2019. aasta talvine majandusprognoos: majanduskasvu aeglustab üleilmne ebakindlus

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. Kasvu prognoositakse kõikides liikmesriikides. Samas peaks kasvutempo võrreldes viimaste aastate hoogsa arenguga üldiselt aeglustuma, kusjuures edasisi väljavaateid varjutab suur ebakindlus.

Majanduskasv

Eesti majandus kasvas 2018. aastal hinnanguliselt 3,5 %. Kasvumootoriks olid sisenõudlus ja palgakasv. Välismajanduskeskkonna halvenemise tõttu on aga tarbijate ja ettevõtete kindlustunne hakanud viimasel ajal vähenema. Eesti SKP reaalkasv peaks 2019. aastal peatuma 2,7% juures ning vähenema 2020. aastal 2,4%-ni. Kuna olukord tööturul on jätkuvalt hea, veab majanduskasvu endiselt sisenõudlus. 2019. aastal kasvavad tõenäoliselt ka valitsemissektori kulutused. Eesti väike ja avatud majandus on välistingimuste suhtes tundlik, mistõttu mõjutab prognoosi teatav langusrisk. 

Euroopa majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika. Kui 2017. aastal oli ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2,4%, siis 2018. aastal langes see nii euroalal kui ka mujal liidus tõenäoliselt 1,9%-le (sügisprognoos oli mõlema puhul 2,1%).

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Majanduskasv peaks 2019. aastal kõikides liikmesriikides jätkuma, mis tähendab tööhõive ja heaolu kasvu. Oleme siiski oma prognoose allapoole korrigeerinud, eriti suuremate euroala riikide puhul. See on tingitud sellistest välisteguritest nagu kaubanduspinged ja areneva turuga riikide, eelkõige Hiina kasvu aeglustumine. Mõnes euroala liikmesriigis valmistab taas peavalu riigi ja pankade vastastikune sõltuvus või võla jätkusuutlikkus. Ebakindlust lisab ka ilma kokkuleppeta Brexiti võimalus. Kasvavate riskide arvessevõtmine on aga ainult pool lahendusest. Lisaks sellele on meil endil vaja valida õiged meetmed, näiteks soodustada investeeringuid, hoogustada struktuurireformide elluviimist ja jätkata usaldusväärset eelarvepoliitikat.“

Selle aasta alguses on majandus arenenud loiult, kuigi põhinäitajad on endiselt head. Seega peaks majanduskasv jätkuma, kuid aeglasemas tempos. Euroopa majandust peaksid endiselt toetama tööturu tingimuste paranemine, soodsad rahastamistingimused ja kergelt ekspansiivne eelarvepoliitika. Praeguste prognooside kohaselt peaks euroala SKP kasvama 2019. aastal 1,3% ja 2020. aastal 1,6% (sügisprognoos 1,9% ja 1,7%). Kärbitud on ka kogu ELi SKP kasvuprognoosi – 2019. aastal 1,5%-le ja 2020. aastal 1,7%-le (sügisprognoos 1,9% ja 1,8%).

Suurematest liikmesriikidest on 2019. aasta kasvuprognoosi märkimisväärselt vähendatud Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa puhul. Paljusid liikmesriike toetab tugev sisenõudlus, mis põhineb osalt ELi abirahadel.

Inflatsioon

Eesti koguinflatsioon on viimastel aastatel ületanud euroala keskmise. 2018. aastal ulatus see 3,4%-ni, mille taga oli suuresti energia- ja toiduhindade tõus kogu maailmas. Kuna kaubahinnad peaksid maailmaturul stabiliseeruma ning aktsiisitõusu mõju hajuma, on oodata inflatsiooni aeglustumist 2019. aastal 2,8%-ni ning 2020. aastal 2,3%-ni.

ELis tarbijahinnaindeksi inflatsioon 2018. aasta lõpus vähenes, sest energiahinnad langesid järsult ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus. Ka alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ega töötlemata toidu hindasid, jäi terve aasta jooksul mõõdukaks, kuigi palgakasv kiirenes. Keskmiselt ulatus inflatsioon (THHI) 2018. aastal 1,7%ni, võrreldes 1,5%ga 2017. aastal. Kuna naftahinna prognoose selleks ja järgmiseks aastaks on praegu võrreldes sügisega kärbitud, peaks inflatsioon 2019. aastal langema 1,4%-le ja seejärel 2020. aastal veidi tõusma (1,5%ni). Kogu ELi keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 1,6% ja 2020. aastal mõnevõrra rohkem (1,8%).

Ebakindluse allikad

Majandusväljavaated on väga ebakindlad ja prognoose mõjutab langusrisk. Kaubanduspinged, mis teravdasid mõnda aega riskitaju, on veidi leevenenud, kuid tekitavad endiselt muret. Hiina majanduse aeglustumine võib osutuda oodatust ulatuslikumaks ning üleilmsed finantsturud ja paljud tekkivad turud on riskitaju ja kasvueelduste järsu muutumise suhtes haavatavad. ELi jaoks tekitab jätkuvalt ebakindlust Brexit.

Puhttehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord. Eeldus on püstitatud üksnes prognooside koostamiseks ega mõjuta artikli 50 kohast protsessi.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. jaanuari 2019. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 31. jaanuari seisuga.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartali SKPd ning inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid.

Euroopa Komisjoni järgmine täiemahuline prognoos on 2019. aasta kevadine majandusprognoos mais.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2019. aasta talvine majanduse vaheprognoos

Eelmine pressiteade: 2018. aasta sügisene majandusprognoos: olukord on väga ebakindel ning kuigi majanduskasv jätkub, on see vähem dünaamiline

Eelmine prognoos (dokument täies mahus): 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond, Hanna Hinrikus
Tel: 626 4400, 51 85 427

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi 12. veebruaril Euroopa Filmikohvikusse!

Europe Direct’i Võru teabekeskus ja kultuurimaja Kannel tervitavaid uusi ja vanu väärtfilmisõpru uude filmiaastasse. Jätkame ka sel aastal Euroopa väärtfilmide näitamist ning kutsume huvilisi peale filmi Kandle kohvikus toimuvale vestlusõhtule. 

12. veebruaril kell 19.00 linastub draama „Igaviku Väravas“

Režissöör: Julian Schnabel  Osades: Willem Dafoe, Rupert Friend, Oscar Isaac, Mads Mikkelsen, Mathieu Amalric, Emmanuelle Seigner

Kunstnik, muusik, luuletaja ja intellektuaal Julian Schnabel lavastab harva ja teeb alati koostööd oma parimate sõpradega. Saanud inspiratsiooni Musée d’Orsay näitusest „Van Gogh/Artaud. Mees, kelle enesetapu tegi ühiskond”, üritas ta panna kirja Van Gogh’ tegelikke mõtteid ja reaktsioone tema keerulise elu saatuslike sündmuste keerises. Ta laenas filmi nime ühelt Van Gogh’ viimaselt maalilt ning sõitis võtteperioodiks paikadesse, kus nimetatud sündmused tõesti aset leidsid (Arles ja Auvears-sur-Oise).

Prantslasest sõbra Jean-Claude Carrière’i abil uurib Schnabel selle traagilise surma salapärasemaid tagamaid ja mitte nii laialt levinud teooriaid. Julian Schnabel üllatab vaatajat senikuulmata intrigeerivate faktide, oletuslike tõlgenduste, nutikalt üles ehitatud monoloogide, täiuslikult restaureeritud maalide, muusikaliste vahepalade ja imeliste cameo-rollidega, kuid keeldub paigutamast seda lummavalt tõepärast filmi traditsiooniliste eluloofilmide sekka.

Veneetsia filmifestivalil parima näitleja auhinna võitnud Willem Dafoe äratab vääritimõistetud geeniuse Vincent Van Gogh’ meisterlikult ellu Oscari-väärilises esituses. „Võib-olla ma maalin nende inimestele, keda pole veel sündinud,” arvab piinatud ja üksildane kunstnik. 

Osades Willem Dafoe, Rupert Friend, Oscar Isaac, Mads Mikkelsen, Mathieu Amalric, Emmanuelle Seigner, Niels Arestrup jpt. Lavastaja Oscari nominent Julian Schnabel (“Tuukrikell ja liblikas”).

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Kas Euroopa Liidu piir peab - pildil Aimar Köss ja Ülle Väina - foto Reigo Teervalt

Rändekriisi korral jõuab abi Eestini kümne päevaga

Surve Eesti piiridele ei ole viimasel aastal vähenenud. Vaatamata ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemisele Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel on ebaseaduslike piiriületuste ja sellega seoses kinnipeetud isikute arv kasvanud. 2018. aastal oli 17 juhtumit ja kinni peeti 45 isikut, kelle eesmärk oli läbi Eesti siseneda Euroopa Liitu.

Eesti ametkondadel on olemas plaan ja ressursid, mida äkilise massilise sisserände korral rakendada. Muuhulgas on Eestil vastava koolituse läbinud reservametnikud, koostööformaadid Lätiga ja Eesti Kaitseliiduga ning viimase meetmena ka valmisolek kehtestada ajutine kontroll Eesti-ELi sisestel piiridel. Kriisi korral tuleb Eesti kutsel appi piiri kaitsma ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (FRONTEX).

„Kas Euroopa Liidu piir peab?“ oli küsimus, mis tõstatati Võrumaal Navi Seltsimajas 31. jaanuaril toimunud aruteluõhtul.

Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõuniku Ülle Väina sõnul on Euroopa Komisjon 2015. aasta rändekriisi järgselt tõstnud märkimisväärselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti võimekust. „Kui näiteks Eestil tekib ootamatu ja märkimisväärne surve idapiiril, siis on meil võimalus paluda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt ning vajaduse tekkides seda ka kümne päevaga võimaldatakse. Samas kõik ELi ameti tegevused eeldavad meie nõusolekut,“ selgitas Väina. Lisaks, tulevikus võimaldab EL ameti senisest suurem mandaat teostada ennetavaid operatsioone kolmandates riikides – näiteks Põhja-Aafrikas, kus asuvad mitmed rändekolded. Nii hoitakse rändesurvet ELi piiridest võimalikult kaugel.

Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõuniku Aimar Kössi sõnul on ka Politsei- ja Piirivalveametil valmisolek vajadusel võtta kasutusele täiendavaid meetmeid nii välispiiri kui ka sisepiiri turvalisuse tagamiseks. „Tegeleme pidevalt ka reservametnike koolitamisega selleks, et meil oleks kriisiolukorras piisavalt kogemusega inimesi ning korraldame õppusi. FRONTEXi tegevustes osalemisel on saanud paljud meie ametnikud väärtuslikke kogemusi rändekriisi lahendamisel ELi liikmesriikide välispiiridel. Piiri turvalisust saab tagada koostöös teiste riikidega, siinkohal on oluline hea koostöö eelkõige oma lähinaabrite ja EL partneritega, aga ka Vene Föderatsiooni piirivalvega. Selleks, et lõhkuda läbi Venemaa Poolani ulatunud kuritegelik inimkaubitsejate võrgustik, tegid omavahel koostööd Eesti, Läti, Leedu ja Poola,“ tõi Köss näite piiriülese koostöö olulisusest.

Eesti ja Läti omavaheline koostöö on äärmiselt oluline juhul, kui peaks olema tarvis taaskehtestada ajutiselt piirikontroll meie lõunanaabritega. „Küll aga on see täiesti viimane võimalus, lisaks väga kallis meede, näiteks ajutise kontrolli taaskehtestamine üheks kuuks meie lõunapiiril maksaks maksumaksjale umbes 2 miljonit eurot,“ nentis Väina.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on oluline silmas pidada, et geograafilise ulatuse tõttu on väljakutsed ELi välispiiri riikides erinevad. „Hetkel ei seisa Eesti dilemma ees, kas laseme inimestel uppuda või minna neile siiski appi – muidugi tuleb sel juhul inimesed kaldale tuua ja nendega tegeleda,“ ütles Kasemets. Samas on Kasemetsa sõnul keeruline illegaalsete immigrantide tagasisaatmine, sest esiteks tuleb tõestada, millisest riigist inimene tuli ning siis sõltuvalt tagasisaatmiselepingu olemasolust leida võimalus tagada talle ohutu naasmine kodumaale. Teema keerulisusele vaatama on efektiivsem tagasisaatmine üks Euroopa Liidu prioriteete.

Aimar Kössi sõnul on piirivalvetöös inimlik mõõde sageli kõige keerulisem. „Kõiki illegaalseid immigrante tuleb hinnata eraldi. Me peame olema võimelised eristama, kes nendest on majandusmigrandid ja kriisipõgenikud, kes kurjategijad ja terroristid. Paljud neist on tegelikult inimkaubitsejate ohvrid, kes on langenud ilusate lubaduste lõksu ja müünud kodumaal kogu oma maise vara selleks, et Euroopasse jõuda. Näiteks ühel juhul oli inimene tõstetud meie piiri lähistel lihtsalt autost välja ning kui ta küsis kuhu edasi minna siis joonistati talle käe peale nooleke ja öeldi: sinna, kuhu nool parajasti näitab,“ meenutas Köss. Tema sõnul on inimlikult raske saata tagasi inimesi, kellel polegi enam kuhugile minna ning kes on sageli oma teekonnal pidanud niigi hulganisti alandusi taluma.

Nii Kössi kui ka Väina sõnul ei tohiks unustada ELi rahalisi vahendeid, mille toel on Eestil olnud võimalik piiriturvalisuse tagamiseks soetada kaasaegset tehnikat, arendada infosüsteeme ning koolitada inimesi.

31. jaanuaril toimus Võrumaal Navi Seltsimajas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel aruteluõhtu „Kas Euroopa Liidu piir peab?“. Ekspertidena osalesid arutelus Aimar Köss (Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõunik), Ülle Väina (Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõunik) ja Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht). Pressiteatele on lisatud fotode autor on Reigo Teervalt.

Lisateave:
Heili Tomingas
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Tel: 626 44 14
Heili.Tomingas@ec.europa.eu
http://ec.europa.eu/estonia

Euroopa valimised: uus veebileht selgitab, kuidas toimub hääletamine igas liikmesriigis

  • euroopa-valimised.eu
  • Riigipõhine teave 24-s keeles
  • Väljaspool ELi elavad ELi kodanikud saavad samuti valida

Euroopa Parlament on neli kuud enne Euroopa valimisi loonud uue veebilehe, et selgitada valimiste reegleid igas liikmesriigis ning väljapool Euroopa Liitu hääletamiseks. 

Veebileht on loodud, et aidata valijatel leida kogu vajalik teave ühest kohast.

Valimisreeglid on välja toodud riikide kaupa küsimuste ja vastuste formaadis, sisaldades teavet valimispäeva, valimisea, registreerimistähtaja, hääletamiseks vajalike dokumentide ning valimiskünnise ja parlamendisaadikute arvu kohta. Lisatud on viited riiklike valimisteenistuste kodulehekülgedele.

Kuna informatsioon on riigipõhine, on veebilehel välja toodud teave iga riigi ametlikus keeles ning lisaks ka inglise keeles.  

Veebilehel on olemas informatsioon ka välismaalt (kas mõnest teisest ELi liikmesriigist või väljapoolt ELi) hääletamise kohta. See teave on eriti oluline näiteks nendele kolmele miljonile Euroopa Liidu kodanikule, kes hetkel elavad Ühendkuningriigis. 

Veebileht sisaldab veel:

  • küsimusi ja vastuseid Euroopa Parlamendi ja juhtkandidaatide kohta;
  • teavet, kuidas kaasa lüüa valimisealiste teadlikkuse tõstmisel;
  • viidet valimistega seotud uudistele Euroopa Parlamendi koduleheküljel;
  • viidet valimistulemuste lehele;
  • teavet Euroopa Parlamendi fraktsioonide ja Euroopa erakondade kohta.

Jaume DUCH GUILLOT
Euroopa Parlamendi pressiesindaja
(+32) 2 28 43000 (BXL)
(+33) 3 881 74705 (STR)
jaume.duch@europarl.europa.eu
(+32) 496 59 94 76

euroopa filmikohvik

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi 21. jaanuaril Euroopa Filmikohvikusse

Europe Direct’i Võru teabekeskus ja kultuurimaja Kannel tervitavaid uusi ja vanu väärtfilmisõpru uude filmiaastasse. Jätkame ka sel aastal Euroopa väärtfilmide näitamist ning kutsume huvilisi peale filmi toimuvale vestlusõhtule. 

21. jaanuaril kell 19.00 linastub komöödia „Islandi Amatsoon“

Režissöör Benedikt Erlingsson Osades: Halldóra GeirhardsdóttirJóhann SigurðarsonJuan Camillo Roman Estrada

Südamliku ja humoorika linaloo hingeks on 49-aastane koorijuht Halla, Islandi väikelinna lugupeetud kodanik, kes toob kõigile naeratuse näole. Peaaegu keegi ei tea, et ta on ka salapärane vibuga naine mägedest, kes on Islandi looduse säilimise nimel alustanud võitlust tööstuse pealetungi vastu. Halla eraelugi on üsna keeruline ‒ ta on just saanud teate, et taotlus Ukrainast orb lapsendada on läbi läinud, samas on ta kaksikõde Ása lahkumas kodumaalt Indiasse eneseotsingutele. Kui riik investeeringute kaotuse kartuses tagasihoidliku maailmaparandaja sõjakäigule vastupropagandat tegema hakkab, otsustab Halla korraldada viimase vastulöögi.

Islandi, Prantsusmaa ja Ukraina koostöös valminud film esilinastus 2018. aastal Cannes’i filmifestivali kriitikute nädalal, kus ta võitis Prantsuse Autorite Ühingu auhinna. “Islandi amatsoon” on lisatud ka Euroopa Filmiakadeemia aasta parimate filmide nimekirja, mille hulgas valitakse filmiauhindade kandidaadid. Samuti võitis film Euroopa Parlamendi auhinna LUX Prize ning kandideerib Põhjamaade Nõukogu filmiauhinnle. LUXi filmiauhinnaga tunnustatakse Euroopa filme, mis tõstavad teadlikkust Euroopa arutelu keskmes olevatest teemadest. Island on valinud “Islandi amatsooni” oma riigi kandidaadiks parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

DiscoverEU: 18aastased noored saavad taotleda reisipassi Euroopa avastamiseks

Euroopa Komisjon kuulutab avatuks teise DiscoverEU taotlusvooru. Tänasest kuni teisipäeva, 11. detsembri kella 13-ni saavad 18aastased noored taotleda reisipassi, mis annab järgmiseks suveks võimaluse avastada Euroopat.

Esimene taotlusvoor oli edukas ning võimaldas 15 000 noorel reisida mööda Euroopat 2018. aasta juulist oktoobrini. Paljud neist noortest osalesid üritustel, mis leidsid aset Euroopa kultuuripärandiaasta raames.

ELi hariduse, noorte, kultuuri ja spordi eest vastutav volinik Tibor Navracsics ütles: „On suur rõõm näha, et noored on haaranud kinni uuest võimalusest avastada Euroopa eri kultuure ja traditsioone, tunda, mida tähendab Euroopa mitmekesisus, ja leida sõpru, keda nad muidu ei kohtaks. Esimene taotlusvoor on näidanud, et reisides saavad noored juurde enesekindlust ning omandavad uusi oskusi, näiteks õpivad nad võtma initsiatiivi ja rääkima võõrkeeles. DiscoverEU algatus pakub enamat kui reisimine, see on õpe kogu eluks.“

Kes saavad taotlusvoorus osaleda ja kuidas?

Selles taotlusvoorus võivad osaleda kõik ELi kodanikud, kes on sündinud ajavahemikus 1. jaanuar 2000 kuni 31. detsember 2000.

Osalemisest huvitatud võivad esitada taotluse Euroopa noorteportaali kaudu, neil tuleb end registreerida ja oma reisiplaane tutvustada. Välja jagatakse 12 000 reisipassi. Valik taotlejate hulgast tehakse valikvastustega viktoriini viie küsimuse põhjal. Küsimused on seotud Euroopa kultuuri ja mitmekesisusega, noortele suunatud ELi algatustega ning Euroopa Parlamendi eesseisvate valimistega, on ka üks lisaküsimus teise vooruga seotud teemal.

Reisipassi saajal avaneb võimalus reisida ajavahemikus 15. aprillist kuni 31. oktoobrini 2019 ühe kuni 30 päeva jooksul.

Komisjon soovitab seekordses taotlusvoorus osaleda ka erivajadustega või sotsiaalprobleemidega noortel. Erivajadustega noortele jagab komisjon teavet ja soovitusi ning katab kõik vajaliku eriabi kulud (nt puudega isiku saatja kulu, nägemispuudega isiku juhtkoera kulu jne).

Reisida võib üksi või kuni viiest inimesest koosnevas grupis (18aastased). Peamiselt reisitakse rongiga. Et liituda saaks noored kogu kontinendilt, pakub algatus võimalust kasutada ka alternatiivseid transpordivahendeid, näiteks busse või praame, vajaduse korral on erandjuhtudel lubatud reisida ka lennukiga. Sellega antakse võimalus ka neile noortele, kes elavad ELi äärepoolseimates piirkondades või saartel.

Igale liikmesriigile on eraldatud reisipasse tema rahvaarvu osakaalu järgi Euroopa Liidu kogurahvastikus. Eestist on võimalik reisipass saada 36 noorel.

Taust 

12 miljoni euro suuruse eelarvega DiscoverEU sai alguse 2018. aasta juunis. Tänu sellele on seni saanud võimaluse Euroopas reisimiseks üle 15 000 noore. Eesmärk on luua noortele veel võimalusi tutvuda Euroopa rikkaliku kultuuripärandiga, kohtuda uute inimestega, õppida teistest kultuuridest ja kogeda, mis tähendab olla eurooplane.

Osalejate tagasiside on olnud positiivne. Paljude jaoks oli see esmakordne võimalus reisida ilma ema-isa või mõne muu saatva täiskasvanuta ning enamik märkis, et nad on nüüd iseseisvamad. Noored ütlesid ka, et DiscoverEU on aidanud neil teisi kultuure paremini mõista ja Euroopa ajaloost paremini aru saada. Nad tunnevad, et ka nende võõrkeeleoskus on paranenud. Kaks kolmandikku osalejatest ütles, et ilma DiscoverEU vahenditeta ei oleks nad saanud endale reisipasse osta.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku eraldada algatusele ELi järgmisest pikaajalisest eelarvest (2021–2027) uue Erasmus programmi raames 700 miljonit eurot. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu selle ettepaneku heaks kiidavad, siis saab aastatel 2021–2027 reisivõimaluse veel 1,5 miljonit 18aastast noort. 

Lisateave

Vaata veebisaiti Euroopa Noorteportaal, European Youth Facebookis ja European Youth Twitteris.

DiscoverEU teise taotlusvooru küsimused ja vastused (inglise keeles)

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

 

EL otsustas anda Ukrainale 500 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi

Euroopa Komisjon kiitis täna ELi nimel heaks otsuse teha Ukrainale esimene makromajandusliku finantsabi väljamakse 500 miljonit eurot. Seega on EL Ukrainale alates 2014. aastast andnud makromajanduslikku finantsabi kokku 3,3 miljardit eurot, mis on suurim abisumma, mida ühelegi ELi mittekuuluvale riigile on seni makstud.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Euroopa Liit on Ukrainat jätkuvalt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt toetanud. Euroopa Komisjoni tänane otsus abi välja maksta tehakse tähelepanuväärsel hetkel, mil Ukraina ja tema kodanikud seisavad silmitsi Venemaa uue rünnakuga ning vajavad seepärast rahvusvaheliste partnerite kinnitust solidaarsuse kohta. Selline agressiivne käitumine on tänases Euroopas vastuvõetamatu.“

2018. aasta juulis Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud uue makromajandusliku finantsabi programmi raames saab Ukraina abi kuni üks miljard eurot. Programm aitab Ukrainal katta rahastamisvajadused ja toetab ulatusliku struktuurireformikava rakendamist. Makromajanduslikku finantsabi antakse madala intressimääraga pikaajaliste laenudena tingimusel, et Ukraina rakendab vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaksmääratud poliitikameetmeid.

Ukraina on täitnud programmi esimese makse tegemiseks vajalikud poliitilised kohustused. Muu hulgas on tehtud jõupingutusi korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks, äriregistrite läbipaistvuse suurendamiseks, maksukeskkonna prognoositavuse parandamiseks ja riigiettevõtete juhtimise tõhustamiseks. Ukraina on sõlminud ka Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kokkuleppe uue tugilaenu kohta.

Taust

Makromajanduslik finantsabi on osa ELi ulatuslikumast koostööst naaberriikidega ja seda kasutatakse vahendina kriisidele reageerimiseks. Abi võimaldatakse maksebilansiraskustes naaberriikidele ning see täiendab IMFi antavat abi. Makromajandusliku finantsabi laenude rahastamiseks võtab EL kapitaliturgudelt laenu, mis laenatakse sarnastel tingimustel edasi abivajavatele riikidele. Makromajandusliku finantsabi toetustena antakse ELi eelarvest.

Lisaks makromajanduslikule finantsabile toetab EL Ukrainat mitme muu vahendiga, sh humanitaarabi, eelarvetoetus, tehniline abi ja investeerimist toetavad segarahastamisvahendid. Kokku on EL ja Euroopa finantsasutused alates 2014. aastast kaasanud laenudena rohkem kui 12 miljardit eurot ja toetustena üks miljard eurot, et aidata Ukrainal stabiliseerida oma majandust, viia ellu kõikehõlmavaid reforme ja suurendada oma kodanike elatusvahendeid.

Lisateave

ELi makromajanduslik finantsabi Ukrainale (inglise keeles)

ELi makromajanduslik finantsabi ja ELi naaberriikide majandusanalüüs (inglise keeles)

ELi ja Ukraina suhted (inglise keeles)

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

filmikohvik avasüli

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse 5. detsembril

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel kutsuvad kõiki huvilisi selle aasta viimasesse filmikohvikusse.

5. detsembril kell 19.00 linastub Prantsuse komöödia “Avasüli (À bras ouverts)” . Režissöör Philippe de Chauveron , osades: Christian Clavier, Ary Abittan, Elsa Zylberstein

Valimisstuudio otse-eetris ütleb eeskujulik kodanlane Jean-Etienne Fougerole, et Prantsusmaa on külalislahke riik, kus kõik pagulased leiavad ulualuse ja saavad kõhu täis. Enamgi veel, ta käib välja lubaduse nad isegi vajadusel enda juurde majutada. Juba järgmisel päeval ilmub terve mustlastabor eesotsas jultunud Babikuga tema häärberi aia taha. Jean-Etienne ei saa neid minema saata, sest nii kaotaks ta valimistel hulga hääli. Kodurahust võib maja peremees nüüd vaid unistada: ootamatud külalised tunnevad ennast nagu kodus ning muudavad majaelanike elu tõeliseks põrguks.
Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu.

Suur ebakindlus aeglustab nii Euroopa Liidu kui ka Eesti majanduse kasvutempot

Euroopa Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt kahaneb majanduskasv euroalal 2017. aasta 2,4%-lt, mis oli 10 aasta suurim näitaja, 2018. aastal 2,1%-le ning aeglustub seejärel, küündides 2019. aastal 1,9%-ni ja 2020. aastal 1,7%-ni. Eelduste kohaselt on suundumused samad ka ELi 27 liikmesriigis tervikuna, kus prognoositakse 2018. aasta majanduskasvuks 2,2%, 2019. aastal aga 2,0% ja 2020. aastal 1,9%. Eesti puhul prognoosib komisjon käesoleva aasta majanduskasvuks 3,5% ning kahel järgneval aastal kasvu aeglustumist vastavalt 2,8%-ni 2019. aastal ja 2,6%-ni 2020.aastal.

Sel ja järgmisel aastal kasvab kõigi ELi riikide majandus ning tänu sellele tekib juurde uusi töökohti. Paraku süveneb ebakindlus ja kasvavad nii välis- kui ka siseriskid ning see hakkab majandustegevuse tempot alla tõmbama. Peame olema valvsad ja tegema rohkem tööd, et tugevdada oma majanduse vastupanuvõimet. ELi tasandil tähendab see, et teha tuleb konkreetseid otsuseid majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise kohta. Riikide tasandil on vaja eriti jõuliselt tegeleda eelarvepuhvrite loomise ja võlakoorma vähendamisega ning samal ajal tuleb tagada, et majanduskasvust saadavad hüved jõuavad ka ühiskonna kõige haavatavamate liikmeteni,“ märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Kogu maailmas suurenev ebakindlus, pinged rahvusvahelises kaubanduses ja naftahinna tõus pärsivad Euroopa majanduskasvu. Majanduskasvu toetavad tegurid peaksid muutuma üha rohkem riigisisesteks: mõnedes liikmesriikides peaks palkade jõulisem kasv ja maksumeetmed avaldama positiivset mõju eratarbimisele. Eelduste kohaselt peaksid ka rahastamistingimused ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr jätkuvalt investeeringuid toetama. Eesti majanduskasv on komisjoni sõnul laiapõhjaline, lisaks sisenõudlusele panustab kasvu oluliselt ka eksport.

Eesti tööturg toimib n-ö täisvõimsusel, mis suurendab palgasurvet ja vähendab eelkõige ekspordile orienteeritud majandussektorite konkurentsivõimet. Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab tööhõive 2018. aastal 1% võrra ja hakkab pärast seda langema, tingituna negatiivsetest demograafilistest trendidest.

ELi tervikuna jätkus 2018. aasta esimeses pooles tööturu tingimuste paranemine ning tööhõive kasv püsis stabiilne vaatamata majanduskasvu aeglustumisele. Töökohtade loomisele peaks avaldama positiivset mõju majanduskasvu jätkumine ja struktuurireformide elluviimine mõnedes liikmesriikides. Töötuse vähenemine peaks jätkuma, kuid senisest aeglasemas tempos, sest varem või hiljem hakkavad tööhõive kasvu pärssima üha süvenev tööjõupuudus ja majanduskasvu aeglustumine. Euroalal väheneb töötus sel aastal prognooside kohaselt 8,4%-ni, 2019. aastal 7,9%-ni ja 2020. aastal 7,5%-ni. Eesti puhul on vastav näitaja 2018. aastal 5,7% ning 2019. ja 2020. aastal 6%.

Prognooside kohaselt jätkub sel aastal tänu madalamatele intressikuludele euroala valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemine võrreldes SKP-ga. Koos eelarvepoliitika ekspansiivsemaks muutumisega 2019. aastal peaks kõnealune vähenemine aga esmakordselt pärast 2009. aastat peatuma, et siis 2020. aastal üldiselt neutraalseks jääda. Eeldatavasti kasvab euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aasta 0,6%-lt SKP-st 2019. aastal 0,8%-ni ning kahaneb 2020. aastal 0,7%-ni.

Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon on prognoosi kohaselt ülejäägis nii 2019. aastal (0,5%) kui ka 2020. aastal (0,2%). Tugevam eelarvepositsioon on tingitud oodatust paremast maksulaekumisest ning suurenenud tarbimisest ja ehitussektori aktiivsusest, mis suurendasid käibemaksu laekumist.

Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni prognoosi kohaselt aga kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis (vastavalt 0,8% 2018. aastal, 0,7% 2019. aastal ja 0,9% 2020.aastal).

Euroala valitsemissektori võla suhe SKP-sse peaks vähenema 2018. aasta 86,9%-lt SKP-st 2019. aastal 84,9%-ni ja 2020. aastal 82,8%-ni (rekordtasemeks on 2014. aasta 94,2%). EL27s peaks valitsemissektori võla suhe SKP-sse vähenema 2018. aasta 80,6%-lt SKP-st 2019. aastal 78,6%-ni ja 2020. aastal 76,7%-ni. Eesti võlakoormus on kõige madalam Euroopa Liidus ning väheneb alla 8% SKP-st 2020. aastaks.

Prognoosi ümbritseb suur ebakindlus, millele lisanduvad arvukad omavahel seotud langusriskid (USA majanduse võimalik ülekuumenemine, kaubanduspinged Hiinaga, Brexiti läbirääkimiste tulemused). Kui mõni neist riskidest peaks realiseeruma, võib see võimendada teisi riske ja suurendada nende mõju.

Järgmise prognoosi esitab Euroopa Komisjon 2019. aasta veebruaris, mil tullakse välja 2019. aasta talvise majanduse vaheprognoosiga.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Pressiteade täismahus

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse!

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik.“

13. novembril kell 19.00 linastub Prantsuse  komöödia “Kangelase Naasmine”. Režissöör Laurent Tirard , osades: Jean DujardinMélanie Laurent,Noémie Merlant 

Nägus seelikukütt kapten Neuville suundub Napoleoni armeega Austriasse sõjakäigule, lubades oma kallimale iga päev kirjutada. Paraku jääbki see vaid lubaduseks. Kuna vaese Pauline süda on murtud, otsustab naise õde Elisabeth hakata Neuville nimel talle kirju saatma. Elisabeth pajatab kirjades aina uutest kangelastegudest, mis lõpuks kulmineeruvad legendaarse sõjakangelase surmaga. Paraku ei oska piiga arvatagi, et ühel päeval ilmub Neuville räsituna, kuid täie tervise juures nende ukse taha.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus  Võru maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu tutvustus ning arutelu! Olete oodatud kaasa mõtlema ning ettepanekuid tegema.

Rohkem uudiseid