Euroopa Komisjoni majandusaruanne: Eesti suurimaks väljakutseks on tööjõu hulga vähenemine ja ettevõtete madalad investeeringud teadus- ja arendustegevusse

Euroopa Komisjon rõhutas täna oma iga-aastases liikmesriikide majandus- ja sotsiaalolukorra hinnangus, kui oluline on suurendada investeeringuid ning rakendada vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hästi läbimõeldud reforme.

Probleemid on riigiti väga erinevad 

Riikide olukorda hinnatakse seekord ajal, kui Euroopa majandus eeldatavasti kasvab – küll mõõdukamas tempos – seitsmendat aastat järjest. Tööhõive on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Ka riikide rahandus on paranenud, kuigi mõnes riigis on võlatase endiselt kõrge. Samas on tootlikkuse tase jätkuvalt madal, rahvastik vananeb üha kiiremini ja tehnoloogia kiire areng mõjutab tööturgu. Mõnes liikmesriigis jääb leibkonna tegelik sissetulek allapoole kriisieelset taset. Noorte töötust on oluliselt vähendatud, kuid mõnes liikmesriigis on see endiselt liiga kõrge.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici ütles: „Oleme põhjalikult analüüsinud ELi 28 liikmesriigi majandust, et teha kindlaks probleemid ja tagada, et need lahendatakse aegsasti. Tänu majanduskasvule ja poliitilisele tegevusele lahenevad mitmed Euroopa ebakõlad, kuid pikaajalised väljakutsed säilivad. Võttes arvesse sel aastal aeglustuvat majanduskasvu, on veelgi olulisem, et valitsused tugevdaksid majanduse vastupanuvõimet: vähendaksid võlga, suurendaksid tootlikkust, investeeriksid rohkem ja arukamalt ning kõrvaldaksid ebavõrdsuse.

Tänase paketiga algatas komisjon muu hulgas arutelu liikmesriikide investeerimisprioriteetide üle ning esitab esimesed mõtted, millistele valdkondadele ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saab tulevasel eelarveperioodil 2021–2027 abi anda. See võimaldab tagada ka suurema kooskõla majanduspoliitika koordineerimise ja ELi vahendite kasutamise vahel, võttes arvesse, et ELi vahendid moodustavad mitmes liikmesriigis märkimisväärse osa avaliku sektori investeeringutest. Igale riigiaruandele on lisatud ettepanekud ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevaste vahendite võimaliku kasutamise kohta.

Riigiaruannetes hinnatakse, kui edukalt on liikmesriigid komisjoni 2018. aasta juuli riigipõhiseid soovitusi rakendanud. 2011. aastal pärast Euroopa poolaasta kehtestamist esitatud soovitustest kolmveerandi rakendamine on olnud suuremal või vähemal määral tulemuslik.

Eesti riigiaruanne 

Eesti riigiaruande kohaselt loob viimaste aastate tugev majanduskasv head eeldused tegelemaks pikaajaliste väljakutsetega riigi konkurentsivõime tõstmisel. Hoolimata headest majanduskasvu näitajatest on konkurentsivõime säilitamiseks vajalik veelgi suurendada tööjõu tootlikkust, mis jääb endiselt alla palgakasvule. Eesti suurimaks väljakutseks on demograafilisest langusest tulenev tööjõu hulga vähenemine ja tööturul vajalike oskuste puudus, mis on saamas takistuseks ettevõtete investeeringutele. Tööealise elanikkonna märgatav vähenemine suurendab ka survet tööjõukuludele.

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni on jätkuvalt tagasihoidlikud, mis osaliselt selgitab ka madalat tootlikkuse taset. Tugevam seos Eesti teadustegevuse ja ettevõtlusvaldkondade vahel aitaks kaasa innovatsiooni edendamisele ja majanduskasvule.

Sotsiaalvaldkonnas on Eesti jaoks suurimaks probleemiks ajakohase sotsiaalse turvavõrgu loomine ning kvaliteetsete sotsiaalteenuste kättesaadavus. Jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk, eelkõige pensionäride hulgas. Kasvamas on regionaalsed erinevused Tallinna piirkonna ja ülejäänud Eesti vahel, seda nii sissetulekute taseme kui ka sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste kättesaadavuse poolest.

Taustteave

Talvepakett on osa on iga-aastasest ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise tsüklist ehk Euroopa poolaastast. Sellele eelnes novembris 2019. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovituse (sügispakett) avaldamine. Neis dokumentides esitati Euroopa tasandi prioriteedid eelseisvaks aastaks. Talvepaketiga nihkub tähelepanu Euroopa poolaasta riiklikule mõõtmele.

See põhineb komisjoni 2019. aasta talvise majandusprognoosi uusimatel andmetel ning pideval dialoogil liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, et vaadata läbi aja jooksul saavutatu. Riigiaruannete põhjal töötavad liikmesriigid aprilli keskpaigaks välja oma riiklikud programmid, samuti on need komisjoni kevadiste riigipõhiste soovituste (kevadpakett) alus.

Lisateave
Teabekiri: Euroopa poolaasta talvepakett
28 riigi aruanded
Teatis riigiaruannete peamiste tulemuste kohta
Euroopa poolaasta tsükli ajakava
Pressiteade täismahus

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427