Võrumaa Arenduskeskus kutsub kõiki esitama kandidaate maakonna noortevaldkonna silmapaistvamate tegijate tunnustamiskonkursile. Konkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Aasta silmapaistvamate tegijate esitamisel palume aluseks võtta kandidaatide tegevuse 2021/2022. õppeaasta jooksul.

Kandidaadi esitamiseks tuleb ära täita ning Võrumaa Arenduskeskusele esitada vastava kategooria taotlusvorm.

Kandidaate saab tunnustamiseks esitada 31. mai südaööni, kokku 6 kategoorias:

  1. Enim silma paistnud noorsootöötaja Lisa 1- Aasta noorsootöötaja
  2. Noortevaldkonna aasta koostöö Lisa 2- Aasta koostöö
  3. Noortevaldkonna aasta tegu Lisa 3- Aasta tegu
  4. Aasta noor (7.-26.a, olenemata sellest, kas ta töötab või õpib) Lisa 4- Aasta noor
  5. Aasta noorteühendus Lisa 5- Aasta noorteühendus
  6. Pikaajaline panus noorsootöösse (tema viimase kümne aasta panus noortevaldkonda) Lisa 6 – Aasta pikaajaline panus

Tutvu ka Võru maakonna noorsootöö valdkonna tunnustamise statuudiga.

Lisainfo: Karin Plakk, tel: 5381 1809, e-post karin.plakk@vorumaa.ee

 

2022. aasta maakonna noortevaldkonna silmapaistvamad tegijad on:

  • Aasta noorsootöötaja 2022 – Eerika Lääts 
  • Aasta koostöö noorsootöös 2022 – I Võro-Seto noortefest
  • Aasta tegu noorsootöös 2022 – Südamega kingitus (Setomaa vald) ja Rõuge valla õpilasmalev 2022 (Rõuge vald)
  • Aasta noor 2022 – Emma Sofia Meri ja Lasse Rihard Sissas
  • Pikaajaline panus noorsootöösse 2022 – Aila Kikas

Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!

Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!

Head Võru maakonna kollektiivide juhid!

Elame ajal, kui kõigil on kogu aeg kiire. Elu uperpallid muudavad meid närviliseks ja pahuraks. Aega ei jätku kõigeks, milleks vaja; kõigeks, mis on hea. Mida teha? Mis tooks tagasi rõõmu ja rahu?

“Rutul on ruga taga”, ütleb vanasõna. Viimane aeg on teha paus. Teeme seda koos ja võtame aega…aega hingata ja märgata, kuulatada ja vaiki olla, rõõmustada ja armastada, puhata ja tänu tunda selle eest, mis on hea.

Koos lauldes ja tantsides unustame igapäevamure ja leiame üles naeratuse!

TERE TULEMAST Võru maakonna laulu- ja tantsupeole “VÕTA AIGU…” 20. mai 2023 Kubija lauluväljakul.

“Palju siis pidu on elus, peamine, oleme elus…”, see loeb.

Hea laulja ja tantsija, dirigent ja tantsuõpetaja, lähme koos, võtame elu ja aja ja leiame rõõmu!

Pealavastaja: Tea Kõrs, tea.kors@gmail.com, telefon 56919358

Muusikajuht: Signe Rõõmus, signe@tamula.edu.ee, telefon 56646042

Vahetekstid: Tea Kõrs

Kunstnik: Marika Vaher

Tehniline juht: Margus Külm – kontakt 5226374

Projektijuht: Kristi Vals – kontakt 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

Kaaskorraldaja: Maie Pau

 

Siin on DRIVE kaust, kuhu on lisatud kogu peo repertuaar.

Võru maakonna laulu – ja tantsupeo info ja õppematerjal

Kausta hakkame järjest materjale lisama. Kellel on soovi lisainfo või materjalide järele, palun kirjutage.

NB! Lahtine on veel ka orkestrite repertuaar! Suhtleme orkestrite juhtidega ja täiendame ka seda osa.

 

Eelregistreerimine peole kuni 1. detsember 2022.

Registreerimiseks palun klikka lingil ja täida registreerimisvorm:

https://forms.gle/hXjWLXbjj8MdbAfb7

 Soovin meile sooja ja toetavad koostööd maakonna peo ühisel ettevalmistamisel!

Küsimuste ja täpsustuste korral palun kindlasti helistage või kirjutage.

Foto: Võru maakonna laulu- ja tantsupidu 2022, pildistas Aigar Nagel

 

Lisainfo:

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!

Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!

Koosloome arendusprogrammi on oodatud osalema kultuurivaldkonna eestvedajad, noortevaldkonna- ja vabaühenduste eestvedajad, haridusasutuste töötajad, turismiettevõtjad nii avalik kui ka erasektori esindajad, kes vajavad uuenduslikke lähenemisi mitme osapoolega koostööprojektide disainimiseks ja juhtimiseks.

Koosloome arendusprogrammi saab osalema 6 meeskonda/ideed (ühe meeskonna suurus 4 kuni 6 inimest)

Koolitusprogramm koosneb ühest virtuaalsest ettevalmistavast koolitusest ja kahest füüsilistest töötoast.

Koolituspäevad on:  7. november (virtuaalne) ja 17.-18.november. 

Koolitusprogrammi jooksul saavad osalised teada:

  • Mis on koosloome ja mille poolest erineb see kaasamisest
  • Kuidas kaardistada ja kaasata erinevaid osapooli
  • Millised on koosloome etapid ja rakendusvaldkonnad
  • Milline koosloomeline arengukava koostamine

Koolitusprogrammi tulemusena saavad osalised tööriistad, kuidas koostada mitme osapoolega arenduskavasid või projekte. Töötubades valmivad reaalsed arenduskavad või arendusprojektid.

Koolitus lähtub “learning by doing” metoodikast, kus praktika osakaal on vähemalt 75%. Eesmärgiks on pakkuda õppimiseks ja eksperimenteerimiseks turvalist ja loovat keskkonda, kus saab koolitaja juhendamisel õppida koosloome rakendamist.

Koosloome on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jõustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesmärk. Koosloome võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja sobib hästi arengu- ja tegevuskavade koostamiseks ning koostööprojektide kavandamiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate osaliste omavahelisest koostööst.

Koosloome eelised võrreldes tavalise protsessiga:

  • võimaldab mitme osapoolega koostööprotsesse tõhusalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted,
  • aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna põhineb eriarvamuste sünteesil ja kollektiivsel loovusel,
  • soodustab arvamuste paljusust ja võimaldab tänu erinevatele perspektiividele jõuda praktilistele lahendusteni,
  • tänu ühiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist.

Uuringud väidavad, et 70% kõigist muudatustest ebaõnnestuvad, kuid kui osalised on kaasatud ja muudatuste protsessile pühendunud, siis muudatuste püsimise tõenäosus suureneb 30%.[1]

7.11 kell 12.00 – 15.30 toimuv moderaatorikoolitus on ettevalmistav koolitus, milles mitte osalemine otseselt ei takista järgmistel päevadel osalemist. Järgmised koolitused on kontaktsed (17.11 kell 9.00 – 17.00 ja 18.11 kell 9.00 – 15.30 ) need on sisuliselt seotud ja oluline on järjepidev osalemine.

Ootame osalema meeskondi (3-6 inimest meeskonnas) aga kui sul ei ole veel meeskonda aga soovid osaleda, siis registreeru ikka või võta ühendust.

KOOLITUSPROGRAMMI KAVA:

  1. Päev (virtuaalne): moderaatorite ettevalmistus

Teooria: koosloome teooria

Teooria: moderaatori roll ja ülesanded

Praktika: koosloome modereerimine

  1. Päev

Teooria: CO-CREATE mudel

Praktika: osapoolte kaardistamine

Praktika: ühise visiooni loomine

Praktika: takistuste kaardistamine

  1. Päev

Praktika: innovaatiliste lahenduste loomine takistuste ületamiseks

Praktika: lahenduste valik

Praktika: tegevuskavade koostamine

Koolituse viib läbi Eestis suurima kogemusega koosloomejuht ja disainmõtlemise ekspert Rasmus Pedanik.

Koolitusel õpetatava metoodika alusel on endale arenduskavad koostanud sellised organisatsioonid nagu: Vabamu, Eesti Instituut, Viimsi Vald, Viljandi Vald, Põhja-Pärnumaa Vald, Luunja Vald, Tartu Ülikool jt

REGISTREERI END OSALEMA SIIN  hiljemalt 4. november.

Koosloome arendusprogramm toetab Võru maakonna arengustrateegia ja „Loov Võru maakond tegevuskava“ elluviimist.

Laiem eesmärk on läbi koosloome programmi hoogustada Võru maakonna omavalitsuste koostööd kultuurivaldkonna sees ja valdkondade üleselt ning suurendada avaliku sektori, erinevate võrgustike, ettevõtjate ja kogukondade omavahelist koostööd.

Koosloome arendusprogrammis osalemine on TASUTA!

Koolitusprogrammi korraldab Võrumaa Omavalituste Liit ning toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER meetme 3 “Koostöö ja ühistegevuse arendamine” raames.

Koolitaja pikem tutvustus

Rasmus Pedanik, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor asutaja ja tegevjuht

Rasmusel on üle 15 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimased seitse aastat on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome arenguprogramme avalikule sektorile, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele. Rasmus on juhtinud üle 350 koosloome töötoa ja ligi 40 koosloome arendusprojekti. Rasmus on täiendanud ennast teenusedisaini ja koosloome metoodikate õppimisel Aalto, Helsinki, Gardiffi, Oxfordi ja Harvardi ülikoolide juures. Rasmusel on rahvusvaheline protsessijuhi (fassilitaatori) sertifikaat (IAF) ja avalikus sektoris koosloome juhtimise sertifikaat Harvardi ülikoolist. Rasmus lõpetab õpinguid Tartu Ülikoolis doktorantuuris, kus tema uurimistöö teemaks on koosloome metoodika arendamine. Lisaks õpetab Rasmus Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmõtlemist ja koosloomet. 2016. – 2017. aastal kuulus Rasmus Riigikantselei juures tegutsenud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma. Varasemalt on Rasmus töötanud Riigikontrollis ja Siseministeeriumis regionaalministri nõunikuna. Rasmus kuulub Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühma.

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab). Si-Lab on 2017. aasta asutatud sotsiaalne ettevõte eesmärgiga uurida, arendada ja rakendada koosloomet, disainmõtlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Si-Labi meeskonnal on Eestis suurim kogemus disainmõtlemisel põhinevate koosloome arenguprogrammide disainimisel ja elluviimisel. Si-Lab on ka ainuke organisatsioon Eestis, kelle peamiseks eesmärgiks on kooloome metoodika teaduslik arendamine. Metoodika arendamisel teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Si-Lab on juhtinud tänaseks üle 400 koosloome töötoa ja viinud ellu 40 koosloome projekti. Meie programmides, töötubades, koolitustes ja projektides on osalenud üle 2000 inimese. Meie arenguprogrammidest ja projektidest on kirjutatud magistritöid ja teadusartikleid. Lõpujärgus on kaks doktoritööd.

Alates 2021. aastast on Si-Lab Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade ja koosloome arendamise suunal eesmärgiga töötada välja ja juurutada kaks horisontaalset koostöömudelit: 1) kohalikule omavalitsusele võrgustiku põhine kogukonna kaasamise ja arendamise mudel ning 2) sektorite ülene koostöömudel piirkondlike probleemide lahendamiseks.

Koosloome metoodika arendamisel lähtume me korraga maailma parimast praktikast kui kohalikest oludest olles edukalt Eestisse importinud ja siia kohandanud mitu erinevat koosloomelist probleemide lahendamise metoodikat, milles me omame ka sertifikaate: Action Learning (ILM), Technology of Participation (IAF), Oxford Scenario Planning, Creating Collaborative Solution (Harvard) jt.

Si-Labi klientideks ja koostööpartneriteks on peamiselt avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Oleme teinud koostööd mh Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Haridus- ja Noorsooameti, Innotiimi, Tallinna Linnavalitsuse, Tartu Linnavalitsuse, Viimsi valla, Vabaühenduste Liidu, Vabamu jt. institutsioonide ja organisatsioonidega.

Lisainfo:
Kristi Vals, Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

 

 

 

 

 

 

 

[1]  https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/changing-change-management

aktiivsed-kodanikud-mtüd

Kätte on jõudnud tegustate kodanike ja ühenduste märkamise ja tunnustamise aeg Võru maakonnas! Tähtaeg 6. november.

Novembri lõpus kui tähistatakse kodanikupäeva, on meilgi Võru maakonnas soov esile tõsta kodanikuühiskonna tegemised ja algatused, koosloomised ja ühised ettevõtmised. Tunnustame inimesi, kes oma ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning andud oma panuse Võru maakonna kodanikuühenduste tegemistesse, kiidame ühendusi, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, väärtustame ettevõtteid, kes on toetanud kodanikuühiskonda ja valime taas maakonna aasta küla.

Esitatud kandidaat peab vastama vähemalt ühele statuudis välja toodud kriteeriumile.

Võru maakonna tegusa kodaniku tunnustuse saaja:

  • omab kogukonnas olulist rolli kas mõtte või tegudega
  • on panustanud piirkonna arengusse
  • on aktiivne ja koostööaldis
  • on kogukonda ühendav
  • on panustanud vähemalt ühe vabaühenduse töösse

 Võru maakonna silmapaistva ühenduse tunnustuse saaja:

  • tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne
  • on teistele ühendustele eeskujuks
  • on oluliselt aidanud kaasa erinevate sektorite tulemuslikule koostööle

 Kodanikuühiskonda toetanud ettevõtte/ettevõtja tunnustuse saaja:

  • on toetanud vabaühenduste tegevust rahaliselt või mõnel muul moel
  • on loonud, hoidnud ja/või innustanud koostööd era- ja mittetulundussektori vahel

Aasta küla / külade piirkonna tunnustuse saaja:

  • on olnud positiivse arenguga ja hea külasisese koostööga viimase kolme aasta jooksul
  • on edukalt algatanud ja ellu viinud külaarenduslike projekte
  • on olnud aktiivsete ühistegevuste korraldaja ning hea näide koostööst kohaliku omavalitsusega
  • on avatud ja tuntud kohalikul ja maakondlikul tasandil

Kõigi tunnustatavate nimed avaldatakse tänutäheks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Tunnustuse andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud kandidaatidest. Komisjonil on õigus omistada tunnustatutele täiendavaid aunimetusi (nt loovuse sütitaja, kogukonna vedur, Võrumaa uuendaja, säravaim tegu jne). Tunnustatud kuulutatakse välja pidulikul tunnustamisüritusel 26. novembril.

Palun anna meile hiljemalt 6. novembriks teada, keda võiksime sel aastal tunnustada ja lisa kirjeldus, et miks just neid. Täida ankeet. Paberkandjal taotlused saata Võrumaa Arenduskekuse aadressile Jüri tn 12, Võru linn 65605.

Tunnustamist korraldab ja rahastab Võrumaa Arenduskeskus koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Loe lähemalt vabaühenduste rubriigist.

Fotol möödunud aasta laureaadid.

Lisainfo
Katrin Volman
vabaütisüisi nõvvuandja
Võrumaa Arenduskeskus
mob 525 1750
e-post katrin.volman@vorumaa.ee

Vunki Mano! metoodikaseminar laste ja noortega töötavatele spetsialistidele 

Head laste ja noortega töötavad spetsialistid ja nende arengukeskkonda mõjutavad osapooled!

Kutsume teid osa saama metoodikaseminarist 27.oktoobril 2022.

Metoodikaseminarid on hea võimalus jagada meie tööelus praktiseeritavat, uusi teadmisi ja oskusi kolleegilt kolleegile. Võru maakonna 2022. aasta valdkondadeülene laste ja noorte koolist väljalangemise ennetamise fookusega metoodikaseminar toimub

27.oktoobril (9:00 – 15:30) Võru Kreutzwaldi Koolis (Kooli 7, Võru linn).

Metoodikaseminar on Võrumaa Omavalitsuste Liidu projekti “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” üks tegevus. Projekt on rahastatud summas Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse.

Protsessi juhivad Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist Rasmus Pedanik ja Jaan Aps ning protsessis osalevad omavalitsuste 5-liikmelised meeskonnad ning esindajad maakodlikest partnerorganisastioonidest.

Päevakava:

8:30 Kogunemine Võru Kreutzwaldi Kooli aulas

9:00 Sissejuhatus päeva

9:05 – 9.45 Minni Aia-Utsal “Kuidas toetada vaimset tervist ja heaolu“

Töötoad I: 10:00 – 10.45

Töötoad II: 11:00 – 11:45

Lõuna 11:45 – 12:30

Töötoad III: 12:30 – 13:15

Töötoad IV: 13:30 – 14:15

Paus 14:15 – 14:30

Tagasiside ja info aulas: 14:30 – 15:30

Palun anna teada oma osalusest hiljemalt 20.oktoobriks 2022 sellele lingil: REGISTREERI END SIIN

PS! Ühe töötoa mahutavus on 20 inimest. Selle arvu täitumisel kaob töötoa valik registreerumisel. Iga osaleja saab valida kokku 4 töötuba.

Kiirematel on rohkem valikuid.

Info: Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit, tel 55603988, email: kerli.koiv@vorumaa.ee

 

Käsitletavad teemad: 

  • Eneseregulatsioonioskuse toetamine läbi metakognitiivse refleksiooni. Katrin Saks, Tartu Ülikool
  • Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine. Katrin Saks, Tartu Ülikool
  • Juhtumipõhine võrgustikutöö erivajadusega lapse toetamisel. Koostöö perega, KOV-ga, tugispetsialistidega, erivajadustega lastele/noortele suunatud koolidega, huvikoolidega jt huvitegevuse pakkujatega. Marju Medar, Tallinna Ülikool
  • Abivajava noore/lapse märkamine ja toetamine. Lapse erivajadusest lähtumise õppetöö planeerimisel. Marju Medar, Tallinna Ülikool
  • Karjääritoe meetodid. Eesti Töötukassa
  • Tulevikuoskuste õpetamise võimalused lasteaias – lapsest lähtuva projektõppe valguses. Räägime teemadel- mis on lapsest lähtuv mõtteviis; täidesaatvad funktsioonid, kui tulevikuoskuste alus. Võru Okasroosikese Lasteaed
  • Kogemuslugu tähendusliku õppimise ja enesejuhitud õppimise oskusi toetava programmi loomisest. Võrumaa Kutsehariduskeskus
  • Lapsevanema rollid – vanemal on täita 40 rolli. Metoodika tutvustab, aitab mõista rollide sisu, selgitab konflikte, jõustab vanemaid. Pille Raudam, Antsla vald
  • CARe metoodika. Veronika Varep, Johannes Mihkelsoni Keskus
  • Rõuge Koostöökeskuse loomine ja praktika. Grete Heinaste. Rõuge Koostöökeskus
  • Õpioskuste kursuse loomine ja praktika. Kadri Treial, Psühhobuss OÜ
  • E-psühholoogi võlu ja valu ning kuidas aidata last, kui psühholoogi teenust koolis ei ole. Tiia Linnas. Osula Põhikool
  • LÕIM projekt – kellele ja milleks? Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit
  • Enesejuhitud õppimine – kontseptsioon, faktorid ja mõõdikud. Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit/Tartu Ülikool

 

 

 

9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST”

9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST” 

Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro-Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas.

Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).

Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm.

Õhtul naudime suurejoonelist võro-seto kultuuriprogrammi ning lavale astuvad ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist. Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored arutlevad noorte jaoks olulistel teemadel. Fookusesse tulevad kolm teemat: “Kuidas säilitada positiivne mõtteviis?”, teemat juhib Peaasi.ee;

“Minu hobi on minu elukutse ja elu kutse”, teemat juhib Ethel Hainsoo; “Kogukonna turvalisus on minu asi”, teemat juhib Arvi Suvi.

Noortel on võimalus soetada endale noorteFESTi sümboolikaga T-särk. Ööbimine on Värska Gümnaasiumis, kohapeal pakutakse noortele toitlustust.

Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ja kõiki kultuurihuvilisi.

Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest

Registreeri ennast osalema: https://bit.ly/3dmoenA

Eelmisel aastal toimus esimene noortefestival Varstu kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.

Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhata, telefon 5171796

 

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

 

aasta-õppija

Algas Aasta õppija 2022, rahva lemmiku valimine!

Sel aastal esitati aasta õppija tiitlile kokku 147 kandidaati.Kõigi maakonna aasta õppija 2022 laureaatide seast valitakse välja rahva lemmik.

Hääletamine toimub 1.septembrist kuni 15. septembrini.Arvesse läheb hääletaja poolt antud 1 hääl oma lemmikule.Rahva lemmikut ja teisi tiitlisaajaid tunnustatakse 14. oktoobril Täiskasvanuhariduse tänuüritusel.

Hääleta enda lemmiku poolt  SIIN

“Võta ise ette” häkaton minifirmadele

Võrumaa Arenduskeskus korraldab 21. septembril koostöös Võru Kesklinna Kooli ning Junior Achievementi´ga  Võru Kesklinna koolis minifirmadele mõeldud ideede genereerimise häkatoni  “Võta ise ette”.

“Võta ise ette“ on 5 tunnine koolitus ettevõtlusest ja minifirmade loomisest põhikooli III astme (7.-9. klassi) õpilastele. Selle käigus tutvutakse ettevõtlusega, ettevõtjale vajalike oskustega, JA Eesti minifirma programmiga, tehakse 5- liikmelistes rühmades viie tunni jooksul läbi ettevõtte loomine, alustades äriidee välja töötamisest kuni prototüübi esitluseni. „Võta ise ette“ koolitust viivad läbi JA Eesti noored töötajad.

 

„Võta ise ette“ on õppimine tegevuse kaudu. Koolitusel vahelduvad terav mõttetegevus mõnusate mänguliste vahepalade ja praktilise tööga. Päeva lõpuks on igal grupil valmis suur ülesanne ehk idee prototüüp. Äriidee läbimõtlemist toetavad väiksed ülesanded ja lühiloengud, mis annavad prototüübi loomiseks vajalikke teadmisi. Prototüüpi testitakse ja lõpuks esitletakse rühmatöö tulemusi kõigile osalejatele. Koolituse käigus omandatakse teadmisi ettevõtlusest, loovusest, meeskonnatööst, minifirma asutamisest ja tegevusest.

Orienteeruv päevakava:
9:45-10:00         Kogunemine
10:00-11:05       Päeva tutvustus. JA Eesti ja Minifirma programmi tutvustus
Ettevõtja ja ettevõtlikkus. Ettevõtjalik mõtlemine. Innovatsioon.
Kuidas sünnivad ideed? Mida teevad minifirmad?
11:05-11:30       Meeskonnamäng
11:45-12:35       Ajurünnak idee leidmiseks, äriidee kirjeldus, idee visualiseerimine.
12:35-13:00       Prototüübi loomine
13:00-13:30       LõunaVõta ise ette 2022 plakat
13:30-14:25       Esitluse koostamine, müügiargumentide leidmine
14:25-15:00       Toodete müügiesitlused, hääletamine
15:00-15:50       Edasised sammud minifirmaga
15:50-16:00       Kokkuvõte, lõpetamine

Registreerida saab kuni 16. septembrini SIIN

Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse koordinaator, tel: + 372 521 7705, e-post: eliis.ermel@vorumaa.ee

Kultuurikompass: “Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?”

Lõuna-Eesti peab pakkuma meeldivat reisikogemust igale külalisele nii täna kui Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal. Kuid kui külalislahke on Lõuna-Eesti praegu ja mida saame 2024. aastaks ettevalmistumisel veelgi paremini teha?

12. Kultuurikompassi foorum “Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?” toob kokku loovisikud, kultuurisektori edendajad, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et koos edendada turismi Lõuna-Eestis.

Foorum on jagatud kahte teemaplokki.
➤ Kuidas meelitada turist Lõuna-Eestisse?
Me teame, et just kultuurielamused annavad tõuke enamusteks reisidest. Foorumil arutame, kuidas saab Lõuna-Eesti kultuuriturismi kaudu ahvatleda külastajaid. Jagame häid lahendusi, mida on siin või kaugemal kultuuriturismi õitsele puhkemiseks rakendatud. Räägime kultuurivõrgustike ja ettevõtete koostööst kultuurist kantud turismi ja külalislahkuse edendamisel ning sellest, kuidas on võimalik selleks suurendada valdkondadeülest ühistegevusest.

➤ Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?
Kultuurisündmuste tähelepanu keskmes on publik ja publikukogemus. Kultuuri organisatsioonidel ja loojatel on erinevad võimalused meeldejääva külastuselamuse loomiseks, rahulolu suurendamiseks ning tegevuse köitvuse suurendamiseks. Foorumil analüüsime külalislahkuse ja teeninduskultuuri praktikaid ning kaardistame arenguvajadusi, kuna Euroopa kultuuripealinna aastal on vaja valmis olla nii välis- kui siseturistide saabumiseks.

9.-10. september toimub II Võro-ja Seto noorteFEST” Setomaal, Värskas


Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro- ja Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas


Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).

Festival käib ringi mööda maakonda, st, et noored kogunevad igal aastal ühes Võru maakonna vallas/linnas. Eelmisel aastal toimus festival esimest korda Rõuge vallas, Varstu Kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa Kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning septembris toimuvat festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.

Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm. Õhtu lõpetab ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist.

Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored saavad arutleda ühiskonnas noori puudutavatel teemadel.

Ööbimine ja toitlustus on korraldatud Värska Gümnaasiumis. Soovijad saavad endale soetada noorteFESTi sümboolikaga pusa.

Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest

Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurikapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ning noori huvilisi kaugemaltki.

Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja, telefon 5171796

Valgamaal toimus Kagu-Eesti kultuurivedurite suveseminar

2.-3. augustil toimus Valgamaal Järvesilma turismitalus Valga-, Viljandi-, Võru- ja Põlvamaa kultuurivedurite suveseminar.

Kahepäevasel seminaril osalesid Valga-, Viljandi-, Võru- ja Põlva maakondade kultuurikeskuste juhid, omavalitsuste kultuurispetsialistid ja arendusorganisatsioonide esindajad. Partneritena osalesid seminaril Kultuuriministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Rahvamajade Ühing.

Koostööseminar lähtus vajadusest, et pärast 2017. aasta haldusreformi, puudub koordineeritud koostöö kohalike ja riiklike tasandite vahel. Kahepäevase koostööseminari eesmärk oligi välja töötada ühine koostöömudel.

Pärast 2017. aastal toimunud riigi ja omavalitsuste haldusreformi kadusid Eesti valitsemise struktuurist 2018. aasta alguses maavalitsused kui maakonna tasandi haldusorganid. Maavalitsuste senised ülesanded anti üle riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Maavalitsustel oli tugev seos riigi ja maakonna vahel, välja oli kujunenud kindel koostöö omavalitsuste ja riigiga. Täna ei ole enam kindlat mudelit, vaid iga maakond on maakonnaülese koostöö erinevalt lahendanud, koostöö maakondliku tasandi ja riigi tasandi vahel on passiivne ja juhuslik.

Mart Normeti modereerimisel räägiti esimesel päeval sellest kus ollakse ja lahati probleemi olemust erinevate tasandite vaatevinklist, kohaliku omavalitsuse, maakondliku ja riigi instantside perspektiivist. Ülle Välimäe (Eesti Rahvamajade Ühing), Kädi Koppe (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kalle Vister (Eesti Rahvakultuuri Keskus) ja Eino Pedanik (Kultuuriministeerium) andsid ülevaate oma organisatsiooni rollist kultuurivaldkonna koordineerimisel ja arendamisel täna. Maakondliku ja kohaliku omavalitsuse vaate võttis kokku Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals, kelle ettekanne rääkis kohalike omavalitsuste kultuurikorralduslikust koostööst Võru maakonnas.

Seminari teises pooles töötati maakondade kaupa gruppides. Sõnastati kultuurikoostööd takistavad probleemid, kaardistati erinevate osapoolte nägemus ja soovid koostöömudeli osas.

Eri tasandite vahel toimiva koostöömudelina nähti ühe võimalusena regionaalse kultuuripoliitika nõukoja taasloomist. Nõukoda tegutses aastatel 1996-2017. Vahepealsete muutuste valguses on nõukoja tegutsemispõhimõtted vaja aga uuesti koostada. Selleks moodustati nelja maakonna ja partnerite baasil töögrupp, kuhu kuuluvad Kristi Vals (Võrumaa), Kai Kannistu (Viljandimaa), Ülle Juht (Valgamaa), Evelyn Grzinich (Põlvamaa), Kalle Vister (Eesti Rahvakultuuri Keskus) ja Eino Pedanik (Kultuuriministeerium). Töögrupi esimesteks sammudeks on sõnastada nõukoja tegutsemise eesmärgid ja esindatuse alused. Seejärel soovib töögrupp kaasata juba esindajaid kõikidest teistest Eesti maakondadest, et lõplikult kokku leppida ühises koostöömudelis.

Kultuurivedurite suveseminari eestvedajaks oli Ülle Juht Valga Kultuuri- ja Huvikeskusest, koostööpartnerina leidis seminarile täiendava rahastuse Võrumaa Arenduskeskus.

Töörühma nimel:

Kristi Vals, Ülle Juht, Evelyn Grzinich, Kai Kannistu

Lisainfo ja kontakt: Ülle Juht, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor, telefon 5137185, e-mail: ylle@valgakultuurikeskus.ee

Foto: erakogu

Rohkem uudiseid