Nädalavahetusel käisid hetkel Võru maakonnas elavad ukrainlased üheskoos ekskursioonil
Võrumaal elavad ukrainlased said näha meie ilusat loodust ja põnevaid paiku. Tutvuti mitmete kohalike vaatamisväärsustega nagu nagu Alaveski loomapark, Mõniste Talurahva muuseum, Vastseliina Piiskopilinnus ja Suur Munamägi. Lisaks peeti mõnus piknik Rõuges.
Head toetajad olid: Võru Naisteklubi ja Siiri Toomik, Annes Org/Ecomdesire OÜ, Võru Vallavalitsus, Siiri Plangi, Laivi Kuus, Siret Rantala, Irma Samoldkina, Valio, Võrumaa Arenduskeskus ja koostööpartnerid: Merling Reisid OÜ, Alaveski Loomapark, Mõniste Talurahvamuuseum, Suure Munamäe torn, Vastseliina linnuse rahvas ja Ala-Rõuge Külalistemaja.
Fotol ekskursioonigrupp Vastseliina Piiskopilinnuses
Neljapäeval, 16. juunil, toimus Liblikaaias Võrumaa Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide tegevuskavade koostamise praktiline töötuba.
Osalejad said teadmisi ja oskusi tegevuskava loomiseks või täiustamiseks, mis aitab võrgustikul eesmärkide poole liikumisel suunda hoida.
Töötuba juhendas Elo Paap.
Täna, 14. juunil startis Võrumaal kaheaastane protsess “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas”, mille käigus otsitakse vastuseid, lahendusi ja mudeleid, mis toetaksid laste ja noorte õpihuvi ja toimetulekut ning vähendaksid meie õppijate koolist väljalangemise ohtu.
Kubijal toimunud avaseminarist võttis osa üle 50 valdkonnaga seotud inimese ning esines pea kümme oma ala spetsialisti.
Kõigi esinenud spetsialistide sõnul on tegemist olulise projektiga. Projektijuhi Kerli Kõivu sõnul pakub projekt palju võimalusi maakonna tugitegevuste arendamiseks koolist väljalangemise ennetamiseks mitmete valdkondade koostöös, aga ka akadeemilisi väljakutseid. „Näiteks kui keegi läheb ülikooli õppima eriala, kus tema magistritöö idee kattub käesoleva projekti ideega või soovib teha ülikoolis praktikat selle projekti raames, on võimalus anda oma panus uuringuterühma juures,“ ütleb Kõiv. Ta lisab, et projekti vajadust näitab ka piirkonna statistika: “Kui kohustuslik kooliiga lõppeb, saab noor ise otsustada ning Võrumaal ei ole need otsused sageli õppimise kasuks.”
Haridus- ja Noorteameti Kagu Eesti büroo juhataja Iiris Tageni sõnul on võrreldes varasema ajaga olukord koolist väljalangemise osas parem, ent on ka palju mõttekohti: „Oleme saavutanud märkamise, aga kuidas saavutada sekkumine, et noorest ei saaks koolist väljalangeja?” Maie Oppar Rõuge Koostöökeskusest rõhutas eelkõige varajase sekkumise vajadust: “Ei peaks sekkuma siis kui laps saab kahe ja teda ähvardab klassikursuse kordama jäämine vaid juba siis kui ta saab viie asemel nelja.“ Ühiselt rõhutati õppimise huvitavamaks loomise olulisust ning noorsootöö, sh huvitegevuse suurt rolli selles.
Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liidust tõi välja, et praegusel kevadisel perioodil, kui ka sotsiaalmeedias on näha palju vanemaid, kes on uhked oma laste heade tulemuste üle koolis, peab mõtlema laiemalt. “Kiituskirja taha, selle lapse hinge, me alati ei näe,” ütles Ilves. Sarnasele probleemile viitas ka Lauri Tamm Eesti Politsei ja Piirivalve ametist: “Intensiivne eeldamine viib eksimusteni.”
Tamm nentis ka, et alati ei pea õpi- või toimetulekuraskustes noort aitama tugispetsialist, kellest hetkel Eestis puudus: “Piisab ühest usaldusväärsest täiskasvanust, vahet pole mis ametit ta peab, aga ka tal peab olema noore toetamiseks tugi.” Merle Tombak Antsla vallavalitsusest tõi välja, et näiteks alaealist noort võib toetada vanema asemel ka tugiisik, ent peamine on, et noore huvid ei kannataks.
Võru Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Merike Aasmäe on täheldanud, et motivatsioon õppida on sõltuv paljudest teguritest, sealhulgas ka suvisematest ilmadest, kus väljas seltskonnaga aja veetmine muutub sagedasemaks. “Me näeme seda allakäiku eriti kevadel, kus õpihuvi kaob,” ütles Aasmäe. Lisaks on ka kodune keskkond sageli määrav: “Õpihuvi kadumine ja toimetulekuraskused on omavahel põimunud.” Aasmäe nendib positiivse asjaoluna, et koolist toimetulekuraskuste tõttu koolist väljalangenud või õpihimu seekaudu kaotanud noored jõuavad siiski ka kooli tagasi “Tavaliselt tuleb see õpihimu siis kui nad on juba ise endale jalad alla saanud.”
Eesootav protsess viiakse ellu Võrumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel ning Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi 2014-2021 toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Projekti rahaline maht on 376 602 EUR. Protsessi partnerid on kõik Võrumaa omavalitsused, Eesti Töötukassa, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Haridus- ja Noorteamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool. Projekti on kaasatud eksperdid Saksamaalt ning Islandilt.
Lisainfo: Kerli Kõiv, projektijuht, tel: +372 5560 3988, e-post: kerli.koiv@vorumaa.ee
“Idee teha üks ilus pidu kodust kerkis meile pähe juba ligi kolm aastat tagasi. Tundus, et läbi poliitiliste kemplemiste pereväärtuste, peretoetuste, perelaenude ja muu sellise kõrval hääbub kodu ja perekonna mõiste tõeline olemus ning tähendus. Kodu pole kunagi poliitika vaid vaim,” lausub ühislaulupäeva “Kodu(L)ootus” lavastaja Priit Strandberg.
Esimest korda Eesti ajaloo vältel kogunevad poiste-, neidude-, mees-, naiskoorid ühe laulukaare alla, et laulda kodust, ootusest ja lootusest. Laulupeo austajate suvine maiuspala ‒ ühislaulupäev “Kodu(L)ootus” – toimub 11.juunil Võru Kubija laululaval. Kontserdi algus on kell 19:00, väravad avatakse kell 17. Piletid on võimalik osta kodulehelt fienta.com <http://fienta.com/> lehel või kohapealt. Lisainfo ürituse kohta leiab kodulehelt http://www.laulupaev2021.com/
Laulupäeva kunstilised juhid on Külli Kiivet ja Kuno Kerge. “Kodu peale peab saama loota sest kodu loodab meie peale. Kodus me ootame und, ootame kalleid koju, ootame kojujõudmist, ootame kodu leidmist. Sealt ka pealkiri “Kodu(L)ootus”, kus saavad kokku kaks inimese põhiseisundit meile kõige olulisemas üksuses – kodus,” ütles Külli Kiivet. “Nüüd aga pöördelistel aegadel tuleb olla eriti tänulik, kui on kodu, mida hoida ja armastada, kuhu tulla ja kust minna – teadmisega, et ta on sul alati olemas ning ootamas, “ lisas Kuno Kerge
Ühislaulupäeval kõlab mitu uudisteost. Nende hulgas kõlab Riho Esko Maimetsa suur kantaaditsükkel “Kojup minda oodatanne”. Teos valmis spetsiaalselt antud laulupäevaks ning on kava ühendav teos. “Tsükli läbivaks teemaks on kodu, kodutunne, koduigatsus, koju jõudmine ja mälestus lapsepõlvekodust,” ütles Maimets. “Tsükli iga osa oli inspireeritud ühest konkreetsest rahvaviisist, mida ma töötlesin ning millele lisasin omakorda Ernst Enno tekstidele loodud muusikat. Minu jaoks tähendab kodu kohta, kuhu olen alati oodatud, kus asuvad mulle kõige lähedasemad inimesed, kus on kõige turvalisem olla. Kodu on koht, kus saab vabalt olla, luua, tunnetada ja armastada. Kodus saan olla mina ise – mõnikord olen tugev ja tegus, aga teinekord hoopis õrn ja haavatav,” lisas Maimets.
Laulupäevale on kaasatud ka Tallinna Nõmme Muusikakooli orkester ning Vanemuise näitlejad (Hannes Kaljujärv, Terje Pennie-Kolberg). Suurt laulupäeva jääb lõpetama simman, kus esineb Eesti armastatuim ansambel Curly Strings
Laulupäeva raames toimuvad eelkontserdid Tartus Vanemuise kontserdimajas ning Võrus Kandle kontserdisaalis. Tartus toimub 10.juunil kell 19.00 “Viie meeskoori kontsert”, kus lavale astuvad Eesti parimad meeskoorid. Nende hulgas on Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor. Samal õhtul toimub nais- ja neidudekooride kontsert “Lüü’iks laulu” Võrus, kus esineb Võru kammerkoor Tempera, Elleri tütarlastekoor, Üle-eestiline neidudekoor LEELO jt.
Lisainfo:
Edmar Tuul
“Kodu(L)ootus” kommunikatsioonijuht
+372 5356 7007 ; kodulootus@gmail.com
Tänavu on Võru maakonnas üle poolesaja õppuri, kes on lõpetanud väga heade tulemustega gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli.
Võrumaa Arenduskeskus tunnustab iga suve hakul maakonna koolide parimaid lõpetajaid. Sellel aastal vaadati Võrumaalt kaugemale ja tunnustussündmusele olid oodatud ka väljaspool maakonda väga heade tulemustega kooli lõpetanud Võru maakonna noored.
Lõpetajad koos kaaslasega olid oodatud kultuurimajja Kannel, kus Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots andis koos nõukogu esimehe Anti Allasega üle tänukirjad ja meened. Tervituskõnes tunnustas Toots õppurite pingutusi, lisades, et õpingute periood langes väga keerulisele ajale.
Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv ja projektispetsialist Karin Plakk peavad oluliseks, et sel aastal saavad tunnustuse ka Võru maakonna noored, kes on asunud õppima Võrumaalt väljaspool. Samas nenditakse, et uudne tänuürituse kontseptsioon nõuab infot lõpetajate kohta paljudest Eesti õppeasutustest, mistõttu võib juhtuda, et kiitusega lõpetanuid on teadaolevast rohkem.
Võru maakonnast pärit gümnaasiumite, kutsekoolide ja ülikoolide parimaid lõpetajaid on käesoleval õppeaastal Võrumaa Arenduskeskuse andmetel kokku 68. Parimaid lõpetajaid tervitasid muusikalise etteastega Võru gümnaasiumi noored Silja Otsari juhendamisel.
Foto parimatest koolilõpetajatest tegi Kaisa Äärmaa.
Täna, 8. juunil, toimus Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuses Võru Maakonna sotsiaalteenuste analüüsi ja tulevikumudelite seminar.
Seminari esimeses osas toimus arutelu koostöös Võrumaa Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusega valminud “Võru maakonna sotsiaalteenuste korraldus ja tuleviku lahendustee“ analüüsi põhjal.
Ühistest sotsiaalteenuste projektidest ja teenuste osutamisest tegid ettekanded Merilyn Viin ja Triinu Õispuu (VESTA ja SIBdev projektide arendused ja väljakutsed Võru maakonnas, millised on peamised väljakutsed ja kuidas liikuda omavalitsustes tulevikus ühiselt tulemuspõhiste teenuste suunal ning miks vajame maakondlikku koostööd). Lisaks andis Sander Saar Kagu Ühistranspordikeskusest ülevaate sotsiaaltranspordi hetkeseisust, peamistest projektiga seonduvatest väljakutsetest ning sellest mis saab tulevikus, kui projekt saab läbi.
Koostöös Tartu Ülikooliga heideti pilk seni omavalitsustes pakutavatele teenustele ja lahendustele ning keskenduti tulevikule, kuidas sotsiaalteenuseid vastavalt toimuvatele ühiskondlikele muutustele paremini kohaldada. Tartu Ülikool on teinud ettepanekud sotsiaalteenuste paremaks korralduseks omavalitsustes, teenuskeskustes või maakondlikul tasandil. Lähemalt raportiga on võimalik tutvuda
https://vorumaa.ee/…/pro…/sotsiaalteenuste-korraldamine/Laupäeval, 4. juunil toimus Kääpa vabaõhulaval Võrumaa memme- taadi pidu „Ise loon päevade ilu“
Võrumaa Memme – taadi peo traditsioon on alguse saanud 30 aastat tagasi kui 12. juulil 1992 tulid Parksepa vabaõhu lavale kokku Võrumaa pensionärid, et pidada maha esimene memme- taadi pidu. Esimese ja ka paari järgmisegi peo laulud seadsid kavasse Külli Jõeloo ja tantsud Laine Kordemets. Ainult mõnel üksikul aastal on pidu ära jäänud. Tänavusel peol osales 31 memme – taadi kollektiivi üle Võrumaa ja Lasva rahvamaja kollektiivid.
Proovidega tehti algust varahommikul. Kell kolm alanud kolme tunnist kontserti külastas kohe alguses 15. minutiks ka paduvihm, rahehoog ja müristamine. Kuid laulu, tantsu, luuletuste ja kapellilugudega kutsuti peagi päike pilve tagant taas välja. Päike paitas peotordi söömist ja saatis pidulised koduteelegi. Pidu jäid lõpetama tänusõnad esinenud rühmadele, nende juhendajatele ja korraldajatele. Kõik osalejad said rinda spetsiaalselt tänaseks ürituseks valmistatud juubeli rinnamärgi – 30 aastat esimesest memme- taadipeost ja rühmajuhid tänutäheks lilleampli ja magusat.
Tänavuse peo tantsud lavastas tervikuks Valentina Larionova, muusikalise osa ja kapellid pani ühte kõlama Erja Arop. Peo korralduse eest vastutas Lasva Rahvamaja juhataja Sirje Kuuseorg.
Peo kordaminekut soovisid oma tervitussõnades Võru valla volikogu esimees Georg Ruuda, Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots ja Võrumaa Rahvakultuuri spetsialist Maie Pau.
Tänusõnad ka publikule, kes te pidu vaatamata päevastele vihmasopsudele nautima olite tulnud.
Pidu rahastasid: Võru vald, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.
Sirje Kuuseorg, peo peakorraldaja
Info edastas: Kristi Vals, kultuurispetsialist
6. juunil toimus Nõiariigis õppepäev Võrumaa Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide töötajatele. Koolituspäev oli väga huvitav ja õpetlik. Lektorid olid Tiit Kõnnussaar ja Matti Orav.
Vene Föderatsiooni 24. veebruaril 2022 alanud laiaulatusliku sõjategevusega Ukrainas on Eesti-Vene piiriületus ja viisade väljastamine raskendatud. Seetõttu ei ava Rahandusministeerium 2022. aastal Venemaa Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimise teenuse toetusskeemi.
Lisainfo:
Tiit Toots
Juhatuse liige
+372 514 5985
tiit.toots@vorumaa.ee
Head Võru maakonna kohalike omavalitsuste ametnikud, volikogude-, komisjonide- ja kogukondade liikmed!
Ootame teid osalema Vunki Mano! loometalgute ettevalmistaval seminaril.
Aeg: 15.06.2022, kell 11.00 – 15.30
Koht: Navi Seltsimaja, Võru vald
23.-24. september toimuvad loometalgud otsivad vastuseid küsimusele
„Kuidas valitseda nii, et kodanike osalus kohaliku elu korraldamisel suureneks?“
Seminaril:
Anname ülevaate sügisel toimuvatest loometalgutest.
Ettekanded teevad:
- LINNAR VIIK, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär, e-Riigi Akadeemia asutaja.
„Koosvalitsemine digiajastul?“
- JOHANNES JAUHIAINEN, Helsingi linnavalitsus, kommunikatsiooni osakond, kaasamine ja nõustamine, piirkondlik kaasamine
“Helsingi linna näide kaasava eelarve rakendamisest ja selle tulemustest”
Kokkuvõte ja soovitused loometalgute ettevalmistamiseks!
Täpsema ajakava saadame kõikidele registreerunutele.
Päeva juhivad: Mai Timmi, OÜ Kasvulava, partner loometalgute korraldamisel ning
Kristi Vals, SA Võrumaa Arenduskeskus, loometalgute projektijuht
Registreeri end osalema hiljemalt 10.06.2022 SIIN
Seminari toimumist toetavad: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, Leader Group, EUARENAS, Võrumaa Arenduskeskus
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist (5912 9200, kristi.vals@vorumaa.ee)
Täna toimus Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu koosolek. Lisaks päevakorraliste teemade arutelule valiti uueks nõukogu esimeheks Anti Allas.
Jõudu uues ametis!
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna ja Kagu-Eesti Innovatsioonikeskusega korraldas 2.juunil Festivali majas Võrus inspiratsiooniürituse naistele UNISTUSEST ETTEVÕTLUSENI.
Oma kogemusi ettevõtluses ja ettevõtjatena jagasid Festivali maja eestvedaja Kadi Kibena, koolitaja Signe Ventsel, Anzelika mahetalust Anzelika Gomozova ja Eesti moebrändi Zack Marques asutaja, disainer Mariann Lukka. Video teel inspireeris naisi oma ettevõtlusega alustama personaaltreener Avely Marjapuu, kes on NAINE. fit OÜ üks asutajatest.
Täiendav info: Ivi Martens ,Tel: +372 53497303 , E- post: ivi.martens@vorumaa.ee
27.-28. mai toimus noorte kultuurikorralduse seminar Hüppelaud, Haanjamehe alus.
Kokku said oma vahel noored ja noortejuhid Tartumaalt ja Võru maakonnast.
Noori ja noortejuhte inspireerisid ja juhendasid kohapeal mentorid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv; National Geographicu Eesti väljaande peatoimetaja ja Haani Loometare permees Erkki Peetsalu; pühapäeval liitus meiega Anu Rannu Viljandi Folgi tiimist.
Fookuses ikka kultuurteemad, kuidas leiavad noored tee kultuuritarbimise ja korraldamise juurde ning milliseid kultuurisündmuseid noored ootavad.
Laupäevase õhtu veetsime matkates koos matkajuht Alar Sikk´uga ja vallutasime Eesti kõige kõrgema künka.
Tulemuseks: 4 noorte poolt loodud sündmuse ideed, kuhu noored ISE tahaks kohale tulla ja ISE nende tegemistesse panustada.
Noortele suunatud kultuuri teemaline seminar toimus projekti “Loov Võru maakond” raames. Loe lähemalt:
https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/projektid/loov-voru-maakond/
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist, telefon 59129200
Hea tööandja ja koostööpartner!
Eesti Töötukassa kutsub osalema tööandjate teabepäeval 15.06.2022 9.30-15.00 Võru maakonnas, kus erinevad spetsialistid tutvustavad töötukassa teenuseid ja uusi võimalusi sh muutusi seoses Ukraina sõjapõgenike tööle võtmisega.
Teabepäev toimub Võru maakonnas, kultuurimajas Kannel (Liiva 13). Oodatud on Kagu-Eesti tööandjad või nende esindajad ja töötukassa koostööpartnerid.
Osalemisest anna palun teada hiljemalt 13.06.2022 SIIN.
Rohkem infot Gea Meriste, tööandjate konsultant (786 8762, 5919 8014)
Päevakava:
- 9.30-10.00 Kogunemine/hommikukohv
- 10.00-10.20 Avasõnad – Ene Kerge, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja
- 10.20-11.00 Eesti Töötukassa teenuste tutvustus (tööpraktika, palgatoetus, alaealise töötamise toetamine, rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) – Ailen Vessmann, tööandjate teenusejuht
- 11.00-11.45 E-töötukassa võimalused (tööpakkumiste keskkond, venekeelne automaattõlge) – Kati Kadakas, tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna peaspetsialist
- 11.45-12.15 Tööturu koolitused töötukassa toel – Karin Andre, oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonnajuhataja
- 12.15-12.45 Kohvi- ja sirutuspaus
- 12.45-13.15 “Tööalase abivahendi teenus – tööandja roll”- Liina Pääbo, MTÜ Tööfüsioteraapia tegevjuht
- 13.15-13.30 Abivahendi saamise kogemuslugu – Personalispetsialist Keit Purga ettevõttest AS Wermo
- 13.30-14.00 Töötamise registreerimine (sh ukrainlased ja hooajatöötajad),sotsiaalmaksu maksmise erijuhud ja sotsiaalmaksusoodustus –Tiia Põder, juhtiv maksuaudiitor, Eesti Maksu- ja Tolliamet
- 14.00-15.00 Vaba mikrofon, päeva kokkuvõte
Päeva modereerib Gea Meriste, tööandjate konsultant Võru maakonnas.
SA Võrumaa Arenduskeskuse algatusel toimus 25.-26. mail Võru maakonna kohalike omavalitsuste rahvatervise eestvedajatele õppereis Rapla-ja Pärnumaale.
Õppekäigu raames kohtuti Rapla-ja Pärnumaa rahvatervise spetsialistidega, kes tutvustasid piirkonna rahvatervise tegevuskava ja heaoluprofiile. Rapla, Kohila ja Häädemeeste vallad ning Pärnu linn tutvustasid kohalikes omavalitsustes kohapeal tehtavat rahvatervise tööd. Pärnu linna Terviste Edendavate Lasteaedade koordinaator tutvustas võrgustikutööd piirkonnas.
Külastati Rapla riigimaja, Rapla Vesiroosi Kooli (Tervist Edendavate Kool), Sadolini Spordihoonet, Märjamaa Spordihoonet ning Jõulumäe Tervisespordikeskust.
26.mail lõpetas üldise tegevuse Ukraina keskus aadressil Jüri 19A ning 18. juunil toimub keskuse viimane üritus – ukrainlastele tutvustatakse Võru maakonda. Reisi toetavad Võrumaa inimesed annetuste kaudu.
Keskus kutsuti ellu märtsis Europe Direct´i ja vabatahtlike poolt, et vahendada infot ja aidata Ukraina sõjapõgenikel alustada uut elu Võru maakonnas. Kahes grupis õpiti 1-2 korda nädalas eesti keelt 2 tundi korraga. Õpetajateks olid Siiri Toomik ja Ulvi Mustmaa. Ukrainlanna Jelena Fedosova juhendas laste kunstiringi, Julia Demchneko õpetas rahvuskaaslastele inglise keelt ning Alla Ohrimtšenko eestlastele ukraina keelt. Astrid Org viis igal nädalal läbi infotunde, kus käisid külas erinevad ametnikud ja ka tööandjad. Näiteks tutvuti kohaliku seadusandlusega ja kultuurieluga. Koos teiste vabatahtlikega aidati otsida kortereid, tööd ja käia töövestlustel.
Kahjuks pole sõda Ukrainas lõppenud ning ka põgenikke saabub Eestisse sh Võrumaale juurde. Kuid praeguseks on nii KOV-ide kui riigi tasandil rohkem kogemust kuidas uues olukorras hakkama saada ning infot, mida jagada. Loomulikult jätkab Europe Direct Lõuna- Eesti Võru kontaktpunkti juhataja ka ukrainlastele info jagamist.
Täiendav info: Astrid Org, tel: +372 5309 0923, e-post: astrid.org@vorumaa.ee
Täna, 27.mail, toimus Võru Kultuurimajas Kannel Võru maakonna arengustrateegia uuendamise II seminar. Seminari fookuses oli tulevik ehk kuidas muuta arengustrateegia eristuvamaks, kaasahaaravamaks ja paremini rakendatavaks.
Kohal oli palju maakonna käekäigust huvi tundvaid inimesi ning aruteludes keskenduti konkreetsetele tulevikualgatustele ja tegevustele ning ootustele maakonnaüleseseks koostööks. Enne arutelude algust tegi inspireeriva sissejuhatuse Mari Kalkun, kes ütles, et sihtide seadmine, aja võtmine ja fookuse paika panek, et kuhu tahetakse ühiselt välja jõuda, on oluline. Ta lisas, et sealjuures võib aidata mõtete võro keelde tõlkimine, et jõuda kohe asja tuumani: “Tavaliselt võro keel ongi sellepärast õudsalt hää, et see ütleb asja tuuma õkva ärr.”
Antsla vallavanem Avo Kirsbaum ütles arengustrateegia uuendamist kommenteerides, et ainult kohaliku keele ja kultuuriga mujale õppima läinud noori tagasi ei meelita. Seetõttu peab ta oluliseks tuleviku sihiks kõrghariduse omandamise võimaluse toomist Võru maakonda.
Võhandu maratoni korraldaja ja kohalik spordielu korraldaja Hillar Irves ütles, et arengustrateegia uuendamisel peaks üheks eesmärgiks seadma spordi nähtavuse tõstmise ja liikumisharrastuste kättesaadavuse. “Peaks seda sporditrummi ikkagi kõvasti taguma, et see sport ja liikumine, mis toob inimestele tervise ja võtab perearstidelt koormust maha oleks nähtav,” ütles Irves.
Arengustrateegiaga seotud edasine töö jätkub teemarühmades valdkondlike aruteludega. Uuendatud strateegia jõuab volikogudesse heakskiitmiseks selle aasta sügisel.
Lisainfo Aivar Nigol aivar.nigol@vorumaa.ee, 5340 2563
Algas konkurss Võru maakonna kauneima kodu leidmiseks
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootavad kauneid kodusid ja eriobjekte Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) poolt välja kuulutatud Eesti kaunis kodu 2022 konkursile.
Konkursile on oodatud kaunid kodud ja eriobjektid järgmistes kategooriates:
Üleriigilisel konkursil tunnustatakse kuni kolme objekti maakonnast.
(Eramud, väikesed ühismajad, korterelamud, maakodud, suvilad, hotellid, turismitalud koolimajad, seltsimajad, kirikud ja muud kultushooned, mererannik, kaldad, järved, tiigid, kalmistud, parkmetsad, jne.)
Üleriigilised eriprojektid
Maakonnakomisjon võib üleriigilisele konkursile esitada ühe objekti igas kategoorias. (Eriobjektid otsustatakse augusti teises pooles toimuval EKKÜ Volinike Kogu koosolekul.)
- Energiasäästlik kaunis kodu (koostöös Eesti Omanike Keskliiduga)
(Eramu, kortermaja, ühiskondlik hoone)
- Parim tervisespordiobjekt
(Kergliiklusteed, terviserajad, spordikeskused jm. Paeasjalikult mõeldakse siin omavalitsuste finantseerimisel olevaid rajatisi)
(Tootmishooned ja -talud, põllumajanduskeskused, farmid, aitkuivatid, töökojad jm)
- Kaunis elurikas kodu 2022
(Uue kategooriana tulevad hindamisele kaunid aiad-pargid, mis paistavad silma elurikkusega ehk sellised, kus lisaks taimedele on jäetud ruumi ka liblikatele, konnadele, siilidele jms.)
(Info piirkonna Targast Kodust edastatakse konkursi eestvedajale Arvi Altmäele, kes koondab andmed, teeb valiku ja esitab EKKÜ üldkogule)
Kauneid kodusid ja eriobjekte on võimalus esitada iga Võru maakonna omavalitsuse poolt välja kuulutatud konkursile, kust valitakse välja igast omavalitsustest kuni 3 objekti maakondlikule konkursile.
Maakondlikule konkursile esitatud objekte hindab Võrumaa Arenduskeskuse poolt moodustatud komisjon. Kõiki konkursile esitatud nominente tunnustatakse maakonna tänusündmusel augustis.
Riiklikule konkursile esitatud objekte tunnustab Eesti Vabariigi president Alar Karis aasta teises pooles toimuval Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul.
Täpsem info:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Võrumaa omavalitsuste esindajad ja ettevõtjad käisid täna, 26. mail, tutvumas biogaasi tootmisega kahes erinevas biogaasijaamas.
Külastati Tartu Veevärgi biogaasijaama, mis toodab biogaasist elektrit veepuhastus protsessideks vajaliku energiaga varustamiseks. Lisaks käidi ka Tartu biogaasijaamas Ilmatsalus, kus toodetakse elektri- ja soojusenergiat põllumajanduslikust sisendist. Külastused toimusid, et toetada rohepöörde tegevusi Võru maakonnas, mida rahastatakse PATEE projektist.
Biogaasijaamadega tutvudes saadi teadlikkumaks, milliseid võimalusi biogaasi tootmine annab, ning kuidas selle abil tootmist jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta.
Esmaspäeval, 25. mail toimus esimene osa koolitussarjast „KESKKONNAALASELT JÄTKUSUUTLIK TOOTMISETTEVÕTE-KUIDAS, MIKS JA MILLEKS?“
Koolitussari on 5-osaline ja toimub Teamsi keskkonnas. Esimese korra teemaks oli „Keskkonnaalane jätkusuutlikkus ettevõttes – miks on vaja juba täna tegutseda? Koolituse käigus rääkisid Sustinere eksperdid keskkonnateemaga tegelemise vältimatusest: MIKS täna keskkonnaalane jätkusuutlikkus ettevõtetes on üha vajalikum ning kuidas seda strateegiliselt juhitakse.
Järgmine seminar toimub 30.mail ja seal keskendutakse praktilistele sammudele – keskkonnamõjude hindamise metoodikatele ja nende rakendamise etappidele, tegevusplaani kujundamisele ja aruandlusele.
Sügisel avaneb PRIA maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse järjekordne taotlusvoor. Meetme eesmärk on eelduste loomine uute töökohtade tekkeks maal väljaspool põllumajandussektorit. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust kuni 150 000 eurot saab kasutada uute seadmete ostmiseks ja tootmis- või teenindusruumide ehitamiseks. Investeeringuobjekt peab asuma maapiirkonnas. Infopäevale on oodatud kuni 9 töötajaga vähemalt kaks aastat tegutsenud mikroettevõtted, kellel on plaan luua juurde uusi töökohti maapiirkonda ja kes vajavad seejuures toetust investeeringute tegemisel.
Toetusmeetme infopäev toimub veebis 7. juunil kell 10.00-13.00.
Zoomis toimuvale veebinarile saab registreeruda SIIN. Registreerunutele saadetakse Zoomi link 6. juunil.
Infopäeval esinevad:
- Allar Korjas, Maaeluministeerium;
- Eve Pohlak, PRIA arendusspetsialist
Infopäeval saate vastused olulistele küsimustele:
- milleks saab ja milleks ei saa mitmekesistamise toetust kasutada;
- millised ettevõtted saavad mitmekesistamise toetust kasutada;
- mida peab silmas pidama toetuse taotlemisel?
PRIA hakkab taotlusi vastu võtma 2022. aasta sügisel, kuid taotluse ettevalmistamise ja koostamisega tuleks alustada varakult, et vajalikud dokumendid taotluse esitamise ajaks korda saada. Nii väldib taotlemisel kõige sagedasemaid probleeme:
- Puuduvad hinnapakkumised – kui maksumus on vähemalt 5000 eurot, siis on vaja esitada 3 võrreldavat pakkumust;
- Ehituse puhul pole kasutatud PRIA pakkumise põhja;
- Puudub ehitusprojekt või ehitusluba – kui taotletakse toetust ehitustegevuseks, siis peab taotleja omama toetuse taotlemisel ehitusluba ja põhiprojekti;
- Kinnistu pole firma nimel, hoonestusõigus puudub;
- Puudub ruumide rendileping.
Lisainfo meetme kohta:
Toetuse suurus on kuni 150 000 eurot. Toetuse osakaal põllumajandustootjal kuni 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse osakaal mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleval ettevõttel kuni 40% abikõlbliku kulu maksumusest.
Toetus on ette nähtud ettevõtte arenguks vajalike tootmisvahendite soetamiseks. Toetust saab kasutada:
- masinate ja seadmete ostmiseks;
- ehitise rajamiseks ja hoone parendamiseks;
- rändkaupluse ja selle sisseseade ostmiseks.
Meetmega seotud videojuhendid leiate Maaeluministeeriumi Youtube kanalilt. Lisainfot meetme kohta saab ka PRIA kodulehelt www.pria.ee ja PRIA toetuste infotelefonilt 737 7678.
Lisainfo infopäeva kohta: SA Pärnumaa Arenduskeskus, Svea Uusen, (5051797, svea@parnumaa.ee )
17. mail toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Võru maakonna kliima- ja energiakava avalik seminar. Selle eesmärgiks oli anda ülevaade kliima- ja energiakava vajalikkusest ning üheskoos osalejatega analüüsida Võru maakonna tugevusi, nõrkusi ja võimalusi liikuda jätkusuutliku ja kliimaneutraalse maakonna poole.
Osalejaid oli kokku 17. Lisaks kohalikele osalejatele, andis omapoolse panuse seminaril Eestimaa Looduse Fond, kes andis ülevaate headest kaasamispraktikatest ning tehnikatest, kuidas kaasata laiemat avalikkust kaasa rääkima ja mõtlema kliimamuutusega seotud teemadel. Maakondlik kliima- ja energiakava valmib läbi tiheda koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja erinevate huvigruppidega.
Võru maakonna kliima- ja energiakava eesmärk on panustada riiklike eesmärkide saavutamisesse, võttes arvesse kohaliku tasandi eripärasid ja kliimariske. Kliima- ja energiakava aitab kohalikel omavalitsustel kliimamuutuste mõju leevendada, kuid samuti nende muutustega ka kohaneda. Juulis valmivasse kavasse seatakse tegevussuunised eelkõige kliimamuutustega kohanemiseks nii maakonna kui ka valdade tasemel, lähtudes valdade iseärasustest, vajadustest ja võimekusest.
Seminari raames korraldatud töötubade käigus andsid osalejad sisendi ja panuse kliima- ja energiakava valmimisse just Võru maakonna probleemsemate teemavaldkondade osas ning aitasid lähtuvalt Võru maakonna võimalustest prioritiseerida esmatähtsaid tegevusi ja meetmeid, saavutamaks kliimaneutraalsust.
Kliimamuutused on meie ilmastikuolude muutumise tulemus, mida põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõus. Selle tulemusena kogeme juba praegu äkilisemaid paduvihmu ja suviseid põuaperioode, mis tulevikus võivad muutuda üha sagedamaks. Samas peame valmistuma ka muutusteks, mille mõju meile täna silmnähtav ei ole – nakkushaiguste levik, põhjavee kvaliteedi langus, võõrliikide sisseränne ja põllumajandussaaduste kvaliteedi langus. Aastaks 2030 on Eesti võtnud sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 70%, võrreldes aastaga 1990. Selle poole püüeldakse muuhulgas läbi taastuvenergia osakaalu suurendamise, energia tõhusama kasutamise, hoonefondi rekonstrueerimise ja energiajulgeoleku tagamise.
Täna, 20.mail, toimus Rõuge rahvamajas Võru maakonna arengustrateegia uuendamise esimene seminar.
Seminari fookuses oli praeguse arengustrateegia seire ja tagasiside. Tehti ülevaade arengustrateegia senisest rakendamisest ja arutleti, milliseid muutusi ning täiendusi uuendamise käigus tuleks teha.
“Strateegia on osapooli kokkusiduv dokument ja oluline suunanäitaja maakonnas edasistel aastatel,” selgitas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Ta lisas, et oluline on iga inimese mõtted ja panus: “Sedasi saame tagada, et dokument leiab kasutust. Kutsume inimesi kaasa mõtlema kogu protsessi käigus – nii praegu kui ka sügisel, mil uuendatud strateegia avalikustatakse.“
Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu liige Vello Saar ütles, et arengustrateegia uuendamisel on oluline märksõna “inimesed”: “Kui ei ole inimesi, ei ole ka muid osiseid võimalik üles ehitada ja väärtusi edasi anda.” Positiivse aspektina tõi ta välja, et paljude Võru maakonna omavalitsuste seis on paljulubav, mis näitab, et seni on tehtud midagi õigesti.
Järgmine arengustrateegia uuendamise seminar toimub 27.mail kell 13-16 Võru kultuurimajas Kannel. Teises seminaris käsitletakse tuleviku suundasid.
Kutsume Võru maakonna arengustrateegia uuendamise seminaridele 20. ja 27. mail.
Eesmärk: saada sisendit arengustrateegia uuendamiseks
Osalejad: KOVide esindajad, võtmepartnerite esindajad, arenduskeskuse esindajad
Miks? Maakonna arengustrateegia on vajalik kohalike omavalitsuste ning partnerite ühiseks maakonna arengu suunamiseks, ühiselt tehtavate maakondlike investeeringute kavandamiseks, investeeringutoetuste taotlemiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks.
Seminar I: fookuses on praeguse arengustrateegia seire ja tagasiside, sh:
- lühiülevaade arengustrateegia senisest rakendamisest
- millised on olnud suurema mõjuga tegevused?
- millised on kitsaskohad?
- mis on arengustrateegia uuendamise põhiküsimused: mida tuleb arengustrateegias kindlasti muuta, täiendada?
Toimumise aeg ja koht: reedel 20. mail kell 10-15 Rõuge Rahvamajas.
Seminar II: fookuses on tulevikuvaade, sh:
- millised on võtmepartnerite soovid ja valmisolek uute algatuste osas?
- millised on ootused maakonnaülestele (ühis)tegevustele?
- kuidas arendada edasi arengustrateegia rakendusmehhanismi?
- kuidas teha uuendatud arengustrateegia eristuvamaks, kaasahaaravamaks?
Toimumise aeg ja koht: reedel 27. mail kell 13-16 Võru Kultuurimajas Kannel
Registreeru seminaridele siin: https://forms.gle/rVz6QQ79BwQjmK2WA
Lisainfo Aivar Nigol aivar.nigol@vorumaa.ee, 5340 2563
Tartu 2024 ootab häid ideid väärtuspõhisteks kogukonnasündmusteks!
Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ametlikku põhiprogrammi ja selle tegevusi koordineerivad Lõuna-Eesti LEADER tegevusgrupid.
Milliseid üritusi võiks kogukonnaprogrammi raames korraldada?
Seda saab iga kogukond ise otsustada ja välja pakkuda. On oluline, et planeeritav sündmus tõstaks hästi esile Lõuna-Eesti väärtusi – puhast loodust ja mitmekülgset kultuuripärandit.
Tegemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool, kellega kogukonnad saavad huvi korral teha koostööd. Lisainfot Tartu Maailmaülikooli kohta leiab siit.
Kes saavad avatud taotlusvooru oma ideid esitada?
Taotlema on oodatud mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad ning kavandavad väärtuspõhist sündmust LEADER tegevusgruppide omavalitsuspiirkondades:
- Tartumaa Arendusselts: Elva (k.a Elva linn), Kambja, Luunja, Nõo, Peipsiääre, Tartu, Kastre vald, Tartu linn (endise Tähtvere valla osa), Räpina vald (Meeksi piirkond);
- Valgamaa Partnerluskogu: Otepää ja Valga vald;
- Võrumaa Partnerluskogu: Rõuge, Antsla ja Võru vald (välja arvatud Orava ja Misso piirkond) ning Võru linn;
- Piiriveere Liider: Setomaa ja Räpina vald (välja arvatud Meeksi ja Veriora piirkond), Võru vallast Orava piirkond ja Rõuge vallast Misso piirkond.
Kuidas toetatakse sündmuste elluviimist?
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi valitud sündmused osalevad 2022. aasta novembrist arendusprotsessis, mille raames toimuvad koolitusseminarid ja mentorkohtumised, et aidata ette valmistada sündmuste läbiviimine. Toetust sündmuste läbiviimiseks annavad kohalikud LEADER tegevusgrupid LEADER meetmest ning SA Tartu 2024 toetusest. Kohalik LEADER tegevusgrupp sõlmib lepingu toetust saava sündmuse korraldajaga.
Mida kandideerimiseks teha tuleb?
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi kandideerimise tingimused ja taotlusvormi saab leiab siit. Täpsemat infot ja nõu taotlusvoorus osalemiseks saab Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppidest.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm ootab kogukondade ettepanekuid avatud taotlusvooru kuni 15. augustini 2022.
Ootame teie ideid, et üheskoos Lõuna-Eesti veelgi paremini nähtavaks teha ja olla osa meie piirkonna tippsündmusest – Euroopa kultuuripealinnast!
Kogukonnaprogrammi eesmärk on anda hoogu omavahelisele koostööle ja tugevdada Lõuna-Eesti identiteeti, et Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis tutvustada üheskoos kogu Lõuna-Eesti piirkonda meie külalistele just nende väärtuste põhjal, mis on olulised siinsetele inimestele ja kogukondadele. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames korraldatakse aastatel 2023-2024 kokku kuni 24 väärtuspõhist sündmust, mis kutsuvad osalema külastajaid Eestist, Euroopast ja mujalt maailmast.
Louna-Eesti-kogukonnaprogrammi-kutse
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi eestvedajad:
Tartumaa Arendusselts – Kristiina Tammets, Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator, kristiina@tas.ee, tel 5340 9873
Valgamaa Partnerluskogu – Tiina Ivask, tiina@valgaleader.ee, tel 5349 1195
Võrumaa Partnerluskogu – Kerli Kanger, kerli@voruleader.ee, tel 5345 1330
Piiriveere Liider – Endla Mitt, endla@piiriveere.ee, tel 512 7160
Kutsume teid sotsiaalvaldkonna teenuste seminarile, mis toimub 8. juunil algusega kell 10 kuni 14.00 Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuse seminariruumis, aadressil Räpina mnt 12, Võru linn. Seminarile saab registreeruda https://forms.office.com/r/A0MXWVChAe
Päevakava
10:00 Seminari algus
10:05 – 10:50 Ülevaade analüüsist „Võru maakonna sotsiaalteenuste korraldus ja tuleviku lahendustee“ (Merle Mägi, TÜ RAKE) (analüüsi lõpparuande link)
10:50 – 11:15 Sotsiaalteenuste osutamine ja lahendused Vesta-projekti näitel (Merilyn Viin, SA Võrumaa Arenduskeskus)
11:15 – 11:30 Sotsiaalteenuste osutamine sotsiaaltranspordi teenuse näitel (Sander Saar, MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus)
11:30 – 12:00 Paus ja kerge eine
12:00 – 13:15 Tulevikku vaatav arutelu
13:15 – 13:30 Kokkuvõtted
Seminari esimeses osas arutletakse toetudes Võru Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse koostöös on valminud “Võru maakonna sotsiaalteenuste korraldus ja tuleviku lahendustee“ analüüsile.
Täiendav info: Ülle Tillmann ,Tel: +372 5196 7531 , e-post: ulle.tillmann@vorumaa.ee
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Sustinere OÜ, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Materjalivoog MTÜ-ga kutsub Võrumaa tootmisettevõtjaid osalema ONLINE-koolitusel
KESKKONNAALASELT JÄTKUSUUTLIK TOOTMISETTEVÕTE – KUIDAS, MIKS JA MILLEKS?
Koolitusele on oodatud tootmisettevõtjad, kes soovivad hinnata ümber oma äristrateegiaid ja -tegevusi mis vastaksid ettevõtte ja huvigruppide ootustele täna, kaitstes, säilitades ja parandades inim- ja loodusressursse, mida vajatakse tulevikus.
7 põhjust miks osaleda sellel koolitusel:
- muuda oma tegevusi tõhusamaks, vähendades kulusid;
- taga eelis investeeringute ja kapitali juurdepääsule;
- ole kursis uute regulatsioonidega (roheaudit);
- täida erinevate huvigruppide ootused (kliendid, koostööpartnerid, avalikkus);
- ole valmis kriisideks;
- ole vastutustundlik tööandja ja oma head mainet;
- õpi teiste kogemustest.
Koolitus annab hea sisendi kandideerimaks lähiajal avanevatesse EAS-i ja KIK rohe- ning jätkusuutlikkuse toetusmeetmetesse.
Koolituse järel on osalejatel kahe kuu jooksul võimalik kasutada üks-ühele mentor-sessiooni Sustinere ekspertidega.
Koolitus toimub ajavahemikul 25.05.-14.06. 2022 Teamsi keskkonnas. Kokku on 5 koolitust ja igaühe pikkus on 2 tundi.
Osalema on oodatud ühest ettevõttest mitu inimest. Koolitusgrupi suurus kuni 13 ettevõtet. Osavõtutasu ettevõtte kohta 50 eurot.
Registreerimine 23.maini või kuni kohti jätkub.
Registreeri: https://forms.gle/DFQpXkYkgfZNfQMT9
Koolitusprogramm
Täiendav info: Terje Moisto ,Tel: +372 53606054 , E- post: terje.moisto@vorumaa.ee
Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Töötukassa ja Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus korraldavad inspiratsiooniürituse naistele UNISTUSEST ETTEVÕTLUSENI.
Üritus toimub 2.juunil algusega kell 16.00 Festivali majas Võrus aadressil Räpina mnt. 11b (sissepääs Vilja tn poolt)
Inspiratsiooni oma ettevõtlusega alustamiseks jagab koolitaja ja ettevõtja Signe Ventsel
Oma põnevaid kogemusi jagavad:
Kadi Kibena, Võru Festivalimaja eestvedaja
Anzelika Gomozova, Anzelika mahetalu
Avely Marjapuu, NAINE.FIT OÜ üks asutajatest
Mariann Lukka , Eesti moebrändi Zack Marqués üks asutajatest
ÜRITUS ON TASUTA
Vajalik eelregistreerimine kuni 30.maini
10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.
Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!
Koostöökokkuleppega liitusid:
- Baltic Innovation Agency
- EASi ja KredExi ühendasutus
- Estonian Business School
- Heateo Sihtasutus
- Keskkonnaministeerium
- Keskkonnainvesteeringute Keskus
- Kodanikuühiskonna Sihtkapital
- Maaeluministeerium
- Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
- Põhjala tehas
- SEB Pank
- Siseministeerium
- Sotsiaalministeerium
- Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
- Tallinna linn
- Tallinna Tehnikaülikool
- Tallinna Ülikool
- Tartu linn
- Tartu Ülikool
- Vabaühenduste Liit
- Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
- VIVITA
- Võrumaa Arenduskeskus
Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
- Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
- Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.
Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.
Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe
Võru keskväljak oli 9.mail täis melu ja tähistati Euroopa Päeva. Kõik kohalolijaid said Euroopa Liidu teemadel huvitavat infot ning näha võis mitmeid esinejaid. Kohaliku kvaliteetse toodanguga rõõmustas tähistajaid Uma Mekk kevadlaat. Muuhulgas autasustati Rohelend Rakett 69-ga ideede konkursil osalenuid. Lisaks oli 7.–9. mail on avatud Minu Euroopa orienteerumisrajad – roherada, toetuste rada, digirada ja kultuurirada.
Üritus näitas, et Võrus on toimumas palju ummamuudu ja ainulaadset. Kutsume sind, hea kohalik elanik ja külaline kaugemalt, võtma sellest kõigest aktiivselt osa ning toetama oma kohalolekuga omasid tegijaid!
Aitäh kõigile, kes tänase ürituse toimumisse oma panuse andsid! Ilusat Euroopa päeva!
Täna Võru Kandles toimunud emadepäevale pühendatud kontsertil “Laulud emale” pärjati Võrumaa aasta ema tiitliga nelja lapse ema Helve Einla. Tiitli andis üle Võrumaa aasta isa 2021 Mihkel Matsin.
Tänavune Võru maakonna aasta ema elab Võru vallas, ta on ema neljale lapsele ja vanaema kaheksale lapselapsele. Helve laste sõnul on nende ema väga soe ja sõbralik inimene, kes on neid kogu elu saatnud hea sõna ja toetava tagalana, samas andes neile piisavalt vabadust teha ise oma elu valikud ja otsused.
“Emana ootab alati lapsi ja lapselapsi korras tubade ja sooja südamega. Kaugemal elavate laste ja lastelastega hoiab pidevat suhtlust videosilla vahendusel”, ütlevad ta lapsed. Laste sõnul abistab Helve kõiki alati kui võimalik ja vajalik. Näiteks on ta viimased aastad möödunud esmalt oma ema ning seejärel ämma ja äia hooldades, et tagada neile võimalus veeta viimse elupäevani aega oma kodus.
Helve tegeleb käsitööga. Ta hoiab elus väikse Vana-Vastseliina küla käsitöö suunitlusega külaseltsi. Lisaks on tema eestvedamisel korrastatud külamaja ja tehtud talgupäevi.
Tänavu esitati Võru maakonna aasta ema aunimetusele viis kandidaati – Inna Uus, Janne Anier, Margita Kipasto ja Mai Timmi.
Aasta ema tiitlit on Võrumaal välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Rõuge vallas elav ema Katrin Roop.
Võru Kandlest toimunud emadepäevakontserdil esinesid Mari Kalkun ja segakoor „Tervis“ dirigent Tiit Raud juhendamisel. Video teel saatis tervituse Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Kõiki emasid rõõmustas Coop Võru, kes kinkis igale tunnustuse saajale maitsva emadepäevatordi. Täname kõiki, kes meile armsaid emasid tunnustamiseks esitasid ja Võru Coopi kingituste eest.
Fotol Võru maakonna aasta ema 2022 Helve Einla koos perekonnaga.
Pildistas: Birgit Pettai
Ootame teid 7.-9. mail osalema Euroopa päeva tegemistes Võrus.
𝙅𝙖𝙡𝙪𝙩𝙪𝙨𝙠𝙖̈𝙞𝙠 𝙀𝙪𝙧𝙤𝙤𝙥𝙖𝙨
7.–9. mail on avatud Minu Euroopa orienteerumisrajad – roherada, toetuste rada, digirada ja kultuurirada. Rajale minekuks tuleb oma nutivahendisse laadida Navicup rakendus, mille leiate 𝐰𝐰𝐰.𝐞𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯.𝐞𝐞 veebilehelt. Kõigi vähemalt ühe raja läbinute vahel loosime välja Estraveli kinkekaarte reisi korraldamiseks Eestis või mujal Euroopas ning lisaks toredaid meeneid saatkondadelt.
𝙀𝙪𝙧𝙤𝙤𝙥𝙖 𝙥𝙖̈𝙚𝙫𝙖 𝙪̈𝙧𝙞𝙩𝙪𝙨 𝙑𝙤̃𝙧𝙪 𝙇𝙞𝙣𝙣𝙖 𝙆𝙚𝙨𝙠𝙫𝙖̈𝙡𝙟𝙖𝙠𝙪𝙡
9. mail kell 14–17 on linna keskväljakul avatud infotelgid ja teadustelk, kus saab Kolme Põrsakese, KVARKi ja Rakett69 Teadusstuudiote juhendajate abil avastada erinevate teaduskatsete maailma, teha näiteks ise ainet, mis on nii tahke kui ka vedel, päästa muna, lahendada nuputamisülesandeid ning osaleda suurel grilltikutorni ehitamise võistlusel. Grilltikutorni ehitamiseks tuleb meeskond registreerida siin: https://forms.gle/tfRpRkGESkfW6nTr9. Ülejäänud tegevus etteregistreerimist ei vaja.
Lisaks esitavad oma linna parimad meeskonnad “𝐑𝐨𝐡𝐞𝐥𝐞𝐧𝐝 𝐑𝐚𝐤𝐞𝐭𝐭𝟔𝟗-𝐠𝐚” konkursi võistlustöid ja selgub ka piirkonna võitja.
Lisaks teadusele ja orienteerumisele pakume informatsiooni, asjalikke arutelusid toredat meelelahutusprogrammi!
14:00 Euroopa hümn Kaspar Kukk ja Uku Ottomar Tamberg esituses.
Euroopa Liidu hümni järel avasõnad linnapea Antti Allas, haridusminister Liina Kersna, Soome suursaadik Timo Kantola ning Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski
– Esinevad Võru Tantsukeskuse õpilased tantsudega „Lava täis“ ja „Tüütud kärbsed“ ning Võru võimlemisklubi õpilased
– Konkursi „Rohelend Rakett69-ga“ kolme parima töö esitlused
– Esinevad Võru Tantsukeskuse õpilased tantsudega „Audio push“ ja „Kes tahab minna pere miniaks?“ ja Võru võimlemisklubi õpilased
– Konkursi „Rohelend Rakett69-ga“parima/-te autasustamine žürii poolt
– Noored arutlevad teemal “EduKUS, eduKAS?”
– Katrinka-Josephine laulab ja loeb oma luulet
– Võru Gümnaasiumi vokaalansambel
„Vikat“
– Liisa Loreena Värton monoetendusega ” Kui ma oleksin president”
– DJ KREMOR Minitšenko Kõuts
17:00 Lõpp
Riigi Tugiteenuste Keskus jagab Euroopa päeva puhul kingituseks niidulillede seemneid, mis kaunistaksid nii sel kui ka järgmistel suvedel Eestimaad.
Toimub UMA MEKK kevadlaat
Õppimisvõimalusi tutvustab Võrumaa Kutsehariduskeskus
Vaata lisainfot 𝐰𝐰𝐰.𝐞𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯.𝐞𝐞
#euroopapäev2022
Kutsume Võru kliima- ja energiakava avalikule seminarile, mis toimub teisipäeval, 17. mail algusega kell 13:00 Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Tsenter.
Avalikul seminaril tutvustatakse kliima- ja energiakava eesmärke, hetkeolukorda ja tulevikutegevusi. Lisaks viiakse läbi kaks töötuba, kus koos osalejatega kaardistatakse arendamist vajavad teemavaldkonnad, et Võrumaa oleks jätkusuutlik maakond aastaks 2030 ning mida tuleks teha, et vajalike muudatusteni jõuda.
NB! Seminaril ei ole võimalik osaleda veebiteel.
Päevakava:
13:00 – 14:00 Kliima – ja energiakava eesmärkide, hetkeolukorra ja tegevuskava tutvustus
14:00 – 15:15 I töötuba ja tulemuste arutelu: Jätkusuutlik Võrumaa aastal 2030
15.15 – 15:30 Puhkepaus
15:30 – 16:45 II töötuba ja tulemuste arutelu: Teekava aastani 2030
16:45 – 16:50 Kokkuvõte ja lõpetamine
Registreeruda palume hiljemalt 13. maiks siin: https://forms.gle/NafH7ZpDQhwzPCGa9
Kontakt: Aivar Nigol, tel: +372 5340 2563, e-post: aivar.nigol@vorumaa.
Tähtede taga koidab Sul taevas, vaikne lootus Sul täide seal läeb…
Võru maakonda on tabanud raske kaotus. 30. aprillil lahkus meie hulgast pikaaegne maakonna- ja omavalitsusjuht ning Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Ülo Tulik.
Avaldame sügavat kaastunnet tema lähedastele.
10. mail leiab Tallinnas, Põhjala tehases aset sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäev. Pidulikul koostöökokkuleppe tseremoonial näitavad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise koostöösoovi nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.
„Kuigi Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tööd ligi 1800 inimesele ja teenivad umbes 45 miljonit eurot ettevõtlustulu aastas, on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon meil täna veel lapsekingades. Teiste riikide edusammude põhjal on alust pingutada, et viia valdkonnad pealavale,“ ütles siseminister Kristian Jaani, kes vastutab Eestis ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalse ettevõtluse valdkondade eest. Jaani sõnul näitab Siseministeerium koostöökokkuleppega liitudes, et näeb valdkondades suurt tulevikku.
Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.
Koostöökokkuleppega on liitunud erinevad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.
Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
- Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
- Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.
Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikme Erkki Kubberi sõnul on visioonid suured. “Tahame oma tegevustega arendada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi, et meil oleks võimekas sektor vähemalt 1000 sotsiaalse ettevõttega. Teha nii, et sotsiaalne ettevõtlus oleks normaalsus, mitte nišš. Just koostöös suudame seda teha,” kirjeldas ta eesmärke.
10. mail toimuval sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval astuvad üles valdkonna eestvedajad. Üritusel esinevad inspireerivad sotsiaalsed ettevõtted ja tehakse kokkuvõtteid viimased poolteist aastat kestnud SoFiMa projekti (“Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis”) tulemustest. Samuti antakse ülevaade Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomisest ning järgneva aasta jooksul toimuvatest arengutest.
Organisatsioonid, kes allkirjastavad koostöökokkuleppe:
1. Baltic Innovation Agency
2. EASi ja KredExi ühendasutus
3. Estonian Business School
4. Heateo Sihtasutus
5. Keskkonnaministeerium
6. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
7. Maaeluministeerium
8. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
9. Põhjala tehas
10. SEB Pank
11. Siseministeerium
12. Sotsiaalministeerium
13. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
14. Tallinna linn
15. Tallinna Tehnikaülikool
16. Tallinna Ülikool
17. Tartu linn
18. Tartu Ülikool
19. Vabaühenduste Liit
20. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
21. VIVITA
22. Võrumaa Arenduskeskus
Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad ühiskondliku eesmärgiga, panustades otseselt inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna parendamisse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad innovaatilisi lahendusi ning aina enam tekib juurde ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme lahendavaid iduettevõtteid. Valdkonna arenguid toimub jõudsalt ka Euroopas. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju.
Sündmus korraldatakse “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (SoFiMa)” projekti raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).
Foto: Veebruaris 2022 toimunud mõjuinvestorite ümarlaud.
Reedel, 22.aprill toimus Lasva Rahvamajas “Võrumaa laste- ja noorte teatrimängupäev”.
Kokku osales näitemängupäeval 8 teatritruppi. Lavale astusid:
- Lasva Rahvamaja laste näitering etendusega “Pugeja” lavastaja Katri Enno
- Varstu kooli 2. klass etendusega “Varjuteater kolm põrsakest” lavastaja Helina Tammemägi
- Vastseliina Gümnaasiumi 4.-6. klass etendusega “Ahastamapanev teatriskäik”, lavastaja Marje Ilves
- Võru Kreutzwaldi Kooli 3.b klassi näitetrupp etendusega “Saabastega kass” lavastaja Aigi Laine ja Erja Arop
- Antsla Gümnaasiumi 8. klassi Liisa Loreena Värtoni monoetendusega “Kui ma oleksin president” lavastajateks Zoja Mellov ja Liisa Loreena Värton. Juhendaja Annika Põldsepp.
- Varstu Kooli 6.-8. klass etendusega “Isevärki koolitund” lavastaja Riina Kööts
- Osula Põhikooli algklasside draamaring etendusega etendusega “Naeris moodsas kuues” lavastaja Tuulike Mölder
- Osula Põhikooli 3. klass etendusega etendusega “Tekstiliigid nagu naksti” lavastaja Tuulike Mölder.
Etendustele andsid tagasisidet žürii koosseisus: armastatud näitleja Inga Lunge, kultuuriedendaja ja Alle-Saija Teatritalu asutaja Ingrid Ulst ning näitemängjuht ja lavastaja Pille Täht. Źürii ülesandeks oli lisaks tagasisidele välja selgitada trupid, kes lähevad Võrumaad esindama kooliteatrite festivalile.
Algklasside arvestuses valiti Võrumaa teatripäeva laureaadiks Võru Kreutzwaldi Kooli 3.b klassi näitetrupp. Kaari Sillamaa laulumäng Charles Perraulti muinasjutu järgi lavastatud etendus “Saabastega kass” lavastaja Aigi Laine ja Erja Arop trupp esindab Võrumaad algklasside kooliteatrite riigifestivalil 27.- 28. mail Viimsi koolis.
Põhikooli arvestuses valiti Võrumaa teatripäeva laureaadiks Antsla Gümnaasiumi 8. klassi Liisa Loreena Värtoni esitatud monoetendus “Kui ma oleksin president” autor Liisa Loreena Värton ja lavastajateks Zoja Mellov. Etendus esindab Võrumaad põhikooli kooliteatrite riigifestivalil 13. – 15. mai Rakveres.
Aitäh kõikidele näitlejatele ning inspireerivatele juhendajatele! Soovime edu kahele näitetrupile maakonna esindamisel kooliteatrite riigifestivalidel.
Lisainfo: Sirje Kuuseorg Lasva Rahvamaja juhataja näitemängupäeva korraldaja
VI Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu toimub 1. juuni kell 16.00 Võru Kandle aias
Aastal 2022 tähistavad Võrumaa lasteaiad 105. tegutsemisaastat. Sellega seoses on Võrumaa lasteaedade õpetajad planeerinud läbi aasta kestva ürituste sarja, mille üheks olulisemaks sündmuseks on 1. juunil Võru Kandle aias toimuv Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu.
Mudilaste laulu- ja tantsupidu võib pidada juba traditsiooniliseks ühiseks suureks peoks: see toimub juba kuuendat korda. Varem on peod toimunud 1991., 1996., 2007., 2012., 2017. aastal. Kõiki neid pidusid korraldades on oluliseks peetud seda, et meie lastest kasvaksid Eestile nii olulise laulu- ja tantsupeotraditsiooni kandjad ja edasiviijad. Ka tänavu soovib korraldusmeeskond pakkuda lastele esimest kogemust suurest laulu- ja tantsupeost.
VI Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupeost võtavad osa 17 Võrumaa koolieelse lasteasutuse 5–7-aastased lapsed. Kokku 450 last ja ligi 100 lasteaednikku. Peol astuvad üles Võrumaa mudilaste ühendkoor, lasteaedade rahvatantsurühmad, 6–7-aastased võimlejad, 5–6-aastased võimlejad, ukuleleansambel ning õpetajate võimlemisrühmad.
Et pakkuda lastele võimalust astuda üles elava muusika saatel, oleme seekordsele peole planeerinud ka elava saateansambli. Oma nõusoleku selleks on andnud ansambel Pro-C-duur. Juhendaja on Toomas Ojasaar.
Pidu ise kannab pealkirja „Suur seiklus“. Peo stsenaarium on üles ehitatud toredale koguperereisile mööda Eestimaad. Lauludes ja tantsunumbrites kajastuvad lastele nii olulised tegevused pere seltsis nagu matkamine, loomaaia ja kohviku külastamine, kalalkäimine ning meres ujumine. Tiir tehakse peale pea kogu Eestimaale ning viimaks jõutakse ikka tagasi oma armsasse kodulinna Võrru.
Peole eelneb mudilaste rongkäik Võru linna tänavatel. Rongkäigus osaleminegi on paljude laste jaoks esmakordne, annab toreda ühtsustunde ning loob algavaks peoks meeleolu.
Peo ettevalmistusse annavad oma panuse kõik Võru maakonna liikumis- ja muusikaõpetajad. Kavade koostamisse kaasatakse Võru linna liikumisõpetajaid ning repertuaarivalik tehakse koostöös Võrumaa lasteaedade muusikaõpetajatega.
Peo korraldustoimkonda kuuluvad Võru lasteaia Päkapikk õppealajuhataja Anita Punamäe ning muusika- ja liikumisõpetajad Kadri Mähar, Liivi Savi, Võru lasteaia Punamütsike õppealajuhataja Merle Kõivumägi ning muusika- ja liikumisõpetajad Tea Kõrs ja Annika Pilvistu, samuti Võru lasteaia Okasroosike direktor Tiia Must.
Peo toimumist toetavad: Võru linn, Võru vald, Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Balbiino
Lisainfo:
Merle Kõivumägi
õppealajuhataja,
Võru Lasteaed Punamütsike
+ 372 506 2842
2019. aastal avastati rinna-, emakakaela-, ja jämesoolevähi sõeluuringu käigus kokku 384 uut vähijuhtu. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 2029 rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi esmasjuhtu. Seega iga viies vähijuht diagnoositi tervetel kaebusteta inimestel sõeluuringute käigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud episoodide tulemuste aruandest.
2019. aastal kutsuti rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest käis aasta jooksul mammograafias 43 558 naist, mis moodustas pea 56% kutsututest. Aasta varem osales sõeluuringul vaid 53% uuringule kutsutavatest. Sõeluuringul osalenud naistest leiti rinnavähk 249 juhul ning Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi naistel 2019. aastal 843 rinnavähi esmasjuhtu (kõik vanusrühmad kokku), nendest juhtudest 29% leiti sõeluuringu käigus.
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2019. aastal 56 659. Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 26 094 naisele (46%-le kutsutavatest naistest). Võrreldes aasta varasemaga on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti vähk 25 ning vähieelsed muutused 34 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 161 emakakaelavähi esmasjuhtu (kõigis vanuserühmades kokku) neist sõeluuringul avastati 16%.
Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2019. aastal 68 050 meest ja naist. Neist käis uuringul 54% ehk 36 691 meest ja naist. Vähk leiti 111 juhul ja vähieelsed muutused 583 korral. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 1019 jämesoolevähi esmasjuhtu (k.a. sõeluuringuga hõlmamata vanuserühmad), seega kõigist jämesoolevähi juhtudest 11% diagnoositi sõeluuringul.
Sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude arv 2019 aastal oli suurim alates 2015. aastast, mil vähi sõeluuringute register loodi ning vastavat iga-aastast statistikat koostöös vähiregistriga avaldama hakati, mis on seletatav eelkõige andmete parema laekumisega.
„Sõeluuringul avastatud vähipatsientide ravi tulemus on võrreldamatult parem nendest, kes pöördusid arsti poole kaebustega. Lisaks varasemas staadiumis diagnoositavale vähihaigusele võimaldab emakaela- ning jämesoolevähi sõeluuring avastada ja ravida tekkinud haiguslikud muutused juba vähieelses staadiumis, mille korral ravi on efektiivne ning tervistumine on täielik,“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo.
Eestis kutsutakse 2022. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Kutsutavate hulgast arvatakse välja need naised, kes on käinud eelneva 12 kuu jooksul mammograafia uuringul. Seega on sel aastal rinnavähi sõeluuringule oodatud 1954., 1956., 1958., 1960., 1962., 1964., 1966., 1968., 1970. ja 1972. aastatel sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 86 236 naist.
Emakakaelavähi sõeluuringule on kutsutud tänavu 73 604 naist, sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutaks 30–65 aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela-, tupe-, või vulvavähk.
Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud jämesoolevähki või tehtud sõelkoloskoopiat.
Sellel aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule kokku 68 050 meest ja naist sünniaastatega 1954, 1956, 1958 ja 1960 ja 1962.
Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Eesti Haigekassa sõltumata ravikindlustusest. Kui Rahvastikuregistri andmetel Eestis elav inimene omab välisriigi ravikindlustust ja puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.
Info sõeluuringul käinutest laekub Vähi sõeluuringute registrisse Tervise infosüsteemist ning Haigekassa raviarvetelt ja kinnitunud vähidiagnoosid Eesti Vähiregistrist.
Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt: https://soeluuring.ee
Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Kultuurivaldkonna tegevuskava “Loov Võru maakond” loomise raames toimus II Visioonipäev
Võru maakonna kultuurivaldkonna eestvedajad kohtusid eile, 19. aprill Võru Kandles, II Visioonipäeval!
Projektipartner Ragnar Siil, Creativity Lab andis ülevaate kultuurivaldkonna veebiuuringu tulemustest. Meie maakonnast osales veebiuuringus 105 inimest.
Päeva teises pooles valisime välja kolm olulisemat teemat ning panime kirja tegevused, mida üheskoos lähimal ajal ellu viia.
Peagi avaldame uuringutulemused ka meie kodulehel.
Aitäh, kõikidele, kes on andnud oma sisendi kultuurivaldkonna tegevuskava loomisel. Tugeva meeskonnana üheskoos jõuame palju kaugemale!
Kõigi toimunud tegevuste ja koolitusmaterjalide kohta saad täpsemalt lugeda meie veebilehelt
*Teekonna järgmised punktid on:
- Noorte kultuurikorralduse seminar HÜPPELAUD – mai 2022, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
- Loov Võru maakond raporti ja strateegia tutvustamine juhtgrupile – mai 2022 Võru linn, Ragnar Siil ja Astrid Hallik
Projektipartnerid: Ragnar Siil (Creativity Lab Academy juht), Astrid Hallik Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Võrumaa Arenduskeskus kutsub kõiki esitama kandidaate maakonna noortevaldkonna silmapaistvamate tegijate tunnustamiskonkursile. Konkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.
Aasta silmapaistvamate tegijate esitamisel palume aluseks võtta kandidaatide tegevuse 2021/2022. õppeaasta jooksul.
Kandidaadi esitamiseks tuleb ära täita ning Võrumaa Arenduskeskusele esitada vastava kategooria taotlusvorm. Taotlusvormid leiad meie kodulehelt https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/tunnustamine/noortevaldkonna-tunnustamine/
Kandidaate saab tunnustamiseks esitada 19. aprillist 31. mai südaööni, kokku 6 kategoorias.
Tutvu ka Võru maakonna noorsootöö valdkonna tunnustamise statuudiga.
Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Noortevaldkonna tunnustamine“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru (hiljemalt 31. mai postitempliga).
Silmapaistvamad maakonna kandidaadid esitab Võrumaa Arenduskeskus omalt poolt üleriigilisele Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) korraldatud tunnustamiskonkursile.
Kandidaate tunnustatakse Võrumaa noorte suvepäevadel 04. augustil Varstus.
Lisainfo: Karin Plakk, tel: 5381 1809, e-post karin.plakk@vorumaa.ee
Juba mõnda aega on ühiskonnas toimuvate muudatustega kohanemisele Võru maakonnas tähelepanu pööratud. Märtsi lõpus ja aprilli algul toimusid Vunki Mano! seminarid neile, kellele läheb korda Võru maakonna kogukondade hea käekäik. Koolitus andis praktilisi soovitusi, kuidas paremini mõista end ja teisi muutunud ühiskonnas.
Seminari kolmas õppepäev on toimub juba sel reedel, 22. aprillil algusega kell 9:00. Veebiseminaril kõneleme avaliku poliitika disainist. Selge on see, et poliitika kujundamine ei ole vaid väärtuspõhiste otsuste langetamine nagu seda mõisteti ligi sajand tagasi, ega ka valikute analüütiliselt parim põhjendatus nagu seda mõisteti pool sajandit tagasi. lIma poliitika osaliste tõhusa integreerimiseta poliitikaprotsessi ega nende rollide mõtestamisest lähtuva osaluse disainita on raske avalikke küsimusi tõhusalt lahendada. Kohtumisel arutame:
- Millised on poliitikaosaliste tüübid?
- Millised on poliitikaosaliste võimekused?
- Kuidas poliitikaosalisi nende põhirollidest tulenevalt tõhusalt „hallata“ poliitikaareenidel?
Kui Sind kõnetab ja soovid kaasa rääkida avaliku poliitika disainis, oled väga oodatud Vunki Mano! seminarile 22. aprillil 2022 veebis. Osalejatele saadetakse seminar veebilink neljapäeval. Seminaril esineb Kersten Kattai, Tallinn Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor. Seminar on osalejale tasuta, vajalik on eelnev registreerumine:
REGISTREERU SEMINARILE
Lisainfo:
Ülle Tillmann
heaolu suunajuht
tel: +372 5196 7531
e-post: ulle.tillmann@vorumaa.ee
Kagu-Eesti ettevõtjate mentorklubi raames toimus 13.aprillil Põlvamaal Valgjärvel, OÜ Siidrikoja ruumides teine klubikohtumine.
Päeva viis läbi Harald Lepisk. Kohtumisel keskenduti esitlus- ja müügitehnikatele. Peamised teemad olid: kuidas sõnastada väärtuspakkumist, kuidas esitleda oma toodet või teenust ning milline on ettevõtte online kuvand.
Kagu-Eesti mentorklubis osaleb 2022 aastal 14 vähese kogemusega ettevõtjat kolmest (Võru, Põlva, Valga) maakonnast. Igale ettevõtjale on toeks ja nõuandjaks määratud suurte kogemustega tegutsenud ettevõtja ehk mentor.
Mentorklubis toimub terve rida koolitusi/töötubasid, mis keskenduvad klubis osalevate ettevõtjate vajadustele. Lisaks saavad osalejad kasutada teiste osalejate teadmisi ja kogemusi, sest toimuvad erinevad suhtlusringid.
Mentorprogrammi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Mentorklubis osalemine on osalejale tasuta.
Lisainfo: Ivi Martens, ettevõtluskonsultant, tel 5349 7303, e-post: ivi.martens@vorumaa.ee
Infopäev on suunatud Eesti peredele, kus on muresid laste (õues)liikumises, toitumises ja söömisharjumustes. Infopäevale ootame kõiki huvilisi, aga ellkõige lastega peresid.
Infopäevast:
Oleme koostöös teemaga haakuvate inimestega (Tagli Pitsi- toitumisekspert, Heili Heinaste-liikumisõpetaja, Siim Emajõe– suurpere näide ja Evelyn Esajas– koolitoidu valdkonna spetsialist) ja soovime Eesti peredele tutvustada toitumist ning menüü koostamist koolis ja -lasteaias, anda näpunäiteid toitumisest ning püüame vastuse leida küsimusele, kuidas süüa? Oleme selles valdkonnas spetsialistid ja- praktikud, Infopäev on meie vaatest ning muredest lähtuv, mida me igapäevaselt oma töös näeme ja kuuleme.
Lisaks on meiega ühinenud ka liikumisõpetaja, kes infopäeva jooksul viib pered nn.õue, ehk me üheskoos paneme infopäeval aktiivselt liikuma ja kaasa mõtlema oma laste toitumisest ning liikumisest tervikuna. Viimasena liitub meiega üks suurpere, kes annab näpunäiteid, kuidas edendada toitumist ja liikumist suures peres.
Infopäeva idee on alguse saanud murest, mida laste juures igapäevaselt oma töös näeme. Infopäeval edendame laste teadlikke valikuid toitumises ja -liikumises. Infopäev on kõigile osalejatele tasuta.
Infopäeva sisendiks meile ja väikene küsitlus peredele on siin: https://admin.tai.ee/poll/index.php/936765?lang=et
Infopäevale registreerimine on siin: https://forms.gle/zxTepba28m2mCGdb9
Lisainfo:
Eesti Koolitoidu Liit
Mob: (+372) 5596 0194
E-mail: eestikoolitoit@gmail.com
6.-8. aprill toimusid projekti “Loov Võru maakond” tegevuskava loomise käigus kohtumised igas maakonna viies omavalitsuses.
Kohtumiste eesmärk oli veelkord kaardistada kultuurivaldkonnas laiemalt kõige olulisemad teemad, mida iga omavalitsus enda piirkonna sees kui ka maakonnaüleselt lähiaastatel soovib hoida fookuses, et tagada kultuurivaldkonna jätkusuutlikkus, hoida meie kultuuri ja eripära ning arendada piirkonnas loomemajandust.
Tegevuskava loomise käigus on toimunud avaseminar, I strateegiapäev, kohtumised igas meie omavalitsuses, kolm koolituspäeva, veebipõhineuuring ning sellele järgneb nüüd II strateegipäev 19. aprill Võru Kandles!
II Strateegipäeval teeme kokkuvõtted kohtumisest ja veebipõhisest uuringust ning lepime üheskoos kokku konkreetsed tegevused tegevuskava loomiseks.
Kultuurivaldkonna tegevuskava “Loov Võru maakond” protsessi ja loomist juhib Creativity Lab ja toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
Pärast kahte aastat toimub 14. mail kell 18 Kubija lauluväljakul taas Võru maakonna laulu – ja tantsupidu, kandes nime “Pidu meie õuel”.
Tänu keerulisele koroonakriisist tulenevale ajale pole juba kaks aastat meie traditsiooniline iga- aastane maakonna laulu- ja tantsupidu toimunud. Sel aastal on ettevalmistus periood hoogsalt käimas ja pidu toimub. Peol astuvad üles maakonna laulu-, tantsu-, võimlemiskollektiivid, puhkpilliorkestrid, nii laste- noorte – kui ka täiskasvanute kollektiivid ja ka külalised naaber maakondadest. Eraldi on peo repertuaaris folklooriplokk ja seto plokk. Ei puudu ka üllatusesinejad. Lauljaid saadab maestro Riivo Jõgi poolt kokku pandud ansambel. Peole on registreerinud üle 1500 esineja.
Lavastaja Andre Laine sõnul saab dekoreeritud laululavast ühe tavapärane eestlase kodu: “Kui on pidu, siis on oodatud peole lustima ka külalised naaber maakondadest. Lavastus räägib suguvõsa kokkutulekust, kuhu saabuvad lapsed, lapselapsed, tädid, onud, lellepojad. Kokkutulek möödub põnevalt ja sündmusterohkelt. Pidu kestab mitu tundi, sest mitu aastat pole meie kollektiividel olnud võimalus kokku saada ja ühiselt laulda, tantsida ning muusikat teha. Ka kogu lavastus sünnib ühises koostöös, kuhu on kaasatud mitmed kollektiivide juhid ja meie noored näitlejad”
Peo toimumist toetavad: SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru maakonna omavalitsused, Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus
Pidu on tasuta! Kõik on oodatud nautima taas suurejoonelist maakonna laulu – ja tantsupidu!
Lisainfo:
Kristi Vals Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist +372 59129200 kristi.vals@vorumaa.ee
PRESSITEADE
04.04.2022
SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kandidaate Võru maakonna aasta ema tunnustamiseks
Aasta ema kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta ema kandidaadiks võib üles seada maakonnas elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.
Võru maakonna aasta ema aunimetuse andmise statuut ja taotluse vorm on leitav Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel. Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.
Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta ema“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.
Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprill 2022.
Aasta ema tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Rõuge vallas elav ema Katrin Roop
Tänavune aasta ema kuulutatakse välja emadepäeval, 8. mai toimuval emadepäevale pühendatud kontserdil Võru Kandles.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee
Pühapäeval, 3. aprillil toimus Misso Rahvamajas 24. Võrumaa vokaalansamblite päev „Kevad on tulnud, nüüd laul las kajada…“
Vokaalansamblite päeval esinesid ans. Vannamuudu, duett Mahe, Vastseliina Heldela, Trio ja Viitina mehed. Päeva meeleolu lõi kapell Vannamuudu. Päev lõppes koos laulmise ja tantsimisega.
Vokaalansamblite päeva pikaaegne korraldaja Edda-Karin lausus, et “laulupäevale oli registreerinud küll rohkem ansambleid, kuid ikka kimbutab meid see paha viirus. Aga kokkutulnud kollektiivid olid seda päeva väga oodanud. Sel päeval sai kuulda imeilusat laulu. Suur aitäh Teile lauljad, kes Te armastate laulda”.
Suur tänu kõikidele juhendajate: Lilia Vildo, Erja Arop, Ive Ruusamäe,Helmut Venne, Valdur Helm ja E-K Luht.
Vokaalansamblite päeva toetasid: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võrumaa Arenduskeskus
Kohtumiseni 2023 a., siis juba juuubelihõngulisel laulupäeval.
Lisainfo:
Kristi Vals
SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist
kristi.vals@vorumaa.ee; mob: +372 5912 9200
UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädalal 4.- 10. aprillil pakuvad maitseelamusi kümme erinevat toidukohta Vana-Võromaal ja Setomaal.
Sel korral on uuteks osalejaks Maa Gurmee Kodurestoran Räpina vallas Meeksi külas, Mõisa Ait Võru linnas ning Mooste Viinavabrik.
UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal toimub igal aastal kaks korda: kevadel ja sügisel. Kohvikute ja restoranide nädala eesmärgiks on viia kokku Vana-Võromaa pärandtoidu tootjad toitlustus- ja turismiettevõtjatega ning pakkuda külastajatele uusi kohaliku toidu elamusi. Menüüdes on toitude nimetused nii eesti keeles kui ka kohalikus, võro keeles. Valikutes on nii ruuga, keesi, vatska, määdsä, hülpä, trulli ku vattu – mis need on ja kuidas maitsevad, selgub kohapeal.
Toidukohad ootavad kevadisele maitserännakule külastajaid nii Kagu-Eesti piirkonnast kui ka kaugemalt. Kolmekäigulise söömaaja hinnaks on 24 eurot, see sisaldab eel- ja pearooga ning magustoitu. Lauad tuleb broneerida ette vähemalt 24 tundi. Teavet toidukohtade ning menüüde kohta leiad visitvoru kodulehelt https://www.visitvoru.ee/, Uma Meki FB lehelt ning Uma Meki kodulehelt.
Kohvikute ja restoranide nädal Võrumaal toimus esimest korda aprillis 2016 aastal, siis pakkusid Uma Meki menüüsid viis toidukohta. Osalemaks UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädalal on toitlustuskohtadel vaja järgida kõiki Vana-Võromaa toidumärgise UMA MEKK reegleid ja nõudeid, sealhugas peab vähemalt 50% menüü koostisosadest olema Vana-Võromaal toodetud või kasvatatud tooraine.
Viimastel aastatel on UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädalal olnud 1200-1500 maitseelamuse otsijat. Aastate jooksul on kohaliku toidu nädalatel osalenud kolmkümmend kohvikut ja restorani.
Lisainfo:
Anzelika Gomozova
SA Võrumaa Arenduskeskus
Turismikoordinaator
TEL +372 58106058
anzelika.gomozova@vorumaa.ee
Võru maakonna laste foklooripäeval osales 130 tantsijat!
Reedel, 25. märtsil toimus Võru maakonna laste folklooripäev Võru Kesklinna koolis.
See on päev, mil pärimuskultuuri hoidmist oluliseks pidavate Võrumaa koolide 1.-4. klasside õpilased tunnevad rõõmu ühisest peost. Folklooripäev algas ühise traditsioonilise Sabatantsuga. Tantsusaba sai päris pikk, sest registreerus 8 tantsurühma ja kandleansambel, kokku 130 osalejaga.
Edasi toimus töö õpitubades.
Aitäh kõikidele tantsu- laulu – ja pilliõpetajatele, kes folklooripäeval lapsi juhendasid:
Vana Võromaa laulude õpituba viis läbi rahvamuusik Meelika Hainsoo, Vana Võromaa tantse õpetas rahvamuusik Kadri Lepasson, rahvapillitoas toimetas pilliõpetaja Kersti Kamberg ja aafrika pärimustantse Tallinnas elav nigeerlasest tantsuõpetaja Dami Adeyemi.
Aitäh meie rahvakultuuri järjepidevuse hoidja rahvakultuurispetsialist Maie Pau!
Aitäh päeva peakorraldajad: tantsuõpetaja Marianne Jaanson ja Võru Kesklinna kooli huvijuht Anu Koop!
Võrumaa laste folklooripäeva toimumist toetasid Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri keskus, Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Kesklinna Kool.
Fotode autor on Lasse Rihard Sissas.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
59129200
Laupäeval leidis aset esimene kohtumine Võru Ukraina keskuses, mille tegevust koordineerivad Europe Direct Võru ning siinsed vabatahtlikud.
Keskuses saavad Ukraina sõjapõgenikud kohtuda ning neile jagatakse kohalikku infot.
Sellel nädalal on keskuses plaanis mitmeid ettevõtmisi: teisipäeval alustab tööklubi, kolmapäeval räägitakse siinsest sotsiaaltoetustuste süsteemist ning neljapäeval saavad huvilised hakata õppima eesti keelt.
Lisainfo: Astrid Org, Europe Direct Lõuna- Eesti Võru kontaktpunkti juhataja , tel 5309 0923, astrid.org@vorumaa.ee
Kredexi teatel on lähikuudel avanemas korteriühistutele eraldi päikesepaneelide paigaldamiseks mõeldud toetuse taotlusvoor, mille tingimuste kokkupanek on lõpujärgus ning meetme avanedes avalikustatakse nõuded taotlemiseks kredex.ee veebilehel, millel tasub silma peal hoida.
KredExi renoveerimislaenu (https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen) abil saavad korteriühistud kortermaja korda teha. Laenuga saab rahastada korterelamute korrastamist alates väiksematest töödest kuni tervikliku rekonstrueerimiseni. Laenu saab kuni 3 miljonit eurot ühistu kohta. Uuendusena on laenutähtaeg nüüd kuni 30 aastat ja intress alates 2%. Renoveerimislaenu saab kombineerida KredExi rekonstrueerimistoetusega, mis koosmõjus annab hoonele uue näo, hea sisekliima ja kaasaegsed elamistingimused.
KÜ-dele suunatud rekonstrueerimistoetuse meede pole küll veel avatud, aga KredExi esindajate sõnul on suur tõenäosus, et korteriühistud saavad taotlusi esitama hakata käesoleva aasta sügisel. Selleks, et toetust taotleda on KÜ-l vaja teha mitmeid ettevalmistustöid. Täisrenoveerimise korral on kohustuslik tehnilise konsultandi kaasamine, (tehniliste konsultantide nimekirja leiab KredExi veebilehelt: https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja-kov/rekonstrueerimistoetus-2020) kes aitab nii dokumentatsiooni koostamisel, hangete läbi viimisel kui taotluse esitamisel. Esmaste tegevustena korraldatakse projekteerimishange ning seejärel toimub projekteerimine. Projekti valmides selgub läbi hanke renoveerimistööde maksumus. Hoonel peab olema energiamärgis, selle puudumisel tuleb see taotleda. Vajalik on omanikujärelvalve. Hoone täisrenoveerimise korral saavad Võru maakonna korteriühistud toetust taotleda 50% ulatuses. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad lisaks ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenus. Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis. Toetust on võimalik taotleda ka 10% vähem, kui ei täideta kõiki ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet. Eelnevalt teostatud töid ei pea ümber tegema, kui suudetakse saavutada teiste töödega soovitud energiatõhususarvu klass. Erinevaid ettevalmistustöid jagub, nende seas aitab orienteeruda Võrumaa Arenduskeskuse korterelamu toetusmeetmete konsultant. Konsultanti on võimalik kutsuda tasuta osalema korteriühistu üldkoosolekule, aitamaks selgitada teenuste tingimusi. Lisaks pakub KredEx esmast tehnilise konsultandi nõustamist ja hoone ülevaatust, mis on ühistutele samuti tasuta.
Võrumaa Arenduskeskus pakub korteriühistutele tasuta nõustamist KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal. Eelmisel aastal kasutasid Võru maakonna korteriühistud pakutavat teenust lausa 121 korral. Lisaks kutsuti konsultanti kohapealsetele üldkoosolekutele nõustama ja infot jagama 18 korteriühistu poolt, mitmetel kordadel koos tehnilise konsultandiga. Käesoleva aasta esimese paari kuuga on nõu saanud juba üle 40 korteriühistu.
Juba üle 700 korteriühistu on üle-eestiliselt kasutanud võimalust saada oma kodukohas maakondlikust arenduskeskusest tasuta nõustamist. Võta meiega ühendust allpool toodud kontaktidel ja lepime nõustamise kokku.
Jaanus Mark
korterelamu toetusmeetmete konsultant
Võrumaa Arenduskeskus SA
tel +372 521 7587
jaanus.mark@vorumaa.ee
Foto: KredExi toel renoveeritud kortermaja Rõuges, Jaanus Mark
1. märtsil toimus Luhamaa uues külamajas projekti “Loov Võru maakond” raames – III koolituspäev “Muudatuste-, inimeste- ja protsesside juhtimine”
- Päeva algas Luhamaa nulga eestvedaja, Setomaa turismikoordinaator Aarne Leima tervituskõnega, kus ta tutvustas osalejatele Luhamaa külamaja loomise lugu, loo keskmes suurepärane kogukonna koostöö
- Kultuurirahvas õnnitles Võrumaa rahvakultuurispetsialisti suure tunnustuse puhul
- Koolituse põhifookuses oli teemad: strateegiate ja arengukavade koostamine, strateegiline planeerimine, millised on peamised vead strateegiate koostamisel ja elluviimisel.
- Koolitaja: Ragnar Siil, Creativity Lab OÜ
Loe lähemalt projekti tegevuste kohta:
SIITProjektitegevusi toetab: Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond, Riigi Tugiteenuste Keskus
Tänavune Päästeameti projektikonkurss keskendub veeõnnetuste ennetamisele. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Projekti taotluse tingimused asuvad https://www.rescue.ee/et/projektikonkurss-2022 ning taotluse esitamise tähtaeg on 28.03.2022 16:00.
Veeõnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel kasvutrendis nii Eestis kui ka naaberriikides. Mullu jättis Eestis oma elu märga hauda 60 inimest. Harilikult on Päästeameti projektikonkursi eesmärk kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, seda ka tänavu, kuid keskendutakse just veeohutusele ja selle tagamisele just füüsilise keskkonna parandamise abil. „Seisame silmitsi kolme põhiprobleemiga – uputakse igas vanuses kalastamisel ja suplemisel ning vanemas eas saavad saatuslikuks kodu läheduses asuvad veekogud. Nii võtsimegi tänavu sihiks toetada just nende kolme õnnetustegrupi ennetusmeetmeid,“ selgitab ennetustöö osakonna nõunik ja projektikonkursi üldkoordinaator Kaisa Üprus-Tali.
Kalastajate uppumiste põhipõhjuseks on turvavarustuse puudumine. Veesõidukiga kalajahile minnes mõeldakse pigem mugavusele kui ohutusele, jäetakse päästevest paati ja selga panemata või hoopiski poodi. Teadagi on päästevestist kasu vaid siis, kui see on seljas, sest õnnetuse korral vees olles on oranži abilist selga saada juba pea võimatu. Võru valla vabatahtlikud päästjad tulid välja elupäästva ideega paigaldada populaarsete veekogude äärde päästevarustuse kapid, kust on võimalik vajadusel laenata nii päästeveste kui ka muud -varustust. „Tänuväärt idee võiks saada laiemat kasutust ja see on üks erilahendustest, mida võib projektikonkursi raames taotleda,“ sõnab Üprus-Tali.
Suvekuudel suplemisel uppujate arv on küll vähenenud, kuid sellegipoolest uppus mulluse kuumalaine ajal vähemalt kolm inimest nädalas. „Suplemise teevad ohutumaks ohtlikust prügist puhastatud ujumiskohtade põhjad, parandatud ja turvalised (sh libisemiskindlad) vettehüpete sillad mineku kohad, lisaks parandatud või paigaldatud viitega veekogu ohtudele veeohutusstendid,“ ütleb ennetustöö osakonna nõunik. Ka seesuguste tegevuste elluviimiseks võib projektikonkursi rahastust taotleda.
Iga-aastaselt on suureks murekohaks eakate uppumised. Mullu uppus vette kukkumiste ja libastumiste tagajärjel 30 inimest, mis on viie aasta õnnetu rekord. Veel üks moodus teha ohutumaks kogukonna ümbrust läbi projektikonkursi rahastuse, on muuta füüsiliselt ohutuks (eelkõige eakate) kodude lähedal asuvaid veekeskkondi. Selleks on abi veekogude kallaste puhastamisest ja kõva pinnasega täitmisest, veekogudest möödaviivate jalgteede korrastamisest ja nende lähedusse piirete paigaldamisest, ohtlike purrete, lagunenud jalakäijate ja paadisildade asendamisest või parandamisest ning aiamaade ja muude veevõtukohtade läheduses asuvate kastmisvee kättesaamisvõimaluste parandamisest.
„Tänavu on meie eesmärk olla võimalikult pandlik ja bürokraatiavaba – näiteks piisab, kui e-maili teel saadetakse pilt katkisest purdest, summa, mis võib selle parandus või uue paigaldus maksma minna ning mitu inimest sellest kogukonnas abi saab,“ sõnab projektikonkursi üldkoordinaator. Tegevuste elluviimise vahemik on 1. maist kuni 31. augustini. Üprus-Tali sõnul üheks heaks võimaluseks veeohutuse praktilisi tegevusi ühiselt kogukonnaga plaani võtta ja ellu viia on 7. mail toimuv „Teeme Ära“ talgupäev. Päästeametilt taotletavate rahaliste vahendite alammääraks on 50 ja ülemmääraks on 5 500 eurot.
Päästeameti projektikonkursil on pikk traditsioon ning aastate pikku on keskendutud erinevatel keskkonnaprobleemidel, tuues kasu ja ohutust kogu ühiskonnale. Projekt on laia ampluaaga – läbi aastate on tegeletud vee- ja tuleohutusega ning viimastel aastatel seati eriline rõhk erivajadustega inimeste abistamisele.
Taotlus tuleb esitamise eel kooskõlastada regionaalse koordinaatoriga, kelleks on Valga-, Põlva-, Võru-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaal Riivo Mölter riivo.molter@rescue.ee tel.53479787.
Riivo Mölter
Ennetusbüroo
ennetuspartner
mob: +372 5347 9787
Riivo.Molter@rescue.ee
PÄÄSTEAMET
Jaama 207 | 50705 Tartu
www.rescue.ee
http://www.facebook.com/paasteamet
„Meie lähiajaloos pole vabatahtlike ühenduste ja vabatahtlike liikumiste rolli ühiskonnas nii hinnatud kui praegu. Eesti inimeste tahe ja soov oma aega ning ressursse vabatahtlikku töösse panustada on Ukraina kriisi taustal tõusnud eriti kõrgele,“ ütles siseminister Kristian Jaani.
„Abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, merepäästjad, Häirekeskuse vabatahtlikud ja naabrivalve aitavad turvalisust luua ja hoida. Täna on väga paljud vabatahtlikud tagamas turvalisust nii Eesti inimeste jaoks kui abistamas ka Ukraina sõja tõttu kannatavaid inimesi. Nende panus meie kõigi turvalise elu tagamiseks on asendamatu,“ ütles siseminister Kristian Jaani. „Et vabatahtlike ind ja tegutsemistahe püsiks, on oluline, et nende tegevust toetatakse ja märgatakse. Viimast väärivad ka vabatahtlike toetajad ning just seetõttu tunnustame juba üheteistkümnendat aastat vabatahtlike rühmi ja täname inimesi, ettevõtteid ning asutusi, kes panustavad läbi toetuste meie riigi turvalisusse,“ lisas siseminister.
Sel aastal on lisandunud tunnustatavatesse kategooriatesse ka vabatahtlike tugisamba ja uuendaja kategooriad. Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetus antakse Siseministeeriumi valitsemisala asutuse töötajale, kes oma tulemusliku tegevusega on toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate, abipolitseinike, Häirekeskuse vabatahtlike või naabrivalve tegevust. Aasta uuendaja tunnustus antakse Siseministeeriumi valitsemisalas (sh asutused ja vabatahtlikud koostööpartnerid) ellu viidud märkimisväärse uuenduse eest (nt uudne infovahetus, e-õppevorm, uus töövahend vms), mis on aidanud kaasata siseturvalisuse vabatahtlikke.
Siseministeerium ootab ettepanekuid seitsmes kategoorias:
- aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm
- aasta vabatahtlik merepäästeühing
- aasta abipolitseinike rühm
- aasta naabrivalve piirkond
- aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja
- aasta vabatahtlike tugisammas
- aasta uuendaja.
Kandidaate saab esitada siseministeeriumi kodulehe veebivormi kaudu Samal leheküljel saab tutvuda ka eelmiste aastate tunnustatutega. Auhinnatud vabatahtlikud ja nende toetajad tehakse teatavaks 26. aprillil toimuval pidulikul vastuvõtul.
Möödunud aastal osutus parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks MTÜ Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts, kelle eesmärk on pakkuda ööpäevaringselt maksimaalselt head päästeteenust. Parimaks vabatahtlikuks merepäästeühinguks nimetati mullu MTÜ Hanila Tuletõrje Selts, mis tegutseb pika ajalooga rannakalurite tööpiirkonnas Häädemeestel, Pärnumaal. Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai 2021. aastal Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga abipolitseinike rühm. Aasta Naabrivalve piirkonnaks sai Uuesalu Naabrivalve sektor. Fotomaterjal eelmise aasta tunnustatutest leiab Siseministeeriumi Flickri kontolt.
Eestis on pea 500 vabatahtlikku merepäästjat, ligi 1200 abipolitseiniku ja veidi üle 2300 vabatahtliku päästja. Häirekeskuse Riigiinfo telefoni teenusesse on kaasatud üle 200 vabatahtliku. Naabrivalvega on liitunud 10 898 majapidamist 589 erinevas paigas Eestis.
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kolmanda uuringuga õpilaste kasvu seires, mis võimaldab jälgida muutusi koolilaste kasvamises ja tervisekäitumises ning pakub laste kasvukeskkonna mõjutajatele teaduspõhist teavet tervislike harjumuste kujundamiseks. Muuhulgas on eesmärk pakkuda lahendusi, kuidas pidurdada laste seas tõusuteel olevat ülekaalutrendi.
Eestis kolmandat korda toimuv uuring on osa Euroopas iga kolme aasta tagant toimuvast õpilaste kasvu seirest. Üle-euroopaliselt uuritakse õpilaste seas ülekaalu ja rasvumise trende ning seoseid ülemäärase kehakaalu ja erinevate riskitegurite vahel.
Sarnaselt ülemaailmsele suundumusele on liigse kehakaaluga inimeste osakaal ka Eestis aasta-aastalt kasvanud, ulatudes täiskasvanute seas 2020. aastal juba 52 protsendini. „Varasemalt valdavalt täiskasvanute probleem on üha rohkem levimas ka laste seas ja ülemäärane kehakaal küündib algkoolilastel tänaseks juba ligi 30%-ni. Ülekaal lapseeas suurendab aga mitmete haiguste riski täiskasvanuna, nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused ja diabeet,“ märkis uuringu vastutav uurija Eha Nurk Tervise Arengu Instituudist.
Õpilaste kasvu uuringus kutsutakse tänavu märtsist juunini osalema ligikaudu 17 000 last 197 koolist. Lisaks 1. ja 4. klassidele kaasatakse sel aastal ka 7. klasside õpilased. „Alustasime 2015/16. õppeaastal esimese klassiga, kolm aastat hiljem toimunud uuringus lisandus neljas ja nüüd ka seitsmes klass – nii saame jälgida, kuidas samade koolide samade klasside õpilaste kasvamine ajas muutub, samuti seda, milline on neid mõjutav keskkond nii koolis kui kodus. Seekord saame juba vaadata muutusi pikema aja jooksul ja võrrelda ka Eesti suundumusi muu Euroopaga,“ selgitas Nurk. Tema sõnul annab uuring usaldusväärse teaduspõhise sisendi poliitikakujundajatele ja olulist teavet ka lapsevanematele. „Oleme uuringumeeskonnaga väga tänulikud kõikidele, kes on varasemates uuringutes kaasa löönud ja loodan väga, et kõik kutse saajad osalevad aktiivselt ka käesoleval aastal,“ lisas Nurk.
Uuringus osalevate õpilaste seas viiakse koolides läbi antropomeetrilised mõõtmised, millega kogutakse andmed laste pikkuse, kehakaalu, talje- ja puusaümbermõõdu kohta. Lisaks palutakse kooli esindajal täita lühike kooli iseloomustav küsimustik. Küsitletakse ka peresid, et vaadata, kuidas mõjutavad lapse kasvamist kodused valikud.
Varasemate uuringute andmed näitavad, et vanusega suureneb õpilaste ülekaal – kõrvutades 2016. aasta 1. klassi ja 2019. aasta 4. klassi õpilaste tulemusi tõusis kolme aastaga nii ülekaaluliste (17%-lt 21%-le) kui ka rasvunud õpilaste osakaal (10%-lt 12%-le). Mõju kehakaalule avaldavad paljud tegurid, nende seas liikumis- ja toitumisharjumused, une- ja ekraaniaeg.
„Harjumusi kujundavad nii kodu kui ka kool. Muuhulgas uurime, millised on koolides pakutavad liikumisvõimalused, mida lapsed koolilõunaks saavad ja kas on alternatiivsete valikute võimalusi. Samuti selgitame välja, kas viiakse läbi tervislikke harjumusi kujundavaid algatusi ja milliseid toitumisega seotud teemasid õppekavas käsitletakse. Ka peredelt küsime taustaandmeid juurde. Kõik need teadmised annavad meile suuna, milliseid muutusi ette võtta ja kuidas pidurdada tõusuteel olev ülekaalutrend,“ ütles Eha Nurk.
Õpilaste kasvu uuring on väljatöötatud Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide ja seiret läbiviivate riikide koostöös. Antropomeetrilisi mõõtmisi ja taustaandmete kogumist küsimustike abil korraldab Eesti Uuringukeskus. Kogutavaid andmeid analüüsitakse nii riiklikul kui Euroopa tasandil.
2021/22. õppeaasta õpilaste kasvu uuringu tulemused avaldatakse järgmisel aastal. Viimase, kolm aastat tagasi läbi viidud uuringu tulemuste lühikokkuvõte on saadaval TAI veebilehel: https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-12/TAI_infograafika_laste_kehakaal_web.pdf, samuti raport: https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-opilaste-kasvu-seire-201819-oppeaasta-uuringu-raport-who-childhood-obesity. Uuringu ülevaatlik tutvustus: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud/eesti-opilaste-kasvu-uuring-cosi.
Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis
Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid ettevõtlikud ja ettevõtted jätkusuutlikud. Kas ka sina usud, et läbimõeldud ja hästi korraldatud projektid aitavad jõuda lähemale seatud eesmärkidele? Kui jah, siis võta meiega ühendust, sest Võrumaa Arenduskeskusesse on oodatud
PROJEKTIJUHT,
kes kavandab ja juhib projekte, mis aitavad maakonna ettevõtetel veelgi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuulikumaks areneda.
Oled oodatud, kui tunned projektide kavandamise, elluviimise ja aruandluse põhimõtteid, vead rõõmuga eest ja lööd kaasa ürituste korraldamises, tunned end hästi nii omade kui võõrastega suheldes, jälgid ja oskad analüüsida infot, sõna rohepööre tekitab sinus soovi midagi uut korda saata. Oled omandanud kõrghariduse ja sul on valdkondlik töökogemus.
Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur.
Küsimuste korral võta ühendust arenduskeskuse ettevõtluse suunajuhi Kaido Paluga: kaido.palu@vorumaa.ee, 5855 0202.
Kandideeri kuni 28. märtsini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV ja motiveeritud sooviavaldus.
Aasta õpetaja konkursile saab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel parimaid õpetajaid, teisi haridustöötajaid ja koole esitada 15. märtsist kuni 24. aprillini. Vabariigi Valitsus määrab haridustöötajatele väljapaistvate tööalaste saavutuste eest kümme riiklikku aastapreemiat ning kuni kolm elutööpreemiat.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul väärivad kõik õpetajad ja ka teised haridustöötajad praegusel ajal tunnustust. “Tunnustan kõiki meie haridustöötajaid, kes on viimasel kahel aastal tulnud väga hästi toime koroonaviiruse põhjustatud muutlike oludega ning on valmis ka nüüd üles näitama paindlikkust Ukrainast saabuvate sõjapõgenikest laste ja noorte meie haridussüsteemi vastuvõtmisel,” ütles minister Kersna. “Rohkem kui kunagi varem vajame neis keerulistes oludes üksteise tähelepanu ja üksteise töö märkamist. Aasta õpetaja ja aasta kooli konkurss on üks viis oma tähelepanu näitamiseks.”
Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate tööalaste saavutuste eest haridustöötajatele sel aastal viiendat korda kümme riiklikku aastapreemiat suuruses 10 000 eurot ning kuni kolm elutööpreemiat suuruses 65 000 eurot. Aasta õpetaja galal tunnustatakse kõikide kategooriate laureaate. Rahalise preemia suurusega 3000 eurot pälvivad kõikide kategooriate nominendid.
Kandidaate saab esitada 24. aprillini. Parimatest parimate haridustöötajate väljaselgitamiseks alustavad esmalt tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Augustis koguneb riiklik hariduspreemiate komisjon, mille liikmed teevad lõppvaliku riiklikule tasandile esitatud kandidaatide seast. Komisjoni kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad ning eelmistel aastatel tunnustatud haridustöötajad. Auhinnad antakse üle 8. oktoobril Pärnu kontserimajas juba kümnendat korda toimuval aasta õpetaja galal, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon.
Kategooriad:
- Aasta lasteaiaõpetaja
- Aasta klassiõpetaja
- Aasta klassijuhataja
- Aasta põhikooli aineõpetaja
- Aasta gümnaasiumiõpetaja
- Aasta kutseõpetaja
- Aasta tugispetsialist
- Aasta huvialaõpetaja
- Aasta õppejõud
- Aasta õppeasutuse juht
- Aasta haridustegu
- Aasta hariduse sõber
- Riiklik haridustöötaja elutööpreemia
Kandidaatide esitamine ja statuudid ministeeriumi veebis.
Aasta õpetaja konkursi raames otsib Haridus- ja Teadusministeerium ka aasta kooli. Selle kategooria eesmärk on tunnustada koole, kus õppimiseks on loodud koostööd soodustav ja loovust arendav õpikeskkond. Soovime esile tõsta neid koole, kus koolipere tunneb end hästi ning suhted õpilaste ja õpetajate vahel on toetavad ja kokkuhoidvad. Tiitlile kandideerimiseks tuleb kooliperel saata lühivideo, pildigalerii ja kaaskiri. Kandideerimisinfo Haridus- ja Noortameti veebilehel.
Aasta kool 2022 selgub žürii ja rahvahääletuse tulemusena ning kuulutatakse välja 27. mail Terevisiooni otsesaates.
Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist (KOP ja HTM vahendid)
tel: +372 5381 1809
e-post: karin.plakk@vorumaa.ee
Motivatsioonipäev „Alustava juhendaja stardiabi “
7. aprillil 2022 on tulemas üle-eestiline alustava mini- ja õpilasfirma juhendaja stardiabi seminar. Sel korral toimub see Võru maakonnas. Külastatakse Võru Gümnaasiumi ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust Tsenter.
07.04.2022 kell 10.30-15.30
Võru Gümnaasium ja Tsenter
Päevakava:
10.15 Kogunemine Võru Gümnaasiumi juures
10.30 Võru Gümnaasium (ringkäik koolimajas ja Õpilasfirma kogemuslugu)
11.45 Sõit Tsentrisse
12.00 Lõuna
12.30 Ringkäik ja kogemuslugu: Tsentri koostöö ÕF-dega (Kaido Mäesalu)
13.30 Turunduse seminar (Marek Mekk)
15.00 Päeva kokkuvõte – tekkinud küsimused
Motivatsioonipäev on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimustest “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” Võrumaa PATEE programm 2020-2023.
Foto: Võrumaa Teataja
Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse koordinaator, tel 521 7705, eliis.ermel@vorumaa.ee
Austatud Võru maakonna ettevõtjad!
Juba nädalaid toimub Ukrainas naaberriigi agressioon, mis on sundinud miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma. See on üleilmne humanitaarkriis, mis mõjutab meid kõiki. Võru maakonda on juba saabunud esimesed sõjapõgenikud, kes vajavad kohaliku kogukonna abi, et end siin võimalikult turvaliselt tunda. Põgenike siin viibimise aeg on kahjuks praegu prognoosimatu.
Mitmed Võru maakonna ettevõtjad on andnud teada oma valmisolekust toetada maakonna omavalitsusi, et valmistuda põgenike vastuvõtmiseks.
Kutsume teid, head ettevõtjad, üles teada andma oma toetamissoovist. Toetada saab rahaliselt, oma teenustega või sobiva kaubaga. Näiteks on abi vaja põgenike majutuse ettevalmistamisel, riiete soetamisel jne. Täpsemad vajadused selguvad jooksvalt, seetõttu on nimekiri pidevas täiendamises…
Annetusi kogume vajaduspõhiselt. Oluline on saada info ettevõtjate valmisolekust panustamiseks ning millega panustada soovitakse. SA Võrumaa Arenduskeskus viib omavalitsuste vajadused ja ettevõtjate pakkumised kokku. Anna teada oma panustamissoovist: ukraina@vorumaa.ee.
Kui soovid koheselt rahaliselt toetada, siis saad teha seda läbi Eesti Punasee Risti konto: EE742200001180001436, märkides juurde selgituse “Ukraina põgenikud, Võru maakonnas”. Eesti Punane Rist on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja. NB! Annetuse summast läheb 10% Punase Risti üldkulude katteks.
Laekunud annetuste kasutamise üle peame eraldi arvestust ning kasutamise arutame läbi omavalitsuste ja ettevõtjate esindajatega.
Lisaks annetustele saate toetada põgenikke ka töökoha pakkumisega. Anna oma valmisolekust tööd pakkuda teada: https://www.onlineexpo.com/ee/tookohad-ukrainlaste-jaoks-eestis/
Paneme seljad kokku ja liigume ühise eesmärgi nimel!
Tiit Toots, Ursel Kaarna, Indrek Klampe ja Janar Oru
Täpsem info:
Tiit Toots
Juhatuse liige
SA Võrumaa Arenduskeskus
+372 514 5985
tiit.toots@vorumaa.ee
Pildigalerii: Võrumaa Arenduskeskuse 22. veebruaril toimunud, Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktuselt “KÜLA ELAB”
Fotod: Margus Muts
