Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi jüripäeval Euroopa Filmikohvikusse!

23. aprillil kell 19.00 linastub romantiline draama „PIIR“

Lavastaja: Ali Abbasi
Osatäitjad: Eva Melander, Eero Milonoff, Jörgen Thorsson, Ann Petrén, Sten Ljunggren
Riik: Rootsi, Taani

Cannes’i filmifestivalil Un Certain Regard kõrvalprogrammi võitnud “Piiri” peategelaseks on tolliametnik Tina. Ta on kogu elu pidanud häbenema oma keskmisest inetumat välimust, kuid eriliselt terav haistmismeel on aidanud tal oma tööd hästi teha. Kui tollipunkti satub samasuguse pelutava välimusega Vore, algab Tina teekond oma tõelise identiteedi leidmiseni.

Filmi aluseks on “Lase sisse see õige” autori John Ajvide Lindqvisti novell.

Sarnaselt hittromaanile ja -filmile, on ka “Piiris” ohtralt põhjamaade mütoloogiat ja üleloomulikke elemente. “See on 40-aastase naise kasvulugu. Ta ei tea, kes ta on. Ta saab ise valida oma identiteedi. Ta tunneb sidet ümbritseva loodusega, kuid mitte inimestega,” selgitab Iraanis kasvanud režissöör Ali Abbasi, kelle jaoks on filmi piirid pigem sisemised ja eksistentsiaalsed, kui geograafilised. “Tegelikult on see armastusfilm,” võtab režissöör kokku.

Oscari kandidaat parima grimmi ja soengute kategoorias. “Piir” võitis äsja Rootsi filmiauhinna Guldbagge hulgas olulistes kategooriates. Lisaks grimmile, helikujundusele ja eriefektidele hinnati parimaks meeskõrvaosatäitja Eero Milonoff, naispeaosatäitja Eva Melander ja muidugi ka film ise.

 Alla 14-aastastele keelatud!

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata filmi treilerit.

Euroopa Parlament kiitis heaks ühekordselt kasutatavate plastesemete keelustamise aastaks 2021

  • Ühekordselt kasutatavad plastist söögiriistad, vatitikud ja kõrred keelustatakse aastaks 2021
  • Eesmärk koguda kokku 90 protsenti plastpudelitest aastaks 2029
  • „Saastaja maksab” põhimõtte rangem kohaldamine

Kolmapäeval kiitis parlament heaks uued eeskirjad, millega keelatakse ühekordselt kasutatavad plastesemed nagu taldrikud, söögiriistad, kõrred ja vatitikud.

560 saadikut hääletasid ELi ministritega eeskirjade lõpliku sõnastuse osas saavutatud kokkuleppe poolt, 35 oli vastu ja 28 jäid erapooletuks.

  1. aastaks keelatakse ELis järgmised tooted:
  • Ühekordsed plastist söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad ja söögipulgad)
  • Ühekordsed plasttaldrikud
  • Plastikust joogikõrred
  • Plastikust vatitikud
  • Õhupallide plastvarred
  • Oxo-biolagunev plast, toidukarbid ning vahtpolüstüreenist tassid

Uus ringlussevõtu eesmärk ja suurem vastutus tootjatele

Liikmesriigid peavad saavutama plastpudelite 90-protsendilise kogumise aastaks 2029. Toodetavad plastpudelid peavad sisaldama vähemalt 25 protsendi ulatuses taaskasutatud materjali aastaks 2025 ja 30 protsendi ulatuses aastaks 2030.

Kokkulepe tugevdab „saastaja maksab“ põhimõtet, seda eelkõige tubakatoodete puhul, kehtestades tootjatele laiendatud vastutuse. Uut korda kohaldatakse ka kalapüügivahendite suhtes, et tagada, et tootjad, mitte kalurid, kannaksid merel kaduma läinud võrkude kogumise kulud.

Samuti nähakse eeskirjadega ette, et suitsupakkidel tuleb kohustuslikus korras ära märkida plastfiltritega sigarettide tänavale viskamisega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, samuti ka muudel toodetel, nagu plasttopsid, niisutatud salvrätid ja hügieenisidemed.

Tsitaat

Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE): “See õigusakt vähendab keskkonnale põhjustatud kahju summat 22 miljardi euro võrra, mis on plastsaaste hinnanguline maksumus Euroopas aastani 2030.

Euroopal on nüüd seadusandlik mudel, mida kaitsta ja edendada rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse plastjäätmete põhjustatud merereostuse ülemaailmset olemust. See on planeedi jaoks hädavajalik.”

Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad plastjäätmed üle 80 protsendi mereprügist. Uue seadusega hõlmatud tooted moodustavad kogu mereprügist 70 protsenti. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed meredesse, ookeanidesse ning ELi ja kogu maailma randadesse. Plastijääke on leitud mereloomastikus – merikilpkonnades, hüljestes, vaalades ja lindudes, aga ka kalades ja koorikloomades, seega inimeste toiduahelas.

Lisateave:

Vastuvõetud tekst (27.03.2019)
Videosalvestis arutelust (27.03.2019)
Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE)
Menetlusdokumendid
EPRSi uuring – ühekordselt kasutatavad plastid ja kalapüügivahendid: merereostuse vähendamine
Tasuta foto-, video- ja helimaterjal

 

Euroscola konkurss 2019 II poolaasta

Euroopa Parlamendi büroo koostöös Euroopa Komisjoni esindusega kuulutab välja Euroscola konkursi gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilastele Euroopa päeva korraldamiseks enda koolis. Konkursi võitjatel avaneb võimalus sõita 2019. aasta teises pooles Strasbourgi, Prantsusmaale ning osaleda Euroscola päeval.

Konkursil osalemise tingimused:
1. Euroopa päev korraldatakse ajavahemikus 6-12. mai 2019
2. Euroopa päeva kokkuvõte esitatakse .pdf formaadis (max 10MB) teksti ja piltidega hiljemalt 20. mail 2019 meiliaadressile konkurss-EP-Tallinn@europarl.europa.eu
Kokkuvõttele võib lisada videolingi korraldatud üritusele. Piltide ja video saatmisega antakse nende kasutamisõigus üle Euroopa Parlamendi büroole ja Euroopa Komisjoni esindusele ja kinnitatakse autoriõiguste olemasolu.
3. Euroopa päeva korraldajad on gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilased vanuses 16-19 eluaastat.
4. Euroopa päeva üritusega kaasatakse teiste klasside õpilasi
5. Konkursil osalejad kajastavad igakülgselt Euroopa päeva üritust sotsiaalmeedias, kasutades teemaviiteid: #euroscola #euroopapäev
6. Žürii hindab Euroopa päeva korraldamisel õpilaste loomingulist ja harivat lähenemist Euroopa Liitu, selle riikide ja kultuuride mitmekülgset tutvustamist omanäoliselt ja noortele huvitaval moel.

Euroopa Päeva ürituse paremaks õnnestumiseks on võimalik kutsuda esinema välisministeeriumi, riigikantselei ja teiste igapäevaselt erinevate Euroopa Liidu teemadega tegelevate riigiasutuste ametnikke. Selleks tuleb oma soovist varakult teada Euroopa Komisjoni Esinduse kommunikatsiooninõunik Andreas Sepale andreas.sepp@ec.europa.eu, kes sõlmib vajalikud kokkulepped.

Euroopa päeva konkursi auhinnaks on 5 reisi Strasbourgi, Euroopa Parlamenti 20-24 õpilasele ning 2 õpetajale sügis-talvel 2019 ette antud kuupäevadel. Konkursi võidu puhul tuleb reis koolil endal organiseerida ning vajadusel tasuda. Euroscola reis kompenseeritakse vastavalt reeglitele peale Euroscola päeva Strasbourgis grupijuhile vastavalt kutsekirjas märgitule. Euroopa Parlament ei tee ettemakse. Reisihüvitis ühe reisija kohta on ca 480 eurot.

Euroscola konkursi tingimused: http://europarl.europa.eu/estonia/et/noored/euroscola.html
Konkursil osalemisest palume teada anda hiljemalt 3. maiks meiliaadressil jana.takel@europarl.europa.eu. Hea meelega jagame eelinfot teie poolt korraldatava Euroopa päeva ürituse kohta oma sotsiaalmeediakanalites. Lisaks kutsume kõiki 16-19-aastaseid õpilasi osa võtma kõnekirjutamise võistlusel „Kirjuta Eestile!“, mille võitja saab oma kõne esitada traditsioonilisel Euroopa päeva tähistamise üritusel 9. mail Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esineb ka võistlust korraldav Vabariigi President. Võistlus kestab 29. märtsini:https://www.president.ee/et/kirjuta-eestile/

Kutsume kõiki osalema osalema Euroopa päeva tähistamisele Eesti linnades:
1. mail Paides
2. mail Pärnus
4. mail Haapsalus
7. mail Põlvas
8. mail Võrus
9. mail Tallinnas
10. mail Sillamäel
11. mail Valgas
12. mail Rakveres

Võtke meiega kindlasti ühendust kui teil on küsimusi seoses Euroscola ja Euroopa päevaga:
Jana Takel
Euroopa Parlamendi Büroo Eestis
tel 630 6965
jana.takel@europarl.europa.eu

www.europarl.ee

Andreas Sepp
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
tel 626 4425
andreas.sepp@ec.europa.eu
https://ec.europa.eu/estonia/

Euroopa Parlament võttis vastu meetmed kokkuleppeta Brexiti negatiivse mõju vähendamiseks

Parlament toetas meetmeid, mille eesmärk on vähendada häireid, mis kokkuleppeta Brexit põhjustaks lennundus-, maanteetranspordi ja kalandussektoris ja Erasmus programmi läbiviimisel.

Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu ettepanekul esitas Euroopa Komisjon seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga leevendada negatiivseid tagajärgi kodanikele Ühendkuningriigi EList kokkuleppeta lahkumise korral.

Parlamendi poolt heaks kiidetud meetmete eesmärk on tagada, et Erasmus programmi raames Ühendkuningriigis viibivad ELi tudengid ja ELis viibivad Ühendkuningriigi tudengid saaksid õppetöö lõpule viia, et rahastusprogrammid piiriülese koostöö ja kogukondade vaheliste suhete edendamiseks Iirimaal ja Põhja-Iirimaal saaksid jätkuda, etlennud ja maanteetranspordi teenused ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei seiskuks ning et ELi ja Ühendkuningriigi kalalaevad saaksid ajutiselt ELi ja Ühendkuningriigi vetes edasi viibida.

Meetmed ei dubleeri ELi liikmelisusest tulenevaid eeliseid. Meetmed on ajutised ja osa neist võetakse vastu ühepoolselt, eeldusel, et ka Ühendkuningriik võtab vastu sarnased meetmed.

Lisateave:
Vastuvõetud tekstid (13.03.2019)
Pressiteade: Kahepoolsete rahuprogrammide jätkumine kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.) 
Pressiteade: Tudengid saavad ERASMUS õpingud lõpule ka viia kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.) 
Pressiteade: Parlament toetas ettepanekuid transpordiühenduste tagamiseks kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.)
Pressiteade: Parlament hääletas lihtsustatud kalapüügilubade menetlustkokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k,)
EK pressiteade: Brexit: Euroopa Komisjon rakendab mõningates sektorites kokkuleppeta Brexiti puhuks kavandatud erandolukorra tegevuskava (19.12.2018)

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi 19. märtsil Euroopa Filmikohvikusse

19. märtsil kell 19.00 linastub seikluslik Prantsuse komöödia „Tipus“

Lavastaja: Serge Hazanavicius  Osatäitjad: Kev Adams, Vincent Elbaz, Bérénice Bejo, Mélanie Bernier, Martijn Lakemeier

Scott on noor ja andekas lumelaudur, kelle suurimaks unistuseks on laskuda lumelaual kõrgemailt mäelt Mount Everest. Tema eneseotsingud on täis ohtusid ja adrenaliini, kuid sihikindlus ja kirg on see, mis aitavad tal jõuda tippu. Mont Blanci jalamil asuvas suusamekas Chamonix’s kohtub ta endise tippsportlase Pierrickuga, kes töötab nüüd matkajuhina. Scott mõistab, et just Pierrick võib aidata tal unistuse teostada.

Film „Tipus” on sümbioos imelisest Himaalaja mäestikust ja ohtlikust ekstreemspordist.

Sihikindlus ja kirg on see, mis aitab jõuda tippu.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Filmi treiler on leitav:

Euroopa Komisjoni majandusaruanne: Eesti suurimaks väljakutseks on tööjõu hulga vähenemine ja ettevõtete madalad investeeringud teadus- ja arendustegevusse

Euroopa Komisjon rõhutas täna oma iga-aastases liikmesriikide majandus- ja sotsiaalolukorra hinnangus, kui oluline on suurendada investeeringuid ning rakendada vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hästi läbimõeldud reforme.

Probleemid on riigiti väga erinevad 

Riikide olukorda hinnatakse seekord ajal, kui Euroopa majandus eeldatavasti kasvab – küll mõõdukamas tempos – seitsmendat aastat järjest. Tööhõive on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Ka riikide rahandus on paranenud, kuigi mõnes riigis on võlatase endiselt kõrge. Samas on tootlikkuse tase jätkuvalt madal, rahvastik vananeb üha kiiremini ja tehnoloogia kiire areng mõjutab tööturgu. Mõnes liikmesriigis jääb leibkonna tegelik sissetulek allapoole kriisieelset taset. Noorte töötust on oluliselt vähendatud, kuid mõnes liikmesriigis on see endiselt liiga kõrge.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici ütles: „Oleme põhjalikult analüüsinud ELi 28 liikmesriigi majandust, et teha kindlaks probleemid ja tagada, et need lahendatakse aegsasti. Tänu majanduskasvule ja poliitilisele tegevusele lahenevad mitmed Euroopa ebakõlad, kuid pikaajalised väljakutsed säilivad. Võttes arvesse sel aastal aeglustuvat majanduskasvu, on veelgi olulisem, et valitsused tugevdaksid majanduse vastupanuvõimet: vähendaksid võlga, suurendaksid tootlikkust, investeeriksid rohkem ja arukamalt ning kõrvaldaksid ebavõrdsuse.

Tänase paketiga algatas komisjon muu hulgas arutelu liikmesriikide investeerimisprioriteetide üle ning esitab esimesed mõtted, millistele valdkondadele ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saab tulevasel eelarveperioodil 2021–2027 abi anda. See võimaldab tagada ka suurema kooskõla majanduspoliitika koordineerimise ja ELi vahendite kasutamise vahel, võttes arvesse, et ELi vahendid moodustavad mitmes liikmesriigis märkimisväärse osa avaliku sektori investeeringutest. Igale riigiaruandele on lisatud ettepanekud ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevaste vahendite võimaliku kasutamise kohta.

Riigiaruannetes hinnatakse, kui edukalt on liikmesriigid komisjoni 2018. aasta juuli riigipõhiseid soovitusi rakendanud. 2011. aastal pärast Euroopa poolaasta kehtestamist esitatud soovitustest kolmveerandi rakendamine on olnud suuremal või vähemal määral tulemuslik.

Eesti riigiaruanne 

Eesti riigiaruande kohaselt loob viimaste aastate tugev majanduskasv head eeldused tegelemaks pikaajaliste väljakutsetega riigi konkurentsivõime tõstmisel. Hoolimata headest majanduskasvu näitajatest on konkurentsivõime säilitamiseks vajalik veelgi suurendada tööjõu tootlikkust, mis jääb endiselt alla palgakasvule. Eesti suurimaks väljakutseks on demograafilisest langusest tulenev tööjõu hulga vähenemine ja tööturul vajalike oskuste puudus, mis on saamas takistuseks ettevõtete investeeringutele. Tööealise elanikkonna märgatav vähenemine suurendab ka survet tööjõukuludele.

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni on jätkuvalt tagasihoidlikud, mis osaliselt selgitab ka madalat tootlikkuse taset. Tugevam seos Eesti teadustegevuse ja ettevõtlusvaldkondade vahel aitaks kaasa innovatsiooni edendamisele ja majanduskasvule.

Sotsiaalvaldkonnas on Eesti jaoks suurimaks probleemiks ajakohase sotsiaalse turvavõrgu loomine ning kvaliteetsete sotsiaalteenuste kättesaadavus. Jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk, eelkõige pensionäride hulgas. Kasvamas on regionaalsed erinevused Tallinna piirkonna ja ülejäänud Eesti vahel, seda nii sissetulekute taseme kui ka sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste kättesaadavuse poolest.

Taustteave

Talvepakett on osa on iga-aastasest ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise tsüklist ehk Euroopa poolaastast. Sellele eelnes novembris 2019. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovituse (sügispakett) avaldamine. Neis dokumentides esitati Euroopa tasandi prioriteedid eelseisvaks aastaks. Talvepaketiga nihkub tähelepanu Euroopa poolaasta riiklikule mõõtmele.

See põhineb komisjoni 2019. aasta talvise majandusprognoosi uusimatel andmetel ning pideval dialoogil liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, et vaadata läbi aja jooksul saavutatu. Riigiaruannete põhjal töötavad liikmesriigid aprilli keskpaigaks välja oma riiklikud programmid, samuti on need komisjoni kevadiste riigipõhiste soovituste (kevadpakett) alus.

Lisateave
Teabekiri: Euroopa poolaasta talvepakett
28 riigi aruanded
Teatis riigiaruannete peamiste tulemuste kohta
Euroopa poolaasta tsükli ajakava
Pressiteade täismahus

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

2019. aasta talvine majandusprognoos: majanduskasvu aeglustab üleilmne ebakindlus

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. Kasvu prognoositakse kõikides liikmesriikides. Samas peaks kasvutempo võrreldes viimaste aastate hoogsa arenguga üldiselt aeglustuma, kusjuures edasisi väljavaateid varjutab suur ebakindlus.

Majanduskasv

Eesti majandus kasvas 2018. aastal hinnanguliselt 3,5 %. Kasvumootoriks olid sisenõudlus ja palgakasv. Välismajanduskeskkonna halvenemise tõttu on aga tarbijate ja ettevõtete kindlustunne hakanud viimasel ajal vähenema. Eesti SKP reaalkasv peaks 2019. aastal peatuma 2,7% juures ning vähenema 2020. aastal 2,4%-ni. Kuna olukord tööturul on jätkuvalt hea, veab majanduskasvu endiselt sisenõudlus. 2019. aastal kasvavad tõenäoliselt ka valitsemissektori kulutused. Eesti väike ja avatud majandus on välistingimuste suhtes tundlik, mistõttu mõjutab prognoosi teatav langusrisk. 

Euroopa majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika. Kui 2017. aastal oli ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2,4%, siis 2018. aastal langes see nii euroalal kui ka mujal liidus tõenäoliselt 1,9%-le (sügisprognoos oli mõlema puhul 2,1%).

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Majanduskasv peaks 2019. aastal kõikides liikmesriikides jätkuma, mis tähendab tööhõive ja heaolu kasvu. Oleme siiski oma prognoose allapoole korrigeerinud, eriti suuremate euroala riikide puhul. See on tingitud sellistest välisteguritest nagu kaubanduspinged ja areneva turuga riikide, eelkõige Hiina kasvu aeglustumine. Mõnes euroala liikmesriigis valmistab taas peavalu riigi ja pankade vastastikune sõltuvus või võla jätkusuutlikkus. Ebakindlust lisab ka ilma kokkuleppeta Brexiti võimalus. Kasvavate riskide arvessevõtmine on aga ainult pool lahendusest. Lisaks sellele on meil endil vaja valida õiged meetmed, näiteks soodustada investeeringuid, hoogustada struktuurireformide elluviimist ja jätkata usaldusväärset eelarvepoliitikat.“

Selle aasta alguses on majandus arenenud loiult, kuigi põhinäitajad on endiselt head. Seega peaks majanduskasv jätkuma, kuid aeglasemas tempos. Euroopa majandust peaksid endiselt toetama tööturu tingimuste paranemine, soodsad rahastamistingimused ja kergelt ekspansiivne eelarvepoliitika. Praeguste prognooside kohaselt peaks euroala SKP kasvama 2019. aastal 1,3% ja 2020. aastal 1,6% (sügisprognoos 1,9% ja 1,7%). Kärbitud on ka kogu ELi SKP kasvuprognoosi – 2019. aastal 1,5%-le ja 2020. aastal 1,7%-le (sügisprognoos 1,9% ja 1,8%).

Suurematest liikmesriikidest on 2019. aasta kasvuprognoosi märkimisväärselt vähendatud Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa puhul. Paljusid liikmesriike toetab tugev sisenõudlus, mis põhineb osalt ELi abirahadel.

Inflatsioon

Eesti koguinflatsioon on viimastel aastatel ületanud euroala keskmise. 2018. aastal ulatus see 3,4%-ni, mille taga oli suuresti energia- ja toiduhindade tõus kogu maailmas. Kuna kaubahinnad peaksid maailmaturul stabiliseeruma ning aktsiisitõusu mõju hajuma, on oodata inflatsiooni aeglustumist 2019. aastal 2,8%-ni ning 2020. aastal 2,3%-ni.

ELis tarbijahinnaindeksi inflatsioon 2018. aasta lõpus vähenes, sest energiahinnad langesid järsult ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus. Ka alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ega töötlemata toidu hindasid, jäi terve aasta jooksul mõõdukaks, kuigi palgakasv kiirenes. Keskmiselt ulatus inflatsioon (THHI) 2018. aastal 1,7%ni, võrreldes 1,5%ga 2017. aastal. Kuna naftahinna prognoose selleks ja järgmiseks aastaks on praegu võrreldes sügisega kärbitud, peaks inflatsioon 2019. aastal langema 1,4%-le ja seejärel 2020. aastal veidi tõusma (1,5%ni). Kogu ELi keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 1,6% ja 2020. aastal mõnevõrra rohkem (1,8%).

Ebakindluse allikad

Majandusväljavaated on väga ebakindlad ja prognoose mõjutab langusrisk. Kaubanduspinged, mis teravdasid mõnda aega riskitaju, on veidi leevenenud, kuid tekitavad endiselt muret. Hiina majanduse aeglustumine võib osutuda oodatust ulatuslikumaks ning üleilmsed finantsturud ja paljud tekkivad turud on riskitaju ja kasvueelduste järsu muutumise suhtes haavatavad. ELi jaoks tekitab jätkuvalt ebakindlust Brexit.

Puhttehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord. Eeldus on püstitatud üksnes prognooside koostamiseks ega mõjuta artikli 50 kohast protsessi.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. jaanuari 2019. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 31. jaanuari seisuga.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartali SKPd ning inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid.

Euroopa Komisjoni järgmine täiemahuline prognoos on 2019. aasta kevadine majandusprognoos mais.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2019. aasta talvine majanduse vaheprognoos

Eelmine pressiteade: 2018. aasta sügisene majandusprognoos: olukord on väga ebakindel ning kuigi majanduskasv jätkub, on see vähem dünaamiline

Eelmine prognoos (dokument täies mahus): 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond, Hanna Hinrikus
Tel: 626 4400, 51 85 427

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi 12. veebruaril Euroopa Filmikohvikusse!

Europe Direct’i Võru teabekeskus ja kultuurimaja Kannel tervitavaid uusi ja vanu väärtfilmisõpru uude filmiaastasse. Jätkame ka sel aastal Euroopa väärtfilmide näitamist ning kutsume huvilisi peale filmi Kandle kohvikus toimuvale vestlusõhtule. 

12. veebruaril kell 19.00 linastub draama „Igaviku Väravas“

Režissöör: Julian Schnabel  Osades: Willem Dafoe, Rupert Friend, Oscar Isaac, Mads Mikkelsen, Mathieu Amalric, Emmanuelle Seigner

Kunstnik, muusik, luuletaja ja intellektuaal Julian Schnabel lavastab harva ja teeb alati koostööd oma parimate sõpradega. Saanud inspiratsiooni Musée d’Orsay näitusest „Van Gogh/Artaud. Mees, kelle enesetapu tegi ühiskond”, üritas ta panna kirja Van Gogh’ tegelikke mõtteid ja reaktsioone tema keerulise elu saatuslike sündmuste keerises. Ta laenas filmi nime ühelt Van Gogh’ viimaselt maalilt ning sõitis võtteperioodiks paikadesse, kus nimetatud sündmused tõesti aset leidsid (Arles ja Auvears-sur-Oise).

Prantslasest sõbra Jean-Claude Carrière’i abil uurib Schnabel selle traagilise surma salapärasemaid tagamaid ja mitte nii laialt levinud teooriaid. Julian Schnabel üllatab vaatajat senikuulmata intrigeerivate faktide, oletuslike tõlgenduste, nutikalt üles ehitatud monoloogide, täiuslikult restaureeritud maalide, muusikaliste vahepalade ja imeliste cameo-rollidega, kuid keeldub paigutamast seda lummavalt tõepärast filmi traditsiooniliste eluloofilmide sekka.

Veneetsia filmifestivalil parima näitleja auhinna võitnud Willem Dafoe äratab vääritimõistetud geeniuse Vincent Van Gogh’ meisterlikult ellu Oscari-väärilises esituses. „Võib-olla ma maalin nende inimestele, keda pole veel sündinud,” arvab piinatud ja üksildane kunstnik. 

Osades Willem Dafoe, Rupert Friend, Oscar Isaac, Mads Mikkelsen, Mathieu Amalric, Emmanuelle Seigner, Niels Arestrup jpt. Lavastaja Oscari nominent Julian Schnabel (“Tuukrikell ja liblikas”).

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Kas Euroopa Liidu piir peab - pildil Aimar Köss ja Ülle Väina - foto Reigo Teervalt

Rändekriisi korral jõuab abi Eestini kümne päevaga

Surve Eesti piiridele ei ole viimasel aastal vähenenud. Vaatamata ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemisele Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel on ebaseaduslike piiriületuste ja sellega seoses kinnipeetud isikute arv kasvanud. 2018. aastal oli 17 juhtumit ja kinni peeti 45 isikut, kelle eesmärk oli läbi Eesti siseneda Euroopa Liitu.

Eesti ametkondadel on olemas plaan ja ressursid, mida äkilise massilise sisserände korral rakendada. Muuhulgas on Eestil vastava koolituse läbinud reservametnikud, koostööformaadid Lätiga ja Eesti Kaitseliiduga ning viimase meetmena ka valmisolek kehtestada ajutine kontroll Eesti-ELi sisestel piiridel. Kriisi korral tuleb Eesti kutsel appi piiri kaitsma ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (FRONTEX).

„Kas Euroopa Liidu piir peab?“ oli küsimus, mis tõstatati Võrumaal Navi Seltsimajas 31. jaanuaril toimunud aruteluõhtul.

Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõuniku Ülle Väina sõnul on Euroopa Komisjon 2015. aasta rändekriisi järgselt tõstnud märkimisväärselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti võimekust. „Kui näiteks Eestil tekib ootamatu ja märkimisväärne surve idapiiril, siis on meil võimalus paluda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt ning vajaduse tekkides seda ka kümne päevaga võimaldatakse. Samas kõik ELi ameti tegevused eeldavad meie nõusolekut,“ selgitas Väina. Lisaks, tulevikus võimaldab EL ameti senisest suurem mandaat teostada ennetavaid operatsioone kolmandates riikides – näiteks Põhja-Aafrikas, kus asuvad mitmed rändekolded. Nii hoitakse rändesurvet ELi piiridest võimalikult kaugel.

Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõuniku Aimar Kössi sõnul on ka Politsei- ja Piirivalveametil valmisolek vajadusel võtta kasutusele täiendavaid meetmeid nii välispiiri kui ka sisepiiri turvalisuse tagamiseks. „Tegeleme pidevalt ka reservametnike koolitamisega selleks, et meil oleks kriisiolukorras piisavalt kogemusega inimesi ning korraldame õppusi. FRONTEXi tegevustes osalemisel on saanud paljud meie ametnikud väärtuslikke kogemusi rändekriisi lahendamisel ELi liikmesriikide välispiiridel. Piiri turvalisust saab tagada koostöös teiste riikidega, siinkohal on oluline hea koostöö eelkõige oma lähinaabrite ja EL partneritega, aga ka Vene Föderatsiooni piirivalvega. Selleks, et lõhkuda läbi Venemaa Poolani ulatunud kuritegelik inimkaubitsejate võrgustik, tegid omavahel koostööd Eesti, Läti, Leedu ja Poola,“ tõi Köss näite piiriülese koostöö olulisusest.

Eesti ja Läti omavaheline koostöö on äärmiselt oluline juhul, kui peaks olema tarvis taaskehtestada ajutiselt piirikontroll meie lõunanaabritega. „Küll aga on see täiesti viimane võimalus, lisaks väga kallis meede, näiteks ajutise kontrolli taaskehtestamine üheks kuuks meie lõunapiiril maksaks maksumaksjale umbes 2 miljonit eurot,“ nentis Väina.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on oluline silmas pidada, et geograafilise ulatuse tõttu on väljakutsed ELi välispiiri riikides erinevad. „Hetkel ei seisa Eesti dilemma ees, kas laseme inimestel uppuda või minna neile siiski appi – muidugi tuleb sel juhul inimesed kaldale tuua ja nendega tegeleda,“ ütles Kasemets. Samas on Kasemetsa sõnul keeruline illegaalsete immigrantide tagasisaatmine, sest esiteks tuleb tõestada, millisest riigist inimene tuli ning siis sõltuvalt tagasisaatmiselepingu olemasolust leida võimalus tagada talle ohutu naasmine kodumaale. Teema keerulisusele vaatama on efektiivsem tagasisaatmine üks Euroopa Liidu prioriteete.

Aimar Kössi sõnul on piirivalvetöös inimlik mõõde sageli kõige keerulisem. „Kõiki illegaalseid immigrante tuleb hinnata eraldi. Me peame olema võimelised eristama, kes nendest on majandusmigrandid ja kriisipõgenikud, kes kurjategijad ja terroristid. Paljud neist on tegelikult inimkaubitsejate ohvrid, kes on langenud ilusate lubaduste lõksu ja müünud kodumaal kogu oma maise vara selleks, et Euroopasse jõuda. Näiteks ühel juhul oli inimene tõstetud meie piiri lähistel lihtsalt autost välja ning kui ta küsis kuhu edasi minna siis joonistati talle käe peale nooleke ja öeldi: sinna, kuhu nool parajasti näitab,“ meenutas Köss. Tema sõnul on inimlikult raske saata tagasi inimesi, kellel polegi enam kuhugile minna ning kes on sageli oma teekonnal pidanud niigi hulganisti alandusi taluma.

Nii Kössi kui ka Väina sõnul ei tohiks unustada ELi rahalisi vahendeid, mille toel on Eestil olnud võimalik piiriturvalisuse tagamiseks soetada kaasaegset tehnikat, arendada infosüsteeme ning koolitada inimesi.

31. jaanuaril toimus Võrumaal Navi Seltsimajas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel aruteluõhtu „Kas Euroopa Liidu piir peab?“. Ekspertidena osalesid arutelus Aimar Köss (Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõunik), Ülle Väina (Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõunik) ja Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht). Pressiteatele on lisatud fotode autor on Reigo Teervalt.

Lisateave:
Heili Tomingas
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Tel: 626 44 14
Heili.Tomingas@ec.europa.eu
http://ec.europa.eu/estonia

Euroopa valimised: uus veebileht selgitab, kuidas toimub hääletamine igas liikmesriigis

  • euroopa-valimised.eu
  • Riigipõhine teave 24-s keeles
  • Väljaspool ELi elavad ELi kodanikud saavad samuti valida

Euroopa Parlament on neli kuud enne Euroopa valimisi loonud uue veebilehe, et selgitada valimiste reegleid igas liikmesriigis ning väljapool Euroopa Liitu hääletamiseks. 

Veebileht on loodud, et aidata valijatel leida kogu vajalik teave ühest kohast.

Valimisreeglid on välja toodud riikide kaupa küsimuste ja vastuste formaadis, sisaldades teavet valimispäeva, valimisea, registreerimistähtaja, hääletamiseks vajalike dokumentide ning valimiskünnise ja parlamendisaadikute arvu kohta. Lisatud on viited riiklike valimisteenistuste kodulehekülgedele.

Kuna informatsioon on riigipõhine, on veebilehel välja toodud teave iga riigi ametlikus keeles ning lisaks ka inglise keeles.  

Veebilehel on olemas informatsioon ka välismaalt (kas mõnest teisest ELi liikmesriigist või väljapoolt ELi) hääletamise kohta. See teave on eriti oluline näiteks nendele kolmele miljonile Euroopa Liidu kodanikule, kes hetkel elavad Ühendkuningriigis. 

Veebileht sisaldab veel:

  • küsimusi ja vastuseid Euroopa Parlamendi ja juhtkandidaatide kohta;
  • teavet, kuidas kaasa lüüa valimisealiste teadlikkuse tõstmisel;
  • viidet valimistega seotud uudistele Euroopa Parlamendi koduleheküljel;
  • viidet valimistulemuste lehele;
  • teavet Euroopa Parlamendi fraktsioonide ja Euroopa erakondade kohta.

Jaume DUCH GUILLOT
Euroopa Parlamendi pressiesindaja
(+32) 2 28 43000 (BXL)
(+33) 3 881 74705 (STR)
jaume.duch@europarl.europa.eu
(+32) 496 59 94 76

Rohkem uudiseid