Euroopa Komisjon esitas 2. mail ettepaneku pragmaatilise ja tänapäevase pikaajalise eelarve kohta aastateks 2021–2027.
See on aus vastus tänasele reaalsusele, kus Euroopalt oodatakse suurema rolli võtmist julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel ebastabiilses maailmas, ent kus Brexit jätab liidu eelarvesse märkimisväärse tühimiku. Ettepaneku kohaselt astutakse nendele probleemidele vastu ühest küljest kulusid vähendades ja teisest küljest sama palju uusi vahendeid kasutusele võttes. Liidu uusi ja peamisi prioriteete rahastatakse endisel tasemel või varasemast rohkemgi, mistõttu tuleb teistes valdkondades kulusid vältimatult kokku tõmmata. Kaalul on palju ja käes on aeg tegutseda vastutustundlikult. Tänane eelarve ettepanek on seetõttu nii fookustatud kui ka realistlik.
Komisjoni ettepaneku kohaselt viiakse liidu eelarve vastavusse ELi poliitiliste prioriteetidega ning selles on keskendutud valdkondadele, kus liidul on parimad võimalused tulemusi saavutada, seega on see mõeldud Euroopale, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi.
„Täna on meie liidu jaoks oluline hetk. Uus eelarve on võimalus vormida meie tulevikku uue ja ambitsioonika 27 liikmesriigiga liiduna, mida seob solidaarsus. Tänase ettepanekuga esitame pragmaatilise kava, kuidas vähemaga rohkem ära teha. Majanduslik pärituul purjedes annab meile pisut hingetõmbeaega, kuid ei kaitse meid selle eest, et mõningates valdkondades peame kulusid kokku hoidma. Esmakordselt tagame õigusriigi mehhanismiga usaldusväärse finantsjuhtimise. See tähendab, et maksumaksja rahaga tuleb mõistlikult ümber käia. Järgmise sammu peavad astuma Euroopa Parlament ja nõukogu. Ma olen kindlalt veendunud, et kokkuleppele tuleks jõuda enne järgmisel aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Komisjon teeb ettepaneku pikaajalise eelarve kohta, mille kulukohustused aastatel 2021–2027 moodustavad 1135 miljardit eurot (väljendatuna 2018. aasta hindades), mis on võrdväärne 1,11%ga 27 ELi liikmesriigi kogurahvatulust. Selline kulukohustuste maht tähendab, et makseid tehakse 1105 miljardi euro (mis vastab 1,08%-le kogurahvatulust) väärtuses (2018. aasta hindades). See hõlmab ELi peamise arengukoostööd rahastava vahendi Euroopa Arengufondi lisamist ELi eelarvesse. Viimane toimis seni valitsustevahelise kokkuleppena. Inflatsiooni arvesse võttes on uue eelarve maht võrreldav praeguse, 2014.–2020. aasta eelarve suurusega.
Uute ja kiireloomuliste prioriteetide elluviimiseks tuleb praeguseid rahastamismäärasid suurendada. Kui nüüd investeerida sellistesse valdkondadesse nagu teadusuuringud ja innovatsioon, noored, digitaalmajandus, piirihaldus, julgeolek ja kaitse, aitab see tulevikus tagada jõukust, jätkusuutlikkust ja julgeolekut.
Samal ajal on komisjon kriitiliselt uurinud, millistes valdkondades oleks võimalik kulusid kokku hoida ja tulemuslikkust parandada. Komisjon teeb ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamist mõõdukalt vähendada – mõlema puhul umbes 5% võrra –, et kajastada 27 liikmesriigiga liidu uut olukorda. Näiteks on ühtekuuluvuspoliitikal üha olulisem roll struktuurireformide ja rändajate pikaajalise integratsiooni toetamises.
Komisjoni sõnul peaks eelarve olema tänapäevane, lihtne ja paindlik. Selleks et toetusesaajate ja korraldusasutuste jaoks bürokraatiat veelgi vähendada, tuleb eeskirjad sidusamaks muuta ja tugineda ühtsele reeglistikule. Samuti tuleb kehtestada selgemad eesmärgid ja keskenduda rohkem tulemuslikkusele.
Uue eelarve struktuur on selgem ja paremini liidu prioriteetidega seostatud. Praegu on vahendid jaotatud liiga paljude programmide ja rahastamisvahendite vahel nii ELi eelarve piires kui ka väljaspool eelarvet. Seetõttu on komisjoni ettepanek vähendada programmide arvu rohkem kui kolmandiku võrra (praeguselt 58-lt 37-le).
Viimaste aastate probleemid, eeskätt 2015. aasta rände- ja pagulaskriis on selgelt näidanud, et paindlikkuse piirangud praeguses ELi eelarves ei ole lasknud liidul reageerida piisava kiiruse ja tulemuslikkusega. Komisjoni ettepanekuga nähakse seetõttu ette paindlikkuse suurendamine programmide sees ja vahel, kriisiohjamisvahendite tugevdamine ja uue „liidu reservi“ loomine, et tulla toime ettenägematute sündmustega ja reageerida hädaolukordadele sellistes valdkondades nagu julgeolek ja ränne.
Üks suuremaid uuendusi kavandatavas eelarves on ELi rahastamise tugevam sidumine õigusriigi toimimisega. Õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kehtestada uus mehhanism, et kaitsta ELi eelarvet finantsriskide eest, mis on seotud üldistunud puudustega õigusriigi toimimises liikmesriikides. Uued kavandatavad vahendid võimaldaksid liidul peatada, vähendada või piirata juurdepääsu ELi vahenditele viisil, mis on proportsionaalne õigusriigi toimimises esinevate puuduste laadi, raskusastme ja ulatusega.
Tugeva ja stabiilse majandus- ja rahaliidu tagamiseks on uues mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud kaks uut vahendit: uus reformide tugiprogramm, mille kogueelarve on 25 miljardit eurot ja mis pakub kõigile liikmesriikidele rahalist ja tehnilist abi oluliste reformide läbiviimiseks, ning Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend, mis aitab säilitada investeeringute taset suurte asümmeetriliste vapustuste korral. Vahend alustab ELi eelarvest antavate kompensatsioonilaenudega summas kuni 30 miljardit eurot, millele lisandub rahaline toetus liikmesriikidele intressikulude katteks.
Uued prioriteedid vajavad uusi investeeringuid. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku rahastada neid osaliselt värske rahaga (umbes 80% ulatuses) ning osaliselt kulude ümberpaigutamise ja säästude kaudu (umbes 20% ulatuses). Komisjon sõnul tuleb ajakohastada ja lihtsustada olemasolevat üldist rahastamise süsteemi (omavahendid) ning mitmekesistada eelarve tuluallikaid.
Täna esitatud kava kohaselt tuleks praeguseid käibemaksupõhiseid omavahendeid lihtsustada ja kehtestada uued omavahendid, mis on seotud ELi poliitiliste prioriteetidega. Kavandatud uute omavahendite hulka kuuluvad 20% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest; 3%-lise sissenõudmismäära kohaldamine uuele äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile (mis võetakse kasutusele pärast vajalike õigusaktide vastuvõtmist); riiklikud osamaksed, mis arvutatakse igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse alusel (0,80 eurot/kg). Uued omavahendid moodustavad ligikaudu 12% ELi kogueelarvest.
Samuti teeb komisjon ettepaneku kaotada kõik tagasimaksed ja vähendada summat, mille liikmesriigid ELi eelarve jaoks tollimaksude (mis on üks omavahenditest) kogumisel endale jätavad, 20%-lt 10%-le.
Selleks et vältida mõnede liikmesriikide osamaksete märkimisväärset ja järsku suurenemist, teeb komisjon ettepaneku tagasimaksed kasutusest kõrvaldada järk-järgult viie aasta jooksul.
Tänastele ettepanekutele tuginedes esitab komisjon lähinädalatel üksikasjalikud ettepanekud tulevaste valdkondlike rahastamisprogrammide kohta (vt 1. lisa).
Otsuse ELi tulevase pikaajalise eelarve kohta peab tegema nõukogu ühehäälselt, olles saanud Euroopa Parlamendi nõusoleku. Ajastus on ülioluline. Läbirääkimised ELi praeguse pikaajalise eelarve üle võtsid liiga kaua. Selle tulemusena hilinesid tähtsad rahastamisprogrammid ja projektid, millel oli suur potentsiaal ergutada majanduse elavdamist, lükkusid edasi.
Seetõttu tuleks eelarveläbirääkimisi pidada esmaseks prioriteediks ning saavutada kokkulepe enne Euroopa Parlamendi valimisi ja Sibiu tippkohtumist 9. mail 2019.
Lisateave
- Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: küsimused ja vastused (2. mai 2018)
- Teabelehed ja õigustekstid (2. mai 2018):
- Teatis, mille lisas on kirjeldatud kõiki programme
- Mitmeaastase finantsraamistiku määrus (2. mai 2018)
- Määrus eelarve täitmise kohta kooskõlas õigusriigi põhimõttega
- Institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta
- Omavahendite otsus, rakendusettepanekud ja nendega seotud talituste töödokument
- Määrus, rakendusmäärus, määruse nr 1553/89 muutmine
- Käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindel ühtne kord (nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89)
- Kulude läbivaatamist käsitlev talituste töödokument
- Oluline teave ELi tulevase eelarve – mitmeaastase finantsraamistiku (2021-2027) kohta
- Teatis ja teabelehed (pressiteade, 14. veebruar 2018)
- Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (28. juuni 2017)
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767