Neljapäeval, 24. novembril, toimus Võru Instituudis Võru maakonna teaduspäev 2022. Ettekandeid tegid ja akadeemilise töö kirjutamise protsessist rääkisid vilistlased ja õppurid Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Varstu Koolist, Võru Gümnaasiumist, Utrechti Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist.
Teaduspäev on Võru maakonnas uus eripärane võimalus õppuri loodud loovtööd, teadustööd, oma ekspertteadmist ja iseennast tutvustada. Lisaks pakub üritus inspiratsiooni neile õpilastele, kes veel otsivad oma suunda elus, sest esitatakse töid paljudest eri valdkondadest. Kogu üritust oli võimalik jälgida ka veebis.
Teaduspäeva sissejuhatuse tegi Kristiina Verro (PhD) Hollandist Utrechti Ülikoolist, kes muuhulgas oli üks 57. eestlasest, kes Euroopa kosmoseagentuuri astronaudiks kandideeris. Verro ütles, et teadlase elustiil sobib suurepäraselt neile, kes armastavad seiklemist ja reisimist. Peamise raskusena tõi Verro välja aga ressursside leidmise. “Teadusrahastuse leidmine on üks teaduskarjääri osa ja ühtlasi üks raskemaid osasid,” nentis Verro.
Ürituse peakorraldaja ja Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv ütles, et üritusest võiks saada iga-aastane traditsioon. “Üritust korraldades nägime kui suur on teadlaste võrgustik, kes on Võru maakonnaga seotud. Teaduspäev on seega võimalus üksteisega kohtuda ja üksteise tegemistest inspireeruda,” ütles Kõiv.
Kokku toimus 13 ettekannet kuuest erinevast koolist
Inspiratsiooni leidus üritusel tõepoolest kuhjaga, sest kokku tehti teaduspäeval 13 ettekannet, mis rääkisid nii tehtud uurimuse tulemustest kui ka akadeemilisest kirjutamisest laiemalt.
Üheks läbivaks raskuseks akadeemilise töö koostamisel nimetati andmete kogumist. Näiteks tõi kultuurilisest identiteedist oma magistritöö kirjutanud Tiia Allas välja, et pidi vastajate vähesuse tõttu küsimustikku välja saatma suisa kolmel korral. Lisaks peeti akadeemilise töö kirjutamisel keerukamaks ka võõrkeelsete teadusartiklite lugemist ja analüüsimist.
Varstu Koolis loovtöö kirjutanud Laura Kirke Bertel Pertelit võib aga pidada tõeliseks eeskujuks põhikooli õpilastele, kes alles hakkavad oma esimest uurimust koostama. Pertel kirjutas oma töö kodutalu ajaloost. Ettekandes nentis ta aga, et ei tahtnudki alguses midagi sellist teha, aga teda innustas teadmine, et kui tema kodutalust leitud kirju ei uuri võib kaduma minna oluline osa talu ajaloost. Kohustuslik loovtöö koolis andis selleks lihtsalt hea väljundi ja formaadi. Tasub ka mainida, et tema tehtud töö on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu. Noor neiu plaanib ka gümnaasiumiastmes valida õpilasfirma ees just uurimistöö koostamise.
Teaduspäev andis noortele hea võimaluse saada nõuandeid uurimustöö koostamisest üldiselt. “Ära jäta asja venima, tee lihtsalt ära. See hoiab enda aega kokku ja rõõmustab teisi ka,” ütles oma akadeemilise karjääri jooksul mitmeid uurimusi koostanud ja teaduspäeval esinenud Mariko Faster noortele soovituseks.
Kuna tegemist oli Võru maakonna teaduspäevaga puudutasid mitmed tutvustatud tööd just kohalikku kultuuri. Võrukeelsest laulu- ja rahvapeost Uma Pido kõnelnud Triinu Laane sõnul on kohalikul keelel oluline roll kultuuri säilimisel. Seetõttu on hea meel tõdeda, et teaduspäeval toodi välja, et võrukeelsete uurimuste hulk on tegelikult väga suur ja neid koostatakse igas kooliastmes.
Teaduspäeval on võimalik kasulike teadmisi saada kõigil
Teaduspäeval käsitleti ka teemasid, mis näitasid, millist kasu pakub teadus ettevõtjatele. Näiteks rääkisid Kersti Kaaver ja Kaidi Pari oma magistritöö näitel eetilisest organisatsioonikultuurist ja töötajate hoidmisest oma ettevõttes.
Osalejate tagasiside põhjal võikski saada maakonna teaduspäevast traditsioon. “Kindlasti on sellist üritust vaja ja formaati võiks ka populariseerida,” ütles üks osalenu. Lisaks toodi välja, et tänu teaduspäeval saab aimu, mida teised uurinud on ja mis meie maakonna inimesi üldse huvitab.
Mida arvasid Teaduspäevast noored, kes alles alustamas oma akadeemilise suuna valimist:
Emily Luiksaar (9.klass) – “Vägev päev, kus oli palju omanäolisi ettekandeid.”
Mulle väga meeldis see päev kuna see pani mind mõtlema teemade üle, millele ma oma igapäevaelus tähelepanu ei pööra. Minu jaoks oli kõige kaasahaaravam ja mõtlema panevam Maarika Eide esitlus, kuna ta rääkis teemast, mis mind tõesti huvitas.
Sellised üritused on minu arvates väga intrigeerivad ning ka tore ja huvitav vaheldus halli argipäeva.
See oli minu esimene selline üritus, kus ma osalenud olen ja tekitas minus palju positiivseid muljeid. Kui millegi kallal viriseda siis see, et väsitav oli ta küll, aga noh väärt seda istumist oli see kohe kindlasti. Kindlasti võiks midagi sellist tulevikus veel korraldada ja ma loodan siis näha juba rohkem teemast huvitatud inimesi.
Nelli-Ly Bušujev (8.klass) – “Selliseid üritusi on Võru maakonda vaja, sest see aitab olla rohkem valmis loovtööks, bakalaureusetööks ja sealt edasi.”
Ma ütleksin, et ma nautisin seda seltskonda, kes seal oli. Oli teemasid, mis mulle vägagi meeldisid ja tänu sellele oli neist lihtne aru saada.
Sain ka teada palju uusi teadmisi ja kuidas üldse loovtööde, magistritööde jms esitlemine käib. Ma arvan, et selliseid üritusi on Võru maakonda vaja, sest see aitab olla rohkem valmis loovtööks, bakalaureusetööks ja sealt edasi.
Agnes Laugamets (9.klass) – “Seal visati õhku nii palju erinevaid uurimisküsimusi, et omadega kimpus oleval töö kirjutajal oleks sealt kuhjaga kaasa võtta olnud.”
Jälgisin üritust otse-ülekande vahendusel. Ma ütleksin, et üldjoontes nautisin seda üritust väga. Oli küll teemasid mis jäid mulle kaugeks ja mis mind ei kõnetanud, aga nendel hetkedel saigi rohkem rõhku pöörata sellele nö tehnilisele poolele: kuidas see esitlus välja nägi ja kuidas seda ette kanti.
Silmaringi on kindlasti kogu see üritus meil kõigil avardanud. See on uus olukord meile kõigile. Ja esitluste koha pealt ütleks nii palju, et seal visati õhku nii palju erinevaid uurimisküsimusi, et omadega kimpus oleval töö kirjutajal oleks sealt kuhjaga kaasa võtta olnud.
Kõiki ettekandeid on võimalik kuulata tagantjärele Teaduspäeva Facebooki lehel.
Kokku toimus 13 ettekannet:
Veebitervitus – Kristiina Verro (Utrechti Ülikool) – “Kas teadlane on elukutse?”
I osa – Keel, kultuur ja elulaad
Tiia Allas (Tartu Ülikool) – “Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides” – magistritöö (2022)
Laura Kirke Bertel Pertel (Varstu Kool) – “Punaku talu lugu inspireeritud kahest kirjavahetusest” – loovtöö (2022)
Mariko Faster – “Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal” – teaduspõhine uurimus (2020)
Triinu Laan (Tartu Ülikool) – “Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs” – magistritöö, (2018)
II osa – Majandus
Kerttu Vill (Võru Gümnaasium) – “Võru kauplustes müüdavate mineraalvee liikide päritolu, keemilise koostise ja omaduste võrdlus” – loovtöö (2021)
Laura Nagel (Eesti Maaülikool) – “Mahetooraine koolitoidus kasutamist mõjutavad tegurid Võrumaa üldhariduskoolide näitel” – bakalaureusetöö (2022)
Kersti Kaaver, Kaidi Pari (Tartu Ülikool) – “Eetilise organisatsioonikultuuri seosed töötaja lahkumiskavatsusega elektroonikatööstuse ettevõtte näitel” – magistritöö (2020)
III osa – Inimene- õppimine ja heaolu
Minni Aia-Utsal (Tartu Ülikool) – “Pro- ja antisotsiaalse käitumise sagedus ja motiivid VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendanud ja kontrollklasside õpilaste hinnangul”- magistritöö (2019)
Anti Paap (Tartu Ülikool) – “Lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemine politsei- ja sotsiaaltöö kokkupuutealal: politseiametnike vaade” – magistritöö (2020)
Marian Kikas (Tallinna Ülikool) – “Õpetaja tegevused ja ajakasutus tundide ettevalmistamisel ning selle efektiivistamise võimalused” – magistritöö (2020)
Maarika Eit (Tartu Ülikool) – “Numbrilist ja kirjeldavat tagasisidet saavate 5. klassi õpilaste ja õpetajate ootused hindamise protsessile inglise keele õppes” – magistritöö (2022)
Kerli Kõiv (Tartu Ülikool) – “Enesejuhitud õppimise roll NEET-noorte toetamisel: teoreetiline mudel, mis põhineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel” – doktoritöö uuring (2022)
Fotod: Kaisa Äärmaa ja Lota Vana
Täna, 23. novembril, tunnustasid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja nõukogu esimees Anti Allas Rogosi Mõisas Võru maakonna tegusaid kodanike ja kodanikeühendusi.
Novembri lõpus tähistatakse kodanikupäeva. Sellega seoses tunnustati täna ka Võru maakonnas kodanikuühiskonna tegemisi ja algatusi, koosloomisi, ühised ettevõtmiseid ja meie maakonna silmapaistvaid kodanikke.
Võru maakonna aasta tegusaima kodaniku laureaadi tiitli pälvinud Epp Vana tänas inimesi, kes on temaga kaasas kulgenud ja kindlat seljatagust hoidnud. “Ükski säde ei püsi elus üksinda,” ütles Vana.
Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Anti Allas tuletas tunnustuse saajatele meelde, et maakonna sädeinimesed ei tohiks unustada puhata. “ Teete väga palju ja olulist, aga tähtis on ka ennast hoida ja puhata,” lisas ta.
Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots sõnas aga, et just tänased tunnustuse saajad aitavad reaalsete tegudega meie maakonna väärtusi hoida ja maakonda arendada. Toots lisas, et tänaste kriiside valguses võib tegusatest kodanikest või kodanikuühendustest sõltuda kellegi elu ja heaolu.
Ka Võru maakonna silmapaistva ühenduse eripreemia saanud Saagu Parem MTÜ on esile tõusnud just hädasolijate abistamisega. MTÜ juhatuse liige Piret Haljend tuletas oma tänukõnes meelde, et sõda ja kriis Ukrainas ei ole lõppenud, vastupidi, abivajajate arv kasvab. “Täna ma tõin naised lihtsalt pittu,” ütles Haljend oma tänukõnes tõdedes, et olukord on endiselt kurnav ja kutsudes üles Ukraina sõjas kannatanuid aitama.
Sulbi Maarahva Seltsi esindaja ütles aga, et seltsi liikmete aktiivsus ja tegevus põhineb armastusest kodukandi vastu ja suurest soovist panustada sealse elu säilimisse.
Tunnustusüritusel lõi hubasust Anu Taul, kes esitas haanjamaast inspireeritud lugusid.
Tänavused Võru maakonna kodanikuühiskonna laureaadid:
Võru maakonna tegus kodanik 2022 – Epp Vana
Võru maakonna silmapaistev ühendus 2022 – MTÜ Terve Pere Selts
Võru maakonna aasta küla 2022 – Viitina Küla
Võru maakonna kodanikuühiskonda toetanud ettevõte 2022 – Võru Rimi pood
Tunnustussündmuse laureaadid. Foto: Tiina Männe
PRESSITEADE
14.11.2022
Eesti erinevates piirkondades on selleks aastaks veel vabu aegu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule. Tervisekassa kutsub sihtrühma kuuluvaid mehi ja naisi kasutama võimalust osaleda tasuta sõeluuringul ja tuletab meelde, et kutse kehtib aasta lõpuni.
„Ootame juba täna aegu broneerima kõiki, kes kuuluvad mõne vähi sõeluuringu sihtrühma, kuid pole veel uuringul käinud. Kuna sõeluuringuid korraldatakse vaid kindlale vanuserühmale sõltuvalt vähitüübist kahe või viie aasta tagant, on regulaarne osavõtt äärmiselt oluline,” rõhutas Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv. „Kui aja leidmisega tekib probleeme, võtke lahenduse leidmiseks kindlasti ühendust meie klienditeenindusega,“ julgustas Parv.
„Täna alanud sõeluuringute teavituskampaaniaga „Elu on ees” juhime samuti tähelepanu, et sõeluuringuga on võimalik haigus avastada enne, kui see jõuab endast kaebuste näol märku anda,” lausus Tervisekassa tervise edenduse peaspetsialist Gerda Palts.
Novembri alguse seisuga on kõige rohkem osaletud rinnavähi sõeluuringul, mille hõlmatus on 53%. Oluliselt vähem on käidud jämesoolevähi ja emakakaelavähi sõeluuringul, vastavalt 41% ja 36% kutsututest. Kuigi viimastel aastatel on Eesti elanikud sõeluuringutel aina aktiivsemalt osalenud, on keskmine osalusprotsent siiski liiga madal. Riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki vaid siis, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast. „Kuna paljud uued vähijuhud avastatakse endiselt hilises staadiumis, on sõeluuringutel regulaarselt osalemine äärmiselt oluline. See on tõhus viis oma tervise kontrollimiseks ning meelerahu saamiseks,” selgitas Palts.
Keda oodatakse 2022. aastal sõeluuringule?
- Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 50–69-aastaseid naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.
- Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 30–65-aastased naisi sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992.
- Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse 60–69-aastased mehi ja naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962.
Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut teostavate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab siit: https://www.haigekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.
Emakakaelavähi sõeluuringut saavad sihtrühma naised aasta lõpuni teha ka kodust lahkumata, tellides tasuta kodutesti komplekti internetipõhisest tellimiskeskkonnast hpv.synlab.ee.
Jämesoolevähi uuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes väljastab proovikomplekti. Proovi saab teha mugavalt kodus ning seejärel tuleb see saata laborisse.
Kutse sõeluuringule on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad). Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või kirjutades info@haigekassa.ee ning helistades 669 6630. Vaata ka lisaks www.sõeluuring.ee.
Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!
Head Võru maakonna kollektiivide juhid!
Elame ajal, kui kõigil on kogu aeg kiire. Elu uperpallid muudavad meid närviliseks ja pahuraks. Aega ei jätku kõigeks, milleks vaja; kõigeks, mis on hea. Mida teha? Mis tooks tagasi rõõmu ja rahu?
“Rutul on ruga taga”, ütleb vanasõna. Viimane aeg on teha paus. Teeme seda koos ja võtame aega…aega hingata ja märgata, kuulatada ja vaiki olla, rõõmustada ja armastada, puhata ja tänu tunda selle eest, mis on hea.
Koos lauldes ja tantsides unustame igapäevamure ja leiame üles naeratuse!
TERE TULEMAST Võru maakonna laulu- ja tantsupeole “VÕTA AIGU…” 20. mai 2023 Kubija lauluväljakul.
“Palju siis pidu on elus, peamine, oleme elus…”, see loeb.
Hea laulja ja tantsija, dirigent ja tantsuõpetaja, lähme koos, võtame elu ja aja ja leiame rõõmu!
Pealavastaja: Tea Kõrs, tea.kors@gmail.com, telefon 56919358
Muusikajuht: Signe Rõõmus, signe@tamula.edu.ee, telefon 56646042
Vahetekstid: Tea Kõrs
Kunstnik: Marika Vaher
Tehniline juht: Margus Külm – kontakt 5226374
Projektijuht: Kristi Vals – kontakt 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee
Kaaskorraldaja: Maie Pau
Siin on DRIVE kaust, kuhu on lisatud kogu peo repertuaar.
Võru maakonna laulu – ja tantsupeo info ja õppematerjal
Kausta hakkame järjest materjale lisama. Kellel on soovi lisainfo või materjalide järele, palun kirjutage.
NB! Lahtine on veel ka orkestrite repertuaar! Suhtleme orkestrite juhtidega ja täiendame ka seda osa.
Eelregistreerimine peole kuni 1. detsember 2022.
Registreerimiseks palun klikka lingil ja täida registreerimisvorm:
https://forms.gle/hXjWLXbjj8MdbAfb7
Soovin meile sooja ja toetavad koostööd maakonna peo ühisel ettevalmistamisel!
Küsimuste ja täpsustuste korral palun kindlasti helistage või kirjutage.
Foto: Võru maakonna laulu- ja tantsupidu 2022, pildistas Aigar Nagel
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!
Koosloome arendusprogrammi on oodatud osalema kultuurivaldkonna eestvedajad, noortevaldkonna- ja vabaühenduste eestvedajad, haridusasutuste töötajad, turismiettevõtjad nii avalik kui ka erasektori esindajad, kes vajavad uuenduslikke lähenemisi mitme osapoolega koostööprojektide disainimiseks ja juhtimiseks.
Koosloome arendusprogrammi saab osalema 6 meeskonda/ideed (ühe meeskonna suurus 4 kuni 6 inimest)
Koolitusprogramm koosneb ühest virtuaalsest ettevalmistavast koolitusest ja kahest füüsilistest töötoast.
Koolituspäevad on: 7. november (virtuaalne) ja 17.-18.november.
Koolitusprogrammi jooksul saavad osalised teada:
- Mis on koosloome ja mille poolest erineb see kaasamisest
- Kuidas kaardistada ja kaasata erinevaid osapooli
- Millised on koosloome etapid ja rakendusvaldkonnad
- Milline koosloomeline arengukava koostamine
Koolitusprogrammi tulemusena saavad osalised tööriistad, kuidas koostada mitme osapoolega arenduskavasid või projekte. Töötubades valmivad reaalsed arenduskavad või arendusprojektid.
Koolitus lähtub “learning by doing” metoodikast, kus praktika osakaal on vähemalt 75%. Eesmärgiks on pakkuda õppimiseks ja eksperimenteerimiseks turvalist ja loovat keskkonda, kus saab koolitaja juhendamisel õppida koosloome rakendamist.
Koosloome on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jõustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesmärk. Koosloome võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja sobib hästi arengu- ja tegevuskavade koostamiseks ning koostööprojektide kavandamiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate osaliste omavahelisest koostööst.
Koosloome eelised võrreldes tavalise protsessiga:
- võimaldab mitme osapoolega koostööprotsesse tõhusalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted,
- aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna põhineb eriarvamuste sünteesil ja kollektiivsel loovusel,
- soodustab arvamuste paljusust ja võimaldab tänu erinevatele perspektiividele jõuda praktilistele lahendusteni,
- tänu ühiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist.
Uuringud väidavad, et 70% kõigist muudatustest ebaõnnestuvad, kuid kui osalised on kaasatud ja muudatuste protsessile pühendunud, siis muudatuste püsimise tõenäosus suureneb 30%.[1]
7.11 kell 12.00 – 15.30 toimuv moderaatorikoolitus on ettevalmistav koolitus, milles mitte osalemine otseselt ei takista järgmistel päevadel osalemist. Järgmised koolitused on kontaktsed (17.11 kell 9.00 – 17.00 ja 18.11 kell 9.00 – 15.30 ) need on sisuliselt seotud ja oluline on järjepidev osalemine.
Ootame osalema meeskondi (3-6 inimest meeskonnas) aga kui sul ei ole veel meeskonda aga soovid osaleda, siis registreeru ikka või võta ühendust.
KOOLITUSPROGRAMMI KAVA:
- Päev (virtuaalne): moderaatorite ettevalmistus
Teooria: koosloome teooria
Teooria: moderaatori roll ja ülesanded
Praktika: koosloome modereerimine
- Päev
Teooria: CO-CREATE mudel
Praktika: osapoolte kaardistamine
Praktika: ühise visiooni loomine
Praktika: takistuste kaardistamine
- Päev
Praktika: innovaatiliste lahenduste loomine takistuste ületamiseks
Praktika: lahenduste valik
Praktika: tegevuskavade koostamine
Koolituse viib läbi Eestis suurima kogemusega koosloomejuht ja disainmõtlemise ekspert Rasmus Pedanik.
Koolitusel õpetatava metoodika alusel on endale arenduskavad koostanud sellised organisatsioonid nagu: Vabamu, Eesti Instituut, Viimsi Vald, Viljandi Vald, Põhja-Pärnumaa Vald, Luunja Vald, Tartu Ülikool jt
REGISTREERI END OSALEMA SIIN hiljemalt 4. november.
Koosloome arendusprogramm toetab Võru maakonna arengustrateegia ja „Loov Võru maakond tegevuskava“ elluviimist.
Laiem eesmärk on läbi koosloome programmi hoogustada Võru maakonna omavalitsuste koostööd kultuurivaldkonna sees ja valdkondade üleselt ning suurendada avaliku sektori, erinevate võrgustike, ettevõtjate ja kogukondade omavahelist koostööd.
Koosloome arendusprogrammis osalemine on TASUTA!
Koolitusprogrammi korraldab Võrumaa Omavalituste Liit ning toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER meetme 3 “Koostöö ja ühistegevuse arendamine” raames.
Koolitaja pikem tutvustus
Rasmus Pedanik, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor asutaja ja tegevjuht
Rasmusel on üle 15 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimased seitse aastat on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome arenguprogramme avalikule sektorile, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele. Rasmus on juhtinud üle 350 koosloome töötoa ja ligi 40 koosloome arendusprojekti. Rasmus on täiendanud ennast teenusedisaini ja koosloome metoodikate õppimisel Aalto, Helsinki, Gardiffi, Oxfordi ja Harvardi ülikoolide juures. Rasmusel on rahvusvaheline protsessijuhi (fassilitaatori) sertifikaat (IAF) ja avalikus sektoris koosloome juhtimise sertifikaat Harvardi ülikoolist. Rasmus lõpetab õpinguid Tartu Ülikoolis doktorantuuris, kus tema uurimistöö teemaks on koosloome metoodika arendamine. Lisaks õpetab Rasmus Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmõtlemist ja koosloomet. 2016. – 2017. aastal kuulus Rasmus Riigikantselei juures tegutsenud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma. Varasemalt on Rasmus töötanud Riigikontrollis ja Siseministeeriumis regionaalministri nõunikuna. Rasmus kuulub Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühma.
MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab). Si-Lab on 2017. aasta asutatud sotsiaalne ettevõte eesmärgiga uurida, arendada ja rakendada koosloomet, disainmõtlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel.
Si-Labi meeskonnal on Eestis suurim kogemus disainmõtlemisel põhinevate koosloome arenguprogrammide disainimisel ja elluviimisel. Si-Lab on ka ainuke organisatsioon Eestis, kelle peamiseks eesmärgiks on kooloome metoodika teaduslik arendamine. Metoodika arendamisel teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Si-Lab on juhtinud tänaseks üle 400 koosloome töötoa ja viinud ellu 40 koosloome projekti. Meie programmides, töötubades, koolitustes ja projektides on osalenud üle 2000 inimese. Meie arenguprogrammidest ja projektidest on kirjutatud magistritöid ja teadusartikleid. Lõpujärgus on kaks doktoritööd.
Alates 2021. aastast on Si-Lab Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade ja koosloome arendamise suunal eesmärgiga töötada välja ja juurutada kaks horisontaalset koostöömudelit: 1) kohalikule omavalitsusele võrgustiku põhine kogukonna kaasamise ja arendamise mudel ning 2) sektorite ülene koostöömudel piirkondlike probleemide lahendamiseks.
Koosloome metoodika arendamisel lähtume me korraga maailma parimast praktikast kui kohalikest oludest olles edukalt Eestisse importinud ja siia kohandanud mitu erinevat koosloomelist probleemide lahendamise metoodikat, milles me omame ka sertifikaate: Action Learning (ILM), Technology of Participation (IAF), Oxford Scenario Planning, Creating Collaborative Solution (Harvard) jt.
Si-Labi klientideks ja koostööpartneriteks on peamiselt avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Oleme teinud koostööd mh Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Haridus- ja Noorsooameti, Innotiimi, Tallinna Linnavalitsuse, Tartu Linnavalitsuse, Viimsi valla, Vabaühenduste Liidu, Vabamu jt. institutsioonide ja organisatsioonidega.
Lisainfo:
Kristi Vals, Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee
[1] https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/changing-change-management
Novembri lõpus kui tähistatakse kodanikupäeva, on meilgi Võru maakonnas soov esile tõsta kodanikuühiskonna tegemised ja algatused, koosloomised ja ühised ettevõtmised. Tunnustame inimesi, kes oma ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning andud oma panuse Võru maakonna kodanikuühenduste tegemistesse, kiidame ühendusi, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, väärtustame ettevõtteid, kes on toetanud kodanikuühiskonda ja valime taas maakonna aasta küla.
Esitatud kandidaat peab vastama vähemalt ühele statuudis välja toodud kriteeriumile.
Võru maakonna tegusa kodaniku tunnustuse saaja:
- omab kogukonnas olulist rolli kas mõtte või tegudega
- on panustanud piirkonna arengusse
- on aktiivne ja koostööaldis
- on kogukonda ühendav
- on panustanud vähemalt ühe vabaühenduse töösse
Võru maakonna silmapaistva ühenduse tunnustuse saaja:
- tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne
- on teistele ühendustele eeskujuks
- on oluliselt aidanud kaasa erinevate sektorite tulemuslikule koostööle
Kodanikuühiskonda toetanud ettevõtte/ettevõtja tunnustuse saaja:
- on toetanud vabaühenduste tegevust rahaliselt või mõnel muul moel
- on loonud, hoidnud ja/või innustanud koostööd era- ja mittetulundussektori vahel
Aasta küla / külade piirkonna tunnustuse saaja:
- on olnud positiivse arenguga ja hea külasisese koostööga viimase kolme aasta jooksul
- on edukalt algatanud ja ellu viinud külaarenduslike projekte
- on olnud aktiivsete ühistegevuste korraldaja ning hea näide koostööst kohaliku omavalitsusega
- on avatud ja tuntud kohalikul ja maakondlikul tasandil
Kõigi tunnustatavate nimed avaldatakse tänutäheks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.
Tunnustuse andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud kandidaatidest. Komisjonil on õigus omistada tunnustatutele täiendavaid aunimetusi (nt loovuse sütitaja, kogukonna vedur, Võrumaa uuendaja, säravaim tegu jne). Tunnustatud kuulutatakse välja pidulikul tunnustamisüritusel 26. novembril.
Palun anna meile hiljemalt 6. novembriks teada, keda võiksime sel aastal tunnustada ja lisa kirjeldus, et miks just neid. Täida ankeet. Paberkandjal taotlused saata Võrumaa Arenduskekuse aadressile Jüri tn 12, Võru linn 65605.
Tunnustamist korraldab ja rahastab Võrumaa Arenduskeskus koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Loe lähemalt vabaühenduste rubriigist.
Fotol möödunud aasta laureaadid.
Lisainfo
Katrin Volman
vabaütisüisi nõvvuandja
Võrumaa Arenduskeskus
mob 525 1750
e-post katrin.volman@vorumaa.ee
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond.
Otsime oma meeskonda osalise koormusega
HEAOLU SPETSIALISTI (tervisedendus)
Oled oodatud kandideerima, kui sinu suur soov on aidata kaasa tervist ja heaolu toetava mõtte- ja eluviisi arendamisele Võru maakonnas ning heaolu toetava keskkonna kujundamisele.
Sa tugined tegevuste kavandamisel tõenduspõhistele programmidele, soovid luua Võru maakonna elanikele tervist toetav keskkonda ning oled valmis juhtima valdkondlikku koostööd erinevate partnerite vahel. Sul on kõrgharidus. Kasuks tuleb sinu varasem töökogemus avalikus sektoris.
Pakume sulle võimalust aidata kaasa tervist ja heaolu toetava elukeskkonna loomisele Võru maakonnas. Pakume vastutusrikast ja mitmekülgset tööd, paindlikku töökorraldust ja tervist toetavat organisatsiooni.
Töö on osalise koormusega (0,5).
Küsimuste korral vastab heaolu suunajuht Ülle Tillmann, 5196 7531, ulle.tillmann@vorumaa.ee.
Ootame CVd ja motivatsioonikirja hiljemalt 30. septembriks 2022 meiliaadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.
9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST”
Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro-Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas.
Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).
Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm.
Õhtul naudime suurejoonelist võro-seto kultuuriprogrammi ning lavale astuvad ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist. Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored arutlevad noorte jaoks olulistel teemadel. Fookusesse tulevad kolm teemat: “Kuidas säilitada positiivne mõtteviis?”, teemat juhib Peaasi.ee;
“Minu hobi on minu elukutse ja elu kutse”, teemat juhib Ethel Hainsoo; “Kogukonna turvalisus on minu asi”, teemat juhib Arvi Suvi.
Noortel on võimalus soetada endale noorteFESTi sümboolikaga T-särk. Ööbimine on Värska Gümnaasiumis, kohapeal pakutakse noortele toitlustust.
Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ja kõiki kultuurihuvilisi.
Sündmuse kohta jooksvalt olulist infot leiab: https://www.facebook.com/noortefest
Registreeri ennast osalema: https://bit.ly/3dmoenA
Eelmisel aastal toimus esimene noortefestival Varstu kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.
Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhata, telefon 5171796
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Võrumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja hanke teenusedisaini protsessi juhtimiseks projekti “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” raames ning käesoleva kutsega teeb kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt pakkumuskutses sisalduvatele tingimustele.
Pakkumuse esitamise tähtaeg 15.08 23.59 emailile arenduskeskus@vorumaa.ee
Pakkumuse lähteülesanne on leitav SIIN.
Lisainfo: projektijuht Kerli Kõiv, kerli.koiv@vorumaa.ee, tel 55603988
Neljapäeval, 16. juunil, toimus Liblikaaias Võrumaa Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide tegevuskavade koostamise praktiline töötuba.
Osalejad said teadmisi ja oskusi tegevuskava loomiseks või täiustamiseks, mis aitab võrgustikul eesmärkide poole liikumisel suunda hoida.
Töötuba juhendas Elo Paap.
“Idee teha üks ilus pidu kodust kerkis meile pähe juba ligi kolm aastat tagasi. Tundus, et läbi poliitiliste kemplemiste pereväärtuste, peretoetuste, perelaenude ja muu sellise kõrval hääbub kodu ja perekonna mõiste tõeline olemus ning tähendus. Kodu pole kunagi poliitika vaid vaim,” lausub ühislaulupäeva “Kodu(L)ootus” lavastaja Priit Strandberg.
Esimest korda Eesti ajaloo vältel kogunevad poiste-, neidude-, mees-, naiskoorid ühe laulukaare alla, et laulda kodust, ootusest ja lootusest. Laulupeo austajate suvine maiuspala ‒ ühislaulupäev “Kodu(L)ootus” – toimub 11.juunil Võru Kubija laululaval. Kontserdi algus on kell 19:00, väravad avatakse kell 17. Piletid on võimalik osta kodulehelt fienta.com <http://fienta.com/> lehel või kohapealt. Lisainfo ürituse kohta leiab kodulehelt http://www.laulupaev2021.com/
Laulupäeva kunstilised juhid on Külli Kiivet ja Kuno Kerge. “Kodu peale peab saama loota sest kodu loodab meie peale. Kodus me ootame und, ootame kalleid koju, ootame kojujõudmist, ootame kodu leidmist. Sealt ka pealkiri “Kodu(L)ootus”, kus saavad kokku kaks inimese põhiseisundit meile kõige olulisemas üksuses – kodus,” ütles Külli Kiivet. “Nüüd aga pöördelistel aegadel tuleb olla eriti tänulik, kui on kodu, mida hoida ja armastada, kuhu tulla ja kust minna – teadmisega, et ta on sul alati olemas ning ootamas, “ lisas Kuno Kerge
Ühislaulupäeval kõlab mitu uudisteost. Nende hulgas kõlab Riho Esko Maimetsa suur kantaaditsükkel “Kojup minda oodatanne”. Teos valmis spetsiaalselt antud laulupäevaks ning on kava ühendav teos. “Tsükli läbivaks teemaks on kodu, kodutunne, koduigatsus, koju jõudmine ja mälestus lapsepõlvekodust,” ütles Maimets. “Tsükli iga osa oli inspireeritud ühest konkreetsest rahvaviisist, mida ma töötlesin ning millele lisasin omakorda Ernst Enno tekstidele loodud muusikat. Minu jaoks tähendab kodu kohta, kuhu olen alati oodatud, kus asuvad mulle kõige lähedasemad inimesed, kus on kõige turvalisem olla. Kodu on koht, kus saab vabalt olla, luua, tunnetada ja armastada. Kodus saan olla mina ise – mõnikord olen tugev ja tegus, aga teinekord hoopis õrn ja haavatav,” lisas Maimets.
Laulupäevale on kaasatud ka Tallinna Nõmme Muusikakooli orkester ning Vanemuise näitlejad (Hannes Kaljujärv, Terje Pennie-Kolberg). Suurt laulupäeva jääb lõpetama simman, kus esineb Eesti armastatuim ansambel Curly Strings
Laulupäeva raames toimuvad eelkontserdid Tartus Vanemuise kontserdimajas ning Võrus Kandle kontserdisaalis. Tartus toimub 10.juunil kell 19.00 “Viie meeskoori kontsert”, kus lavale astuvad Eesti parimad meeskoorid. Nende hulgas on Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor. Samal õhtul toimub nais- ja neidudekooride kontsert “Lüü’iks laulu” Võrus, kus esineb Võru kammerkoor Tempera, Elleri tütarlastekoor, Üle-eestiline neidudekoor LEELO jt.
Lisainfo:
Edmar Tuul
“Kodu(L)ootus” kommunikatsioonijuht
+372 5356 7007 ; kodulootus@gmail.com
Täna, 8. juunil, toimus Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuses Võru Maakonna sotsiaalteenuste analüüsi ja tulevikumudelite seminar.
Seminari esimeses osas toimus arutelu koostöös Võrumaa Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusega valminud “Võru maakonna sotsiaalteenuste korraldus ja tuleviku lahendustee“ analüüsi põhjal.
Ühistest sotsiaalteenuste projektidest ja teenuste osutamisest tegid ettekanded Merilyn Viin ja Triinu Õispuu (VESTA ja SIBdev projektide arendused ja väljakutsed Võru maakonnas, millised on peamised väljakutsed ja kuidas liikuda omavalitsustes tulevikus ühiselt tulemuspõhiste teenuste suunal ning miks vajame maakondlikku koostööd). Lisaks andis Sander Saar Kagu Ühistranspordikeskusest ülevaate sotsiaaltranspordi hetkeseisust, peamistest projektiga seonduvatest väljakutsetest ning sellest mis saab tulevikus, kui projekt saab läbi.
Koostöös Tartu Ülikooliga heideti pilk seni omavalitsustes pakutavatele teenustele ja lahendustele ning keskenduti tulevikule, kuidas sotsiaalteenuseid vastavalt toimuvatele ühiskondlikele muutustele paremini kohaldada. Tartu Ülikool on teinud ettepanekud sotsiaalteenuste paremaks korralduseks omavalitsustes, teenuskeskustes või maakondlikul tasandil. Lähemalt raportiga on võimalik tutvuda
https://vorumaa.ee/…/pro…/sotsiaalteenuste-korraldamine/Laupäeval, 4. juunil toimus Kääpa vabaõhulaval Võrumaa memme- taadi pidu „Ise loon päevade ilu“
Võrumaa Memme – taadi peo traditsioon on alguse saanud 30 aastat tagasi kui 12. juulil 1992 tulid Parksepa vabaõhu lavale kokku Võrumaa pensionärid, et pidada maha esimene memme- taadi pidu. Esimese ja ka paari järgmisegi peo laulud seadsid kavasse Külli Jõeloo ja tantsud Laine Kordemets. Ainult mõnel üksikul aastal on pidu ära jäänud. Tänavusel peol osales 31 memme – taadi kollektiivi üle Võrumaa ja Lasva rahvamaja kollektiivid.
Proovidega tehti algust varahommikul. Kell kolm alanud kolme tunnist kontserti külastas kohe alguses 15. minutiks ka paduvihm, rahehoog ja müristamine. Kuid laulu, tantsu, luuletuste ja kapellilugudega kutsuti peagi päike pilve tagant taas välja. Päike paitas peotordi söömist ja saatis pidulised koduteelegi. Pidu jäid lõpetama tänusõnad esinenud rühmadele, nende juhendajatele ja korraldajatele. Kõik osalejad said rinda spetsiaalselt tänaseks ürituseks valmistatud juubeli rinnamärgi – 30 aastat esimesest memme- taadipeost ja rühmajuhid tänutäheks lilleampli ja magusat.
Tänavuse peo tantsud lavastas tervikuks Valentina Larionova, muusikalise osa ja kapellid pani ühte kõlama Erja Arop. Peo korralduse eest vastutas Lasva Rahvamaja juhataja Sirje Kuuseorg.
Peo kordaminekut soovisid oma tervitussõnades Võru valla volikogu esimees Georg Ruuda, Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots ja Võrumaa Rahvakultuuri spetsialist Maie Pau.
Tänusõnad ka publikule, kes te pidu vaatamata päevastele vihmasopsudele nautima olite tulnud.
Pidu rahastasid: Võru vald, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.
Sirje Kuuseorg, peo peakorraldaja
Info edastas: Kristi Vals, kultuurispetsialist
6. juunil toimus Nõiariigis õppepäev Võrumaa Tervist Edendavate Lasteaedade ja Koolide töötajatele. Koolituspäev oli väga huvitav ja õpetlik. Lektorid olid Tiit Kõnnussaar ja Matti Orav.
27.-28. mai toimus noorte kultuurikorralduse seminar Hüppelaud, Haanjamehe alus.
Kokku said oma vahel noored ja noortejuhid Tartumaalt ja Võru maakonnast.
Noori ja noortejuhte inspireerisid ja juhendasid kohapeal mentorid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv; National Geographicu Eesti väljaande peatoimetaja ja Haani Loometare permees Erkki Peetsalu; pühapäeval liitus meiega Anu Rannu Viljandi Folgi tiimist.
Fookuses ikka kultuurteemad, kuidas leiavad noored tee kultuuritarbimise ja korraldamise juurde ning milliseid kultuurisündmuseid noored ootavad.
Laupäevase õhtu veetsime matkates koos matkajuht Alar Sikk´uga ja vallutasime Eesti kõige kõrgema künka.
Tulemuseks: 4 noorte poolt loodud sündmuse ideed, kuhu noored ISE tahaks kohale tulla ja ISE nende tegemistesse panustada.
Noortele suunatud kultuuri teemaline seminar toimus projekti “Loov Võru maakond” raames. Loe lähemalt:
https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/projektid/loov-voru-maakond/
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist, telefon 59129200
SA Võrumaa Arenduskeskuse algatusel toimus 25.-26. mail Võru maakonna kohalike omavalitsuste rahvatervise eestvedajatele õppereis Rapla-ja Pärnumaale.
Õppekäigu raames kohtuti Rapla-ja Pärnumaa rahvatervise spetsialistidega, kes tutvustasid piirkonna rahvatervise tegevuskava ja heaoluprofiile. Rapla, Kohila ja Häädemeeste vallad ning Pärnu linn tutvustasid kohalikes omavalitsustes kohapeal tehtavat rahvatervise tööd. Pärnu linna Terviste Edendavate Lasteaedade koordinaator tutvustas võrgustikutööd piirkonnas.
Külastati Rapla riigimaja, Rapla Vesiroosi Kooli (Tervist Edendavate Kool), Sadolini Spordihoonet, Märjamaa Spordihoonet ning Jõulumäe Tervisespordikeskust.
Algas konkurss Võru maakonna kauneima kodu leidmiseks
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootavad kauneid kodusid ja eriobjekte Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) poolt välja kuulutatud Eesti kaunis kodu 2022 konkursile.
Konkursile on oodatud kaunid kodud ja eriobjektid järgmistes kategooriates:
Üleriigilisel konkursil tunnustatakse kuni kolme objekti maakonnast.
(Eramud, väikesed ühismajad, korterelamud, maakodud, suvilad, hotellid, turismitalud koolimajad, seltsimajad, kirikud ja muud kultushooned, mererannik, kaldad, järved, tiigid, kalmistud, parkmetsad, jne.)
Üleriigilised eriprojektid
Maakonnakomisjon võib üleriigilisele konkursile esitada ühe objekti igas kategoorias. (Eriobjektid otsustatakse augusti teises pooles toimuval EKKÜ Volinike Kogu koosolekul.)
- Energiasäästlik kaunis kodu (koostöös Eesti Omanike Keskliiduga)
(Eramu, kortermaja, ühiskondlik hoone)
- Parim tervisespordiobjekt
(Kergliiklusteed, terviserajad, spordikeskused jm. Paeasjalikult mõeldakse siin omavalitsuste finantseerimisel olevaid rajatisi)
(Tootmishooned ja -talud, põllumajanduskeskused, farmid, aitkuivatid, töökojad jm)
- Kaunis elurikas kodu 2022
(Uue kategooriana tulevad hindamisele kaunid aiad-pargid, mis paistavad silma elurikkusega ehk sellised, kus lisaks taimedele on jäetud ruumi ka liblikatele, konnadele, siilidele jms.)
(Info piirkonna Targast Kodust edastatakse konkursi eestvedajale Arvi Altmäele, kes koondab andmed, teeb valiku ja esitab EKKÜ üldkogule)
Kauneid kodusid ja eriobjekte on võimalus esitada iga Võru maakonna omavalitsuse poolt välja kuulutatud konkursile, kust valitakse välja igast omavalitsustest kuni 3 objekti maakondlikule konkursile.
Maakondlikule konkursile esitatud objekte hindab Võrumaa Arenduskeskuse poolt moodustatud komisjon. Kõiki konkursile esitatud nominente tunnustatakse maakonna tänusündmusel augustis.
Riiklikule konkursile esitatud objekte tunnustab Eesti Vabariigi president Alar Karis aasta teises pooles toimuval Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul.
Täpsem info:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Kutsume teid sotsiaalvaldkonna teenuste seminarile, mis toimub 8. juunil algusega kell 10 kuni 14.00 Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuse seminariruumis, aadressil Räpina mnt 12, Võru linn. Seminarile saab registreeruda https://forms.office.com/r/A0MXWVChAe
Päevakava
10:00 Seminari algus
10:05 – 10:50 Ülevaade analüüsist „Võru maakonna sotsiaalteenuste korraldus ja tuleviku lahendustee“ (Merle Mägi, TÜ RAKE) (analüüsi lõpparuande link)
10:50 – 11:15 Sotsiaalteenuste osutamine ja lahendused Vesta-projekti näitel (Merilyn Viin, SA Võrumaa Arenduskeskus)
11:15 – 11:30 Sotsiaalteenuste osutamine sotsiaaltranspordi teenuse näitel (Sander Saar, MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus)
11:30 – 12:00 Paus ja kerge eine
12:00 – 13:15 Tulevikku vaatav arutelu
13:15 – 13:30 Kokkuvõtted
Seminari esimeses osas arutletakse toetudes Võru Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse koostöös on valminud “Võru maakonna sotsiaalteenuste korraldus ja tuleviku lahendustee“ analüüsile.
Täiendav info: Ülle Tillmann ,Tel: +372 5196 7531 , e-post: ulle.tillmann@vorumaa.ee
10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.
Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!
Koostöökokkuleppega liitusid:
- Baltic Innovation Agency
- EASi ja KredExi ühendasutus
- Estonian Business School
- Heateo Sihtasutus
- Keskkonnaministeerium
- Keskkonnainvesteeringute Keskus
- Kodanikuühiskonna Sihtkapital
- Maaeluministeerium
- Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
- Põhjala tehas
- SEB Pank
- Siseministeerium
- Sotsiaalministeerium
- Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
- Tallinna linn
- Tallinna Tehnikaülikool
- Tallinna Ülikool
- Tartu linn
- Tartu Ülikool
- Vabaühenduste Liit
- Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
- VIVITA
- Võrumaa Arenduskeskus
Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
- Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
- Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.
Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.
Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe
10. mail leiab Tallinnas, Põhjala tehases aset sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäev. Pidulikul koostöökokkuleppe tseremoonial näitavad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise koostöösoovi nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.
„Kuigi Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tööd ligi 1800 inimesele ja teenivad umbes 45 miljonit eurot ettevõtlustulu aastas, on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon meil täna veel lapsekingades. Teiste riikide edusammude põhjal on alust pingutada, et viia valdkonnad pealavale,“ ütles siseminister Kristian Jaani, kes vastutab Eestis ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalse ettevõtluse valdkondade eest. Jaani sõnul näitab Siseministeerium koostöökokkuleppega liitudes, et näeb valdkondades suurt tulevikku.
Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.
Koostöökokkuleppega on liitunud erinevad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.
Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
- Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
- Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
- Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.
Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikme Erkki Kubberi sõnul on visioonid suured. “Tahame oma tegevustega arendada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi, et meil oleks võimekas sektor vähemalt 1000 sotsiaalse ettevõttega. Teha nii, et sotsiaalne ettevõtlus oleks normaalsus, mitte nišš. Just koostöös suudame seda teha,” kirjeldas ta eesmärke.
10. mail toimuval sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval astuvad üles valdkonna eestvedajad. Üritusel esinevad inspireerivad sotsiaalsed ettevõtted ja tehakse kokkuvõtteid viimased poolteist aastat kestnud SoFiMa projekti (“Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis”) tulemustest. Samuti antakse ülevaade Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomisest ning järgneva aasta jooksul toimuvatest arengutest.
Organisatsioonid, kes allkirjastavad koostöökokkuleppe:
1. Baltic Innovation Agency
2. EASi ja KredExi ühendasutus
3. Estonian Business School
4. Heateo Sihtasutus
5. Keskkonnaministeerium
6. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
7. Maaeluministeerium
8. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
9. Põhjala tehas
10. SEB Pank
11. Siseministeerium
12. Sotsiaalministeerium
13. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
14. Tallinna linn
15. Tallinna Tehnikaülikool
16. Tallinna Ülikool
17. Tartu linn
18. Tartu Ülikool
19. Vabaühenduste Liit
20. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
21. VIVITA
22. Võrumaa Arenduskeskus
Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad ühiskondliku eesmärgiga, panustades otseselt inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna parendamisse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad innovaatilisi lahendusi ning aina enam tekib juurde ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme lahendavaid iduettevõtteid. Valdkonna arenguid toimub jõudsalt ka Euroopas. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju.
Sündmus korraldatakse “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (SoFiMa)” projekti raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).
Foto: Veebruaris 2022 toimunud mõjuinvestorite ümarlaud.
Reedel, 22.aprill toimus Lasva Rahvamajas “Võrumaa laste- ja noorte teatrimängupäev”.
Kokku osales näitemängupäeval 8 teatritruppi. Lavale astusid:
- Lasva Rahvamaja laste näitering etendusega “Pugeja” lavastaja Katri Enno
- Varstu kooli 2. klass etendusega “Varjuteater kolm põrsakest” lavastaja Helina Tammemägi
- Vastseliina Gümnaasiumi 4.-6. klass etendusega “Ahastamapanev teatriskäik”, lavastaja Marje Ilves
- Võru Kreutzwaldi Kooli 3.b klassi näitetrupp etendusega “Saabastega kass” lavastaja Aigi Laine ja Erja Arop
- Antsla Gümnaasiumi 8. klassi Liisa Loreena Värtoni monoetendusega “Kui ma oleksin president” lavastajateks Zoja Mellov ja Liisa Loreena Värton. Juhendaja Annika Põldsepp.
- Varstu Kooli 6.-8. klass etendusega “Isevärki koolitund” lavastaja Riina Kööts
- Osula Põhikooli algklasside draamaring etendusega etendusega “Naeris moodsas kuues” lavastaja Tuulike Mölder
- Osula Põhikooli 3. klass etendusega etendusega “Tekstiliigid nagu naksti” lavastaja Tuulike Mölder.
Etendustele andsid tagasisidet žürii koosseisus: armastatud näitleja Inga Lunge, kultuuriedendaja ja Alle-Saija Teatritalu asutaja Ingrid Ulst ning näitemängjuht ja lavastaja Pille Täht. Źürii ülesandeks oli lisaks tagasisidele välja selgitada trupid, kes lähevad Võrumaad esindama kooliteatrite festivalile.
Algklasside arvestuses valiti Võrumaa teatripäeva laureaadiks Võru Kreutzwaldi Kooli 3.b klassi näitetrupp. Kaari Sillamaa laulumäng Charles Perraulti muinasjutu järgi lavastatud etendus “Saabastega kass” lavastaja Aigi Laine ja Erja Arop trupp esindab Võrumaad algklasside kooliteatrite riigifestivalil 27.- 28. mail Viimsi koolis.
Põhikooli arvestuses valiti Võrumaa teatripäeva laureaadiks Antsla Gümnaasiumi 8. klassi Liisa Loreena Värtoni esitatud monoetendus “Kui ma oleksin president” autor Liisa Loreena Värton ja lavastajateks Zoja Mellov. Etendus esindab Võrumaad põhikooli kooliteatrite riigifestivalil 13. – 15. mai Rakveres.
Aitäh kõikidele näitlejatele ning inspireerivatele juhendajatele! Soovime edu kahele näitetrupile maakonna esindamisel kooliteatrite riigifestivalidel.
Lisainfo: Sirje Kuuseorg Lasva Rahvamaja juhataja näitemängupäeva korraldaja
2019. aastal avastati rinna-, emakakaela-, ja jämesoolevähi sõeluuringu käigus kokku 384 uut vähijuhtu. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 2029 rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi esmasjuhtu. Seega iga viies vähijuht diagnoositi tervetel kaebusteta inimestel sõeluuringute käigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud episoodide tulemuste aruandest.
2019. aastal kutsuti rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest käis aasta jooksul mammograafias 43 558 naist, mis moodustas pea 56% kutsututest. Aasta varem osales sõeluuringul vaid 53% uuringule kutsutavatest. Sõeluuringul osalenud naistest leiti rinnavähk 249 juhul ning Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi naistel 2019. aastal 843 rinnavähi esmasjuhtu (kõik vanusrühmad kokku), nendest juhtudest 29% leiti sõeluuringu käigus.
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2019. aastal 56 659. Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 26 094 naisele (46%-le kutsutavatest naistest). Võrreldes aasta varasemaga on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti vähk 25 ning vähieelsed muutused 34 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 161 emakakaelavähi esmasjuhtu (kõigis vanuserühmades kokku) neist sõeluuringul avastati 16%.
Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2019. aastal 68 050 meest ja naist. Neist käis uuringul 54% ehk 36 691 meest ja naist. Vähk leiti 111 juhul ja vähieelsed muutused 583 korral. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 1019 jämesoolevähi esmasjuhtu (k.a. sõeluuringuga hõlmamata vanuserühmad), seega kõigist jämesoolevähi juhtudest 11% diagnoositi sõeluuringul.
Sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude arv 2019 aastal oli suurim alates 2015. aastast, mil vähi sõeluuringute register loodi ning vastavat iga-aastast statistikat koostöös vähiregistriga avaldama hakati, mis on seletatav eelkõige andmete parema laekumisega.
„Sõeluuringul avastatud vähipatsientide ravi tulemus on võrreldamatult parem nendest, kes pöördusid arsti poole kaebustega. Lisaks varasemas staadiumis diagnoositavale vähihaigusele võimaldab emakaela- ning jämesoolevähi sõeluuring avastada ja ravida tekkinud haiguslikud muutused juba vähieelses staadiumis, mille korral ravi on efektiivne ning tervistumine on täielik,“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo.
Eestis kutsutakse 2022. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Kutsutavate hulgast arvatakse välja need naised, kes on käinud eelneva 12 kuu jooksul mammograafia uuringul. Seega on sel aastal rinnavähi sõeluuringule oodatud 1954., 1956., 1958., 1960., 1962., 1964., 1966., 1968., 1970. ja 1972. aastatel sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 86 236 naist.
Emakakaelavähi sõeluuringule on kutsutud tänavu 73 604 naist, sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutaks 30–65 aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela-, tupe-, või vulvavähk.
Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud jämesoolevähki või tehtud sõelkoloskoopiat.
Sellel aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule kokku 68 050 meest ja naist sünniaastatega 1954, 1956, 1958 ja 1960 ja 1962.
Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Eesti Haigekassa sõltumata ravikindlustusest. Kui Rahvastikuregistri andmetel Eestis elav inimene omab välisriigi ravikindlustust ja puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.
Info sõeluuringul käinutest laekub Vähi sõeluuringute registrisse Tervise infosüsteemist ning Haigekassa raviarvetelt ja kinnitunud vähidiagnoosid Eesti Vähiregistrist.
Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt: https://soeluuring.ee
Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Kultuurivaldkonna tegevuskava “Loov Võru maakond” loomise raames toimus II Visioonipäev
Võru maakonna kultuurivaldkonna eestvedajad kohtusid eile, 19. aprill Võru Kandles, II Visioonipäeval!
Projektipartner Ragnar Siil, Creativity Lab andis ülevaate kultuurivaldkonna veebiuuringu tulemustest. Meie maakonnast osales veebiuuringus 105 inimest.
Päeva teises pooles valisime välja kolm olulisemat teemat ning panime kirja tegevused, mida üheskoos lähimal ajal ellu viia.
Peagi avaldame uuringutulemused ka meie kodulehel.
Aitäh, kõikidele, kes on andnud oma sisendi kultuurivaldkonna tegevuskava loomisel. Tugeva meeskonnana üheskoos jõuame palju kaugemale!
Kõigi toimunud tegevuste ja koolitusmaterjalide kohta saad täpsemalt lugeda meie veebilehelt
*Teekonna järgmised punktid on:
- Noorte kultuurikorralduse seminar HÜPPELAUD – mai 2022, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
- Loov Võru maakond raporti ja strateegia tutvustamine juhtgrupile – mai 2022 Võru linn, Ragnar Siil ja Astrid Hallik
Projektipartnerid: Ragnar Siil (Creativity Lab Academy juht), Astrid Hallik Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Infopäev on suunatud Eesti peredele, kus on muresid laste (õues)liikumises, toitumises ja söömisharjumustes. Infopäevale ootame kõiki huvilisi, aga ellkõige lastega peresid.
Infopäevast:
Oleme koostöös teemaga haakuvate inimestega (Tagli Pitsi- toitumisekspert, Heili Heinaste-liikumisõpetaja, Siim Emajõe– suurpere näide ja Evelyn Esajas– koolitoidu valdkonna spetsialist) ja soovime Eesti peredele tutvustada toitumist ning menüü koostamist koolis ja -lasteaias, anda näpunäiteid toitumisest ning püüame vastuse leida küsimusele, kuidas süüa? Oleme selles valdkonnas spetsialistid ja- praktikud, Infopäev on meie vaatest ning muredest lähtuv, mida me igapäevaselt oma töös näeme ja kuuleme.
Lisaks on meiega ühinenud ka liikumisõpetaja, kes infopäeva jooksul viib pered nn.õue, ehk me üheskoos paneme infopäeval aktiivselt liikuma ja kaasa mõtlema oma laste toitumisest ning liikumisest tervikuna. Viimasena liitub meiega üks suurpere, kes annab näpunäiteid, kuidas edendada toitumist ja liikumist suures peres.
Infopäeva idee on alguse saanud murest, mida laste juures igapäevaselt oma töös näeme. Infopäeval edendame laste teadlikke valikuid toitumises ja -liikumises. Infopäev on kõigile osalejatele tasuta.
Infopäeva sisendiks meile ja väikene küsitlus peredele on siin: https://admin.tai.ee/poll/index.php/936765?lang=et
Infopäevale registreerimine on siin: https://forms.gle/zxTepba28m2mCGdb9
Lisainfo:
Eesti Koolitoidu Liit
Mob: (+372) 5596 0194
E-mail: eestikoolitoit@gmail.com
6.-8. aprill toimusid projekti “Loov Võru maakond” tegevuskava loomise käigus kohtumised igas maakonna viies omavalitsuses.
Kohtumiste eesmärk oli veelkord kaardistada kultuurivaldkonnas laiemalt kõige olulisemad teemad, mida iga omavalitsus enda piirkonna sees kui ka maakonnaüleselt lähiaastatel soovib hoida fookuses, et tagada kultuurivaldkonna jätkusuutlikkus, hoida meie kultuuri ja eripära ning arendada piirkonnas loomemajandust.
Tegevuskava loomise käigus on toimunud avaseminar, I strateegiapäev, kohtumised igas meie omavalitsuses, kolm koolituspäeva, veebipõhineuuring ning sellele järgneb nüüd II strateegipäev 19. aprill Võru Kandles!
II Strateegipäeval teeme kokkuvõtted kohtumisest ja veebipõhisest uuringust ning lepime üheskoos kokku konkreetsed tegevused tegevuskava loomiseks.
Kultuurivaldkonna tegevuskava “Loov Võru maakond” protsessi ja loomist juhib Creativity Lab ja toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
Pärast kahte aastat toimub 14. mail kell 18 Kubija lauluväljakul taas Võru maakonna laulu – ja tantsupidu, kandes nime “Pidu meie õuel”.
Tänu keerulisele koroonakriisist tulenevale ajale pole juba kaks aastat meie traditsiooniline iga- aastane maakonna laulu- ja tantsupidu toimunud. Sel aastal on ettevalmistus periood hoogsalt käimas ja pidu toimub. Peol astuvad üles maakonna laulu-, tantsu-, võimlemiskollektiivid, puhkpilliorkestrid, nii laste- noorte – kui ka täiskasvanute kollektiivid ja ka külalised naaber maakondadest. Eraldi on peo repertuaaris folklooriplokk ja seto plokk. Ei puudu ka üllatusesinejad. Lauljaid saadab maestro Riivo Jõgi poolt kokku pandud ansambel. Peole on registreerinud üle 1500 esineja.
Lavastaja Andre Laine sõnul saab dekoreeritud laululavast ühe tavapärane eestlase kodu: “Kui on pidu, siis on oodatud peole lustima ka külalised naaber maakondadest. Lavastus räägib suguvõsa kokkutulekust, kuhu saabuvad lapsed, lapselapsed, tädid, onud, lellepojad. Kokkutulek möödub põnevalt ja sündmusterohkelt. Pidu kestab mitu tundi, sest mitu aastat pole meie kollektiividel olnud võimalus kokku saada ja ühiselt laulda, tantsida ning muusikat teha. Ka kogu lavastus sünnib ühises koostöös, kuhu on kaasatud mitmed kollektiivide juhid ja meie noored näitlejad”
Peo toimumist toetavad: SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru maakonna omavalitsused, Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus
Pidu on tasuta! Kõik on oodatud nautima taas suurejoonelist maakonna laulu – ja tantsupidu!
Lisainfo:
Kristi Vals Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist +372 59129200 kristi.vals@vorumaa.ee
PRESSITEADE
04.04.2022
SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kandidaate Võru maakonna aasta ema tunnustamiseks
Aasta ema kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta ema kandidaadiks võib üles seada maakonnas elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.
Võru maakonna aasta ema aunimetuse andmise statuut ja taotluse vorm on leitav Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel. Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.
Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta ema“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.
Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprill 2022.
Aasta ema tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Rõuge vallas elav ema Katrin Roop
Tänavune aasta ema kuulutatakse välja emadepäeval, 8. mai toimuval emadepäevale pühendatud kontserdil Võru Kandles.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee
Pühapäeval, 3. aprillil toimus Misso Rahvamajas 24. Võrumaa vokaalansamblite päev „Kevad on tulnud, nüüd laul las kajada…“
Vokaalansamblite päeval esinesid ans. Vannamuudu, duett Mahe, Vastseliina Heldela, Trio ja Viitina mehed. Päeva meeleolu lõi kapell Vannamuudu. Päev lõppes koos laulmise ja tantsimisega.
Vokaalansamblite päeva pikaaegne korraldaja Edda-Karin lausus, et “laulupäevale oli registreerinud küll rohkem ansambleid, kuid ikka kimbutab meid see paha viirus. Aga kokkutulnud kollektiivid olid seda päeva väga oodanud. Sel päeval sai kuulda imeilusat laulu. Suur aitäh Teile lauljad, kes Te armastate laulda”.
Suur tänu kõikidele juhendajate: Lilia Vildo, Erja Arop, Ive Ruusamäe,Helmut Venne, Valdur Helm ja E-K Luht.
Vokaalansamblite päeva toetasid: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võrumaa Arenduskeskus
Kohtumiseni 2023 a., siis juba juuubelihõngulisel laulupäeval.
Lisainfo:
Kristi Vals
SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist
kristi.vals@vorumaa.ee; mob: +372 5912 9200
Laupäeval leidis aset esimene kohtumine Võru Ukraina keskuses, mille tegevust koordineerivad Europe Direct Võru ning siinsed vabatahtlikud.
Keskuses saavad Ukraina sõjapõgenikud kohtuda ning neile jagatakse kohalikku infot.
Sellel nädalal on keskuses plaanis mitmeid ettevõtmisi: teisipäeval alustab tööklubi, kolmapäeval räägitakse siinsest sotsiaaltoetustuste süsteemist ning neljapäeval saavad huvilised hakata õppima eesti keelt.
Lisainfo: Astrid Org, Europe Direct Lõuna- Eesti Võru kontaktpunkti juhataja , tel 5309 0923, astrid.org@vorumaa.ee
Tänavune Päästeameti projektikonkurss keskendub veeõnnetuste ennetamisele. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Projekti taotluse tingimused asuvad https://www.rescue.ee/et/projektikonkurss-2022 ning taotluse esitamise tähtaeg on 28.03.2022 16:00.
Veeõnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel kasvutrendis nii Eestis kui ka naaberriikides. Mullu jättis Eestis oma elu märga hauda 60 inimest. Harilikult on Päästeameti projektikonkursi eesmärk kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, seda ka tänavu, kuid keskendutakse just veeohutusele ja selle tagamisele just füüsilise keskkonna parandamise abil. „Seisame silmitsi kolme põhiprobleemiga – uputakse igas vanuses kalastamisel ja suplemisel ning vanemas eas saavad saatuslikuks kodu läheduses asuvad veekogud. Nii võtsimegi tänavu sihiks toetada just nende kolme õnnetustegrupi ennetusmeetmeid,“ selgitab ennetustöö osakonna nõunik ja projektikonkursi üldkoordinaator Kaisa Üprus-Tali.
Kalastajate uppumiste põhipõhjuseks on turvavarustuse puudumine. Veesõidukiga kalajahile minnes mõeldakse pigem mugavusele kui ohutusele, jäetakse päästevest paati ja selga panemata või hoopiski poodi. Teadagi on päästevestist kasu vaid siis, kui see on seljas, sest õnnetuse korral vees olles on oranži abilist selga saada juba pea võimatu. Võru valla vabatahtlikud päästjad tulid välja elupäästva ideega paigaldada populaarsete veekogude äärde päästevarustuse kapid, kust on võimalik vajadusel laenata nii päästeveste kui ka muud -varustust. „Tänuväärt idee võiks saada laiemat kasutust ja see on üks erilahendustest, mida võib projektikonkursi raames taotleda,“ sõnab Üprus-Tali.
Suvekuudel suplemisel uppujate arv on küll vähenenud, kuid sellegipoolest uppus mulluse kuumalaine ajal vähemalt kolm inimest nädalas. „Suplemise teevad ohutumaks ohtlikust prügist puhastatud ujumiskohtade põhjad, parandatud ja turvalised (sh libisemiskindlad) vettehüpete sillad mineku kohad, lisaks parandatud või paigaldatud viitega veekogu ohtudele veeohutusstendid,“ ütleb ennetustöö osakonna nõunik. Ka seesuguste tegevuste elluviimiseks võib projektikonkursi rahastust taotleda.
Iga-aastaselt on suureks murekohaks eakate uppumised. Mullu uppus vette kukkumiste ja libastumiste tagajärjel 30 inimest, mis on viie aasta õnnetu rekord. Veel üks moodus teha ohutumaks kogukonna ümbrust läbi projektikonkursi rahastuse, on muuta füüsiliselt ohutuks (eelkõige eakate) kodude lähedal asuvaid veekeskkondi. Selleks on abi veekogude kallaste puhastamisest ja kõva pinnasega täitmisest, veekogudest möödaviivate jalgteede korrastamisest ja nende lähedusse piirete paigaldamisest, ohtlike purrete, lagunenud jalakäijate ja paadisildade asendamisest või parandamisest ning aiamaade ja muude veevõtukohtade läheduses asuvate kastmisvee kättesaamisvõimaluste parandamisest.
„Tänavu on meie eesmärk olla võimalikult pandlik ja bürokraatiavaba – näiteks piisab, kui e-maili teel saadetakse pilt katkisest purdest, summa, mis võib selle parandus või uue paigaldus maksma minna ning mitu inimest sellest kogukonnas abi saab,“ sõnab projektikonkursi üldkoordinaator. Tegevuste elluviimise vahemik on 1. maist kuni 31. augustini. Üprus-Tali sõnul üheks heaks võimaluseks veeohutuse praktilisi tegevusi ühiselt kogukonnaga plaani võtta ja ellu viia on 7. mail toimuv „Teeme Ära“ talgupäev. Päästeametilt taotletavate rahaliste vahendite alammääraks on 50 ja ülemmääraks on 5 500 eurot.
Päästeameti projektikonkursil on pikk traditsioon ning aastate pikku on keskendutud erinevatel keskkonnaprobleemidel, tuues kasu ja ohutust kogu ühiskonnale. Projekt on laia ampluaaga – läbi aastate on tegeletud vee- ja tuleohutusega ning viimastel aastatel seati eriline rõhk erivajadustega inimeste abistamisele.
Taotlus tuleb esitamise eel kooskõlastada regionaalse koordinaatoriga, kelleks on Valga-, Põlva-, Võru-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaal Riivo Mölter riivo.molter@rescue.ee tel.53479787.
Riivo Mölter
Ennetusbüroo
ennetuspartner
mob: +372 5347 9787
Riivo.Molter@rescue.ee
PÄÄSTEAMET
Jaama 207 | 50705 Tartu
www.rescue.ee
http://www.facebook.com/paasteamet
„Meie lähiajaloos pole vabatahtlike ühenduste ja vabatahtlike liikumiste rolli ühiskonnas nii hinnatud kui praegu. Eesti inimeste tahe ja soov oma aega ning ressursse vabatahtlikku töösse panustada on Ukraina kriisi taustal tõusnud eriti kõrgele,“ ütles siseminister Kristian Jaani.
„Abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, merepäästjad, Häirekeskuse vabatahtlikud ja naabrivalve aitavad turvalisust luua ja hoida. Täna on väga paljud vabatahtlikud tagamas turvalisust nii Eesti inimeste jaoks kui abistamas ka Ukraina sõja tõttu kannatavaid inimesi. Nende panus meie kõigi turvalise elu tagamiseks on asendamatu,“ ütles siseminister Kristian Jaani. „Et vabatahtlike ind ja tegutsemistahe püsiks, on oluline, et nende tegevust toetatakse ja märgatakse. Viimast väärivad ka vabatahtlike toetajad ning just seetõttu tunnustame juba üheteistkümnendat aastat vabatahtlike rühmi ja täname inimesi, ettevõtteid ning asutusi, kes panustavad läbi toetuste meie riigi turvalisusse,“ lisas siseminister.
Sel aastal on lisandunud tunnustatavatesse kategooriatesse ka vabatahtlike tugisamba ja uuendaja kategooriad. Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetus antakse Siseministeeriumi valitsemisala asutuse töötajale, kes oma tulemusliku tegevusega on toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate, abipolitseinike, Häirekeskuse vabatahtlike või naabrivalve tegevust. Aasta uuendaja tunnustus antakse Siseministeeriumi valitsemisalas (sh asutused ja vabatahtlikud koostööpartnerid) ellu viidud märkimisväärse uuenduse eest (nt uudne infovahetus, e-õppevorm, uus töövahend vms), mis on aidanud kaasata siseturvalisuse vabatahtlikke.
Siseministeerium ootab ettepanekuid seitsmes kategoorias:
- aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm
- aasta vabatahtlik merepäästeühing
- aasta abipolitseinike rühm
- aasta naabrivalve piirkond
- aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja
- aasta vabatahtlike tugisammas
- aasta uuendaja.
Kandidaate saab esitada siseministeeriumi kodulehe veebivormi kaudu Samal leheküljel saab tutvuda ka eelmiste aastate tunnustatutega. Auhinnatud vabatahtlikud ja nende toetajad tehakse teatavaks 26. aprillil toimuval pidulikul vastuvõtul.
Möödunud aastal osutus parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks MTÜ Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts, kelle eesmärk on pakkuda ööpäevaringselt maksimaalselt head päästeteenust. Parimaks vabatahtlikuks merepäästeühinguks nimetati mullu MTÜ Hanila Tuletõrje Selts, mis tegutseb pika ajalooga rannakalurite tööpiirkonnas Häädemeestel, Pärnumaal. Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai 2021. aastal Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga abipolitseinike rühm. Aasta Naabrivalve piirkonnaks sai Uuesalu Naabrivalve sektor. Fotomaterjal eelmise aasta tunnustatutest leiab Siseministeeriumi Flickri kontolt.
Eestis on pea 500 vabatahtlikku merepäästjat, ligi 1200 abipolitseiniku ja veidi üle 2300 vabatahtliku päästja. Häirekeskuse Riigiinfo telefoni teenusesse on kaasatud üle 200 vabatahtliku. Naabrivalvega on liitunud 10 898 majapidamist 589 erinevas paigas Eestis.
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kolmanda uuringuga õpilaste kasvu seires, mis võimaldab jälgida muutusi koolilaste kasvamises ja tervisekäitumises ning pakub laste kasvukeskkonna mõjutajatele teaduspõhist teavet tervislike harjumuste kujundamiseks. Muuhulgas on eesmärk pakkuda lahendusi, kuidas pidurdada laste seas tõusuteel olevat ülekaalutrendi.
Eestis kolmandat korda toimuv uuring on osa Euroopas iga kolme aasta tagant toimuvast õpilaste kasvu seirest. Üle-euroopaliselt uuritakse õpilaste seas ülekaalu ja rasvumise trende ning seoseid ülemäärase kehakaalu ja erinevate riskitegurite vahel.
Sarnaselt ülemaailmsele suundumusele on liigse kehakaaluga inimeste osakaal ka Eestis aasta-aastalt kasvanud, ulatudes täiskasvanute seas 2020. aastal juba 52 protsendini. „Varasemalt valdavalt täiskasvanute probleem on üha rohkem levimas ka laste seas ja ülemäärane kehakaal küündib algkoolilastel tänaseks juba ligi 30%-ni. Ülekaal lapseeas suurendab aga mitmete haiguste riski täiskasvanuna, nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused ja diabeet,“ märkis uuringu vastutav uurija Eha Nurk Tervise Arengu Instituudist.
Õpilaste kasvu uuringus kutsutakse tänavu märtsist juunini osalema ligikaudu 17 000 last 197 koolist. Lisaks 1. ja 4. klassidele kaasatakse sel aastal ka 7. klasside õpilased. „Alustasime 2015/16. õppeaastal esimese klassiga, kolm aastat hiljem toimunud uuringus lisandus neljas ja nüüd ka seitsmes klass – nii saame jälgida, kuidas samade koolide samade klasside õpilaste kasvamine ajas muutub, samuti seda, milline on neid mõjutav keskkond nii koolis kui kodus. Seekord saame juba vaadata muutusi pikema aja jooksul ja võrrelda ka Eesti suundumusi muu Euroopaga,“ selgitas Nurk. Tema sõnul annab uuring usaldusväärse teaduspõhise sisendi poliitikakujundajatele ja olulist teavet ka lapsevanematele. „Oleme uuringumeeskonnaga väga tänulikud kõikidele, kes on varasemates uuringutes kaasa löönud ja loodan väga, et kõik kutse saajad osalevad aktiivselt ka käesoleval aastal,“ lisas Nurk.
Uuringus osalevate õpilaste seas viiakse koolides läbi antropomeetrilised mõõtmised, millega kogutakse andmed laste pikkuse, kehakaalu, talje- ja puusaümbermõõdu kohta. Lisaks palutakse kooli esindajal täita lühike kooli iseloomustav küsimustik. Küsitletakse ka peresid, et vaadata, kuidas mõjutavad lapse kasvamist kodused valikud.
Varasemate uuringute andmed näitavad, et vanusega suureneb õpilaste ülekaal – kõrvutades 2016. aasta 1. klassi ja 2019. aasta 4. klassi õpilaste tulemusi tõusis kolme aastaga nii ülekaaluliste (17%-lt 21%-le) kui ka rasvunud õpilaste osakaal (10%-lt 12%-le). Mõju kehakaalule avaldavad paljud tegurid, nende seas liikumis- ja toitumisharjumused, une- ja ekraaniaeg.
„Harjumusi kujundavad nii kodu kui ka kool. Muuhulgas uurime, millised on koolides pakutavad liikumisvõimalused, mida lapsed koolilõunaks saavad ja kas on alternatiivsete valikute võimalusi. Samuti selgitame välja, kas viiakse läbi tervislikke harjumusi kujundavaid algatusi ja milliseid toitumisega seotud teemasid õppekavas käsitletakse. Ka peredelt küsime taustaandmeid juurde. Kõik need teadmised annavad meile suuna, milliseid muutusi ette võtta ja kuidas pidurdada tõusuteel olev ülekaalutrend,“ ütles Eha Nurk.
Õpilaste kasvu uuring on väljatöötatud Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide ja seiret läbiviivate riikide koostöös. Antropomeetrilisi mõõtmisi ja taustaandmete kogumist küsimustike abil korraldab Eesti Uuringukeskus. Kogutavaid andmeid analüüsitakse nii riiklikul kui Euroopa tasandil.
2021/22. õppeaasta õpilaste kasvu uuringu tulemused avaldatakse järgmisel aastal. Viimase, kolm aastat tagasi läbi viidud uuringu tulemuste lühikokkuvõte on saadaval TAI veebilehel: https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-12/TAI_infograafika_laste_kehakaal_web.pdf, samuti raport: https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-opilaste-kasvu-seire-201819-oppeaasta-uuringu-raport-who-childhood-obesity. Uuringu ülevaatlik tutvustus: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud/eesti-opilaste-kasvu-uuring-cosi.
Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis
Austatud Võru maakonna ettevõtjad!
Juba nädalaid toimub Ukrainas naaberriigi agressioon, mis on sundinud miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma. See on üleilmne humanitaarkriis, mis mõjutab meid kõiki. Võru maakonda on juba saabunud esimesed sõjapõgenikud, kes vajavad kohaliku kogukonna abi, et end siin võimalikult turvaliselt tunda. Põgenike siin viibimise aeg on kahjuks praegu prognoosimatu.
Mitmed Võru maakonna ettevõtjad on andnud teada oma valmisolekust toetada maakonna omavalitsusi, et valmistuda põgenike vastuvõtmiseks.
Kutsume teid, head ettevõtjad, üles teada andma oma toetamissoovist. Toetada saab rahaliselt, oma teenustega või sobiva kaubaga. Näiteks on abi vaja põgenike majutuse ettevalmistamisel, riiete soetamisel jne. Täpsemad vajadused selguvad jooksvalt, seetõttu on nimekiri pidevas täiendamises…
Annetusi kogume vajaduspõhiselt. Oluline on saada info ettevõtjate valmisolekust panustamiseks ning millega panustada soovitakse. SA Võrumaa Arenduskeskus viib omavalitsuste vajadused ja ettevõtjate pakkumised kokku. Anna teada oma panustamissoovist: ukraina@vorumaa.ee.
Kui soovid koheselt rahaliselt toetada, siis saad teha seda läbi Eesti Punasee Risti konto: EE742200001180001436, märkides juurde selgituse “Ukraina põgenikud, Võru maakonnas”. Eesti Punane Rist on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja. NB! Annetuse summast läheb 10% Punase Risti üldkulude katteks.
Laekunud annetuste kasutamise üle peame eraldi arvestust ning kasutamise arutame läbi omavalitsuste ja ettevõtjate esindajatega.
Lisaks annetustele saate toetada põgenikke ka töökoha pakkumisega. Anna oma valmisolekust tööd pakkuda teada: https://www.onlineexpo.com/ee/tookohad-ukrainlaste-jaoks-eestis/
Paneme seljad kokku ja liigume ühise eesmärgi nimel!
Tiit Toots, Ursel Kaarna, Indrek Klampe ja Janar Oru
Täpsem info:
Tiit Toots
Juhatuse liige
SA Võrumaa Arenduskeskus
+372 514 5985
tiit.toots@vorumaa.ee
SA Võrumaa Arenduskeskuse 104. aastapäeva pidulik kontsert-aktus “KÜLA ELAB”
Lavastaja Tea Kõrs
Võru maakonna kõrgeimate autasude üleandmine
22. veebruar 2022 kell 18.00 otseülekanne Võru Kandle kontsertsaalist.
Ülekannet saab jälgida:
Võrumaa Arenduskeskuse FB lehel https://fb.me/e/36evTEqFv
ja YouTube kanalil https://youtu.be/4i2_NsgSap0
Lisainfo:
Kristi Vals, SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200
Neljapäeval, 3. veebruaril kulmineerusid Tartu Ülikooli Delta keskuses kuus kuud kestnud SoFiMa projekti inkubatsiooniprogrammid. Mõlema inkubatsiooniprogrammi kolm parimat meeskonda tulid kokku, et astuda lavale ja esitleda oma ideid investorite ja sotsiaalse ettevõtluse kogukonna esindajatest koosnevale žüriile.
Pitchimise järel valis žürii välja võitjad:
- Peaauhinna ehk 1000 € rahasüsti maailma muutmiseks võitis Selena project
- Eriauhinna SEB pangalt – 3 mentorsessiooni Siim Lepsikuga, Net Groupi innovatsioonijuhiga – võitis Palumõisa loomekodu
- Eriauhinna Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikult – 4 tundi ehk 400 € väärtuses turunduse ja müügi alast konsultatsiooni – võitis Banned Books
- Eriauhinna Baltic Innovation Agencylt – 10 tundi ehk 1000 € väärtuses nõustamist rahastuse kaasamisel – võitis Palumõisa loomekodu
Palju õnne kõigile võitjatele! Jõudu ja jaksu kõigile inkubatsiooniprogrammides osalenud meeskondadele oma sotsiaalsete ettevõtete arendamisel!
Inkubatsiooniperiood
SoFiMa projekti raames toimus paralleelselt kaks inkubatsiooniprogrammi. Septembris alustas TLÜ Social Entrepreneurship Incubator, kus osales seitse tiimi Eestist ja välismaalt. Virtuaalse inkubatsiooniprogrammi raames arendati sotsiaalse ettevõtluse ideid erinevates töötubades ning koostöös mentoritega. Paralleelselt alustasid kümme meeskonda oma teekonda Võrumaa sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, mis oli ennekõike suunatud kohaliku kogukonna murede lahendamisele. Võru inkubatsiooniprogrammis aitasid oma ala eksperdid arendada loodava lahenduse sisu, kohandada finantsmudelit, hinnata idee laiemat mõju, jmt. Inkubatsiooniprogrammiga liitudes olid meeskondade ideed erineva küpsusastmega, kuid kõik astusid edasi jõulisi samme oma idee edasi arendamisel.
Viimane pingutus
Mõlemas inkubatsiooniprogrammis valiti välja kolm parimat meeskonda, kes kvalifitseerusid Demo Dayle:
- kogukond.online – veebiportaal kogukonna omavaheliseks suhtluseks, sh toidupäästeks;
- Maana – tööruumid erivajadustega inimestele puutöö õppimiseks ja mööbli restaureerimiseks;
- Palumõisa loomekodu – maalähedane isemajandav kogukond vanemaealistest erksatest inimestest;
- Banned Books – keelatud raamatute muuseum Tallinnas;
- CollabMaker – globaalne koostööplatvorm vabatahtlikele, MTÜdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele;
- Selena project – taaskasutatavad naiste hügieenitooted.
Need meeskonnad said demopäevale eelnenud nädalatel täiendavaid juhiseid oma idee veenvaks esitlemiseks. Demopäeva hommik algas meeskondadele tegusalt – nad pidi tegema esimese prooviesitlemise koolitajale Aleksander Tõnnissonile (Cocoon Ventures). Aleksander jagas meeskondadele veel viimaseid näpunäiteid ja soovitusi esitluste kohendamiseks.
Investorite ümarlaud
Samal ajal kui meeskonnad said viimaseid näpunäiteid, toimus paralleelselt põnev arutelu mõjuinvesteeringute teemal. SoFiMa projekti üheks oluliseks osaks on kokku tuua valdkonna olulisi osapooli, sealhulgas investoreid ja sotsiaalseid ettevõtteid ning mõjuorganisatsioone. Just seda rolli täitis ka ümarlaud. Ümarlaual tutvustasid projekti liikmed peagi valmivate analüüside esmaseid tulemusi, väliseksperdid pidasid inspireerivaid kõnesid ning toimus avatud arutelu mõjuinvesteeringute tulevikust Eestis.
EVPA analüütik Gianluca Gaggiotti andis ülevaate mõjuinvesteeringute trendidest Euroopas. EVPA ehk European Venture Philanthropy Association on üks peamisi võrgustikke, mis regulaarselt analüüsib ja kaardistab sotsiaalsele mõjudele keskenduvaid investeerimisfonde Euroopas. Inpulse tegevjuht Bruno Dunkel tutvustas Belgias asuva mõjuinvesteeringute investeerimisfondi Inpulse toimeloogikat ja nende üle-Euroopalist Helenos investeerimisfondi.
Ümarlaua arutelul paigutati Eestis tegutsevaid fonde mõjuinvesteeringute spektrile. Leiti, et Eesti mõjuinvesteeringute turg on hetkel veel vähe arenenud, kuigi investorite poolt on näha kasvavat huvi.
Demo Day – inkubatsiooniprogrammide lõpuüritus
Pealelõunal tulid koolitusel ja ümarlaual osalenud osapooled kokku ning käes oli hetk, mida paljud olid oodanud. Igal meeskonnal oli aega 3 minutit oma sotsiaalse ettevõtte idee pitchimiseks. Seejärel tuli 7 minuti jooksul vastata žürii küsimustele. Žüriisse kuulusid Erkki Kubber (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Evelin Allas (SEB pank), Jorma Laiapea (Limitless Impact Investments), Rene Tõnnisson (Baltic Innovation Agency) ja Pirkko Valge (Heateo Sihtasutus).
Järgmised sammud
SoFiMa projekt jätkab oma tegevusi 2022. kevadel. Ees on veel mitmed olulised üritused ministeeriumite ametnike, kohaliku tasandi poliitikakujundajatega ja pangandussektoriga. Samuti avaldatakse SoFiMa projekti raames läbiviidud uuringud.
SoFiMa projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi.
Projekti rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI). Artikli sisu ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid.
Projekti „Loov Võru maakond“ raames on valminud veebiuuring, mida väga palume, et täidaksite ja jagaksite infot enda majas, piirkonnas, asutustega, organisatsioonidega jne, kes kultuurikorraldusega Võru maakonnas kokku puutuvad.
Projekti „Loov Võru maakond“ eesmärk on tähtsustada kultuuri rolli Võru maakonna arengus, parandada maakonnaülest koostööd, toetada kultuurivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste ning pakkuda kõikidele inimestele mitmekülgsemaid võimalusi kultuuri tegemiseks ja kultuurist osasaamiseks.
Veebiuuringus on palutud osalema kõik kultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed Võru maakonnast ning teiste valdkondade esindajad, kes kultuurikorraldusega kokku puutuvad, sealhulgas:
- Kunstide valdkonnas tegutsejad – sh kunstnikud, muusikud, kirjanikud, etenduskunstnikud, filmitegijad jt
- Kultuuripärandi valdkonnas tegutsejad – sh muuseumitöötajad, raamatukogutöötajad, rahvakultuuriga tegelejad (juhendajad, koorilauljad, tantsijad), käsitööga tegelejad, muinsuskaitsega tegelejad, kultuurivaldkonna teadustööga tegelejad jt
- Kultuurikorraldajad ja -ametnikud– sh valdade kultuurispetsialistid, rahvamajade ja kultuurikeskuste juhatajad või töötajad, festivalide korraldajad jt
- Loomeettevõtjad– sh kultuuril ja loovusel põhinevate toodete ja teenuste pakkujad ning disaini- ja arhitektuuriettevõtjad, loomekeskuste eestvedajad, kultuurivaldkonnale tehnilist tuge pakkuvad ettevõtted, kultuuriturismiga tegelevad ettevõtjad jt
- Hariduse ja järelkasvuga seotud inimesed– sh ringijuhid, loovate erialade õpetajad koolides, lasteaedades ja huvihariduses, noortekeskuste töötajad jt
- Teiste seotud valdkondade esindajad– sh päevakeskustes ja hooldekodudes eakatele kultuurisündmuste korraldajad, küla- ja kogukonnaliikumise eestvedajad, maakonna turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevad spetsialistid jt
Uuring on anonüümne ning keskendub peamiste tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisele ning uute ideede kogumisele. Uuringuga ei koguta isikuandmeid. Uuringule vastamine võtab ligikaudu 15-20 minutit. Aitäh!
Link on uuringule on siin: https://my.forms.app/form/61d6c3c0217e287cb47c7f4b
Küsimustele vastamise tähtaeg on 31. jaanuar.
Kontakt: Ragnar Siil (Creativity Lab, ragnar.siil@creativitylab.ee) ja Kristi Vals (Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, telefon: +372 59 129 200 kristi.vals@vorumaa.ee)
Suur tänu, et olete valmis panustama “Loov Võru maakond” tegevuskava koostamisse!
Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/projektid/loov-voru-maakond/
11.jaanuaril toimus Võru Kultuurimajas Kannel Võru maakonna mahetootjate kohtumine. Toimkonna eesmärk oli avastada võimalusi ja luua eeldusi Võru maakonna koolide ja lasteaedade mahetoorainega varustamiseks.
Eesmärke ja võimalusi tutvustasid:
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots (Võru maakonna haridusasutuste mahetoidule üleminek)
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu (Mida toob 2022. aasta ja uus toetusperiood 2023. aastast)
PRIA Eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja Kadri Koel (Kas Võru Maakonna põllumehed suudavad varustada toorainega oma maakonna koolid-lasteaiad?)
P.Dussmann Eesti OÜ Lõuna-Eesti toitlustusjuht Auli Vilep
(Lõuna-Eesti koolide mahetooraine vajadused)
AS A.M.F.Hulgi laojuht Illimar Siska
(Hulgikaupleja vajadused ja eeldused töö sujuvaks korraldamiseks)
Toimkonda korraldasid Võrumaa Arenduskeskus SA ja Setomaa Liit MTÜ
Fotod: Kaisa Äärmaa
Eile, 11.01 toimus projekti “Loov Võru maakond” Visioonipäev, Vastseliina Rahvamajas.
Visioonipäeval arutleti üheskoos, millised on hetkel kultuurivaldkonna trendid, tugevused ja väljakutsed meie maakonnas ning millist kultuurielu ja kultuurikorraldust meie maakonnas soovime.
Arutelu modereerisid: Ragnar Siil, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
Järgmine kohtumine toimub 21. jaanuaril Tsooru Rahvamajas.
Projekti toimumist toetab: Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Sotsiaalfond
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
Fotod: Birgit Pettai
Alates 10. jaanuarist suureneb kaheks nädalaks kampaania „Kolmega on kindlam!“ raames kogu Eestis märkimisväärselt nii vaktsineerimiskohtade kui ka -aegade hulk ning lisanduvad uued etteregistreerimiseta vaktsineerimispunktid ostukeskustesse.
„Jaanuar on tõhustuskuu! Tõhustusdoosi tegemine on parim kaitse, mis meil kõigil on võimalik endale täna väga kiiresti leviva koroonaviiruse omikrontüve vastu saada. Seda nii nakatumise, kuid eeskätt just raske haigestumise ehk haiglaravile sattumise vastu. Lisaks on tõhustusdoosi tegemine ka ainus võimalus oma COVID-tõendi pikendamiseks, sest alates veebruarist lüheneb selle kehtivusaeg Eestis ja Euroopa Liidus üheksale kuule pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
10.-23. jaanuarini kestva kampaania ajal tagab riik maksimaalse COVID-19 vaktsineerimise võimekuse: selle aja jooksul võimaldatakse vaktsineerimine 120 000 inimesele üle Eesti. Igas maakonnas on vähemalt üks täiendav vaktsineerimispunkt, mis asuvad enamasti kaubanduskeskustes ning on avatud õhtuti ja nädalavahetustel. Ette registreerides saab vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides. Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale koju helistades telefoninumbril 1247.
Haigekassa saadab alates tänasest vanusegruppide kaupa SMS-teavitusi inimestele, kellel on käes tõhustusdoosi tegemise aeg ja kelle kontaktandmed on riigil olemas. Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali.
“Perearstid ootavad kõiki oma nimistu patsiente, kellel veel koroonaviiruse vastane kaitsesüst tegemata. Vaktsiin saab meid hoida raske haigestumise eest ja on seetõttu kindlaim viis kaitsta ennast ja oma lähedasi,” selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. “Kui olete oma otsust edasi lükanud ja vajate nõustamist, siis meie perearstid ja pereõed on valmis teile igati abiks olema. Just praegu on õige hetk teha ära tõhustusdoos, sest nakatumine on väga kõrges kasvutrendis.”
Kuna lähikuudel on oodata väga suurt koroonaviirusega nakatumise lainet, mis mujal maailmas on juba tekitanud probleeme töötajate massiliselt töölt eemal olemisega, siis panustavad tõhustusdooside tegemisse ka tööandjad. Kampaania „Kolmega on kindlam!“ jooksul võimaldab Eesti üks suurimaid tööandjaid Tallink oma laevadel COVID-19 vaktsineerimise nii töötajatele kui ka reisijatele.
Eestis on tänaseks tõhustusdoosi saanud 304 086 inimest, mis moodustab 28,3% täisealisest elanikkonnast ja 46,7% üle 60-aastastest elanikest. Eestis alustati tõhustusdooside tegemist 2021. aasta oktoobris üle 65-aastaste vanuserühmas, hooldekodude elanike, tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajate seas, kellel oli esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest möödas vähemalt viis kuud. Omikroni tüve kiire leviku tõttu võimaldati alates 21. detsembrist 2021 tõhustusdoosi tegemine kaks kuud pärast Jansseni ja kolm kuud pärast Pfizeri, Moderna või AstraZeneca vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Läbipõdenud saavad tõhustusdoosi teha kuuendal kuul pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.
SA Võrumaa Arenduskeskus ootab 1. veebruariks taotlusi maakonna kõrgeimate autasude, vapi- ja teenetemärkide omistamiseks.
Võru maakonna vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Võru maakonna teenetemärgiga tunnustatakse kodanikke, kes on silma paistnud maakonna jaoks olulise saavutusega.
Vapi- ja teenetemärkide andmise taotlusi võivad esitada maakonna omavalitsused, volikogud, juriidilised isikud, liidud, ühingud, seltsid, klubid ja eraisikud.
Tänavused teenetemärkide kavalerid kuulutatakse välja Võrumaa Arenduskeskuse korraldataval Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel toimuval pidulikul kontsert–aktusel 22. veebruaril Võru Kandles.
Taotlusi oodatakse hiljemalt 1. veebruariks 2022.
Taotluse vormid ja lisainfo.
Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused saata märksõnaga „Teenetemärgid“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee
VAKTSINEERIMISBUSS
11.11.2021 (Viljandi haigla vaktsineerimisbuss)
Kell 10.00-11.00 Kuldre, COOP parkla juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 12.00-13 .00 Lasva Kultuurimaja parklas, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 13.30-15.30 Võru Makimarketi COOP juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 16.00-18.00 Vastseliina COOP parkla juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
12.11.2021 (Viljandi haigla vaktsineerimisbuss)
Kell 9.30-11.00 Antsla COOP parkla juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 12.00-13.30 Mõniste teenuskeskuse juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 14.30-15.30 Rõuge Suurjärve parklas, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 16.00-18.30 Võru Makimarketi COOP juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
LÕUNA-EESTI HAIGLA VAKTSINEERIMISKABINET
8.11.2021
Kell 9.00-12.00 (Pfizer)*
Kell 13.00-14.30 (Janssen)*
Kell 13.00-15.00 (Pfizer)
10.11.2021
Kell 9.00-15.00 (Pfizer)*
Kell 13.00-15.00 (Pfizer)
11.11.2021
Kell 9.00-10.00 (Moderna)*
15.11.2021
Kell 9.00-10.00 (Pfizer)*
Kell 13.00-15.00 Pfizer
*Eelneva registreerimisega (1247 või 786 8569 või www.digilugu.ee)
KAGUKESKUSE SÜDAMEAPTEEK
Avatud T ja K 15.45–18.45, L 11.15-17.45
Broneeri aeg: www.sudameapteek.ee
PEREARSTIKESKUSED
Üle kogu Eesti saab perearstikeskustes vaktsineerida COVID-i vastu:
*1. ja 2. doos kõikidele soovijatele alates 12. eluaastast.
*3.doos 6 kuud pärast 2.doosi kõikidele üle 65-aastastele (väga soovitame!)
*3.doos 7 kuud pärast 2.doosi kõikidele noorematele inimestele, kes seda soovivad.
Küsimuste korral või aja broneerimiseks võta ühendust oma perearstiga!
Kolmapäeval, 3. novembril korraldas Tervise Arengu Instituut (TAI) veebi teel koostöökohtumise Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste (KOVde) esindajatele, mentoritele ning maakonna rahvatervise spetsialistidele, et startida üheskoos teekonnal, mis aitab rahvatervise valdkonnas sihte seada. Kagu-Eestis alustavad rahvatervise võimekuse arendamisega kuus valda: Antsla, Rõuge, Otepää, Valga, Tõrva ja Põlva.
Uutele liitunutele anti julgustuseks ülevaade 2020.aasta pilootprojekti raportist, kus osalesid Põlva vald (tiimi juhtideks Janika Usin ja Kaire Zopp) ning Rõuge vald (tiimi juht Triinu Õispuu). Nende valdade näidetel prooviti läbi teenusedisaini põhimõtete kasutamise suurendada omavalitsuse võimekust rahvatervise probleemide ennetamisel.
Sarnaselt Lääne-Virumaal alustanud KOVidele (https://www.tai.ee/et/uudised/kuidas-saada-tervise-tombekeskusteks) saavad ilmselt ka Kagu-Eestis fookusteemadeks olema laste- ja noorte vaimse tervise ning toitumise ja liikumise teemad, sest need on ühel või teisel kujul valukohaks kõikjal Eestis. Lastele ja noortele keskendumine on vajalik, et tulevikus saaks suureneda tervena elatud aastate hulk ja paraneda tervise enesehinnang. Just nende kahe tervisenäitaja vaates on Kagu-Eesti võrreldes teiste piirkondadega kehvemas seisus – näiteks erineb Põlvamaa tervena elatud aastate hulk sünnimomendil (46 aastat) Eesti parimast näitajast (Hiiumaa 60,8 aastat) rohkem kui kümne eluaastaga.
„Selleks et saaks tekkida muutus rahvatervise näitajates, on vaja saavutada muutus omavalitsuste lähenemises. Ressursid on alati piiratud, kuid läbi ümberkorralduste ja mõttemustrite muutuse on võimalik neid efektiivsemalt kasutada. Praegune ülemaailmne pandeemia aitab olukorda paremini mõista ja ehk ka vajalike otsuseid mõnevõrra kiirendada. Nagu ütlevad klassikud: head kriisi ei saa raisku lasta!“ sõnastas väljakutse TAI paikkonna ja töökohtade valdkonna vanemspetsialist Kaidy Aljama.
Murekohtade kaardistamisel, analüüsil ning tegevusstrateegia koostamisel on Kagu-Eesti KOVle abiks nii mentorid Krista Pegolainen-Saar, Elo Paap ja Maali Käbin, maakonna rahvatervise spetsialistid kui ka TAI enda spetsialistid. Vastavalt KOV-i vajadustele pakutakse protsessi käigus erinevaid koolitus- ja arenduspäevi.
„Tänu pilootprojektile saime väärt kogemuse, et piiratud kokkusaamise tingimustes on võimalik asjad tehtud saada ka virtuaalseid kanaleid kasutades. Kindlasti võib see protsessi seetõttu pisut pikendada ning rohkem tuleb tähelepanu pöörata meeskonna motivatsiooni hoidmisele, kuid me oleme selleks loodetavasti valmis,“ annab Aljama kindlustunde, et midagi tegemata ei jää.
Hetkel on KOV-de töö algatamise faasis, kus moodustatakse meeskondi ning hakatakse olemasolevatele teadmistele tuginedes võtma fookusesse tähelepanu vajavaid teemasid.
Pilootprojekti raportiga on võimalik üksikasjalikumalt tutvuda siin: https://www.terviseinfo.ee/images/TAI_KOV_loppraport_210514.pdf
Kõiki kõnealuseid tegevusi rahastatakse Norra toetusest 2014-2021 finantseeritud projektist „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“.
Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis
Kogukondliku turvalisuse toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koostegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine, elanikkonnakaitse ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegevusele.
Eesmärkide saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete turvalisuse ja ohutuse alaste teadmiste ja oskuste kasvu, vähendatakse riskikäitumist ning arendatakse kogukonnaliikmete osalusel põhinevaid turvalisust ja ohutust tagavaid tegevusi ja teenuste pakkumist.
Toetatakse tegevusi, mille abil:
- edendatakse kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel,
- suurendatakse turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd),
- aidatakse kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.
Taotlejaks võivad olla:
- Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus, ning vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused.
- Vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused saavad olla taotlejaks üksnes vabatahtliku päästekomandoga seotud taotluste puhul.
Toetuse piirsumma on 3 500 eurot.
Kõik vajalikud vormid ja tingimused: https://vorumaa.ee/heaolu/toetused/
Toetusvoor avatakse 25.10.2021. Taotluste esitamise tähtaeg on 25. november 2021. (hilisemad taotlused hindamisele ei kuulu). Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult arenduskeskus@vorumaa.ee.
Taotluste esitamise tähtaeg on 25. november 2021.
Aruanne tuleb esitada 1 kuu jooksul arvates projekti elluviimise lõppkuupäevast.
Projektitaotluse kirjutamisel saab sisulise poole pealt nõu ja abi küsida vabaühenduste konsultandilt: Katrin Volman, katrin.volman@vorumaa.ee, tel 525 1750
Lisainfo:
Merilyn Viin
projektijuht
tel: 5309 1046
E-post: merilyn.viin@vorumaa.ee
Koolijuhid ja koolide kokad on oodatud kaasa lööma mahetoidu seminaril 25. oktoobril Rõuge ja Varstu koolis.
Üritus algab kell 14.00 Rõuge Põhikoolis ja jätkub Varstu koolis.
Päevakava:
14:00 Mahetoorainest tervituskohv ja suupisted
14:15- 15:00 Rõuge Põhikooli kogemused
Võru maakonna 10 kooli kogemused mahetoiduga aslustamisel– Setomaa Liit MTÜ projektijuht Kaja Kesküla
Mida tähendab mahetoitlustus? Mahetoitlustuse ökomärgiga tarbija teavitamise, sh toitlustamise ökomärgi kasutamise nõuded- Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Janne Jõesaar
15:30- 15:45 Varstu koolis värskenduspaus
15:45- 16:15 Varstu kooli kogemused
16:15- 17:00 Arutelu ja kokkuvõtted teemal Miks mahe? modereerib Setomaa Liit MTÜ juhatuse liige Margus Timmo
Registreerumine kuni 22.okt lingilt
https://forms.gle/4DN9W1FMoFwvVFsQ9
VAKTSINEERIMISBUSS
15.10
kell 9:00-10:30 Mõniste teenuskeskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 11:00-12:30 Varstu keskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 13:30-15:00 Lasva kultuurimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 15:30-18:00 Väimela poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
16.10
kell 9:00-10:00 Kose poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 10:30-11:30 Puiga koolimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 12:30-14:00 Haanja teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 14:30-15:30 Ruusmäel Rogosi mõisa parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 16:00-18:00 Misso teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 19:00-21:00 Vastseliina Konsumi juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
17.10
kell 11.00-17.00 Võrus, Jüri 32A (Janssen, Pfizer, Moderna, Confido)
kell 11.00-17.00 Antsla Kultuuri ja Spordikeskuse ees (Janssen, Pfizer, Moderna, Confido)
LÕUNA-EESTI HAIGLA VAKTSINEERIMISKABINET
18.10
kell 8-12 (Moderna)*
kell 13-15 (Moderna)
20.10
kell 8-12 (Pfizer)*
kell 13.30-14.40 (Janssen)*
21.10
kell 8-10 (Moderna)
*Eelneva registreerimisega broneeri aeg: 1247 või 786 8569 või www.digilugu.ee
KAGUKESKUSE SÜDAMEAPTEEK
Avatud T ja N 15.45–18.45, L 11.15-14.45
Broneeri aeg: www.sudameapteek.ee
PEREARSTIKESKUSED
Võta ühendust oma perearstiga!
VAKTSINEERIMISBUSS
14.10.21
kell 9.30-10.00 Mikitamäe teeninduspunkti saalis (Janssen, Räpina Haigla)
kell 10.30-12.00 Värskas, Setomaa vallavalitsuse majas (Janssen, Räpina Haigla)
kell 10:30-12:00 Antsla COOP parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 12:30-13:30 Tsooru kaupluse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 14:00-15:00 Nursi endise poe parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 16:00-17:00 Osula bussijaamas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
15.10
kell 9:00-10:30 Mõniste teenuskeskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 11:00-12:30 Varstu keskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 13:30-15:00 Lasva kultuurimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 15:30-18:00 Väimela poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
16.10
kell 9:00-10:00 Kose poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 10:30-11:30 Puiga koolimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 12:30-14:00 Haanja teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 14:30-15:30 Ruusmäel Rogosi mõisa parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 16:00-18:00 Misso teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 19:00-21:00 Vastseliina Konsumi juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
17.10
kell 11.00-17.00 Võrus Kultuurimaja Kannel parklas (Janssen, Pfizer, Moderna)
kell 11.00-17.00 Antsla Kultuuri ja Spordikeskuse ees (Janssen, Pfizer, Moderna)
LÕUNA-EESTI HAIGLA VAKTSINEERIMISKABINET
11.10
kell 9-12 (Moderna)
kell 13-14.40 (Janssen)
13.10
kell 9-12 (Pfizer*)
14.10
kell 13-14 (Pfizer)
kell 14-15 (Janssen)
*Eelneva registreerimisega broneeri aeg: 1247 või 786 8569 või www.digilugu.ee
KAGUKESKUSE SÜDAMEAPTEEK
Avatud T ja N 15.45–18.45, L 11.15-14.45
Broneeri aeg: www.sudameapteek.ee
PEREARSTIKESKUSED
Võta ühendust oma perearstiga!
Neljapäeval, 23. septembril kogunes veebikeskkonda Teams pea 250 inimest, kellele läheb korda laste tervislik koolitoit. Osales nii õpetajaid, koolijuhte, lapsevanemaid kui ka õpilasi. Huvi oli suur üle Eesti.
Konverentsil selgitas toitumisnõustaja Reelika Õigemeel lahti kümme olulisemat põhimõtet, millest tuleks oma igapäeva toidulaua planeerimisel lähtuda, et püsida tervena, optimeerida kehakaalu ja toetada oma vaimset tervist. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann rääkis mahetoidust, selle kasulikkusest meie tervisele ja eelkõige, miks on see oluline kasvavale organismile ehk meie lastele. Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik tõi oma ettekandes välja intensiivpõllumajanduse mõju meie tervisele, toidule ja kestlikule toidutootmisele. TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav andis ülevaate laste kehakaalust, kui palju süüakse puu- ja köögivilja, palju maiustusi ja palju liigutakse.
Lisaks said osalejad valida kaks meelepärast teematuba. Esimest teematuba viis läbi Võru linna haridusnõunik Anita Kikas, kus tutvustas hangete koostamist Võru linna näitel. Teist teematuba vedas eest Meremäe kooli õpetaja Sigre Anderson, kes jagas oma kogemusi kooli kasvuhoone ja peenrakastide tegemisest ning sellest, kuidas lõimida aine- ja ringitunnid kooliaia ning unistusega mahedast koolitoidust. Kolmandas teematoas näitas tippkokk Angelica Udeküll nippe kuidas muuta vanu klassikalisi retsepte tervislikumaks ja huvitavamaks. Toitumisnõustaja Reelika õigemeel kirjeldas neljandas teematoas erinevaid võtteid ja võimalusi laste toitumisharjumuste kujundamiseks. Samuti tõi näiteid tegevustest ja käitumismustritest, mida sageli kahjuks kasutatakse ning mis hoopis pärsivad õigete söömisharjumuste kujunemist lapse- ja noorukieas.
Tervisliku toidu konverents toetab Võru maakonna kokkulepet kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses. Samuti tegeleb see Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu ülevaatest 2018 välja tulnud murekohaga, et Võru maakonnas on 16-74-aastaste inimeste hulgas ülekaalulisi või rasvunuid kokku 61,5% (Eesti üks halvim näitaja) ning uuest 2019. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringust, mille kohaselt oli 30% lastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud poiste seas, väiksemates asulates ning suurenes koos vanusega. Seetõttu on meie maakonnas mahetoidule ja tervislikule toidule tähelepanu pööramini eriti tähtis.
Tervema Võru maakonna nimel!
Võrumaa Arenduskeskus nõukogu muutis Arenduskeskuse eelarvest toetuse eraldamise korda. Taotlejate jaoks on olulisemateks muudatusteks minimaalne taotletava toetuse summa 1000 eurot ja toetuse taotlemise tähtaeg 1. detsember senise 1. oktoobri asemel. Lisaks on korda täiendatud tegevustoetuse tingimustega. Täpsustatud on aruande esitamise ja menetlemise punkte. Tegevustoetuse saajal tuleb kord aastas anda nõukogule ülevaade oma tegevusest ja toetuse kasutamisest.
Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/arendus/toetamine-eelarvest/
Oled oodatud kandideerima, kui sinu suur soov on aidata kaasa tervist ja heaolu toetava mõtte- ja eluviisi arendamisele Võru maakonnas ning heaolu toetava keskkonna kujundamisele.
Sul on teadmised, kuidas juhtida valdkondlikku koostööd omavalitsustega, omad teadmisi rahvatervise näitajate analüüsimiseks. Oled valmis korraldama ja eest vedama koostööd erinevate partneritega. Sul on kõrgharidus.
Pakume sulle võimalust aidata kaasa tervist ja heaolu toetava elukeskkonna kujundamise ja koordineerimisel Võru maakonnas. Omalt poolt pakume paindlikku töökorraldust, arengut ja koostööd väärustavat organisatsioonikultuuri. Töö asukoht on Võru maakond, töö on osalise koormusega (0,5).
Küsimustele vastab heaolu suunajuht Ülle Tillmann: ulle.tillmann@vorumaa.ee, tel 5196 7531
Kandideeri kuni 28. septembrini. Saada oma CV koos sooviavaldusega, mis kirjeldab sinu sobivust töökohale ja motivatsiooni ning annab lühiülevaate sinu nägemusest heaolust Võru maakonnas aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.
1. septembril algav Tervise Arengu Instituudi (TAI) aktsioon „Septembris ei joo“ kutsub inimesi ka sel aastal septembrikuus alkoholist pausi pidama. Ettevõtmine kogub iga aastaga tuntust ja populaarsust – eelmisel aastal osales selles järeluuringu andmetel hinnanguliselt 59 000 inimest. Sel aastal oodatakse veelgi aktiivsemat osavõttu. Aktsiooniga on kutsutud liituma kõik, olenemata sellest kui palju keegi alkoholi tarvitab.
Sel aastal pööratakse kampaaniaga tähelepanu alkoholist loobumise kasudele. Alkovaba kuu raames jagavad vastavad spetsialistid teadmisi, kuidas alkoholist loobumine mõjutab välimust, kaalu, suhteid, und ja üldist enesetunnet.
„Kampaaniaga soovime inimestele meelde tuletada, et alkohol ei ole tavaline toiduaine, see koormab nii füüsilist kui vaimset tervist ja isegi ainult üks alkoholivaba kuu aitab märkimisväärselt parandada enesetunnet ja elukvaliteeti. Veelgi olulisem on, et selline kogemus aitab pikemas perspektiivis oma alkoholitarvitamist paremini kontrolli all hoida.“ selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.
Septembris ei joo aktsiooniga liitumiseks ei ole vaja ennast registreerida. Piisab, kui on soov järele proovida, kuidas alkoholivaba kuu enesetunnet ja igapäevast elurütmi mõjutab. Rohkem infot ja tuge saab veebilehelt septembriseijoo.alkoinfo.ee (https://septembriseijoo.alkoinfo.ee) ja Facebooki lehelt „Septembris ei joo“ (https://www.facebook.com/septembriseijoo/). Septembris ei joo aktsiooni ajal pakume osalejatele võimalust ka teistele oma osalemisest teada anda, et neid aktsiooniga liituma motiveerida.
Varasemate aastate kogemus näitab, et enamikul osalejatest (82% eelmisel aastal) õnnestub september alkoholivabalt läbida ning see parandab märgatavalt nende enesetunnet ja elukvaliteeti. Mullu osalenutest ligi 70% plaanis järgmisel aastal aktsiooniga taas kaasa tulla. Paljud aktsioonis osalejad soovitaks seda ka oma sõpradele-tuttavatele.
Alkoholikultuuri kujundamises on oma roll kõigil. „Kutsume ka sel aastal tööandjaid ning erinevaid organisatsioone ja kollektiive algatust toetama. See on tööandjatele hea võimalus näidata eeskuju ja poolehoidu tervislikele eluviisidele,“ lisas Sammel.
Kampaaniat „Septembris ei joo” rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti” raames.
Võrumaa Arenduskeskus tunnustas 11. augustil Kääpal Võhandu puhekeskuses toimunud Võrumaa noorte suvepäevadel Võru maakonna noortevaldkonna tublimaid.
- aasta maakonna noortevaldkonna silmapaistvamad tegijad on:
- Aasta noorsootöötaja 2021 – Mari Mandel
- Aasta koostöö noorsootöös 2021 – Noortekeskuste kevadine osturalli – Jaanika Orav ja Airi Parv
- Aasta tegu noorsootöös 2021 Urvaste Kool- õpilasmalev HEV õppijatele. Meeskonda kuulusid: Ellen Varov, Rainer Kaseväli, Kaja Roots, Inge Salumaa, Jaanika Käst
- Aasta noor 2021 – Triine Beate Tagamets
- Pikaajaline panus noorsootöösse 2021 – Karel Saarna
- Esile tõstetud kogukondliku panuse eest – Timo Kudre
Oma tervitussõnades kutsus arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots noori üles olema aktiivsed nii oma kogukonnas kui noortekeskuses: „Kui olete ise aktiivsed, osalete oma kogukonna ja noortekeskuse tegemistes, pakute välja uusi ideid ja aitate neid ellu viia, siis rikastate ka oma kogukonna elu. Pealegi jääb aktiivne noor paremini silma kohalikele otsustajatele, mis avab teile kindlasti uusi uksi, mis passiivsetele noortele suletuks võivad jääda.“
Tunnustused andsid üle Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, Võru abilinnapea Sixten Sild ja Võru vallavanem Kalmer Puussepp. Kokku esitati tunnustamiseks 12 kandidaati.
Foto: Parimad Võru maakonna noortevaldkonna tegijad 11.08.2021_pildistas Birgit Pettai
Praegu on vaktsineerimiseks avatud või avanemas erinevaid võimalusi, muuhulgas vaktsineerimine kodus ja eelneva registreerimiseta. Üldist infot vaktsineerimise ja vaktsineermisaegade registreerimise kohta saab internetist: Lähen vaktsineerima – vaktsineeri.ee.
Eelregistreerimiseta vaktsineerimised – mine lihtsalt kohale ja pane õlg alla:
- 02.09 kell 9-11 Antsla vallamaja parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 02.09 kell 12-13.30 Tsooru kaupluse parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 02.09 kell 14-15.30 Nursi endise poe parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 02.09 kell 16-17.30 Osula bussijaam (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 03.09 kell 9-10.30 Mõniste teenuskeskus (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 03.09 kell 11-12.30 Varstu keskus, Coop kauplus (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 03.09 kell 13.30-15.00 Lasva Kultuurimaja (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 03.09 kell 15.30-18.00 Väimela pood (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 04.09 kell 9-10 Kose pood, (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 04.09 kell 10.30-11.30 Puiga koolimaja (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 04.09 kell 12.30-14.00 Haanja teenuskeskuse parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 04.09 kell 14.30-15.30 Ruusmäe, Rogosi mõisa parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 04.09 kell 16-18 Misso teenuskeskuse parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
- 04.09 kell 19-21 Vastseliina Konsum (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
Lisaks on hea teada järgmist:
Lõuna-Eesti Haiglas on avatud COVID-19 vastu vaktsineerimise kabinet
Alates 3. augustist on Lõuna-Eesti haiglas Meegomäel vaktsineerimiskabinet avatud P-N kell 8.00−16.00. Hommikupoolikul vaktsineeritakse digiregistratuuri kaudu registreeritud inimesi ning kell 13.00−15.00 on võimalik vaktsineerima tulla etteregistreerimiseta. Võta kaasa isikuttõendav dokument!
Lõuna-Eesti Haigla vaktsineerimiskabineti vastuvõtuajad ning kasutatavad vaktsiinid augustikuus on järgmised:
- Pfizeriga vaktsineeritakse 1., 7., 9., 14., 15., 16., 21., 22., 29. ja 30. septembril.
- Modernaga 2., 5., 6., 8., 12., 13., 19., 20., 23., 26., 27. ja 28. septembril.
Vaktsineeri kodus!
Kõik Võrumaa elanikud, kes soovivad lasta ennast COVID-19 vastu vaktsineerida kodus, saavad selle soovi korral tellida. Selleks palume oma vajadusest ja soovist teavitada oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalosakonda. Registreerimisel on vajalik inimese isikukood.
Kodus vaktsineeritakse neid kliente, kellel puudub võimekus ise vaktsineerima minna. Vaktsineeritakse ka nende klientide hooldajaid ja/või pereliikmeid. Vaktsineerimine toimub Jansseni vaktsiiniga ühekordselt kliendi omas kodus.
Vaktsineerimist teostab koduõde Riia Palm.
Võru maakonna heaolu koostöökava avalikel aruteludel saavad inimesed, keda kõnetab väärikas vananemine, elukestev õpe, tervis, ligipääsetavus, tark juhtimine ja sotsiaalne innovatsioon, oma sõna sekka öelda, millistel teemadel ja kuidas peaks Võrumaa Arenduskeskus järgmistel aastatel edasi tegutsema, et maakonna inimeste heaolu suurendada.
Kokku toimub viis avalikku arutelu. 17. juunil avavad teemasid, toovad välja Võru maakonna kitsaskohad ja aitavad vestlust juhtida kolm eksperti. Jüri Lehtmets, Eesti Lihashaigete Seltsi esimees, räägib universaalse disaini põhimõtete rakendamisest avalikus ruumis ja sellest, kuidas erivajadusega inimeste aktiivsust ühiskonnas tõsta. Haridusinnovaator ja Tartu ülikooli haridusteaduste doktorant Kerli Kõiv räägib mitmekesistest õpikeskkondadest, paidlikest õpiteedest, igaühe õigusest õppida ja tulevikutöö vajadustest. Päeva lõpetab rahvatervise arst ja University College London lektor doktor Taavi Tillmann, kes räägib Võru maakonna inimeste suurimatest terviseriskidest nagu ülekaalulisus, vaimne tervis ning alkoholi ja tubakatoodete liigtarvitamine.
21. juuni avalikke arutelusid veavad Tallinna Ülikooli juhtimise dotsent ja Northumbria Ülikooli külalisteadus Katri-Liis Lepik, kes räägib sektoritevahelisest loovast koostööst, ühiskondlikest aruteludest ja avaliku sekroti aeglasest reageerimisest ühiskondlikele muutustele. Eesti demograafia keskuse teadur ja haridusgerontoloogia lektor ning 2021. aasta tervisesõber Tiina Tambaum räägib eakuse stereotüüpidest, meeste keerulisemast pensionile jäämisest ja sellest, kuidas probleemid transpordiühenduses tõukavad vanemaealisi ühiskonnast eemale.
Avalikele aruteludele saab ennast kirja panna Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel, kust leiab ka täpsema info Võru maakonna heaolu koostöökava kohta: https://vorumaa.ee/koostookava
Lisainfo:
Tiina Jaanimägi
Võrumaa Arenduskeskus
heaolu spetsialist
tiina.jaanimagi@vorumaa.ee
5649 1612
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile.
Otsime oma meeskonda
HARIDUSUUENDUSTE EESTVEDAJAT,
kes toetab maakondlikku haridusvaldkonna koostööd ja kujundab läbi valdkonna võrgustike haridusuuenduste jaoks soodsat keskkonda Võru maakonnas.
Oled oodatud, kui sinu südameasjaks on tänapäevast elukestvat õpikultuuri soosiva keskkonna kujundamine, omad kogemust ja teadmisi haridusuuenduste valdkonnas, mõistad õppijakeskse ja valdkondade ülese lähenemise olulisust ning oled valmis eest vedama partneritevahelist dialoogi ning muutuste elluviimist. Sa tead hästi kuidas koostööd juhtida ja osalisi motiveerida ning oskad planeerida ja ellu viia arendustegevusi. Sul on kõrgharidus hariduse valdkonnas.
Pakume sulle võimalust panna käed külge haridusuuenduste võimestamisele, leidmaks koos partneritega viise Võru maakonnas kaasaegse õpikultuuri kujundamiseks. Lisaks pakume paindlikku töökorraldust, arengut ja koostööd väärustavat organisatsioonikultuuri. Töö asukoht on Võru maakond, töö on osalise koormusega (0,5).
Küsimuste korral võta ühendust heaolu suunajuhi Kadri Kangroga: kadri.kangro@vorumaa.ee, 5107487
Kandideeri kuni 27. juunini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV koos sooviavaldusega, mis kirjeldab sinu sobivust töökohale ja motivatsiooni ning annab lühiülevaate visioonist, kuidas kasvatada maakonna inimeste õpihuvi.
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile.
Otsime oma meeskonda
PROJEKTIJUHTI,
EUARENASe projektile, kes aitab Võru maakonda tuua uusi põnevaid koosloome ja avatud valitsemise meetodeid, s.h. veab eest Vunki mano! loometalgute edasiarendamist.
Oled oodatud, kui sinu kireks on ühiskondlike muutuste tagant tõukamine, sul on katsetamise julgust ja tegevuste elluviimise püsivust, omad kogemust ja teadmisi koosloomelisest lähenemisest ja demokraatia arendamisest kohalikul tasandil ning soovid olla teema eestkõneleja. Sa tead hästi kuidas koostööd juhtida ja partnereid motiveerida, oskad planeerida, ellu viia ja raporteerida rahvusvaheliste projektide tegevusi. Sul on kõrgharidus ning valdad väga heal tasemel inglise keelt. Kasuks tuleb teadusarendustegevuste kogemus.
Pakume sulle võimalust panna käed külge ühiskondlike uuenduste võimendamisele ja leida koos rahvusvaheliste partneritega uusi viise kodanike ja omavalitsuste vahelise dialoogi kasvatamiseks. Lisaks pakume paindlikku töökorraldust, arengut ja koostööd väärustavat organisatsioonikultuuri. Töö asukoht on Võru maakond, töö on täiskoormusega ja tähtajaline 01.08.2021- 31.07.2023.
Küsimuste korral võta ühendust heaolu suunajuhi Kadri Kangroga: kadri.kangro@vorumaa.ee, 5107487
Vaata lisaks: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/euarenas/
Kandideeri kuni 20. juunini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV koos sooviavaldusega, mis kirjeldab sinu sobivust töökohale, motivatsiooni ning ideid Vunki mano! loometalgute arengusuundadeks.
1. juunil toimunud veebiseminaril „Kohalik mahetoit Võru maakonna haridusasutustesse“, tutvustati toimivaid häid näiteid mahetoidu kasutamisest, samuti tutvustati edasisi plaane. Võru maakonnas minnakse hoogsalt edasi kokkuleppe 20% mahetoitu lasteasutustes aastaks 2024 elluviimisega. Seminari korraldasid Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus projekti „Võru maakonna mahekokkuleppe täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“ raames. Tegevuste elluviimisel on kaasatud Mahepõllumajanduse Koostöökogu, toetab Euroopa Liit.
Maaelumister Urmas Kruuse tunnustas avasõnas Võru maakonna organisatsioonide kohalikku initsiatiivi ja ettevõtlikkust ning tõdes, et siinne lasteasutustesse mahetoidu sisseviimise kogemus annab võimaluse sellest õppida ning planeerida ja disainida riigi tasemel tegevusi. Maaeluministeeriumis on uuendamisel mahemajanduse tervikprogramm, mille kaudu on kavas välja töötada lasteasutuste toitlustamise edendamiseks vajalikke tegevusi ja püütakse ka leida vahendeid teatud tegevuste toetamiseks üleriigiliselt. „Me võiksime koostöös pingutada selle nimel, et mahetoit jõuaks laste toidulauale ja laiemalt ka toitlustusasutustesse. Maaeluministeerium tahab olla avatud koostööpartner, kaasata Haridus- ja teadusministeeriumi ning panna seljad kokku selleks, et teha üheskoos midagi väga olulist,“ lisas Kruuse.
„Eelkõige tulekski mõelda sellele, kuidas me Eestis varustame oma inimesed ära kohaliku toiduga,“ rääkis mahetoidu algatuse eestvedaja ja ka ise mahetootja Setomaalt, Margus Timmo. Tema sõnul põhineb jätkusuutlikkus kolmel olulisel aspektil – tervislik toit, kohalik ettevõtlus ja puhas loodus. Nii palju kui võimalik, tuleks hankida tooraine oma piirkonnast. „Setomaa vallas on juba peaaegu pool põllumajandusmaast mahe, seega potentsiaali on. Samas näitas taustauuring, et nt köögivilja puhul saaks Võru maakonnast vaid poole maheköögivilja vajadusest. Võru maakonna algatus saaks aga olla eeskujuks ka teistele. Loodame ministeeriumipoolsele toetusele, et selline pilootpiirkond saaks tekkida ja ka teistele kogemust pakkuda.“
Tiit Toots Võrumaa Arenduskeskusest tegi tagasivaate, kuidas 2018. a Vunki mano! loometalgutel sündis talgute peapreemia võitnud idee „Mahe ja muhe“ ning plaan luua maheda koolitoidu võrgustik, mis katab kõik Võru maakonna koolid ja lasteaiad. Mitmete projektide toel ning Taani ja Rootsi kogemustest õppides hakkasid mõtted liikuma, kuidas haridusasutustesse rohkem mahetoitu tuua. 18.09.2020 sõlmiti Võru maakonna hea tahte kokkulepe mahetoidu laialdasemaks kasutuselevõtuks strateegilise eesmärgiga saavutada aastaks 2024. aastaks omavalitsuste haridusasutustes mahetooraine kasutamine pakutavas toidus vähemalt 20%-ni. Sellele tegevusele antakse nüüd Vunki mano! mitmete algatuste ja
projektide kaudu.
Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld inspireeris looga kooliaiast. Koolil on 30 aastat kogemust köögivilja kasvatamisel oma köögi tarbeks. Suurem osa juurikatest kasvatataksegi ise, väga harva on vaja olnud juurde osta. Aeda harivad kooli kokad ja köögitöölised, kes on seetõttu 12 kuud kooli palgal. Ka teised kooli töötajad, sh direktor ise, käivad põllul abiks ja valmistavad hoidiseid – see on ühine ja ühendav tegevus, mida tehakse rõõmuga. „Parim innustamine on kiitus ja isiklik eeskuju,“ ütles Martinfeld. Sellest kevadest rentis kool mahepõllu ja nüüd tuleb kooli omakasvatatud maheköögivili. Mahedana ostetakse juurde veel kartulit, mustsõstramahla, täisterahelbeid, sügisest ka piima ja mune. Koolis on ruum, mida kutsutakse taimelaboriks – seal toimub istutamine, ümberistutamine ja oma käe saavad mullaseks teha ka lapsed.
Seminaril said sõna veel:
- Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest, kes tutvustas Võru maakonna plaane;
- Raul Kudre, Setomaa vallavanem, kes rääkis mahetoidu tähtsusest Setomaa valla lasteasutustes;
- Britt Vahter MTÜst Rõuge Kool, kes rääkis mahetoidu kasutamisest koolis, kus on juba saavutatud mahetooraine osakaal 20-40%;
- Sixten Sild, Võru linna abilinnapea, kes rääkis 2020. a koolide toitlustuse hankest, mis tõi kolme Võru linna kooli üle 20% mahetoitu;
- Allar Asi Loona talu veskist, kes rääkis oma koostööst lasteasutuste vastustamisel mahetoorainega;
- Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust, kes rääkis mahetoidu kasutamise algatustest teistes Eesti piirkondades ja Taanis.
Fotod: Võrumaa Arenduskeskus
Lisainfo:
Aivar Nigol
SA Võrumaa Arenduskeskus
aivar.nigol@vorumaa.ee
5340 2563
Elen Peetsmann
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
5304 4003
Aeg: juuni – oktoober 2021
Kogukondliku säilenõtkuse projekti eesmärk on tõsta Võru maakonna kogukondade, külade, külavanemate ja korteriühistute teadmisi elanikkonnakaitsest, turvalisuse hoidmisest ja kodustest varudest ning suurendada üldist kriisteadlikkust ja valmisolekut kogukondlikul tasandil. Koostöös Võrumaa Arenduskeskuse, Naiskodukaitse, Päästeameti ja Roosiku küla eestvedajatega ning Roosiku küla näitel viiakse Võru maakonnas läbi 10+1 koolitust (5 küladele, 5 kogukondade eestvedajatele ja üks korteriühistu esindajatele).
Kui tunned, et sinu küla, külaselts, piirkond või korteriühistu tahaks täiendada nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi sellest, kuidas oma piirkonna elu ise turvalisemaks muuta, siis kandideeri oma meeskonnaga (15-20 inimest) kuni 1. juunini 2021, täida REGISTREERUMISVORM
Koolitusprogrammi kandideerimisel tooge välja oma küla piirkond, millised ohuallikaid seal ise näete ja mis motiveerib teie piirkonna inimesi sellel koolitusel osalema.
Orienteeruv päevakava:
10.00-10.15 Sissejuhatus
10.15-11.15 Ülevaade elanikkonnakaitse valdkonnas toimuvast – Päästeamet
11.15-12.15 Kriisiks kodus ja Ole valmis! äpi tutvustamine – Naiskodukaitse
12.15-13.00 Lõuna: kriisiolukorras lõuna valmistamine – milliste koduste vahenditega saab vett keeta? Teeme ise COOP kriisivarudest lõunasöögi ja maitseme Tactical Foodpacki pearoogasid
13.00-14.30 Rühmatöö (vastavalt sihtrühmale küla kriisiplaani koostamine või kogukondade säilenõtkuse tagamiseks oluliste elementide kaardistamine, rõhuga infovahetusel ja kogukonna kriisivarustusel)
14.30-15.00 Kokkuvõte ja edasised sammud
Koolitus on osalejale tasuta, kulud kaetakse riigieelarvelisest toetusest “Elanike kriisideks valmisoleku maakondliku edendamise elluviimiseks 2021. aastal”.
Säilenõtkus on see, mis kogukonna igast kriisist välja veab!
TRÜKI PLAKAT OMA KODUKOHA INFOTAHVLILE
Lisainfo: Ruuta Ruttas-Küttim, Roosiku küla külavanem, tel 503 0107, e-post ruuta.ruttas@hotmail.com või Merilyn Viin, heaolu sptesialist, tel 5309 1046, e-post merilyn.viin@vorumaa.ee
Võrumaa Arenduskeskus korraldab SoFiMa projekti raames 2021. aasta sügisel inkubatsiooniprogrammi, mis aitab sotsiaalsetel ettevõtmistel jõuda uuele tasemele.
Mis on sotsiaalne ettevõte?
Kui sinu ühing või ettevõte tegeleb mõne kogukonnas olulise või sotsiaalse või keskkonnaalase, rahvatervise, hariduse või inimeste toimetuleku probleemi lahendamisega või sul on idee, millega saaks just neidsamu probleem lahendada ning sellel ideel oleks jumet omatulu teenida ja luua töötav finantsmudel, siis oled just sina oma meeskonnaga oodatud osalema SoFiMa inkubatsiooniprogrammi.
Kuid tundsid siin ära just enda tegemised ja teemad, mis sind kõnetavad, siis ole hea ja täida registreerumisvorm hiljemalt 30. aprilliks. Vormis olevate sisu- ja motivatsiooniküsimuste põhjal tehakse osalejate valik. Kõikide registreerunutega võetakse hiljemalt 15. mail ühendust.
Lisainfo inkubatsioonprogrammi kohta: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/inkubatsiooniprogramm/
SoFiMa projekti üldinfo: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/
Rahandusministeeriumi pressiteade
31.03.2021
1. aprillist avaneb kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on kuni 4000 eurot ühe projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 30. aprill.
„Sel aastal toetame kogukondi oma piirkonna arendamisel kokku ca 1,25 miljoni euroga, mis on traditsiooniliselt olnud oluline tugi, et korraldada ühtekuuluvust suurendavaid üritusi, külapäevi, koolitusi või teha ära mõni kaua oodatud väikeinvesteering – näiteks rajada külaplats või mänguväljak,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Arvestades COVID olukorda võiks sel aastal olla leidlik ja mõelda ajutiselt rohkem sellistele projektiideedele, mis aitaksid tugevaid kogukondi hoida ja arendada ka ilma füüsiliselt kokku saamata.“
Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on programm kogukondade seas populaarne. „See programm on aastate jooksul aidanud üle Eesti väga paljudel kogukondadel midagi olulist ära teha. Ainuüksi eelmisel aastal toetasime üle Eesti 386 erinevat ühendust ning 484 projekti kokku 1,23 miljoni euroga,“ rääkis Alver programmi varasematest mahtudest.
Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust saab taotleda kahest meetmest.
Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.
Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.
Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt e-toetuse süsteemis, kuhu saab taotlusi esitada kuni 30. aprillini kell 16.30.
Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid:
| Harju maakond |
MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit |
| Hiiu maakond |
SA Hiiumaa Arenduskeskus |
| Ida-Viru maakond |
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit |
| Jõgeva maakond |
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus |
| Järva maakond |
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit |
| Lääne maakond |
SA Läänemaa |
| Lääne-Viru maakond |
MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit |
| Põlva maakond |
MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit |
| Pärnu maakond |
MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit |
| Rapla maakond |
MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit |
| Saare maakond |
Saaremaa vald |
| Tartu maakond |
MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit |
| Valga maakond |
MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit |
| Viljandi maakond |
MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit |
| Võru maakond |
SA Võrumaa Arenduskeskus |
Täpsem info ja juhendid on 1. aprillist leitavad Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.
Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist
tel: 5381 1809
karin.plakk@vorumaa.ee
