Aigi Young Europe Direct infokeskuse koordinaator mob 5309 0923
tel 786 8301
aigi.young@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

2020. aasta kevadine majandusprognoos näitab sügavat ja ebaühtlast majanduslangust ning ebakindlust seoses taastumisega

Koroonaviiruse pandeemia annab üleilmsele ja ELi riikide majandusele ränga hoobi, millel on ülimalt tõsised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Hoolimata nii ELi kui ka riiklikul tasandil kiiresti võetud ulatuslikest poliitikameetmetest elab ELi majandus sel aastal läbi enneolematu languse.

2020. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal rekordilise 7¾% võrra ja kasvab 2021. aastal 6¼%. ELi majandus kahaneb 2020. aastal 7½% ja kasvab 2021. aastal 6%. Võrreldes 2019. aasta sügisese majandusprognoosigaon ELi ja euroala kasvuprognoose allapoole korrigeeritud umbes üheksa protsendi võrra.

ELi majandust tabanud löök on sümmeetriline, kuna pandeemia on levinud kõigisse liikmesriikidesse, kuid väga erinevaks prognoositakse nii 2020. aasta SKP langust (4¼%st Poolas 9¾%ni Kreekas) kui ka taastumist 2021. aastal. Majanduse elavnemine liikmesriikides sõltub mitte ainult sellest, kuidas pandeemia konkreetses riigis kulgeb, vaid ka selle majanduse struktuurist ja suutlikkusest reageerida sellele stabiliseerivate poliitikameetmetega. Liikmesriikide majanduskeskkondade omavahelise seotuse tõttu mõjutab ühe liikmesriigi taastumise dünaamika seda, kui jõuline on taastumine teistes liikmesriikides.

Eestis oli kriisi puhkedes tasakaalus majandus, tugev finantssektor ja kõrge tööhõive. Koroonapandeemiast tingitud sügav majanduslangus mõjutab sel aastal eelduste kohaselt kõiki sektoreid ja suurendab järsult tööpuudust. Euroopa Komisjon prognoosib Eestile sel aastal 6,9%-list majanduslangust. Koroonapuhang on olnud Eestis leebem kui paljudes teistes riikides, mis on võimaldanud seada majandusele vähem piiranguid ning tootmis- ja ehitussektor on saanud oma tegevust jätkata.

2021. aastal on oodata majanduse jõulist taastumist, kuid prognooside kohaselt jääb majandusaktiivsus madalamaks kui enne kriisi 2019. aastal. Praegune prognoos lähtub eeldusest, et kindlustunne hakkab selle aasta teisest poolest taas järk-järgult suurenema. 2021. aastaks prognoositakse Eestile 5,9%-list majanduskasvu eeldusel, et majandustegevus taastub kõikides sektorites. Eesti majanduse taastumine sõltub paljuski sellest, kui kiiresti taastub majandus Euroopa Liidus tervikuna.

Tööturg peaks kohanema veidi sujuvamalt kui 2008. aasta finantskriisi ajal. Seda toetab eelkõige ajutise palgatoetuse meetme rakendamine. Siiski kasvab tööpuudus lühiajaliselt märgatavalt, küündides sellel aastal 9,2%-ni. 2021. aastal peaks tööpuudus taas vähenema 6,5%-ni, samas tempos majanduse eeldatava taastumisega.

Eesti on majandust toetanud märkimisväärse fiskaalstiimulite paketiga (rohkem kui 4% SKPst), mis suurendab valitsemissektori eelarve puudujääki sel aastal 8,3%-ni SKPst ning struktuurne eelarvepuudujääk suureneb 5,8%-ni SKPst. Prognooside kohaselt kasvab 2021. aastal riigivõlg 22,6%-ni SKPst, mis jääb aga endiselt madalaimaks võlatasemeks ELis.

Euroopa majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles: „Euroopat on tabanud kõige rängem majandusšokk pärast eelmise sajandi alguse suurt majanduslangust. Nii see, kui palju majandus langeb, kui ka see, kui jõuliselt toimub taastumine, on erinev ja sõltub sellest, kui kiiresti saab liikumispiirangud kaotada, selliste teenuste nagu turism olulisusest konkreetse riigi majanduse jaoks ja riikide rahalistest vahenditest. Erisused kujutavad endast ohtu ühtsele turule ja euroalale, kuid neid saab leevendada otsustavate ja ühiste Euroopa meetmetega. See on väljakutse, mis meil tuleb vastu võtta.“

Ränk hoop majanduskasvule, millest ei taastuta täielikult

Koroonaviiruse pandeemia on tõsiselt mõjutanud tarbijate tehtavaid kulutusi, tööstustoodangut, investeeringuid, kaubavahetust, kapitalivoogusid ja tarneahelaid. See, et viiruse tõkestamiseks võetud meetmeid hakatakse eelduste kohaselt järk-järgult leevendama, peaks looma eeldused taastumiseks. Kuid ilmselt ei suuda ELi majandus sellel aastal saadud kahju 2021. aasta lõpuks täielikult tasa teha. Investeerimine jääb tagasihoidlikuks ja tööhõive ei jõua varasemale tasemele.

Majandusliku kahju piiramiseks ning kiire ja jõulise taastumise pant on kriisile reageerimiseks võetud ELi tasandi ja riiklike poliitikameetmete jätkuv tõhusus, mille varal suunata majandus kestliku ja kaasava majanduskasvu teele.

Poliitikameetmed peaksid töötuse suurenemist küll piirama, kuid prognoositakse selle kasvu

Kuigi tööaja lühendamine, palgasubsiidiumid ja toetus ettevõtjatele peaks aitama töökohtade kaotamist piirata, tabab koroonaviiruse pandeemia tööturgu raskelt.

Prognooside kohaselt tõuseb töötuse tase euroalal 2019. aasta 7,5%-lt 2020. aastal 9½%-le; 2021. aastal väheneb see taas ja jõuab 8½%-le. ELi kohta prognoositakse, et töötuse tase tõuseb 2019. aasta 6,7 %-lt 2020. aastal 9 %-le ja langeb 2021. aastal 8 %-le.

On liikmesriike, kus töötus suureneb rohkem kui mujal. Eriti kriitilises olukorras on riigid, kus lühiajaliste lepingute alusel töötavate isikute osakaal on suur ja kus suur osa tööjõust on seotud turismiga. Samuti võib praegu tööturule sisenevatel noortel olla raskusi oma esimese töökoha leidmisel.

Inflatsioonimäära järsk langus

Nõudluse vähenemise ja naftahindade taseme järsu languse tulemusena peaksid tarbijahinnad sel aastal märkimisväärselt langema, mis peaks raskusteta tasa tegema pandeemia põhjustatud tarnekatkestusest tingitud üksikud hinnatõusud.

Euroala inflatsioon, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga, on praeguste prognooside kohaselt 2020. aastal 0,2% ja 2021. aastal 1,1%. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2020. aastaks 0,6% ja 2021. aastaks 1,3%.

Otsustavad poliitikameetmed tingivad riikide eelarvepuudujäägi ja võla suurenemise

Liikmesriigid on võtnud otsustavaid eelarvemeetmeid, et piirata pandeemiast tingitud majanduskahju. Automaatsed tasakaalustusmehhanismid – nagu sotsiaalkindlusmaksed – koos kaalutlusõiguse alusel võetud meetmetega tingivad kulutuste suurenemise. Seetõttu eeldatakse, et euroala ja ELi valitsemissektori summaarne eelarvepuudujääk, mis oli 2019. aastal pelgalt 0,6% SKPst, hüppab 2020. aastal 8½%-le, kahanedes siis 2021. aastal taas umbes 3½%-le.

Eelduste kohaselt suureneb ka valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis on 2014. aastast vähenenud. Euroala kohta prognoositakse, et see kasvab 2019. aasta 86%-lt 2020. aastal 102¾%-le ja langeb 2021. aastal 98¾%-le. Kogu ELi puudutava prognoosi kohaselt kasvab see 2019. aasta 79,4%-lt sel aastal 95%-le ja langeb järgmisel aastal 92%-le.

Erakordselt suur ebakindlus ja ennekõike valitsevad langusriskid

Kevadprognoosi varjutab tavalisest suurem ebakindlus. See põhineb teatavatel eeldustel koroonaviiruse pandeemia ja selle tõkestamiseks võetud meetmete kohta. Prognoosi aluseks olevas stsenaariumis eeldatakse, et liikumispiiranguid hakatakse alates maist järk-järgult kaotama.

Lisaks sellele ümbritsevad käesolevat prognoosi erakordselt suured ja ennekõike negatiivse suundumusega riskid.

Kui pandeemia kulgeb praegu eeldatust raskemini ja kestab kauem, tingib see oluliselt suurema SKP languse, kui on ette nähtud selle prognoosi alusstsenaariumis. Kui ELi tasandil puudub taastumiseks õigeaegne ja jõuline ühisstrateegia, on oht, et kriisiga kaasnevad tõsised konkurentsimoonutused ühtsel turul ning erisuste püsimajäämine liikmesriikide majanduses, rahanduses ja ühiskonnas. Samuti on oht, et pandeemia põhjustab drastilisemad ja alalised muutused selles, kuidas nähakse üleilmseid väärtusahelaid ja rahvusvahelist koostööd, mis oleks Euroopa väga avatud ja lõimitud majanduse seisukohast problemaatiline. Samuti võib pandeemia jätta püsiva jälje pankrottide näol ja kahjustada pikaks ajaks tööturgu.

Majanduskasvu võib kammitseda ka ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste tollimaksude kehtestamine üleminekuperioodi lõpul, ehkki see mõjutaks ELi vähemal määral kui Ühendkuningriiki.

Lisateave
Dokumendi kogutekst: 2020. aasta kevadine majandusprognoos
Majandusvolinik Paulo Gentiloni tänane pressikonverents

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4411, 51 85 427
Hanna.Hinrikus@ec.europa.eu

Euroopa päeval, 9. mail oleme kõigi eurooplastega koos!

Sel aastal tähistatakse Euroopa päeva koduselt ja Interneti vahendusel! Traditsiooniliselt on Euroopa päeva Võrus tähistatud suure rahvapeo ja UMA MEKK kevadlaadaga, aga sel korral püsime kodus ja toome Euroopa päeva pidustused teieni turvaliselt läbi teleekraani, sotsiaalmeedia kanalite ja digimängu.

Alates 29. aprillist kuni 8. maini jutustab näitleja Karl Robert Saaremäe Instagramis iga päev kell 13:00 ühe Euroopa Liidu liikmesriigi muinasjutu. Muinasjutte saab kuulata Karl Robert Saaremäe (@karlrobert.saaremae) ja Euroopa Komisjoni (@euroopakomisjon) Instagrami lehel.

7-9. mail toob Euroopa Komisjoni esindus Eestis koos Eesti Rahvusringhäälinguga vaatajateni populaarse suvesaate “Eesti mäng”, mis on sel korral pühendatud Euroopa teemadele ning kannab nime “Eesti mäng. Euroopa eri”. Saade jõuab eesti keeles ETV ekraanile alates 6. maist, finaal on eetris Euroopa päeva, 9. mai õhtul.

7. mail toimub Võru Noortekeskuse eestvedamisel Euroopa Liidu temaatiline KAHOOT!.

8. mail kell 10.00-11.00 kutsub Tagasi Kooli koos Euroopa Komisjoni Eesti esindusega kuulama Euroopa päevale pühendatud e-külalistundi (eesti ja vene keeles), mis tutvustab Euroopa Liidu kriisitegevusi ning mida see tähendab liikmesriikidele. Veebitundi saab jälgida Tagasi Kooli Facebooki lehel. Eriti oodatud on 9.-12. klasside õpilased!

9. mail on kõigil võimalus reisida digitaalselt ja panna oma teadmised proovile digimängus “Minu Euroopa”. Kõigi mängijate vahel loositakse välja 7×200-eurost Estraveli kinkekaarti, mida saab kasutada nii Eestis kui mujal maailmas reisimiseks viie aasta jooksul. Õpilastel on eraldi võimalus mängida klasside arvestuses ning osaleda klassiekskursiooni 600-eurose kinkekaardi loosimises. Europe Direct Võru paneb välja eriauhinnana 300 eurot klassiraha ühele Võru maakonnast osalenud klassile.

Euroopa päeva tähistatakse 9. mail. Sel päeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator, e-post aigi.young@vorumaa.ee, tel 5309 0923

Olulisemad veebilehed, kust kriisi ajal infot saada

Vabariigi Valitsuse eriolukorra leht info ja otsustega erinevates valdkondades

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht koos eraldi rubriigiga KKK ehk COVID-19 kohta korduma kippuvad küsimused

Töötukassa töötasu hüvitamise meede ja korduma kippuvad küsimused

Kredex’i meetmed koostöös pankadega

Tööelu korraldamise juhised ühest kohast

Tööinspektsiooni soovitused töösuhete korraldamiseks

Terviseameti terviseteemalised juhised kõigile elanikele

Politsei- ja Piirivalveameti info tööjõu liikumise ja eriolukorra kohta

Võrumaa Arenduskeskuse töökorraldus lähinädalatel

Vähendamaks viiruse leviku riski on SA Võrumaa Arenduskeskuse kõik töötajad alates 12. märtsist kodusel kaugtööl. Suletud on ka turismiinfokeskus.

Kõik töötajad on tavapärastel tööaegadel kättesaadavad nii telefonitsi kui e-posti teel. Kontaktid on leitavad: https://vorumaa.ee/kontakt/arenduskeskus/

Koosolekuteks ja videovestlusteks kasutatakse Teams’i või Skype’i. Ettevõtluskonsultantide ja vabaühenduste konsultandiga saate võtta ühendust ja soovi korral elektroonilise kohtumise kokku leppida.

Viisakompensatsiooni taotlusi saate esitada e-postiga aadressil viisakomp@vorumaa.ee või postiga Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru. Kohapeal taotluste vastuvõttu ei toimu.

Kohaliku omaalgatuse programmi ja Setomaa programmi taotlusvoorud on avatud plaanipäraselt ning nõustamine ja taotluste vastuvõtmine toimub nagu välja kuulutatud.

Ürituste ja kohtumiste toimumise / mitte toimumise kohta informeerime kõiki osapooli arenduskeskuse kodulehel ja Facebookis ning vajadusel meili ja telefoni teel.

Edasi on lükatud:

  • UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal, mis pidi toimuma 13.-19. aprillil
  • Maakonna laulu- ja tantsupidu, mis pidi toimuma 30. mail
  • Kõik aineolümpiaadide piirkondlikud voorud

Veebi on kolinud järgmised koolitused:

  • Alustava ettevõtja baaskoolitus, mis pidi toimuma vahemikus 6. aprill – 25. mail
  • 25. märtsile planeeritud Heaolu Foorumi ja Vunki mano! loometalgute gurpijuhtidele (meeskondadele) ning MTÜde juhtidele suunatud projektijuhtimise koolitus toimub webinari vormis.

Soovime kõigile raudset tervist, hoidke ennast ja oma lähedasi, järgige valitsuse ja terviseameti soovitusi!

Kliimaneutraalne Euroopa Liit: kliimaseaduse ettepanek muudab lubadused õiguslikult siduvaks

Euroopa Komisjon esitab täna ettepaneku, millega sätestatakse ELi õiguses ELi poliitiline lubadus saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, et kaitsta meie planeeti ja inimesi. Euroopa kliimaseadusega seatakse 2050. aasta eesmärk ja tegevussuund kogu ELi poliitikale ning tagatakse avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks prognoositavus. Samal ajal algatab komisjon avaliku konsultatsiooni tulevase Euroopa kliimapakti üle. Selle konsultatsiooni kaudu kaasatakse üldsus kliimapakti kujundamisse.

Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Me asume täna tegudele, et muuta EL 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Kliimaseadusega väljendame oma poliitilist lubadust ka liidu õiguses ja asume tagasi pöördumata kestlikuma tuleviku teele. Kliimaseadus on Euroopa rohelise kokkuleppe kese. Sellega tagatakse Euroopa tööstuse ja investorite jaoks prognoositavus ja läbipaistvus. See seadus annab meie rohelise majanduskasvu strateegiale tegevussuuna ning tagab, et üleminek toimub järk-järgult ja õiglaselt.“

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans lisas: „Me paneme täna sõnad tegudesse, näitamaks Euroopa kodanikele, et meil on tõsi taga sellega, et soovime vähendada kasvuhoonegaaside netoheite 2050. aastaks nullini. Euroopa kliimaseadus on ka sõnum meie rahvusvahelistele partneritele, et käes on aasta, mil peame üheskoos suurendama ambitsioone Pariisi kokkuleppes ühiselt püstitatud eesmärkide poole püüdlemiseks. Kliimaseadusega tagame selle, et jääme sihikindlaks, peame kinni reeglitest, püsime õigel teel ja vastutame tulemuste eest.“

Euroopa kliimaseadusega näeb komisjon ette õiguslikult siduva eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ühiselt kohustatud võtma selle eesmärgi täitmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikke meetmeid.

Kliimaseadus sisaldab meetmeid edusammude jälgimiseks ja tegevuse vastavaks kohandamiseks. Edasiminek vaadatakse üle iga viie aasta järel kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaselt tehtava ülemaailmse kokkuvõtte ajakavaga.

Kliimaseaduses käsitletakse ka viisi, kuidas jõuda 2050. aasta sihini:

  • komisjon teeb põhjaliku mõjuhinnangu alusel ettepaneku, et seada 2030. aastaks uus ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk; kliimaseadust muudetakse pärast mõjuhinnangu valmimist;
  • komisjon vaatab 2021. aasta juuniks läbi kõik 2030. aasta uue eesmärgi saavutamiseks asjakohased poliitikavahendid ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmiseks;
  • komisjon teeb ettepaneku kehtestada kogu ELi hõlmav kasvuhoonegaaside heite vähendamise trajektoor aastateks 2030–2050, et mõõta edusamme ja tagada avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele ja kodanikele prognoositavus;
  • 2023. aasta septembriks ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon ELi ja liikmesriikide meetmete kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgi ja 2030.–2050. aasta trajektooriga;
  • komisjonile antakse õigus teha soovitusi liikmesriikidele, kelle meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas, ning liikmesriigid on kohustatud neid soovitusi arvesse võtma või arvesse võtmata jätmise korral seda põhjendama; komisjon võib üle vaadata ka selle, kas seatud trajektoor ja kogu liitu hõlmavad meetmed on piisavad;
  • liikmesriikidelt nõutakse ka kohanemisstrateegiate väljatöötamist ja rakendamist, et tugevdada vastupidavust ja vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

Euroopa kliimapakti ja tulevase poliitika kujundamine

Peale valitsuste poliitika ja seaduste on kliimaneutraalsele Euroopa Liidule üleminekus oma osa kõigil ühiskonnarühmadel ja majandussektoritel.

Komisjon algatab seetõttu täna avaliku konsultatsiooni uue Euroopa kliimapakti teemal. See on ulatuslik algatus, millega soovitakse anda kodanikele ja sidusrühmadele võimalus kujundada uusi kliimameetmeid, jagada teavet, lükata käima rohujuure tasandi tegevusi ja tutvustada lahendusi, mida teisedki saavad järgida.

Avalik konsultatsioon kestab 12 nädalat. Saadud vastuseid kasutatakse kliimapakti kujundamiseks ning pakti rakendamine algab enne 2020. aasta novembris Glasgows toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26).

Komisjon alustas sellega täna ametlikult tööd, kui avaldas tulevast süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi käsitlevad esialgsed mõjuhinnangud ja energia maksustamise direktiivi läbivaatamise tulemused. Need on veel kaks olulist poliitikavahendit, mida Euroopa roheline kokkulepe sisaldab. Lisaks võttis volinike kolleegium vastu ettepaneku nimetada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, et rõhutada kasu, mis tuleneb kliimale reisijate- ja kaubaveos raudtee osakaalu suurenemisest.

Taustteave

ELi soov saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks on kesksel kohal Euroopa rohelises kokkuleppes, mille president von der Leyeni juhitud komisjon käis välja 11. detsembril 2019.

Komisjon esitas visiooni 2050. aastaks kliimaneutraalseks muudetud EList esimest korda 2018. aasta novembris kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja püüelda selle poole, et tõus ei ületaks 1,5 °C. Euroopa Parlament kiitis ELi eesmärgi saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide heaks 14. märtsil 2019. Euroopa Ülemkogu kinnitas eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit 12. detsembril 2019.

Lisateave
Täispikk pressiteade
TEABEKIRI: Küsimused ja vastused Euroopa kliimaseaduse kohta
Euroopa kliimaseadus
Pikaajaline 2050. aasta strateegia
Euroopa kliimapakti üle kodanikega peetav dialoog
Avalik konsultatsioon Euroopa kliimapakti teemal
Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4411, 51 85 427
Hanna.Hinrikus@ec.europa.eu

vunki mano loometalgud

Aeg taas vunki mano anda! Kohtume 12.–14. märtsil Kuldres

12.–14. märtsini saab taas kaasa lüüa Võrumaa elu parandavate nutikate lahenduste loomisel – Kuldre koolis toimuvad järjekorras juba neljandad Vunki mano! loometalgud.

Kuldre loometalgud erinevad eelmistest selle poolest, et teemade esitlemine ja meeskondade moodustamine toimub juba enne üritust. Vunki mano! kodulehel on avatud vorm oma teema esitamiseks: https://vunkimano.vorumaa.ee/

Vunki mano! loometalgud on häkatoni stiilis nädalavahetus, kus igaüks saab osaleda Võru maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Meie ülim eesmärk on koosloomelise mõtteviisi levitamine: kaasates probleemide lahendamisse kõik võimalikud osapooled saab olla kindel, et lahendus on kõiki arvestavalt läbi mõeldud. Toome loometalgutele kokku kodanike kogemuse, ettevõtjate realistlikkuse, ekspertide pädevuse ja ametnike vastutuse. Iga idee juures pöörame erilist tähelepanu sellele, et arvestatud oleks ka nende inimeste huvidega, kelle häält igapäevaelus ehk nii palju kuulda ei ole, näiteks erivajadustega inimesed, vähemused jne.

Kui me ütleme, et kõik on oodatud, siis pole see tühi sõnakõlks: meil kõigil on oskusi, teadmisi, tutvusi, mis võivad kellegi teise jaoks väga väärtuslikuks osutuda. Siin Eestimaa ääremaal elades, kus meid on niigi vähe, on igaühe panus hindamatu väärtusega ja ainult üheskoos tehes jõuame kestvate tulemusteni.

Sina ja mina – koos loome homse Võrumaa!

Loometalgud on osalejatele tasuta. Talguid rahastab SA Võrumaa Arenduskeskuse projekt “Vunki mano! loometalgud” (Võrumaa Partnerluskogu LEADERi programmi meede 1.2 – Kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö).

Martin Mark
Vunki mano! projektijuht

Kõik huvilised on oodatud Europe Direct Filmikohvikusse 4. veebruaril!

4. veebruar kell 19.00 linastub Europe Direct Filmikohviku raames Võru kultuurimajas Kannel Briti draama „Kahjuks ei olnud teid kohal.“

Režissöör:  Ken Loach
Osades: Kris Hitchen, Debbie Honeywood, Nikki Marshall

„Kahjuks ei olnud teid kohal“ on kaks korda Kuldse Palmioksaga pärjatud Ken Loachi liigutavalt eluline draama, mis võtab vaatluse alla moodsa tööampsumajanduse dehumaniseeriva iseloomu.

Filmiloo keskmes on perekond Turnerid. Tubli ja töökas pereisa Ricky rabeleb sandikopikate eest suvaliste juhutööde rägastikus, üritades ots-otsaga välja tulla. Taolises lõputus oravarattas kulgev elu ja pidevas kitsikuses vaevlemine, millest ei paista mingit väljapääsu, paneb proovile ka tema kokkuhoidva pere omavahelised suhted. Soovides pakkuda oma perele paremat elu, otsustab mees proovida õnne kullerteenuse pakkujana.

Briti töölisklassi kroonik Ken Loach on sel korral oma sotsiaalkriitilise luubi alla võtnud kaasaegse tööturu trendid, mis tõukavad lihttöötajad iseenda peremeheks olemise ja ettevõtlikkuse loosungite all salakavalasse nõiaringi, veendes neid vabatahtlikult loobuma minimaalselt garanteeritud õigustest ja tagatistest. Tõsise teemakäsitluse kõrvalt ei puudu aga ka Loachile omane soe inimlikkus, mis väljendub raskustesse sattunud inimeste empaatilises kujutamises. Loachi kohta on öeldud, et kui ülejäänud üritavad teha selliseid filme, mida inimesed tahaksid näha, siis tema teeb filme, mida inimesed peaksid nägema. „Kahjuks ei olnud teid kohal,“ mis esilinatus 2019. aasta Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis, on kahtlemata seda tüüpi film, pakkudes mõtteainet kaasaegse tarbimisühiskonna toimimist tagant tõukavate väärtushinnangute teemadel

Võrumaa Arenduskeskuse pühadetervitus

Võrumaa Arenduskeskus jõulupühade ajal

Võrumaa Arenduskeskus on 23.-27. detsembrini suletud.

23. detsembril kell 10-14 on avatud turismiinfokeskus.

Soovime teile kaunist jõuluaega!

“Võru maakonna fotojaht – Euroopa Liidu eri” peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp

Võrumaa Arenduskeskuse, Võrumaa Turismiinfokeskuse ja Europe Direct Teabekeskuse esimene ühine fotojaht jõudis eduka lõpuni. Fotojaht kestis 2 kuud, laekus 65 fotot, mis said kokku 7405 häält. 

Fotojahi peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp, kelle UMA MEKK kohvikute nädalal tehtud pilt sai hääletajate poolt kõige kõrgemad hinded.

„Fotojaht EL eri oli väga tore ettevõtmine ja ma olin üllatunud kui palju erinevaid Euroopa Liidu rahastatud objekte meie piirkonnas on. Varem ei osanud selle peale mõeldagi. Kindlasti plaanin osaleda ka tulevastel fotojahtidel,“ kommenteeris Maili Raudsepp.

Fotojahi eesmärk oli anda inimestele põhjus taas külastada vanu tuttavaid kohti ning avastada uusi. Teiseks oluliseks eesmärgiks oli teadvustada, kuidas on Euroopa Liidu rahasid Võru maakonnas kasutatud.

“Meie esimest fotojahti võib pidada väga edukaks. Fotojahile laekus fotosid enam kui kolmekümnelt inimeselt. Oma lemmikutele anti hääli väga aktiivselt ning tore oli näha jagamisi ka sotsiaalmeedias. Loodame, et fotojahtide korraldamisest saab uus traditsioon meie maakonnas” kommenteeris Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator Aigi Young.

Fotojahilt laekunud pildid leiab edaspidi visitvoru.ee lehelt galeriist ning soovi korral on neid võimalik kasutada Võru maakonna turunduslikel eesmärkidel, saates päringu Võrumaa Arenduskeskusele.

Peagi on algamas ka uus fotojaht, kus kutsutakse ülesse pildile püüdma talve, mis meil siin Eesti kagunurgas alati eriti lumerohke ja ilus – kogu piirkond muutub just kui talve võlumaaks.

Fotojahi korraldamist toetas Euroopa Liit ja SA Võrumaa Arenduskeskus.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse juhataja, tel 5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Rohkem uudiseid