Võru maakonna roheline kogukonnafestival toimus Urvastes
Esimest korda toimus kogukonnafestival eelmise aasta septembris Rõuge Ööbikuorus. 2024. aastal ühendatati festival traditsioonilise Urbanipäeva laadaga Antsla vallas Urvastes. Vaata loengute salvestusi!
VALGE TELK – KAS SITAST SAA SAIA?
Eesti Maaülikooli mullateaduse dotsent Merrit Shanskiy jagas teadmisi kompostimisest ja kompostist.
Vastused sai muuhulgas küsimustele:
- Kuidas valmib kvaliteetne kompost?
- Millised on komposti lähteained?
- Kuidas komposti kvaliteeti testida ja miks seda üldse vaja on?
- Mida tähendab vermikompost?
- Mis saab siis kui kompost enam koduaega ära ei mahu?
- Kas kodukomposti kasutamisel on eeliseid ja mis need on?
Loeng-arutelu modereeris Kaspar Kurve.
Me kõik teame, et jäätmete sorteerimine on oluline ning paljudel inimestel on soov ja valmisolek seda teha, kuid praktikas kipub jäätmete õigesti jaotamine olema päris segadusttekitav ja tundub lihtsam kõik ühte suurde prügikasti visata.
Mullas elab väga arvukas ja mitmekesine elustik, tundlik keskkonnategurite muutustele ja inimtegevusele. Mullaelustik on enamasti meie eest peidus, ta tegutseb varjatult, kuid samas osaleb aktiivselt kõigis mullas toimuvates protsessides.
Loengust sai vastused küsimustele:
- Kes elavad mullas?
- Kuidas elustik mullas toimetab?
- Kuidas mulla elustik mõjutab mulda, keskkonda ja ka maapealset loodust?
- Kas põllumehed saavad mullaelustikust kasu või kahju?
- Kuidas põllumehed mullaelustikku ohustavad, aga ka kaitsta saavad?
Loeng-arutelu modereeris Maarja Uibokand.
Gea Valner andis töötoas osalejatele järgmised teadmised:
- Missugused on erinevad jäätmeliigid?
- Kuidas tarbimist vähendada?
- Kuidas jäätmeid maksimaalselt kasutada ja võimalikult kaua ringluses hoida?
Töötoast ei lahku ükski osaleja tühjade kätega! Et teadmisi juurutada, valmib igaühel taimeviiruk ja hapendatud jääkjuurikad.
KOLLANE TELK – KAS ILM OM HUKKAN?
Nakkushaigused on olnud kogu inimkonna ajaloo vältel suur probleem. Tõelise revolutsiooni bakterinakkuste ravis tõi kaasa antibiootikumide kasutuselevõtt. Tänases maailmas näeme aga, et antibiootikumid on kaotamas oma võimekust, kuid sõdade ja kliimamuutuste tõttu on nakkushaiguste levik hoopis suurenemas.
Lühike vastus küsimusele “Kas ilu sünnib patta panna?” on “jah, muidugi!” Kevad-suvel tärkav loodus, ilusad õied ja magusad lõhnad tekitavad kibeda tahtmise jätta kõik kohustused selja taha ja olla osa sellest helide ja maitsete ilmast.
Väga lihtne on saada igal hetkel teavet Maa keskkonnaseisundi kohta ja juba ammu ei ole meil mingit kahtlust selles, et Maa seisund on üha kiirenevalt jõudmas seisu, kus see ei vasta inimese kui bioloogilise liigi vajadustele. Kui me oleme seda juba väga pikalt teadnud, siis miks me inimkonnana endiselt seda kõike pealt vaatame ja ei paanitse nagu koroonaviiruse esimestel kuudel, kuigi olukord on praeguseks juba palju hullem? Loeng-arutelu modereeris Anti Allas.
ROHELINE TELK – KAS MA TIIÄ, MIDÄ MA SÜÜ?
Kas mõtled ka vahel, et kasvataks tänavu ise aknalaual tomatit või külvaks hoopis redist? Väga hea mõte, aga selleks, et ise mõnda taimesorti kasvatada, ei pea tingimata minema iga kevad poodi seemneid ostma! Tiia Morfini juhendamisel õpiti päeva esimeses töötoas:
- Kuidas koguda erinevate aiaviljakultuuride ja talulillede seemneid?
- Kuidas neid seemneid puhastada ja säilitada?
- Milliseid taimi ja seemneid saab ise lihtsal viisil paljundada?
- Kuidas hoida seemnetaimede tervist ja hoida neid erinevate haiguste eest?
Kas teadsid, et igal aastal jõuab põllule, kasvuhoonesse, koduaeda ja mujale loodusesse veidi enam kui pool kilo pestitsiide iga eesti inimese kohta? Kuigi pestitsiide kutsutakse ka taimekaitsevahenditeks, on tegemist siiski mürkidega, mis tapavad meile ebavajalikud taimed, putukad või seened. Väike kogus neid mürke jõuab teinekord paratamatult ka meie toidulauale, kuid regulatsioonide järgi peaks see kogus olema piisavalt väike, et olla inimese organismile ohutu. Ometi on pestitsiide seostatud näiteks viljakuse languse, hormonaalsüsteemi häirete, ülekaalu, diabeedi, vähi ja neurodegeneratiivsete haigustega.
Töötoast lahkus iga osaleja isevalmistatud kliiavoodi ehk nukadoko’ga, milles edaspidi juur- ja lehtvilju hapendada.
Tänapäeva ühiskond seisab silmitsi oluliste väljakutsetega seoses toidutootmise ja -tarbimisega ning üha suurenev keskkonna- ja terviseteemade teadvustamine sunnib meid otsima jätkusuutlikumaid lahendusi. Arutelu modereeris Liina Kersna.
PASTORAAT
Aitäh kõigile külalistele, esinejatele, müüjatele ja vabatahtlikele!
Kogukonnafestivali „Süämega tettü süük” korraldasid SA Võrumaa Arenduskeskus, Antsla Vallavalitsus ja Urvaste Külade Selts ning seda korraldatakse koostööprojekti “Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskuse arendamine” raames, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.
Lisainfo: Kaja Kesküla, kaja.keskula@vorumaa.ee, +372 5695 3206