Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!

Head Võru maakonna kollektiivide juhid!

Elame ajal, kui kõigil on kogu aeg kiire. Elu uperpallid muudavad meid närviliseks ja pahuraks. Aega ei jätku kõigeks, milleks vaja; kõigeks, mis on hea. Mida teha? Mis tooks tagasi rõõmu ja rahu?

“Rutul on ruga taga”, ütleb vanasõna. Viimane aeg on teha paus. Teeme seda koos ja võtame aega…aega hingata ja märgata, kuulatada ja vaiki olla, rõõmustada ja armastada, puhata ja tänu tunda selle eest, mis on hea.

Koos lauldes ja tantsides unustame igapäevamure ja leiame üles naeratuse!

TERE TULEMAST Võru maakonna laulu- ja tantsupeole “VÕTA AIGU…” 20. mai 2023 Kubija lauluväljakul.

“Palju siis pidu on elus, peamine, oleme elus…”, see loeb.

Hea laulja ja tantsija, dirigent ja tantsuõpetaja, lähme koos, võtame elu ja aja ja leiame rõõmu!

Pealavastaja: Tea Kõrs, tea.kors@gmail.com, telefon 56919358

Muusikajuht: Signe Rõõmus, signe@tamula.edu.ee, telefon 56646042

Vahetekstid: Tea Kõrs

Kunstnik: Marika Vaher

Tehniline juht: Margus Külm – kontakt 5226374

Projektijuht: Kristi Vals – kontakt 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

Kaaskorraldaja: Maie Pau

 

Siin on DRIVE kaust, kuhu on lisatud kogu peo repertuaar.

Võru maakonna laulu – ja tantsupeo info ja õppematerjal

Kausta hakkame järjest materjale lisama. Kellel on soovi lisainfo või materjalide järele, palun kirjutage.

NB! Lahtine on veel ka orkestrite repertuaar! Suhtleme orkestrite juhtidega ja täiendame ka seda osa.

 

Eelregistreerimine peole kuni 1. detsember 2022.

Registreerimiseks palun klikka lingil ja täida registreerimisvorm:

https://forms.gle/hXjWLXbjj8MdbAfb7

 Soovin meile sooja ja toetavad koostööd maakonna peo ühisel ettevalmistamisel!

Küsimuste ja täpsustuste korral palun kindlasti helistage või kirjutage.

Foto: Võru maakonna laulu- ja tantsupidu 2022, pildistas Aigar Nagel

 

Lisainfo:

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!

Koosloome arendusprogrammi on oodatud osalema kultuurivaldkonna eestvedajad, noortevaldkonna- ja vabaühenduste eestvedajad, haridusasutuste töötajad, turismiettevõtjad nii avalik kui ka erasektori esindajad, kes vajavad uuenduslikke lähenemisi mitme osapoolega koostööprojektide disainimiseks ja juhtimiseks.

Koosloome arendusprogrammi saab osalema 6 meeskonda/ideed (ühe meeskonna suurus 4 kuni 6 inimest)

Koolitusprogramm koosneb ühest virtuaalsest ettevalmistavast koolitusest ja kahest füüsilistest töötoast.

Koolituspäevad on:  7. november (virtuaalne) ja 17.-18.november. 

Koolitusprogrammi jooksul saavad osalised teada:

Koolitusprogrammi tulemusena saavad osalised tööriistad, kuidas koostada mitme osapoolega arenduskavasid või projekte. Töötubades valmivad reaalsed arenduskavad või arendusprojektid.

Koolitus lähtub “learning by doing” metoodikast, kus praktika osakaal on vähemalt 75%. Eesmärgiks on pakkuda õppimiseks ja eksperimenteerimiseks turvalist ja loovat keskkonda, kus saab koolitaja juhendamisel õppida koosloome rakendamist.

Koosloome on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jõustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesmärk. Koosloome võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja sobib hästi arengu- ja tegevuskavade koostamiseks ning koostööprojektide kavandamiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate osaliste omavahelisest koostööst.

Koosloome eelised võrreldes tavalise protsessiga:

Uuringud väidavad, et 70% kõigist muudatustest ebaõnnestuvad, kuid kui osalised on kaasatud ja muudatuste protsessile pühendunud, siis muudatuste püsimise tõenäosus suureneb 30%.[1]

7.11 kell 12.00 – 15.30 toimuv moderaatorikoolitus on ettevalmistav koolitus, milles mitte osalemine otseselt ei takista järgmistel päevadel osalemist. Järgmised koolitused on kontaktsed (17.11 kell 9.00 – 17.00 ja 18.11 kell 9.00 – 15.30 ) need on sisuliselt seotud ja oluline on järjepidev osalemine.

Ootame osalema meeskondi (3-6 inimest meeskonnas) aga kui sul ei ole veel meeskonda aga soovid osaleda, siis registreeru ikka või võta ühendust.

KOOLITUSPROGRAMMI KAVA:

  1. Päev (virtuaalne): moderaatorite ettevalmistus

Teooria: koosloome teooria

Teooria: moderaatori roll ja ülesanded

Praktika: koosloome modereerimine

  1. Päev

Teooria: CO-CREATE mudel

Praktika: osapoolte kaardistamine

Praktika: ühise visiooni loomine

Praktika: takistuste kaardistamine

  1. Päev

Praktika: innovaatiliste lahenduste loomine takistuste ületamiseks

Praktika: lahenduste valik

Praktika: tegevuskavade koostamine

Koolituse viib läbi Eestis suurima kogemusega koosloomejuht ja disainmõtlemise ekspert Rasmus Pedanik.

Koolitusel õpetatava metoodika alusel on endale arenduskavad koostanud sellised organisatsioonid nagu: Vabamu, Eesti Instituut, Viimsi Vald, Viljandi Vald, Põhja-Pärnumaa Vald, Luunja Vald, Tartu Ülikool jt

REGISTREERI END OSALEMA SIIN  hiljemalt 4. november.

Koosloome arendusprogramm toetab Võru maakonna arengustrateegia ja „Loov Võru maakond tegevuskava“ elluviimist.

Laiem eesmärk on läbi koosloome programmi hoogustada Võru maakonna omavalitsuste koostööd kultuurivaldkonna sees ja valdkondade üleselt ning suurendada avaliku sektori, erinevate võrgustike, ettevõtjate ja kogukondade omavahelist koostööd.

Koosloome arendusprogrammis osalemine on TASUTA!

Koolitusprogrammi korraldab Võrumaa Omavalituste Liit ning toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER meetme 3 “Koostöö ja ühistegevuse arendamine” raames.

Koolitaja pikem tutvustus

Rasmus Pedanik, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor asutaja ja tegevjuht

Rasmusel on üle 15 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimased seitse aastat on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome arenguprogramme avalikule sektorile, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele. Rasmus on juhtinud üle 350 koosloome töötoa ja ligi 40 koosloome arendusprojekti. Rasmus on täiendanud ennast teenusedisaini ja koosloome metoodikate õppimisel Aalto, Helsinki, Gardiffi, Oxfordi ja Harvardi ülikoolide juures. Rasmusel on rahvusvaheline protsessijuhi (fassilitaatori) sertifikaat (IAF) ja avalikus sektoris koosloome juhtimise sertifikaat Harvardi ülikoolist. Rasmus lõpetab õpinguid Tartu Ülikoolis doktorantuuris, kus tema uurimistöö teemaks on koosloome metoodika arendamine. Lisaks õpetab Rasmus Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmõtlemist ja koosloomet. 2016. – 2017. aastal kuulus Rasmus Riigikantselei juures tegutsenud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma. Varasemalt on Rasmus töötanud Riigikontrollis ja Siseministeeriumis regionaalministri nõunikuna. Rasmus kuulub Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühma.

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab). Si-Lab on 2017. aasta asutatud sotsiaalne ettevõte eesmärgiga uurida, arendada ja rakendada koosloomet, disainmõtlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Si-Labi meeskonnal on Eestis suurim kogemus disainmõtlemisel põhinevate koosloome arenguprogrammide disainimisel ja elluviimisel. Si-Lab on ka ainuke organisatsioon Eestis, kelle peamiseks eesmärgiks on kooloome metoodika teaduslik arendamine. Metoodika arendamisel teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Si-Lab on juhtinud tänaseks üle 400 koosloome töötoa ja viinud ellu 40 koosloome projekti. Meie programmides, töötubades, koolitustes ja projektides on osalenud üle 2000 inimese. Meie arenguprogrammidest ja projektidest on kirjutatud magistritöid ja teadusartikleid. Lõpujärgus on kaks doktoritööd.

Alates 2021. aastast on Si-Lab Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade ja koosloome arendamise suunal eesmärgiga töötada välja ja juurutada kaks horisontaalset koostöömudelit: 1) kohalikule omavalitsusele võrgustiku põhine kogukonna kaasamise ja arendamise mudel ning 2) sektorite ülene koostöömudel piirkondlike probleemide lahendamiseks.

Koosloome metoodika arendamisel lähtume me korraga maailma parimast praktikast kui kohalikest oludest olles edukalt Eestisse importinud ja siia kohandanud mitu erinevat koosloomelist probleemide lahendamise metoodikat, milles me omame ka sertifikaate: Action Learning (ILM), Technology of Participation (IAF), Oxford Scenario Planning, Creating Collaborative Solution (Harvard) jt.

Si-Labi klientideks ja koostööpartneriteks on peamiselt avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Oleme teinud koostööd mh Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Haridus- ja Noorsooameti, Innotiimi, Tallinna Linnavalitsuse, Tartu Linnavalitsuse, Viimsi valla, Vabaühenduste Liidu, Vabamu jt. institutsioonide ja organisatsioonidega.

Lisainfo:
Kristi Vals, Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

 

 

 

 

 

 

 

[1]  https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/changing-change-management

Novembri lõpus kui tähistatakse kodanikupäeva, on meilgi Võru maakonnas soov esile tõsta kodanikuühiskonna tegemised ja algatused, koosloomised ja ühised ettevõtmised. Tunnustame inimesi, kes oma ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning andud oma panuse Võru maakonna kodanikuühenduste tegemistesse, kiidame ühendusi, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, väärtustame ettevõtteid, kes on toetanud kodanikuühiskonda ja valime taas maakonna aasta küla.

Esitatud kandidaat peab vastama vähemalt ühele statuudis välja toodud kriteeriumile.

Võru maakonna tegusa kodaniku tunnustuse saaja:

 Võru maakonna silmapaistva ühenduse tunnustuse saaja:

 Kodanikuühiskonda toetanud ettevõtte/ettevõtja tunnustuse saaja:

Aasta küla / külade piirkonna tunnustuse saaja:

Kõigi tunnustatavate nimed avaldatakse tänutäheks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Tunnustuse andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud kandidaatidest. Komisjonil on õigus omistada tunnustatutele täiendavaid aunimetusi (nt loovuse sütitaja, kogukonna vedur, Võrumaa uuendaja, säravaim tegu jne). Tunnustatud kuulutatakse välja pidulikul tunnustamisüritusel 26. novembril.

Palun anna meile hiljemalt 6. novembriks teada, keda võiksime sel aastal tunnustada ja lisa kirjeldus, et miks just neid. Täida ankeet. Paberkandjal taotlused saata Võrumaa Arenduskekuse aadressile Jüri tn 12, Võru linn 65605.

Tunnustamist korraldab ja rahastab Võrumaa Arenduskeskus koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Loe lähemalt vabaühenduste rubriigist.

Fotol möödunud aasta laureaadid.

Lisainfo
Katrin Volman
vabaütisüisi nõvvuandja
Võrumaa Arenduskeskus
mob 525 1750
e-post katrin.volman@vorumaa.ee

9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST” 

Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro-Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas.

Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).

Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm.

Õhtul naudime suurejoonelist võro-seto kultuuriprogrammi ning lavale astuvad ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist. Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored arutlevad noorte jaoks olulistel teemadel. Fookusesse tulevad kolm teemat: “Kuidas säilitada positiivne mõtteviis?”, teemat juhib Peaasi.ee;

“Minu hobi on minu elukutse ja elu kutse”, teemat juhib Ethel Hainsoo; “Kogukonna turvalisus on minu asi”, teemat juhib Arvi Suvi.

Noortel on võimalus soetada endale noorteFESTi sümboolikaga T-särk. Ööbimine on Värska Gümnaasiumis, kohapeal pakutakse noortele toitlustust.

Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ja kõiki kultuurihuvilisi.

Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest

Registreeri ennast osalema: https://bit.ly/3dmoenA

Eelmisel aastal toimus esimene noortefestival Varstu kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.

Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhata, telefon 5171796

 

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

 

Rahandusministeeriumi pressiteade
01.09.2022

1. septembrist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot projekti kohta, taotluste esitamise tähtaeg on 3. oktoober.

Käesoleval aastal panustab riik koos kevadel toimunud vooruga kogukondade arengusse kokku 1,36 miljoni eurot.

„On suur rõõm näha, et meil on palju hakkajaid kohaliku elu eestvedajad, kellele kodukoha arengud on südameasjaks,“ sõnas riigihalduse minister Riina Solman. „Eestimaa erinevates nurkades saavad tänu sellele ellu kutsutud paljud vahvad ettevõtmised. Näiteks korraldatakse Saaremaa eri kihelkondades „tansiöhtaid“, Ida-Virumaal on koostamisel Illuka mõisakooli aabits, Järvamaal lavastatud 100 osalisega kogukonna muusikal Albu mõisa hariduselust ja palju-palju muud,“ tõi Solman välja.

Ministri sõnul soovitakse kohaliku omaalgatuse programmiga aidata kaasa tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ja püsimisele ning toetust saab taotleda kahest meetmest. „Kogukonna arengu meetmega panustatakse teadmiste ja oskuste kasvu, identiteedi tugevnemisse ja koostöösse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot. Teise meetmega panustatakse ühistegevust soodustavate avalike objektide rajamisse ja arendamisse või vajalikesse teenustesse, maksimaalne rahasumma on 4000 eurot,“ selgitas ta.

Riigi Tugiteenuste Keskuse projektikoordinaatori Tiina Loorandi hinnangul on programm jätkuvalt väga vajalik ja populaarne, seda näitab suur esitatud taotluste arv. „Näiteks kevadvoorus esitati meile 613 taotlust mahus 1,6 miljonit eurot. Neist sai rahastuse 302 projekti summas 774 190 eurot, millega toetati nii kogukondlikku arengut, investeeringuid kui teenuseid,“ rääkis Loorand.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas https://etoetus.struktuurifondid.ee, kuhu saab taotlusi esitada 3. oktoobrini kuni kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid.

Täpsem info ja juhendid on leitavad: https://vorumaa.ee/vabauhendused/kop/

Projektitaotluse kirjutamisel küsi nõu vabaühenduste konsultandilt:
Katrin Volman, katrin.volman@vorumaa.ee, tel 525 1750

Lisainfo: Karin Plakk, karin.plakk@vorumaa.ee, projektispetsialist, tel 5381 1809.

Justiitsministeerium kutsub üles esitama kandidaate „Õiguse eest seisja“ auhinnale, millega tunnustatakse inimesi või inimeste ühendust, kes on oma algatuse, käitumise, suhtumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.

Justiitsministeerium annab „Õiguse eest seisja“ auhinda välja alates 2018. aastast iga kahe aasta järel. Traditsiooni algatas Justiitsministeerium Eesti Vabariigi ning ühtlasi õigusriigi 100. aastapäeva puhul. 1992. aastal vastu võetud Põhiseaduse 30. sünnipäeva tähistamiseks soovib Justiitsministeerium
taas tunnustada õiguse eest seisjaid. Justiitsministeerium annab auhinna üle 6.-7. oktoobril Tartus toimuvatel Eesti õigusteadlaste päevadel, mis on sel korral samuti pühendatud põhiseaduse juubelile.

Ootame tunnustusauhinna kandidaatide ettepanekuid hiljemalt 12. septembriks 2022 e-kirja teel aadressil info@just.ee märksõnaga „Õiguse eest seisja“.
Kandidaate „Õiguse eest seisja“ tunnustusauhinnale saavad esitada kõik üksikisikud ja
organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ettevõtted.
Palume ettepanekud esitada kirjalikult vabas vormis.

Ettepanek peab sisaldama:

Kandidaatide hindamiseks ning nominentide väljaselgitamiseks on Justiitsministeeriumi juurde
moodustatud üheksaliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Justiitsministeeriumi kantsler (komisjoni
esimees), Riigikohtu esimees, Advokatuuri esimees, Juristide Liidu president, Notarite Koja esimees,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ning Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koja esimees.

2020. aastal pälvisid tunnustuse Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Sootak ja emeriitadvokaat
Aleksander Glikman. 2018. aastal pälvisid tunnustuse riigikohtunik Saale Laos, vandeadvokaat Paul
Varul ning tollane Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

Õiguse eest seisja tunnustuse kohta leiab rohkem infot justiitsministeeriumi kodulehelt.

Tartu 2024 ootab häid ideid väärtuspõhisteks kogukonnasündmusteks!

Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ametlikku põhiprogrammi ja selle tegevusi koordineerivad Lõuna-Eesti LEADER tegevusgrupid.

Milliseid üritusi võiks kogukonnaprogrammi raames korraldada? 
Seda saab iga kogukond ise otsustada ja välja pakkuda. On oluline, et planeeritav sündmus tõstaks hästi esile Lõuna-Eesti väärtusi – puhast loodust ja mitmekülgset kultuuripärandit.

Tegemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool, kellega kogukonnad saavad huvi korral teha koostööd. Lisainfot Tartu Maailmaülikooli kohta leiab siit.

Kes saavad avatud taotlusvooru oma ideid esitada?
Taotlema on oodatud mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad ning kavandavad väärtuspõhist sündmust LEADER tegevusgruppide omavalitsuspiirkondades:

Kuidas toetatakse sündmuste elluviimist?
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi valitud sündmused osalevad 2022. aasta novembrist arendusprotsessis, mille raames toimuvad koolitusseminarid ja mentorkohtumised, et aidata ette valmistada sündmuste läbiviimine. Toetust sündmuste läbiviimiseks annavad kohalikud LEADER tegevusgrupid LEADER meetmest ning SA Tartu 2024 toetusest. Kohalik LEADER tegevusgrupp sõlmib lepingu toetust saava sündmuse korraldajaga.

Mida kandideerimiseks teha tuleb?
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi kandideerimise tingimused ja taotlusvormi saab leiab siitTäpsemat infot ja nõu taotlusvoorus osalemiseks saab Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppidest.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm ootab kogukondade ettepanekuid avatud taotlusvooru kuni 15. augustini 2022.

Ootame teie ideid, et üheskoos Lõuna-Eesti veelgi paremini nähtavaks teha ja olla osa meie piirkonna tippsündmusest – Euroopa kultuuripealinnast!

Kogukonnaprogrammi eesmärk on anda hoogu omavahelisele koostööle ja tugevdada Lõuna-Eesti identiteeti, et Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis tutvustada üheskoos kogu Lõuna-Eesti piirkonda meie külalistele just nende väärtuste põhjal, mis on olulised siinsetele inimestele ja kogukondadele. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames korraldatakse aastatel 2023-2024 kokku kuni 24 väärtuspõhist sündmust, mis kutsuvad osalema külastajaid Eestist, Euroopast ja mujalt maailmast.

Louna-Eesti-kogukonnaprogrammi-kutse

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi eestvedajad:

Tartumaa Arendusselts – Kristiina Tammets, Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator, kristiina@tas.ee, tel 5340 9873
Valgamaa Partnerluskogu – Tiina Ivask, tiina@valgaleader.ee, tel 5349 1195
Võrumaa Partnerluskogu – Kerli Kanger, kerli@voruleader.ee, tel 5345 1330
Piiriveere Liider – Endla Mitt, endla@piiriveere.ee, tel 512 7160 

10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.

Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!

Koostöökokkuleppega liitusid:

  1. Baltic Innovation Agency
  2. EASi ja KredExi ühendasutus
  3. Estonian Business School
  4. Heateo Sihtasutus
  5. Keskkonnaministeerium
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus
  7. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  8. Maaeluministeerium
  9. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
  10. Põhjala tehas
  11. SEB Pank
  12. Siseministeerium
  13. Sotsiaalministeerium
  14. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  15. Tallinna linn
  16. Tallinna Tehnikaülikool
  17. Tallinna Ülikool
  18. Tartu linn
  19. Tartu Ülikool
  20. Vabaühenduste Liit
  21. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
  22. VIVITA
  23. Võrumaa Arenduskeskus

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe

 

Pärast kahte aastat toimub 14. mail kell 18 Kubija lauluväljakul taas Võru maakonna laulu – ja tantsupidu, kandes nime “Pidu meie õuel”.

Tänu keerulisele koroonakriisist tulenevale ajale pole juba kaks aastat meie traditsiooniline iga- aastane maakonna laulu- ja tantsupidu toimunud. Sel aastal on ettevalmistus periood hoogsalt käimas ja pidu toimub. Peol astuvad üles maakonna laulu-, tantsu-, võimlemiskollektiivid, puhkpilliorkestrid, nii laste- noorte – kui ka täiskasvanute kollektiivid ja ka külalised naaber maakondadest. Eraldi on peo repertuaaris folklooriplokk ja seto plokk.  Ei puudu ka üllatusesinejad. Lauljaid saadab maestro Riivo Jõgi poolt kokku pandud ansambel. Peole on registreerinud üle 1500 esineja.

Lavastaja Andre Laine sõnul saab dekoreeritud laululavast ühe tavapärane eestlase kodu: “Kui on pidu, siis on oodatud peole lustima ka külalised naaber maakondadest. Lavastus räägib suguvõsa kokkutulekust, kuhu saabuvad lapsed, lapselapsed, tädid, onud, lellepojad. Kokkutulek möödub põnevalt ja sündmusterohkelt. Pidu kestab mitu tundi, sest mitu aastat pole meie kollektiividel olnud võimalus kokku saada ja ühiselt laulda, tantsida ning muusikat teha. Ka kogu lavastus sünnib ühises koostöös, kuhu on kaasatud mitmed kollektiivide juhid ja meie noored näitlejad”

Peo toimumist toetavad: SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru maakonna omavalitsused, Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus

Pidu on tasuta! Kõik on oodatud nautima taas suurejoonelist maakonna laulu – ja tantsupidu!

Lisainfo:

Kristi Vals                                                                                                                                                                        Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist                                                                                                      +372 59129200                                                                                                                                          kristi.vals@vorumaa.ee

PRESSITEADE

04.04.2022

 

SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kandidaate Võru maakonna aasta ema tunnustamiseks

Aasta ema kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta ema kandidaadiks võib üles seada maakonnas elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.

Võru maakonna aasta ema aunimetuse andmise statuut ja taotluse vorm on leitav Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel. Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta ema“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.

 Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprill 2022.

Aasta ema tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Rõuge vallas elav ema Katrin Roop

Tänavune aasta ema kuulutatakse välja emadepäeval, 8. mai toimuval emadepäevale pühendatud kontserdil Võru Kandles.

 

Lisainfo:

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel. 5912 9200

e-post kristi.vals@vorumaa.ee

 

Kredexi teatel on lähikuudel avanemas korteriühistutele eraldi päikesepaneelide paigaldamiseks mõeldud toetuse taotlusvoor, mille tingimuste kokkupanek on lõpujärgus ning meetme avanedes avalikustatakse nõuded taotlemiseks kredex.ee veebilehel, millel tasub silma peal hoida.

KredExi renoveerimislaenu (https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen) abil saavad korteriühistud kortermaja korda teha. Laenuga saab rahastada korterelamute korrastamist alates väiksematest töödest kuni tervikliku rekonstrueerimiseni. Laenu saab kuni 3 miljonit eurot ühistu kohta. Uuendusena on laenutähtaeg nüüd kuni 30 aastat ja intress alates 2%. Renoveerimislaenu saab kombineerida KredExi rekonstrueerimistoetusega, mis koosmõjus annab hoonele uue näo, hea sisekliima ja kaasaegsed elamistingimused.

KÜ-dele suunatud rekonstrueerimistoetuse meede pole küll veel avatud, aga KredExi esindajate sõnul on suur tõenäosus, et korteriühistud saavad taotlusi esitama hakata käesoleva aasta sügisel. Selleks, et toetust taotleda on KÜ-l vaja teha mitmeid ettevalmistustöid. Täisrenoveerimise korral on kohustuslik tehnilise konsultandi kaasamine, (tehniliste konsultantide nimekirja leiab KredExi veebilehelt: https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja-kov/rekonstrueerimistoetus-2020) kes aitab nii dokumentatsiooni koostamisel, hangete läbi viimisel kui taotluse esitamisel. Esmaste tegevustena korraldatakse projekteerimishange ning seejärel toimub projekteerimine. Projekti valmides selgub läbi hanke renoveerimistööde maksumus. Hoonel peab olema energiamärgis, selle puudumisel tuleb see taotleda. Vajalik on omanikujärelvalve. Hoone täisrenoveerimise korral saavad Võru maakonna korteriühistud toetust taotleda 50% ulatuses. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad lisaks ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenus. Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis. Toetust on võimalik taotleda ka 10% vähem, kui ei täideta kõiki ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet. Eelnevalt teostatud töid ei pea ümber tegema, kui suudetakse saavutada teiste töödega soovitud energiatõhususarvu klass. Erinevaid ettevalmistustöid jagub, nende seas aitab orienteeruda Võrumaa Arenduskeskuse korterelamu toetusmeetmete konsultant. Konsultanti on võimalik kutsuda tasuta osalema korteriühistu üldkoosolekule, aitamaks selgitada teenuste tingimusi. Lisaks pakub KredEx esmast tehnilise konsultandi nõustamist ja hoone ülevaatust, mis on ühistutele samuti tasuta.

Võrumaa Arenduskeskus pakub korteriühistutele tasuta nõustamist KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal. Eelmisel aastal kasutasid Võru maakonna korteriühistud pakutavat teenust lausa 121 korral. Lisaks kutsuti konsultanti kohapealsetele üldkoosolekutele nõustama ja infot jagama 18 korteriühistu poolt, mitmetel kordadel koos tehnilise konsultandiga. Käesoleva aasta esimese paari kuuga on nõu saanud juba üle 40 korteriühistu.

Juba üle 700 korteriühistu on üle-eestiliselt kasutanud võimalust saada oma kodukohas maakondlikust arenduskeskusest tasuta nõustamist. Võta meiega ühendust allpool toodud kontaktidel ja lepime nõustamise kokku.

Jaanus Mark
korterelamu toetusmeetmete konsultant
Võrumaa Arenduskeskus SA
tel +372 521 7587
jaanus.mark@vorumaa.ee

Foto: KredExi toel renoveeritud kortermaja Rõuges, Jaanus Mark

Tänavune Päästeameti projektikonkurss keskendub veeõnnetuste ennetamisele. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Projekti taotluse tingimused asuvad https://www.rescue.ee/et/projektikonkurss-2022 ning taotluse esitamise tähtaeg on 28.03.2022 16:00. 

Veeõnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel kasvutrendis nii Eestis kui ka naaberriikides. Mullu jättis Eestis oma elu märga hauda 60 inimest. Harilikult on Päästeameti  projektikonkursi eesmärk kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, seda ka tänavu, kuid keskendutakse just veeohutusele ja selle tagamisele just füüsilise keskkonna parandamise abil. „Seisame silmitsi kolme põhiprobleemiga – uputakse igas vanuses kalastamisel ja suplemisel ning vanemas eas saavad saatuslikuks kodu läheduses asuvad veekogud. Nii võtsimegi tänavu sihiks toetada just nende kolme õnnetustegrupi ennetusmeetmeid,“ selgitab ennetustöö osakonna nõunik ja projektikonkursi üldkoordinaator Kaisa Üprus-Tali.

Kalastajate uppumiste põhipõhjuseks on turvavarustuse puudumine. Veesõidukiga kalajahile minnes mõeldakse pigem mugavusele kui ohutusele, jäetakse päästevest paati ja selga panemata või hoopiski poodi. Teadagi on päästevestist kasu vaid siis, kui see on seljas, sest õnnetuse korral vees olles on oranži abilist selga saada juba pea võimatu.  Võru valla vabatahtlikud päästjad tulid välja elupäästva ideega paigaldada populaarsete veekogude äärde päästevarustuse kapid, kust on võimalik vajadusel laenata nii päästeveste kui ka muud -varustust. „Tänuväärt idee võiks saada laiemat kasutust ja see on üks erilahendustest, mida võib projektikonkursi raames taotleda,“ sõnab Üprus-Tali.

Suvekuudel suplemisel uppujate arv on küll vähenenud, kuid sellegipoolest uppus mulluse kuumalaine ajal vähemalt kolm inimest nädalas. „Suplemise teevad ohutumaks ohtlikust prügist puhastatud ujumiskohtade põhjad, parandatud ja turvalised (sh libisemiskindlad) vettehüpete sillad mineku kohad, lisaks parandatud või paigaldatud viitega veekogu ohtudele veeohutusstendid,“ ütleb ennetustöö osakonna nõunik. Ka seesuguste tegevuste elluviimiseks võib projektikonkursi rahastust taotleda.

Iga-aastaselt on suureks murekohaks eakate uppumised. Mullu uppus vette kukkumiste ja libastumiste tagajärjel 30 inimest, mis on viie aasta õnnetu rekord. Veel üks moodus teha ohutumaks kogukonna ümbrust läbi projektikonkursi rahastuse, on muuta füüsiliselt ohutuks (eelkõige eakate) kodude lähedal asuvaid veekeskkondi. Selleks on abi veekogude kallaste puhastamisest ja kõva pinnasega täitmisest, veekogudest möödaviivate jalgteede korrastamisest ja nende lähedusse piirete paigaldamisest, ohtlike purrete, lagunenud jalakäijate ja paadisildade asendamisest või parandamisest ning aiamaade ja muude veevõtukohtade läheduses asuvate kastmisvee kättesaamisvõimaluste parandamisest.

„Tänavu on meie eesmärk olla võimalikult pandlik ja bürokraatiavaba – näiteks piisab, kui e-maili teel saadetakse pilt katkisest purdest, summa, mis võib selle parandus või uue paigaldus maksma minna ning mitu inimest sellest kogukonnas abi saab,“ sõnab projektikonkursi üldkoordinaator. Tegevuste elluviimise vahemik on 1. maist kuni 31. augustini.  Üprus-Tali sõnul üheks heaks võimaluseks veeohutuse praktilisi tegevusi ühiselt kogukonnaga plaani võtta ja ellu viia on 7. mail toimuv „Teeme Ära“ talgupäev. Päästeametilt taotletavate rahaliste vahendite alammääraks on 50 ja ülemmääraks on 5 500 eurot.

Päästeameti projektikonkursil on pikk traditsioon ning aastate pikku on keskendutud erinevatel keskkonnaprobleemidel, tuues kasu ja ohutust kogu ühiskonnale. Projekt on laia ampluaaga – läbi aastate on tegeletud vee- ja tuleohutusega ning viimastel aastatel seati eriline rõhk erivajadustega inimeste abistamisele.

Taotlus tuleb esitamise eel kooskõlastada regionaalse koordinaatoriga, kelleks on Valga-, Põlva-, Võru-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaal Riivo Mölter riivo.molter@rescue.ee tel.53479787.

Riivo Mölter
Ennetusbüroo
ennetuspartner
mob: +372 5347 9787
Riivo.Molter@rescue.ee

PÄÄSTEAMET 
Jaama 207 | 50705 Tartu
www.rescue.ee
http://www.facebook.com/paasteamet

1. märtsist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 1. aprill.

Käesoleval aastal toetatakse nii kevadises kui ka sügiseses taotlusvoorus kogukondi kokku 1,3 miljoni euroga. „Kogukonnad on olnud tublid ja leidlikud vooru raha erinevate projektide jaoks kasutama ning rõõmustav on, et järjest enam vahendeid kasutatakse ka kohalike teenuste arendamiseks,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Näiteks Tartumaal on korda tehtud Peedu raudteejaama ootepaviljon, Kavastusse rajatud välijõuväljak ning Naissaare on saanud väga erilise tehnikaekspositsiooniga mere- ja sidemuuseumi,“ nimetas minister.

Riigi Tugiteenuste Keskuse projektikoordinaator Tiina Loorandi sõnul on programm jätkuvalt väga vajalik ja populaarne meede, seda näitab ka suur taotluste arv. „Eelmisel aastal näiteks esitati taotlusvoorudesse kokku 1230 algatust, millest rahastati 524 taotlust summas üle 1,43 miljoni euro,“ märkis ta.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Iga projekti puhul peab omafinantseering olema 10% kogumaksumusest.

Toetust saab taotleda kahest meetmest:
1) kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot;

2) investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja liikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Taotleme on oodatud avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Taotlemine toimub elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas https://etoetus.struktuurifondid.ee, kuhu saab taotlusi esitada 1. aprillini kuni kell 16.30.

Täpsem info ja taotlusvooru tingimused. 
Taotlusvooru infopäev toimub 9. märtsil algusega kell 16:00 Zoomis. Registreeru infopäevale hiljemalt 8. märtsiks! 

Programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Projektitaotluse kirjutamisel küsi nõu vabaühenduste konsultandilt: Katrin Volman, katrin.volman@vorumaa.ee, tel 525 1750

Lisainfo: Karin Plakk, karin.plakk@vorumaa.ee, projektispetsialist, tel 5381 1809.

Neljapäeval, 3. veebruaril kulmineerusid Tartu Ülikooli Delta keskuses kuus kuud kestnud SoFiMa projekti inkubatsiooniprogrammid. Mõlema inkubatsiooniprogrammi kolm parimat meeskonda tulid kokku, et astuda lavale ja esitleda oma ideid investorite ja sotsiaalse ettevõtluse kogukonna esindajatest koosnevale žüriile.

Pitchimise järel valis žürii välja võitjad: 

Palju õnne kõigile võitjatele! Jõudu ja jaksu kõigile inkubatsiooniprogrammides osalenud meeskondadele oma sotsiaalsete ettevõtete arendamisel!  

Inkubatsiooniperiood  

SoFiMa projekti raames toimus paralleelselt kaks inkubatsiooniprogrammi. Septembris alustas TLÜ Social Entrepreneurship Incubator, kus osales seitse tiimi Eestist ja välismaalt. Virtuaalse inkubatsiooniprogrammi raames arendati sotsiaalse ettevõtluse ideid erinevates töötubades ning koostöös mentoritega. Paralleelselt alustasid kümme meeskonda oma teekonda Võrumaa sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, mis oli ennekõike suunatud kohaliku kogukonna murede lahendamisele. Võru inkubatsiooniprogrammis aitasid oma ala eksperdid arendada loodava lahenduse sisu, kohandada finantsmudelit, hinnata idee laiemat mõju, jmt. Inkubatsiooniprogrammiga liitudes olid meeskondade ideed erineva küpsusastmega, kuid kõik astusid edasi jõulisi samme oma idee edasi arendamisel.  

Viimane pingutus 

Mõlemas inkubatsiooniprogrammis valiti välja kolm parimat meeskonda, kes kvalifitseerusid Demo Dayle: 

Need meeskonnad said demopäevale eelnenud nädalatel täiendavaid juhiseid oma idee veenvaks esitlemiseks. Demopäeva hommik algas meeskondadele tegusalt – nad pidi tegema esimese prooviesitlemise koolitajale Aleksander Tõnnissonile (Cocoon Ventures). Aleksander jagas meeskondadele veel viimaseid näpunäiteid ja soovitusi esitluste kohendamiseks. 

Investorite ümarlaud  

Samal ajal kui meeskonnad said viimaseid näpunäiteid, toimus paralleelselt põnev arutelu mõjuinvesteeringute teemal. SoFiMa projekti üheks oluliseks osaks on kokku tuua valdkonna olulisi osapooli, sealhulgas investoreid ja sotsiaalseid ettevõtteid ning mõjuorganisatsioone. Just seda rolli täitis ka ümarlaud. Ümarlaual tutvustasid projekti liikmed peagi valmivate analüüside esmaseid tulemusi, väliseksperdid pidasid inspireerivaid kõnesid ning toimus avatud arutelu mõjuinvesteeringute tulevikust Eestis.  

EVPA analüütik Gianluca Gaggiotti andis ülevaate mõjuinvesteeringute trendidest Euroopas. EVPA ehk European Venture Philanthropy Association on üks peamisi võrgustikke, mis regulaarselt analüüsib ja kaardistab sotsiaalsele mõjudele keskenduvaid investeerimisfonde Euroopas. Inpulse tegevjuht Bruno Dunkel tutvustas Belgias asuva mõjuinvesteeringute investeerimisfondi Inpulse toimeloogikat ja nende üle-Euroopalist Helenos investeerimisfondi.  

Ümarlaua arutelul paigutati Eestis tegutsevaid fonde mõjuinvesteeringute spektrile. Leiti, et Eesti mõjuinvesteeringute turg on hetkel veel vähe arenenud, kuigi investorite poolt on näha kasvavat huvi. 

Demo Day – inkubatsiooniprogrammide lõpuüritus 

Pealelõunal tulid koolitusel ja ümarlaual osalenud osapooled kokku ning käes oli hetk, mida paljud olid oodanud. Igal meeskonnal oli aega 3 minutit oma sotsiaalse ettevõtte idee pitchimiseks. Seejärel tuli 7 minuti jooksul vastata žürii küsimustele. Žüriisse kuulusid Erkki Kubber (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Evelin Allas (SEB pank), Jorma Laiapea (Limitless Impact Investments), Rene Tõnnisson (Baltic Innovation Agency) ja Pirkko Valge (Heateo Sihtasutus).  

Järgmised sammud 

SoFiMa projekt jätkab oma tegevusi 2022. kevadel. Ees on veel mitmed olulised üritused ministeeriumite ametnike, kohaliku tasandi poliitikakujundajatega ja pangandussektoriga. Samuti avaldatakse SoFiMa projekti raames läbiviidud uuringud.  

SoFiMa projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi. 

Projekti rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI). Artikli sisu ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid. 

Tartu Maailmaülikooli eestvedaja Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab välja ideekorje partnerite leidmiseks, kellega koos jõuda 2024. aastal 12 põneva Lõuna-Eesti inimesi ja tippteadlasi ühendava sündmuseni. Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Tartu Maailmaülikool on kogukonna-akadeemia tüüpi sündmuste sari, mis toimub erinevates Lõuna-Eesti paikades. Eetikakeskuse projektijuht Triinu Laan ootab tulevastelt sündmustelt maailmaparanduslikku sünergiat: „Tartu Maailmaülikooli vaim ja eesmärk minu kodukeeles võiks kõlada kaksikmotona: „Inemiseperi ilm! Ilmaperi inemine!“ Lahtiseletatult – loome koos maailma, mis kestab ja kus meil on hea olla.“

Tartu Maailmaülikooli meeskond pakub kogukondadele tuge sündmuse arutelu- ja teadusosa planeerimisel ja korraldamisel ning toob kohale eksperdid teadusmaailmast. „Kogukonna ülesandeks on tuua esile neile südamelähedane proovikivi koos sooviga seda lahendada, pakkuda sündmuse formaat, koht ja lisategevused ning vedada sündmuse korraldust,“ selgitab Laan protsessi.

Ideekorje puhul puuduvad formaadi osas ettekirjutused. Korraldajad näevad, et sündmuse ülesehituse valib iga kogukond ise. Tingimus on see, et avalik sündmus (nt festival, konverents, mõttetalgud, suve-, metsa- või külaülikool, aida- või reheakadeemia) kaasaks erinevaid eagruppe ning võtaks luubi alla nende jaoks pakilised teemad. Sellised, mille käsitlemisel on abi teadusest ja ühiste väärtuste otsimisest ning eelarvamustevabast mõttevahetusest.

Mida peaks üks lõunaeestlane tegema, et Tartu Maailmaülikooli sündmus jõuaks just tema kodukanti? „Arutage asja teiste kogukonnaliikmetega. Valige organisatsioon, mis soovib asja eest võtta ja andke endast meile märku.“ ütleb Laan.

Sooviavaldusi oodatakse 21. märtsini 2022 ja kõigi ideekorjes osalenud kogukondadega võetakse ühendust.

Üleskutse ja ideekorje vormi kogukondadele leiab aadressilt:

https://eetikakeskus.ut.ee/et/sisu/tartu-maailmaulikool-otsib-partnereid

Tartu Maailmaülikooli korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus, mis on üleülikooliline konsortsium. Eetikakeskus soovib, et teaduse ja ühiskonna koostöö ning väärtusarutelud oleksid Eesti igapäevaelu loomulik osa. Eetikakeskuse meeskond loodab maailmaülikooli sündmustel näha võimalikult kirevat teemadepaletti ning kutsub Lõuna-Eesti aktiivseid kogukondi üles otsima koos teadlastega lahendusi globaalsetele probleemidele lokaalselt ja vastupidi. Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Ülevaade Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu Maailmaülikooli programmi haaratud Lõuna-Eesti piirkonnast: https://tartu2024.ee/regioon

Fotol Triinu Laan, Tartu Maaikmaülikooli projektijuhti, Tartu Ülikooli eetikakeskus

Lisainfo: Triinu Laan, Tartu Maailmaülikooli projektijuht, triinu.laan@ut.ee, tel 5332 2153

SA Võrumaa Arenduskeskus ootab 1. veebruariks taotlusi maakonna kõrgeimate autasude, vapi- ja teenetemärkide omistamiseks.

Võru maakonna vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Võru maakonna teenetemärgiga tunnustatakse kodanikke, kes on silma paistnud maakonna jaoks olulise saavutusega.

Vapi- ja teenetemärkide andmise taotlusi võivad esitada maakonna omavalitsused, volikogud, juriidilised isikud, liidud, ühingud, seltsid, klubid ja eraisikud.

Tänavused teenetemärkide kavalerid kuulutatakse välja Võrumaa Arenduskeskuse korraldataval Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel toimuval pidulikul kontsert–aktusel 22. veebruaril Võru Kandles.

Taotlusi oodatakse hiljemalt 1. veebruariks 2022.

Taotluse vormid ja lisainfo.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused saata märksõnaga „Teenetemärgid“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus tunnustas maakonna tegusaid kodanikke, silmapaistvamaid ühinguid ja vabakonna toetajat. Arenduskeskuse tunnustamisega liitus Kagu Ühistranspordikeskus ja andis välja aasta bussijuhi tiitli. Laureaadid on Sirje Pärnapuu, Kersti Virro, Laine Rehkli, Janek Joab, MTÜ Osula Külaselts, osaühing EIAM ning Janek Kallas.

Võru maakonna tegusaim kodanik 2021 on Sirje Pärnapuu. Lisaks oma põhitööle, Haanja ja Ruusmäe rahvamaja juhatamisele, jätkub Sirjel rohkesti energiat muudeks kogukondlikeks ettevõtmisteks. Ta on Luutsniku külaseltsi ja Ruusmäe noorteklubi juhatuses, toimetab Rogosi mõisas, korraldab seal heakorratalguid, muuseumi väljapanekut ja õpiringe. Valla volikogu töös on ta aktiivne inimeste arvamuste ja ettepanekute koguja ning esitaja. Sirje on tõeline kogukonna hing.

Sel aastal otsustas komisjon välja anda kolm eritunnustust. Aasta teo eest pälvis tunnustuse Kersti Virro. Kersti võttis sel suvel oma südameasjaks teha korda Pikalombi loodusrajal asuv 1,1 km pikkune laudtee. Kogu ehitus toimus talgute korras, kuhu Kersti aktiivselt kogukonnaliikmeid kaasa haaras. Septembris sai laudtee valmis, mida mööda saab nüüd kenasti rabasse jalutama minna.

Tunnustuse pikaaegse ja visa tegutsemise eest Kurenurme Külaseltsi eestvedamisel pälvis Laine Rehkli. Laine on külaseltsis tegutsenud 20 aastat. Tema eestvedamisel sai selts endale korralikud ruumid ja sisustutse, ta korraldab regulaarselt üritusi ja õppereise. Hoolitseb selle eest, et üritustel osalejatel oleks soe ja meeldiv.

Loodusega kokkuköitja tiitli sai Janek Joab. Janek on tunnustatud loodusfotograaf, kes lisaks piirkonna looduse jäädvustamisele tutvustab seda ka kohalikele noortele. Ta veab Antsla Gümnaasiumis metsa- ja fotograafiaringi, mis õpetavad lapsi ja noori loodust märkama.

Võru maakonna silmapaistvaim ühing 2021 on MTÜ Osula Külaselts. Nad on olnud väga heaks eeskujuks kõigile ja eriti noortele liites kogukonda oma eestvedamisega ja tegutsedes piirkonna huvides. Külaselts kaasab oma tegevusse nii piirkonna ettevõtteid kui ka kooli, korraldavad mitmesuguseid üritusi, koolitusi ja õppereise, toetavad tervislike eluviiside edendamist.

Kodanikuühiskonna toetaja 2021 on osaühing EIAM. Ettevõte peab Pärlijõe külapoodi ja selle omanik Maie Tiks on juba ammustest aegadest toetaud Kangsti külaseltsi tegemisi nii asjaliku nõu ja jõuga kui ka rahaliselt. Ta lööb ka ise üritustel oma perega aktiivselt kaasa. Poodki on sageli jutuajamise ja ürituste ettevalmistamise koht.

Võru maakonna aasta bussijuht on Janek Kallas. Janek on alati viisakas, kiire, rahulik ja lõbus. Tema abivalmidusest, kui peab mõnd eakamat aitama, jääb hinge see suur sõbralikkus. Ta on eeskujulik, jõuab õigel ajal peatusesse ning on ühiskaardi müümisel ja valideerimisel alati korrektne.

Seekord külastas tunnustuse üleandmiseks Võrumaa Arenduskeskuse delegatsioon igat laureaati tema tegutsemiskohas. Tunnustuste üleandmisest valmib videolugu, mida saab vaadata Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki ja Youtube’i kanalil.

Kokku esitati tunnustamiseks 2 ettevõtet, 3 ühingut ja 21 kodanikku. Laureaadid valis välja kuueliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Võrumaa Partnerluskogu, Võru Instituudi, Setomaa Liidu, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi, kohalike omavalitsuste ja arenduskeskuse esindaja.

Laureaate pildistas Tiina Männe.

Lisainfo:
Katrin Volman
vabaühenduste konsultant
Võrumaa Arenduskeskus
mob 5251750
katrin.volman@vorumaa.ee

aktiivsed-kodanikud-mtüd

Arenduskeskuse eelarvest toetatakse organisatsioone ja tegevusi, mis tugevdavad Võru maakonna arengut ja konkurentsivõimet kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. 

Taotlejaks võivad olla:

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Projekti minimaalne toetuse suurus on 1 000 eurot.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. detsembriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaire Trumm
Programmispetsialist
5341 0766

Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja SA Võrumaa Arenduskeskus annavad teada, et Setomaa programmi 2022. a eeltaotlusvoor on avatud 13.10-22.11.2021.

Programmi eesmärk on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtluskeskkonda ja inimkapitali ning piirkonna turundust ja rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.

Programmi raames saavad toetust taotleda Setomaa vald ning programmi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused. 

Toetuse minimaalne suurus on 3200 eurot ja maksimaalne suurus 32 000 eurot. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest.

Programmdokument on kinnitatud riigihalduse ministri 27.02.2020 määrusega nr 8 “Setomaa programm”. 

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt aadressil kaire.trumm@vorumaa.ee perioodil 13.10-22.11.2021. 

Programmdokument, eeltaotluse vorm ja muu info on leitav

Täpsemat informatsiooni eeltaotluse esitamise kohta saab Kaire Trummilt, tel 5341 0766, e-post kaire.trumm@vorumaa.ee.

Võrumaa Arenduskeskus nõukogu muutis Arenduskeskuse eelarvest toetuse eraldamise korda. Taotlejate jaoks on olulisemateks muudatusteks minimaalne taotletava toetuse summa 1000 eurot ja toetuse taotlemise tähtaeg 1. detsember senise 1. oktoobri asemel. Lisaks on korda täiendatud tegevustoetuse tingimustega. Täpsustatud on aruande esitamise ja menetlemise punkte. Tegevustoetuse saajal tuleb kord aastas anda nõukogule ülevaade  oma tegevusest ja toetuse kasutamisest.

Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/arendus/toetamine-eelarvest/

Esmaspäeval, 13. septembril avalikustatakse tänavuse Ettevõtlusnädala programm ja algab registreerumine nädala raames pakutavatele koolitustele. Traditsiooniline üle-eestiline Ettevõtlusnädal toimub sel aastal 4.-10. oktoobrini. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel aastal „Kohane ja võida!“

„Tänavusel Ettevõtlusnädalal on fookuses kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,“ sõnas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Nädala jooksul tutvustame erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,“ lisas Huul.

Nädal toob kokku nii ettevõtlusega alustajad kui tegutsevad ettevõtted, sündmusi jagub ka koolinoortele. Sel aastal on varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimub Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi. Esmakordselt korraldab maakondlike arenduskeskuste võrgustik 6. oktoobril Konsultatsiooni kolmapäeva, mil saavad kõik huvilised osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida ettevõtluskonsultantidelt nõu.

Ettevõtlusnädala raames toimub tänavu paarsada temaatilist üritust nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides Eesti maakondades korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Ettevõtlusnädala üritusi viiakse läbi nii nõuetekohastes seminariruumides, hübriid- kui ka veebisündmustena. Suurem osa neist on osalejatele tasuta, ent osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Ettevõtlusnädalal saavad kokku sarnaste huvidega inimesed – lisaks uutele teadmistele pakuvad Ettevõtlusnädala üritused võimalust kontaktivõrgustiku laiendamiseks ja potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Üritused annavad osalejatele vajaliku tõuke järgmiste sammude tegemiseks ettevõtluses.

Ettevõtlusnädalal pakutavaga programmiga saab tutvuda ja üritustele registreeruda veebilehel https://ettevotlusnadal.ee/

Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab.

_______________

Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/

Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Konkurssi eesmärgiks on tunnustada bussijuhti tema töökohustuste eeskujuliku täitmise eest. Ootame kiitusi bussijuhtide kohta kes teenindavad Kagu Ühistranspordikeskuse halduspiirkonnas Põlvamaal ja Võrumaal.

Oma töökohustusi hästi täitev bussijuht on sõbralik ja abivalmis. Tagab sõitjatele korrektse ühiskaardi müümise või valideerimise, vajadusel juhendamise. Liikluses on ta tähelepanelik ja sõit kulgeb sujuvalt ja ohutult.

Oma igapäevaelus näeme tihti probleemkohti ja mattume negatiivsuse alla, unustades väikesed asjad, mis omavad kandvat rolli igapäevaelu meelsuse kujundamisel. Bussijuhid on inimesed, kellega puutume kokku hommikuti, tööle ja kooli minnes, olles veel unised ning sealt tagasi tulles, olles väsinud päevatoimetustest. Tervitused ja suhtlus bussijuhiga võib määrata meie päeva meeleolu. Istudes bussi usaldame oma elu ja tervise inimese kätte, keda me ei tunnegi. Vahel tunneme end seal nii turvaliselt, et pikendame oma ööund veel mõne minuti võrra, ometi ei lähe me bussijuhti selle eest tänama. Kuid miks mitte? Kui Sul on olnud meeldiv kogemus bussijuhiga ja sa sooviksid teda tema professionaalsuse või heatahtlikuse eest esile tõsta, siis anna meile teada!

Kui soovid esile tõsta mõnda bussijuhti, siis

Vaatame kõik meile laekunud kiitused läbi ning tunnustame parimaks tunnistatud bussijuhte.

Rahandusministeeriumi pressiteade
01.09.2021

1. septembrist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 1. oktoober.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul toetatakse sel aastal kogukondi kokku 1,44 miljoni euroga. „Programmi kevadvoorus said raha 295 projekti kokku 830 000 euro ulatuses ning nüüd jagame headele algatustele veel 610 000 eurot,“ ütles minister. „Eriti oodatud on innovaatilised ideed ja algatused kohalike teenuste arendamiseks. Näiteks korrastati eelmisel aastal poeruumid Kuusalu vallas Leesi külas ning koostöös teenusepakkujaga loodi võimalus pakiautomaadi teenuse kasutamiseks piirkonnas, kus sellist võimalust varem ei olnud,“ tõi Aab välja.

Riigi Tugiteenuste Keskuse Interreg kontrolli ja regionaalarengu talituse juhataja Imbi Uusjärve hinnangul on taotlusvoor seni hästi toimunud. „Et taotlemise reeglid on hästi töötanud, siis me neid sel korral muutnud ei ole. See tähendab, et toetuse taotlemine käib samadel tingimustel nagu kevadvoorus. Kellel näiteks taotlemine möödunud voorus pooleli jäi, saab seda nüüd samadel alustel uuesti teha,“ selgitas Uusjärv.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust saab taotleda kahest meetmest.
Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.

Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas https://etoetus.struktuurifondid.ee, kuhu saab taotlusi esitada 1. oktoobrini kuni kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid. Võru maakonnas korraldab taotlusvooru SA Võrumaa Arenduskeskus. Täpsem info ja juhendid on leitavad Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist
tel: 5381 1809
karin.plakk@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile.

Otsime oma meeskonda

HARIDUSUUENDUSTE EESTVEDAJAT,

kes toetab maakondlikku haridusvaldkonna koostööd ja kujundab läbi valdkonna võrgustike haridusuuenduste jaoks soodsat keskkonda Võru maakonnas.

Oled oodatud, kui sinu südameasjaks on tänapäevast elukestvat õpikultuuri soosiva keskkonna kujundamine, omad kogemust ja teadmisi haridusuuenduste valdkonnas, mõistad õppijakeskse ja valdkondade ülese lähenemise olulisust ning oled valmis eest vedama partneritevahelist dialoogi ning muutuste elluviimist. Sa tead hästi kuidas koostööd juhtida ja osalisi motiveerida ning oskad planeerida ja ellu viia arendustegevusi. Sul on kõrgharidus hariduse valdkonnas.

Pakume sulle võimalust panna käed külge haridusuuenduste võimestamisele, leidmaks koos partneritega viise Võru maakonnas kaasaegse õpikultuuri kujundamiseks. Lisaks pakume paindlikku töökorraldust, arengut ja koostööd väärustavat organisatsioonikultuuri. Töö asukoht on Võru maakond, töö on osalise koormusega (0,5).

Küsimuste korral võta ühendust heaolu suunajuhi Kadri Kangroga: kadri.kangro@vorumaa.ee, 5107487

Kandideeri kuni 27. juunini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV koos sooviavaldusega, mis kirjeldab sinu sobivust töökohale ja motivatsiooni ning annab lühiülevaate visioonist, kuidas kasvatada maakonna inimeste õpihuvi.

Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile.

Otsime oma meeskonda

PROJEKTIJUHTI,

EUARENASe projektile, kes aitab Võru maakonda tuua uusi põnevaid koosloome ja avatud valitsemise meetodeid, s.h. veab eest Vunki mano! loometalgute edasiarendamist.

Oled oodatud, kui sinu kireks on ühiskondlike muutuste tagant tõukamine, sul on katsetamise julgust ja tegevuste elluviimise püsivust, omad kogemust ja teadmisi koosloomelisest lähenemisest ja demokraatia arendamisest kohalikul tasandil ning soovid olla teema eestkõneleja. Sa tead hästi kuidas koostööd juhtida ja partnereid motiveerida, oskad planeerida, ellu viia ja raporteerida rahvusvaheliste projektide tegevusi. Sul on kõrgharidus ning valdad väga heal tasemel inglise keelt. Kasuks tuleb teadusarendustegevuste kogemus.

Pakume sulle võimalust panna käed külge ühiskondlike uuenduste võimendamisele ja leida koos rahvusvaheliste partneritega uusi viise kodanike ja omavalitsuste vahelise dialoogi kasvatamiseks. Lisaks pakume paindlikku töökorraldust, arengut ja koostööd väärustavat organisatsioonikultuuri. Töö asukoht on Võru maakond, töö on täiskoormusega ja tähtajaline 01.08.2021- 31.07.2023.

Küsimuste korral võta ühendust heaolu suunajuhi Kadri Kangroga: kadri.kangro@vorumaa.ee, 5107487

Vaata lisaks: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/euarenas/

Kandideeri kuni 20. juunini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV koos sooviavaldusega, mis kirjeldab sinu sobivust töökohale, motivatsiooni ning ideid Vunki mano! loometalgute arengusuundadeks.

Täna algas ja 11. juuni keskpäeval lõppeb aasta küla hääletus ERR-i Menu portaalis. Esmakordselt liidetakse omavahel kokku hindamiskomisjoni ja rahvahääletuse tulemused.

Oma hääle saab lemmikküla poolt anda aadressil aastakula.err.ee. Abiks on külade endi poolt loodud videoklipid, mida saab näha nii hääletamise lehel kui ka igahommikustes ETV Terevisiooni saadetes. Valitud kandidaadi poolt saab hääletada korra ööpäevas.

Aasta küla selgub hindamiskomisjoni töö ja rahvahääletuse tulemuse põhjal 18. juunil, mil just sellest külast läheb eetrisse hooaja viimane Terevisioon. Pärastlõunal on Eesti Vabaõhumuuseumis Aasta küla auhinnapidu ja külade suurpäev, kuhu on kutsutud kõik tänavused Aasta küla kandidaadid.

Terevisiooni saatejuhi Reimo Sildvee sõnul ootab telemeeskond huviga, milline küla osutub seekordseks võitjaks ja kellele õnnestub külla minna. „Neid külasaateid on alati olnud väga põnev teha ja ka vaatajatele on nad alati meeldinud.“

Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk ütles, et jätkuvalt on oluline külade koostöö ja oskus uute olukordadega kohaneda. „Kõik kandidaadid toovad esile, et neil on uusi elanikke, kes on juba leidnud kontakti kogukonnaga ja asunud kaasa lööma küla arendustegevustes. Samuti on rõõm näha, et lisaks külade enda aktiivsusele on kasvanud ka omavalitsuste tugi ja tunnustus tegijatele. See kõik loob eeldused, et Eestimaa külad elavad ja elamist maal väärtustatakse üha enam,“ kõneles Habakukk. Tema sõnul ongi oluline rõhutada, et külad, kus muutusi võimalustena nähakse, ei pea kartma hääbumist või ääremaastumist. Just sellistesse küladesse soovitakse luua oma kodu ja arendada ettevõtlust.

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldab aasta küla valimist juba üheksandat korda. Valimine toimub üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile kandideerima oma maakonna aasta küla. Seekordsete kandidaatide seas on nii külasid, külade gruppe kui ka alevikke. Väikseimas kandidaatkülas on elanikke 21, suurimas üle 500. Eelmisel korral pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Lüübnitsa küla Võru maakonnas Setomaal.

Lisainfo:
Krista Habakukk
Eesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liige
E-mail: krista@kodukant.ee
Tel . +372 555 33 990
www.kodukant.ee

Mai lõpust on korteriühistutel võimalik küsida Võrumaa Arenduskeskusest ja Valgamaa Arenguagentuurist tasuta nõu KredExi toetuste, laenude ja käenduste kohta. Konsultatsiooni käigus saab teavet ühistule sobivate teenuste tingimuste, vajalike dokumentide ja ajakava kohta, samuti aitab arenduskeskuse konsultant vajadusel taotlusi täita ja esitada. Põlvamaa Arenduskeskuses käivitub teenus lähiajal.

„Viimastel aastatel on ühistute vajadused ja ka võimalused korterelamute renoveerimiseks oluliselt kasvanud. Kagu-Eestis on viiel aastal toetust saanud umbes sada hoonet, kuid huvi nii seniste kui uute teenuste kasutamiseks on kordades suurem,“ lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu.

Valgamaa Arenguagentuuri juhatuse liikme Anneli Kattai sõnul kinnitab ka klientide tagasiside ja senine kogemus, et vajadus nõu ja abi järele on olemas. „Oleme koostöös KredExiga hinnanud, et kokku vajab Kagu-Eestis lähikümnenditel kordategemist veel üle tuhande hoone, seega vajadus lisateabe, materjalide ja taotlemise nõustamise järele on kasvav. Meil on pikaaegne kogemus ettevõtlusmeetmete nõustamisel ning tunneme ka piirkonna probleeme ja võimalusi, mis on suureks eeliseks teadlikkuse kasvatamiseks ühistute seas,“ lisas arenduskeskuse juht.

KredEx pakub korteriühistutele erinevaid teenuseid – renoveerimislaenu, käendust ja rekonstrueerimistoetust. Arenduskeskusest saab küsida konsultatsiooni nii teenuste tingimuste ja sobivuse kohta, taotluste nõuete, ajakava ja vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka taotluse täitmisel ja esitamisel ning vajalike dokumentide kokkupanekul.

„Arenduskeskused seisavad selle eest, et piirkonna elamis- ja töötingimused, keskkond ning heaolu paraneks. Seega on korterelamute kordategemine ja renoveerimine meie kõigi huvides. See toob otsese kasu majaelanikele kulude kokkuhoiu ja mõnusa sisekliima näol, kuid kaudselt mõjutab see kogu piirkonda kaasaegsema elukeskkonna näol,“ lisas Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluse suunajuht Kaido Palu.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul ühendust võtta vastavalt Võrumaa ArenduskeskuseValgamaa Arenguagentuuri või Põlvamaa Arenduskeskuse konsultandiga.

Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõiki ärksaid kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesi – kultuurikorraldajaid, loomeinimesi, turismikorraldajaid, loomeettevõtjaid jne – Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevadele.

Infopäevad Võru maakonnas:

02.06 kell 16:00 – Antsla vald, Rõuge vald (Mõniste rahvamajas, Kuutsi külas)
07.06 kell 15.00 – Võru vald, Setomaa vald, Võru linn (Vastseliina rahvamajas)

Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindajatelt küsida küsimusi taotlusvooru kohta.

Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinn programmi sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes.

Tule kohale, küsi küsimusi ja anna oma panus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi loomisesse Lõuna-Eestis!

Lisateave:
Annela Laaneots
Lõuna-Eesti koordinaator
SA Tartu 2024
tel: 557 9808
e-post: annela.laaneots@tartu2024.ee

Võrumaa Arenduskeskus otsib konsultanti, kelle tööks on nõustada KredEx’i meetmete kasutamist ja toetada teadlikkuse tõstmist elamute energiatõhususe tõusuks.
Tööülesanded (PDF, 58 kB)

Nõuded kandidaadile

Kasuks tuleb

• nõustamiskogemus;
• korteriühistu juhtimise kogemus;
• varasem kokkupuude KredeExi meetmetega;
• isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Omalt poolt pakume

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Tagame meetmete koolituse ja tööalase toe üle-eestilise võrgustikuga.

Töökoha andmed

Kandideerimise info

Kandideerimiseks saada CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 16. mail aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Kaido Palu
ettevõtluse suunajuht
telefon: 5855 0202, e-post: kaido.palu@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus korraldab SoFiMa projekti raames 2021. aasta sügisel inkubatsiooniprogrammi, mis aitab sotsiaalsetel ettevõtmistel jõuda uuele tasemele.

Mis on sotsiaalne ettevõte?

Kui sinu ühing või ettevõte tegeleb mõne kogukonnas olulise või sotsiaalse või keskkonnaalase, rahvatervise, hariduse või inimeste toimetuleku probleemi lahendamisega või sul on idee, millega saaks just neidsamu probleem lahendada ning sellel ideel oleks jumet omatulu teenida ja luua töötav finantsmudel, siis oled just sina oma meeskonnaga oodatud osalema SoFiMa inkubatsiooniprogrammi.

Kuid tundsid siin ära just enda tegemised ja teemad, mis sind kõnetavad, siis ole hea ja täida registreerumisvorm hiljemalt 30. aprilliks. Vormis olevate sisu- ja motivatsiooniküsimuste põhjal tehakse osalejate valik. Kõikide registreerunutega võetakse hiljemalt 15. mail ühendust.

Lisainfo inkubatsioonprogrammi kohta: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/inkubatsiooniprogramm/

SoFiMa projekti üldinfo: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/

Rahandusministeeriumi pressiteade
31.03.2021

1. aprillist avaneb kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on kuni 4000 eurot ühe projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 30. aprill.

„Sel aastal toetame kogukondi oma piirkonna arendamisel kokku ca 1,25 miljoni euroga, mis on traditsiooniliselt olnud oluline tugi, et korraldada ühtekuuluvust suurendavaid üritusi, külapäevi, koolitusi või teha ära mõni kaua oodatud väikeinvesteering – näiteks rajada külaplats või mänguväljak,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Arvestades COVID olukorda võiks sel aastal olla leidlik ja mõelda ajutiselt rohkem sellistele projektiideedele, mis aitaksid tugevaid kogukondi hoida ja arendada ka ilma füüsiliselt kokku saamata.“

Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on programm kogukondade seas populaarne. „See programm on aastate jooksul aidanud üle Eesti väga paljudel kogukondadel midagi olulist ära teha. Ainuüksi eelmisel aastal toetasime üle Eesti 386 erinevat ühendust ning 484 projekti kokku 1,23 miljoni euroga,“ rääkis Alver programmi varasematest mahtudest.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust saab taotleda kahest meetmest.
Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.
Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt e-toetuse süsteemis, kuhu saab taotlusi esitada kuni 30. aprillini kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid:

Harju maakond MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
Hiiu maakond SA Hiiumaa Arenduskeskus
Ida-Viru maakond MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Jõgeva maakond SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Järva maakond MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit
Lääne maakond SA Läänemaa
Lääne-Viru maakond MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Põlva maakond MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Pärnu maakond MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Rapla maakond MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Saare maakond Saaremaa vald
Tartu maakond MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
Valga maakond MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit
Viljandi maakond MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Võru maakond SA Võrumaa Arenduskeskus

Täpsem info ja juhendid on 1. aprillist leitavad Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist
tel: 5381 1809
karin.plakk@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile. Kas ka sina usud, et inimarengusse panustamine ergutab piirkonna arengut ning uudsete lahenduste tekkimist ühiskondlikele ja avaliku sektori väljakutsetele saab tagant tõugata? Kui jah, siis võta meiega ühendust, sest Võrumaa Arenduskeskusesse on oodatud

HEAOLU SUUNAJUHT,

kes aitab eest vedada heaolu meeskonda ja koostööd partnerorganisatsioonidega, et Võru maakond oleks sotsiaalse innovatsiooni lipulaev koos parimate teadmiste ja võimalustega uudsete algatuste rakendamiseks. Pakume sulle võimalust teha Eestis midagi ainulaadset, luua suurt ühiskondlikku väärtust ning kujundada hoolivat ja tarka Võru maakonda.

Oled oodatud, kui tunned sotsiaalse ja avaliku sektori innovatsiooni põhimõtteid ning sul on eduka meeskonna juhtimise kogemus. Oled uuendusmeelne eestvedaja ja eestkõneleja, julge eksperimenteerija, hea analüüsioskusega, sihikindel ning süsteemne. Tead hästi kuidas hoida üleval meeskonna motivatsiooni, saavutada eesmärke, juhtida koostööd ja hinnata riske. Tunned end avalikus ja rahvusvahelises suhtluses hästi. Oled omandanud kõrghariduse magistritasemel.

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Sinu orkestreerimise all toimuvad maakondlikud kodanikuühiskonna, hariduse, kultuuri, rahvatervise ja hoolekande valdkonna arendustegevused, lisaks mitmed siseriiklikud ja rahvusvahelised koostööprojektid.

Küsimuste korral võta ühendust arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsiga: tiit.toots@vorumaa.ee, 514 5985.

Kandideeri kuni 14. juunini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV, motiveeritud sooviavalduse ja lühikese essee sinu nägemusest innovatsiooni võimalustest ja takistustest Võru maakonnas heaolu arendamisel.

11.–13. märtsini anti hoogu juurde erinevatele Võru maakonna elu edendavatele teemadele V Vunki mano! loometalgutel, mis seekord toimusid täies mahus veebis. 19. märtsil esitleti pidulikul lõpuüritusel oma ideid žüriile ja Facebooki vaatajatele ning anti välja auhinnad.

Žürii valis loometalgute võitjaks idee, mis tõi välja Võru maakonna kestlikkuse seisukohalt ühe olulisima sõlmpunkti – kuidas hoida ka homme pulbitsemas meie identiteedi ja kogukondade aluseks olevat lätet – eripärast ja rikkalikku kultuuriruumi. Võidutiim Uma Kiil Latsiaiah koosneb lapsevanematest, kes soovivad luua setokeelse lasteaiarühma, kus õppekava ja tegevused on seotud kohaliku kogukonnaga ja annavad edasi piirkonna kultuuripärandit. Võidupreemia 3000 eurot on välja pannud Võrumaa Arenduskeskus.

Lisaks anti välja heaolu valdkonna eripreemia 2000 eurot, mille pälvis Punase Risti poolt algatatud teema, kuidas suurendada elanikkonna esmaabioskusi, et tagada esmaabi piiriäärsetes n-ö abikaugetes piirkondades, kuhu kiirabi kohalejõudmine võtab kauem aega, on väga aktuaalne ja eluliselt oluline. Meeskond leidis võimaluse, kuidas integreerida järjepidev esmaabiõpetus tänasesse koolisüsteemi nii, et see ei tekitaks õppekavadesse täiendavat lisakoormust.

Europe Direct Võru teabekeskuse keskkonnasõbralikkuse eripreemia läks samuti meeskonnale Uma Kiil Latsiaiah. Žürii hindas llahenduse juures selle pikaajalist mõju. Keskkonnateadlikkus, hoiakud ja väärtusruum saavad nurgakivid lapseeas ning mõjutavad tugevalt valikuid edasises elus. Olulisteks märksõnadeks said õuesõpe, kogemusõpe, mis viivad lapsed päriselulistesse olukordadessel.

Antsla noored tegid esimesed sammud möödunud aasta Kuldre talgutel ja tulid oma ideega tagasi. See näitab, kui suur on nende mure oma kogukonna heaolu pärast. Žürii ergutusauhind, osalemine sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, annab meeskonnale võimaluse saada jätkuvat mentortuge ja oma ideega edasi minna.

Sotsiaalse ettevõtluse eripreemia sai idee Lustivanker, mis otsib üles üksindusse jäänud eakad inimesed ja toob nad kogukonna toel ning läbi laulu ja tantsu tagasi teiste sekka. Lustivankri ideel on tugev sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal, s.t. nad lahendavad olulist ühiskondlikku probleemi (eakate üksindus), neil on selgelt sõnastatud oodatav mõju ning pakutud lahendusplaanist on võimalik kujundada kogukonnateenus. Žüriile avaldas muljet väga hästi valitud täpne probleemi fookus ning sellele üles ehitatud lahendus ning tegevusplaan.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult virtuaalselt. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

 

Sel reedel 19. märtsil algusega kell 17:00 pannakse pidulik lõpp möödunud nädalal toimunud viiendatele Vunki mano! loometalgutele. Osalenud tiimid teevad oma ideede lõpuesitlused ning seejärel annab žürii välja auhinnad. Kõik on oodatud sündmust Facebooki vahendusel jälgima Vunki mano või Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki lehel.

Parimatele ideearendustele antakse välja 4 auhinda: loometalgute võitjale 3000 eurot, kõige paremale heaoluvaldkonna ideele 2000 eurot, Europe Direct on pannud välja eripreemia 500 eurot kõige keskkonnasõbralikumale ideele ja SoFiMa projekt annab parimale sotsiaalse ettevõtluse ideed kandvale tiimile otsepääsu sügisesse inkubatsiooniprogrammi.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult veebis 11.-13. märtsil. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võrumaa omavalitsuste, Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse (LE EHTK) ja MTÜga Elu Dementsusega alustasid kaheaastase programmiga, mis arendab hoolekandeteenuseid vaimse tervise häiretega eakatele.

VESTA ehk Võrumaa Eakate Sihipärase Toetamise Andmestik seab endale eesmärgiks kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite abil oluliselt parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja info liikumist. Projekti ülesandeks on liita sotsiaalteenuste parandamise eesmärgil kohalike omavalitsuste, riigi, meditsiinisüsteemi, ettevõtjate, mittetulundusühingute, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuse ja teiste sidusrühmade info.

“Esmase praktilise väljundina alustatakse valdade sotsiaalosakondade eestvedamisel juba mõne kuu jooksul uute kohalike unifitseeritud hoolekandeteenustega,” väitis projekti arendusjuht Tommy Biene ja lisas, “aga oleme ka võtnud ambitsioonika eesmärgi asuda looma piirkonnas ainulaadset süsteemi, mis kaardistab erihoolduse teenuse mahu vajaduse, otsib ja süstematiseerib teenusepakkujaid ja teenuseid, liidab meditsiini ja sotsiaalsüsteemi info luues tervikliku mitmekihilise kohaliku andmestiku, millele saab tulevikus hõlpsasti ehitada nutikaid sotsiaalteenuseid.”

VESTA haakub väga hästi Võru maakonnas arendatava sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemiga, kõigi nende tegevustega soovime suurendada kogukonnatunnet, arendada ettevõtlust ning luua inimestele võimalusi aidata nii iseennast kui ka teisi. See on väga mitmekihiline ja kaasaegsest iduettevõtluse vaimust kantud sotsiaalne projekt. On üsna sümboolne, et veebruaris projektiga liitunud Tommy Biene on suurte kogemustega tehnoloogiaentusiast, kes elab hoopis Järvamaal. Temale abiks on arenduskeskuse projekti koordinaator, valdades kohaliku turvalisuse teemade koordineerimisega tegelev Merilyn Viin ja LE EHTK eripedagoogika tegevusjuhendaja Ere Tuunas,” kinnitas arenduskeskuse heaolu suunajuht Kadri Kangro.

Projekti infoleht.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond, valdkond 2: Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused, tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused”. EL Sotsiaalfondi logo

Lisainfo:
Merilyn Viin
heaolu spetsialist
Võrumaa Arenduskeskus
tel +372 5309 1046
e-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Esmaspäeval, 15. veebruari lõuna ajal korraldas Võrumaa Arenduskeskus koostöös Eesti Koostöö Koguga Võru noortele demokraatiatrenni.

Demokraatiatrenn on aktiivne treeningprogramm, kus tugevdati demokraatia arenguks vajalikke „lihaseid“. See on suurepärane kombinatsioon heast ajaviitest ja mõtestatud tegevusest.

Esimest korda demokraatiatrenni ajaloos toimus välitreening. Demokraatiatrennis osalesid Võru Kesklinna Kooli õpilasesindus Anu Koop juhendamisel ning Võru Kreutzwaldi Kooli õpilasesindus Kai Laanemaa juhendamisel. Kokku osales 40 õpilast.

Treener Ave Habakuk treenis soojenduseks märkamise musklit. Põhiliselt keskenduti kaasatõmbamise musklile.
Kaasatõmbamise muskli kohta on demokraatiatreenerid kirjutanud järgmist: “Muutus algab inimestest, kes teevad midagi teistmoodi, mõtlevad teistmoodi. Üksi ei jõua aga kaugele – mida suuremat muutust soovime, seda enam on teisi kampa vaja. Kaasatõmbamise muskel annab jõu tuua rohkem inimesi oma ideede ja algatuste juurde, aga ka oskuse olla.”

Demokraatiatreenerid rändavad koos „Kodukoha kompassi“ rändnäitusega läbi Eesti linnade. Rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelised seosed ning kutsub võrulasi mõtlema, millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Eesti Koostöö Kogu avas 3. veebruaril näituse Võru Keskraamatukogus. Näitus on avatud 3. märtsini.

Võrumaa Arenduskeskus kutsub kõiki huvilisi osalema ja arutlema oma kodukoha avaliku ruumi üle mööda maakonda rändavale loengute sarjale. Demokraatiatrenn on rändnäituse üks võimalus ja vorm.

Foto: Demokraatiatrenni treener Ave Habakuk Võru Keskväljakul ümbritsetud noortega Võru Kesklinna Koolist ja Võru Kreutzwaldi Koolist, autor Kertu Pehlak.

Lisainfo:
Kertu Pehlak
Haridusspetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
Telefon: +372 5348 4969
E- post: kertu.pehlak@vorumaa.ee

Toimumisaeg: 22 – 23.märts, 06 – 07.aprill, 19 – 20.aprill, 10. mai, kell 10:00 – 17:15

NB! Järgime Terviseameti soovitusi ning hoiame Sinu ja lähedaste tervist!

Koht: veebis olevad koolitused toimuvad Zoom keskkonnas (vajalik veebikaamera ja mikrofoni võimalus), osalemiseks vajalik link edastatakse vaid registreerunutele.

Kestus: 7 päeva (56 akadeemilist tundi)

Sihtgrupp: alustavad ettevõtjad ja võimalikud alustavad ettevõtjad

Eesmärk ja kirjeldus: anda oskused oma ettevõttega alustamiseks ja ettevõtlusega tegutsemiseks. Koolitus on ülesehitatud praktilistel ülesannetel ja need toimuvad aktiivõppe meetodil, sisaldades arutelusid, rühmatöid, kogemuste vahetamist ja näidisjuhtumite lahendamist.

Alustava ettevõtja baaskoolituse käigus saab kaardistatud kõikide osalejate ärimudel, valmib äriplaan ja tegevuskava, mis on heaks abivahendiks ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Osalejad saavad esmase teadmise tööriistadest, mida kasutada ettevõtluse alustamisel ning soovitused koolitajatelt enda äriidee arendamist puudutavates küsimustes.

Osalemistingimused:

KOOLITUSE PROGRAMM

Koolitus on üles ehitatud temaatiliste moodulitena ja peamised käsitletavad teemad on:

I moodul: Strateegiline planeerimine väikeettevõttes, 22. – 23. märts 2021
Koolitaja: Elmo Puidet

II moodul: Turundus ja müük, 06. – 07. aprill 2021
Koolitaja: Urmas Kamdron

III moodul: Finantsjuhtimine ja -planeerimine, 19.- 20. aprill 2021
Koolitaja: Kristo Krumm

IV moodul: Juhtimine. Äriplaanide esitlused, 10. mai 2021
Koolitaja: Elmo Puidet

Osavõtutasu: 50 EUR. Osalemisavalduse täitmisega kinnitad, et oled tutvunud ja nõustunud osalemistingimustega sh tasuma osavõtutasu 16. märtsiks.

Registreerumine: Osalemise sooviavaldus tuleb esitada hiljemalt 15. märtsiks

Baaskoolitus on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse konsultant, SA Võrumaa Arenduskeskus, tel + 372 521 7705, e-post eliis.ermel@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus alustas projektiga „Ühiskondlikult vastustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis” (SoFiMA), mille eesmärgiks on arendada finantsinstrumente, mis toetaksid sotsiaalseid ettevõtteid nende erinevates arengufaasides. Muuhulgas suurendab projekt erinevate sihtgruppide teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest ning loob võimalusi uute osapoolte kaasamiseks.

Sotsiaalne ettevõtlus Eestis on varajases arengujärgus ning esineb mitmeid väljakutseid. Tänased sotsiaalsete ettevõtete rahastusvõimalused on killustunud ja sõltuvad organisatsiooni juriidilisest vormist; puudub selge definitsioon ja teadlikkus sotsiaalsest majandusest on kesine. Rahastuse poole pealt esineb puudjääke nii nõudluses kui ka pakkumuses – investorid ja sotsiaalsed ettevõtted pole üksteist leidnud. Just nende väljakutsetega SoFiMa projekt tegelebki.

Projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekt kaasab oma tegevustesse eraettevõtteid, mittetulundusühinguid, teadlasi, investoreid, pankade esindajaid kui ka kohaliku- ja riigitasandi poliitikakujundajaid. Projekti lõpptulemiks on nende osapoolte vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine Eesti turu vajadustele vastava uue sotsiaalse finantsinstrumendi loomiseks.

Projektil on kolm peamist tegevussuunda: uuringud ja analüüs, võimekuse loomine, teadmiste vahetamine ja suhete loomine.

Uuringud ja analüüs:

Võimekust tõstvateks tegevusteks on sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammid Tallinnas ja Võrumaal. Tallinn on suurima potentsiaaliga arendamaks sotsiaalse ettevõtluse ökosüsteemi ja toetamaks sotsiaalsete ettevõtete kasvu. Tallinna inkubatsiooni programmi keskmes on tudengid. Võrumaa tegevuste keskmes on kogukondade, kohalike ettevõtete ja mittetulundusühingute esindajad, kelle algatustest võivad kasvada sotsiaalsed ettevõtted partneriteks kohalikule omavalitsusele.

Teadmiste levitus ning suhete loomine toimub ümarlaudade ja töötubade kaudu kohaliku tasandi otsustajatele ja poliitikakujundajatele, pankade esindajatele ja investoritele. Kavandatavate ürituste eesmärk on suurendada erinevate sihtgruppide teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest ning luua kohtumispaiku uute osapoolte kaasamiseks.

Projekt lõpeb osapooltevahelise memorandumi allkirjastamisega, millega lepitakse kokku ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste tulevik ja tegevuskava uue finantsinstrumendi loomiseks.

Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi.

Projekti konsortsiumi esimene kohtumine leidis aset 1. detsembril 2020. Projekt kestab kuni 2022. aasta aprillini.

Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjon läbi Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (European Programme for Employment and Social Innovation “EaSI” 2014-2020).

Artikli sisu eest vastutab täielikult projekti konsortsium ning see ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid.

Rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelised seosed ning kutsub võrukesi mõtlema, millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Koostöös Võrumaa Arenduskeskusega toimuvad näituse raames maakonna mitmes paigus ka avalikud loengud.

Eesti Koostöö Kogu avab 3. veebruaril kell 15 Võrumaa Keskraamatukogus näituse „Kodukoha kompass“. Väikelinnades rändav näitus avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsub kohalikku kogukonda väiksemate ning suuremate sekkumistega ka ise oma elukeskkonda parandama. Näituse avavad Kairi Tilga ja Võru linnapea Anti Allas.

Näitus tõukub eelmisel suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ ja uurib, mis teeb ühest ruumist (linnast, linnaosast, külast, tänavast, keskväljakust) meeldiva paiga, kus inimesed soovivad olla. Kuidas ruum, milles viibime, mõjutab meie tervist, heaolu ja õnnetunnet! Aga ka piirkonna majandust ja atraktiivsust.

Näitusega on kaasas ka praktiline kompass-ketas, mis annab kohalikele lihtsa raamistiku oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks ja ruumiteemaliste arutelude pidamiseks. „Meie eesmärk on, et kogukondades algaksid või jätkuksid heaolu loova elukeskkonna teemalised arutelud, mõttetalgud, ruumieksperimendid, algatused. Loodame, et näitus aitab kohalikel märgata oma linna uue nurga alt, näha seda potentsiaali,” sõnas näituse kuraator, Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga.

Samuti kutsub Võru linnapea Anti Allas võrulasi näitust külastama ja kaasa mõtlema. „Näitus annab hea võimaluse kodukoha kompassi abil hinnata Võru praegust avalikku linnaruumi ning mõelda kaasa, mida saaks veelgi paremaks teha. Tulemused näitavad linnavalitsusele, milliseid elukeskkonna teemasid tajuvad linlased kriitilisemalt ja millega ollakse rahul,” sõnas Anti Allas.

Seoses näitusega korraldab Eesti Koostöö Kogu koos Võrumaa Arenduskeskusega avaliku ruumi teemalise loengusarja, mis kutsub kõiki huvilisi arutlema oma kodukoha üle. Loe lähemalt Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt ja tule osalema!

„Kodukoha kompass” rändab aastaga ümber Eesti, peatudes kaheteistkümnes väikelinna keskraamatukogus. Soovime sellise näitusekohtade valiku kaudu juhtida tähelepanu raamatukogu rollile hea avaliku ruumi loojana ja kogukonna kokkutoojana.

Näitus on toimunud Paides, Rakveres, Narvas ja Põlvas. Võrru jääb näitus 3. märtsini 2021.

Näituse kuraator on Kairi Tilga, autorid Teele Pehk ja Elo Kiivet.

Näitust korraldab Eesti Koostöö Kogu ja toetab Eesti Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital.

Lisainfo:
Kairi Tilga
Eesti Koostöö Kogu juhataja
kairi@kogu.ee
+372 503 6620

Võrumaa Arenduskeskus tunnustas maakonna tegusaid kodanikke, silmapaistvamaid ühinguid ja aasta küla. Arenduskeskuse tunnustamisega liitus Kagu Ühistranspordikeskus ja andis välja aasta bussijuhi tiitli – laureaadid on Priidu Teppo, Aare Hõrn, Võrumaa Diabeetikute Selts, Luhamaa nulk ja Riho Raamat.

Võru maakonna tegusaim kodanik 2020 on Priidu Teppo. Priidu mitte ainult ei räägi, vaid ka teeb, viib ellu oma plaanid. Priidu tuleb ja aitab hoogsal sammul ja väsimatult, nägu naerul, tal on oluline roll kohaliku pärimuse ja lõõtsamängutraditsioonide hoidmisel ja edasi arendamisel. Tema eestvedamisel on uue elu sisse saanud Võrumaal ajalooliselt oluline August Teppo kodupaik, Teppo lõõtsatalu. Ta lööb kaasa pärimustantsufestivali korraldamisel, kus vastutab lõõtsade võistumängimise eest.

Sel aastal otsustas komisjon välja anda eritunnustuse aasta teo eest Aare Hõrnale, kelle aktiivsele, järjepidevale ja sihikindlale tegutsemisele ning eestvedamisele sai sel suvel valmis Petserimaa Vabadussõja monument. Aare algatusel ja innustusel kutsuti kokku monumendi taastamise komisjon, ta seisis hea selle eest, et plaan teoks ka saaks.

Võru maakonna silmapaistvaim ühing 2020 on Võrumaa Diabeetikute Selts, kuhu kuuluvad linnas ja maakonnas elavad diabeediga seotud inimesed. Seltsi peamiseks tegevuseks on ühiste regulaarsete kohtumiste pidamine ja koolituste korraldamine, et aidata diabeediga inimeste teadlikust tõsta ning haigusega paremini toime tulla. Võrumaa Diabeetikute Selts on tegutsenud juba üle 25 aasta, kuid nende tegevus on aktiivsemaks ja regulaarsemaks muutunud just viimase kolme aasta jooksul.

Aasta küla tiitli sai Luhamaa nulk. Üheskoos tegutsedes on Luhamaal välja kujunenud mitmed traditsioonilised sündmused. Aastavahetusel matkatakse üheskoos Luhamaa olulisemad kohad läbi. Kohe jaanuari alguses tähistatakse talsipüha, veebruaris vabariigi aastapäeva, juunis süüdatakse võidutulest jaanituli. Kõikidel lipupäevadel heisatakse Määsi mäel lipuvardasse sini-must-valge lipp. Sel sügisel korraldati esmakordselt ja väga edukalt Luhamaa marja- ja ubinalaat, külameeste omaalgatusel ja käte jõul vahetati kohaliku kiriku vooder.

Võru maakonna aasta bussijuht on Riho Raamat. Riho on aus, täpne ja usaldusväärne, ta on hingega asja juures, suhtub hästi nii reisijatesse kui kolleegidesse. Tema hoolsa ja ka kindla käe alla usaldavad ennast päevas sajad inimesed. Vahel tuntakse end bussis isegi nii turvaliselt, et pikendatakse mõne minuti võrra oma ööund.

Seekord külastas tunnustuse üleandmiseks Võrumaa Arenduskeskuse delegatsioon igat laureaati tema tegutsemiskohas. Tunnustuste üleandmise videolugu saab vaadata Võrumaa Arenduskeskuse Youtube’i kanalil.

Kokku esitati tunnustamiseks 5 küla, 7 ühendust ja 14 kodanikku. Laureaadid valis välja kuueliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Võrumaa Partnerluskogu, Võru Instituudi, Setomaa Liidu, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi, kohalike omavalitsuste ja arenduskeskuse esindaja.

Laureaate pildistas Tiina Männe. Üleval: Volli Kera ja Aarne Leima (Luhama nulga esindajad), Riho Raamat (aasta bussijuht), Aare Hõrn (aasta tegu). All: Priidu Teppo (tegusaim kodanik), Laine Riitsaar, Veevi Hõrak, Astrid Minka (Võrumaa Diabeetikute Selts).

Lisainfo:
Katrin Volman
vabaühenduste konsultant
Võrumaa Arenduskeskus
mob 5251750
katrin.volman@vorumaa.ee

Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsub vabaühendusi osalema annetuskastide sotsiaalmeedia kampaanias, mille raames kogutakse foto- ja videomaterjale omanäolistest annetuskastidest, et julgustada ühendusi annetusi koguma. Kampaania toimub novembrikuu jooksul üle-eestiliste annetamistalgute raames.

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmeri sõnul on ühendustel võimalik tegevuste toetamiseks koguda annetusi, et tagada avalikes huvides tegutsevate ühenduste jätkusuutlikkus. „Meie kampaania keskendub eelkõige annetuskastidele, sest näeme sageli, kuidas ühendused pelgavad kasti avalikult välja panna või kastiga oma sündmustel ringi liikuda. Kui annetuste kogumisel on selge sõnum ja selle kasutamisel kindel eesmärk, on annetajad lahkemad ning ühendused julgemad,“ selgitab Vollmer.

Osalemiseks tuleb vabaühendusel postitada novembrikuu jooksul foto- või videomaterjal ühenduse  annetuskastist mõnda sotsiaalmeediakanalisse koos teemamärgistega: #annetuskast #annetamistalgud ning lisada info sellest, mille jaoks parasjagu annetusi kogutakse.

Kampaania olulisel kohal on nii ühenduste endi kui ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine annetuste kogumisest.  Annetuste kasutamisel on oluline rõhk teavitusel, mida ühendused kogutud annetustega teevad. Eesti Vabaühenduste Liit on koostanud annetuste kogumise hea tava ning maakondlike arenduskeskuste konsultandid lisanud annetuskastide kasutamise meelespea, et kõik osapooled mõistaksid selgelt, miks, mille jaoks, kuidas ja millal annetusi kogutakse.

Annetuste kogumise hea tavaga saab tutvuda siin: https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/  ja annetuskasti kasutamise meelespeaga saab tutvuda kampaania veebilehel: https://www.arenduskeskused.ee/annetuskast/

Eestimaa Rahvamaja Päev pealkirjaga “133 aastat kogukonna liitjana” on ellukutsutud nii vabariiklikul kui maakondlikul tasandil koostöö aktiveerimiseks.

Rahvamaja Päeva eesmärk on liita kogukonda, teadvustada ja tutvustada rahvamajade argipäeva ning väärtustada seal töötavaid inimesi. Rahvamaja on kogukonna mõistes üks olulisemaid kohti, kus inimesed kokku saavad. Rahvamajas saab kohaliku kultuuri arendamise kaudu kohalik omavalitsus täita ühte tähtsamat ülesannet – kasvatada kodukohatunnet, kaitsta ja arendada kohalikku identiteeti. Rahvamajja sisenedes sisenetakse maailma, kus saadakse end loominguliselt väljendada, kunstiliselt teostada, oma loomingut teistega jagada. Ühised huvid ja eesmärgid seovad inimesed ühtseks loominguliseks kollektiiviks. Vahetatakse ideid ja energiaid ning sünnivad uued paikkondlikud vaimse kultuuri väärtused.

Võru maakonnas avab sellel päeval rahvale uksed 9 rahvamaja: Haanja rahvamaja, Ruusmäe rahvamaja, Vastseliina rahvamaja, Orava kultuurimaja,  Misso rahvamaja, Obinitsa külakeskus, Setomaa Kultuurikeskus, Tsooru rahvamaja, Uue – Antsla rahvamaja.

Loo jutustavad kaks vahvat noort võro keele agent Hipp Saar ja Setomaa nuursootska Margit Ausma. Video Johan Kudu. Video tegemist toetasid: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võrumaa Arenduskeskus.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Alates 1. septembrist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor, kust mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad oma tegevuseks toetust küsida.

 „Kohalikel kogukondadel on regionaalses arengus väga suur roll,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Sageli on tänu nende usinale tegevusele külas näiteks aktiivne seltsielu, toredad mänguväljakud või pakutakse kohalikele elanikele põnevaid koolitusi ja huviringe. Kuigi paljud neist kohalikest toimekatest inimestest organiseerivad seda kõike õhinapõhiselt ja vabatahtlikult, vajavad need tegevused elluviimiseks siiski ka raha. Just sellega soovimegi neile tublidele inimestele toeks ja abiks olla.“

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust antakse tegevusteks, mis tugevdavad kogukonna identiteeti, loovad tõhusamat koostööd ning panustatavad kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu. Toetust antakse ka kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumiseks ja ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamiseks ja arendamiseks.

Maksimaalne toetussummad projekti kohta on esimeses meetmes 2500 eurot ja teises meetmes 4000 eurot, omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui  poole.

Taotlusi saab esitada e-posti teel aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee ning tähtaeg on 1. oktoober 2020 kell 16.30.

Täpsemad juhendid ja vormid  ning programmi määrus.

Programmi tutvustav infopäev toimub 15.09.2020 algusega kell 17:00 veebikeskkonnas. Infopäevale palume registreeruda hiljemalt 14.09.2020 www.bit.ly/KOP2020sygis.

 

Lisainfo:

Aigi Young
Projektispetsialist
5309 0923
aigi.young@vorumaa.ee

Taotlusvoor on avatud 17.-26. august 2020.

Toetust saab taotleda meetmetest:
Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine

Toetust saavad taotleda Räpina, Setomaa, Rõuge ja Võru vallas haldusreformile eelnenud piirides endise Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava,  Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonnas.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg hiljemalt (tegevusgrupis): 28. oktoober 2020

Täpsem info ja nõustamise kontaktid: www.piiriveere.ee

SA Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja kogukondliku turvalisuse 2020. aasta maakondliku toetusvooru. Toetusvoor on avatud 20. aprill – 25. mai 2020. aasta.Toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine, elanikkonnakaitse  ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegevusele.

Kogukondliku turvalisuse toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

Taotlejaks võivad olla:

Toetuse piirsumma on 3 500 eurot.

Toetusvoor avatakse 20.04.2020. Taotluste esitamise tähtaeg on 25. mai 2020. (hilisemad taotlused hindamisele ei kuulu). Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult arenduskeskus@vorumaa.ee.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. mai 2020.

Aruanne tuleb esitada 1 kuu jooksul arvates projekti elluviimise lõppkuupäevast.

Taotlemiseks vajalikud vormid

Lisainfo:  Merilyn Viin, heaolu spetsialist, tel 5309 1046, e-post merilyn.viin@vorumaa.ee 

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel kaardistati perioodil 18. – 24. märts 2 018 ettevõtja (sh 124 tulu teeniva vabaühenduse) hetkeolukord. Ankeedile vastanud ettevõtjad on tööandjaks 18 741 inimesele üle Eesti. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitas tulemused ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Küsitluse tulemusena selgus, et:

Enamik ettevõtteid on küsimustiku täitnud enne riigipoolse abimeetmete paketi kinnitamist.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul seisavad väga paljudel ettevõtjatel ees rasked valikud, mida illustreerivad läbiviidud küsitluse tulemused. Huul rõhutab, et ka need ettevõtjad, kelleni kriis veel ei ole jõudnud kogu oma raskuses, peaksid arvestama, et see võib olla ainult aja küsimus.

Huule sõnul on maakondlikud arenduskeskused juba alustanud teenuste uuendamisega, et pakkuda just neid teadmisi ja oskusi, mida ettevõtjad kriisiolukorras vajavad, selleks teeme koostööd nii ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsustega. Esialgne ülevaade neist valmib orienteeruvalt aprillikuu keskpaigaks.

Ettevõtjaid oodatakse pöörduma endale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse, kus on võimalik saada tasuta nõustamist ning koostöös konsultandiga panna paika järgmised sammud olukorras hakkama saamiseks.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku kuulub 15 maakondlikku arenduskeskust, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele ja vabaühendustele. Võrgustikus töötab kokku 160 inimest, nende hulgas enam kui 45 ettevõtluskonsultanti.

Lisainfo:

Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin: https://www.arenduskeskused.ee/eesti-ettevotete-kriisiabikeskuse-tulemused-2020/

Kõneisik:
Andres Huul
Juhatuse liige
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
andres.huul@arenduskeskused.ee
5557 2557

Koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga on Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel valminud kriisiabikeskus.ee online platvorm Eesti ettevõtete ja vabaühenduste probleemide kaardistamiseks. See aitab hinnata ettevõtjate ja vabaühenduste seisundit kriisiolukorras ning anda olulist sisendit riigipoolsete abimeetmete välja töötamiseks.

Alates tänasest, 18. märtsist oodatakse ettevõtjaid kui ka vabaühendusi, kes teenivad tulu ja pakuvad teenuseid, kriisiabikeskuse veebileheküljele www.kriisiabikeskus.ee täitma ankeeti, mis annab hiljem ülevaate nende vajadustest ja probleemidest. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitab esimese vahekokkuvõte tulemustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 25. märtsiks. Ettevõtjatele jääb platvorm avatuks ka pärast seda.

SA Saare Arenduskeskus juhataja ja projekti koordinaatori Rainer Paenurga sõnul sai idee alguse osalemisest häkatonil “Hack the Crisis”, kus Saaremaa Turunduskoja initsiatiivil loodi testplatvorm Saaremaa ettevõtjate jaoks. Idee arendati üle-eestiliseks koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga, kuna pilootprojekt näitas ettevõtjate suurt huvi ja vajadust selle järele.

Platvormi kaudu kogutav info aitab paremini mõista ettevõtjate olukorda kriisisituatsioonis, lisaks annab see põhjaliku sisendi kriisiabipaketi väljatöötamiseks ja teisteks tugitegevusteks nagu näiteks maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenuseks.

“Veebiplatvormi kaudu tuleb ettevõtjal täita 14 küsimusest koosnev ankeet, mille tulemused jõuavad nii ministeeriumi kui ka kõikide maakondlike arenduskeskusteni,“ selgitab Paenurk. Ankeedi täitmine võtab ettevõtjatel aega keskmiselt 3-5 minutit.

“Ettevõtted on igaüks oma spetsiifikaga, seetõttu on ka lahendused edaspidises olukorras toimetulekuks erinevad. Meie, maakondlikud arenduskeskused, analüüsime veebiplatvormi kaudu ettevõtjatelt saadavat infot põhjalikult ning jätkame ettevõtjate toetamist ning nõustamist vastavalt ilmnenud probleemidele,“ lisab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Eesti ettevõtete kriisiabikeskus on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku poolt pakutav platvorm Eesti ettevõtetele, kes on saanud majanduslikku kahju COVID-19 viirusepuhangu tagajärjel ning kes vajavad tuge majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks kriisiolukorras. Kriisiabikeskuse idee sai alguse Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel 13.-15.03 toimunud kriisihäkatonilt “Hack the Crisis”.

Lisainfo:

Kriisiabikeskus: www.kriisiabikeskus.ee
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik: www.arenduskeskused.ee

Kõneisikud: 
Rainer Paenurk
SA Saare Arenduskeskus
juhataja ja projekti koordinaator
rainer@sasak.ee
553 7536

Andres Huul
juhatuse liige
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
andres.huul@arenduskeskused.ee
5557 2557

Alates 1. märtsist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, millega soovitakse kaasa aidata tugevate ja initsiatiivikate kogukondade tekkimisele.

„Eestis on palju hakkajaid inimesi, kes on koondunud mõne ühenduse ümber,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Seda ikka selleks, et muuta oma kodukohas midagi paremaks. Kokkuhoidval ja üksteist toetaval kogukonnal on meeldiva elukeskkonna kujunemisel väga suur roll. Igal juhul tuleb riigil omaalgatusi toetada ja seda tehakse läbi erinevate programmide. Üks nendest programmidest on KOP ehk kohaliku omaalgatuse programm, mille kevadvooru just avasime.“

Programmist toetatakse tegevusi, mis aitavad kogukonna identiteeti tugevdada ja tõhustada omavahelist koostööd. Samuti tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste arendamisse. Toetust antakse ka kohalikele elanikele vajalike teenuste pakkumiseks ja ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamiseks ning arendamiseks.

Näiteks on kohaliku omaalgatuse programmist 2019. aastal toetatud mänguväljakute ning külaplatside rajamist, koolituste, õpitubade ja külapäevade korraldamist ning kogukondade ühistegevuse tarbeks vajaliku inventari soetamist.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik. Samuti ei tohi selle liikmetest äriühingud moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

2020. aastal jagatakse toetusteks 1 169 841 eurot, mis eraldatakse kokku kahes voorus (kevad- ja sügisvoorus).

Taotlusi saab esitada e-posti teel. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. aprill 2020 kell 16.30. Taotlused esitatakse taotleja asukohajärgsele maakondlikule arendusorganisatsioonile. Võru maakonna ühendused esitavad oma taotlused Võrumaa Arenduskeskusele aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee.

Olete oodatud programmi infopäevale 11. mätrsil kell 16-17:30 Võru keskraamatukogu III korruse saali. Anna oma tulekust teada hiljemalt 9. märtsiks.

Täpsema info ja taotlusvormi leiab https://vorumaa.ee/vabauhendused/kop/
Programmi määrusega saab tutvuda siin.

Eesti ainus ühiskondlike algatuste inkubaator NULA alustas 18.veebruaril oma viiendat hooaega ja otsib mõjusaid ideid ühiskonna valupunktide leevendamiseks.

NULA inkubaatoris saavad kokku kodanikualgatus ja eraettevõtlus, et kasvatada ideedest tõeliselt toimivad sotsiaalsed algatused. Poole aasta pikkuse programmi jooksul algseid ideid testitakse ning arendatakse kogenud mentorite ja tegutsevate ettevõtjatega koos edasi. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Heateo Sihtasutuse poolt 2016. aastal ellu kutsutud inkubaatori on aastate jooksul läbinud 30 algatust ning 12 neist on saanud ka kuni 25 000 euro suuruse starditoetuse.

NULA vilistlaste seas on näiteks noorte tehnikaharidust elavdav SPARK Makerlab, Ida-Viru noori IT-ettevõtetesse praktikale vahendav Spinner, ühekordsete topside kasutust vähendav Topsiring, asendusõpetajaid koolidesse vahendav Asendusõpetajate platvorm, erivajadustega inimeste transpordivõimalusi avardav Tugitakso, eakaid ja noori omavahel kokku viiv Jututaja ja kümned teised algatused.

Et oma lahendusidee jaoks inspiratsiooni koguda, teiste ärksate inimestega kohtuda ja juba tegutsevate sotsiaalsete ettevõtjate kogemustest õppida, kutsume inspiratsiooniõhtutele, mis toimuvad:

11.03 Tartus (Tartu Loodusmajas)

12.03 Tallinnas (Vivistop Telliskivis)

18.03 Narvas (Narva Kolledzis)

Inspiratsiooniõhtute täpsem info Nula Facebookis!

Kui aga idee on olemas, tuleks täita lihtne vorm inkubaatori kodulehel [nula.ee] ning saata see hiljemalt 23. märtsil aadressile nula@kysk.ee

Lisainfo:

Muudame koos elu Eestis paremaks!

12.–14. märtsini saab taas kaasa lüüa Võrumaa elu parandavate nutikate lahenduste loomisel – Kuldre koolis toimuvad järjekorras juba neljandad Vunki mano! loometalgud.

Kuldre loometalgud erinevad eelmistest selle poolest, et teemade esitlemine ja meeskondade moodustamine toimub juba enne üritust. Vunki mano! kodulehel on avatud vorm oma teema esitamiseks: https://vunkimano.vorumaa.ee/

Vunki mano! loometalgud on häkatoni stiilis nädalavahetus, kus igaüks saab osaleda Võru maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Meie ülim eesmärk on koosloomelise mõtteviisi levitamine: kaasates probleemide lahendamisse kõik võimalikud osapooled saab olla kindel, et lahendus on kõiki arvestavalt läbi mõeldud. Toome loometalgutele kokku kodanike kogemuse, ettevõtjate realistlikkuse, ekspertide pädevuse ja ametnike vastutuse. Iga idee juures pöörame erilist tähelepanu sellele, et arvestatud oleks ka nende inimeste huvidega, kelle häält igapäevaelus ehk nii palju kuulda ei ole, näiteks erivajadustega inimesed, vähemused jne.

Kui me ütleme, et kõik on oodatud, siis pole see tühi sõnakõlks: meil kõigil on oskusi, teadmisi, tutvusi, mis võivad kellegi teise jaoks väga väärtuslikuks osutuda. Siin Eestimaa ääremaal elades, kus meid on niigi vähe, on igaühe panus hindamatu väärtusega ja ainult üheskoos tehes jõuame kestvate tulemusteni.

Sina ja mina – koos loome homse Võrumaa!

Loometalgud on osalejatele tasuta. Talguid rahastab SA Võrumaa Arenduskeskuse projekt “Vunki mano! loometalgud” (Võrumaa Partnerluskogu LEADERi programmi meede 1.2 – Kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö).

Martin Mark
Vunki mano! projektijuht

Alates jaanuarist ootab vabaühendusi ja vabatahtlikke uuenenud ja nüüdsest kolmekeelne portaal Vabatahtlike Värav. Lehelt leiavad infot nii vabatahtliku tegevuse võimalusi otsiv huviline, vabatahtlikke otsiv ühendus kui ka kaasaja, kes vajab juhiseid ja nippe, kuidas oma tööd paremini teha.

 

Värskendatud portaalis on võimalik otsida ja lisada kolmes keeles vabatahtliku tegevuse kuulutusi, lugeda valdkonna uudiseid ja kogemuslugusid ning tutvuda mitmesuguste vabatahtlikku kaasamist toetavate juhendmaterjalidega.

 

Vabatahtlike Värava uuendamise eesmärgiks on tuua vabaühenduste juurde rohkem võimekaid vabatahtlikke, seda nii eesti- kui muukeelsete inimeste seast. Vabatahtlike ja vabaühenduste kokku viimiseks ootab Vabatahtlike Värav kuulutusi ühendustelt, kes oma tegevuses abi vajaks. 

 

Kuulutuste lisamine on kaasajatele tasuta.

Vabatahtlike Värava uuendamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ning riigieelarvelistest vahenditest projekti „Uussisserändajate vabatahtliku tegevuse edendamine Eestis“ raames.

Rahvastikuminister kuulutas välja konkursi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu liikmete leidmiseks

Rahvastikuminister kuulutas täna välja konkursi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu liikmete leidmiseks. Kolmel vabaühenduse esindajal lõpeb ametiaeg 22.01.2020.

„Otsime uusi nõukogu liikmeid, sest kolmel nõukogu liikmel täitub ametiaeg, ning hea tava kohaselt leiame vabaühenduste esindajad konkursiga. Kuna sihtkapitali ootab ees tegevjuhi vahetumine ning 1. augustist 2020 Viljandisse kolimine, saab uuel nõukogu koosseisul olema suur roll asutuse toetamisel nendes sammudes,“ nentis rahvastikuminister Riina Solman.
„Rahvastikuministrina on mulle oluline, et KÜSK oleks tulevikus lisaks eeskujulikule toetuste jagajale ka tugev kompententsikeskus, kes oleks olemas igas Eesti nurgas ja pakuks tuge sealsetele aktiivsetele kogukondadele. Peame toetama vabaühenduste üle-eestilist arengut ,“ lisas Solman.
KÜSK on riigi sihtasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, kes toetab vabaühenduste võimekust ja kodanikuaktiivsust vastavalt Kodanikuühiskonna arengukavale ja peatselt valmivale programmile. Programmi fookuses on kodanikuaktiivsus kogukondades, Eesti kestlikkus, kogukondlik lähenemisviis ja peresõbralikkus.

Kandideerimisavaldusi ootab Siseministeerium digiallkirjastatuna hiljemalt 26. jaanuariks 2020 aadressile marten.lauri@siseministeerium.ee.
Kandidaate hindab Siseministeerium konsulteerides riigi ja vabaühenduste esindajate ühiskomisjoniga. Nõukogu liikmete kolmeaastane ametiaeg algab veebruaris 2020.
Täpsem info KÜSKi kohta on leitav nende kodulehelt www.kysk.ee.

kusk_kuulutus_valisveebi_lisaks

Võrumaa Arenduskeskus on 23.-27. detsembrini suletud.

23. detsembril kell 10-14 on avatud turismiinfokeskus.

Soovime teile kaunist jõuluaega!

Võrumaa Arenduskeskus tunnustas 26. novembril Lüübnitsa külakeskuses maakonna tegusaid kodanikke, silmapaistvamaid ühinguid ja ettevõtteid, kes kodanikuühiskonna tegevusi toetavad – laureaadid on Lilian Freiberg, Saagu Parem MTÜ ja Antsla Tarbijate Ühistu. Rahvahääletusel kogus enim toetust Evelyn Tõniste ning komisjoni eritunnustus anti kogukonna turvalisuse eestvedajale Ruuta Ruttas-Küttimile.

Võru maakonna tegusaim kodanik 2019 on Lilian Freiberg. Lilian on MTÜ Kaikamäe üks eestvedajatest ja Kaika seltsimaja hing. Ta hoolitseb selle eest, et maja alati kõikide tegemiste jaoks oleks soe, ta lööb ka ise kaasa laulukooris, valutab südant kodukandi loodusmaastike ja metsade säilimise eest. Tegutseb lammaste aretamisega tegelevas MTÜs Maavillane ja Karula Hoiu ühingus ning on pärandkultuuri spetsialist.

Internetis läbi viidud rahvahääletusel kogus enim toetust Evelyn Tõniste. Evelyn on südame ja teoga Antsla ja Urvaste kodanikuaktiivsust toetanud juba õige mitu aastat. Ta on Meistrite Päeva ja võrgustiku üks eestvedajatest, panustab oma teadmistega mitmesse MTÜsse ka vabatahtlikuna. Ta on tulihingeline MTÜde majandustegevuse eestkõneleja ning arvatavasti üks aktiivsemaid üritustel osalejaid.

Sel aastal otsustas komisjon välja anda ka eri tunnustuste kogukonna turvalisuse eestvedajale, Ruuta Ruttas-Küttimile, kes on oma kodkülas eest vedanud arengukava ja kriisiplaani koostamist, viinud läbi esmaabikoolitusi, soetanud külale elektrigeneraatori, tulekustutid ja tervisenäitajate mõõtmise seadmed.

Võru maakonna silmapaistvaim ühing 2019 on Saagu Parem MTÜ. Saagu Parem on kogukonnakeskus Võru linnas, kus tegutseb heategevuspoodi, korraldatakse heategevuslikku jõulupidu lastele ja toimetatakse igapäevaselt aktiivselt sotsiaalvaldkonna teemadega. Kogukonna liikmed kirjeldavad keskust kui kohta, kus võimalik tunda end vajaliku ning väärikana, seal õpetatakse ise toime tulema, aidatakse nõu ja jõuga, leitakse sponsor või tugiisik. See koht on avatud ustega kõigile ja tühja südame või uue mõtteta ei lahku sealt keegi.

Võru maakonna kodanikuühiskonna toetaja 2019 on Antsla Tarbijate Ühistu. Tarbijate ühistu on läbi aastate toetanud just noortega seotud kodanikuühendusi ja tegemisi: andnud noortekeskusele ruumid, toetanud meenetega noorte spordivõistlusi, rattamaratoni, laulu- ja tantsupeo tänuüritust, linna jõulukuusel tulede süütamist.

Kokku esitati tunnustamiseks 23 kodanikku, 6 ühendust ja 5 ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud Võrumaa Arenduskeskus, Võru Instituut, Setomaa Liit, Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts.

Laureaate pildistas Tiina Männe. Pildil vasakult Piret Haljend (Saagu Parem MTÜ eestvedaja), Ruuta Ruttas-Küttim (kogukonna turvalisuse eestvedaja), Evelyn Tõniste (rahvahääletuse võitja ning Antsla Tarbijate Ühistu esindaja), Lilian Freiberg (Võru maakonna tegusaim kodanik 2019).

Lisainfo: Katrin Volman, vabaühenduste konsultant, tel 525 1750, katrin.volman@vorumaa.ee

Kas kõrgemat lisandväärtust loovad pigem kõrgepalgalised IT-sektori töötajad või hoopis sidusad kogukonnad? Või on mõlemad maakonna arengus võrdväärselt olulised?

Pop-up akadeemia on omanäoline üritus, kus päeva esimeses pooles toimub akadeemiline loeng teatud valdkonnale või probleemile ning päeva teises pooles arutletakse ja püütakse seda probleemi lahti mõtestada (maakonna perspektiivist lähtudes).

30. oktoobril toimuv pop-up akadeemia võtab luubi alla kogukonnad. Sellel teemal on mitmeid uuringuid läbi viinud geograaf Andres Rõigas.
Andres Rõigas on varasemalt uurinud koos kolleegi Madis Rennuga maaletulemist ja selle protsessi kulgemist. Kagu-Eestis olid vaatluse all Antsla, “Tule maale” projekt Missos ja Värskas. Lisaks uuriti veel omaalgatuslikke protsesse Peipsiääre vallas ja Hallistes.
Hetkel on Andres Rõigasel ja Madis Rennul käsil uuring, mis vaatleb uute kogukondade teket ja arengut maapiirkondades läbi uus-hõimude (neo-tribe) kontseptsiooni. Kuigi töö on veel pooleli, saab siiski esimestest tulemustest rääkida. Selles uuringus vaadeldakse Kagu-Eestist Karula Parmu Ökoküla, Mauri põlikodude küla Missos, Sänna Kultuurimõisa ja Mooste kogukonda.

Päevakava:
9.45 – 10.00 Kogunemine
10.00 – 11.45 Andres Rõigas “Uute kogukondade teke ja omaalgatuslikud protsessid Kagu-Eestis”
11.45 – 12.15 Sirutuspaus
12.15 – 14.00 Paneeldiskussioon “Moodne maaele hajaasustuses?”

Anna oma tulekust teada!

Novembri lõpus tähistatakse taas Ühisnädalat, mille raames tõstame esiplaanile kodanikuühiskonna tegemised ja algatused, koosloomise ja ühised ettevõtmised. Tunnustame inimesi, kes oma ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning andud oma panuse Võru maakonna kodanikuühenduste tegemistesse, kiidame ühendusi, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne ning väärtustame ettevõtteid, kes on toetanud kodanikuühiskonda.

Esitatud kandidaat peab vastama vähemalt ühele statuudis välja toodud kriteeriumile.

Võrumaa Tegusa kodaniku tunnustuse saaja:

Võrumaa silmapaistva ühenduse tunnustuse saaja:

Kodanikuühiskonda toetanud ettevõtte/ettevõtja tunnustuse saaja:

Kõigi tunnustatavate ja tunnustajate (soovi korral) nimed avaldatakse tänutäheks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Tunnustuse andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud kandidaatidest. Komisjonil on õigus omistada tunnustatutele täiendavaid aunimetusi (nt loovuse sütitaja, kogukonna vedur, Võrumaa uuendaja, säravaim tegu jne). Tunnustatud kuulutatakse välja pidulikul tunnustamisüritusel kodanikupäeval, 26. novembril tänavuses Eesti aasta külas Lüübnitsas.

Palun anna meile hiljemalt 31. oktoobriks teada, keda võiksime sel aastal tunnustada ja pane mõne lausega kirja ka, et miks. Täida ankeet aadressil: http://bit.ly/KiidaTegijat2019. Paberkandjal taotlused saata Võrumaa Arenduskekuse aadressile Jüri tn 12, Võru linn 65605.

Tunnustamist korraldab ja rahastab Võrumaa Arenduskeskus koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Vaata ka https://vorumaa.ee/vabauhendused/kodanike-tunnustamine/.

Lisainfo: Katrin Volman, vabaütisüisi nõvvuandja, SA Võrumaa Arenduskeskus, mob 525 1750, e-post katrin.volman@vorumaa.ee

Toetuse eesmärk on Võru maakonna arengu ja konkurentsivõime tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. Toetust saab taotleda projektide elluviimiseks sh kaasfinantseerimiseks ning tegevustoetuseks.

Taotlejaks võivad olla:

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid on kättesaadavad aadressil: www.vorumaa.ee/toetamine-eelarvest

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaido Palu
Tegevjuht
5855 0202
kaido.palu@vorumaa.ee

Tänasest on mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetuse taotlemiseks taas avatud kohaliku omaalgatuse programm, millega soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

„Lisaks paikkonnale on inimeste jaoks sageli elukohaga rahulolemiseks määravaks teguriks inimesed, kellega nad lähestikku elavad ehk kogukonnal on meeldiva kodutunde tekkimiseks järjest suurem osa,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „On tunnustamisväärne, kui on inimesi, kes tahavad vabatahtlikult panustada oma aega ja energiat ühise kodukandi paremaks muutmisse. Et neile ja nende kogukondade tugevdamisega seotud tegevustele jõudu juurde anda, pakume võimalust taotleda kuni 2000 euro suurust toetust.“

Programmi eesmärgi täitmiseks antakse toetust tegevusteks, mis tugevdavad kogukonna identiteeti, loovad tõhusamat koostööd ning panustatavad kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu. Toetust antakse ka kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumiseks ja ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamiseks ja arendamiseks.

Eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu:

Meede 1 – kogukonna areng, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui  poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 2000 eurot ning omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Toetuse taotlemise kord, tingimused, taotlusvormid asuvad SA Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel https://vorumaa.ee/vabauhendused/kop/

Kohaliku omaalgatuse programmi taotlused koos kohustuslike lisadega ja digitaalse allkirjaga tuleb esitada 1. oktoobriks 2019 hiljemalt kella 16.30 e-posti aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee.

Programmi tutvustav infopäev toimub:
11.09.2019 kell 16.00-17.00 Võru riigimaja II korruse saalis (Jüri 12, Võru)

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

12.-15. septembrini toimuvate Euroopa muinsuskaitsepäevade teemaks on “Kultuur ja meelelahutus”. Euroopa muinsuskaitsepäevadel on oodatud kaasa lööma muuseumid, raamatukogud, kinomajad, kohalikud seltsid ja kõik teised, kellel on soov tutvustada kultuuri või meelelahutusega seotud pärandobjekti, rääkida sellest mõni kaasakiskuv lugu või äratada üheks nädalavahetuseks ellu ammu unustusehõlma vajunud hoone või objekt. 

Muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada meid igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit, võimaldades inimestele juurdepääsu mälupaikadele ja muuseumidesse ning korraldades ekskursioone oma kodukandi pärandi ning ajaloo paremaks mõistmiseks. Infot ürituste kohta ootame 15. augustini. 

“Kultuur ja meelelahutus” on katusteemana väga lai ja pakub ohtralt lähenemisnurki. Näiteks võib rääkida kultuuri ja meelelahutusega tarbeks ehitatud hoonetest ja nende ajaloost – seltsi- ja kultuurimajadest, raamatukogudest, külakõrtsidest, kolhoosikeskustest ja klubihoonetest. Või hoopis tegevustest, mida nendes hoonetes on tehtud. Pärandi lugu võib rääkida esemete kaudu, näiteks tutvustades filmitehnikat läbi aegade. Ning alati võib rääkida teemast endast – kuidas on kultuur ja meelelahutus viimase saja aasta jooksul muutunud? 

Euroopa muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada nii vaimset kui ainelist kultuuripärandit. Tutvustatav pärand ei pea olema kaitse all. Sündmuse vormi ja kestuse saab korraldaja ise valida lähtuvalt tutvustatavast pärandist ning arvestades muinsuskaitsepäevade aluspõhimõtetega. Varasematel aastatel on korraldatud ekskursioonetehtud näituseidpeetud loenguidkorraldatud teemapäevi. 

Infot ürituste kohta ootame 15. augustini, infot ürituste kohta ootame veebivormi https://forms.gle/XG2vP8dcdXXuZPsC7 kaudu.    

Rohkem infot Euroopa muinsuskaitsepäevade kohta leiab Muinsuskaitseameti koduleheküljelt www.muinsuskaitseamet.ee/et/euroopa-muinsuskaitsepaevad-2019

Jooksva infoga kursis püsimiseks lisa meeldivaks Euroopa muinsuskaitsepäevade Facebooki lehekülg www.facebook.com/muinsuskaitsepaevad/

 

Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaatoriks Eestis on Muinsuskaitseamet.

 Lisainfo: Madle Lippus, Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator, 5666 7058, madle.lippus@muinsuskaitseamet.ee