2.–4. septembrini toimuvad kolmes Kagu-Eesti maakonnas ametnike välitööd. Täna, 3. septembril, peeti arutelusid Võru maakonnas, kus kohaliku võimu ja keskvalitsuse esindajad kohtusid, et juurelda piirkonna probleemide üle ja leida neile lahendusi kohalike võimaluste abil. Päeva jooksul keskenduti elule ja julgeolekule piirialadel, regionaalarengule ning kohaliku kultuurielu toetamisele.
Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel toimus Setomaa turismitalus kultuuriseminar, kus käsitleti kohalikku rahva- ja omakultuuri. „Oma- ja rahvakultuuri ei saa vaadata eraldi, vaid koos,“ sõnas kultuurispetsialist Kristi Vals. „Kui tuli teade, et ametnike välitööd toimuvad Kagu-Eestis, oli selge, et kultuuriteemadest tuleb rääkida.“
Kultuur nõuab pidevat tööd
Seminaril tutvustas projektijuht Meel Valk seda, kuidas haridussüsteem saab aidata kaasa omakultuuri ja kohaliku eluviisi igapäevasele edasiandmisele. „Kui täna minna Võru maakonna lasteaeda või kooli, siis enamasti ei erine see väga palju Tartu või Tallinna omadest,“ tõdes Valk.
Eesti-Läti koostööprojekti „Omakultuur meie ümber“ raames on Võrumaa Arenduskeskus, Võru Instituut ja Seto Instituut koos Läti partneritega tegelenud sellega, kuidas omakultuuri ja keelt haridusega paremini lõimida. Koostöös valminud omakultuuri lõimimise strateegiat ning tegevuskava on plaanis alanud õppeaastal hakata katsetama kümnes Võru maakonna koolis ning lasteaias. „Mis päästab regionaalpoliitika? Lisaks taristu arendamisel ning kapitali sissevoolule ka side oma kodukohaga. Peame kasvatama neid lapsi, kelle juured on sügaval Võru- ning Setomaal ning kes tahavad siin elada,“ märkis Valk.
Kultuurispetsialist Vals andis ülevaate Kagu-Eesti rahvakultuuri hetkeseisust. Tema sõnul püsib maakondlik laulu- ja tantsupeo traditsioon Kagu-Eestis peamiselt pühendunud kollektiivijuhtide najal. Väljakutseid aga on palju: kooride ja tantsurühmade arv väheneb, järelkasvu napib ning paljud juhid on vanemas eas, ka kohalike omavalitsuste toetus pole enamikes piirkondades piisav. Lisaks ei pruugi noortele pakkuda muusika- ja tantsuõpetaja amet piisavat motivatsiooni, sest töötingimused ja palgad on ebaühtlased ning tunnustus tagasihoidlik. „Paljudes koolides puudub muusikaõpetaja või ei väärtustata koorilaulu, ka on lapsevanemate toetus sageli tagasihoidlik,“ kommenteeris Vals Kagu-Eesti rahvakultuuri valdkonna ühiseid muresid. „Traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks peame kokku leppima ühistes sammudes, kuidas tuua ja hoida piirkonnas muusikaõpetajaid ning kollektiivijuhte, et ka maapiirkonnas säiliksid rahvatants ja koorilaul.“
Rahva- ja omakultuuri tulevikuloome töötoas arutasid ministeeriumide, riigiasutuste, omavalitsuste ja kogukonna esindajad kultuuri tulevikustsenaariume ning seda, milline on kohaliku omavalitsuse, riigi ja igaühe roll kultuuri hoidmisel.
Elu piirialal ning regionaalareng
Setomaa kultuurikeskuses toimunud seminaril keskenduti piirialade elujõulisusele ja julgeolekule. Arutleti, kuidas tagada turvalisus, kriisivalmidus ja inimeste püsimine Eesti kagunurgas, kus elanike arvu vähenemine võib kaasa tuua ka julgeolekuriske. Samuti räägiti riiklike ja rahvusvaheliste programmide rollist piiriäärsete elanike toetamisel ning rõhutati vajadust nende jätkamise ja laiendamise järele. Kohalikest kogukondadest toodi näiteid, kuidas väikestes külades on lahendatud turvalisuse ja kogukonna hoidmise küsimusi. Eraldi peatuti ka noorte piirkonnas hoidmisel ning arutleti, kuidas luua neile siin atraktiivseid võimalusi elamiseks ja tegutsemiseks.
Võru kultuurimajas toimunud idapiiri seminaril arutleti piiriäärsete piirkondade ees seisvaid väljakutseid ja lahendusi. Keskmes oli küsimus, kuidas arendada piirkonna tugevusi ning millist tuge võiksid pakkuda Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi võimalused. Samuti tutvustati rahvusvahelisi algatusi, mis aitavad Kagu-Eesti ettevõtlust ja arengut toetada. Aruteludes jagati kogemusi ka kohalikul tasandil – kuidas kogukonnad on uute väljakutsetega kohanenud ning milliseid samme tuleks tulevikus astuda, et piirkonna elu oleks jätkusuutlikum.
Regionaalarengu seminaril mõtiskleti Kagu-Eesti peamiste arenguväljakutsete üle. Räägiti vajalike riigiteenuste kättesaadavusest, piirkonna vajadustest ning sellest, kuidas tagada keskvõimu, kohalike omavalitsuste ja teiste sektorite alaline koostöö. Samuti tutvustati regionaalsete arengulepete protsessi ning üleriigilise planeeringu tulevikuplaane. Seminaril käsitleti ka olulisemate riigiametite ja teenusepakkujate vaadet sellele, milline on nende teenuste kättesaadavus praegu ning millised on plaanid tulevikuks.
Aruteludest tegevusteni
Ametnike välitööd Kagu-Eestis algasid eile Valgamaal ning jõuavad homme, 4. septembril, Põlva maakonda. Pärastlõunal võetakse Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kolme päeval jooksul arutatu kokku ning tehakse plaane jätkutegevusteks.
Viimati toimusid ametnike välitööd Kagu-Eestis 2019. aastal, kui seda tehti rahandusministeeriumi eestvedamisel. Toonaste välitööde tulemusena pandi alus kaugtöökohtade võrgustikule Kupland, samuti alustati süstemaatiliselt tööstusalade arendamist regioonis. Ametnike välitöid on varasematel aastatel läbi viidud veel Ida-Virumaal, Kesk-Eestis, Läänemaal ning Saare maakonnas.
Lisainfo kultuuriseminari kohta:
Meel Valk, Võrumaa Arenduskeskus, projektijuht, 5251 750, meel.valk@vorumaa.ee
Kristi Vals, Võrumaa Arenduskeskus, kultuurispetsialist, 5912 9200, kristi.vals@vorumaa.ee
GALERII: Sten Mahov
