Septembris alustasid rohkem kui 260 õpetaja osalusel kooskäimist Ettevõtliku Kooli ja Rahandusministeeriumi koostöös ellu kutsutud õpetajate rahatarkuse mentorklubid. Kolmandat aastat korraldatava ettevõtmise raames õpivad õpetajad rahatarkust, et tunda end rahaasjades kindlamalt ja saadud teadmisi ka õpilastele edasi anda. Sel aastal osalevad klubi tegevuses ka lasteaiaõpetajad.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on viimaste aegade pidev kriisiolukord eriti hästi välja toonud elementaarse finantskirjaoskuse olulisuse. „Oskus oma rahaasju korraldada algab rohujuure tasandilt. Mul on hea meel, et meie õpetajad on õpihimulised ja soovivad ennast arendada. Tänu neile avaneb noortel võimalus finantskirjaoskusele baasi loomiseks. Sellest, kui hästi meie inimestel läheb, oleneb kokkuvõttes kogu Eesti käekäik,“ rääkis minister. „Tarku valikuid!“
2018. aastal läbiviidud PISA finantskirjaoskuse uuringu andmetel on Eesti noorte finantsalased teadmised heal tasemel. „Teadmistest aga üksi on vähe, kui see käitumisse ei jõua. Tähtis on kujundada hoiakuid ja aidata tekkida õigetel harjumustel ning siin on väga tähtis kodu ja kooli koostööl,“ ütles Rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm. „Mida varem rahatarkust õpetama hakatakse, seda parem. Ideaalis juba lasteaias.“
Ettevõtliku Kooli programmijuhi Piret Torm-Mirontšiki sõnul ongi sel aastal mentorklubi avatud ka lasteaiaõpetajatele – 260 õpetajast töötab 50 lasteaedades, samuti on osalejate hulgas kümme noorsootöötajat. „On siiralt hea meel, et sel õppeaastal on rekordarv huvilisi ning osaleda saavad ka lasteaiad, sest just sealt algab ettevõtlikkuse ja rahatarkuse areng,“ rääkis programmijuht. „Rahatarkus ja ettevõtlikkus on üksteisele oluliseks täienduseks ning nende ühine arendamine annab oluliselt paremaid tulemusi õppija jaoks. Julgemalt võetakse ette erinevaid mahukaid projekte ja tegevusi erinevatest töömaailma valdkondadest ning tulemused on ka hoopis teised.“
Sel aastal alustab üle Eesti 13 gruppi, seal hulgas üks veebigrupp. „Alguses mõtlesime, et avame klubid seal, kus saame täis vajaliku arvu osalejaid. Ent huvilisi oli ka kohtades, kus arvu täis ei tulnud, mistõttu avasime lisaks veebigrupi, kus saavad osaleda need, kelle maakonnas seekord mentorklubi ei avatud,“ selgitas Bret Klemm. Sel aastal moodustas Võru ja Põlva ühise gruppi, kus osaleb 18 õpetajat.
Rahatarkuse mentorklubis saavad õpetajad süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja analüüsi, eelarve koostamise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise põhitõdede, varaklasside ja riskide ning ettevõtluse ja sissetulekute kasvatamise kohta. Sellest aastast räägib lisaks arengupsühholoog, kuidas ennast ja teisi õigema käitumise suunas nügida. Klubide mentoriteks on finantssektori eksperdid ja erainvestorid.
Lisaks saavad õpetajad omavahel arutada rahatarkuse õpetamise meetodeid ja võtteid. Raha kui väga praktiline igapäevane element võimaldab pärismaailmaga siduda teoreetilisi teadmisi matemaatikast ajaloo ja geograafiatundideni välja. Mentorklubide tulemusena loovad õpetajad oma ainetest ja õpetatavatest vanuseastmetest lähtuvalt rahatarkusega seotud ülesandeid, mis jäävad kasutamiseks kõigile huvitatuile üles e-koolikotti.
Mentorklubi eelmise hooaja lõpetamise FOTOD.
Ettevõtlik Kool on haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Kooli võrgustikku kuulub 199 õppeasutust üle Eesti, kokku üle 38 000 õpilasega.
Mentorklubide kohapealset tegevust koordineerivad maakondlike arenduskeskuste koordinaatorid, klubisid rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Finantskirjaoskust arendatakse rahandusministeeriumi eestvedamisel elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021–2030 kaudu.
Lisainfo: Eliis Ermel, Noorte ettevõtluskonsultant, SA Võrumaa Arenduskeskus, tel: +372 521 7705, eliis.ermel@vorumaa.ee
Sel aastal toimub üle-eestiline täiskasvanud õppija nädal (TÕN) 12.- 23. oktoobrini. Võru maakonna täiskasvanuhariduse tänuüritus leidis aset neljapäeval, 29. septembril 2022.a. Rõuge rahvamajas. Traditsiooniliselt tunnustatakse selle täiskasvanuhariduse tunnustuskonkursi raames võitjaid neljas kategoorias: aasta õppija, aasta koolitaja, aasta õpitegu ja aasta õppijasõbralik tööandja.
Sel aastal esitati Võru maakonnas täiskasvanuhariduse tunnustuskonkursile kokku 27 kandidaati. Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator Kertu Pehlak ütles tunnustussündmusel: ”On oluline, et me teadvustaksime õppimist ja enesetäiendamist kogu elu jooksul. See on ühiskonna ja isiksuse arengu toimimise eeldus, et toime tulla siin kiiresti muutuvas maailmas.”
Võru maakonna aasta õppija tiitli pälvis Jüri Kiidron, kes on hea näide, kuidas sihikindlus viib elus edasi ning õppimine on elu ja arengu loomulik osa. Jüri teekond võiks olla eeskujuks just meestele!
Jüri on töötanud lasteaia direktori, sotsiaalpedagoogi ja kutseõpetajana. Samuti toimetab Jüri Kaitseliidu ridades sh noorteinstruktorina. Oma muheda oleku, rahulikkuse ja hea huumoriga on Jüri eeskujuks noortele ning hinnatud kaaslaseks kolleegidele.
Koolikokkade koolitamine pälvis Võru maakonna aasta õpitegu 2022 tiitli. MTÜ Setomaa Liit esitas mitmeid projekte kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses (eelkõige koolides ja lasteaedades).
Mitmete projektidega koolitati koolide kokkasid, korraldati erinevate oluliste osapoolte infoseminare ((mahe)ettevõtjad, koolijuhid, lapsevanemad, KOV juhid jne), korraldati ühiskokkamisi laste ja lastevanematega, aidati taastada koolide aiad, rajada istutuskaste- ikka selleks, et haridusasutused ise saaksid endale veidigi toiduks sobilikku toorainet loodust säästvalt kasvatada. Tänu MTÜ Setomaa Liit eestveetud projektidele on Võru maakonna 5 omavalitsust sõlminud mahekokkuleppe, et 2024. aastaks saavutada omavalitsuste haridusasutustes mahetooraine kasutamine pakutavas toidus vähemalt 20% ulatuses.
Martti Kivi pälvis tiitli Võru maakonna aasta koolitaja 2022. Martti on väga asjatundlik ja motiveeritud koolitaja, kes teeb kõik selleks, et õppijad saaksid väga hea ettevalmistuse kutseeksamiteks ning erialaseks tööks.
Ta juhendab kõiki õppijaid nii individuaalselt kui grupis, valides alati sobiva tempo ning arenguks vajalikud õppemeetodid ja loob õppimiseks toetava keskkonna, kus järgitakse kõiki nõudeid, sh väga olulisena töö- ja terviseohutuse ning keskkonnanõudeid. Martti juhendab koolitajana iga õppijat talle omasel sõbralikul, kuid samas nõudlikul moel.
Võru Lasteaed Päkapikk pälvis Võru maakonna aasta õppijasõbraliku tööandja 2022 tiitli. Lasteaias Päkapikk on õppimist ja enese täiendamist soosiv ja tähelepanev õhkkond. Oma personali hoitakse ja toetatakse nende hariduse omandamist. Uute töötajate sisseelamiseks on Lasteaias Päkapikk sisse seatud „Uue töötaja käsiraamat“, milles lepitakse kokku, kellelt saab abi küsida.
Lisaks organiseerib lasteaed erinevat täiendõpet, toetab abiõpetajate õpetajahariduse omandamist ja on avatud ka lapsevanematele. Näiteks viimastel aastatel on Lasteaia Päkapikk 5 abiõpetajat end koolitanud õpetajaks. Õpetajatel on omavaheline õpiring, kus käiakse kogemusi vahetamas ja üksteiselt õppimas.
Lastele on õppiv õpetaja eeskujuks.
Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames toimuvad seminarid, õpitoad, näitused. TÕNi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Fotol: Võru maakonna täiskasvanuhariduse tunnustuskonkursi laureaadid: MTÜ Setomaa Liit (Margus Timmo), Võru Lasteaed Päkapikk (Merike Urm), Jüri Kiidron.
Lisainfo: Kertu Pehlak, Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator, +372 53 430 735
17. oktoober | kell 11:00 – 16:00 |Võru Kultuurimaja Kannel | REGISTREERU!
Seminari fookuses on tutvustada tekkivate bioressursside väärindamise võimalusi ringbiomajanduse arengu toetamiseks. Kohtumisel tutvustatakse maailma ja lähiregiooni parimate praktikate kogemusi ning võimalikke tehnoloogilisi valikuid biomassi väärindamisel. Arutelu käigus saavad osalejad esitada omapoolseid küsimusi ja jagada oma arvamusi.
Seminarile on oodatud
– Põllumajandustootjad ja toidutöötlejad
– Huvirühm, keda kõnetab biogaasi tootmine
– Kohalike omavalitsuste esindajad.
Tule ja anna oma panus Kagu-Eesti biomajanduse arengusse. Täpsem info: Terje Moisto, terje.moisto@vorumaa.ee, tel: 53606054
Seminari läbiviimist rahastatakse Kagu-Eesti mainekava vahenditest.
10.10.2022-28.10.2022 külastavad mammograafiabussid Võru maakonda. Tervisekassa kutsub naisi agaralt võimalust kasutama, kuna sõeluuringul osalemine on tasuta ja sellega on võimalik haigus avastada enne, kui see jõuab kaebuste näol endast märku anda. Käesoleval aastal on Võru maakonnas kutsutud rinnavähi sõeluuringule 2465 naist.
Igal aastal saab keskmiselt ligi 1000 Eesti naist rinnavähi diagnoosi. Rohkem kui neljandik naistest saab oma diagnoosist teada tänu sõeluuringule. Väga oluline on oma rindu regulaarselt kontrollida, sest mida varem rinnavähk avastada, seda edukam on ravi ning suureneb haigusest jagu saamise tõenäosus.
„Rinnavähi sõeluuringul osalemine on muudetud naiste jaoks võimalikult mugavaks. Rinnauuringuid korraldavad kõik suuremad Eesti haiglad. Lisaks sõidavad ringi mammograafiabussid, mis külastavad aasta lõpuni erinevaid Eesti piirkondi, peatudes nii suuremates linnades kui ka väiksemates kohtades,” ütles Tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna spetsialist Ave Jüriöö.
Võru maakonnas osales möödunud aastal rinnavähi sõeluuringul 65% naistest, Eesti keskmine hõlmatus oli 60%. Kuigi aastate jooksul on rinnavähi sõeluuringutel osalemisprotsent kasvanud, on naiste tervisekäitumises veel vajalikud olulised muutused.
Sõeluuringule on oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised vanuses 50─69. 2022. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972.
„Tuletame meelde, et alates 50. eluaastast oodatakse naisi sõeluuringule iga kahe aasta järel. Sõeluuringust on oluline osa võtta ka siis, kui kaebused puuduvad. Sel aastal saadame esmakordselt naistele ka SMS-teavituse bussi jõudmisest tema elukoha piirkonda. Soovitame uuringule registreerida aegsasti, et leida endale sobiv aeg ja aidata ära hoida järjekordade teket,” rääkis Jüriöö.
Mammograafiabussi sõidugraafik:
- 10-28.10.2022 peatub mammograafiabuss Võru linnas Võru Polikliiniku ees aadressil Jüri 19a Võru linn. Aja registreerimiseks helista telefonil 73 19 411
Mööda Eestit ringi liikuvatele mammograafiabussidele lisaks on võimalik rinnavähi sõeluuringut teha ka raviasutustes.
Helista ja broneeri aeg:
- Mammograaf Rinnakliinik, Estonia pst 1/3 (II korrus), +372 627 4222
- Mammograaf Rinnakliinik, Kotka 12 (A korpus), +372 627 4470 | +372 515 5405
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla, J. Sütiste tee 19, +372 617 2405 | +372 5300 6334
- Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu mnt 104 (Magdaleena radioloogia osakond, C korpus, I korrus), +372 606 7684 | +372 666 1900
- Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 14, +372 331 1711
- Narva Haigla, Haigla 5, +372 357 2737
- Pärnu Haigla, Ristiku 1, +372 447 3561 | +372 447 3300
- Tartu Ülikooli Kliinikum, L. Puusepa 8, +372 731 9411
- Läänemaa Haigla, Haapsalu Vaba 6, +372 472 5800
Rohkem infot rinnavähi sõeluuringu kohta leiab: https://soeluuring.ee/rinnavahk/
29. septembril tunnustas SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots maakonna silmapaistvamaid haridusvaldkonna inimesi. Tänusündmusel tunnustati Aasta õpetaja konkursi kandidaate, noorsootöötajaid, täiskasvanuhariduse konkursile esitatud kandidaate ja ettevõtliku kooli konkursile „Õppimine on põnev“ esitatud edulugusid. Tänusündmus toimus Rõuge rahvamajas.
Igal aastal kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi haridustöötajate tunnustamiseks. Kandidaate sai esitada 15. märtsist kuni 24. aprillini 12 erinevas kategoorias. Võru maakonna aasta õpetajad valis „Eestimaa õpib ja tänab“ maakondlik konkursikomisjon 39 kandidaadi hulgast 10 kategoorias.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tõi esile, et ühiskonna toimimiseks on vajalikud haritud ja oma valdkonda hästi teadvad spetsialistid, seda nii ettevõtluses, avalikus sektoris kui ka otsustajate seas. “Nende kõigi taga on meie haridustöötajad, kes igapäevaselt näevad suurt hoolt ja vaeva, et harida, toetada ja innustada meie tuleviku ühiskonna suunajaid,” ütles Toots.
Konkursi Aasta õpetaja 2022 Võru maakonna parimad on:
- Aasta lasteaiaõpetaja 2022 laureaat – Annika Eliste (Lasva Lasteaed Pargihaldjas)
- Aasta klassiõpetaja 2022 laureaat – Ene Kärg (Parksepa Keskkool)
- Aasta klassijuhataja 2022 laureaat – Liis Orro (Võru Kreutzwaldi Kool)
- Aasta põhikooli aineõpetaja 2022 laureaat – Helena Elgindy (Värska Gümnaasium)
- Aasta kutseõpetaja 2022 laureaat – Merike Aruväli (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
- Aasta huvihariduseõpetaja 2022 laureaat – Eliise Abel (Võimlemisklubi Janika Võru osakond)
- Aasta tugispetsialist 2022 laureaat – Liivia Horn (Võru Kreutzwaldi Kool, varasemalt Rõuge Koostöökeskus)
- Aasta õppeasutuse juht 2022 laureaat – Liina Palu (Värska Gümnaasium)
- Aasta haridustegu 2022 laureaat – Matemaatika olümpiaad LÕK õpilastele (Urvaste Kool ja Vaga Jaanikese Kool)
- Aasta hariduse sõber 2022 – Toftan AS
Võru maakonnast jõudis sel aastal vabariiklikule aasta õpetaja konkursile haridusteo kategoorias matemaatika olümpiaad LÕK õpilastele, mida veab eest Jaanika Käst, Urvaste kooli ja Valga Jaanikese kooli direktor. Üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 8. oktoobril Pärnus. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit. Sündmusest teeb otseülekande Eesti Televisioon.
Tänusündmusel tunnustati ka noortevaldkonna konkursile esitatud maakonna parimaid noortega töötajaid:
- Aasta noorsootöötaja 2022 – Eerika Lääts (Antsla vald)
- Pikaajaline panus noorsootöösse 2022 – Aila Kikas (Võru linn)
Lisaks tunnustati üritusel ka haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ edulugude konkursile „Õppimine on põnev“ 2022 esitatud kandidaate:
- Meremäe Kool „Õpilaste mahetoorainest kokkamise võistlus“;
- Värska Gümnaasium „Värska Gümnaasiumi Playback show 2022“
- Mõniste Kool „Koolide koostöös igale lapsele sujuv õpitee“
- Haanja Kool „Haanja kooliaed“
- Haanja Kool „Võrumaa noorte seiklusmatk“
- Võru Kreutzwaldi Kooli muusikaline lastelavastus „Saabastega kass“
- Vastseliina Gümnaasium „Kogukondlik karjääripäev“
- Antsla Gümnaasium „Prantsuse päev Antsla gümnaasiumis“
- Osula Põhikool „Tekstiliigid nagu naksti“
Tänusündmusel tunnustati ka täiskasvanuhariduse konkursile esitatud maakonna parimaid õppijaid.
Fotod: Birgit Pettai
Lisainfo: Karin Plakk, SA Võrumaa Arenduskeskus, tel: 5381 1809
Täna, 28. septembril, toimus Parksepa Keskkoolis mahetoimkond.
Osaleda said kõik mahetoitlustamisest huvitatud inimesed, toitlustusasutused, haridusasutused, ettevõtjad ja teised, keda teema mingil moel kõnetab.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Setomaa Liit MTÜ juhatuse esimees Margus Timmo tegid alustuseks ettekande mahetoitlustamisest ja mahemajandusest Võru maakonnas. Teise teemana käsitleti võimalusi maheda koolitoidu toetamiseks ning ettekande tegi PRIA arengutoetuste osakonna menetlusbüroo arendusspetsialist Elen Liiv.
Projekti koordinaator Kaja Kesküla võttis fookusesse ökomärgistuse ning rääkis, kuidas tarbijat mahetoitlustusest korrektselt teavitada ning millised on nõuded ja kaasnevad võimalused.
Võru maakonnas sõlmitud mahekokkuleppe raames on olulisel kohal koolid ja püütakse leida parimaid võimalusi tooraine kättesaadavuse lihtsustamiseks. Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld jagas oma kooli kogemust nii mahetooraine kasutamisega koolitoidus, aga andis ülevaate ka koolipõllu pidamise väljakutsetest ja võimalustest.
Kõige lõpuks vaadati koos otsa edasistele planeeritud tegevustele lasteasutuste maheda koolitoidu toetuseks Võru maakonnas lähiaastatel.
Toimkonda korraldas Maaeluministeeriumi tellimusel Setomaa Liit ja Võrumaa Arenduskeskus.
Kagu-Eesti Ideelabor on piirkonna gümnasistidele suunatud üritus, mille eesmärgiks on inspireerida noori olema ettevõtlikud. Igal aastal toimub see erinevas Kagu-Eesti gümnaasiumis ning täna, 27. septembril, ootas gümnasiste Valga Gümnaasium.
Üritusel osalesid Põlva-, Võru – ja Valgamaa koolide gümnaasiumiastme õpilased ja juhendajad, kellel on huvi luua ja arendada oma äriideed. Gümnasiste aitasid innustada mobiilsed mentorid ning Idee Labori sündmust viis läbi kogenud koolitaja ning inspiratsioonikõneleja Harald Lepisk
“Selle õppeaasta noorte ettevõtlikkuse üritusi ühendab kindlasti soov pakkuda Kagu-Eesti noortele parimaid võimalusi ja näidata, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse erinevaid tahke,” ütles Idee Labori korralda Eliis Ermel. “Idee Laborisse kaasatud mentorid on oma ala asjatundjad ning ma loodan, et sellised üritused annavad edaspidises elus meie noortele eelise mitte ainult Eestis, vaid miks mitte ka mujal maailmas,” lisas Ermel.
Tegevuste elluviimist toetab meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevus “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” projekt nr. 2014-2020.5.04.19-0389 “Ettevõtlusaktiivsuse kasv Valgamaal” haridusprogrammi Ettevõtlik Kool raames
24. septembril lõppesid kuuendad Vunki Mano loometalgud. Loometalgutest võttis sel aastal osa sadakond eksperti, kogukonnaliiget, ametniku ja mitmeid mentoreid, kes meeskondi idee arendamisel toetasid.
Võru maakonna loometalgud on tunnustatud sündmus, millest on eelneval viiel aastal kokku osa võtnud 55 ideed, 389 osalejat ning loometalgute algatust on rakendatud Võru maakonna eeskujul mitmetes teistes Eesti maakondades. Tänase seisuga on loometalgutel vunki mano saanud 64 ideed.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ütles: “Võru maakond oli Eestis esimene, kes koostöös kogukondade, omavalitsuste ja ettevõtjatega läbi loometalgute ühiskondlikke probleeme lahendab ja seeläbi maakonna arengule vunki mano annab”.
Žürii võitjatest: “Võib juhtuda, et me oleme siin kõik ajaloolise hetke tunnistamiseks”
Loometalgute lõpus esitlesid meeskonnad ideedest arendatud lahendusi ning žürii tunnustas parimaid meeskondi ja nende tehtud tööd. Välja jagatud auhinnafondi väärtus oli üle 5000 euro.
Loometalgud võitis idee “Konkurentsivõimeline haridus igale õpilasele”, mille eesmärk on pakkuda õpilastele kodukohas haridust, mis annaks neile võimaluse liikuda tulevikus valitud suunas. Žürii hinnangul oli meeskond tasemel nii idee raamistamises kui ka osalejate kompetentsilt. Nende sõnul julgeti mõelda suurelt, keskendudes sealjuures väikekoolide tugevustele ja väärtusruumi ümberkujundamisele. Võitjameeskond pälvis auhinnana meeskonna õppereisi 2000 euro väärtuses parimate praktikatega tutvumiseks.
Fotol osa loometalgud võitnud idee meeskonna liikmetest: Margus Timmo, Urmo Uiboleht, Raul Kudre, Helena Elgindym, Liina Palu, Karin Viljus, Liis Samuel
(Foto: Ula Malińska-Mark)
Eriliselt paistis silma ka idee pealkirjaga “Rõuge Akuraator”, mis pälvis kaks auhinda – 500 euro väärtuses EUROPREEMIA ja võimaluse osaleda meeskonnaga baltikumi suurimal jätkusuutliku ettevõtluse festivalil Impact Day 2022. Tegemist oli ideega, mis on inspireeritud olukorrast, kus omavalitsuste ametnikud saavad tihti pöördumisi, mis ei ole nende tööülesannetega seotud. Lahendusena pakuti välja süsteemne lähenemine, et kogukonna info ja tagasiside jõuaks õigetesse kanalitesse ja õigete inimesteni. Protsessi tulemusel muutub ametnike töö efektiivsemaks ning probleemidega saab teenusdisainis päriselt arvestada.
Kuuendad loometalgud tõid formaadis kaasa kuus muudatust
Loometalgud ehk kogukonna häkaton on koosloomise vorm, mille tulemusena tekib ühine vaade kohaliku omavalitsuse ja kogukonna probleemidele ning nende innovatiivsetele lahendustele.
Uuendusena olid sel aastal osalemas omavalitsused teemadega, mis edendaks mõnd omavalitsuse jaoks olulist teemat, protsessi, mis täna vajab just selles omavalitsuses kodanike ja teiste osapooltega avatud ning sisukat arutelu.
Iga idee puhul oli oluline jälgida ja uurida pidevalt, kas ja kuidas noorte arvamus on arvesse võetud. Kaasa lõi teiste seas noor-mentor Katriine Mõttus, Rõuge Noortevolikogust. Mõttus kuulus mentorite tiimi ja hoidis noori kui sihtrühma fookuses. Fookuse eesmärgiks oli luua tugev alus, et järgmised loometalgud saaksid kaasata noori veelgi enam.
Erilisi üllatusi pakkusid temaatilised inspiratsiooniesinejad, kes lähtusid samuti loometalgutele omasest metoodikast.
Mis saab ideedest edasi?
Igas meeskonnas panustasid inimesed erinevatest valdkondadest ja sektoritest, mis on heaks eelduseks ideede realiseerimiseks. Loometalgute mentorite juhendaja Mai Timmi: “Maailm meie ümber on täis nurjatuid probleeme, mida ei saaks ega tohiks panna ainult ühe osapoole õlgadele, me peame kõik selle lahendamisesse panustama.”
Loometalgutel välja töötatud ideed on praeguseks leidnud palju positiivset vastukaja ja tagasisidet sotsiaalmeedias. Loometalgutel võiduidee meeskonnas osalenud Liina Kersna avaldas sotsiaalmeedia vahendusel lootust, et piirkondlikule haridusuuendusele anti tema meeskonnas vunki mano ning lisas ka konkreetsete tegevuste loetelu, millega juba tänasel päeval alustada saab.
Auhinnad pälvisid:
”KONKURENTSIVÕIMELINE HARIDUS IGALE ÕPILASELE” – Õppereis 2000 euro väärtuses meeskonnale parimate praktikatega tutvumiseks
“TUGIVÕRGUSTIKE KOOSTÖÖGRUPP” – 1000 euro väärtuses mentortuge ja konsultatsioone idee elluviimiseks
“TAGURPIDI ANTSLA” – 1000 euro väärtuses mentortuge ja konsultatsioone idee elluviimiseks
“RÕUGE AKURAATOR”
– 500 euro väärtuses EUROPREEMIA
– meeskonna osalemine baltikumi suurimal jätkusuutliku ettevõtluse festivalil Impact Day 2022
“LASTESÕBRALIK VÕRU LINN” – Meeskonnatöö seminar: “Praktilised lahendused sotsiaalsete mõjude planeerimiseks ja sotsiaalse innovatsiooniga seotud kommunikatsioon kahanevates piirkondades
Žüriisse kuulusid: Aivar Nigol (SA Võrumaa Arenduskeskus), Erkki Kubber (Sotsiaalste Ettevõtete Võrgustik), Triin Kübar (KINESIS, Tallinna Ülikool), Katriine Mõttus (Rõuge Noorte volikogu), Kertu Vuks (mentorite esindaja), Astrid Org (Europe Direct Võru), Tiit Toots (Võrumaa Arenduskeskuse)
Loometalgute meeskond tänab kõiki kaasaaitajaid, mentoreid ja eelkõige osalejaid!
Iga ideega saab lähemalt tutvuda kuulates järgi ideede esitlusi: https://www.facebook.com/vunkimano/videos/773053253970346 ning Vunki Mano kodulehel www.vunkimano.ee Vaata lisa vunkimano.ee ja jälgi Vunki Mano! lehte Facebookist.
Fotod: Ula Malińska-Mark
Loometalgute toimumist toetavad: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, Võrumaa Arenduskeskus, PRIA, Võru Leader, ESIA/SIKK. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus ja innovatsiooni programm lepinguga nr 959420.
Head laste ja noortega töötavad spetsialistid ja nende arengukeskkonda mõjutavad osapooled!
Kutsume teid osa saama metoodikaseminarist 27.oktoobril 2022.
Metoodikaseminarid on hea võimalus jagada meie tööelus praktiseeritavat, uusi teadmisi ja oskusi kolleegilt kolleegile. Võru maakonna 2022. aasta valdkondadeülene laste ja noorte koolist väljalangemise ennetamise fookusega metoodikaseminar toimub
27.oktoobril (9:00 – 15:30) Võru Kreutzwaldi Koolis (Kooli 7, Võru linn).
Metoodikaseminar on Võrumaa Omavalitsuste Liidu projekti “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” üks tegevus. Projekt on rahastatud summas Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse.
Protsessi juhivad Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist Rasmus Pedanik ja Jaan Aps ning protsessis osalevad omavalitsuste 5-liikmelised meeskonnad ning esindajad maakodlikest partnerorganisastioonidest.
Päevakava:
8:30 Kogunemine Võru Kreutzwaldi Kooli aulas
9:00 Sissejuhatus päeva
9:05 – 9.45 Minni Aia-Utsal “Kuidas toetada vaimset tervist ja heaolu“
Töötoad I: 10:00 – 10.45
Töötoad II: 11:00 – 11:45
Lõuna 11:45 – 12:30
Töötoad III: 12:30 – 13:15
Töötoad IV: 13:30 – 14:15
Paus 14:15 – 14:30
Tagasiside ja info aulas: 14:30 – 15:30
Palun anna teada oma osalusest hiljemalt 20.oktoobriks 2022 sellele lingil: REGISTREERI END SIIN
PS! Ühe töötoa mahutavus on 20 inimest. Selle arvu täitumisel kaob töötoa valik registreerumisel. Iga osaleja saab valida kokku 4 töötuba.
Kiirematel on rohkem valikuid.
Info: Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit, tel 55603988, email: kerli.koiv@vorumaa.ee
Käsitletavad teemad:
- Eneseregulatsioonioskuse toetamine läbi metakognitiivse refleksiooni. Katrin Saks, Tartu Ülikool
- Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine. Katrin Saks, Tartu Ülikool
- Juhtumipõhine võrgustikutöö erivajadusega lapse toetamisel. Koostöö perega, KOV-ga, tugispetsialistidega, erivajadustega lastele/noortele suunatud koolidega, huvikoolidega jt huvitegevuse pakkujatega. Marju Medar, Tallinna Ülikool
- Abivajava noore/lapse märkamine ja toetamine. Lapse erivajadusest lähtumise õppetöö planeerimisel. Marju Medar, Tallinna Ülikool
- Karjääritoe meetodid. Eesti Töötukassa
- Tulevikuoskuste õpetamise võimalused lasteaias – lapsest lähtuva projektõppe valguses. Räägime teemadel- mis on lapsest lähtuv mõtteviis; täidesaatvad funktsioonid, kui tulevikuoskuste alus. Võru Okasroosikese Lasteaed
- Kogemuslugu tähendusliku õppimise ja enesejuhitud õppimise oskusi toetava programmi loomisest. Võrumaa Kutsehariduskeskus
- Lapsevanema rollid – vanemal on täita 40 rolli. Metoodika tutvustab, aitab mõista rollide sisu, selgitab konflikte, jõustab vanemaid. Pille Raudam, Antsla vald
- CARe metoodika. Veronika Varep, Johannes Mihkelsoni Keskus
- Rõuge Koostöökeskuse loomine ja praktika. Grete Heinaste. Rõuge Koostöökeskus
- Õpioskuste kursuse loomine ja praktika. Kadri Treial, Psühhobuss OÜ
- E-psühholoogi võlu ja valu ning kuidas aidata last, kui psühholoogi teenust koolis ei ole. Tiia Linnas. Osula Põhikool
- LÕIM projekt – kellele ja milleks? Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit
- Enesejuhitud õppimine – kontseptsioon, faktorid ja mõõdikud. Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit/Tartu Ülikool
Tulemas on täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille fookuses on üheskoos õppimine. Ettevõtmise eesmärk on Eesti inimeste teadlikkuse tõstmine elukestva õppe võimalustest ja motivatsiooni kujundamine eneseharimiseks.
Kutsume üles omandama uusi oskusi, mis võiks elus kasuks tulla. Õppida võib üksi, koos sõprade, töökaaslaste või kogukonnaga.
Alates tänasest saab Õpitunnis osalemiseks registreerida oma õpimeeskonna Andrase kodulehel https://andras.ee/opitund-registreerimine
Registreerunud õppijad kuvatakse interaktiivsel Eesti kaardil, kus on näha, millises Eestimaa paigas ja missuguseid uusi teadmisi ning oskusi täiskasvanud omandavad.
Kõigi õpimeeskondade vahel loositakse välja erinevaid auhindu.
21. oktoobril toimub hoone energiatõhususe-ringrenoveerimise seminar. Seminarile on oodatud kõik, kes puutuvad kokku valdkonnaga kas igapäevaselt (ettevõtjad, arendus- ja ehitusspetsialistid jne) või vajaduspõhiselt (nt korteriühistud).
21. oktoober 2022| Asukoht täpsustamisel | Registreeru 6.oktoobrini!
Ajakava:
08:30-09:00 Tervituskohv
09:00 – 09:10 Sissejuhatus. Kaido Palu, SA Võrumaa Arenduskeskus
9:10 – 10:00 Hoone energiatõhusus – mis see on? Martin Kikas, TREA
10:00 – 11:00 Piirdetarindite soojuskadude osa hoone energiatõhususes. Targo Kalamees, ehitusinsener
11:00 – 12:00 Taaskasutus ehituses, ringlussevõtt – Tartu ringrenoveerimise näide. Simo Ilomets, Tallinna Tehnikaülikool. Simo.ilomets@ttu.ee +372 55694494
12:00 – 13:00 Lõunapaus
13:00-14:00 Energiatõhusus, energiamärgis ja energiasääst
. Riina Tamm, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, +3726672180, riina.tamm@ttja.ee
14:00 – 15:00 II ringi platvormid- ehitusjäätmete järelturg – Tartu ringrenoveerimise lahendus. Tarmo Elvisto, SRIK +372 53061223 e.tarmo@gmail.com
15:00 – 15:15 Kohvipaus
15:15 – 16:00 Sisekliima ja energiatarbimise juhtimise võimalused hoonetes. TREA
16:00 – 17.00 Võru hoonete renoveerimislahenduste ja -toetuste tutvustus Võru korteriühistu näitel.
Võru maakonnas on väga palju tegusaid noori, kes on panustanud suurel hulgal aega ja energiat oma kodukoha arendamiseks. Sel õppeaastal toimub mitmeid noorte ettevõtlikkuse üritusi, mis toimuvad just eesmärgiga noori nende tegemistes toetada. Millistest ja miks neist osa võtta? Noored vastavad!
UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädalal 7.- 16.oktoobril pakuvad maitseelamusi kümme erinevat toidukohta Vana-Võromaal ja Setomaal.
UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal toimub igal aastal kaks korda: kevadel ja sügisel. Kohvikute ja restoranide nädala eesmärgiks on viia kokku Vana-Võromaa ja Setomaa pärandtoidu tootjad toitlustus- ja turismiettevõtjatega ning pakkuda külastajatele uusi kohaliku toidu elamusi. Menüüdes on toitude nimetused nii eesti keeles kui ka kohalikus, võro ja seto keeles. Valikutes on nii ruuga, keesi, vatska, määdsä, hülpä, trulli ku vattu – mis need on ja kuidas maitsevad, selgub kohapeal.
Toidukohad ootavad maitserännakule külastajaid nii Kagu-Eesti piirkonnast kui ka kaugemalt. Kolmekäigulise söömaaja hinnaks on 29 eurot, see sisaldab eel- ja pearooga ning magustoitu. Lauad tuleb broneerida ette vähemalt 24 tundi. Teavet toidukohtade ning menüüde kohta leiad visitvoru kodulehelt https://www.visitvoru.ee/, Uma Meki Facebooki lehelt ning Uma Meki kodulehelt
Kohvikute ja restoranide nädal Võrumaal toimus esimest korda aprillis 2016 aastal, siis pakkusid Uma Meki menüüsid viis toidukohta. Osalemaks UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädalal on toitlustuskohtadel vaja järgida kõiki Vana-Võromaa toidumärgise UMA MEKK reegleid ja nõudeid, sealhugas peab vähemalt 50% menüü koostisosadest olema Vana-Võromaal toodetud või kasvatatud tooraine.
Viimastel aastatel on UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädalal olnud 1200-1500 maitseelamuse otsijat. Aastate jooksul on kohaliku toidu nädalatel osalenud kolmkümmend kohvikut ja restorani.
Lisainfo: Turismikoordinaator Anzelika Gomozova, SA Võrumaa Arenduskeskus, +372 58106058, anzelika.gomozova@vorumaa.ee
Sel sügisel alustab taas Euroopa kultuuripealinna noore kultuurihuviliste arenguprogramm Tartu 2024 Extended. 14–19 aastastele Tartu ja Lõuna-Eesti noortele loodud algatuse eesmärk on kasvatada Eesti kultuurikorraldajate uut põlvkonda. Kandideerimine on avatud 30. septembrini, esimesed tegevused algavad oktoobris.
Foto: Mana Kaasik
Tartu 2024 Extended programmi koordinaatori Angela Aderi sõnul on kultuuripealinna südameasi tuua korraldusmaastikule uusi tegijaid just noorte hulgast. “Noored loojad ja korraldajad avavad Ellujäämise Kunstide ideed intrigeerivate nurkade alt. Me usume, et Tartu 2024 Extended programist innustust kogunud noored on võimelised tooma uut energiat nii kohalikule kui ka Euroopa kultuurimaastikule,” sõnas Ader.
Noorteprogramm otsib 24 aktiivset noort, kes soovivad olla Eesti kultuurikorralduse järgmine koorekiht. Viiest sessioonist koosnevas programmis õpivad noored, kuidas projekte koostada, meeskonda kokku panna, üritusi planeerida ja ellu viia.
Programmi on võimalik kandideerida 30. septembrini leheküljel https://tartu2024.ee/extended. Ühistegevused algavad oktoobris ja lõppevad juunis noorte enda korraldatud sündmustega.
Tartu 2024 Extended on teeviit noortele kultuurivaldkonnas. Programm loodi 2022. aastal ja esimene lend kestis veebruarist juunini. Esimesest grupist sai osa 24 noort, kes korraldasid kümme kultuurisündmust Tartus ja Lõuna-Eestis.
Tartu Ülikooli väärikate ülikool Võrumaal alustab juba 21. septembril 2022/2023 õppeaastat.
📌Väärikate ülikool Võrumaal toimub üldjuhul iga kuu kolmandal kolmapäeval, erandiks on detsember. Loengus toimuvad Võrumaal 21. septembril, 19.oktoobril, 16. novembril ja 14.detsembril.
📌Huvilised saavad ennast kursusele registreerida siin: REGISTREERU!
📌Loengud on õppijatele tasuta. Väärikate ülikooli programme toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, SA Võrumaa Arenduskeskus. Kõik õppijad, kes on osalenud vähemalt 75% loengutel, saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe tõendi.
📌Huvilistele on korraldatud bussitransport Võru kesklinnast. Buss väljub kell 9:30 Katariina kiriku juurest ning tagasi sõidab kell 11.45 Navi seltsimaja parklast.
Küsimuste korral saab võtta ühendust: Ülle Tillmann, projektijuht, tel: 5135043
3. oktoobril toimub Kagu-Eesti TURISMIPÄEV 2022 “TANDEM TURISMIS”
Esinevad ettevõtjad Põlva, Võru ja Valga maakonnast ning kajastamist leiavad veel teisedki päevakajalised teemad.
- Kogemuslood ettevõtjatelt:
– Pereettevõttest Siidrikoda on kasvanud välja uus tegevussuund ja bränd KODAS
– Muusik Lenna Kuurmaa ja näitleja Lauri Mäesepp rajavad kunagisse Obinitsa kool-kirikusse Ilmaveere sündmus- ja majutuskeskuse, kus saab kogeda kultuurielamusi, näha kino, teatrit ja muidugi luua ise arendavaid sündmusi
– Lõuna-Eesti turismi kahe teraga mõõk. Jüri Makarov
- Digiturunduse trendid ja ettevõtte/sihtkoha digitaalse kuvandi loomine, tagasiside olulisus turismisektoris, Google ja TripAdvisori võimalused. Maarja Tsimmer
- Lõuna-Eesti turismiklaster ja Lõuna-Eesti DMO (sihtkoht). Kaia Lehtsaar
- Kagu-Eesti mainekava. Justina Greblikaite
Päeva juhivad turismikoordinaatorid: Anzelika Gomozova (SA Võrumaa Arenduskeskus)
Kristi Kahu (SA Põlvamaa Arenduskeskus) ja Justina Greblikaite (SA Valgamaa Arenguagentuur)
Osalemine tasuta ja kell 10:00-14:00 veebis.
Vajalik eelregistreerimine
https://forms.gle/2E3cUcfxRBB3neFE9
Ettevõtlusnädalal toimub 7.-9.klassi noortele inspiratsioonipäev „Idee Starter“. Tegemist on veebiseminariga, mis aitab märgata minifirma loomise, ettevõtlikkuse ja ettevõtluse erinevaid vaatenurki.
Ideestarter 2022 | 7. oktoober kell 10:00 – 10:45 | REGISTREERI SIIN! hiljemalt 5.oktoobriks!
Tule kindlasti veebi kuulama, ootame Sind!
Ideefaktori moderaator on Harald Lepisk. Loe tema kohta lähemalt siit: https://trainings.ee/meeskond/harald-lepisk
Veebiseminaril:
- kuulatakse noorte lugusid, kus jagatakse, mida on vaja selleks, et teha edukas minfirma
- esineb Võru Gümnaasiumi õpilasfirma Tii ning noor kohalik ettevõtja Avely Marjapuu
- õpitakse, kuidas märgata enda ümber rohkem võimalusi, mida ette võtta
- mõistetakse, kuidas tunda ära hea äriidee ja proovida kas sellest võiks asja saada
NB! Järelvaatamine võimalik nädala jooksul, sellest e-maili teel teada andes.
REGISTREERI SIIN! hiljemalt 5.oktoobriks!
Täpsem info: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkus koordinaator, eliis.ermel@vorumaa.ee
Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlussündmus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses.
Ettevõtlusnädal on traditsiooniline, suurim üle-eestiline ettevõtlussündmus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused ning viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Kui meie võrgustiku konsultandid üle eesti pakuvad igapäevaselt tasuta nõustamist ettevõtlusega alustajatele ning ettevõtjatele ning vabaühendustele, siis Ettevõtlusnädalal tuleme kontoritest rohkem välja erinevaid sündmusi korraldama, eesmärgiga inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine.
Ettevõtlusnädal kutsuti ellu juba 2006. aastal selleks, et toetada ettevõtlikku mõtlemist ja julgustada alustamist ettevõtlusega. Sihtrühmaks on nii täiskasvanud inimesed, keda ettevõtjana tegutsemise raskel teel tahame julgustada ja aidata, kui ka noored, et nad oma tulevikusihtide seadmisel kaaluksid oma unistuste saavutamist ettevõtjana. Igal aastal osalevad meie sündmustel nii hiljuti alustanud kui ka juba kogenud ettevõtjad, kuna erinevate koolituste, infopäevade, arutelude jm põnevate sündmuste valik on lai. Lisaks toetame ja tutvustame vabaühenduste tegemisi.
Kogu programmi leiad siit: Ettevõtlusnädal 2022 | Üksi areneb kiiresti, koos kaugemale! (ettevotlusnadal.ee)
Koostöös Võrumaa Arenduskeskusega toimuvad ettevõtlusnädala raames perioodil 3.- 7. oktoober järgmised üritused:
Esmaspäev | 03.10.2022
3. oktoober kell 10:00- 14:00 (veebiseminar)
Teisipäev | 04.10.2022
4. oktoober kell 10:00-17:00 (veebiseminar)
Kolmapäev | 05.10.2022
5.oktoober kell 14:00-18:00 (Vidrike Külamaja)
Neljapäev | 06.10.2022
6.oktoober kell 10:00-12:00 (Jüri tn 19)
Reede | 07.10.2022
7. oktoober kell 10:00-10:45 (veebiseminar
7. oktoober kell 10:00-15:30 (Metsa 1)
Koolitused on TASUTA ning koolitajateks on oma ala eksperdid.
Sel aastal tehakse lisaks üldkoolitustele praktilisi ja väiksemas rühmas praktikume ning 1-1 individuaalkonsultatsioone.
Tutvu koolitusprogrammiga SIIN
Koolitusprogramm toimub koostöös Google’i, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond.
Otsime oma meeskonda osalise koormusega
HEAOLU SPETSIALISTI (tervisedendus)
Oled oodatud kandideerima, kui sinu suur soov on aidata kaasa tervist ja heaolu toetava mõtte- ja eluviisi arendamisele Võru maakonnas ning heaolu toetava keskkonna kujundamisele.
Sa tugined tegevuste kavandamisel tõenduspõhistele programmidele, soovid luua Võru maakonna elanikele tervist toetav keskkonda ning oled valmis juhtima valdkondlikku koostööd erinevate partnerite vahel. Sul on kõrgharidus. Kasuks tuleb sinu varasem töökogemus avalikus sektoris.
Pakume sulle võimalust aidata kaasa tervist ja heaolu toetava elukeskkonna loomisele Võru maakonnas. Pakume vastutusrikast ja mitmekülgset tööd, paindlikku töökorraldust ja tervist toetavat organisatsiooni.
Töö on osalise koormusega (0,5).
Küsimuste korral vastab heaolu suunajuht Ülle Tillmann, 5196 7531, ulle.tillmann@vorumaa.ee.
Ootame CVd ja motivatsioonikirja hiljemalt 30. septembriks 2022 meiliaadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.
Juba 33. korda välja antava Bernard Kangro nimelise Võrumaa kirjanduspreemia saab 2022. aastal Vootele Ruusmaa oma luulekogu “Purgatoorium” eest. Raamat on intiimne ja hoolikalt sõnu valiv järelehüüe autori mõned aastad tagasi lahkunud isale, Võrumaa tuntuimale ajaloolasele Arthur Ruusmaale.
Vootele Ruusmaa sõnul püüab luulekogu avada leina isa ja poja vaheliste suhete kaudu – sisemine suhtlus jätkub ka pärast surma.
“Puhastustuld ei läbi lahkunu, vaid ka mahajääjad, mistõttu soovisin seda protsessi kirjutada lahti nii ausalt kui võimalik,” lausus Ruusmaa.
Enne luulekogu pühendas ta isa Arthurile (1956-2019) ka plaadi “Requiescat in pace”. Luulekogu ja plaat täiendavad teinetest ja autori eesmärk on juhtida sellega lugejaid-kuulajaid kerguse ja selguseni.
Raamatus ei ole vähetähtsad ka väliseesti kunstniku Abel Lee (1918-2010) joonistused. Nimelt pidas Arthur Ruusmaa kirjavahetust Pallases õppinud, kuid Kanadasse emigreerunud kunstniku Leega, kes iga kirjaga saatis ka ühe oma joonistuse.
Kangro preemia žürii ühe liikme, kirjandusteadlase Janika Kronbergi sõnul on “Purgatoorium” sõnatundlik ja sügavalt isiklik raamat nagu ka Kangro luule, ent erinevalt Kangrost on see sõnasäästlik, minimalistlik ja napisõnaline. “Vahest just see köidabki: kuidas tänapäevases paljusõnalises infotulvas väheste keeleliste vahenditega mõju saavutada,” sõnas Kronberg.
“Purgatoorium” on Ruusmaa teine luulekogu. Esikkogu kannab pealkirja “Tavaline don Quijote” ja see oli nomineeritud 2018. aastal Betti Alveri nimelisele luuleauhinnale.
Adson, Võru ja QR-koodid Kohtla-Järvel sündinud, kuid Võrus üles kasvanud Vootele Ruusmaa (34) elab praegu Järvamaal Allikjärve külas ning on vabakutseline helilooja ja etenduskunstnik. Tema tööd on seotud teatritele originaalmuusika kirjutamisega või selle esitamisega nii muusiku kui ka näitlejana. Ta kirjutab ka luuletusi, teatritekste, muusikaarvustusi ning pooleli on proosakogu. Mõned aastad tagasi etendati Lepistu vanas koolimajas tema Juhan Jaigist inspireeritud näidendit “Mis sa, tont, vahid!” Just isa Arthur soovitas pojal pilgu pöörata Sänna mõisast pärit väga omanäolise kirjaniku Juhan Jaigi poole.
Praegu kirjutab Ruusmaa näidendit Artur Adsoni ja Võru teemal, tööpealkirjaks “Sjoo linna uulitsate tuska”. Ühtlasi on tal valmimas multimeediaprojekt “Võru linn ja luule(tajad)”, mis kujutab endast poeetilist Võru linna kaarti – QR-koodiga saab huviline tulevikus erinevates Võru paikades kuulata üht Võru-teemalist luuletust Ruusmaa muusikalise kujundusega.
Auhinna üleandmine 18. septembril
Laureaadile antakse preemia üle Võrumaalt pärit ja elu lõpuni Rootsis paguluses viibinud kirjanik Bernard Kangro 112. sünniaastapäeval, pühapäeval, 18. septembril Sännas Juhan Jaigi mälestusmärgi juures, kus vastne laureaat esitab oma loomingut ja tutvustab multimeediaprojekti “Võru linn ja luule(tajad)”. Üritus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.
1990. aastal asutatud preemia väljaandmist administreerib SA Võrumaa Arenduskeskus ning tunnustusega kaasneb 700 eurot.
Elina Allas, Kangro preemia žürii liige
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist, SA Võrumaa Arenduskeskus, tel: 5912 9200, e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Eesti Töötukassa Võrumaa osakond korraldab igal kuul mõne konkreetse teemavaldkonnaga seotud tegevusi (infotunnid, värbamisüritused, tööandjate külastused jms).
Infotunnil saab valdkondliku ülevaate Võrumaa tööturust, palgatasemest, tööjõust, värbamisest, oskustest ja õppimisest ning tulevikutrendidest.
Septembrikuu infotund leiab aset 13.septembril kell 10.00-11.00 veebi vahendusel.
Registreeru siin: https://tinyurl.com/dsr9f78y
Tänasest on võimalik liituda Vunki Mano! Loometalgute ideede meeskondadesse. Selleks tuleb minna veebilehele www.vunkimano.ee ja liituda meeskonnaga, mille idee enim kõnetab ja millele soovid 23.- 24. septembril Värskas vunki mano anda!
Ole kiire, sest loometalgutele pääsevad vaid 10 ideed, mille meeskonnad täituvad kõige kiiremini!
Selle aastased teemad on laekunud ja tegelevad valdkondade ja kitsaskohtadega nagu näiteks:
Kagu- Eesti 2035 kui elukoht
meelelahutus ja vaba aja veetmine väiksemates asulates
ühtehoidvus ja “meie-tunne” pärast haldusreformi
valdade atraktiivsus ja tuntuse kasvatamine piirkonnana
Süsteemse tagasiside korraldus elanike ideede efektiivsemaks kaasamiseks
Sõltumatu tugiteenuse pakkumine õpilastele
Tutvu täpsemalt ideedega www.vunkimano.ee ja vali oma meeskond!
Kagu-Eesti Ideelabor on piirkonna gümnasistidele suunatud üritus, mille eesmärgiks on inspireerida noori olema ettevõtlikud. Igal aastal toimub see erinevas Kagu-Eesti gümnaasiumis ning selle aasta 27. septembril ootab gümnasiste Valga Gümnaasium.
“Selle õppeaasta noorte ettevõtlikkuse üritusi ühendab kindlasti soov pakkuda Kagu-Eesti noortele parimaid võimalusi ja näidata, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse erinevaid tahke,” ütles Idee Labori korralda Eliis Ermel. “Idee Laborisse kaasatud mentorid on oma ala asjatundjad ning ma loodan, et sellised üritused annavad edaspidises elus meie noortele eelise mitte ainult Eestis, vaid miks mitte ka mujal maailmas,” lisas Ermel.
Üritusele on oodatud Põlva-, Võru – ja Valgamaa koolide gümnaasiumiastme õpilased ja juhendajad, kellel on huvi luua ja arendada oma äriideed. Gümnasiste aitavad innustada mobiilsed mentorid ning Idee Labori sündmust viib läbi kogenud koolitaja ning inspiratsioonikõneleja Harald Lepisk.
Registreerimine toimub 21. septembrini. Täpsem info Põlva-, Võru- ja Valga arenduskeskuste noorte ettevõtlikkuse koordinaatoritelt.
Valgamaal – SA Valgamaa Arenguagentuur, Jelena Kalames, jelena.kalames@valgamaa.ee
Põlvamaal – SA Põlvamaa Arenduskeskus, Jan-Mattias Kottise, jan-mattias.kottise@polvamaa.ee
Võrumaal – SA Võrumaa Arenduskeskus, Eliis Ermel, eliis.ermel@vorumaa.ee
Tegevuste elluviimist toetab meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevus “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” projekt nr. 2014-2020.5.04.19-0389 “Ettevõtlusaktiivsuse kasv Valgamaal” haridusprogrammi Ettevõtlik Kool raames
Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgub, et 2021. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 57,9% sihtrühma kuuluvatest naistest, mida on 5,7% võrra enam kui aastal 2020. Emakakaelavähi sõeluuringul osales 50,6% sihtrühmast, mida on 8,4% võrra enam kui 2020. aastal. Jämesoolevähi sõeluuringul osales mullu 47,5% sihtrühmast, aastal 2020 oli osalus 49,8%.
Eelmisel aastal kuulus rinnavähi sõeluuringu sihtrühma 82 812 naist, kellest tuli uuringule 47 966 ehk 57,9%. Aasta varem, 2020. aastal oli sõeluuringule oodatud kokku 82 262 naist, kellest osales 42 944, mis andis hõlmatuseks 52,2% sihtrühmast. Osalemismäär on seega tõusnud 5,7%.
„Kõige enam osalevad rinnavähi sõeluuringul jätkuvalt esmakordselt kutsutavad: 50-aastased naised, kelle osalus oli 2021. aastal 61,9%. Maakonniti olid kõige eeskujulikumad sõeluuringul käijad Saare (70,4%), Jõgeva (68,3%) ja Hiiu maakonnas (65,4%),“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri analüütik Birgit Saare.
2021. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvaid naisi kokku 74 265, kellest uuringule tuli 37 587 ehk 50,6%. See tähendab 8,4% sõeluuringus osalemise tõusu võrreldes aastaga 2020, kui emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus oli 42,2%. Nagu ka eelneval aastal, oli kõige kõrgem osalus emakakaelavähi sõeluuringus 50-aastaste naiste seas – 55,2%. Maakondadest oli suurim osalus Saare (59,7%) ja Hiiu maakonnas (57,4%) ja kokku lausa üheteistkümnes maakonnas osales sõeluuringul üle poole kutsutud naistest. Valga, Viljandi ja Võru maakondades jäi osalus alla 50% ja Ida-Viru maakonnas alla 40%.
Jämesoolevähi sõeluuringus osales 2021. aastal 85 308st sõeluuringu sihtrühma kuuluvatest meestest ja naistest 40 504, mis moodustab 47,5%. Võrreldes 2020. aastaga langes siin näitaja 2,3% (hõlmatus oli 49,8%). Kõrgeim osalus jämesoolevähi sõeluuringus oli 68-aasta vanuste seas – 48,4%. Maakondadest oli suurim osalus Jõgeva maakonnas (61,5%), järgnesid Põlva maakond (58,1%) ja Tartu maakond (57,9%).
Aastal 2021 tekkis mitmeid uusi võimalusi sõeluuringutes osalemiseks. Sõeluuringul said esmakordselt tasuta osaleda ka ravikindlustamata isikud. Tööd alustas kolmas mammograafiabuss koostöös Vähiliidu ja Viljandi Haiglaga. Emakakaelavähi sõeluuringul võeti kasutusele uus esmastest (HPV-põhine test eelneva PAP-testi asemel), lisaks said osad naised pilootprojekti raames võimaluse teha kodutesti.
Täpsem info 2015.–2022. aasta sõeluuringute kohta on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
- Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga 2 aasta järel. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.
- Emakakaelavähi sõeluuringule sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga 5 aasta järel. Sel aastal on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992.
- Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 aastat iga 2 aasta järel. Tänavu oodatakse jämesoolevähi sõeluuringule nii mehi kui naisi sünniaastatega 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962.
TAI juhib tähelepanu, et 2022. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni selle aasta lõpuni. Septembris alustab TAI kodutesti projektiga, mis võimaldab emakakaelavähi sõeluuringut ka kodus teha.
Kui kuulute sünniaasta järgi sihtrühma ning ei ole veel osalenud, siis broneerige endale aeg meelepärases tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea jääma kutset ootama – aasta alguses on loodud digitaalne kutse ehk saatekiri Patsiendiportaalis (vt www.digilugu.ee → Terviseandmed → Saatekirjad).
Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks on uuringuid tegevate asutuste kontaktid leitavad Eesti Haigekassa kodulehel. Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud tasub Eesti Haigekassa.
Lisateavet sõeluuringute kohta leiab Eesti Haigekassa kodulehelt.
Artikli autor: TAI; https://www.tai.ee/et/uudised/tai-kasvanud-nii-rinnavahi-kui-emakakaelavahi-soeluuringul-osalemine
9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST”
Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro-Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas.
Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).
Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm.
Õhtul naudime suurejoonelist võro-seto kultuuriprogrammi ning lavale astuvad ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist. Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored arutlevad noorte jaoks olulistel teemadel. Fookusesse tulevad kolm teemat: “Kuidas säilitada positiivne mõtteviis?”, teemat juhib Peaasi.ee;
“Minu hobi on minu elukutse ja elu kutse”, teemat juhib Ethel Hainsoo; “Kogukonna turvalisus on minu asi”, teemat juhib Arvi Suvi.
Noortel on võimalus soetada endale noorteFESTi sümboolikaga T-särk. Ööbimine on Värska Gümnaasiumis, kohapeal pakutakse noortele toitlustust.
Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ja kõiki kultuurihuvilisi.
Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest
Registreeri ennast osalema: https://bit.ly/3dmoenA
Eelmisel aastal toimus esimene noortefestival Varstu kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.
Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhata, telefon 5171796
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Sel aastal esitati aasta õppija tiitlile kokku 147 kandidaati.
Kõigi maakonna aasta õppija 2022 laureaatide seast valitakse välja rahva lemmik.
Hääletamine toimub 1.septembrist kuni 15. septembrini.
Arvesse läheb hääletaja poolt antud 1 hääl oma lemmikule.Rahva lemmikut ja teisi tiitlisaajaid tunnustatakse 14. oktoobril Täiskasvanuhariduse tänuüritusel.
Hääleta enda lemmiku poolt
SIIN
Võrumaa Arenduskeskus korraldab 21. septembril koostöös Võru Kesklinna Kooli ning Junior Achievementi´ga Võru Kesklinna koolis minifirmadele mõeldud ideede genereerimise häkatoni “Võta ise ette”.
“Võta ise ette“ on 5 tunnine koolitus ettevõtlusest ja minifirmade loomisest põhikooli III astme (7.-9. klassi) õpilastele. Selle käigus tutvutakse ettevõtlusega, ettevõtjale vajalike oskustega, JA Eesti minifirma programmiga, tehakse 5- liikmelistes rühmades viie tunni jooksul läbi ettevõtte loomine, alustades äriidee välja töötamisest kuni prototüübi esitluseni. „Võta ise ette“ koolitust viivad läbi JA Eesti noored töötajad.
„Võta ise ette“ on õppimine tegevuse kaudu. Koolitusel vahelduvad terav mõttetegevus mõnusate mänguliste vahepalade ja praktilise tööga. Päeva lõpuks on igal grupil valmis suur ülesanne ehk idee prototüüp. Äriidee läbimõtlemist toetavad väiksed ülesanded ja lühiloengud, mis annavad prototüübi loomiseks vajalikke teadmisi. Prototüüpi testitakse ja lõpuks esitletakse rühmatöö tulemusi kõigile osalejatele. Koolituse käigus omandatakse teadmisi ettevõtlusest, loovusest, meeskonnatööst, minifirma asutamisest ja tegevusest.
Orienteeruv päevakava:
9:45-10:00 Kogunemine
10:00-11:05 Päeva tutvustus. JA Eesti ja Minifirma programmi tutvustus
Ettevõtja ja ettevõtlikkus. Ettevõtjalik mõtlemine. Innovatsioon.
Kuidas sünnivad ideed? Mida teevad minifirmad?
11:05-11:30 Meeskonnamäng
11:45-12:35 Ajurünnak idee leidmiseks, äriidee kirjeldus, idee visualiseerimine.
12:35-13:00 Prototüübi loomine
13:00-13:30 Lõuna
13:30-14:25 Esitluse koostamine, müügiargumentide leidmine
14:25-15:00 Toodete müügiesitlused, hääletamine
15:00-15:50 Edasised sammud minifirmaga
15:50-16:00 Kokkuvõte, lõpetamine
Registreerida saab kuni 16. septembrini SIIN
Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse koordinaator, tel: + 372 521 7705, e-post: eliis.ermel@vorumaa.ee
Justiitsministeerium kutsub üles esitama kandidaate „Õiguse eest seisja“ auhinnale, millega tunnustatakse inimesi või inimeste ühendust, kes on oma algatuse, käitumise, suhtumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.
Justiitsministeerium annab „Õiguse eest seisja“ auhinda välja alates 2018. aastast iga kahe aasta järel. Traditsiooni algatas Justiitsministeerium Eesti Vabariigi ning ühtlasi õigusriigi 100. aastapäeva puhul. 1992. aastal vastu võetud Põhiseaduse 30. sünnipäeva tähistamiseks soovib Justiitsministeerium
taas tunnustada õiguse eest seisjaid. Justiitsministeerium annab auhinna üle 6.-7. oktoobril Tartus toimuvatel Eesti õigusteadlaste päevadel, mis on sel korral samuti pühendatud põhiseaduse juubelile.
Ootame tunnustusauhinna kandidaatide ettepanekuid hiljemalt 12. septembriks 2022 e-kirja teel aadressil info@just.ee märksõnaga „Õiguse eest seisja“.
Kandidaate „Õiguse eest seisja“ tunnustusauhinnale saavad esitada kõik üksikisikud ja
organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ettevõtted.
Palume ettepanekud esitada kirjalikult vabas vormis.
Ettepanek peab sisaldama:
- kandidaadi ees- ja perekonnanime;
- lühikest põhjendust, milline on olnud kandidaadi panus Eesti õigusriigi püsimisse ja
arendamisse;
- mille eest isik auhinna kandidaadiks esitatakse;
- kandidaadi kontaktandmeid;
- kandidaadi esitanud isiku või isikute kontaktandmeid.
Kandidaatide hindamiseks ning nominentide väljaselgitamiseks on Justiitsministeeriumi juurde
moodustatud üheksaliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Justiitsministeeriumi kantsler (komisjoni
esimees), Riigikohtu esimees, Advokatuuri esimees, Juristide Liidu president, Notarite Koja esimees,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ning Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koja esimees.
2020. aastal pälvisid tunnustuse Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Sootak ja emeriitadvokaat
Aleksander Glikman. 2018. aastal pälvisid tunnustuse riigikohtunik Saale Laos, vandeadvokaat Paul
Varul ning tollane Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.
Õiguse eest seisja tunnustuse kohta leiab rohkem infot justiitsministeeriumi kodulehelt.
Lõuna-Eesti peab pakkuma meeldivat reisikogemust igale külalisele nii täna kui Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal. Kuid kui külalislahke on Lõuna-Eesti praegu ja mida saame 2024. aastaks ettevalmistumisel veelgi paremini teha?
12. Kultuurikompassi foorum “Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?” toob kokku loovisikud, kultuurisektori edendajad, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et koos edendada turismi Lõuna-Eestis.
Foorum on jagatud kahte teemaplokki.
➤ Kuidas meelitada turist Lõuna-Eestisse?
Me teame, et just kultuurielamused annavad tõuke enamusteks reisidest. Foorumil arutame, kuidas saab Lõuna-Eesti kultuuriturismi kaudu ahvatleda külastajaid. Jagame häid lahendusi, mida on siin või kaugemal kultuuriturismi õitsele puhkemiseks rakendatud. Räägime kultuurivõrgustike ja ettevõtete koostööst kultuurist kantud turismi ja külalislahkuse edendamisel ning sellest, kuidas on võimalik selleks suurendada valdkondadeülest ühistegevusest.
➤ Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?
Kultuurisündmuste tähelepanu keskmes on publik ja publikukogemus. Kultuuri organisatsioonidel ja loojatel on erinevad võimalused meeldejääva külastuselamuse loomiseks, rahulolu suurendamiseks ning tegevuse köitvuse suurendamiseks. Foorumil analüüsime külalislahkuse ja teeninduskultuuri praktikaid ning kaardistame arenguvajadusi, kuna Euroopa kultuuripealinna aastal on vaja valmis olla nii välis- kui siseturistide saabumiseks.
Kutsume eurotoetuste infopäevadele 13.-30. septembril!
Uue EL toetusperioodi vahendid on taotlemiseks avanemas. Olete oodatud Eesti erinevais paigus toimuvatele infopäevadele, kus anname ülevaate nii struktuuritoetuste uue rahastusperioodi üldistest plaanidest ja põhimõtetest kui ka täpsemalt valdkondlikest toetustest.
Infopäevad toimuvad:
- 13.09. Kohtla-Järve gümnaasiumis*
- 20.09. Võru Kesklinna koolis
- 21.09. Tartu Raudteejaamas
- 27.09. Viljandi Pärimusmuusika Aidas
- 28.09. Pärnumaa innovatsioonikeskuses Kobar
- 30.09. Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses
Üles astuvad kõik suuremad toetusmeetmete ettevalmistajad, kes räägivad – kellele, millises mahus ja ajakavas toetusmeetmed avanevad:
- Kl 10 – Kogu toetusperioodi tutvustus ja üldised põhimõtted – Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus
- Kl 10.40 – Ettevõtlusmeetmed ning teadusvõimekus ja koostöö – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium
- Kl 11.30 – Loomemajanduse arendamine – Kultuuriministeerium
- Kl 11.45 – Energiatõhusus ja taastuvenergia – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium
- Kl 12.30 Lõuna
- Kl 13.15 Eelmise perioodi õnnestunud projekti lugu
- Kl 13.30 Transport – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Kl 13.50 Ringmajandus ja kliima – Keskkonnaministeerium
- Kl 14.35 Pikaajaline hooldus ja kvaliteet – Sotsiaalministeerium
- Kl 15.15 Haridus ja laste heaolu – Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium
- Kl 16.00 Regionaalareng – Rahandusministeerium
- Kl 17 Kokkuvõte
Ootame kõiki aktiivselt osalema! Ladusa korralduse ning lõunapausi planeerimise huvides palume ennast hiljemalt nädal enne ürituse toimumist registreerida siin. Kuna infopäevade osalejate arv on piiratud ruumi mahutavusega, siis soovitame registreerimisega kiirustada!
Infopäeva materjalid lisame septembri struktuurifondid.ee veebilehele. Küsimuste korral pöörduge palun: eurotoetused@fin.ee
* Kohtla-Järve infopäeval pakume ka sünkroontõlget vene keelde
Kasutage võimalust, haarata meetmete kujundajatel varrukast ja uurida täpsemalt, millised on perioodi 2021-2027 struktuurifondide toetusvõimalused!
Tervisenõukogude 13. suvekool toimus sel aastal Kurgjärve Spordibaasis 23.08-24.08.2022. Imelise looduse keskel arutati nii vaimse tervise kui ka koostöö teemadel.
Esimest päeva juhtisid Aivar Simmermann ja Sirje Rass Moreno Keskusest juhtisid esimest ja teist päeva vedas eest Elo Paap (OÜ HeaOle).
Teisel päeval kohtusid maakonna tervisenõukogudega Annika Veimer Tervise Arengu Instituudist, Maivi Parv Eesti Haigekassast, Liina Kersna haridusvaldkonna esindajana, Heli Laarmann Sotsiaalministeeriumist, Raivo Küüt Siseministeeriumist ja Alo Lõoke Kultuuriministeeriumist.
Tervisenõukogudele esitasid esinejad oma ootused ja meeskonnad andsid tagasisidet nende ootuste täitmise osas, samuti sai esitada oma soove ja ideid tulevikuks.
2022/23 õppeaasta 27. septembril toimub kolmas Kagu-Eesti gümnasistidele suunatud üritus Kagu-Eesti Idee Labor 2022. Üritusele on oodatud Põlva-, Võru – ja Valgamaa koolide gümnaasiumiastme õpilased ja juhendajad, kellel on huvi luua ja arendada oma äriideed ning saada innustust vormida see elujõuliseks ärimudeliks.
27. september 2022.a | kell 11.00 – 16.00 | Valga Gümnaasium (Valga linn, Kuperjanovi 10)
Esialgne Kagu-Eesti Idee Labori päevakava:
- 10:30 – 11:00 Kogunemine ja registreerimine, tervitusamps 11.00-12.20 I moodul „Kuidas tunda ära ja vormida head äriideed?“
- 12.20-12.30 Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter võimaluste tutvustamine
- 12.30-13.00 Lõuna
- 13.00-14.30 II moodul „Äriideede arendamise töötuba“
- 14.30-14.45 paus
- 14.45-16.00 III moodul „Äriideede arendamise töötuba“
Sündmusel toetavad meeskondi mobiilsed mentorid, kes aitavad mõjusate ning suunavate küsimustega.
Enne Idee Laborit mõned küsimused noortele mõtisklemiseks:
- Mis probleemi me lahendame selle ideega?
- Mis suund/valdkond Sulle meeldib?
- Millised sarnased asjad juba on?
- Kuidas Sa saad paremini teha?
Idee Labori sündmust viib läbi kogenud koolitaja ning inspiratsioonikõneleja Harald Lepisk (https://trainings.ee/meeskond/harald-lepisk).
Mobiilsed mentorid on:
- Aavo Hummal – Võrumaa Arenduskeskus, ettevõtluskonsultant
- Kaido Mäesalu – Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus
- Astrid Org – Europe Direct Lõuna-Eesti Võru kontaktpunkti juhataja
- Tõnu Timma – ettevõtja, investor
- Anneli Kattai – Valgamaa Arenguagentuuri juhatuse liige, ettevõtja
- Kaia Tamm – MTP Iiah juhatuse liige ning loovuse – ja ettevõtlusõpetaja
- Tuuli Mekk – Töötukassa karjääriinfospetsialist
- Ilija Samoldin – Põlvamaa Arenduskeskus, ettevõtluskonsultant rohemajanduse alal
- Jaan Konks – Põlvamaa ettevõtja, OÜ Sodalis väikeloomakliiniku omanik
- Triinu Vähi – Põlvamaa ettevõtja, Taevaskoja Puhkekeskuse juhatuse liige
Registreerimine toimub 21. septembrini SIIN. Täpsem info Põlva-, Võru- ja Valga arenduskeskuste noorte ettevõtlikkuse koordinaatoritelt.
Valgamaal – SA Valgamaa Arenguagentuur, Jelena Kalames, jelena.kalames@valgamaa.ee
Põlvamaal – SA Põlvamaa Arenduskeskus, Jan-Mattias Kottise, jan-mattias.kottise@polvamaa.ee
Võrumaal – SA Võrumaa Arenduskeskus, Eliis Ermel, eliis.ermel@vorumaa.ee
Tegevuste elluviimist toetab meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevus “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” projekt nr. 2014-2020.5.04.19-0389 “Ettevõtlusaktiivsuse kasv Valgamaal” haridusprogrammi Ettevõtlik Kool raames
Eile, 25. augustil toimus Võru maakonna kliima-ja energiakava lõppseminar. Käsitletud teemad olid tõsised ja maakonna tuleviku mõistes ääretult olulised.
Seminaril tutvustati koostatud uuringuid ja dokumente ning räägiti põhjalikumalt põllumajanduse ning elamumajanduse toimimise efektiivsemaks muutmisest.
Sel õppeaastal stardib Võru maakonnas õpilasfirmadele ja juhendajatele mõeldud koolitusprogramm nimega Ideefaktor.
Tegu on ärikiirendiga, mis aitab õpilasfirmadel koostöös mentori abiga valideerida oma ideed ning saada kogemus ettevõtlusmaailmas. Programmi ühe eestvedaja Eliis Ermeli sõnul on tegu ainulaadse võimalusega, mida noortel pole varasemalt Võru maakonnas olnud. “Meil on Eestis vaid üksikuid edulugusid, kus õpilasfirmast on kasvanud ettevõte. Koolitusprogramm Ideefaktor võib seetõttu anda maakonna koolinoortele olulise hüppelaua,” lisas Ermel.
Üks sellistest ettevõtetes, mis sai alguse õpilasfirmast, on Others. Idee ja ettevõtte kontseptsioon töötati välja õpilasfirma Münt nime all ning sellega pälviti ka Parima Õpilasfirma 2020 konkursil teine koht. Hambapesutablette tootev Tartust pärit õpilasfirma sai laiemale avalikkusele tuntuks võites idufirmana Eesti suurima äriideede konkursi Ajujaht.
Ettevõtte Others asutaja Märten Kala ütles samuti, et Ideefaktorist võiks olla õpilasfirma protsessis palju kasu, sest selle käigus areneb nii õpilasfirma ise kui ka juhendajad. “Olles ise selle protsessi läbi teinud, siis ma tean kui keeruline see kõik võib olla ning igasugune tugi kulub ära,” ütles Kala.
Juba 15. september toimub koolitusprogrammi Ideefaktori eelüritus Tsentris, kus õpilasfirmad ning juhendajad saavad kuulata koolitusprogrammi sisu, Eesti idufirma Wisby kaasasutaja Kasper Kepsi lugu ning lisaks toimub ka mäng Kuldvillak.
Eelüritusele saab registreeruda kuni 12. septembrini ning osalema oodatakse ka neid koolinoori, kes alles otsivad oma õpilasfirma ideed.
Lisainfo ja registreerimine Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel: https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/ettevotlik-kool/ideefaktor/
Sündmust rahastatakse projektist “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” Võru maakonna PATEE 2019-2023.
Täpsem info: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse konsultant, eliis.ermel@vorumaa.ee, + 372 521 7705
23.–24. september saab taas kaasa lüüa Võru maakonna elu parandavate nutikate lahenduste loomisel – Värskas toimuvad juba kuuendad Vunki mano! loometalgud.
Loometalgutele idee esitamine ja meeskondade moodustamine toimub meie kodulehe vahendusel. Oma teema saate kirja panna veebiaadressil https://vunkimano.ee/. Ideede esitamise tähtaeg on 31. august! Meeskondadesse registreerimisega alustame 5. september.
Vunki mano! loometalgud on häkatoni stiilis nädalavahetus, kus igaüks saab osaleda Võru maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Loometalgute eesmärk on koosloomelise mõtteviisi levitamine: kaasates probleemide lahendamisse kõikvõimalikud osapooled saab olla kindel, et lahendus on kõiki arvestavalt läbi mõeldud.
Sel aastal ootame osalema erinevaid osapooli sh kohalikke omavalitsusi, teemadega, mis edendaks mõnd omavalitsuse jaoks olulist teemat, protsessi, mis vajab täna just selles omavalitsuses kodanike ja teiste osapooltega avatud ja sisukat arutelu.
Toome loometalgutele kokku kodanike kogemuse, ettevõtjate realistlikkuse, ekspertide pädevuse ja ametnike vastutuse. Sinu idee ümber koonduvad erineva taustaga inimesed: ettevõtjad, avaliku sektori esindajad, mittetulundussektori aktivistid, hingelt noored, tegusad ja aktiivsed inimesed igas vanuses.
Võid juba mõelda, et tuled oma ideega seotud inimestega koos loometalgutele, kuid ära pelga vastu võtta uusi inimesi uute mõtete ja nägemusega – see rikastab Sinu ideed.
Igaühe panus on hindamatu väärtusega ja ainult üheskoos tehes jõuame kestvate tulemusteni.
Sina ja mina – koos loome homse Võru maakonna!
Loometalgud on osalejatele tasuta.
Milliseid ideid esitada? Siin mõned küsimused, mis aitavad mõtteid mõlgutada:
- kas on see kodukandis mõne teenuse või paiga arendamisega seotud;
- kas oled mõelnud, kuidas noori kaasata ja nendega koos tegevusi kavandada;
- kas oled mõlgutanud mõtet, kuidas eakatele inimestele tegevusi pakkuda;
- kas tajud, et nõrgemad kogukonnaliikmed ei oma võrdseid võimalusi teistega ja sul on idee, mida paremaks muuta;
- kas näed reaalset vajadust turismivaldkonnas või mõnes muus ettevõtlusvaldkonnas mõne toote või teenuse arendamise järele;
- kas soovid viia sinuga seotud seltsingu, klubi või ühingu tegevuse uuele tasemele;
- kas näed vajadust ja võimalust, kuidas midagi konkreetset ära teha keskkonna teemadel ehk rohelisema Võru maakonna nimel, mõtiskled mõne vahva rohelahenduse idee üle?
… siin on ainult valik valdkondi. Kindlasti ei ole see veel kõik, millega saab loometalgutele osalema tulla – ideede valikul on piiriks vaid taevas!
Kui mõni teema Sind kõnetas või kui vastasid mõnele väljapakutud idee-algele JAH, siis ära kõhkle, tule ja ESITA OMA IDEE loometalgutele.
Näiteid varasematest talgutest ja lisainfot loometalgute kohta leiab: https://vunkimano.ee/loometalgute-juhend/
Võrumaa Arenduskeskus koostöös DreamGrow Digital OÜ, kutsub Võru maakonna turismisettevõtjaid osalema koolitusel
„INTERNETITURUNDUS, SEO TEENUSED – KUIDAS, MIKS JA MILLEKS?“
Koolitusel käsitletavad teemad:
- Facebook ja Instagram sisu
- Kampaaniate loomine ja seadistamine
- Reklaamide loomine, testimine ja efektiivne kasutamine
- Facebooki Pixeli kasutamine
- Remarketingi kasutamine, oma listid
- Lisaks mitmed muud Facebook peensused
- Statistika ja tulemuste mõõtmine
- Google Adsi optimeerimine
- Kampaaniate loomine ja seadistamine
- Otsingukampaaniate haldamine
- Märksõnade haldus ja optimeerimine
- Google reklaamivõrgustiku kasutamine
- Reklaamide loomine ja testimine
- Reklaamilaiendite kasutamine
- Remarketing listide loomine ja ülesehitus
- Tulemuste mõõtmine (tehingud/conversions)
- Lisaks mitmed muud Google Adsi peensused
- Google Business Profile ülevaade
- Praktikum, küsimused, vastused
Osalema on oodatud ühest ettevõttest mitu inimest. Koolitusgrupi suurus kuni 13 osalejat.
Osavõtutasu osaleja kohta 50 eurot.
Koolitus koosneb kolmest etapist ja Võrumaa Arenduskeskuse seminariruumis.
⇒REGISTREERI: https://forms.gle/RCPysNxjZPps9Dn4A
Registreerumine toimub kuni kohti jätkub.
Päevakava:
12.00-14.00 – 1.sessioon
14.00-14.45 Paus
14.45-15.45 2.sessioon
15.45-16.00 Paus
16.00-17.00 3.sessioon
Koolituspäeva viib läbi:
Priit Kallas, tegevjuht
Dreamgrow on arvatavasti kõige tugevama internetiturunduse know-how’ga ettevõte Eestis. Sellest veelgi olulisem on nende usaldusväärsus sh lubadustest ja ajakavadest kinnipidamine. Kui siia veel lisada nende pro-aktiivsus, edule orienteeritud lahendused ja „näoga kliendipoole“ hoiak, siis see kõik kokku moodustab organisatsiooni, mida võib julgelt soovitada.
Rainer Pesti, Ragn-Sells turundusjuht
Lisainfo: Anzelika Gomozova, SA Võrumaa Arenduskeskus, Turismikoordinaator, +372 58106058, anzelika.gomozova@vorumaa.ee
Hea Võru maakonna korteriühistu esindaja!
Kutsume sind kortermajade renoveerimise infopäevale, kus räägime KredExi toetustest, laenudest ja käendustest. Jagame infot ühistule sobivate teenuste, tingimuste, vajalike dokumentide ja ajakava kohta, samuti räägime taotluste täitmisest ning esitamisest.
Infopäev toimub teisipäeval, 13.09 kell 17.30 – 19.00 Võru Vallavalitsuse II korruse saalis (Võrumõisa tee 4a, Võru).
Vajalik on eelregistreerimine veebilehel http://bitly.ws/tri2 hiljemalt 12.09.
Osalemine on kõigile TASUTA.
Lisainfo: Jana Toome, KredExi partnersuhete juht, 5306 4914, jana.toome@kredex.ee
Haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” traditsioonilisele edulugude konkursile “Õppimine on põnev” laekus sel aastal 167 edulugu. Konkurssi eesmärk on koguda koolide ja lasteaedade eelneva õppeaasta toredaid õpikogemusi.
Võrumaalt esitati üheksa edulugu. 2022. aasta parimate maakondlike edulugude välja selgitamiseks kutsus Võrumaa Arenduskeskus kokku hindamiskomisjoni. Edulugusid hinnati neljas kategoorias ning üle-eestilisele konkursile pääses tänavu igast kategooriast üks lugu.
Komisjoni liige Eliis Ermel ütles, et kõige rohkem punkte sai hindamiskomisjonilt Vastseliina Gümnaasiumi lugu „Kogukondlik karjääripäev“: “See edulugu oli selgelt ja tervikuna kirja pandud, kaasatud partnerite arv oli väga suur ning lugu paistis silma kogukondliku mõjuga. Lugu näitab ka valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks karjääriotsuste tegemiseks.”
Samas tõdes Ermel, et kõik esitatud edulood on olulised ning innustavad ettevõtlikku hoiakut. “Julgustame koole ka järgmisel aastal osalema ning edasisaanutele soovime edu üleriigilisel konkursil,” lisas Ermel.
Võru maakonna neli parimat edulugu, mis pääsesid edasi üle-eestilisse finaali on:
Parim koostöötegu:
Meremäe Kool „Õpilaste mahetoorainest kokkamise võistlus“
Noorte algatus:
Haanja Kool „Võrumaa Noorte Seiklusmatk“
Ettevõtlik haridustegu:
Vastseliina Gümnaasium „Kogukondlik Karjääripäev“
Parimad praktikad TULEMi rakendamisel:
Osula Põhikool „Tekstiliigid nagu naksti“
Edulood saavad tunnustatud 2023. aasta alguses toimuval hariduskonverentsil, kus parimatele jagatakse ka auhindu.
Märkimisväärsed on ka teised esitatud edulood, milleks sel aastal olid:
- Värska Gümnaasium “Värska Gümnaasiumi Playback show 2022”
- Mõniste Kool “Koolide koostöös igale lapsele sujuv õpitee”
- Haanja Kool “Haanja Kooliaed”
- Võru Kreutzwaldi Kool Muusikaline lastelavastus „Saabastega kass“
- Antsla Gümnaasium “Prantsuse päev Antsla Gümnaasiumis”
Lisainfo: Eliis Ermel, Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant (noorte ettevõtlikkus), tel 521 7705, e-post eliis.ermel@vorumaa.ee
Fotod: Kertu Torn; Vastseliina Gümnaasium, „Kogukondlik Karjääripäev“
“Kas kohalik omavalitsus on oma aja ära elanud?” – need ja teised kohalikku kogukonda puudutavad küsimused tulevad arutamisele 22. augustil Vunki Mano! loometalgute ettevalmistaval seminaril.
Sel sügisel 23.- 24. septembril toimuvad kuuendad Vunki Mano! Loometalgud Setomaal. Ettevalmistustega sügisesteks loometalguteks alustatakse 22. augustil Zoomi keskkonnas toimuva seminariga. Ettevalmistaval seminaril teeb ettekande Johannes Jauhiainen, Helsingi linnavalitsuse kommunikatsiooni osakonnast teemal “Helsingi linna näide kaasava eelarve rakendamisest ja selle tulemustest”. Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor ja kohaliku omavalitsuse uurija Kersten Kattaiga võetakse fookusesse küsimused: “Kas kohalik omavalitsus on oma aja ära elanud ja millised on tuleviku omavalitsuse väljakutsed?”
Võrumaa Arenduskeskuse arendusnõunik ja EUARENASe projektijuht Aivar Nigol ütles, et tänaseks on tehtud palju eeltööd: “Me oleme teinud community reporting (eesti keeles: kogukonna tagasipeegeldus) meetodil videointervjuud, eesmärgiga saada parem ülevaade, kuidas Vunki Mano! metoodika on seni toiminud ja millisena kaasamist üldiselt nähakse.”
Intervjuudes on näiteks Setomaa Liidu tegevjuht ja ettevõtja Margus Timmo on öelnud, et tema hindab Vunki Mano metoodikat väga: “Seal tekib selline tunne, et sa saad seal luua mingisugusust uut tulevikku.“ Ta lisas, et see on hea võimalus leida mõttekaaslasi: “Eriti võimas on see kui sa jõuad ka mingisuguse selguseni, konkreetse nägemuseni, mida teised ka usuvad”.
Ettevalmistavale seminarile on oodatud osalema kohalike omavalitsuste ametnikud, volikogude-, komisjonide liikmed ning aktiivsed kogukonnaliikmed, kes elavad Võrumaal või on hetkel oma kodukohast eemal, aga soovivad oma kodukoha arengus kaasa rääkida. Väga oodatakse kaasa mõtlema ka noori, et kuulda, mida pakuvad välja noored oma kogukonna elu paremaks korraldamiseks.
Uuendusena on sel aastal osalemas omavalitsused teemadega, mis edendaks mõnd omavalitsuse jaoks olulist teemat, protsessi, mis täna vajab just selles omavalitsuses kodanike ja teiste osapooltega avatud ning sisukat arutelu.
Seminari toimumist toetavad: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, Võrumaa Arenduskeskus, PRIA, Võru Leader, ESIA/SIKK. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus ja innovatsiooni programm lepinguga nr 959420.
Vaata lisa: vunkimano.ee või otsi Vunki Mano! üles Facebookist.
Lisainfo: Kristi Vals (loometalgute projektijuht, SA Võrumaa Arenduskeskus), tel: 5912 9200, e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Foto: Sven Zacek
22. augustil kell 15.00 avatakse Rõuge rahvamajas fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“, mis kajastab Pärnumaa avaliku sektori töötajate Põhjala õppereisidelt kogutud muljeid ja kogemusi. Näitusel jäädvustatud õppereisid toimusid kuue projekti raames, mis said aastatel 2010-2021 toetust Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud avaliku halduse mobiilsusprogrammist.
Fotonäituse avamisel tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärke ja kasutustingimusi. Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest tutvustab oma kogemusi mobiilsuprogrammi kasutajana.
Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist toetuse taotlemine on sel aastal avatud 15. augustist 31. oktoobrini.
Näituse autori, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö spetsialisti Kersti Liiva sõnul on projektide käigus uuritud nii planeerimist, ühistransporti, kaasavat haridust kui ka teisi valdkondi. Kokku on Põhjamaades kogemusi käinud saamas ja jagamas 44 Pärnumaa asutuste juhti ja spetsialisti.
„Vaatamata sellele, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei suuda need üksikud pildid siiski kõike kogetut edasi anda. Oluline on teada, et suurt osa sellest, mida on Põhjala parimatest praktikatest kuuldud, nähtud ja õpitud, on vastavalt võimalustele püütud Pärnumaal igapäevategevustes kasutusele võtta. Teatavasti kuuluvad Põhjala naabrid oma inimarengu näitajate poolest maailma tippriikide hulka. Seepärast on avaliku halduse mobiilsusprogramm olnud väga tänuväärne võimalus enesetäiendamiseks. On, kellelt õppida. Suur tänu!“ sõnas Kersti Liiva.
Fotonäitus kajastab järgmisi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kaasrahastusel ja Pärnumaa eestvedamisel korraldatud kogemuste vahetamise reise aastatest 2010 – 2016 (projektide korraldaja Pärnu Maavalitsus) ning 2019 ja 2021 (Pärnumaa Omavalitsuste Liit):
16.08-20.08.2010 “Regionaalareng- ja planeering: Põhjala äärealade kogemused”
Partnerid: Lääne-Islandi koostööpiirkond – Island (Samtök sveitarfélaga á Vesturlandi), Fääride omavalitsusliit – Fääri saared (Føroya Kommunufelag)
09.09-18.09.2012 “Kogemuste vahetus partneritega perifeersetelt aladelt“
Partnerid: Österbotteni/Pohjanmaa regiooni volikogu – Soome (Österbottens förbund/Pohjanmaan liito), Nordlandi maavolikogu– Norra (Nordland Fylkeskommune), Norbotteni läänivolikogu– Rootsi (Norbottens Läns Landsting), Oulu Ülikool – Soome (Oulun Yliopisto)
03.09-11.09.2014 2014 “Ühistransport ja kiired ühendused tagamaks kohalikku- ja regionaalarengut”
Partnerid:– Ahvenamaa läänivalitsus – Ahvenamaa (Ålands Landskapsregering), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)
04.-09.09.2016 “Põhjala kogemused haldusreformist, ülesanded kohalikul ja regionaalsel tasandil”
Partnerid: Gotlandi kohalik omavalitsus – Gotland (Region Gotland), Maavolikogu Skåne, Malmö – Rootsi (Regional Council Skåne, Malmö), Oddsheredi kohalik omavalitsus – Taani (Oddshered kommune)
24.03-30.03.2019 “Kaasav haridus – Põhjala parimad praktikad”
Partnerid: Skúlastjóri kool – Fääri saared (Skúlastjóri | Skúlin á Fløtum), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)
14.11-20.11.2021 “Sotsiaalvaldkond kui heaolu alus”
Partnerid: Islandi kohalike omavalitsuste liit – Island (Samband íslenskra sveitarfélaga), Alveri kohalik omavalitsus – Norra (Alver kommune)
Foto: Iris Haiba
Võru maakonna kliima – ja energiakava LÕPPSEMINAR
Neljapäev 25.08.2022 | 13:00 | Väimela Tsenter | Registreeru siin!
13.00 – 13.30 Kliima – ja energiakava tutvustus
13:30 – 14:15 „Põllumajanduse efektiivsema maakasutuse erinevad tahud“ Teemat sisustab ettevõtte eAgronom Eesti tegevjuht Kristjan Anderson
14:30 – 15:15 „Hoonete ja taristuobjektide energiatõhususe tõstmise võimalused lähitulevikus“
Teemat sisustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Regina Valt
15:30 – 17:00 Kliima – ja energiakava arutelu ja Rohekokkulepe
Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro- ja Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas
Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).
Festival käib ringi mööda maakonda, st, et noored kogunevad igal aastal ühes Võru maakonna vallas/linnas. Eelmisel aastal toimus festival esimest korda Rõuge vallas, Varstu Kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa Kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning septembris toimuvat festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.
Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm. Õhtu lõpetab ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist.
Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored saavad arutleda ühiskonnas noori puudutavatel teemadel.
Ööbimine ja toitlustus on korraldatud Värska Gümnaasiumis. Soovijad saavad endale soetada noorteFESTi sümboolikaga pusa.
Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest
Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurikapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ning noori huvilisi kaugemaltki.
Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja, telefon 5171796
2.-3. augustil toimus Valgamaal Järvesilma turismitalus Valga-, Viljandi-, Võru- ja Põlvamaa kultuurivedurite suveseminar.
Kahepäevasel seminaril osalesid Valga-, Viljandi-, Võru- ja Põlva maakondade kultuurikeskuste juhid, omavalitsuste kultuurispetsialistid ja arendusorganisatsioonide esindajad. Partneritena osalesid seminaril Kultuuriministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Rahvamajade Ühing.
Koostööseminar lähtus vajadusest, et pärast 2017. aasta haldusreformi, puudub koordineeritud koostöö kohalike ja riiklike tasandite vahel. Kahepäevase koostööseminari eesmärk oligi välja töötada ühine koostöömudel.
Pärast 2017. aastal toimunud riigi ja omavalitsuste haldusreformi kadusid Eesti valitsemise struktuurist 2018. aasta alguses maavalitsused kui maakonna tasandi haldusorganid. Maavalitsuste senised ülesanded anti üle riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Maavalitsustel oli tugev seos riigi ja maakonna vahel, välja oli kujunenud kindel koostöö omavalitsuste ja riigiga. Täna ei ole enam kindlat mudelit, vaid iga maakond on maakonnaülese koostöö erinevalt lahendanud, koostöö maakondliku tasandi ja riigi tasandi vahel on passiivne ja juhuslik.
Mart Normeti modereerimisel räägiti esimesel päeval sellest kus ollakse ja lahati probleemi olemust erinevate tasandite vaatevinklist, kohaliku omavalitsuse, maakondliku ja riigi instantside perspektiivist. Ülle Välimäe (Eesti Rahvamajade Ühing), Kädi Koppe (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kalle Vister (Eesti Rahvakultuuri Keskus) ja Eino Pedanik (Kultuuriministeerium) andsid ülevaate oma organisatsiooni rollist kultuurivaldkonna koordineerimisel ja arendamisel täna. Maakondliku ja kohaliku omavalitsuse vaate võttis kokku Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals, kelle ettekanne rääkis kohalike omavalitsuste kultuurikorralduslikust koostööst Võru maakonnas.
Seminari teises pooles töötati maakondade kaupa gruppides. Sõnastati kultuurikoostööd takistavad probleemid, kaardistati erinevate osapoolte nägemus ja soovid koostöömudeli osas.
Eri tasandite vahel toimiva koostöömudelina nähti ühe võimalusena regionaalse kultuuripoliitika nõukoja taasloomist. Nõukoda tegutses aastatel 1996-2017. Vahepealsete muutuste valguses on nõukoja tegutsemispõhimõtted vaja aga uuesti koostada. Selleks moodustati nelja maakonna ja partnerite baasil töögrupp, kuhu kuuluvad Kristi Vals (Võrumaa), Kai Kannistu (Viljandimaa), Ülle Juht (Valgamaa), Evelyn Grzinich (Põlvamaa), Kalle Vister (Eesti Rahvakultuuri Keskus) ja Eino Pedanik (Kultuuriministeerium). Töögrupi esimesteks sammudeks on sõnastada nõukoja tegutsemise eesmärgid ja esindatuse alused. Seejärel soovib töögrupp kaasata juba esindajaid kõikidest teistest Eesti maakondadest, et lõplikult kokku leppida ühises koostöömudelis.
Kultuurivedurite suveseminari eestvedajaks oli Ülle Juht Valga Kultuuri- ja Huvikeskusest, koostööpartnerina leidis seminarile täiendava rahastuse Võrumaa Arenduskeskus.
Töörühma nimel:
Kristi Vals, Ülle Juht, Evelyn Grzinich, Kai Kannistu
Lisainfo ja kontakt: Ülle Juht, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor, telefon 5137185, e-mail: ylle@valgakultuurikeskus.ee
Foto: erakogu
Head Võru maakonna kohalike omavalitsuste ametnikud, volikogude-, komisjonide- ja kogukondade liikmed!
Head noored, kes te elate Võru maakonnas või kaugemal, aga soovite kohaliku elu arengus kaasa rääkida!
Ootame teid osalema Vunki Mano! loometalgute ettevalmistaval seminaril!
Aeg: 22.08.2022, kell 10.00 – 13.00
Koht: Zoomi keskkonnas
Registreeri end osalema hiljemalt 19.08.2022 SIIN
Seminaril:
Anname ülevaate sügisel toimuvatest loometalgutest ning toimuvad väärt ettekanded. Ettekannete järgselt teeme päevast kokkuvõte ja anname soovitusi, kuidas sügisesteks loometalguteks ette valmistuda.
Ettekanded teevad:
JOHANNES JAUHIAINEN
Helsingi linnavalitsus, kommunikatsiooni osakond, kaasamine ja nõustamine, piirkondlik kaasamine
“Helsingi linna näide kaasava eelarve rakendamisest ja selle tulemustest”
KERSTEN KATTAI
Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor ja kohaliku omavalitsuse uurija
“Kas kohalik omavalitsus on oma aja ära elanud ja millised on tuleviku omavalitsuse väljakutsed?”
Täpsem ajakava saadetakse kõikidele registreerunutele.
Päeva juhivad:
- Mai Timmi, OÜ Kasvulava, partner loometalgute korraldamisel
- Kristi Vals, SA Võrumaa Arenduskeskus, loometalgute projektijuht
VI Vunki Mano loometalgud toimuvad 23.-24. september Värskas ning otsivad vastuseid küsimusele
„Kuidas valitseda nii, et kodanike osalus kohaliku elu korraldamisel suureneks?“
Seminari toimumist toetavad: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, Leader Group, Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus ja innovatsiooni programm lepinguga nr 959420.
Lisainfo: Kristi Vals, projektijuht tel: 5912 9200
Neljapäeval 4. augusti õhtul tänas ja tunnustas Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Anti Allas maakonna silmapaistvamaid noortevaldkonna tegijaid.
Selle aasta mai alguses kuulutas Võrumaa Arengukeskus välja konkursi, et tunnustada 2022. aasta noortevaldkonna tublisid tegijaid. Kokku esitati 21 kandidaati, kelle seast komisjon valis kuues kategoorias välja 2022. aasta silmapaistvaimad.
Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Anti Allas ütles, et noori peab tunnustama ja seda ka panuse eest valdkondades, mis avalikkusele hästi välja ei paista. “Paljud noored annavad väärt panuse näiteks kodus, aidates vanemaid või mujal, kus nende tehtu on ääretult vajalik, ent mida on raskem kõrvalt vaatajana märgata,” lisas ta. Allas julgustab ka selliseid tublisid noori märkama ja ka konkursile esitama.
Aasta noore tiitli saanud Lasse Rihard Sissas ütles, et ta ei leia, et ta teistest noortest oluliselt erineks. “Mulle lihtsalt meeldib olla aktiivne, tegutseda, ma lihtsalt olen mina ise,” ütles ta. Tiitli pälvimise põhjusteks pidas ta enda osalemist kooli õpilasesinduses ning aktiivust Eesti Õpilasesinduste Liidus, kus ta järgmisest aastast asub juhtima kommunikatsioonivaldkonda.
Tänusündmus ja tiitlite üleandmine toimus Varstu Kultuurikeskuses, Võru maakonna noorte suvepäevade raames. Ürituse teeb eriliseks see, et igal aastal korraldab seda erinev Võru maakonna noortekeskus.
2022. aasta maakonna noortevaldkonna silmapaistvamad tegijad on:
- Aasta koostöö noorsootöös 2022- I Võro-Seto noortefest (Kristi Vals ja Kadri G Laube)
- Aasta tegu noorsootöös 2022- Südamega kingitus (Värska Avatud Noortekeskus)
- Aasta tegu noorsootöös 2022 – Rõuge valla õpilasmalev (Jaanika Orav, Airi Parv)
- Aasta noor 2022- Lasse Rihard Sissas
- Aasta noor 2022- Emma Sofia Meri
- Aasta noorteühendus 2022- Rõuge noortevolikogu
Tiitlite “aasta noorsootöötaja” ja “pikaajaline panus noorsootöösse” kategooriatesse esitatud kandidaate tunnustatakse septembris Võru maakonna aasta õpetaja tänusündmusel.
Fotod: Andeli Pall
Sel sügisel 23.- 24. septembril toimuvad kuuendad Vunki Mano! Loometalgud Setomaal. Loometalgud ehk kogukonna häkaton on koosloomise vorm, mille tulemusena tekib ühine vaade kogukonna probleemidele ja nende innovatiivsetele lahendustele. Kogukonna liikmetele on loodud ühine aeg ja ruum 48h jooksul kogukonna kitsaskohtade ja lahenduste kallal töötamiseks.
Ettevalmistustega sügisesteks loometalguteks alustatakse 22. augustil Zoomi keskkonnas toimuva seminariga. Ettevalmistaval seminaril teeb ettekande Johannes Jauhiainen, Helsingi linnavalitsuse kommunikatsiooni osakonnast teemal “Helsingi linna näide kaasava eelarve rakendamisest ja selle tulemustest”. Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor ja kohaliku omavalitsuse uurija Kersten Kattaiga võetakse fookusesse küsimused: “Kas kohalik omavalitsus on oma aja ära elanud ja millised on tuleviku omavalitsuse väljakutsed?”
Osalema on oodatud kohalike omavalitsuste ametnikud, volikogude-, komisjonide liikmed ning aktiivsed kogukonnaliikmed, kes elavad Võrumaal või on hetkel oma kodukohast eemal, aga soovivad oma kodukoha arengus kaasa rääkida. Väga oodatakse kaasa mõtlema ka noori, et kuulda, mida pakuvad välja noored oma kogukonna elu paremaks korraldamiseks.
Uuendusena on sel aastal osalemas omavalitsused teemadega, mis edendaks mõnd omavalitsuse jaoks olulist teemat, protsessi, mis täna vajab just selles omavalitsuses kodanike ja teiste osapooltega avatud ning sisukat arutelu.
Vunki Mano! Loometalguid on tunnustanud Eesti Külaliikumine Kodukant ja Vabaühenduste Liit ning idee loometalgutest on levinud Võru maakonnast väljapoolegi.
Loometalgutel on arendatud ideid, mis tänaseks on jõudnud reaalsete tegevusteni ning toimivad edukalt tänaseni. Toredate näidetena võib tuua näiteks hiljuti avatud setokeelse lasteaiarühma või Võru maakonna mahekokkuleppe.
Vunki Mano projektijuht Kristi Vals kutsub liituma Vunki Mano kogukonnaga näiteks Facebookis, et olla kogu protsessiga kursis algusest lõpuni. Vals julgustab: “loometalgud on avatud kõigile, kes soovivad kaasa mõelda kodukoha arengus, olles ise idee esitaja või hea tugi ideede arendamisel või peale loometalguid idee elluviimisel.”
Seminari toimumist toetavad: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, Leader Group, Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus ja innovatsiooni programm lepinguga nr 959420.
Võrumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja hanke teenusedisaini protsessi juhtimiseks projekti “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” raames ning käesoleva kutsega teeb kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt pakkumuskutses sisalduvatele tingimustele.
Pakkumuse esitamise tähtaeg 15.08 23.59 emailile arenduskeskus@vorumaa.ee
Pakkumuse lähteülesanne on leitav SIIN.
Lisainfo: projektijuht Kerli Kõiv, kerli.koiv@vorumaa.ee, tel 55603988
Võrumaa Arenduskeskus teeb koostööd Tallinna Ülikooliga, et toetada välistudengite üliõpilasvahetust Eestis. Välistudengid Itaaliast, Hispaaniast, Hollandist ja Saksamaalt kohtuvad piirkonna kogukondade esindajatega ning viivad läbi oma vaatluspraktikat vastuvõtvates organisatsioonides. Üliõpilased täidavad oma vaatluspäevikut ning osalevad aktiivselt piirkonna kogukondlikes tegevustes.
Praktika tulemusel valmib praktikaaruanne, milles kajastatakse kogukondade arengule suunatud soovitusi. Välisüliõpilastele on praktika periood kavandatud ajavahemikule 15.august kuni 24. detsember 2022 ning maksimaalne üliõpilaste arv on kuni 5 üliõpilast
Koostöö võimalus tekkis, kuna Tallinna Ülikool on partner Erasmus+ projektis „KNowledgE alliance for Social Innovation in Shrinking villages“ (KiNESIS). Projekti KiNESIS üheks eesmärgiks on hajaasutuse piirkondades kogukondade kaasamises ja ettevõtluses uute teadmiste vahetamine nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel.
Juuni lõpus külastasid KINESIS võrgustiku ülikoolide ja koostööpartnerite Võru maakonna ettevõtjaid, et tutvuda piirkonna koostööpartneritega ning kavandada üliõpilasvahetust.
Loe täpsemalt: https://www.tlu.ee/en/yti/news/kinesis-visit-estonia
“Eesti kaunis kodu” konkursi Võru maakonna komisjon külastas konkursile esitatud kodusid ja tutvus nende loomise lugudega. 2022. aasta konkursi „Eesti kaunis kodu“ Võru maakonna parimad selgusid komisjoni arutelude käigus.
Konkursi parimad pälvivad traditsiooniliselt Eesti Vabariigi presidendi tunnustuse. Vabariigi president Alar Karis tunnustab võitjaid septembri alguses Mustvees toimuval auhinnatseremoonial ja sellel järgneval vastuvõtul Mustvee kultuurikeskuses. Võru maakonna tänusündmus toimub septembri alguses, kus kõiki esitatud objekte tunnustatakse riigihalduse ministri tänukirja ja mastivimpliga.
Võru maakonna „Kaunis Eesti kaunis 2022“ konkursi võitjad, kes pälvivad ka riikliku tunnustuse:
„Eesti kaunis kodu“ kategoorias valiti välja kolm kodu.
Kaido Parv ja Helika Pung, Kakkoveski talu, Rõuge vallas
Vanast vesiveski hoonest, millest olid järgi vaid varemed, on loodud imekaunis kodu, peidus Rõuge metsade vahel. Pere ostis krundi mahajäetuna 1997 aastal ning renoveerimisetöödega alustati 2 aastat hiljem. Väärikat hoonet ümbritsevad kaunid taimeoaasid ja kõrvu paitab vetevulin. Kogu ala on pererahva enda kujundatud ja ühise hoolega korras hoitud. Lisaväärtust ja põnevat nüanssi lisab kogu alale moderne tenniseväljak ning punase metallraamiga grillmaja.
Aive ja Leho Laidveri kodu Antsla vallas
Imeliselt kaunisse Kaika maastikku sulanduv maakodu, mis algselt kuulus perenaise vanaemale. Reljeefset maastikku on oskuslikult kasutatud nii ilu- kui viljapuuaia loomiseks. See kodu seob endasse pea kõik tüüpilisele eesti maakodule omased jooned – lopsakas rohelus, tarbeaed, tiigiäärde rajatud saun, tiigil õitsev luksuslikkust lisav vesiroos ning tagaaias peetav hobune ja kartulipõld.
Meelis ja Helena Helekivi kodu, Võru vallas
See väike armas roosa maja Heimtalis paistab kaugelt kui sõita Võrust Tartu poole. Kodu on pidevas arengus, vastavalt pere soovidele ja vajadustele. Maitsekalt ja muinasjutuliselt kujundatud koht pakub silmailu ning pererahva hoolivat kätt on tunda igas nurgas. Hoolitsetud elupuud ja ürdiaed koos majandushoonega loovad ühtse terviku. See on kodu, mis on rajatud armastusega ning selle ilutegijateks on kõik pereliikmed.
Kategoorias „Parim tööstusmaastik“ pälvib üle-riigilise tunnustuse Värska sadam koos promenaadiga, Setomaa vallavalitsus, Setomaa vald.
Värska Sadam on aastal 2020 avatud väikesadam. Sadamas on kaasaegsed tingimused veesõidukite sildumiseks ja veeskamiseks. Värska sadama rekonstrueerimise ja promenaadi väljaehitamise tööd said alguse 5. detsembril 2019. Projekti raames lammutati olemasolev reovee ülepumpamisjaam, endine telefonikeskjaam ehitati ümber sadama teenindushooneks, ehitati välja erinevad tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, kütusemahuti, elekter), ehitati autoparkla, slipp, ujuv sadamakai ning kaks ujuvkaid paatidele. Ehitati välja u 300 meetri pikkune Värska promenaad koos kahe vaateplatvormiga. Promenaadi kujundamisel kasutatud graniit ja puit seovad erinevad rajalõigud ühtseks tervikuks. Kena valgustatud promenaad lisab Värskale kui atraktiivsele elukeskkonnale veelgi enam plusspunkte ja vaba aja veetmise võimalusi. Värska sadama ja promenaadi ala projekteeris Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, ehitustöid teostas OÜ Jaagor Grupp. Sadamat opereerib Seto Line Reisid, mille laevaga saab teha ringsõite nii Värska lahes, Lämmijärvel kui ka sõita Lüübnitsasse.
Riigihalduse ministri tänukirja ja mastivimpli saavad:
Kategoorias „Kaunis Eesti kodu“
Sandisaare talu, Aive ja Leho Laidver, Antsla vald
Kakkoveski talu, Kaido Parv ja Helika Pung, Rõuge vald
Seedri Puhketalu, Margit ja Oleg Udodov, Rõuge vald
Tuulepesa talu, Maire ja Aare Eiche, Rõuge vald
Marjamäe talu, Aive ja Hillar Keir, Setomaa vald
Lillemäe talu, Kaie Laur, Deivid Sarapuu, Ere Käis, Setomaa vald
Ala-Kööri talu, Meelis ja Helena Helekivi, Võru vald
Mägiste talu, Ene ja Vambola Nagel, Võru vald
Kategoorias „Parim tervisespordirajatis“
Keeritiigi mänguväljak, Antsla Vallavalitsus
Rõuge Ööbikuoru külastuskompleks, Rõuge vald
Kategoorias „Parim tööstusmaastik“
Värska sadam koos promenaadiga, Setomaa vallavalitsus
Konkursile esitati Võru maakonnas kokku 11 ettepanekut kolmes kategoorias:
Traditsioonilised kodud:
Sandisaare talu / Antsla vald / Aive ja Leho Laidver
Kakkoveski talu / Rõuge vald / Kaido Parv ja Helika Pung
Seedri puhketalu / Rõuge vald / Margit ja Oleg Udodov
Tuulepesa talu / Rõuge vald / Maire ja Aare Eiche
Marjamäe talu / Setomaa vald / Aive ja Hillar Keir (Pälvinud ka “Eesti Kaunis Kodu 2016” tiitli)
Lillemäe talu / Setomaa vald/ Kaie Laur, Deivid Sarapuu ja Ere Käis
Mägiste talu / Võru vald / Ene ja Vambola Nagel
Ala-Kööri talu / Võru vald / Meelis ja Helena Helekivi
Parim Tervisespordirajatis:
Keeritiigi mänguväljak/ Antsla vald
Rõuge Ööbikuoru külastuskompleks/ Rõuge vald
Parim tööstusmaastik:
Värska sadam koos promenaadiga, Setomaa vallavalitsus (Fotode autor: Einar Raudkepp )
VIDEO: Vaata, kui ilusaid kodusid peidab endas Võrumaa kuppelmaastik!
Video on leitav ka: https://youtu.be/2ch0Yu6IEmQ
KredEx avab juulis korterelamu päikesepaneelide toetusskeemi. Toetuse eesmärgiks on tõsta korteriomanike võimekust investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Päikesepaneelide toetuse taotlusvoor algab 11.juulil.2022 ja kestab kuni toetuse eelarve ammendumiseni.
Võrumaa Arenduskeskuse Korterelamu toetusmeetmete konsultant Jaanus Mark juhib tähelepanu, et suurim toetussumma korteriühistu kohta on 150 000 eurot ja toetuse määr kuni 40% sõltub sellest, mille jaoks korterelamus elektrienergia tootmisseadet kasutatakse.
Lisainfo päikesepaneelide toetusvooru tingimuste ja nõuete kohta: https://kredex.ee/et/paikesepaneelid
Täiendava nõu ja abi saamiseks pakub Võrumaa Arenduskeskus korteriühistutele tasuta nõustamist KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal.
Jaanus Mark, korterelamu toetusmeetmete konsultant, tel +372 521 7587, jaanus.mark@vorumaa.ee
Täna, 27. juunil, toimus Võru Kandles Võru maakonna haridusasutuste maheuuringu tegevuskava seminar.
Tutvustati koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega valminud uuringu tulemusi ja tegevuskava tööversiooni, kuidas jõuda 20% mahetooraine kasutamiseni aastal 2024. Tuginedes uuringule ja senisele kogemusele koolides mahetoidu osakaalu suurendamisega Võru maakonna koolides, toimusid arutelud tegevuskava täiustamiseks.
Seminari viis läbi Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.
Nädalavahetusel käisid hetkel Võru maakonnas elavad ukrainlased üheskoos ekskursioonil
Võrumaal elavad ukrainlased said näha meie ilusat loodust ja põnevaid paiku. Tutvuti mitmete kohalike vaatamisväärsustega nagu nagu Alaveski loomapark, Mõniste Talurahva muuseum, Vastseliina Piiskopilinnus ja Suur Munamägi. Lisaks peeti mõnus piknik Rõuges.
Head toetajad olid: Võru Naisteklubi ja Siiri Toomik, Annes Org/Ecomdesire OÜ, Võru Vallavalitsus, Siiri Plangi, Laivi Kuus, Siret Rantala, Irma Samoldkina, Valio, Võrumaa Arenduskeskus ja koostööpartnerid: Merling Reisid OÜ, Alaveski Loomapark, Mõniste Talurahvamuuseum, Suure Munamäe torn, Vastseliina linnuse rahvas ja Ala-Rõuge Külalistemaja.
Fotol ekskursioonigrupp Vastseliina Piiskopilinnuses
Neljapäeval, 16. juunil, toimus Liblikaaias Võrumaa Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide tegevuskavade koostamise praktiline töötuba.
Osalejad said teadmisi ja oskusi tegevuskava loomiseks või täiustamiseks, mis aitab võrgustikul eesmärkide poole liikumisel suunda hoida.
Töötuba juhendas Elo Paap.
Täna, 14. juunil startis Võrumaal kaheaastane protsess “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas”, mille käigus otsitakse vastuseid, lahendusi ja mudeleid, mis toetaksid laste ja noorte õpihuvi ja toimetulekut ning vähendaksid meie õppijate koolist väljalangemise ohtu.
Kubijal toimunud avaseminarist võttis osa üle 50 valdkonnaga seotud inimese ning esines pea kümme oma ala spetsialisti.
Kõigi esinenud spetsialistide sõnul on tegemist olulise projektiga. Projektijuhi Kerli Kõivu sõnul pakub projekt palju võimalusi maakonna tugitegevuste arendamiseks koolist väljalangemise ennetamiseks mitmete valdkondade koostöös, aga ka akadeemilisi väljakutseid. „Näiteks kui keegi läheb ülikooli õppima eriala, kus tema magistritöö idee kattub käesoleva projekti ideega või soovib teha ülikoolis praktikat selle projekti raames, on võimalus anda oma panus uuringuterühma juures,“ ütleb Kõiv. Ta lisab, et projekti vajadust näitab ka piirkonna statistika: “Kui kohustuslik kooliiga lõppeb, saab noor ise otsustada ning Võrumaal ei ole need otsused sageli õppimise kasuks.”
Haridus- ja Noorteameti Kagu Eesti büroo juhataja Iiris Tageni sõnul on võrreldes varasema ajaga olukord koolist väljalangemise osas parem, ent on ka palju mõttekohti: „Oleme saavutanud märkamise, aga kuidas saavutada sekkumine, et noorest ei saaks koolist väljalangeja?” Maie Oppar Rõuge Koostöökeskusest rõhutas eelkõige varajase sekkumise vajadust: “Ei peaks sekkuma siis kui laps saab kahe ja teda ähvardab klassikursuse kordama jäämine vaid juba siis kui ta saab viie asemel nelja.“ Ühiselt rõhutati õppimise huvitavamaks loomise olulisust ning noorsootöö, sh huvitegevuse suurt rolli selles.
Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liidust tõi välja, et praegusel kevadisel perioodil, kui ka sotsiaalmeedias on näha palju vanemaid, kes on uhked oma laste heade tulemuste üle koolis, peab mõtlema laiemalt. “Kiituskirja taha, selle lapse hinge, me alati ei näe,” ütles Ilves. Sarnasele probleemile viitas ka Lauri Tamm Eesti Politsei ja Piirivalve ametist: “Intensiivne eeldamine viib eksimusteni.”
Tamm nentis ka, et alati ei pea õpi- või toimetulekuraskustes noort aitama tugispetsialist, kellest hetkel Eestis puudus: “Piisab ühest usaldusväärsest täiskasvanust, vahet pole mis ametit ta peab, aga ka tal peab olema noore toetamiseks tugi.” Merle Tombak Antsla vallavalitsusest tõi välja, et näiteks alaealist noort võib toetada vanema asemel ka tugiisik, ent peamine on, et noore huvid ei kannataks.
Võru Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Merike Aasmäe on täheldanud, et motivatsioon õppida on sõltuv paljudest teguritest, sealhulgas ka suvisematest ilmadest, kus väljas seltskonnaga aja veetmine muutub sagedasemaks. “Me näeme seda allakäiku eriti kevadel, kus õpihuvi kaob,” ütles Aasmäe. Lisaks on ka kodune keskkond sageli määrav: “Õpihuvi kadumine ja toimetulekuraskused on omavahel põimunud.” Aasmäe nendib positiivse asjaoluna, et koolist toimetulekuraskuste tõttu koolist väljalangenud või õpihimu seekaudu kaotanud noored jõuavad siiski ka kooli tagasi “Tavaliselt tuleb see õpihimu siis kui nad on juba ise endale jalad alla saanud.”
Eesootav protsess viiakse ellu Võrumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel ning Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi 2014-2021 toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Projekti rahaline maht on 376 602 EUR. Protsessi partnerid on kõik Võrumaa omavalitsused, Eesti Töötukassa, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Haridus- ja Noorteamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool. Projekti on kaasatud eksperdid Saksamaalt ning Islandilt.
Lisainfo: Kerli Kõiv, projektijuht, tel: +372 5560 3988, e-post: kerli.koiv@vorumaa.ee
“Idee teha üks ilus pidu kodust kerkis meile pähe juba ligi kolm aastat tagasi. Tundus, et läbi poliitiliste kemplemiste pereväärtuste, peretoetuste, perelaenude ja muu sellise kõrval hääbub kodu ja perekonna mõiste tõeline olemus ning tähendus. Kodu pole kunagi poliitika vaid vaim,” lausub ühislaulupäeva “Kodu(L)ootus” lavastaja Priit Strandberg.
Esimest korda Eesti ajaloo vältel kogunevad poiste-, neidude-, mees-, naiskoorid ühe laulukaare alla, et laulda kodust, ootusest ja lootusest. Laulupeo austajate suvine maiuspala ‒ ühislaulupäev “Kodu(L)ootus” – toimub 11.juunil Võru Kubija laululaval. Kontserdi algus on kell 19:00, väravad avatakse kell 17. Piletid on võimalik osta kodulehelt fienta.com <http://fienta.com/> lehel või kohapealt. Lisainfo ürituse kohta leiab kodulehelt http://www.laulupaev2021.com/
Laulupäeva kunstilised juhid on Külli Kiivet ja Kuno Kerge. “Kodu peale peab saama loota sest kodu loodab meie peale. Kodus me ootame und, ootame kalleid koju, ootame kojujõudmist, ootame kodu leidmist. Sealt ka pealkiri “Kodu(L)ootus”, kus saavad kokku kaks inimese põhiseisundit meile kõige olulisemas üksuses – kodus,” ütles Külli Kiivet. “Nüüd aga pöördelistel aegadel tuleb olla eriti tänulik, kui on kodu, mida hoida ja armastada, kuhu tulla ja kust minna – teadmisega, et ta on sul alati olemas ning ootamas, “ lisas Kuno Kerge
Ühislaulupäeval kõlab mitu uudisteost. Nende hulgas kõlab Riho Esko Maimetsa suur kantaaditsükkel “Kojup minda oodatanne”. Teos valmis spetsiaalselt antud laulupäevaks ning on kava ühendav teos. “Tsükli läbivaks teemaks on kodu, kodutunne, koduigatsus, koju jõudmine ja mälestus lapsepõlvekodust,” ütles Maimets. “Tsükli iga osa oli inspireeritud ühest konkreetsest rahvaviisist, mida ma töötlesin ning millele lisasin omakorda Ernst Enno tekstidele loodud muusikat. Minu jaoks tähendab kodu kohta, kuhu olen alati oodatud, kus asuvad mulle kõige lähedasemad inimesed, kus on kõige turvalisem olla. Kodu on koht, kus saab vabalt olla, luua, tunnetada ja armastada. Kodus saan olla mina ise – mõnikord olen tugev ja tegus, aga teinekord hoopis õrn ja haavatav,” lisas Maimets.
Laulupäevale on kaasatud ka Tallinna Nõmme Muusikakooli orkester ning Vanemuise näitlejad (Hannes Kaljujärv, Terje Pennie-Kolberg). Suurt laulupäeva jääb lõpetama simman, kus esineb Eesti armastatuim ansambel Curly Strings
Laulupäeva raames toimuvad eelkontserdid Tartus Vanemuise kontserdimajas ning Võrus Kandle kontserdisaalis. Tartus toimub 10.juunil kell 19.00 “Viie meeskoori kontsert”, kus lavale astuvad Eesti parimad meeskoorid. Nende hulgas on Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor. Samal õhtul toimub nais- ja neidudekooride kontsert “Lüü’iks laulu” Võrus, kus esineb Võru kammerkoor Tempera, Elleri tütarlastekoor, Üle-eestiline neidudekoor LEELO jt.
Lisainfo:
Edmar Tuul
“Kodu(L)ootus” kommunikatsioonijuht
+372 5356 7007 ; kodulootus@gmail.com
Tänavu on Võru maakonnas üle poolesaja õppuri, kes on lõpetanud väga heade tulemustega gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli.
Võrumaa Arenduskeskus tunnustab iga suve hakul maakonna koolide parimaid lõpetajaid. Sellel aastal vaadati Võrumaalt kaugemale ja tunnustussündmusele olid oodatud ka väljaspool maakonda väga heade tulemustega kooli lõpetanud Võru maakonna noored.
Lõpetajad koos kaaslasega olid oodatud kultuurimajja Kannel, kus Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots andis koos nõukogu esimehe Anti Allasega üle tänukirjad ja meened. Tervituskõnes tunnustas Toots õppurite pingutusi, lisades, et õpingute periood langes väga keerulisele ajale.
Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv ja projektispetsialist Karin Plakk peavad oluliseks, et sel aastal saavad tunnustuse ka Võru maakonna noored, kes on asunud õppima Võrumaalt väljaspool. Samas nenditakse, et uudne tänuürituse kontseptsioon nõuab infot lõpetajate kohta paljudest Eesti õppeasutustest, mistõttu võib juhtuda, et kiitusega lõpetanuid on teadaolevast rohkem.
Võru maakonnast pärit gümnaasiumite, kutsekoolide ja ülikoolide parimaid lõpetajaid on käesoleval õppeaastal Võrumaa Arenduskeskuse andmetel kokku 68. Parimaid lõpetajaid tervitasid muusikalise etteastega Võru gümnaasiumi noored Silja Otsari juhendamisel.
Foto parimatest koolilõpetajatest tegi Kaisa Äärmaa.
Täna, 8. juunil, toimus Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuses Võru Maakonna sotsiaalteenuste analüüsi ja tulevikumudelite seminar.
Seminari esimeses osas toimus arutelu koostöös Võrumaa Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusega valminud “Võru maakonna sotsiaalteenuste korraldus ja tuleviku lahendustee“ analüüsi põhjal.
Ühistest sotsiaalteenuste projektidest ja teenuste osutamisest tegid ettekanded Merilyn Viin ja Triinu Õispuu (VESTA ja SIBdev projektide arendused ja väljakutsed Võru maakonnas, millised on peamised väljakutsed ja kuidas liikuda omavalitsustes tulevikus ühiselt tulemuspõhiste teenuste suunal ning miks vajame maakondlikku koostööd). Lisaks andis Sander Saar Kagu Ühistranspordikeskusest ülevaate sotsiaaltranspordi hetkeseisust, peamistest projektiga seonduvatest väljakutsetest ning sellest mis saab tulevikus, kui projekt saab läbi.
Koostöös Tartu Ülikooliga heideti pilk seni omavalitsustes pakutavatele teenustele ja lahendustele ning keskenduti tulevikule, kuidas sotsiaalteenuseid vastavalt toimuvatele ühiskondlikele muutustele paremini kohaldada. Tartu Ülikool on teinud ettepanekud sotsiaalteenuste paremaks korralduseks omavalitsustes, teenuskeskustes või maakondlikul tasandil. Lähemalt raportiga on võimalik tutvuda
https://vorumaa.ee/…/pro…/sotsiaalteenuste-korraldamine/Laupäeval, 4. juunil toimus Kääpa vabaõhulaval Võrumaa memme- taadi pidu „Ise loon päevade ilu“
Võrumaa Memme – taadi peo traditsioon on alguse saanud 30 aastat tagasi kui 12. juulil 1992 tulid Parksepa vabaõhu lavale kokku Võrumaa pensionärid, et pidada maha esimene memme- taadi pidu. Esimese ja ka paari järgmisegi peo laulud seadsid kavasse Külli Jõeloo ja tantsud Laine Kordemets. Ainult mõnel üksikul aastal on pidu ära jäänud. Tänavusel peol osales 31 memme – taadi kollektiivi üle Võrumaa ja Lasva rahvamaja kollektiivid.
Proovidega tehti algust varahommikul. Kell kolm alanud kolme tunnist kontserti külastas kohe alguses 15. minutiks ka paduvihm, rahehoog ja müristamine. Kuid laulu, tantsu, luuletuste ja kapellilugudega kutsuti peagi päike pilve tagant taas välja. Päike paitas peotordi söömist ja saatis pidulised koduteelegi. Pidu jäid lõpetama tänusõnad esinenud rühmadele, nende juhendajatele ja korraldajatele. Kõik osalejad said rinda spetsiaalselt tänaseks ürituseks valmistatud juubeli rinnamärgi – 30 aastat esimesest memme- taadipeost ja rühmajuhid tänutäheks lilleampli ja magusat.
Tänavuse peo tantsud lavastas tervikuks Valentina Larionova, muusikalise osa ja kapellid pani ühte kõlama Erja Arop. Peo korralduse eest vastutas Lasva Rahvamaja juhataja Sirje Kuuseorg.
Peo kordaminekut soovisid oma tervitussõnades Võru valla volikogu esimees Georg Ruuda, Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots ja Võrumaa Rahvakultuuri spetsialist Maie Pau.
Tänusõnad ka publikule, kes te pidu vaatamata päevastele vihmasopsudele nautima olite tulnud.
Pidu rahastasid: Võru vald, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.
Sirje Kuuseorg, peo peakorraldaja
Info edastas: Kristi Vals, kultuurispetsialist
