Aigi Young Europe Direct infokeskuse koordinaator mob 5309 0923
tel 786 8301
aigi.young@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Olulisemad veebilehed, kust kriisi ajal infot saada

Vabariigi Valitsuse eriolukorra leht info ja otsustega erinevates valdkondades

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht koos eraldi rubriigiga KKK ehk COVID-19 kohta korduma kippuvad küsimused

Töötukassa töötasu hüvitamise meede ja korduma kippuvad küsimused

Kredex’i meetmed koostöös pankadega

Tööelu korraldamise juhised ühest kohast

Tööinspektsiooni soovitused töösuhete korraldamiseks

Terviseameti terviseteemalised juhised kõigile elanikele

Politsei- ja Piirivalveameti info tööjõu liikumise ja eriolukorra kohta

Võrumaa Arenduskeskuse töökorraldus lähinädalatel

Vähendamaks viiruse leviku riski on SA Võrumaa Arenduskeskuse kõik töötajad alates 12. märtsist kodusel kaugtööl. Suletud on ka turismiinfokeskus.

Kõik töötajad on tavapärastel tööaegadel kättesaadavad nii telefonitsi kui e-posti teel. Kontaktid on leitavad: https://vorumaa.ee/kontakt/arenduskeskus/

Koosolekuteks ja videovestlusteks kasutatakse Teams’i või Skype’i. Ettevõtluskonsultantide ja vabaühenduste konsultandiga saate võtta ühendust ja soovi korral elektroonilise kohtumise kokku leppida.

Viisakompensatsiooni taotlusi saate esitada e-postiga aadressil viisakomp@vorumaa.ee või postiga Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru. Kohapeal taotluste vastuvõttu ei toimu.

Kohaliku omaalgatuse programmi ja Setomaa programmi taotlusvoorud on avatud plaanipäraselt ning nõustamine ja taotluste vastuvõtmine toimub nagu välja kuulutatud.

Ürituste ja kohtumiste toimumise / mitte toimumise kohta informeerime kõiki osapooli arenduskeskuse kodulehel ja Facebookis ning vajadusel meili ja telefoni teel.

Edasi on lükatud:

  • UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal, mis pidi toimuma 13.-19. aprillil
  • Maakonna laulu- ja tantsupidu, mis pidi toimuma 30. mail
  • Kõik aineolümpiaadide piirkondlikud voorud

Veebi on kolinud järgmised koolitused:

  • Alustava ettevõtja baaskoolitus, mis pidi toimuma vahemikus 6. aprill – 25. mail
  • 25. märtsile planeeritud Heaolu Foorumi ja Vunki mano! loometalgute gurpijuhtidele (meeskondadele) ning MTÜde juhtidele suunatud projektijuhtimise koolitus toimub webinari vormis.

Soovime kõigile raudset tervist, hoidke ennast ja oma lähedasi, järgige valitsuse ja terviseameti soovitusi!

Kliimaneutraalne Euroopa Liit: kliimaseaduse ettepanek muudab lubadused õiguslikult siduvaks

Euroopa Komisjon esitab täna ettepaneku, millega sätestatakse ELi õiguses ELi poliitiline lubadus saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, et kaitsta meie planeeti ja inimesi. Euroopa kliimaseadusega seatakse 2050. aasta eesmärk ja tegevussuund kogu ELi poliitikale ning tagatakse avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks prognoositavus. Samal ajal algatab komisjon avaliku konsultatsiooni tulevase Euroopa kliimapakti üle. Selle konsultatsiooni kaudu kaasatakse üldsus kliimapakti kujundamisse.

Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Me asume täna tegudele, et muuta EL 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Kliimaseadusega väljendame oma poliitilist lubadust ka liidu õiguses ja asume tagasi pöördumata kestlikuma tuleviku teele. Kliimaseadus on Euroopa rohelise kokkuleppe kese. Sellega tagatakse Euroopa tööstuse ja investorite jaoks prognoositavus ja läbipaistvus. See seadus annab meie rohelise majanduskasvu strateegiale tegevussuuna ning tagab, et üleminek toimub järk-järgult ja õiglaselt.“

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans lisas: „Me paneme täna sõnad tegudesse, näitamaks Euroopa kodanikele, et meil on tõsi taga sellega, et soovime vähendada kasvuhoonegaaside netoheite 2050. aastaks nullini. Euroopa kliimaseadus on ka sõnum meie rahvusvahelistele partneritele, et käes on aasta, mil peame üheskoos suurendama ambitsioone Pariisi kokkuleppes ühiselt püstitatud eesmärkide poole püüdlemiseks. Kliimaseadusega tagame selle, et jääme sihikindlaks, peame kinni reeglitest, püsime õigel teel ja vastutame tulemuste eest.“

Euroopa kliimaseadusega näeb komisjon ette õiguslikult siduva eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ühiselt kohustatud võtma selle eesmärgi täitmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikke meetmeid.

Kliimaseadus sisaldab meetmeid edusammude jälgimiseks ja tegevuse vastavaks kohandamiseks. Edasiminek vaadatakse üle iga viie aasta järel kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaselt tehtava ülemaailmse kokkuvõtte ajakavaga.

Kliimaseaduses käsitletakse ka viisi, kuidas jõuda 2050. aasta sihini:

  • komisjon teeb põhjaliku mõjuhinnangu alusel ettepaneku, et seada 2030. aastaks uus ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk; kliimaseadust muudetakse pärast mõjuhinnangu valmimist;
  • komisjon vaatab 2021. aasta juuniks läbi kõik 2030. aasta uue eesmärgi saavutamiseks asjakohased poliitikavahendid ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmiseks;
  • komisjon teeb ettepaneku kehtestada kogu ELi hõlmav kasvuhoonegaaside heite vähendamise trajektoor aastateks 2030–2050, et mõõta edusamme ja tagada avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele ja kodanikele prognoositavus;
  • 2023. aasta septembriks ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon ELi ja liikmesriikide meetmete kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgi ja 2030.–2050. aasta trajektooriga;
  • komisjonile antakse õigus teha soovitusi liikmesriikidele, kelle meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas, ning liikmesriigid on kohustatud neid soovitusi arvesse võtma või arvesse võtmata jätmise korral seda põhjendama; komisjon võib üle vaadata ka selle, kas seatud trajektoor ja kogu liitu hõlmavad meetmed on piisavad;
  • liikmesriikidelt nõutakse ka kohanemisstrateegiate väljatöötamist ja rakendamist, et tugevdada vastupidavust ja vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

Euroopa kliimapakti ja tulevase poliitika kujundamine

Peale valitsuste poliitika ja seaduste on kliimaneutraalsele Euroopa Liidule üleminekus oma osa kõigil ühiskonnarühmadel ja majandussektoritel.

Komisjon algatab seetõttu täna avaliku konsultatsiooni uue Euroopa kliimapakti teemal. See on ulatuslik algatus, millega soovitakse anda kodanikele ja sidusrühmadele võimalus kujundada uusi kliimameetmeid, jagada teavet, lükata käima rohujuure tasandi tegevusi ja tutvustada lahendusi, mida teisedki saavad järgida.

Avalik konsultatsioon kestab 12 nädalat. Saadud vastuseid kasutatakse kliimapakti kujundamiseks ning pakti rakendamine algab enne 2020. aasta novembris Glasgows toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26).

Komisjon alustas sellega täna ametlikult tööd, kui avaldas tulevast süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi käsitlevad esialgsed mõjuhinnangud ja energia maksustamise direktiivi läbivaatamise tulemused. Need on veel kaks olulist poliitikavahendit, mida Euroopa roheline kokkulepe sisaldab. Lisaks võttis volinike kolleegium vastu ettepaneku nimetada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, et rõhutada kasu, mis tuleneb kliimale reisijate- ja kaubaveos raudtee osakaalu suurenemisest.

Taustteave

ELi soov saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks on kesksel kohal Euroopa rohelises kokkuleppes, mille president von der Leyeni juhitud komisjon käis välja 11. detsembril 2019.

Komisjon esitas visiooni 2050. aastaks kliimaneutraalseks muudetud EList esimest korda 2018. aasta novembris kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja püüelda selle poole, et tõus ei ületaks 1,5 °C. Euroopa Parlament kiitis ELi eesmärgi saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide heaks 14. märtsil 2019. Euroopa Ülemkogu kinnitas eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit 12. detsembril 2019.

Lisateave
Täispikk pressiteade
TEABEKIRI: Küsimused ja vastused Euroopa kliimaseaduse kohta
Euroopa kliimaseadus
Pikaajaline 2050. aasta strateegia
Euroopa kliimapakti üle kodanikega peetav dialoog
Avalik konsultatsioon Euroopa kliimapakti teemal
Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4411, 51 85 427
Hanna.Hinrikus@ec.europa.eu

vunki mano loometalgud

Aeg taas vunki mano anda! Kohtume 12.–14. märtsil Kuldres

12.–14. märtsini saab taas kaasa lüüa Võrumaa elu parandavate nutikate lahenduste loomisel – Kuldre koolis toimuvad järjekorras juba neljandad Vunki mano! loometalgud.

Kuldre loometalgud erinevad eelmistest selle poolest, et teemade esitlemine ja meeskondade moodustamine toimub juba enne üritust. Vunki mano! kodulehel on avatud vorm oma teema esitamiseks: https://vunkimano.vorumaa.ee/

Vunki mano! loometalgud on häkatoni stiilis nädalavahetus, kus igaüks saab osaleda Võru maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Meie ülim eesmärk on koosloomelise mõtteviisi levitamine: kaasates probleemide lahendamisse kõik võimalikud osapooled saab olla kindel, et lahendus on kõiki arvestavalt läbi mõeldud. Toome loometalgutele kokku kodanike kogemuse, ettevõtjate realistlikkuse, ekspertide pädevuse ja ametnike vastutuse. Iga idee juures pöörame erilist tähelepanu sellele, et arvestatud oleks ka nende inimeste huvidega, kelle häält igapäevaelus ehk nii palju kuulda ei ole, näiteks erivajadustega inimesed, vähemused jne.

Kui me ütleme, et kõik on oodatud, siis pole see tühi sõnakõlks: meil kõigil on oskusi, teadmisi, tutvusi, mis võivad kellegi teise jaoks väga väärtuslikuks osutuda. Siin Eestimaa ääremaal elades, kus meid on niigi vähe, on igaühe panus hindamatu väärtusega ja ainult üheskoos tehes jõuame kestvate tulemusteni.

Sina ja mina – koos loome homse Võrumaa!

Loometalgud on osalejatele tasuta. Talguid rahastab SA Võrumaa Arenduskeskuse projekt “Vunki mano! loometalgud” (Võrumaa Partnerluskogu LEADERi programmi meede 1.2 – Kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö).

Martin Mark
Vunki mano! projektijuht

Kõik huvilised on oodatud Europe Direct Filmikohvikusse 4. veebruaril!

4. veebruar kell 19.00 linastub Europe Direct Filmikohviku raames Võru kultuurimajas Kannel Briti draama „Kahjuks ei olnud teid kohal.“

Režissöör:  Ken Loach
Osades: Kris Hitchen, Debbie Honeywood, Nikki Marshall

„Kahjuks ei olnud teid kohal“ on kaks korda Kuldse Palmioksaga pärjatud Ken Loachi liigutavalt eluline draama, mis võtab vaatluse alla moodsa tööampsumajanduse dehumaniseeriva iseloomu.

Filmiloo keskmes on perekond Turnerid. Tubli ja töökas pereisa Ricky rabeleb sandikopikate eest suvaliste juhutööde rägastikus, üritades ots-otsaga välja tulla. Taolises lõputus oravarattas kulgev elu ja pidevas kitsikuses vaevlemine, millest ei paista mingit väljapääsu, paneb proovile ka tema kokkuhoidva pere omavahelised suhted. Soovides pakkuda oma perele paremat elu, otsustab mees proovida õnne kullerteenuse pakkujana.

Briti töölisklassi kroonik Ken Loach on sel korral oma sotsiaalkriitilise luubi alla võtnud kaasaegse tööturu trendid, mis tõukavad lihttöötajad iseenda peremeheks olemise ja ettevõtlikkuse loosungite all salakavalasse nõiaringi, veendes neid vabatahtlikult loobuma minimaalselt garanteeritud õigustest ja tagatistest. Tõsise teemakäsitluse kõrvalt ei puudu aga ka Loachile omane soe inimlikkus, mis väljendub raskustesse sattunud inimeste empaatilises kujutamises. Loachi kohta on öeldud, et kui ülejäänud üritavad teha selliseid filme, mida inimesed tahaksid näha, siis tema teeb filme, mida inimesed peaksid nägema. „Kahjuks ei olnud teid kohal,“ mis esilinatus 2019. aasta Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis, on kahtlemata seda tüüpi film, pakkudes mõtteainet kaasaegse tarbimisühiskonna toimimist tagant tõukavate väärtushinnangute teemadel

Võrumaa Arenduskeskuse pühadetervitus

Võrumaa Arenduskeskus jõulupühade ajal

Võrumaa Arenduskeskus on 23.-27. detsembrini suletud.

23. detsembril kell 10-14 on avatud turismiinfokeskus.

Soovime teile kaunist jõuluaega!

“Võru maakonna fotojaht – Euroopa Liidu eri” peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp

Võrumaa Arenduskeskuse, Võrumaa Turismiinfokeskuse ja Europe Direct Teabekeskuse esimene ühine fotojaht jõudis eduka lõpuni. Fotojaht kestis 2 kuud, laekus 65 fotot, mis said kokku 7405 häält. 

Fotojahi peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp, kelle UMA MEKK kohvikute nädalal tehtud pilt sai hääletajate poolt kõige kõrgemad hinded.

„Fotojaht EL eri oli väga tore ettevõtmine ja ma olin üllatunud kui palju erinevaid Euroopa Liidu rahastatud objekte meie piirkonnas on. Varem ei osanud selle peale mõeldagi. Kindlasti plaanin osaleda ka tulevastel fotojahtidel,“ kommenteeris Maili Raudsepp.

Fotojahi eesmärk oli anda inimestele põhjus taas külastada vanu tuttavaid kohti ning avastada uusi. Teiseks oluliseks eesmärgiks oli teadvustada, kuidas on Euroopa Liidu rahasid Võru maakonnas kasutatud.

“Meie esimest fotojahti võib pidada väga edukaks. Fotojahile laekus fotosid enam kui kolmekümnelt inimeselt. Oma lemmikutele anti hääli väga aktiivselt ning tore oli näha jagamisi ka sotsiaalmeedias. Loodame, et fotojahtide korraldamisest saab uus traditsioon meie maakonnas” kommenteeris Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator Aigi Young.

Fotojahilt laekunud pildid leiab edaspidi visitvoru.ee lehelt galeriist ning soovi korral on neid võimalik kasutada Võru maakonna turunduslikel eesmärkidel, saates päringu Võrumaa Arenduskeskusele.

Peagi on algamas ka uus fotojaht, kus kutsutakse ülesse pildile püüdma talve, mis meil siin Eesti kagunurgas alati eriti lumerohke ja ilus – kogu piirkond muutub just kui talve võlumaaks.

Fotojahi korraldamist toetas Euroopa Liit ja SA Võrumaa Arenduskeskus.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse juhataja, tel 5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust!

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

“See on tõeliselt ainukordne võimalus tutvuda oma kodukohas nii paljude erinevate keeltega. Eriliseks teeb sündmuse ka kindlasti see, et õpetajateks on neid keeli oma emakeelena rääkivad inimesed,” selgitab kohapealne sündmuse koordinaator Aigi Young.

Kõikide keelte tunnid toimuvad samal ajal ning kõigis keeltes toimub kaheksa tundi kas inglise või eesti keele baasil. Registreerumine tundidesse toimub kohapeal. Nende vahel, kes osalevad vähemalt kolme eri keele tunnis, loositakse välja Võru keeltekooli Reeder kinkekaart.

Eestis tähistame keeltepäeva veel lisaks raadiomängu ja kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriiniga. Keeltekohvikut korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös SA Võrumaa Arenduskeskuse, Eestis tegutsevate kultuuriinstituutide ja saatkondadega, kes leiavad kohvikusse õpetajad. Peale üritust toimub Stedingu kohvikus ka Euroopa Filmikohvik, kus näitamisele tuleb prantsuse komöödia “Pulmakaos.”

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct’i koordinaator, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Komisjon kuulutab välja koolide 2019. aasta tõlkevõistluse

Euroopa Komisjon kuulutas täna välja 13. korda aset leidva iga-aastase tõlkevõistluse Juvenes Translatores, mis on mõeldud Euroopa gümnaasiumiastme õpilastele. Kõikide ELi liikmesriikide koolidel on alates 2. septembrist võimalik end veebis registreerida, et nende õpilased saaksid võistelda õpilastega teistest Euroopa koolidest. Sel aastal peavad osalevad õpilased tõlkima teksti, mis käsitleb noorte võimalusi Euroopa tulevikku kujundada.

Osalejatel on võimalik ELi 24 ametliku keele hulgast valida mis tahes kaks keelt, kusjuures võimalikke keelepaare on kokku 552. Eelmise aasta võistlusel kasutati kokku 154 keelepaari.

Koolide registreerimine, mis on kahest registreerimisetapist esimene, kestab kuni 20. oktoobri 2019 keskpäevani. Registreerimisvormi saab täita ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest.

Seejärel kutsub Euroopa Komisjon 751 kooli järgmisesse etappi. Arvutiprogramm valib need välja juhuslikkuse alusel ning igast riigist valitakse sama palju koole, kui palju on sellel liikmesriigil kohti Euroopa Parlamendis.

Valitud koolid peavad seejärel esitama võistlusel osalema 2–5 õpilast. Õpilastel võib olla mis tahes riigi kodakondsus, kuid nad peavad olema sündinud aastal 2002.

Võistlus toimub 21. novembril 2019 kõigis osalevates koolides samal ajal. Alates 2019. aastast toimub võistlus veebis.

Võitjad – igast riigist üks – kuulutatakse välja 2020. aasta veebruari alguses. Nad saavad oma auhinna kätte 2020. aasta kevadel Brüsselis toimuval tseremoonial.

Samuti võimaldatakse neil Belgia pealinna külastuse ajal kohtuda Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi tõlkijatega, st inimestega, kes nende tõlkeid hindasid, ja vahetada arvamusi tõlkimise kohta. 

Taustteave 

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on tõlkevõistlust Juvenes Translatores (ladina keeles „noored tõlkijad“) korraldanud alates 2007. aastast igal aastal. Võistlus edendab koolides pakutavat keeleõpet ja annab noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja võistlus toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis samal kuupäeval ja kellaajal.

See on inspireerinud ja julgustanud nii mitutki osalejat jätkama keeleõpet ülikoolis ja saama hiljem kutseliseks tõlkijaks. Võistlus annab võimaluse juhtida tähelepanu ka Euroopa keelelisele mitmekesisusele.

Lisateave

Võistluse Juvenes Translatores veebisait
Fotod 2019. aasta auhinnatseremooniast ja võitjatest
Euroopa Komisjoni tõlketeenistus Twitteris: @translatores

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4400, 51 85 427

Rohkem uudiseid