DiscoverEU: 18aastased noored saavad taotleda reisipassi Euroopa avastamiseks

Euroopa Komisjon kuulutab avatuks teise DiscoverEU taotlusvooru. Tänasest kuni teisipäeva, 11. detsembri kella 13-ni saavad 18aastased noored taotleda reisipassi, mis annab järgmiseks suveks võimaluse avastada Euroopat.

Esimene taotlusvoor oli edukas ning võimaldas 15 000 noorel reisida mööda Euroopat 2018. aasta juulist oktoobrini. Paljud neist noortest osalesid üritustel, mis leidsid aset Euroopa kultuuripärandiaasta raames.

ELi hariduse, noorte, kultuuri ja spordi eest vastutav volinik Tibor Navracsics ütles: „On suur rõõm näha, et noored on haaranud kinni uuest võimalusest avastada Euroopa eri kultuure ja traditsioone, tunda, mida tähendab Euroopa mitmekesisus, ja leida sõpru, keda nad muidu ei kohtaks. Esimene taotlusvoor on näidanud, et reisides saavad noored juurde enesekindlust ning omandavad uusi oskusi, näiteks õpivad nad võtma initsiatiivi ja rääkima võõrkeeles. DiscoverEU algatus pakub enamat kui reisimine, see on õpe kogu eluks.“

Kes saavad taotlusvoorus osaleda ja kuidas?

Selles taotlusvoorus võivad osaleda kõik ELi kodanikud, kes on sündinud ajavahemikus 1. jaanuar 2000 kuni 31. detsember 2000.

Osalemisest huvitatud võivad esitada taotluse Euroopa noorteportaali kaudu, neil tuleb end registreerida ja oma reisiplaane tutvustada. Välja jagatakse 12 000 reisipassi. Valik taotlejate hulgast tehakse valikvastustega viktoriini viie küsimuse põhjal. Küsimused on seotud Euroopa kultuuri ja mitmekesisusega, noortele suunatud ELi algatustega ning Euroopa Parlamendi eesseisvate valimistega, on ka üks lisaküsimus teise vooruga seotud teemal.

Reisipassi saajal avaneb võimalus reisida ajavahemikus 15. aprillist kuni 31. oktoobrini 2019 ühe kuni 30 päeva jooksul.

Komisjon soovitab seekordses taotlusvoorus osaleda ka erivajadustega või sotsiaalprobleemidega noortel. Erivajadustega noortele jagab komisjon teavet ja soovitusi ning katab kõik vajaliku eriabi kulud (nt puudega isiku saatja kulu, nägemispuudega isiku juhtkoera kulu jne).

Reisida võib üksi või kuni viiest inimesest koosnevas grupis (18aastased). Peamiselt reisitakse rongiga. Et liituda saaks noored kogu kontinendilt, pakub algatus võimalust kasutada ka alternatiivseid transpordivahendeid, näiteks busse või praame, vajaduse korral on erandjuhtudel lubatud reisida ka lennukiga. Sellega antakse võimalus ka neile noortele, kes elavad ELi äärepoolseimates piirkondades või saartel.

Igale liikmesriigile on eraldatud reisipasse tema rahvaarvu osakaalu järgi Euroopa Liidu kogurahvastikus. Eestist on võimalik reisipass saada 36 noorel.

Taust 

12 miljoni euro suuruse eelarvega DiscoverEU sai alguse 2018. aasta juunis. Tänu sellele on seni saanud võimaluse Euroopas reisimiseks üle 15 000 noore. Eesmärk on luua noortele veel võimalusi tutvuda Euroopa rikkaliku kultuuripärandiga, kohtuda uute inimestega, õppida teistest kultuuridest ja kogeda, mis tähendab olla eurooplane.

Osalejate tagasiside on olnud positiivne. Paljude jaoks oli see esmakordne võimalus reisida ilma ema-isa või mõne muu saatva täiskasvanuta ning enamik märkis, et nad on nüüd iseseisvamad. Noored ütlesid ka, et DiscoverEU on aidanud neil teisi kultuure paremini mõista ja Euroopa ajaloost paremini aru saada. Nad tunnevad, et ka nende võõrkeeleoskus on paranenud. Kaks kolmandikku osalejatest ütles, et ilma DiscoverEU vahenditeta ei oleks nad saanud endale reisipasse osta.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku eraldada algatusele ELi järgmisest pikaajalisest eelarvest (2021–2027) uue Erasmus programmi raames 700 miljonit eurot. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu selle ettepaneku heaks kiidavad, siis saab aastatel 2021–2027 reisivõimaluse veel 1,5 miljonit 18aastast noort. 

Lisateave

Vaata veebisaiti Euroopa Noorteportaal, European Youth Facebookis ja European Youth Twitteris.

DiscoverEU teise taotlusvooru küsimused ja vastused (inglise keeles)

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

 

EL otsustas anda Ukrainale 500 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi

Euroopa Komisjon kiitis täna ELi nimel heaks otsuse teha Ukrainale esimene makromajandusliku finantsabi väljamakse 500 miljonit eurot. Seega on EL Ukrainale alates 2014. aastast andnud makromajanduslikku finantsabi kokku 3,3 miljardit eurot, mis on suurim abisumma, mida ühelegi ELi mittekuuluvale riigile on seni makstud.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Euroopa Liit on Ukrainat jätkuvalt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt toetanud. Euroopa Komisjoni tänane otsus abi välja maksta tehakse tähelepanuväärsel hetkel, mil Ukraina ja tema kodanikud seisavad silmitsi Venemaa uue rünnakuga ning vajavad seepärast rahvusvaheliste partnerite kinnitust solidaarsuse kohta. Selline agressiivne käitumine on tänases Euroopas vastuvõetamatu.“

2018. aasta juulis Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud uue makromajandusliku finantsabi programmi raames saab Ukraina abi kuni üks miljard eurot. Programm aitab Ukrainal katta rahastamisvajadused ja toetab ulatusliku struktuurireformikava rakendamist. Makromajanduslikku finantsabi antakse madala intressimääraga pikaajaliste laenudena tingimusel, et Ukraina rakendab vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaksmääratud poliitikameetmeid.

Ukraina on täitnud programmi esimese makse tegemiseks vajalikud poliitilised kohustused. Muu hulgas on tehtud jõupingutusi korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks, äriregistrite läbipaistvuse suurendamiseks, maksukeskkonna prognoositavuse parandamiseks ja riigiettevõtete juhtimise tõhustamiseks. Ukraina on sõlminud ka Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kokkuleppe uue tugilaenu kohta.

Taust

Makromajanduslik finantsabi on osa ELi ulatuslikumast koostööst naaberriikidega ja seda kasutatakse vahendina kriisidele reageerimiseks. Abi võimaldatakse maksebilansiraskustes naaberriikidele ning see täiendab IMFi antavat abi. Makromajandusliku finantsabi laenude rahastamiseks võtab EL kapitaliturgudelt laenu, mis laenatakse sarnastel tingimustel edasi abivajavatele riikidele. Makromajandusliku finantsabi toetustena antakse ELi eelarvest.

Lisaks makromajanduslikule finantsabile toetab EL Ukrainat mitme muu vahendiga, sh humanitaarabi, eelarvetoetus, tehniline abi ja investeerimist toetavad segarahastamisvahendid. Kokku on EL ja Euroopa finantsasutused alates 2014. aastast kaasanud laenudena rohkem kui 12 miljardit eurot ja toetustena üks miljard eurot, et aidata Ukrainal stabiliseerida oma majandust, viia ellu kõikehõlmavaid reforme ja suurendada oma kodanike elatusvahendeid.

Lisateave

ELi makromajanduslik finantsabi Ukrainale (inglise keeles)

ELi makromajanduslik finantsabi ja ELi naaberriikide majandusanalüüs (inglise keeles)

ELi ja Ukraina suhted (inglise keeles)

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

filmikohvik avasüli

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse 5. detsembril

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel kutsuvad kõiki huvilisi selle aasta viimasesse filmikohvikusse.

5. detsembril kell 19.00 linastub Prantsuse komöödia “Avasüli (À bras ouverts)” . Režissöör Philippe de Chauveron , osades: Christian Clavier, Ary Abittan, Elsa Zylberstein

Valimisstuudio otse-eetris ütleb eeskujulik kodanlane Jean-Etienne Fougerole, et Prantsusmaa on külalislahke riik, kus kõik pagulased leiavad ulualuse ja saavad kõhu täis. Enamgi veel, ta käib välja lubaduse nad isegi vajadusel enda juurde majutada. Juba järgmisel päeval ilmub terve mustlastabor eesotsas jultunud Babikuga tema häärberi aia taha. Jean-Etienne ei saa neid minema saata, sest nii kaotaks ta valimistel hulga hääli. Kodurahust võib maja peremees nüüd vaid unistada: ootamatud külalised tunnevad ennast nagu kodus ning muudavad majaelanike elu tõeliseks põrguks.
Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu.

Suur ebakindlus aeglustab nii Euroopa Liidu kui ka Eesti majanduse kasvutempot

Euroopa Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt kahaneb majanduskasv euroalal 2017. aasta 2,4%-lt, mis oli 10 aasta suurim näitaja, 2018. aastal 2,1%-le ning aeglustub seejärel, küündides 2019. aastal 1,9%-ni ja 2020. aastal 1,7%-ni. Eelduste kohaselt on suundumused samad ka ELi 27 liikmesriigis tervikuna, kus prognoositakse 2018. aasta majanduskasvuks 2,2%, 2019. aastal aga 2,0% ja 2020. aastal 1,9%. Eesti puhul prognoosib komisjon käesoleva aasta majanduskasvuks 3,5% ning kahel järgneval aastal kasvu aeglustumist vastavalt 2,8%-ni 2019. aastal ja 2,6%-ni 2020.aastal.

Sel ja järgmisel aastal kasvab kõigi ELi riikide majandus ning tänu sellele tekib juurde uusi töökohti. Paraku süveneb ebakindlus ja kasvavad nii välis- kui ka siseriskid ning see hakkab majandustegevuse tempot alla tõmbama. Peame olema valvsad ja tegema rohkem tööd, et tugevdada oma majanduse vastupanuvõimet. ELi tasandil tähendab see, et teha tuleb konkreetseid otsuseid majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise kohta. Riikide tasandil on vaja eriti jõuliselt tegeleda eelarvepuhvrite loomise ja võlakoorma vähendamisega ning samal ajal tuleb tagada, et majanduskasvust saadavad hüved jõuavad ka ühiskonna kõige haavatavamate liikmeteni,“ märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Kogu maailmas suurenev ebakindlus, pinged rahvusvahelises kaubanduses ja naftahinna tõus pärsivad Euroopa majanduskasvu. Majanduskasvu toetavad tegurid peaksid muutuma üha rohkem riigisisesteks: mõnedes liikmesriikides peaks palkade jõulisem kasv ja maksumeetmed avaldama positiivset mõju eratarbimisele. Eelduste kohaselt peaksid ka rahastamistingimused ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr jätkuvalt investeeringuid toetama. Eesti majanduskasv on komisjoni sõnul laiapõhjaline, lisaks sisenõudlusele panustab kasvu oluliselt ka eksport.

Eesti tööturg toimib n-ö täisvõimsusel, mis suurendab palgasurvet ja vähendab eelkõige ekspordile orienteeritud majandussektorite konkurentsivõimet. Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab tööhõive 2018. aastal 1% võrra ja hakkab pärast seda langema, tingituna negatiivsetest demograafilistest trendidest.

ELi tervikuna jätkus 2018. aasta esimeses pooles tööturu tingimuste paranemine ning tööhõive kasv püsis stabiilne vaatamata majanduskasvu aeglustumisele. Töökohtade loomisele peaks avaldama positiivset mõju majanduskasvu jätkumine ja struktuurireformide elluviimine mõnedes liikmesriikides. Töötuse vähenemine peaks jätkuma, kuid senisest aeglasemas tempos, sest varem või hiljem hakkavad tööhõive kasvu pärssima üha süvenev tööjõupuudus ja majanduskasvu aeglustumine. Euroalal väheneb töötus sel aastal prognooside kohaselt 8,4%-ni, 2019. aastal 7,9%-ni ja 2020. aastal 7,5%-ni. Eesti puhul on vastav näitaja 2018. aastal 5,7% ning 2019. ja 2020. aastal 6%.

Prognooside kohaselt jätkub sel aastal tänu madalamatele intressikuludele euroala valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemine võrreldes SKP-ga. Koos eelarvepoliitika ekspansiivsemaks muutumisega 2019. aastal peaks kõnealune vähenemine aga esmakordselt pärast 2009. aastat peatuma, et siis 2020. aastal üldiselt neutraalseks jääda. Eeldatavasti kasvab euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aasta 0,6%-lt SKP-st 2019. aastal 0,8%-ni ning kahaneb 2020. aastal 0,7%-ni.

Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon on prognoosi kohaselt ülejäägis nii 2019. aastal (0,5%) kui ka 2020. aastal (0,2%). Tugevam eelarvepositsioon on tingitud oodatust paremast maksulaekumisest ning suurenenud tarbimisest ja ehitussektori aktiivsusest, mis suurendasid käibemaksu laekumist.

Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni prognoosi kohaselt aga kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis (vastavalt 0,8% 2018. aastal, 0,7% 2019. aastal ja 0,9% 2020.aastal).

Euroala valitsemissektori võla suhe SKP-sse peaks vähenema 2018. aasta 86,9%-lt SKP-st 2019. aastal 84,9%-ni ja 2020. aastal 82,8%-ni (rekordtasemeks on 2014. aasta 94,2%). EL27s peaks valitsemissektori võla suhe SKP-sse vähenema 2018. aasta 80,6%-lt SKP-st 2019. aastal 78,6%-ni ja 2020. aastal 76,7%-ni. Eesti võlakoormus on kõige madalam Euroopa Liidus ning väheneb alla 8% SKP-st 2020. aastaks.

Prognoosi ümbritseb suur ebakindlus, millele lisanduvad arvukad omavahel seotud langusriskid (USA majanduse võimalik ülekuumenemine, kaubanduspinged Hiinaga, Brexiti läbirääkimiste tulemused). Kui mõni neist riskidest peaks realiseeruma, võib see võimendada teisi riske ja suurendada nende mõju.

Järgmise prognoosi esitab Euroopa Komisjon 2019. aasta veebruaris, mil tullakse välja 2019. aasta talvise majanduse vaheprognoosiga.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Pressiteade täismahus

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse!

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik.“

13. novembril kell 19.00 linastub Prantsuse  komöödia “Kangelase Naasmine”. Režissöör Laurent Tirard , osades: Jean DujardinMélanie Laurent,Noémie Merlant 

Nägus seelikukütt kapten Neuville suundub Napoleoni armeega Austriasse sõjakäigule, lubades oma kallimale iga päev kirjutada. Paraku jääbki see vaid lubaduseks. Kuna vaese Pauline süda on murtud, otsustab naise õde Elisabeth hakata Neuville nimel talle kirju saatma. Elisabeth pajatab kirjades aina uutest kangelastegudest, mis lõpuks kulmineeruvad legendaarse sõjakangelase surmaga. Paraku ei oska piiga arvatagi, et ühel päeval ilmub Neuville räsituna, kuid täie tervise juures nende ukse taha.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus  Võru maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu tutvustus ning arutelu! Olete oodatud kaasa mõtlema ning ettepanekuid tegema.

Liikmesriigid saavad veerand miljardit eurot investeeringuteks keskkonna-, looduskaitse- ja kliimameetmetesse

Euroopa Komisjon kiitis heaks 243 miljoni euro suuruse investeeringu ELi eelarvest programmi LIFE projektidesse, millega toetatakse looduskaitset, keskkonda ja elukvaliteeti Euroopa muutmisel säästlikumaks ja üleminekul madalama süsinikusisendiga majandusmudelitele.

Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella ütles: „Programmi LIFE raames investeeritakse ka edaspidi projektidesse, mis parandavad meie elukvaliteeti ning elu- ja looduskeskkonda. Programm pakub lahendusi mõningatele praeguse aja suurimatele keskkonnaprobleemidele, nagu õhusaaste, veepuudus, plastijäätmed ning bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade vähenemine. Samuti tagab programm raha eest saadava lisaväärtuse.“

Toetusest 196,2 miljonit eurot antakse keskkonna- ja ressursitõhususe, looduse ja elurikkuse ning keskkonnaalase juhtimise ja teabe valdkonna projektidele. Muu hulgas antakse toetust projektidele, mis võimaldavad suurema hulga plasti korduskasutamist. Kliimavaldkonnas investeerib EL 46,8 miljonit eurot, et toetada kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ning kliimaalase juhtimise ja teabe projekte.

Ka Eesti osaleb koordinaatori või partnerina mitme programmi LIFE projekti rakendamisel. Käesoleva aasta septembrist kuni 2023. aasta veebruarini kestva projekti LIFE UrbanStorm eesmärk on vähendada Eesti linnade haavatavust kliimamuutuste mõjule ning tõsta linnade suutlikkust leevendada paduvihmadest tingitud üleujutusi. Projekti raames arendatakse Tallinna ja selle naabervalla Viimsi jaoks tegevuskavad, mis sisaldavad ülekantavaid meetmeid üleujutuste mõju leevendamiseks. Eesti on partner ka projektis, mille eesmärk on tõkestada illegaalset jäätmekaubandust. Projekti rakendatakse IMPELi (keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik) 36 liikmesriigis ning sellega aidatakse osalevatel riikidel paremini tagada õigusaktide täitmist, koolitatakse inspektoreid ning suurendatakse politsei, tolli ja kohtusüsteemi võimekust jäätmekuritegude avastamisel ja menetlemisel. Koostöös Soomega osaleb Eesti veel kahes programmist LIFE rahastatavas projektis – esimene käsitleb lendoravate kaitset ja teine Läänemere ranniku ja saarestike elupaikade parandamist.

Kõigi ELis rakendatavate programmi LIFE projektide loetelu ja kirjeldus on esitatud pressiteate lisas.

Programm LIFE on ELi keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend. Seda on rakendatud alates 1992. aastast ning selle kaudu on kaasrahastatud rohkem kui 4600 projekti kogu ELis ja kolmandates riikides. Lisateave programmi LIFE kohta leiate siit.

Pressiteade täismahus

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

Brexiti mõju: avaliku arvamuse uuring näitab suuremat toetust Euroopa Liitu kuulumisele kui eales varem

Septembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kõrgem kui eales varem. Eestis toetab ELi liikmelisust 74%, Euroopa Liidus keskmiselt 62% kodanikest, mis on viimase 25 aasta rekord.

Seda, et Eesti on Euroopa Liitu kuulumisest kasu saanud, arvab 88% eestlastest. ELis keskmiselt leiab 68%, et nende riik on liikmelisusest võitnud. See on kõrgeim toetusmäär, mida on mõõdetud alates 1983. aastast. Kõige enam tuuakse Eesti puhul välja kasu, mida kuulumine Euroopa Liitu on tähendanud majanduskasvule ja uutele töökohtadele.

Toetus Euroopa Liitu kuulumisele kasvas märkimisväärselt pärast Ühendkuningriigi 2016. aasta referendumit. Uuring näitab, et Euroopa Liitu kuulumise toetus kasvab koos murega Brexiti mõju pärast. Rasked läbirääkimised lahkumistingimuste üle Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel on pannud inimesi paremini mõistma ELi liikmelisusest saadavat kasu.

Viimane Eurobaromeeter näitab, et enamus eestlasi on rahul sellega, kuidas demokraatia Euroopa Liidus toimib (Eesti – 53%, EL keskmiselt – 49%). Samas leiab suur osa Eesti vastanutest, et nende hääl Euroopa Liidus ei loe (76%). EL-is keskmiselt arvab nii alla poolte küsitletutest (47%).

Järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste aega – Eestis 26. mai 2019 – teavad uuringu kohaselt ligi pooled eestlased. Peamisteks Euroopa tasandi valimiskampaania teemadeks peaks eestlaste hinnangul olema rändeteemad (53%), majanduskasv (47%) ning julgeolek ja kaitsepoliitika (40%).

Tsitaadid:

EP President Antonio Tajani: “Uuringu tulemused, mis avalikustatakse ajal, kui käib töö Ühendkuningriigi lahkumisleppe viimistluse kallal,  näitavad, et inimesed üle kontinendi mõistavad üha enam, millist kasu Euroopa Liitu kuulumine toob. Sellest hoolimata tuleb veel palju ära teha. Jätkuv koostöö ja solidaarsus Euroopa Liidu tasandil on esmatähtsad Euroopa kodanike muredele vastuste leidmisel.”

Guy Verhofstadt, EP Brexiti koordinaator:”Tõsiasi, et 51% küsitletud Ühendkuningriigi kodanikest tahab jääda Euroopa Liitu, on ilmne meeldetuletus sügavast jagunemisest, mille Brexiti otsus kaasa tõi ja vajadusest leida jätkusuutlik ning pikaaegne tulevikku suunatud lähedane suhe laiaulatusliku ja sügava assotsiatsioonilepingu kaudu. Samal ajal, kui peame valmistuma erinevateks võimalusteks, tundub, et Ühendkuningriigis või mujal Euroopa Liidus on vähe soovi karmiks Brexitiks või kulukaks ilma leppeta stsenaariumiks. Ma loodan, et läbirääkimiste tulemus seda lõpuks ka peegeldab.”

Eurobaromeetri uuringu viis möödunud kuul (8.-26. septembrini) läbi Kantar Public, intervjueerides kokku üle 27 000 16-aastase ja vanema Euroopa kodaniku. Intervjuud viidi läbi kõigis 28-s EL liikmesriigis. 

Lisateave

Euroopa Parlamendi büroo Eestis

Rävala pst 4, 10143 Tallinn
tel: 630 6969
eptallinn@europarl.europa.eu
Facebook
Twitter

Filmikohvik kutsub taas 15. augustil kell 20:00 Stedingu hoovi!

Europe Direct teabekeskus koostöös Kinoga Kannel ja Stedingu maja kutsuvad kõiki filmisõpru selle suve esimesele välikino seansile.

15. augustil kell 20.00 Stedingu maja hoovis linastub Suurbritannia ja Kuuba ühistööna valminud romantiline draama  “Lilledepäev.“ 

Režissör: John Roberts, osades Eva Birthistle, Charity Wakefield, Carlos Acosta

Humoorikas briti draama, milles kaks vastandliku iseloomu ja maailmavaatega õde võtavad ette reisi Šotimaalt Kuubale, et käia läbi oma vanemate armastuse rajad.

Filmi lavastajaks on John Roberts ning peaosalisi kehastavad Eva Birthistle ja Charity Wakefield. Kuuba tantsuguru rollis astub üles maailmakuulus balletiartist Carlos Acosta. See reis päikeselisel ja rütmidest tulvil Kuubal pakub neile nii romantikat kui ka ohtlikke seiklusi ning koos leitakse vastused nii mõnelegi saladusele perekonnas.

Film on kõigile huvilistele tasuta!

Esimesi saabujaid kostitame tasuta popkorniga. Samaaegselt on avatud Stedingu maja kohvik, kust saab meelepärast lisaks osta.

Võimaluse korral palume endil mugava istumisaluse kaasa võtta.

Üritus toimub iga ilmaga!

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, Europe Direct keskuse koordinaator, tel +372 5309 0923, aigi.young@vorumaa.ee

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi 11. juulil Euroopa Filmikohvikusse

 

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“.

11. juulil kell 19.00 linastub Israeli, Šveitsi, Saksamaa ja Prantsusmaa ühistööna valminud draama  “Fokstrott.” Režissöör Samuel Maoz, osades Lior Ashkenazi, Sarah Adler, Yonaton Shiray.

Michael ja Dafna Feldman ootavad kodus uudiseid oma poja kohta, kes teenib aega Iisraeli relvajõududes. Koos kolme kaaslasega kusagil tühermaal kontrollpunkti valvava Jonathani iga päev on eelmisega sarnane – tõsta tõkkepuud mööduva kaameli läbi laskmiseks, kontrollida üksikute autoreisijate dokumente, mõõta eluasemeks oleva konteineri pikaldast vajumist mutta – see kõik on oma absurdsuses isegi naljakas. Pidev vihm ja niisama passimine tekitavad igavlevates sõdurites tunde, et elu on mõttetu. Samade tunnetega peavad silmitsi seisma ka Michael ja Dafna, kui nad saavad teate Jonathani surmast. Kas on mõtet edasi elada, kui seda pole millegi nimel teha?

Nagu tants, mille sammud viivad alati tagasi algusesse, liigutakse ka “Fokstrotis” sammhaaval ümber saatuse, puudutades armastust, valu, üksildust ja elu väikseid rõõme.

Režissöör Samuel Maoz film “Fokstrott” võitis mullu Veneetsias žürii auhinna Hõbelõvi. Samuti võitis “Fokstrott” 8 Iisraeli Filmiakadeemia auhinda ning esitati parima filmina Iisraeli kandidaadiks parima võõrkeelse filmi Oscarile, kus see jõudis tihedas konkurentsis üheksa parima filmi hulka.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, Europe Direct keskuse koordinaator, tel.5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Liit tahab keelustada ühekordselt kasutatavad plasttooted, et vähendada mereprügi

Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku võtta vastu uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad, mis puudutavad kümmet kõige sagedamini Euroopa randadest leitavat ühekordset plasttoodet ning kaotatud ja mahajäetud püügivahendeid.

Eri toodete suhtes on kavas kohaldada eri meetmeid. Juhul kui alternatiivid on kergesti kättesaadavad ja taskukohased, keelatakse ühekordsete plasttoodete turule laskmine. Selliste toodete puhul, mida ei ole lihtne asendada, püütakse nende kasutamist piirata tarbimise vähendamisega riigi tasandil, disaini ja märgistusega seotud nõuetega ning tootjatele pandava jäätmekäitlus- ja koristuskohustusega.

„Plastid on suurepärased materjalid, aga meil tuleb neid vastutustundlikumalt kasutada. Ühekordselt kasutatavad plasttooted ei ole mõistlik lahendus aruka ja keskkonnasõbraliku majanduse seisukohast ja täna esitatud ettepanekutega aidatakse ettevõtjatel ja tarbijatel üle minna kestlikele alternatiividele. Euroopal on võimalik olla teerajaja, luues tooteid, mille järele kestab nõudlus veel aastakümneid, ning saades suuremat majanduslikku väärtust meie hinnalistest ja piiratud ressurssidest. Meie plastpudelite kogumise sihtarv aitab samuti saavutada vajalikke mahtusid plasti ringlussevõtu edendamiseks,“ märkis töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Euroopa Komisjoni tänane ettepanek keskendub kümnele ühekordselt kasutatavale plasttootele ja püügivahendile, mis koos moodustavad 70% mereprügist Euroopas.

Uute eeskirjadega keelatakse ühekordsed plasttooted, mille puhul on olemas kergesti kättesaadavad alternatiivid. Keelustatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad, mis tuleb edaspidi valmistada kestlikumatest materjalidest. Ühekordselt kasutatavaid plastist joogipakendeid lastakse turule üksnes juhul, kui nende korgid ja kaaned jäävad külge kinnitatuks.

Liikmesriigid peavad vähendama plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist. Selleks tuleb kehtestada riiklikud vähendamiseesmärgid, tehes seejuures müügikohtades kättesaadavaks alternatiivsed tooted või tagades selle, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei jagataks tasuta.

Tootjad peavad aitama katta puhastamise ja jäätmekäitluse ning teadlikkuse suurendamisega seotud kulusid. See hõlmab toidupakendeid (nt krõpsude ja maiustuste pakendid), alkohoolsete jookide pakendeid ja filtriga tubakatooteid  (nt konid), niisutatud pühkepabereid, õhupalle ja õhukesi plastkotte. Samuti innustatakse tööstust arendama selliste toodete vähemsaastavaid alternatiive.

Liikmesriigid on kohustatud 2025. aastaks koguma 90% ühekordselt kasutatavatest plastjoogipudelitest, nt tagatisraha süsteemi kaudu.

Teatavad tooted tuleb selgelt ja ühtlustatult märgistada teabega, kuidas jäätmeid tuleks käidelda, et toode ei põhjustaks keskkonnakahju. Samuti peab olema tootel märgitud, et see sisaldab plasti. See kehtib hügieenisidemete, niisutatud pühkepaberi ja õhupallide kohta.

Liikmesriigid peavad suurendama tarbijate teadlikkust ning selgitama ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kahjulikku mõju ning nende korduskasutusviise ja jäätmekäitlusvõimalusi.

27% rannale kogunevast prügist moodustavad püügivahendid. Nende puhul püüab komisjon täiendada olemasolevat poliitikaraamistikku tootjavastutuse süsteemidega plasti sisaldavate püügivahendite jaoks. Plastist püügivahendite tootjaid kohustatakse hüvitama kulu, mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, nende vedu ja töötlemine.

Komisjoni ettepanekud esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks. Komisjon kutsub teisi institutsioone üles käsitlema neid küsimusi esmajärjekorras, et jõuda käegakatsutavate tulemusteni enne Euroopa Parlamendi valimisi mais 2019.

Lisateave

Küsimused ja vastused: Uued ELi eeskirjad ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta

Teabeleht

Ettepanek võtta vastu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta ja lisa.

Mõjuhinnang ja kokkuvõte

Püügivahenditega seotud uute eeskirjad

 

Pressiteate täistekst

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767

Rohkem uudiseid