Aigi Young Europe Direct infokeskuse koordinaator mob 5309 0923
tel 786 8301
aigi.young@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

kaheteiskümnes mees

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse 19. juunil kell 19:00

19. juunil kell 19.00 linastub Norra ajalooline draama „Kaheteistkümnes mees“

Režissöör: Harald Zwart. Osades: Thomas Gullestad, Jonathan Rhys Meyers, Marie Blokhus

Filmist:
Dramaatiline lugu noorest vastupanuvõitlejast Jan Baalsrudist rullub lahti teisel pool polaarjoont, Põhja Norras. Jan on ainus kaheteistkümnest vastupanuvõitlejast, kellel õnnestus sakslaste käest põgeneda, kuid Gestapo on tal kannul. Jani moraal, enneolematu jõud ja tema kaasmaalaste julgus hoiavadki teda elus. Kui ta aga otsib kaitset kaljukoopas ning jääb sinna lumetormi tõttu kaheks nädalaks vangi, tundub, et kogu lootus kaob. Jan toibub siiski, nõrga ja külmununa, vaevu elus. Siiski on veel õhus küsimus, kas ta jõuab neutraalsesse Rootsi enne, kui sakslased ta leiavad.

Film põhineb päriselu sündmustel põhineval raamatul „Jan Baalsrud ja need, kes ta päästsid“ autorid Tore Haug, Astrid Karlsen Scott. Erakordsele ellujäämisloo kõrval on filmis fookus paljus just neil,  kes enda eluga riskides Jan Baalsrudi päästsid.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata kindlasti ka filmi treilerit! 
https://www.youtube.com/watch?v=1Tzt0Hing_A&feature=youtu.be

Üle 85% Euroopa supluskohtade vesi on kvaliteedilt väga hea

Viimasest aruandest Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta selgub, et mullu vastas 85% kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele kvaliteedinõuetele. Täna avaldatud tulemused annavad hea ülevaate sellest, kust leida eeloleval suvel parima veekvaliteediga supluskohad. 

22 831 supluskohast, mida eelmisel aastal 28 ELi liikmesriigis seirati, vastas enamik (95,4%) ELi eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele, selgus Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni tänavusest aruandest. Aruandesse oli lisatud ka 300 supluskohta Albaanias ja Šveitsis.

Eestis 2018. aasta suplushooajal uusi supluskohti ei avatud ning sarnaselt 2017. aastaga hinnati 54 supluskoha vee kvaliteeti. Neist 36-s on vee kvaliteet väga hea, kümnes hea, seitsmes piisav ning ühe supluskoha vee kvaliteet sai hindeks „halb“. Võrreldes 2017. aasta suplushooajaga on Eesti supluskohtade vee kvaliteet märgatavalt paranenud. Kui 2017. aastal oli vähemalt „piisava“ veekvaliteediga supluskohti 92,6%, siis möödunud aastal oli neid juba 98,1%. See on rohkem kui Euroopas keskmiselt. Halva veekvaliteediga supluskohtade arv on samas vähenenud neljalt ühele.

Kõige rangematele kvaliteedinõuetele vastavate supluskohtade arv Euroopas oli 2018. aastal 85,1%. Eestis oli selliste supluskohtade osakaal 66,7 %. Miinimumnõuetele vastavate supluskohtade osakaal langes ajavahemikus 2017–2018 96%-lt 95,4%-le. Väike langus tuleneb peamiselt uute supluskohtade avamisest, mille puhul ei ole veel kättesaadav direktiivis nõutav nelja suplushooaja andmekogum. 2018. aastal hinnati 301 (ehk 1,3%) ELi, Albaania ja Šveitsi supluskoha veekvaliteeti „halvaks“. See on veidi madalam näitaja kui 2017. aasta 1,4%.

Suplusvee nõuded on sätestatud ELi suplusvee direktiivis. Selles sätestatud eeskirjade rakendamine on aidanud oluliselt parandada Euroopa suplusvee kvaliteeti viimase 40 aasta jooksul. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning investeeringutele asulareovee puhastamisse on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse. Eeskirjade kohaselt koguvad kohalikud omavalitsused ametlikes supluskohtades veeproove kogu ujumishooaja jooksul. Proove analüüsitakse kahte tüüpi bakterite suhtes, mis näitavad kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostust. 

Muud olulised tulemused

  • Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks neljas riigis: Küprosel (99,1%), Maltal (98,9%), Austrias (97,3%) ja Kreekas (97% kõigist supluskohtadest).
  • 2018. aastal oli suplusvee kvaliteet vähemalt „piisav“ kõigis aruandes käsitletud Küprose, Kreeka, Läti, Luksemburgi, Malta, Rumeenia ja Sloveenia supluskohtades.
  • Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (89 supluskohta ehk 1,6%), Prantsusmaa (54 supluskohta ehk 1,6%) ja Hispaania (50 supluskohta ehk 2,2%). 2017. aastaga võrreldes on halva kvaliteediga supluskohtade arv Prantsusmaal vähenenud (80-lt 2017. aastal 54-le 2018. aastal), samal ajal on see aga suurenenud Itaalias (79-lt 89-le) ja Hispaanias (38-lt 50-le). 

Taustteave

Väljaheitepisikutega saastunud vesi ohustab jätkuvalt inimeste tervist, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse.

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele. Suplusvee kvaliteeti hinnatakse suplusvee direktiivi alusel kahe mikrobioloogilise näitaja abil: soole enterokokid ja Escherichia coli. Suplusvee kvaliteedi hinded on „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav, ning võtma asjakohaseid parandusmeetmeid.

Lisateave
Aruanded riikide kohta
Interaktiivne kaart, millelt on näha iga supluskoha seisukord
Suplusvee direktiiv
Euroopa Keskkonnaamet, State of Bathing Water
Suplusvee kvaliteet

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

Euroopa päev tõi Võru kesklinnaväljakule rekordarv külalisi

8. mail tähistati Võru Kesklinna väljakul Euroopa päeva koos UMA MEKK II laadaga.

Eesti Euroopa Liitu kuulumise 15. aastapäevale pühendatud Euroopa päeva tähistati koos populaarse ETV saate „Reis ümber Eesti“ programmiga, mida juhtis legendaarne ja armastatud Ivo Linna. Euroopa Liidu telgis toimuva programmi külalisteks olid Euroopa Parlamenti pürgivad valimiste kandidaadid Ivari Padar, Urmas Paet, Riho Terras ja Lauri Hussar. Muusikalisi vahepalu pakkus Antti Kammiste ja Ivo Linna koos bändiga Supernova.

Ürituse lõpuks pakuti kõikidele külastajatele kringlit, mida aitasid jagada Toetuskeskuse Meiela tegusad noored. Mõnusat tantsumuusikat mängisid Kadri Laube ja Marju Varblane. Lastele pakkus vahvaid tegevusi Jänku Juss. 

UMA MEKK laadalt sai osta nii sooja leiba, kitsejuustu kui kevadtaimi. Eriliselt populaarseks osutus suitsuliha otse ahjust. Üritus oli üks paljudest tähistamaks Vana Võromaa toidupiirkonna maitsete aastat.  

Võrumaa Arenduskeskuse telgis tekitas palju elevust võimalus külastada traditsioonilist suitsusauna läbi virtuaalreaalsuse prillide.  

Galeriid sündmusest saab vaadata Europe Directi Võru teabekeskuse Facebooki lehelt. Pildistas Reigo Teervalt. 

Euroopa Filmikohvik ootab 14. mail kõiki huvilisi taas kinno

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse! 

14. mail kell 19.00 linastub seikluslik Prantsuse komöödia „Vanad võrukaelad“

Režissöör: Christophe Duthuron. Osades: Pierre Richard, Eddy Mitchell, Roland Giraud

Filmist:
Lapsepõlvesõbrad Pierrot, Mimile ja Antoine on kõik loomuselt agarad, isepäised ja jonnakad. Enne kui Antoine’i naine teise ilma suundus, jättis ta mehele paljastusi täis hüvastijätukirja . Vihast sõgedana haarab Antoine oma vintpüssi, lonkab autosse ja suundub Toscana poole: kättemaksuks pole kunagi liiga hilja! Pierre ja Mimine üritavad igati takistada teda tegemast oma elu suurimat prohmakat ning kihutavad talle teise autoga järele. Neid aitab ka Sophie, Antoine’i viimase peal rase lapselaps, kes on oma vanaemalt pärinud armasa ekstsentrilisuse.

Tegemist on toreda komöödiaga, mis on mugandatud tõelisest fenomenist raamatukaupluste maailmas. Müüdud on kokku 1 miljon raamatut Prantsusmaal ning see on tõlgitud kuude keelde!

Poliitiliselt ebakorrektsed ja armastusväärsed pensionärid tegutsevad seiklusrikkas road-movie’s Prantsusmaa ja Toscana vahel. See on väga inimlik seiklus metsikute 60-ndate ja tänapäeva vahel. 

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata kindlasti ka filmi treilerit!

https://www.youtube.com/watch?v=4SycbvVx1ds&feature=youtu.be

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi jüripäeval Euroopa Filmikohvikusse!

23. aprillil kell 19.00 linastub romantiline draama „PIIR“

Lavastaja: Ali Abbasi
Osatäitjad: Eva Melander, Eero Milonoff, Jörgen Thorsson, Ann Petrén, Sten Ljunggren
Riik: Rootsi, Taani

Cannes’i filmifestivalil Un Certain Regard kõrvalprogrammi võitnud “Piiri” peategelaseks on tolliametnik Tina. Ta on kogu elu pidanud häbenema oma keskmisest inetumat välimust, kuid eriliselt terav haistmismeel on aidanud tal oma tööd hästi teha. Kui tollipunkti satub samasuguse pelutava välimusega Vore, algab Tina teekond oma tõelise identiteedi leidmiseni.

Filmi aluseks on “Lase sisse see õige” autori John Ajvide Lindqvisti novell.

Sarnaselt hittromaanile ja -filmile, on ka “Piiris” ohtralt põhjamaade mütoloogiat ja üleloomulikke elemente. “See on 40-aastase naise kasvulugu. Ta ei tea, kes ta on. Ta saab ise valida oma identiteedi. Ta tunneb sidet ümbritseva loodusega, kuid mitte inimestega,” selgitab Iraanis kasvanud režissöör Ali Abbasi, kelle jaoks on filmi piirid pigem sisemised ja eksistentsiaalsed, kui geograafilised. “Tegelikult on see armastusfilm,” võtab režissöör kokku.

Oscari kandidaat parima grimmi ja soengute kategoorias. “Piir” võitis äsja Rootsi filmiauhinna Guldbagge hulgas olulistes kategooriates. Lisaks grimmile, helikujundusele ja eriefektidele hinnati parimaks meeskõrvaosatäitja Eero Milonoff, naispeaosatäitja Eva Melander ja muidugi ka film ise.

 Alla 14-aastastele keelatud!

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata filmi treilerit.

Euroopa Parlament kiitis heaks ühekordselt kasutatavate plastesemete keelustamise aastaks 2021

  • Ühekordselt kasutatavad plastist söögiriistad, vatitikud ja kõrred keelustatakse aastaks 2021
  • Eesmärk koguda kokku 90 protsenti plastpudelitest aastaks 2029
  • „Saastaja maksab” põhimõtte rangem kohaldamine

Kolmapäeval kiitis parlament heaks uued eeskirjad, millega keelatakse ühekordselt kasutatavad plastesemed nagu taldrikud, söögiriistad, kõrred ja vatitikud.

560 saadikut hääletasid ELi ministritega eeskirjade lõpliku sõnastuse osas saavutatud kokkuleppe poolt, 35 oli vastu ja 28 jäid erapooletuks.

  1. aastaks keelatakse ELis järgmised tooted:
  • Ühekordsed plastist söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad ja söögipulgad)
  • Ühekordsed plasttaldrikud
  • Plastikust joogikõrred
  • Plastikust vatitikud
  • Õhupallide plastvarred
  • Oxo-biolagunev plast, toidukarbid ning vahtpolüstüreenist tassid

Uus ringlussevõtu eesmärk ja suurem vastutus tootjatele

Liikmesriigid peavad saavutama plastpudelite 90-protsendilise kogumise aastaks 2029. Toodetavad plastpudelid peavad sisaldama vähemalt 25 protsendi ulatuses taaskasutatud materjali aastaks 2025 ja 30 protsendi ulatuses aastaks 2030.

Kokkulepe tugevdab „saastaja maksab“ põhimõtet, seda eelkõige tubakatoodete puhul, kehtestades tootjatele laiendatud vastutuse. Uut korda kohaldatakse ka kalapüügivahendite suhtes, et tagada, et tootjad, mitte kalurid, kannaksid merel kaduma läinud võrkude kogumise kulud.

Samuti nähakse eeskirjadega ette, et suitsupakkidel tuleb kohustuslikus korras ära märkida plastfiltritega sigarettide tänavale viskamisega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, samuti ka muudel toodetel, nagu plasttopsid, niisutatud salvrätid ja hügieenisidemed.

Tsitaat

Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE): “See õigusakt vähendab keskkonnale põhjustatud kahju summat 22 miljardi euro võrra, mis on plastsaaste hinnanguline maksumus Euroopas aastani 2030.

Euroopal on nüüd seadusandlik mudel, mida kaitsta ja edendada rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse plastjäätmete põhjustatud merereostuse ülemaailmset olemust. See on planeedi jaoks hädavajalik.”

Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad plastjäätmed üle 80 protsendi mereprügist. Uue seadusega hõlmatud tooted moodustavad kogu mereprügist 70 protsenti. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed meredesse, ookeanidesse ning ELi ja kogu maailma randadesse. Plastijääke on leitud mereloomastikus – merikilpkonnades, hüljestes, vaalades ja lindudes, aga ka kalades ja koorikloomades, seega inimeste toiduahelas.

Lisateave:

Vastuvõetud tekst (27.03.2019)
Videosalvestis arutelust (27.03.2019)
Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE)
Menetlusdokumendid
EPRSi uuring – ühekordselt kasutatavad plastid ja kalapüügivahendid: merereostuse vähendamine
Tasuta foto-, video- ja helimaterjal

 

Euroscola konkurss 2019 II poolaasta

Euroopa Parlamendi büroo koostöös Euroopa Komisjoni esindusega kuulutab välja Euroscola konkursi gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilastele Euroopa päeva korraldamiseks enda koolis. Konkursi võitjatel avaneb võimalus sõita 2019. aasta teises pooles Strasbourgi, Prantsusmaale ning osaleda Euroscola päeval.

Konkursil osalemise tingimused:
1. Euroopa päev korraldatakse ajavahemikus 6-12. mai 2019
2. Euroopa päeva kokkuvõte esitatakse .pdf formaadis (max 10MB) teksti ja piltidega hiljemalt 20. mail 2019 meiliaadressile konkurss-EP-Tallinn@europarl.europa.eu
Kokkuvõttele võib lisada videolingi korraldatud üritusele. Piltide ja video saatmisega antakse nende kasutamisõigus üle Euroopa Parlamendi büroole ja Euroopa Komisjoni esindusele ja kinnitatakse autoriõiguste olemasolu.
3. Euroopa päeva korraldajad on gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilased vanuses 16-19 eluaastat.
4. Euroopa päeva üritusega kaasatakse teiste klasside õpilasi
5. Konkursil osalejad kajastavad igakülgselt Euroopa päeva üritust sotsiaalmeedias, kasutades teemaviiteid: #euroscola #euroopapäev
6. Žürii hindab Euroopa päeva korraldamisel õpilaste loomingulist ja harivat lähenemist Euroopa Liitu, selle riikide ja kultuuride mitmekülgset tutvustamist omanäoliselt ja noortele huvitaval moel.

Euroopa Päeva ürituse paremaks õnnestumiseks on võimalik kutsuda esinema välisministeeriumi, riigikantselei ja teiste igapäevaselt erinevate Euroopa Liidu teemadega tegelevate riigiasutuste ametnikke. Selleks tuleb oma soovist varakult teada Euroopa Komisjoni Esinduse kommunikatsiooninõunik Andreas Sepale andreas.sepp@ec.europa.eu, kes sõlmib vajalikud kokkulepped.

Euroopa päeva konkursi auhinnaks on 5 reisi Strasbourgi, Euroopa Parlamenti 20-24 õpilasele ning 2 õpetajale sügis-talvel 2019 ette antud kuupäevadel. Konkursi võidu puhul tuleb reis koolil endal organiseerida ning vajadusel tasuda. Euroscola reis kompenseeritakse vastavalt reeglitele peale Euroscola päeva Strasbourgis grupijuhile vastavalt kutsekirjas märgitule. Euroopa Parlament ei tee ettemakse. Reisihüvitis ühe reisija kohta on ca 480 eurot.

Euroscola konkursi tingimused: http://europarl.europa.eu/estonia/et/noored/euroscola.html
Konkursil osalemisest palume teada anda hiljemalt 3. maiks meiliaadressil jana.takel@europarl.europa.eu. Hea meelega jagame eelinfot teie poolt korraldatava Euroopa päeva ürituse kohta oma sotsiaalmeediakanalites. Lisaks kutsume kõiki 16-19-aastaseid õpilasi osa võtma kõnekirjutamise võistlusel „Kirjuta Eestile!“, mille võitja saab oma kõne esitada traditsioonilisel Euroopa päeva tähistamise üritusel 9. mail Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esineb ka võistlust korraldav Vabariigi President. Võistlus kestab 29. märtsini:https://www.president.ee/et/kirjuta-eestile/

Kutsume kõiki osalema osalema Euroopa päeva tähistamisele Eesti linnades:
1. mail Paides
2. mail Pärnus
4. mail Haapsalus
7. mail Põlvas
8. mail Võrus
9. mail Tallinnas
10. mail Sillamäel
11. mail Valgas
12. mail Rakveres

Võtke meiega kindlasti ühendust kui teil on küsimusi seoses Euroscola ja Euroopa päevaga:
Jana Takel
Euroopa Parlamendi Büroo Eestis
tel 630 6965
jana.takel@europarl.europa.eu

www.europarl.ee

Andreas Sepp
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
tel 626 4425
andreas.sepp@ec.europa.eu
https://ec.europa.eu/estonia/

Euroopa Parlament võttis vastu meetmed kokkuleppeta Brexiti negatiivse mõju vähendamiseks

Parlament toetas meetmeid, mille eesmärk on vähendada häireid, mis kokkuleppeta Brexit põhjustaks lennundus-, maanteetranspordi ja kalandussektoris ja Erasmus programmi läbiviimisel.

Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu ettepanekul esitas Euroopa Komisjon seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga leevendada negatiivseid tagajärgi kodanikele Ühendkuningriigi EList kokkuleppeta lahkumise korral.

Parlamendi poolt heaks kiidetud meetmete eesmärk on tagada, et Erasmus programmi raames Ühendkuningriigis viibivad ELi tudengid ja ELis viibivad Ühendkuningriigi tudengid saaksid õppetöö lõpule viia, et rahastusprogrammid piiriülese koostöö ja kogukondade vaheliste suhete edendamiseks Iirimaal ja Põhja-Iirimaal saaksid jätkuda, etlennud ja maanteetranspordi teenused ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei seiskuks ning et ELi ja Ühendkuningriigi kalalaevad saaksid ajutiselt ELi ja Ühendkuningriigi vetes edasi viibida.

Meetmed ei dubleeri ELi liikmelisusest tulenevaid eeliseid. Meetmed on ajutised ja osa neist võetakse vastu ühepoolselt, eeldusel, et ka Ühendkuningriik võtab vastu sarnased meetmed.

Lisateave:
Vastuvõetud tekstid (13.03.2019)
Pressiteade: Kahepoolsete rahuprogrammide jätkumine kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.) 
Pressiteade: Tudengid saavad ERASMUS õpingud lõpule ka viia kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.) 
Pressiteade: Parlament toetas ettepanekuid transpordiühenduste tagamiseks kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.)
Pressiteade: Parlament hääletas lihtsustatud kalapüügilubade menetlustkokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k,)
EK pressiteade: Brexit: Euroopa Komisjon rakendab mõningates sektorites kokkuleppeta Brexiti puhuks kavandatud erandolukorra tegevuskava (19.12.2018)

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi 19. märtsil Euroopa Filmikohvikusse

19. märtsil kell 19.00 linastub seikluslik Prantsuse komöödia „Tipus“

Lavastaja: Serge Hazanavicius  Osatäitjad: Kev Adams, Vincent Elbaz, Bérénice Bejo, Mélanie Bernier, Martijn Lakemeier

Scott on noor ja andekas lumelaudur, kelle suurimaks unistuseks on laskuda lumelaual kõrgemailt mäelt Mount Everest. Tema eneseotsingud on täis ohtusid ja adrenaliini, kuid sihikindlus ja kirg on see, mis aitavad tal jõuda tippu. Mont Blanci jalamil asuvas suusamekas Chamonix’s kohtub ta endise tippsportlase Pierrickuga, kes töötab nüüd matkajuhina. Scott mõistab, et just Pierrick võib aidata tal unistuse teostada.

Film „Tipus” on sümbioos imelisest Himaalaja mäestikust ja ohtlikust ekstreemspordist.

Sihikindlus ja kirg on see, mis aitab jõuda tippu.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Filmi treiler on leitav:

Euroopa Komisjoni majandusaruanne: Eesti suurimaks väljakutseks on tööjõu hulga vähenemine ja ettevõtete madalad investeeringud teadus- ja arendustegevusse

Euroopa Komisjon rõhutas täna oma iga-aastases liikmesriikide majandus- ja sotsiaalolukorra hinnangus, kui oluline on suurendada investeeringuid ning rakendada vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hästi läbimõeldud reforme.

Probleemid on riigiti väga erinevad 

Riikide olukorda hinnatakse seekord ajal, kui Euroopa majandus eeldatavasti kasvab – küll mõõdukamas tempos – seitsmendat aastat järjest. Tööhõive on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Ka riikide rahandus on paranenud, kuigi mõnes riigis on võlatase endiselt kõrge. Samas on tootlikkuse tase jätkuvalt madal, rahvastik vananeb üha kiiremini ja tehnoloogia kiire areng mõjutab tööturgu. Mõnes liikmesriigis jääb leibkonna tegelik sissetulek allapoole kriisieelset taset. Noorte töötust on oluliselt vähendatud, kuid mõnes liikmesriigis on see endiselt liiga kõrge.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici ütles: „Oleme põhjalikult analüüsinud ELi 28 liikmesriigi majandust, et teha kindlaks probleemid ja tagada, et need lahendatakse aegsasti. Tänu majanduskasvule ja poliitilisele tegevusele lahenevad mitmed Euroopa ebakõlad, kuid pikaajalised väljakutsed säilivad. Võttes arvesse sel aastal aeglustuvat majanduskasvu, on veelgi olulisem, et valitsused tugevdaksid majanduse vastupanuvõimet: vähendaksid võlga, suurendaksid tootlikkust, investeeriksid rohkem ja arukamalt ning kõrvaldaksid ebavõrdsuse.

Tänase paketiga algatas komisjon muu hulgas arutelu liikmesriikide investeerimisprioriteetide üle ning esitab esimesed mõtted, millistele valdkondadele ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saab tulevasel eelarveperioodil 2021–2027 abi anda. See võimaldab tagada ka suurema kooskõla majanduspoliitika koordineerimise ja ELi vahendite kasutamise vahel, võttes arvesse, et ELi vahendid moodustavad mitmes liikmesriigis märkimisväärse osa avaliku sektori investeeringutest. Igale riigiaruandele on lisatud ettepanekud ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevaste vahendite võimaliku kasutamise kohta.

Riigiaruannetes hinnatakse, kui edukalt on liikmesriigid komisjoni 2018. aasta juuli riigipõhiseid soovitusi rakendanud. 2011. aastal pärast Euroopa poolaasta kehtestamist esitatud soovitustest kolmveerandi rakendamine on olnud suuremal või vähemal määral tulemuslik.

Eesti riigiaruanne 

Eesti riigiaruande kohaselt loob viimaste aastate tugev majanduskasv head eeldused tegelemaks pikaajaliste väljakutsetega riigi konkurentsivõime tõstmisel. Hoolimata headest majanduskasvu näitajatest on konkurentsivõime säilitamiseks vajalik veelgi suurendada tööjõu tootlikkust, mis jääb endiselt alla palgakasvule. Eesti suurimaks väljakutseks on demograafilisest langusest tulenev tööjõu hulga vähenemine ja tööturul vajalike oskuste puudus, mis on saamas takistuseks ettevõtete investeeringutele. Tööealise elanikkonna märgatav vähenemine suurendab ka survet tööjõukuludele.

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni on jätkuvalt tagasihoidlikud, mis osaliselt selgitab ka madalat tootlikkuse taset. Tugevam seos Eesti teadustegevuse ja ettevõtlusvaldkondade vahel aitaks kaasa innovatsiooni edendamisele ja majanduskasvule.

Sotsiaalvaldkonnas on Eesti jaoks suurimaks probleemiks ajakohase sotsiaalse turvavõrgu loomine ning kvaliteetsete sotsiaalteenuste kättesaadavus. Jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk, eelkõige pensionäride hulgas. Kasvamas on regionaalsed erinevused Tallinna piirkonna ja ülejäänud Eesti vahel, seda nii sissetulekute taseme kui ka sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste kättesaadavuse poolest.

Taustteave

Talvepakett on osa on iga-aastasest ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise tsüklist ehk Euroopa poolaastast. Sellele eelnes novembris 2019. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovituse (sügispakett) avaldamine. Neis dokumentides esitati Euroopa tasandi prioriteedid eelseisvaks aastaks. Talvepaketiga nihkub tähelepanu Euroopa poolaasta riiklikule mõõtmele.

See põhineb komisjoni 2019. aasta talvise majandusprognoosi uusimatel andmetel ning pideval dialoogil liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, et vaadata läbi aja jooksul saavutatu. Riigiaruannete põhjal töötavad liikmesriigid aprilli keskpaigaks välja oma riiklikud programmid, samuti on need komisjoni kevadiste riigipõhiste soovituste (kevadpakett) alus.

Lisateave
Teabekiri: Euroopa poolaasta talvepakett
28 riigi aruanded
Teatis riigiaruannete peamiste tulemuste kohta
Euroopa poolaasta tsükli ajakava
Pressiteade täismahus

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

Rohkem uudiseid