Filmikohvik kutsub taas 15. augustil kell 20:00 Stedingu hoovi!

Europe Direct teabekeskus koostöös Kinoga Kannel ja Stedingu maja kutsuvad kõiki filmisõpru selle suve esimesele välikino seansile.

15. augustil kell 20.00 Stedingu maja hoovis linastub Suurbritannia ja Kuuba ühistööna valminud romantiline draama  “Lilledepäev.“ 

Režissör: John Roberts, osades Eva Birthistle, Charity Wakefield, Carlos Acosta

Humoorikas briti draama, milles kaks vastandliku iseloomu ja maailmavaatega õde võtavad ette reisi Šotimaalt Kuubale, et käia läbi oma vanemate armastuse rajad.

Filmi lavastajaks on John Roberts ning peaosalisi kehastavad Eva Birthistle ja Charity Wakefield. Kuuba tantsuguru rollis astub üles maailmakuulus balletiartist Carlos Acosta. See reis päikeselisel ja rütmidest tulvil Kuubal pakub neile nii romantikat kui ka ohtlikke seiklusi ning koos leitakse vastused nii mõnelegi saladusele perekonnas.

Film on kõigile huvilistele tasuta!

Esimesi saabujaid kostitame tasuta popkorniga. Samaaegselt on avatud Stedingu maja kohvik, kust saab meelepärast lisaks osta.

Võimaluse korral palume endil mugava istumisaluse kaasa võtta.

Üritus toimub iga ilmaga!

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, Europe Direct keskuse koordinaator, tel +372 5309 0923, aigi.young@vorumaa.ee

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi 11. juulil Euroopa Filmikohvikusse

 

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“.

11. juulil kell 19.00 linastub Israeli, Šveitsi, Saksamaa ja Prantsusmaa ühistööna valminud draama  “Fokstrott.” Režissöör Samuel Maoz, osades Lior Ashkenazi, Sarah Adler, Yonaton Shiray.

Michael ja Dafna Feldman ootavad kodus uudiseid oma poja kohta, kes teenib aega Iisraeli relvajõududes. Koos kolme kaaslasega kusagil tühermaal kontrollpunkti valvava Jonathani iga päev on eelmisega sarnane – tõsta tõkkepuud mööduva kaameli läbi laskmiseks, kontrollida üksikute autoreisijate dokumente, mõõta eluasemeks oleva konteineri pikaldast vajumist mutta – see kõik on oma absurdsuses isegi naljakas. Pidev vihm ja niisama passimine tekitavad igavlevates sõdurites tunde, et elu on mõttetu. Samade tunnetega peavad silmitsi seisma ka Michael ja Dafna, kui nad saavad teate Jonathani surmast. Kas on mõtet edasi elada, kui seda pole millegi nimel teha?

Nagu tants, mille sammud viivad alati tagasi algusesse, liigutakse ka “Fokstrotis” sammhaaval ümber saatuse, puudutades armastust, valu, üksildust ja elu väikseid rõõme.

Režissöör Samuel Maoz film “Fokstrott” võitis mullu Veneetsias žürii auhinna Hõbelõvi. Samuti võitis “Fokstrott” 8 Iisraeli Filmiakadeemia auhinda ning esitati parima filmina Iisraeli kandidaadiks parima võõrkeelse filmi Oscarile, kus see jõudis tihedas konkurentsis üheksa parima filmi hulka.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, Europe Direct keskuse koordinaator, tel.5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Liit tahab keelustada ühekordselt kasutatavad plasttooted, et vähendada mereprügi

Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku võtta vastu uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad, mis puudutavad kümmet kõige sagedamini Euroopa randadest leitavat ühekordset plasttoodet ning kaotatud ja mahajäetud püügivahendeid.

Eri toodete suhtes on kavas kohaldada eri meetmeid. Juhul kui alternatiivid on kergesti kättesaadavad ja taskukohased, keelatakse ühekordsete plasttoodete turule laskmine. Selliste toodete puhul, mida ei ole lihtne asendada, püütakse nende kasutamist piirata tarbimise vähendamisega riigi tasandil, disaini ja märgistusega seotud nõuetega ning tootjatele pandava jäätmekäitlus- ja koristuskohustusega.

„Plastid on suurepärased materjalid, aga meil tuleb neid vastutustundlikumalt kasutada. Ühekordselt kasutatavad plasttooted ei ole mõistlik lahendus aruka ja keskkonnasõbraliku majanduse seisukohast ja täna esitatud ettepanekutega aidatakse ettevõtjatel ja tarbijatel üle minna kestlikele alternatiividele. Euroopal on võimalik olla teerajaja, luues tooteid, mille järele kestab nõudlus veel aastakümneid, ning saades suuremat majanduslikku väärtust meie hinnalistest ja piiratud ressurssidest. Meie plastpudelite kogumise sihtarv aitab samuti saavutada vajalikke mahtusid plasti ringlussevõtu edendamiseks,“ märkis töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Euroopa Komisjoni tänane ettepanek keskendub kümnele ühekordselt kasutatavale plasttootele ja püügivahendile, mis koos moodustavad 70% mereprügist Euroopas.

Uute eeskirjadega keelatakse ühekordsed plasttooted, mille puhul on olemas kergesti kättesaadavad alternatiivid. Keelustatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad, mis tuleb edaspidi valmistada kestlikumatest materjalidest. Ühekordselt kasutatavaid plastist joogipakendeid lastakse turule üksnes juhul, kui nende korgid ja kaaned jäävad külge kinnitatuks.

Liikmesriigid peavad vähendama plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist. Selleks tuleb kehtestada riiklikud vähendamiseesmärgid, tehes seejuures müügikohtades kättesaadavaks alternatiivsed tooted või tagades selle, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei jagataks tasuta.

Tootjad peavad aitama katta puhastamise ja jäätmekäitluse ning teadlikkuse suurendamisega seotud kulusid. See hõlmab toidupakendeid (nt krõpsude ja maiustuste pakendid), alkohoolsete jookide pakendeid ja filtriga tubakatooteid  (nt konid), niisutatud pühkepabereid, õhupalle ja õhukesi plastkotte. Samuti innustatakse tööstust arendama selliste toodete vähemsaastavaid alternatiive.

Liikmesriigid on kohustatud 2025. aastaks koguma 90% ühekordselt kasutatavatest plastjoogipudelitest, nt tagatisraha süsteemi kaudu.

Teatavad tooted tuleb selgelt ja ühtlustatult märgistada teabega, kuidas jäätmeid tuleks käidelda, et toode ei põhjustaks keskkonnakahju. Samuti peab olema tootel märgitud, et see sisaldab plasti. See kehtib hügieenisidemete, niisutatud pühkepaberi ja õhupallide kohta.

Liikmesriigid peavad suurendama tarbijate teadlikkust ning selgitama ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kahjulikku mõju ning nende korduskasutusviise ja jäätmekäitlusvõimalusi.

27% rannale kogunevast prügist moodustavad püügivahendid. Nende puhul püüab komisjon täiendada olemasolevat poliitikaraamistikku tootjavastutuse süsteemidega plasti sisaldavate püügivahendite jaoks. Plastist püügivahendite tootjaid kohustatakse hüvitama kulu, mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, nende vedu ja töötlemine.

Komisjoni ettepanekud esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks. Komisjon kutsub teisi institutsioone üles käsitlema neid küsimusi esmajärjekorras, et jõuda käegakatsutavate tulemusteni enne Euroopa Parlamendi valimisi mais 2019.

Lisateave

Küsimused ja vastused: Uued ELi eeskirjad ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta

Teabeleht

Ettepanek võtta vastu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta ja lisa.

Mõjuhinnang ja kokkuvõte

Püügivahenditega seotud uute eeskirjad

 

Pressiteate täistekst

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse!

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“.

13. juunil kell 19.00 linastub Prantsusmaa komöödia “Kõiges on süüdi armastus (Tout le monde debout)” . Režissör: Franck Dubosc, osades: Franck Dubosc, Alexandra Lamy, Elsa Zylberstein.

Filmi süžee keerleb ümber eduka ärimehe Jocelyni, kes on nii egoistlik seelikukütt, et on juba ka ise endast tüdinud. Naiste tähelepanu võitmiseks ei põlga ta ära ühtki vahendit. Et võrgutada noort kaunist medõde, teeskleb ta ratastooliinvaliidi. Neiu aga tutvustab teda oma õele, kes on tõepoolest ratastooliinvaliid.

Siis aga juhtub midagi kummalist. Tunded võtavad võimust, Jocelynist saab omaenda vale pantvang ning tõtt tunnistada on üha raskem.

Filmis “Kõiges on süüdi armastus” on kõike seda, mida me Prantsuse filmides armastame: romantikat, peent võrgutamiskunsti, uskumatult kentsakaid olukordi, millesse peategelane alalõpmata satub. Tuntud komöödianäitleja ja -režissöör Franck Dubosc valib sellest žanrist parima ning paneb kokku särava kõmulise ekraaniloo.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Lisainfo: Aigi Young,  Europe Direct keskuse koordinaator, tel 5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Komisjon soovib suurendada noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika rolli

Euroopa Komisjon esitas täna mitu meedet, mille eesmärk on rajada alusmüür Euroopa haridusruumi loomisele aastaks 2025. Samuti avaldati ELi uus noortestrateegia ja kultuurivaldkonna uus tegevuskava.

Algatustega soovitakse hoogustada õpirännet ja luua uusi võimalusi hariduse omandamiseks, anda noortele rohkem mõjuvõimu ja eelkõige julgustada neid ühiskonnaelus ja demokraatias osalema, samuti soovitakse algatustega kasutada paremini ära kultuuri võimalusi sotsiaalse progressi ja majanduskasvu edendamiseks Euroopas.

Haridus-, kultuuri- ja noortepoliitika on olulisel kohal vastupidava, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa tuleviku ehitamisel. Koos jaanuaris vastuvõetud esimese meetmepaketiga näitavad täna esitatud ettepanekud, et komisjon teeb tõsist tööd saavutamaks koos liikmesriikidega püstitatud eesmärke. Need meetmed aitavad sillutada teed Euroopa haridusruumi loomise suunas, tugevdades seejuures Euroopa identiteeti ja luues inimestele, eriti noortele uusi võimalusi,” märkis hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Noortestrateegiaga aastateks 2019–2027 luuakse Euroopa noortele rohkem võimalusi ELi poliitika kujundamisel kaasa rääkimiseks ning selles kajastatakse seda, kui tähtsaks peab komisjon noortesse ja nende tulevikku investeerimist.

Teatises „Luues tugevamat Euroopat: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ kirjeldatakse muu hulgas Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu plaane. See üliõpilaspilet on mõeldud õpirände soodustamiseks, sest seeläbi vähendatakse halduskoormust ja kulusid nii tudengite kui ka haridus- ja koolitusasutuste seisukohast. Komisjon plaanib Euroopa üliõpilaspileti kasutusele võtta 2021. aastaks ning see saab olema Euroopa üliõpilasidentiteedi selge ja nähtav sümbol.

Samuti rõhutatakse teatises juba koos liikmesriikide ja haridussektoriga tehtud tööd Euroopa ülikoolide kontseptsiooni väljatöötamisel. Euroopa ülikoolid moodustavad olemasolevate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku ja soodustavad piiriülest koostööd pikaajaliste institutsioonidevaheliste strateegiate kaudu. Selle kontseptsiooniga edendatakse innovatsiooni ja tipptasemel teadust, suurendatakse üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning hõlbustatakse keeleõpet.

Tänane pakett hõlmab ka ettepanekuid võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetse alusharidus- ja lapsehoiusüsteemi kohta, et suurendada toimetulekuoskusi edasiseks eluks, nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpitulemuste automaatse vastastikuse tunnustamise kohta, et lihtsustada õpirännet Euroopas, ja nõukogu soovitus keelte õpetamise ja õppimise kohta, et muuta hea tasemega võõrkeeleoskuse omandamine kättesaadavaks rohkematele noortele.

Kultuurivaldkonna uue tegevuskava eesmärk on suurendada teadlikkust Euroopa jagatud ning mitmekesisest kultuuripärandist ning kasutada täiel määral ära kultuuri pakutavaid võimalusi kaasavama ja õiglasema liidu loomisel, innovatsiooni toetamisel, loovuse arendamisel, jätkusuutlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu tagamisel ning ELi välissuhete tugevdamisel.

Täna avaldatakse ka Eurobaromeetri uuring, millega selgitati välja eurooplaste arvamused Euroopa haridusruumi loomiseks mõeldud peamiste algatuste kohta. See näitab, et igas riigis on üle üheksa vastanu kümnest arvamusel, et Euroopa haridusruum oleks üliõpilastele kasulik ja annaks neile võimaluse töötada innovatsiooniprojektidega koos muudest riikidest pärit inimestega ja kasutada selleks Euroopa ülikoolide võrgustiku pakutavaid võimalusi. Uuring näitab veel, et 84% küsitletud noortest sooviksid juba õpitud keelt rohkem kasutada ja et 77% küsitletutest sooviks õppida mõnda uut keelt.

Lisateave

Küsimused ja vastused

Haridus (sh teabelehed)

Kultuur (sh teabelehed)

Noored (sh teabelehed)

Eurobaromeetri uuring Euroopa haridusruumi kohta

 

Pressiteate täistekst

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767

Euroopa Liidu uus pikaajaline eelarve on mõeldud Euroopale, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi

Euroopa Komisjon esitas 2. mail ettepaneku pragmaatilise ja tänapäevase pikaajalise eelarve kohta aastateks 2021–2027.

See on aus vastus tänasele reaalsusele, kus Euroopalt oodatakse suurema rolli võtmist julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel ebastabiilses maailmas, ent kus Brexit jätab liidu eelarvesse märkimisväärse tühimiku. Ettepaneku kohaselt astutakse nendele probleemidele vastu ühest küljest kulusid vähendades ja teisest küljest sama palju uusi vahendeid kasutusele võttes. Liidu uusi ja peamisi prioriteete rahastatakse endisel tasemel või varasemast rohkemgi, mistõttu tuleb teistes valdkondades kulusid vältimatult kokku tõmmata. Kaalul on palju ja käes on aeg tegutseda vastutustundlikult. Tänane eelarve ettepanek on seetõttu nii fookustatud kui ka realistlik.

Komisjoni ettepaneku kohaselt viiakse liidu eelarve vastavusse ELi poliitiliste prioriteetidega ning selles on keskendutud valdkondadele, kus liidul on parimad võimalused tulemusi saavutada, seega on see mõeldud Euroopale, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi.

Täna on meie liidu jaoks oluline hetk. Uus eelarve on võimalus vormida meie tulevikku uue ja ambitsioonika 27 liikmesriigiga liiduna, mida seob solidaarsus. Tänase ettepanekuga esitame pragmaatilise kava, kuidas vähemaga rohkem ära teha. Majanduslik pärituul purjedes annab meile pisut hingetõmbeaega, kuid ei kaitse meid selle eest, et mõningates valdkondades peame kulusid kokku hoidma. Esmakordselt tagame õigusriigi mehhanismiga usaldusväärse finantsjuhtimise. See tähendab, et maksumaksja rahaga tuleb mõistlikult ümber käia. Järgmise sammu peavad astuma Euroopa Parlament ja nõukogu. Ma olen kindlalt veendunud, et kokkuleppele tuleks jõuda enne järgmisel aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Komisjon teeb ettepaneku pikaajalise eelarve kohta, mille kulukohustused aastatel 2021–2027 moodustavad 1135 miljardit eurot (väljendatuna 2018. aasta hindades), mis on võrdväärne 1,11%ga 27 ELi liikmesriigi kogurahvatulust. Selline kulukohustuste maht tähendab, et makseid tehakse 1105 miljardi euro (mis vastab 1,08%-le kogurahvatulust) väärtuses (2018. aasta hindades). See hõlmab ELi peamise arengukoostööd rahastava vahendi Euroopa Arengufondi lisamist ELi eelarvesse. Viimane toimis seni valitsustevahelise kokkuleppena. Inflatsiooni arvesse võttes on uue eelarve maht võrreldav praeguse, 2014.–2020. aasta eelarve suurusega.

Uute ja kiireloomuliste prioriteetide elluviimiseks tuleb praeguseid rahastamismäärasid suurendada. Kui nüüd investeerida sellistesse valdkondadesse nagu teadusuuringud ja innovatsioon, noored, digitaalmajandus, piirihaldus, julgeolek ja kaitse, aitab see tulevikus tagada jõukust, jätkusuutlikkust ja julgeolekut.

Samal ajal on komisjon kriitiliselt uurinud, millistes valdkondades oleks võimalik kulusid kokku hoida ja tulemuslikkust parandada. Komisjon teeb ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamist mõõdukalt vähendada – mõlema puhul umbes 5% võrra –, et kajastada 27 liikmesriigiga liidu uut olukorda. Näiteks on ühtekuuluvuspoliitikal üha olulisem roll struktuurireformide ja rändajate pikaajalise integratsiooni toetamises.

Komisjoni sõnul peaks eelarve olema tänapäevane, lihtne ja paindlik. Selleks et toetusesaajate ja korraldusasutuste jaoks bürokraatiat veelgi vähendada, tuleb eeskirjad sidusamaks muuta ja tugineda ühtsele reeglistikule. Samuti tuleb kehtestada selgemad eesmärgid ja keskenduda rohkem tulemuslikkusele.

Uue eelarve struktuur on selgem ja paremini liidu prioriteetidega seostatud. Praegu on vahendid jaotatud liiga paljude programmide ja rahastamisvahendite vahel nii ELi eelarve piires kui ka väljaspool eelarvet. Seetõttu on komisjoni ettepanek vähendada programmide arvu rohkem kui kolmandiku võrra (praeguselt 58-lt 37-le).

Viimaste aastate probleemid, eeskätt 2015. aasta rände- ja pagulaskriis on selgelt näidanud, et paindlikkuse piirangud praeguses ELi eelarves ei ole lasknud liidul reageerida piisava kiiruse ja tulemuslikkusega. Komisjoni ettepanekuga nähakse seetõttu ette paindlikkuse suurendamine programmide sees ja vahel, kriisiohjamisvahendite tugevdamine ja uue „liidu reservi“ loomine, et tulla toime ettenägematute sündmustega ja reageerida hädaolukordadele sellistes valdkondades nagu julgeolek ja ränne.

Üks suuremaid uuendusi kavandatavas eelarves on ELi rahastamise tugevam sidumine õigusriigi toimimisega. Õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kehtestada uus mehhanism, et kaitsta ELi eelarvet finantsriskide eest, mis on seotud üldistunud puudustega õigusriigi toimimises liikmesriikides. Uued kavandatavad vahendid võimaldaksid liidul peatada, vähendada või piirata juurdepääsu ELi vahenditele viisil, mis on proportsionaalne õigusriigi toimimises esinevate puuduste laadi, raskusastme ja ulatusega.

Tugeva ja stabiilse majandus- ja rahaliidu tagamiseks on uues mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud kaks uut vahendit: uus reformide tugiprogramm, mille kogueelarve on 25 miljardit eurot ja mis pakub kõigile liikmesriikidele rahalist ja tehnilist abi oluliste reformide läbiviimiseks, ning Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend, mis aitab säilitada investeeringute taset suurte asümmeetriliste vapustuste korral. Vahend alustab ELi eelarvest antavate kompensatsioonilaenudega summas kuni 30 miljardit eurot, millele lisandub rahaline toetus liikmesriikidele intressikulude katteks.

Uued prioriteedid vajavad uusi investeeringuid. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku rahastada neid osaliselt värske rahaga (umbes 80% ulatuses) ning osaliselt kulude ümberpaigutamise ja säästude kaudu (umbes 20% ulatuses). Komisjon sõnul tuleb ajakohastada ja lihtsustada olemasolevat üldist rahastamise süsteemi (omavahendid) ning mitmekesistada eelarve tuluallikaid.

Täna esitatud kava kohaselt tuleks praeguseid käibemaksupõhiseid omavahendeid lihtsustada ja kehtestada uued omavahendid, mis on seotud ELi poliitiliste prioriteetidega. Kavandatud uute omavahendite hulka kuuluvad 20% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest; 3%-lise sissenõudmismäära kohaldamine uuele äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile (mis võetakse kasutusele pärast vajalike õigusaktide vastuvõtmist);  riiklikud osamaksed, mis arvutatakse igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse alusel (0,80 eurot/kg). Uued omavahendid moodustavad ligikaudu 12% ELi kogueelarvest.

Samuti teeb komisjon ettepaneku kaotada kõik tagasimaksed ja vähendada summat, mille liikmesriigid ELi eelarve jaoks tollimaksude (mis on üks omavahenditest) kogumisel endale jätavad, 20%-lt 10%-le.

Selleks et vältida mõnede liikmesriikide osamaksete märkimisväärset ja järsku suurenemist, teeb komisjon ettepaneku tagasimaksed kasutusest kõrvaldada järk-järgult viie aasta jooksul.

Tänastele ettepanekutele tuginedes esitab komisjon lähinädalatel üksikasjalikud ettepanekud tulevaste valdkondlike rahastamisprogrammide kohta (vt 1. lisa).

Otsuse ELi tulevase pikaajalise eelarve kohta peab tegema nõukogu ühehäälselt, olles saanud Euroopa Parlamendi nõusoleku. Ajastus on ülioluline. Läbirääkimised ELi praeguse pikaajalise eelarve üle võtsid liiga kaua. Selle tulemusena hilinesid tähtsad rahastamisprogrammid ja projektid, millel oli suur potentsiaal ergutada majanduse elavdamist, lükkusid edasi.

Seetõttu tuleks eelarveläbirääkimisi pidada esmaseks prioriteediks ning saavutada kokkulepe enne Euroopa Parlamendi valimisi ja Sibiu tippkohtumist 9. mail 2019.

Lisateave

  • Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: küsimused ja vastused (2. mai 2018)
  • Teabelehed ja õigustekstid (2. mai 2018):
  • Teatis, mille lisas on kirjeldatud kõiki programme
  • Mitmeaastase finantsraamistiku määrus (2. mai 2018)
  • Määrus eelarve täitmise kohta kooskõlas õigusriigi põhimõttega
  • Institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta
  • Omavahendite otsus, rakendusettepanekud ja nendega seotud talituste töödokument
  • Määrus, rakendusmäärus, määruse nr 1553/89 muutmine
  • Käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindel ühtne kord (nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89)
  • Kulude läbivaatamist käsitlev talituste töödokument
  • Oluline teave ELi tulevase eelarve – mitmeaastase finantsraamistiku (2021-2027) kohta
  • Teatis ja teabelehed (pressiteade, 14. veebruar 2018)
  • Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (28. juuni 2017)

Pressiteate täistekst

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767

Vabadusest kantud Euroopa päev kutsub kõiki 3. mail Võru kesklinna parki

Sellel aastal toimub euroopa päeva tähistamine sariüritusena, mis läbib kogu Eestit. Võru võtab ürituse korraldamise teatepulga üle Türilt ja toob peo Võru kesklinnaparki 3. mail algusega kell 14.45. Päeva avab linnapea Anti Allas ja Euroopa Komisjoni esimees Keit Kasemets.

Euroopa päeval loob mõnusa sumina Uma Mekk esimene kevadlaat. Kohal on Võrumaa parimad kohalikud toidutootjad. Külastajatele pakub üllatavaid avastusi Vana-Võrumaa Vegan Pop-up kohvik.

Noortetelgis toimuvad põnevad arutelud Euroopa Liidu teemadel. Arutelusid veab eest teleekraanilt tuttav Urmas Vaino. Paneelides räägivad kaasa Võrumaa noored. Kõikidest debatte on võimalik jälgida otseülekande vahendusel Europe Directi Facebooki. Aruteludes on Võrumaa noortel võimalus kaasa rääkida Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Riigikantselei jälgib arutelusid ja kogub kõikide debattide arvamuste info kokku ning edastab need sisendiks Euroopa Liidu riigijuhtide sügiseseks tuleviku aruteluks.
Noortetelgis saab lisaks näha Kultuuripärandi aasta konkursi tööde näitust ja infot Euroopas õppimise kohta.

Võimalus on proovida Rahandusministeeriumi loodud lõbusat rattamängu, kus peab sõbraga koostööd tehes leidma üles piirkonna objektid, mille valmimist on toetanud ka Euroopa Liit.

Kultuuripärandi hõngu toob linnaplatsile Vastseliina noortebänd Kvint,et, põneva kavaga tulevad välja Võru Muusikakooli trummipoisid ja rahvatantsurühm Hopserid ning päeva jääb lõpetama ülipopulaarne rahvabändi saatest tuntud Nedsaja Küla Bänd.

Lisaks on veel viktoriin noortele ja tegevused väiksematele pereliikmetele lahedate auhindadega.

Üritus on kõigile tasuta. Teavet Euroopa päeva ürituste kohta üle Eesti leiab www.euroopapaev.ee

Lisainfo: Aigi Young, Europe Directi Võru teabekeskuse koordinaator, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse 9. mail

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“. 9. mai kell 19.00 linastub Itaalia koomiline draama “Kohvik nimega „Koht“”. Režissöör Paolo Genovese, osades: Valerio Mastandrea, Marco Giallini, Alessandro Borghi

Ristmikunurgal on kohvik nimega the place – kirjutatud küll väikeste tähtedega, aga see-eest punaselt. Ja selles kohvikus istub päevast päeva samas lauas sama mees, salapärane, habetunud ja hüpnootiline. See mees ei tee muud, kui pakub erinevatele inimestele sama asja: soovide täitmist. Aga loomulikult ei ole ta mingi kuldkalake, sest erinevalt kuldkaladest on tal paksult täis kirjutatud märkmik ja kalduvus lepinguid allkirjastada.

Pärast “Täiuslike võõraste” täiuslikku kassaedu paiskas Itaalia režissöör Paolo Genovese kinolinadele hämara draamakomöödia “Kohvik nimega ‘Koht'”. Film esilinastus

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Manuses sündmuse kuulutus.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Directi Võru teabekeskuse koordinaator, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Homme toimub Väimelas noorte karjääripäev „Mina tean?!“

19. aprillil algusega kell 11.00 toimub Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomajas Võru maakonna noortele suunatud karjääripäev „Mina tean?!“

Õpilasi tuleb tervitama SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Õppimisvõimalusi tutvustavad erinevad kesk-, kõrg- ja ametikoolid. Oma kogemuslugudega inspireerivad noori „Rakett 69“ teadussaate finalist Gert Lees Tartust, Suurbritannias vahetusõpilasena õppinud Sandra Eowyn Karu Rõugest ja erinevate õpilasfirmade esindajad. Üritusel tutvustatakse nii Eestis kui välismaal vahetusõpilaseks ja vabatahtlikuks minemise võimalusi. Töötukassa abil vahendatakse noortele suveks tööle saamise võimalusi. Noored saavad osaleda Europassi CV koostamise töötubades, Töötukassa töötubades „Palk või raha“ ja „Tulevikku luuakse täna“ ning spaateeninduse töötubades, kus õpetatakse koduste vahenditega käsi hooldama. Ürituse tõmbab käima Helena Randlaht ansamblist Sibyl Vane.

Üritus kestab 3 tundi. Osalejate vahel loositakse auhindu!

Võru maakonna karjääripäeva korraldavad SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru Noortekeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Kagu-Eesti Rajaleidja ja Eesti Töötukassa Võrumaa osakond. Üritust toetavad ja aitavad läbi viia Euroopa Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Europe Direct Võrumaa teabekeskus, SA Archimedes, Youth for Understanding Eesti esindus, eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ning Noorte Tugila.

Lisainfo: Tiia Allas, haridusspetsialist, tel 5348 4969, e-post tiia.allas@vorumaa.ee

euroopa filmikohvik europe direct võru teabekeskus

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik.“

17. aprillil kell 19.00 linastub Ungari  romantiline draama “Ihust ja Hingest” (Teströl és lélekröl). Režissöör Ildikó Enyedi, osades: Géza MorcsányiAlexandra Borbély

Ebatavaline armastuslugu tavalises maailmas põhineb ärkveloleku ja magamise duaalsusel. Mis siis, kui sa kohtud reaalses maailmas kellegagi, kes on juba aastaid näinud sama und kui sina? Kaks üksildast tapamaja töötajat saavad kokku unenägudes, kuid ärkvel olles takerdub nende suhtlus introvertsuse ja kohmakuse taha. Ometi üritavad nad kummastavas keskkonnas teineteisega kontakti leida ja luua sidet, mis unenäomaailmas justkui iseenesest tekib. Kas on võimalik tuua pärismaailma killuke ihaldatud unelmat?

Traditsioonilise armastusfilmi klišeesid trotsiv linateos on üles ehitatud vastandustele: brutaalne tapamaja ja idülliline unenäomaastik, kriipivad argihelid ja kõrvu paitav muusika, igapäevarutiin ja seda raputavad seigad.

Film võitis 2017. aastal Berliini filmifestivalil parima filmi Kuldkaru. Peaosaline Alexandra Borbély tunnistati Euroopa Filmiakadeemia poolt parimaks Euroopa näitlejannaks. “Ihust ja hingest” oli ka arvatud parima võõrkeelse filmi Oscarite nominentide hulka.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Rohkem uudiseid