötuppa saab registreeruda kuni 20 osalejat!
Registreeru tasuta ja võta oma pilet hiljemalt 13. mai või kuni kohti jätkub!
Külakeskuse saalis Päätähtsä asja eloh
Õpitoas valmistavad osalejad endale korduskasutatava vahariide, keskkonnasõbraliku alternatiivi toidukilele, mis kestab üle saja kasutuskorra.
Töötuppa saab registreeruda kuni 20 osalejat!
Registreeru tasuta ja võta oma pilet hiljemalt 13. mai või kuni kohti jätkub!
10:30 – 11:45 Arutelu: Kuidas kliimamuutusteks paremini valmis olla? Velle Toll, Tartu Ülikooli õppejõud.
Arutelust saab teada, kuidas täppisteaduslike kliimaprognooside abil hinnata tuleviku kliimatingimusi ja planeerida taristut, mis suudab vähendada kliimamuutuste kahjulikke mõjusid.
12:20 – 13:15 Töötuba: Hapendamine – purki pandud tervis. Egle Kõva, tervise ja heaolu spetsialist.
Õpitoas käsitletakse heaolu põhialuseid ja hapendatud toitude mõju tervisele, arutletakse teadliku toitumise põhimõtete ning kohaliku ja mahetoidu tähenduse üle ning praktilises osas paneb iga osaleja ise hapnema purgitäie köögivilju.
Töötuppa saab registreeruda kuni 10 osalejat!
Registreeru tasuta ja võta oma pilet hiljemalt 13. mai või kuni kohti jätkub!
13:30 – 14.45 Peaesineja Gunter Pauli: kogukonnamajanduse praktilised näited maailmast.
Kogukonnapõhise õppe ala
10:30 – 11:15 Arutelu: kogukond ja selle haridusressursid. Kairi Tilga, Eesti Koostöö Kogu juhataja ja Kristina Šadeiko-Liiva, õpetaja ning Tallinna Ülikooli doktorant.
Kuidas panna kogukonnas olemasolev tööle kohaliku hariduse hüvanguks ja miks see on oluline? Uurime ka Eesti inimarengu aruande tulevikustsenaariumite põhjal, millist sammu tänane haridusmaastik astub ja kuhu ta võiks liikuda.
11:15 – 12:00 Kogemuslugu: Setokeelne õuesõpperühm Värskas. Janika Teervalt, lasteaiaõpetaja
Võru maakonna aasta lasteaiaõpetaja jagab viie aasta kogemust setokeelses lasteaiarühmas, kus õpiruumil pole piire ning kultuur ja kogukond on igapäevaselt laste ümber. Teema aitab mõtestada Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.
12:45 – 13:30 Kogemuslugu: Haanimaa kogukonnatund. Riina Reha, Haanja kooli õppejuht ning Triin Rõõmusoks, kogukonnaliige.
Haanja kooli õppejuht Riina Reha ning kogukonnaliige Triin Rõõmusoks jagavad kogemusi Haanimaa kogukonna ja kooli koostöös sündinud uuenduslikust kogukonnatunnist, kus kord kuus 6.–7. klassi õpilased teevad koos kogukonnaga praktilisi tegevusi ning saavad osa Haanimaa elu- ja mõtteviisist. Teema aitab mõtestada Eesti inimarengu aruande “Haridus ühiskonna peeglis” peatoimetaja Eneli Kindsiko.
13:30 – 14.15 Kogemuslugu: Obinitsa kogukonnaklass. Pille Liblik, Setomaa koolid direktor ning Maiden Paljak, Obinitsa kogukonnaklassi õpetaja.
Setomaa kobarkooli direktor ja Obinitsa kogukonnaklassi õpetaja jagavad lugu uuendusliku õppekoha loomisest ning esimese kahe aasta kogemust, kuidas kogukond õpetab last ja laps õpetab kogukonda. Teema aitab mõtestada Eesti inimarengu aruande “Haridus ühiskonna peeglis” peatoimetaja Eneli Kindsiko.
14:15 – 15:30 Arutelu: Kuidas kogukond saab võimestada haridust ja haridus kogukonda? Arutlevad: Eneli Kindsiko, Kairi Tilga, Raul Kudre, Urmo Uiboleht, Pille Liblik, Maiden Paljak, Triin Rõõmusoks, Sigre Andreson jt. Moderaator Meel Valk
Eksperdid, haridusjuhid, õpetajad ja kogukonnaliikmed otsivad ühiselt vastuseid küsimusele, kuidas põimida kool ja kogukond ühtseks tervikuks. Arutletakse selle üle, kuidas kogukond saab rikastada õppetööd ning mil moel toimib kool piirkonna arengumootori ja identiteedi hoidjana. Vestlusringis kohtuvad teaduslik vaade, omavalitsuse kogemus ja praktilised näited elust enesest, et mõtestada kogukonna rolli hariduses.
Kohalike ja mahetoodete laat!
Obinitsa Külakeskuse juures aset leidva kogukonnafestivali “Elu tähtsatest asjadest” raames toimus 16. mail ka laat kohalikele ettevõtjatele, kuhu olid oodatakse toidu- ja joogiga kauplejad, mahetootjad ning käsitöölised. Laadal kauplesid eelkõige Võru maakonna ettevõtjaid, kes kasutavad mahetoorainet või eestimaist toorainet ning pakuvad:
toitu ja jooke
käsitööd
istikuid ja seemneid
Eesmärk oli tutvustada kohalikku toodangut ning toetada piirkondlikku ettevõtlust ja kestlikku toidukultuuri.
Oluline info kauplejale
Kaupleja vastutab oma toodete müümisel kõigi õigusaktides sätestatud nõuete täitmise eest.
Toitlustajad ja toidukaupade müüjad saavad kasutada ainult korduvkasutatavaid nõusid.
Elektrit vajavad kauplejad peavad registreerimisel esitama kasutatavate seadmete nimekirja koos voolutarbimisega. Kaasas peab olema vähemalt 50 m niiskuskindel pikendusjuhe. Elektri kasutamine on võimalik eelneval kokkuleppel ja lisatasu eest.
Müügikohtade ettevalmistamine toimub 16. mail kell 7.30–9.00. Hilinejaid laadaplatsile ei lubata.
Festivalide ajalugu
- 2023. aastal leidis aset esimene rohelisele eluviisile keskendunud kogukonnafestival Rõuge Ööbikuorus.
- 2024. aastal ühendati festival traditsioonilise Urbanipäeva laadaga Antsla vallas Urvastes.
Pildid 2024. aasta kogukonnafestivalist Urvastes. Pildistas Kaisa Äärmaa.
Kontakt
Kaja Kesküla, Võrumaa Arenduskeskus, Kogukonnafestivali peakorraldaja, 5695 3206, kaja.keskula@vorumaa.ee
Kogukonnafestival “Elu tähtsatest asjadest” toimus Võrumaa Arenduskeskuse projekti “Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskuse arendamine” raames. Projekti rahastatakse meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“. 