Aigi Young Europe Direct infokeskuse koordinaator mob 5309 0923
tel 786 8301
aigi.young@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

“Võru maakonna fotojaht – Euroopa Liidu eri” peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp

Võrumaa Arenduskeskuse, Võrumaa Turismiinfokeskuse ja Europe Direct Teabekeskuse esimene ühine fotojaht jõudis eduka lõpuni. Fotojaht kestis 2 kuud, laekus 65 fotot, mis said kokku 7405 häält. 

Fotojahi peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp, kelle UMA MEKK kohvikute nädalal tehtud pilt sai hääletajate poolt kõige kõrgemad hinded.

„Fotojaht EL eri oli väga tore ettevõtmine ja ma olin üllatunud kui palju erinevaid Euroopa Liidu rahastatud objekte meie piirkonnas on. Varem ei osanud selle peale mõeldagi. Kindlasti plaanin osaleda ka tulevastel fotojahtidel,“ kommenteeris Maili Raudsepp.

Fotojahi eesmärk oli anda inimestele põhjus taas külastada vanu tuttavaid kohti ning avastada uusi. Teiseks oluliseks eesmärgiks oli teadvustada, kuidas on Euroopa Liidu rahasid Võru maakonnas kasutatud.

“Meie esimest fotojahti võib pidada väga edukaks. Fotojahile laekus fotosid enam kui kolmekümnelt inimeselt. Oma lemmikutele anti hääli väga aktiivselt ning tore oli näha jagamisi ka sotsiaalmeedias. Loodame, et fotojahtide korraldamisest saab uus traditsioon meie maakonnas” kommenteeris Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator Aigi Young.

Fotojahilt laekunud pildid leiab edaspidi visitvoru.ee lehelt galeriist ning soovi korral on neid võimalik kasutada Võru maakonna turunduslikel eesmärkidel, saates päringu Võrumaa Arenduskeskusele.

Peagi on algamas ka uus fotojaht, kus kutsutakse ülesse pildile püüdma talve, mis meil siin Eesti kagunurgas alati eriti lumerohke ja ilus – kogu piirkond muutub just kui talve võlumaaks.

Fotojahi korraldamist toetas Euroopa Liit ja SA Võrumaa Arenduskeskus.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse juhataja, tel 5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust!

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

“See on tõeliselt ainukordne võimalus tutvuda oma kodukohas nii paljude erinevate keeltega. Eriliseks teeb sündmuse ka kindlasti see, et õpetajateks on neid keeli oma emakeelena rääkivad inimesed,” selgitab kohapealne sündmuse koordinaator Aigi Young.

Kõikide keelte tunnid toimuvad samal ajal ning kõigis keeltes toimub kaheksa tundi kas inglise või eesti keele baasil. Registreerumine tundidesse toimub kohapeal. Nende vahel, kes osalevad vähemalt kolme eri keele tunnis, loositakse välja Võru keeltekooli Reeder kinkekaart.

Eestis tähistame keeltepäeva veel lisaks raadiomängu ja kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriiniga. Keeltekohvikut korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös SA Võrumaa Arenduskeskuse, Eestis tegutsevate kultuuriinstituutide ja saatkondadega, kes leiavad kohvikusse õpetajad. Peale üritust toimub Stedingu kohvikus ka Euroopa Filmikohvik, kus näitamisele tuleb prantsuse komöödia “Pulmakaos.”

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct’i koordinaator, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Komisjon kuulutab välja koolide 2019. aasta tõlkevõistluse

Euroopa Komisjon kuulutas täna välja 13. korda aset leidva iga-aastase tõlkevõistluse Juvenes Translatores, mis on mõeldud Euroopa gümnaasiumiastme õpilastele. Kõikide ELi liikmesriikide koolidel on alates 2. septembrist võimalik end veebis registreerida, et nende õpilased saaksid võistelda õpilastega teistest Euroopa koolidest. Sel aastal peavad osalevad õpilased tõlkima teksti, mis käsitleb noorte võimalusi Euroopa tulevikku kujundada.

Osalejatel on võimalik ELi 24 ametliku keele hulgast valida mis tahes kaks keelt, kusjuures võimalikke keelepaare on kokku 552. Eelmise aasta võistlusel kasutati kokku 154 keelepaari.

Koolide registreerimine, mis on kahest registreerimisetapist esimene, kestab kuni 20. oktoobri 2019 keskpäevani. Registreerimisvormi saab täita ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest.

Seejärel kutsub Euroopa Komisjon 751 kooli järgmisesse etappi. Arvutiprogramm valib need välja juhuslikkuse alusel ning igast riigist valitakse sama palju koole, kui palju on sellel liikmesriigil kohti Euroopa Parlamendis.

Valitud koolid peavad seejärel esitama võistlusel osalema 2–5 õpilast. Õpilastel võib olla mis tahes riigi kodakondsus, kuid nad peavad olema sündinud aastal 2002.

Võistlus toimub 21. novembril 2019 kõigis osalevates koolides samal ajal. Alates 2019. aastast toimub võistlus veebis.

Võitjad – igast riigist üks – kuulutatakse välja 2020. aasta veebruari alguses. Nad saavad oma auhinna kätte 2020. aasta kevadel Brüsselis toimuval tseremoonial.

Samuti võimaldatakse neil Belgia pealinna külastuse ajal kohtuda Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi tõlkijatega, st inimestega, kes nende tõlkeid hindasid, ja vahetada arvamusi tõlkimise kohta. 

Taustteave 

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on tõlkevõistlust Juvenes Translatores (ladina keeles „noored tõlkijad“) korraldanud alates 2007. aastast igal aastal. Võistlus edendab koolides pakutavat keeleõpet ja annab noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja võistlus toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis samal kuupäeval ja kellaajal.

See on inspireerinud ja julgustanud nii mitutki osalejat jätkama keeleõpet ülikoolis ja saama hiljem kutseliseks tõlkijaks. Võistlus annab võimaluse juhtida tähelepanu ka Euroopa keelelisele mitmekesisusele.

Lisateave

Võistluse Juvenes Translatores veebisait
Fotod 2019. aasta auhinnatseremooniast ja võitjatest
Euroopa Komisjoni tõlketeenistus Twitteris: @translatores

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4400, 51 85 427

Võrumaa fotojaht

Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja Võru maakonna Fotojahi „Euroopa Liidu eri“

Võrumaa Turism koostöös Europe Directi Võru teabekeskusega korraldavad kuni 31. oktoobrini kestva Võru maakonna fotojahi „Euroopa Liidu eri.“ Fotojahi eesmärk on inspireerida inimesi Võru maakonnas ringi liikuma, avastama veel leidmata ja juba leitud paiku, mida pildile püüda. Kõiki jahitavaid asukohti ühendab see, et need objektid on valminud Euroopa Liidu erinevate fondide abil.

Võistluses osalejad peavad leidma paikade nimekirjast endale meelepärased, võtma kaasa sõbrad ja pere, ning tegema nendes kohtades pildi. Pildid tuleb üles laadida https://fotojaht.visitvoru.ee/ kodulehele. Samal lehel saab oma lemmikpiltide poolt ka hääletada. Fotojahil osalejate vahel loositakse välja lahedaid auhindu. Peaauhinnaks on 200-eurone elektroonikapoe kinkekaart.

Jahitavate objektide nimekirjas on hetkel 45 asukohta, mida külastada soovitame. Neid kõiki seob see, et nad on saanud toetust Euroopa Liidu erinevatest fondidest. Valikus on nii tuntud turismiatraktsioone kui ka kohaliku kogukonna jaoks olulisi paiku nagu koolid ja lasteaiad. Kõikide Eestis Euroopa Liidu fondide abil ellu viidud projektide kohta leiab infot lehelt www.struktuurifondid.ee.

“Eriti hea meel on selle üle, et turismivaldkond ja Europe Direct on leidnud põneva võimaluse koostööks. Loodetavasti saab fotojahist Võru maakonnas tore traditsioon. Ehk leiame juba novembris uue teema, mille fotosid võiks jahtima minna- näiteks jõulupuud või jõuluootus,” rääkis Võrumaa Arenduskeskuse turismikoordinaator Kadri Moppel.

Igal nädalal toimuvad auhindade vaheloosimised. Võitjatega võetakse ühendust ja nad märgitakse ära nii Võrumaa Turismi, Europe Direct Võru teabekeskuse kui ka Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki lehel.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator, tel 5309 0923, aigi.young@vorumaa.ee ja Kadri Moppel, Võrumaa turismikoordinaator, tel 5331 1919, kadri.moppel@vorumaa.ee

kaheteiskümnes mees

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse 19. juunil kell 19:00

19. juunil kell 19.00 linastub Norra ajalooline draama „Kaheteistkümnes mees“

Režissöör: Harald Zwart. Osades: Thomas Gullestad, Jonathan Rhys Meyers, Marie Blokhus

Filmist:
Dramaatiline lugu noorest vastupanuvõitlejast Jan Baalsrudist rullub lahti teisel pool polaarjoont, Põhja Norras. Jan on ainus kaheteistkümnest vastupanuvõitlejast, kellel õnnestus sakslaste käest põgeneda, kuid Gestapo on tal kannul. Jani moraal, enneolematu jõud ja tema kaasmaalaste julgus hoiavadki teda elus. Kui ta aga otsib kaitset kaljukoopas ning jääb sinna lumetormi tõttu kaheks nädalaks vangi, tundub, et kogu lootus kaob. Jan toibub siiski, nõrga ja külmununa, vaevu elus. Siiski on veel õhus küsimus, kas ta jõuab neutraalsesse Rootsi enne, kui sakslased ta leiavad.

Film põhineb päriselu sündmustel põhineval raamatul „Jan Baalsrud ja need, kes ta päästsid“ autorid Tore Haug, Astrid Karlsen Scott. Erakordsele ellujäämisloo kõrval on filmis fookus paljus just neil,  kes enda eluga riskides Jan Baalsrudi päästsid.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata kindlasti ka filmi treilerit! 
https://www.youtube.com/watch?v=1Tzt0Hing_A&feature=youtu.be

Üle 85% Euroopa supluskohtade vesi on kvaliteedilt väga hea

Viimasest aruandest Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta selgub, et mullu vastas 85% kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele kvaliteedinõuetele. Täna avaldatud tulemused annavad hea ülevaate sellest, kust leida eeloleval suvel parima veekvaliteediga supluskohad. 

22 831 supluskohast, mida eelmisel aastal 28 ELi liikmesriigis seirati, vastas enamik (95,4%) ELi eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele, selgus Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni tänavusest aruandest. Aruandesse oli lisatud ka 300 supluskohta Albaanias ja Šveitsis.

Eestis 2018. aasta suplushooajal uusi supluskohti ei avatud ning sarnaselt 2017. aastaga hinnati 54 supluskoha vee kvaliteeti. Neist 36-s on vee kvaliteet väga hea, kümnes hea, seitsmes piisav ning ühe supluskoha vee kvaliteet sai hindeks „halb“. Võrreldes 2017. aasta suplushooajaga on Eesti supluskohtade vee kvaliteet märgatavalt paranenud. Kui 2017. aastal oli vähemalt „piisava“ veekvaliteediga supluskohti 92,6%, siis möödunud aastal oli neid juba 98,1%. See on rohkem kui Euroopas keskmiselt. Halva veekvaliteediga supluskohtade arv on samas vähenenud neljalt ühele.

Kõige rangematele kvaliteedinõuetele vastavate supluskohtade arv Euroopas oli 2018. aastal 85,1%. Eestis oli selliste supluskohtade osakaal 66,7 %. Miinimumnõuetele vastavate supluskohtade osakaal langes ajavahemikus 2017–2018 96%-lt 95,4%-le. Väike langus tuleneb peamiselt uute supluskohtade avamisest, mille puhul ei ole veel kättesaadav direktiivis nõutav nelja suplushooaja andmekogum. 2018. aastal hinnati 301 (ehk 1,3%) ELi, Albaania ja Šveitsi supluskoha veekvaliteeti „halvaks“. See on veidi madalam näitaja kui 2017. aasta 1,4%.

Suplusvee nõuded on sätestatud ELi suplusvee direktiivis. Selles sätestatud eeskirjade rakendamine on aidanud oluliselt parandada Euroopa suplusvee kvaliteeti viimase 40 aasta jooksul. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning investeeringutele asulareovee puhastamisse on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse. Eeskirjade kohaselt koguvad kohalikud omavalitsused ametlikes supluskohtades veeproove kogu ujumishooaja jooksul. Proove analüüsitakse kahte tüüpi bakterite suhtes, mis näitavad kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostust. 

Muud olulised tulemused

  • Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks neljas riigis: Küprosel (99,1%), Maltal (98,9%), Austrias (97,3%) ja Kreekas (97% kõigist supluskohtadest).
  • 2018. aastal oli suplusvee kvaliteet vähemalt „piisav“ kõigis aruandes käsitletud Küprose, Kreeka, Läti, Luksemburgi, Malta, Rumeenia ja Sloveenia supluskohtades.
  • Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (89 supluskohta ehk 1,6%), Prantsusmaa (54 supluskohta ehk 1,6%) ja Hispaania (50 supluskohta ehk 2,2%). 2017. aastaga võrreldes on halva kvaliteediga supluskohtade arv Prantsusmaal vähenenud (80-lt 2017. aastal 54-le 2018. aastal), samal ajal on see aga suurenenud Itaalias (79-lt 89-le) ja Hispaanias (38-lt 50-le). 

Taustteave

Väljaheitepisikutega saastunud vesi ohustab jätkuvalt inimeste tervist, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse.

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele. Suplusvee kvaliteeti hinnatakse suplusvee direktiivi alusel kahe mikrobioloogilise näitaja abil: soole enterokokid ja Escherichia coli. Suplusvee kvaliteedi hinded on „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav, ning võtma asjakohaseid parandusmeetmeid.

Lisateave
Aruanded riikide kohta
Interaktiivne kaart, millelt on näha iga supluskoha seisukord
Suplusvee direktiiv
Euroopa Keskkonnaamet, State of Bathing Water
Suplusvee kvaliteet

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

Euroopa päev tõi Võru kesklinnaväljakule rekordarv külalisi

8. mail tähistati Võru Kesklinna väljakul Euroopa päeva koos UMA MEKK II laadaga.

Eesti Euroopa Liitu kuulumise 15. aastapäevale pühendatud Euroopa päeva tähistati koos populaarse ETV saate „Reis ümber Eesti“ programmiga, mida juhtis legendaarne ja armastatud Ivo Linna. Euroopa Liidu telgis toimuva programmi külalisteks olid Euroopa Parlamenti pürgivad valimiste kandidaadid Ivari Padar, Urmas Paet, Riho Terras ja Lauri Hussar. Muusikalisi vahepalu pakkus Antti Kammiste ja Ivo Linna koos bändiga Supernova.

Ürituse lõpuks pakuti kõikidele külastajatele kringlit, mida aitasid jagada Toetuskeskuse Meiela tegusad noored. Mõnusat tantsumuusikat mängisid Kadri Laube ja Marju Varblane. Lastele pakkus vahvaid tegevusi Jänku Juss. 

UMA MEKK laadalt sai osta nii sooja leiba, kitsejuustu kui kevadtaimi. Eriliselt populaarseks osutus suitsuliha otse ahjust. Üritus oli üks paljudest tähistamaks Vana Võromaa toidupiirkonna maitsete aastat.  

Võrumaa Arenduskeskuse telgis tekitas palju elevust võimalus külastada traditsioonilist suitsusauna läbi virtuaalreaalsuse prillide.  

Galeriid sündmusest saab vaadata Europe Directi Võru teabekeskuse Facebooki lehelt. Pildistas Reigo Teervalt. 

Euroopa Filmikohvik ootab 14. mail kõiki huvilisi taas kinno

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse! 

14. mail kell 19.00 linastub seikluslik Prantsuse komöödia „Vanad võrukaelad“

Režissöör: Christophe Duthuron. Osades: Pierre Richard, Eddy Mitchell, Roland Giraud

Filmist:
Lapsepõlvesõbrad Pierrot, Mimile ja Antoine on kõik loomuselt agarad, isepäised ja jonnakad. Enne kui Antoine’i naine teise ilma suundus, jättis ta mehele paljastusi täis hüvastijätukirja . Vihast sõgedana haarab Antoine oma vintpüssi, lonkab autosse ja suundub Toscana poole: kättemaksuks pole kunagi liiga hilja! Pierre ja Mimine üritavad igati takistada teda tegemast oma elu suurimat prohmakat ning kihutavad talle teise autoga järele. Neid aitab ka Sophie, Antoine’i viimase peal rase lapselaps, kes on oma vanaemalt pärinud armasa ekstsentrilisuse.

Tegemist on toreda komöödiaga, mis on mugandatud tõelisest fenomenist raamatukaupluste maailmas. Müüdud on kokku 1 miljon raamatut Prantsusmaal ning see on tõlgitud kuude keelde!

Poliitiliselt ebakorrektsed ja armastusväärsed pensionärid tegutsevad seiklusrikkas road-movie’s Prantsusmaa ja Toscana vahel. See on väga inimlik seiklus metsikute 60-ndate ja tänapäeva vahel. 

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata kindlasti ka filmi treilerit!

https://www.youtube.com/watch?v=4SycbvVx1ds&feature=youtu.be

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi jüripäeval Euroopa Filmikohvikusse!

23. aprillil kell 19.00 linastub romantiline draama „PIIR“

Lavastaja: Ali Abbasi
Osatäitjad: Eva Melander, Eero Milonoff, Jörgen Thorsson, Ann Petrén, Sten Ljunggren
Riik: Rootsi, Taani

Cannes’i filmifestivalil Un Certain Regard kõrvalprogrammi võitnud “Piiri” peategelaseks on tolliametnik Tina. Ta on kogu elu pidanud häbenema oma keskmisest inetumat välimust, kuid eriliselt terav haistmismeel on aidanud tal oma tööd hästi teha. Kui tollipunkti satub samasuguse pelutava välimusega Vore, algab Tina teekond oma tõelise identiteedi leidmiseni.

Filmi aluseks on “Lase sisse see õige” autori John Ajvide Lindqvisti novell.

Sarnaselt hittromaanile ja -filmile, on ka “Piiris” ohtralt põhjamaade mütoloogiat ja üleloomulikke elemente. “See on 40-aastase naise kasvulugu. Ta ei tea, kes ta on. Ta saab ise valida oma identiteedi. Ta tunneb sidet ümbritseva loodusega, kuid mitte inimestega,” selgitab Iraanis kasvanud režissöör Ali Abbasi, kelle jaoks on filmi piirid pigem sisemised ja eksistentsiaalsed, kui geograafilised. “Tegelikult on see armastusfilm,” võtab režissöör kokku.

Oscari kandidaat parima grimmi ja soengute kategoorias. “Piir” võitis äsja Rootsi filmiauhinna Guldbagge hulgas olulistes kategooriates. Lisaks grimmile, helikujundusele ja eriefektidele hinnati parimaks meeskõrvaosatäitja Eero Milonoff, naispeaosatäitja Eva Melander ja muidugi ka film ise.

 Alla 14-aastastele keelatud!

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata filmi treilerit.

Euroopa Parlament kiitis heaks ühekordselt kasutatavate plastesemete keelustamise aastaks 2021

  • Ühekordselt kasutatavad plastist söögiriistad, vatitikud ja kõrred keelustatakse aastaks 2021
  • Eesmärk koguda kokku 90 protsenti plastpudelitest aastaks 2029
  • „Saastaja maksab” põhimõtte rangem kohaldamine

Kolmapäeval kiitis parlament heaks uued eeskirjad, millega keelatakse ühekordselt kasutatavad plastesemed nagu taldrikud, söögiriistad, kõrred ja vatitikud.

560 saadikut hääletasid ELi ministritega eeskirjade lõpliku sõnastuse osas saavutatud kokkuleppe poolt, 35 oli vastu ja 28 jäid erapooletuks.

  1. aastaks keelatakse ELis järgmised tooted:
  • Ühekordsed plastist söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad ja söögipulgad)
  • Ühekordsed plasttaldrikud
  • Plastikust joogikõrred
  • Plastikust vatitikud
  • Õhupallide plastvarred
  • Oxo-biolagunev plast, toidukarbid ning vahtpolüstüreenist tassid

Uus ringlussevõtu eesmärk ja suurem vastutus tootjatele

Liikmesriigid peavad saavutama plastpudelite 90-protsendilise kogumise aastaks 2029. Toodetavad plastpudelid peavad sisaldama vähemalt 25 protsendi ulatuses taaskasutatud materjali aastaks 2025 ja 30 protsendi ulatuses aastaks 2030.

Kokkulepe tugevdab „saastaja maksab“ põhimõtet, seda eelkõige tubakatoodete puhul, kehtestades tootjatele laiendatud vastutuse. Uut korda kohaldatakse ka kalapüügivahendite suhtes, et tagada, et tootjad, mitte kalurid, kannaksid merel kaduma läinud võrkude kogumise kulud.

Samuti nähakse eeskirjadega ette, et suitsupakkidel tuleb kohustuslikus korras ära märkida plastfiltritega sigarettide tänavale viskamisega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, samuti ka muudel toodetel, nagu plasttopsid, niisutatud salvrätid ja hügieenisidemed.

Tsitaat

Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE): “See õigusakt vähendab keskkonnale põhjustatud kahju summat 22 miljardi euro võrra, mis on plastsaaste hinnanguline maksumus Euroopas aastani 2030.

Euroopal on nüüd seadusandlik mudel, mida kaitsta ja edendada rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse plastjäätmete põhjustatud merereostuse ülemaailmset olemust. See on planeedi jaoks hädavajalik.”

Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad plastjäätmed üle 80 protsendi mereprügist. Uue seadusega hõlmatud tooted moodustavad kogu mereprügist 70 protsenti. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed meredesse, ookeanidesse ning ELi ja kogu maailma randadesse. Plastijääke on leitud mereloomastikus – merikilpkonnades, hüljestes, vaalades ja lindudes, aga ka kalades ja koorikloomades, seega inimeste toiduahelas.

Lisateave:

Vastuvõetud tekst (27.03.2019)
Videosalvestis arutelust (27.03.2019)
Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE)
Menetlusdokumendid
EPRSi uuring – ühekordselt kasutatavad plastid ja kalapüügivahendid: merereostuse vähendamine
Tasuta foto-, video- ja helimaterjal

 

Rohkem uudiseid