Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!
Algas eelregistreerimine Võru maakonna laulu- ja tantsupeole!
Head Võru maakonna kollektiivide juhid!
Elame ajal, kui kõigil on kogu aeg kiire. Elu uperpallid muudavad meid närviliseks ja pahuraks. Aega ei jätku kõigeks, milleks vaja; kõigeks, mis on hea. Mida teha? Mis tooks tagasi rõõmu ja rahu?
“Rutul on ruga taga”, ütleb vanasõna. Viimane aeg on teha paus. Teeme seda koos ja võtame aega…aega hingata ja märgata, kuulatada ja vaiki olla, rõõmustada ja armastada, puhata ja tänu tunda selle eest, mis on hea.
Koos lauldes ja tantsides unustame igapäevamure ja leiame üles naeratuse!
TERE TULEMAST Võru maakonna laulu- ja tantsupeole “VÕTA AIGU…” 20. mai 2023 Kubija lauluväljakul.
“Palju siis pidu on elus, peamine, oleme elus…”, see loeb.
Hea laulja ja tantsija, dirigent ja tantsuõpetaja, lähme koos, võtame elu ja aja ja leiame rõõmu!
Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!
Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!
Koosloome arendusprogrammi on oodatud osalema kultuurivaldkonna eestvedajad, noortevaldkonna- ja vabaühenduste eestvedajad, haridusasutuste töötajad, turismiettevõtjad nii avalik kui ka erasektori esindajad, kes vajavad uuenduslikke lähenemisi mitme osapoolega koostööprojektide disainimiseks ja juhtimiseks.
Koosloome arendusprogrammi saab osalema 6 meeskonda/ideed (ühe meeskonna suurus 4 kuni 6 inimest)
Koolitusprogramm koosneb ühest virtuaalsest ettevalmistavast koolitusest ja kahest füüsilistest töötoast.
Koolituspäevad on: 7. november (virtuaalne) ja 17.-18.november.
Koolitusprogrammi jooksul saavad osalised teada:
Mis on koosloome ja mille poolest erineb see kaasamisest
Kuidas kaardistada ja kaasata erinevaid osapooli
Millised on koosloome etapid ja rakendusvaldkonnad
Milline koosloomeline arengukava koostamine
Koolitusprogrammi tulemusena saavad osalised tööriistad, kuidas koostada mitme osapoolega arenduskavasid või projekte. Töötubades valmivad reaalsed arenduskavad või arendusprojektid.
Koolitus lähtub “learning by doing” metoodikast, kus praktika osakaal on vähemalt 75%. Eesmärgiks on pakkuda õppimiseks ja eksperimenteerimiseks turvalist ja loovat keskkonda, kus saab koolitaja juhendamisel õppida koosloome rakendamist.
Koosloome on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jõustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesmärk. Koosloome võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja sobib hästi arengu- ja tegevuskavade koostamiseks ning koostööprojektide kavandamiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate osaliste omavahelisest koostööst.
Koosloome eelised võrreldes tavalise protsessiga:
võimaldab mitme osapoolega koostööprotsesse tõhusalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted,
aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna põhineb eriarvamuste sünteesil ja kollektiivsel loovusel,
soodustab arvamuste paljusust ja võimaldab tänu erinevatele perspektiividele jõuda praktilistele lahendusteni,
tänu ühiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist.
Uuringud väidavad, et 70% kõigist muudatustest ebaõnnestuvad, kuid kui osalised on kaasatud ja muudatuste protsessile pühendunud, siis muudatuste püsimise tõenäosus suureneb 30%.[1]
7.11 kell 12.00 – 15.30 toimuv moderaatorikoolitus on ettevalmistav koolitus, milles mitte osalemine otseselt ei takista järgmistel päevadel osalemist. Järgmised koolitused on kontaktsed (17.11 kell 9.00 – 17.00 ja 18.11 kell 9.00 – 15.30 ) need on sisuliselt seotud ja oluline on järjepidev osalemine.
Ootame osalema meeskondi (3-6 inimest meeskonnas) aga kui sul ei ole veel meeskonda aga soovid osaleda, siis registreeru ikka või võta ühendust.
KOOLITUSPROGRAMMI KAVA:
Päev (virtuaalne): moderaatorite ettevalmistus
Teooria: koosloome teooria
Teooria: moderaatori roll ja ülesanded
Praktika: koosloome modereerimine
Päev
Teooria: CO-CREATE mudel
Praktika: osapoolte kaardistamine
Praktika: ühise visiooni loomine
Praktika: takistuste kaardistamine
Päev
Praktika: innovaatiliste lahenduste loomine takistuste ületamiseks
Praktika: lahenduste valik
Praktika: tegevuskavade koostamine
Koolituse viib läbi Eestis suurima kogemusega koosloomejuht ja disainmõtlemise ekspert Rasmus Pedanik.
Koolitusel õpetatava metoodika alusel on endale arenduskavad koostanud sellised organisatsioonid nagu: Vabamu, Eesti Instituut, Viimsi Vald, Viljandi Vald, Põhja-Pärnumaa Vald, Luunja Vald, Tartu Ülikool jt
REGISTREERI END OSALEMA SIIN hiljemalt 4. november.
Koosloome arendusprogramm toetab Võru maakonna arengustrateegia ja „Loov Võru maakond tegevuskava“ elluviimist.
Laiem eesmärk on läbi koosloome programmi hoogustada Võru maakonna omavalitsuste koostööd kultuurivaldkonna sees ja valdkondade üleselt ning suurendada avaliku sektori, erinevate võrgustike, ettevõtjate ja kogukondade omavahelist koostööd.
Koosloome arendusprogrammis osalemine on TASUTA!
Koolitusprogrammi korraldab Võrumaa Omavalituste Liit ning toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER meetme 3 “Koostöö ja ühistegevuse arendamine” raames.
Koolitaja pikem tutvustus
Rasmus Pedanik, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor asutaja ja tegevjuht
Rasmusel on üle 15 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimased seitse aastat on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome arenguprogramme avalikule sektorile, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele. Rasmus on juhtinud üle 350 koosloome töötoa ja ligi 40 koosloome arendusprojekti. Rasmus on täiendanud ennast teenusedisaini ja koosloome metoodikate õppimisel Aalto, Helsinki, Gardiffi, Oxfordi ja Harvardi ülikoolide juures. Rasmusel on rahvusvaheline protsessijuhi (fassilitaatori) sertifikaat (IAF) ja avalikus sektoris koosloome juhtimise sertifikaat Harvardi ülikoolist. Rasmus lõpetab õpinguid Tartu Ülikoolis doktorantuuris, kus tema uurimistöö teemaks on koosloome metoodika arendamine. Lisaks õpetab Rasmus Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmõtlemist ja koosloomet. 2016. – 2017. aastal kuulus Rasmus Riigikantselei juures tegutsenud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma. Varasemalt on Rasmus töötanud Riigikontrollis ja Siseministeeriumis regionaalministri nõunikuna. Rasmus kuulub Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühma.
MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab). Si-Lab on 2017. aasta asutatud sotsiaalne ettevõte eesmärgiga uurida, arendada ja rakendada koosloomet, disainmõtlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel.
Si-Labi meeskonnal on Eestis suurim kogemus disainmõtlemisel põhinevate koosloome arenguprogrammide disainimisel ja elluviimisel. Si-Lab on ka ainuke organisatsioon Eestis, kelle peamiseks eesmärgiks on kooloome metoodika teaduslik arendamine. Metoodika arendamisel teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Si-Lab on juhtinud tänaseks üle 400 koosloome töötoa ja viinud ellu 40 koosloome projekti. Meie programmides, töötubades, koolitustes ja projektides on osalenud üle 2000 inimese. Meie arenguprogrammidest ja projektidest on kirjutatud magistritöid ja teadusartikleid. Lõpujärgus on kaks doktoritööd.
Alates 2021. aastast on Si-Lab Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade ja koosloome arendamise suunal eesmärgiga töötada välja ja juurutada kaks horisontaalset koostöömudelit: 1) kohalikule omavalitsusele võrgustiku põhine kogukonna kaasamise ja arendamise mudel ning 2) sektorite ülene koostöömudel piirkondlike probleemide lahendamiseks.
Koosloome metoodika arendamisel lähtume me korraga maailma parimast praktikast kui kohalikest oludest olles edukalt Eestisse importinud ja siia kohandanud mitu erinevat koosloomelist probleemide lahendamise metoodikat, milles me omame ka sertifikaate: Action Learning (ILM), Technology of Participation (IAF), Oxford Scenario Planning, Creating Collaborative Solution (Harvard) jt.
Si-Labi klientideks ja koostööpartneriteks on peamiselt avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Oleme teinud koostööd mh Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Haridus- ja Noorsooameti, Innotiimi, Tallinna Linnavalitsuse, Tartu Linnavalitsuse, Viimsi valla, Vabaühenduste Liidu, Vabamu jt. institutsioonide ja organisatsioonidega.
Lisainfo:
Kristi Vals, Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee
Kätte on jõudnud tegustate kodanike ja ühenduste märkamise ja tunnustamise aeg Võru maakonnas! Tähtaeg 6. november.
Novembri lõpus kui tähistatakse kodanikupäeva, on meilgi Võru maakonnas soov esile tõsta kodanikuühiskonna tegemised ja algatused, koosloomised ja ühised ettevõtmised. Tunnustame inimesi, kes oma ühiskondliku tegevusega on olnud eeskujuks ning andud oma panuse Võru maakonna kodanikuühenduste tegemistesse, kiidame ühendusi, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, väärtustame ettevõtteid, kes on toetanud kodanikuühiskonda ja valime taas maakonna aasta küla.
Esitatud kandidaat peab vastama vähemalt ühele statuudis välja toodud kriteeriumile.
Võru maakonna tegusa kodaniku tunnustuse saaja:
omab kogukonnas olulist rolli kas mõtte või tegudega
on panustanud piirkonna arengusse
on aktiivne ja koostööaldis
on kogukonda ühendav
on panustanud vähemalt ühe vabaühenduse töösse
Võru maakonna silmapaistva ühenduse tunnustuse saaja:
tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne
on teistele ühendustele eeskujuks
on oluliselt aidanud kaasa erinevate sektorite tulemuslikule koostööle
on toetanud vabaühenduste tegevust rahaliselt või mõnel muul moel
on loonud, hoidnud ja/või innustanud koostööd era- ja mittetulundussektori vahel
Aasta küla / külade piirkonna tunnustuse saaja:
on olnud positiivse arenguga ja hea külasisese koostööga viimase kolme aasta jooksul
on edukalt algatanud ja ellu viinud külaarenduslike projekte
on olnud aktiivsete ühistegevuste korraldaja ning hea näide koostööst kohaliku omavalitsusega
on avatud ja tuntud kohalikul ja maakondlikul tasandil
Kõigi tunnustatavate nimed avaldatakse tänutäheks Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.
Tunnustuse andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud kandidaatidest. Komisjonil on õigus omistada tunnustatutele täiendavaid aunimetusi (nt loovuse sütitaja, kogukonna vedur, Võrumaa uuendaja, säravaim tegu jne). Tunnustatud kuulutatakse välja pidulikul tunnustamisüritusel 26. novembril.
Palun anna meile hiljemalt 6. novembriks teada, keda võiksime sel aastal tunnustada ja lisa kirjeldus, et miks just neid. Täida ankeet. Paberkandjal taotlused saata Võrumaa Arenduskekuse aadressile Jüri tn 12, Võru linn 65605.
Tunnustamist korraldab ja rahastab Võrumaa Arenduskeskus koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Loe lähemalt vabaühenduste rubriigist.
Fotol möödunud aasta laureaadid.
Lisainfo
Katrin Volman
vabaütisüisi nõvvuandja
Võrumaa Arenduskeskus
mob 525 1750
e-post katrin.volman@vorumaa.ee
Vunki Mano! metoodikaseminar laste ja noortega töötavatele spetsialistidele
Head laste ja noortega töötavad spetsialistid ja nende arengukeskkonda mõjutavad osapooled!
Kutsume teid osa saama metoodikaseminarist 27.oktoobril 2022.
Metoodikaseminarid on hea võimalus jagada meie tööelus praktiseeritavat, uusi teadmisi ja oskusi kolleegilt kolleegile. Võru maakonna 2022. aasta valdkondadeülene laste ja noorte koolist väljalangemise ennetamise fookusega metoodikaseminar toimub
27.oktoobril (9:00 – 15:30) Võru Kreutzwaldi Koolis (Kooli 7, Võru linn).
Metoodikaseminar on Võrumaa Omavalitsuste Liidu projekti “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” üks tegevus. Projekt on rahastatud summas Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse.
Protsessi juhivad Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist Rasmus Pedanik ja Jaan Aps ning protsessis osalevad omavalitsuste 5-liikmelised meeskonnad ning esindajad maakodlikest partnerorganisastioonidest.
Päevakava:
8:30 Kogunemine Võru Kreutzwaldi Kooli aulas
9:00 Sissejuhatus päeva
9:05 – 9.45 Minni Aia-Utsal “Kuidas toetada vaimset tervist ja heaolu“
Töötoad I: 10:00 – 10.45
Töötoad II: 11:00 – 11:45
Lõuna 11:45 – 12:30
Töötoad III: 12:30 – 13:15
Töötoad IV: 13:30 – 14:15
Paus 14:15 – 14:30
Tagasiside ja info aulas: 14:30 – 15:30
Palun anna teada oma osalusest hiljemalt 20.oktoobriks 2022 sellele lingil: REGISTREERI END SIIN
PS! Ühe töötoa mahutavus on 20 inimest. Selle arvu täitumisel kaob töötoa valik registreerumisel. Iga osaleja saab valida kokku 4 töötuba.
Kiirematel on rohkem valikuid.
Info: Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit, tel 55603988, email: kerli.koiv@vorumaa.ee
Käsitletavad teemad:
Eneseregulatsioonioskuse toetamine läbi metakognitiivse refleksiooni. Katrin Saks, Tartu Ülikool
Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine. Katrin Saks, Tartu Ülikool
Juhtumipõhine võrgustikutöö erivajadusega lapse toetamisel. Koostöö perega, KOV-ga, tugispetsialistidega, erivajadustega lastele/noortele suunatud koolidega, huvikoolidega jt huvitegevuse pakkujatega. Marju Medar, Tallinna Ülikool
Abivajava noore/lapse märkamine ja toetamine. Lapse erivajadusest lähtumise õppetöö planeerimisel. Marju Medar, Tallinna Ülikool
Karjääritoe meetodid. Eesti Töötukassa
Tulevikuoskuste õpetamise võimalused lasteaias – lapsest lähtuva projektõppe valguses. Räägime teemadel- mis on lapsest lähtuv mõtteviis; täidesaatvad funktsioonid, kui tulevikuoskuste alus. Võru Okasroosikese Lasteaed
Kogemuslugu tähendusliku õppimise ja enesejuhitud õppimise oskusi toetava programmi loomisest. Võrumaa Kutsehariduskeskus
Lapsevanema rollid – vanemal on täita 40 rolli. Metoodika tutvustab, aitab mõista rollide sisu, selgitab konflikte, jõustab vanemaid. Pille Raudam, Antsla vald
CARe metoodika. Veronika Varep, Johannes Mihkelsoni Keskus
Rõuge Koostöökeskuse loomine ja praktika. Grete Heinaste. Rõuge Koostöökeskus
Õpioskuste kursuse loomine ja praktika. Kadri Treial, Psühhobuss OÜ
E-psühholoogi võlu ja valu ning kuidas aidata last, kui psühholoogi teenust koolis ei ole. Tiia Linnas. Osula Põhikool
LÕIM projekt – kellele ja milleks? Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit
Enesejuhitud õppimine – kontseptsioon, faktorid ja mõõdikud. Kerli Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liit/Tartu Ülikool
9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST”
9.-10. september 2022 ootame noori Setomaale, tulemas on II “Võro-Seto noorteFEST”
Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro-Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas.
Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).
Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm.
Õhtul naudime suurejoonelist võro-seto kultuuriprogrammi ning lavale astuvad ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist. Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored arutlevad noorte jaoks olulistel teemadel. Fookusesse tulevad kolm teemat: “Kuidas säilitada positiivne mõtteviis?”, teemat juhib Peaasi.ee;
“Minu hobi on minu elukutse ja elu kutse”, teemat juhib Ethel Hainsoo; “Kogukonna turvalisus on minu asi”, teemat juhib Arvi Suvi.
Noortel on võimalus soetada endale noorteFESTi sümboolikaga T-särk. Ööbimine on Värska Gümnaasiumis, kohapeal pakutakse noortele toitlustust.
Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ja kõiki kultuurihuvilisi.
Eelmisel aastal toimus esimene noortefestival Varstu kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.
Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhata, telefon 5171796
Sel aastal esitati aasta õppija tiitlile kokku 147 kandidaati. Kõigi maakonna aasta õppija 2022 laureaatide seast valitakse välja rahva lemmik.
Hääletamine toimub 1.septembrist kuni 15. septembrini. Arvesse läheb hääletaja poolt antud 1 hääl oma lemmikule.Rahva lemmikut ja teisi tiitlisaajaid tunnustatakse 14. oktoobril Täiskasvanuhariduse tänuüritusel.
Võrumaa Arenduskeskus korraldab 21. septembril koostöös Võru Kesklinna Kooli ning Junior Achievementi´ga Võru Kesklinna koolis minifirmadele mõeldud ideede genereerimise häkatoni “Võta ise ette”.
“Võta ise ette“ on 5 tunnine koolitus ettevõtlusest ja minifirmade loomisest põhikooli III astme (7.-9. klassi) õpilastele. Selle käigus tutvutakse ettevõtlusega, ettevõtjale vajalike oskustega, JA Eesti minifirma programmiga, tehakse 5- liikmelistes rühmades viie tunni jooksul läbi ettevõtte loomine, alustades äriidee välja töötamisest kuni prototüübi esitluseni. „Võta ise ette“ koolitust viivad läbi JA Eesti noored töötajad.
„Võta ise ette“ on õppimine tegevuse kaudu. Koolitusel vahelduvad terav mõttetegevus mõnusate mänguliste vahepalade ja praktilise tööga. Päeva lõpuks on igal grupil valmis suur ülesanne ehk idee prototüüp. Äriidee läbimõtlemist toetavad väiksed ülesanded ja lühiloengud, mis annavad prototüübi loomiseks vajalikke teadmisi. Prototüüpi testitakse ja lõpuks esitletakse rühmatöö tulemusi kõigile osalejatele. Koolituse käigus omandatakse teadmisi ettevõtlusest, loovusest, meeskonnatööst, minifirma asutamisest ja tegevusest.
Orienteeruv päevakava:
9:45-10:00 Kogunemine
10:00-11:05 Päeva tutvustus. JA Eesti ja Minifirma programmi tutvustus
Ettevõtja ja ettevõtlikkus. Ettevõtjalik mõtlemine. Innovatsioon.
Kuidas sünnivad ideed? Mida teevad minifirmad?
11:05-11:30 Meeskonnamäng
11:45-12:35 Ajurünnak idee leidmiseks, äriidee kirjeldus, idee visualiseerimine.
12:35-13:00 Prototüübi loomine
13:00-13:30 Lõuna
13:30-14:25 Esitluse koostamine, müügiargumentide leidmine
14:25-15:00 Toodete müügiesitlused, hääletamine
15:00-15:50 Edasised sammud minifirmaga
15:50-16:00 Kokkuvõte, lõpetamine
Kultuurikompass: “Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?”
Lõuna-Eesti peab pakkuma meeldivat reisikogemust igale külalisele nii täna kui Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal. Kuid kui külalislahke on Lõuna-Eesti praegu ja mida saame 2024. aastaks ettevalmistumisel veelgi paremini teha?
12. Kultuurikompassi foorum “Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?” toob kokku loovisikud, kultuurisektori edendajad, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et koos edendada turismi Lõuna-Eestis.
Foorum on jagatud kahte teemaplokki.
➤ Kuidas meelitada turist Lõuna-Eestisse?
Me teame, et just kultuurielamused annavad tõuke enamusteks reisidest. Foorumil arutame, kuidas saab Lõuna-Eesti kultuuriturismi kaudu ahvatleda külastajaid. Jagame häid lahendusi, mida on siin või kaugemal kultuuriturismi õitsele puhkemiseks rakendatud. Räägime kultuurivõrgustike ja ettevõtete koostööst kultuurist kantud turismi ja külalislahkuse edendamisel ning sellest, kuidas on võimalik selleks suurendada valdkondadeülest ühistegevusest.
➤ Kui külalislahke on Lõuna-Eesti?
Kultuurisündmuste tähelepanu keskmes on publik ja publikukogemus. Kultuuri organisatsioonidel ja loojatel on erinevad võimalused meeldejääva külastuselamuse loomiseks, rahulolu suurendamiseks ning tegevuse köitvuse suurendamiseks. Foorumil analüüsime külalislahkuse ja teeninduskultuuri praktikaid ning kaardistame arenguvajadusi, kuna Euroopa kultuuripealinna aastal on vaja valmis olla nii välis- kui siseturistide saabumiseks.
9.-10. september toimub II Võro-ja Seto noorteFEST” Setomaal, Värskas
Aastal 2022 toimub tänu Võru maakonna omavalitsuste ühisele koostööle teine „Võro- ja Seto noorteFEST“ Setomaal Värskas
Sündmuse idee on kogu maakonda ühendav noortefestival, mis kestab kaks päeva ja pakub mitmekülgset tegevust erinevas vanuses noortele läbi maakondliku kahe kultuuriruumi (võro ja seto).
Festival käib ringi mööda maakonda, st, et noored kogunevad igal aastal ühes Võru maakonna vallas/linnas. Eelmisel aastal toimus festival esimest korda Rõuge vallas, Varstu Kultuurikeskuses. Rõuge vallalt võttis teatepulga üle Setomaa Kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna ning septembris toimuvat festivali korraldatakse koostöös Setomaa Noorsootöö Keskusega. Ühendavaks ja toetavaks organisatsiooniks on SA Võrumaa Arenduskeskus.
Festivali esimene päev pöörab tähelepanu seekord Setomaa piirkonna kultuuri eripärale. Kavas on kohtumine kohalike tuntud inimestega, toimuvad erinevad õpitoad: slackline, tants, toit, DJ jpm. Õhtu lõpetab ansambel ZETOD, kes on alguse saanud Värska Kultuurikeskuse bändiringist.
Noortefestivali teisel päeval toimub Seto Man Puhkekeskuses inspireeriv mõttetalgupäev, kus noored saavad arutleda ühiskonnas noori puudutavatel teemadel.
Ööbimine ja toitlustus on korraldatud Värska Gümnaasiumis. Soovijad saavad endale soetada noorteFESTi sümboolikaga pusa.
Festivali toimumist toetavad Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Eesti Kultuurikapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Festivalile ootame kõiki noori üle Võru maakonna ning noori huvilisi kaugemaltki.
Lisainfo: Triinu Arund, Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja, telefon 5171796
Valgamaal toimus Kagu-Eesti kultuurivedurite suveseminar
2.-3. augustil toimus Valgamaal Järvesilma turismitalus Valga-, Viljandi-, Võru- ja Põlvamaa kultuurivedurite suveseminar.
Kahepäevasel seminaril osalesid Valga-, Viljandi-, Võru- ja Põlva maakondade kultuurikeskuste juhid, omavalitsuste kultuurispetsialistid ja arendusorganisatsioonide esindajad. Partneritena osalesid seminaril Kultuuriministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Rahvamajade Ühing.
Koostööseminar lähtus vajadusest, et pärast 2017. aasta haldusreformi, puudub koordineeritud koostöö kohalike ja riiklike tasandite vahel. Kahepäevase koostööseminari eesmärk oligi välja töötada ühine koostöömudel.
Pärast 2017. aastal toimunud riigi ja omavalitsuste haldusreformi kadusid Eesti valitsemise struktuurist 2018. aasta alguses maavalitsused kui maakonna tasandi haldusorganid. Maavalitsuste senised ülesanded anti üle riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Maavalitsustel oli tugev seos riigi ja maakonna vahel, välja oli kujunenud kindel koostöö omavalitsuste ja riigiga. Täna ei ole enam kindlat mudelit, vaid iga maakond on maakonnaülese koostöö erinevalt lahendanud, koostöö maakondliku tasandi ja riigi tasandi vahel on passiivne ja juhuslik.
Mart Normeti modereerimisel räägiti esimesel päeval sellest kus ollakse ja lahati probleemi olemust erinevate tasandite vaatevinklist, kohaliku omavalitsuse, maakondliku ja riigi instantside perspektiivist. Ülle Välimäe (Eesti Rahvamajade Ühing), Kädi Koppe (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kalle Vister (Eesti Rahvakultuuri Keskus) ja Eino Pedanik (Kultuuriministeerium) andsid ülevaate oma organisatsiooni rollist kultuurivaldkonna koordineerimisel ja arendamisel täna. Maakondliku ja kohaliku omavalitsuse vaate võttis kokku Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals, kelle ettekanne rääkis kohalike omavalitsuste kultuurikorralduslikust koostööst Võru maakonnas.
Seminari teises pooles töötati maakondade kaupa gruppides. Sõnastati kultuurikoostööd takistavad probleemid, kaardistati erinevate osapoolte nägemus ja soovid koostöömudeli osas.
Eri tasandite vahel toimiva koostöömudelina nähti ühe võimalusena regionaalse kultuuripoliitika nõukoja taasloomist. Nõukoda tegutses aastatel 1996-2017. Vahepealsete muutuste valguses on nõukoja tegutsemispõhimõtted vaja aga uuesti koostada. Selleks moodustati nelja maakonna ja partnerite baasil töögrupp, kuhu kuuluvad Kristi Vals (Võrumaa), Kai Kannistu (Viljandimaa), Ülle Juht (Valgamaa), Evelyn Grzinich (Põlvamaa), Kalle Vister (Eesti Rahvakultuuri Keskus) ja Eino Pedanik (Kultuuriministeerium). Töögrupi esimesteks sammudeks on sõnastada nõukoja tegutsemise eesmärgid ja esindatuse alused. Seejärel soovib töögrupp kaasata juba esindajaid kõikidest teistest Eesti maakondadest, et lõplikult kokku leppida ühises koostöömudelis.
Kultuurivedurite suveseminari eestvedajaks oli Ülle Juht Valga Kultuuri- ja Huvikeskusest, koostööpartnerina leidis seminarile täiendava rahastuse Võrumaa Arenduskeskus.
Töörühma nimel:
Kristi Vals, Ülle Juht, Evelyn Grzinich, Kai Kannistu
Lisainfo ja kontakt: Ülle Juht, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor, telefon 5137185, e-mail: ylle@valgakultuurikeskus.ee
Anname ülevaate sügisel toimuvatest loometalgutest ning toimuvad väärt ettekanded. Ettekannete järgselt teeme päevast kokkuvõte ja anname soovitusi, kuidas sügisesteks loometalguteks ette valmistuda.
Ettekanded teevad:
JOHANNES JAUHIAINEN
Helsingi linnavalitsus, kommunikatsiooni osakond, kaasamine ja nõustamine, piirkondlik kaasamine
“Helsingi linna näide kaasava eelarve rakendamisest ja selle tulemustest”
KERSTEN KATTAI
Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor ja kohaliku omavalitsuse uurija
“Kas kohalik omavalitsus on oma aja ära elanud ja millised on tuleviku omavalitsuse väljakutsed?”
Mai Timmi, OÜ Kasvulava, partner loometalgute korraldamisel
Kristi Vals, SA Võrumaa Arenduskeskus, loometalgute projektijuht
VI Vunki Mano loometalgud toimuvad 23.-24. september Värskas ning otsivad vastuseid küsimusele
„Kuidas valitseda nii, et kodanike osalus kohaliku elu korraldamisel suureneks?“
Seminari toimumist toetavad: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, Leader Group, Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus ja innovatsiooni programm lepinguga nr 959420.
Võrumaal alustas mahukas koolist väljalangemist ennetav projekt
Täna, 14. juunil startis Võrumaal kaheaastane protsess “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas”, mille käigus otsitakse vastuseid, lahendusi ja mudeleid, mis toetaksid laste ja noorte õpihuvi ja toimetulekut ning vähendaksid meie õppijate koolist väljalangemise ohtu.
Kubijal toimunud avaseminarist võttis osa üle 50 valdkonnaga seotud inimese ning esines pea kümme oma ala spetsialisti.
Kõigi esinenud spetsialistide sõnul on tegemist olulise projektiga. Projektijuhi Kerli Kõivu sõnul pakub projekt palju võimalusi maakonna tugitegevuste arendamiseks koolist väljalangemise ennetamiseks mitmete valdkondade koostöös, aga ka akadeemilisi väljakutseid. „Näiteks kui keegi läheb ülikooli õppima eriala, kus tema magistritöö idee kattub käesoleva projekti ideega või soovib teha ülikoolis praktikat selle projekti raames, on võimalus anda oma panus uuringuterühma juures,“ ütleb Kõiv. Ta lisab, et projekti vajadust näitab ka piirkonna statistika: “Kui kohustuslik kooliiga lõppeb, saab noor ise otsustada ning Võrumaal ei ole need otsused sageli õppimise kasuks.”
Haridus- ja Noorteameti Kagu Eesti büroo juhataja Iiris Tageni sõnul on võrreldes varasema ajaga olukord koolist väljalangemise osas parem, ent on ka palju mõttekohti: „Oleme saavutanud märkamise, aga kuidas saavutada sekkumine, et noorest ei saaks koolist väljalangeja?” Maie Oppar Rõuge Koostöökeskusest rõhutas eelkõige varajase sekkumise vajadust: “Ei peaks sekkuma siis kui laps saab kahe ja teda ähvardab klassikursuse kordama jäämine vaid juba siis kui ta saab viie asemel nelja.“ Ühiselt rõhutati õppimise huvitavamaks loomise olulisust ning noorsootöö, sh huvitegevuse suurt rolli selles.
Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liidust tõi välja, et praegusel kevadisel perioodil, kui ka sotsiaalmeedias on näha palju vanemaid, kes on uhked oma laste heade tulemuste üle koolis, peab mõtlema laiemalt. “Kiituskirja taha, selle lapse hinge, me alati ei näe,” ütles Ilves. Sarnasele probleemile viitas ka Lauri Tamm Eesti Politsei ja Piirivalve ametist: “Intensiivne eeldamine viib eksimusteni.”
Tamm nentis ka, et alati ei pea õpi- või toimetulekuraskustes noort aitama tugispetsialist, kellest hetkel Eestis puudus: “Piisab ühest usaldusväärsest täiskasvanust, vahet pole mis ametit ta peab, aga ka tal peab olema noore toetamiseks tugi.” Merle Tombak Antsla vallavalitsusest tõi välja, et näiteks alaealist noort võib toetada vanema asemel ka tugiisik, ent peamine on, et noore huvid ei kannataks.
Võru Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Merike Aasmäe on täheldanud, et motivatsioon õppida on sõltuv paljudest teguritest, sealhulgas ka suvisematest ilmadest, kus väljas seltskonnaga aja veetmine muutub sagedasemaks. “Me näeme seda allakäiku eriti kevadel, kus õpihuvi kaob,” ütles Aasmäe. Lisaks on ka kodune keskkond sageli määrav: “Õpihuvi kadumine ja toimetulekuraskused on omavahel põimunud.” Aasmäe nendib positiivse asjaoluna, et koolist toimetulekuraskuste tõttu koolist väljalangenud või õpihimu seekaudu kaotanud noored jõuavad siiski ka kooli tagasi “Tavaliselt tuleb see õpihimu siis kui nad on juba ise endale jalad alla saanud.”
Eesootav protsess viiakse ellu Võrumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel ning Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi 2014-2021 toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Projekti rahaline maht on 376 602 EUR. Protsessi partnerid on kõik Võrumaa omavalitsused, Eesti Töötukassa, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Haridus- ja Noorteamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool. Projekti on kaasatud eksperdid Saksamaalt ning Islandilt.
Võrumaa mõtiskletakse kodu ja perekonna mõiste tõelise olemuse ja tähenduse eest.
“Idee teha üks ilus pidu kodust kerkis meile pähe juba ligi kolm aastat tagasi. Tundus, et läbi poliitiliste kemplemiste pereväärtuste, peretoetuste, perelaenude ja muu sellise kõrval hääbub kodu ja perekonna mõiste tõeline olemus ning tähendus. Kodu pole kunagi poliitika vaid vaim,” lausub ühislaulupäeva “Kodu(L)ootus” lavastaja Priit Strandberg.
Esimest korda Eesti ajaloo vältel kogunevad poiste-, neidude-, mees-, naiskoorid ühe laulukaare alla, et laulda kodust, ootusest ja lootusest. Laulupeo austajate suvine maiuspala ‒ ühislaulupäev “Kodu(L)ootus” – toimub 11.juunil Võru Kubija laululaval. Kontserdi algus on kell 19:00, väravad avatakse kell 17. Piletid on võimalik osta kodulehelt fienta.com <http://fienta.com/> lehel või kohapealt. Lisainfo ürituse kohta leiab kodulehelt http://www.laulupaev2021.com/
Laulupäeva kunstilised juhid on Külli Kiivet ja Kuno Kerge. “Kodu peale peab saama loota sest kodu loodab meie peale. Kodus me ootame und, ootame kalleid koju, ootame kojujõudmist, ootame kodu leidmist. Sealt ka pealkiri “Kodu(L)ootus”, kus saavad kokku kaks inimese põhiseisundit meile kõige olulisemas üksuses – kodus,” ütles Külli Kiivet. “Nüüd aga pöördelistel aegadel tuleb olla eriti tänulik, kui on kodu, mida hoida ja armastada, kuhu tulla ja kust minna – teadmisega, et ta on sul alati olemas ning ootamas, “ lisas Kuno Kerge
Ühislaulupäeval kõlab mitu uudisteost. Nende hulgas kõlab Riho Esko Maimetsa suur kantaaditsükkel “Kojup minda oodatanne”. Teos valmis spetsiaalselt antud laulupäevaks ning on kava ühendav teos. “Tsükli läbivaks teemaks on kodu, kodutunne, koduigatsus, koju jõudmine ja mälestus lapsepõlvekodust,” ütles Maimets. “Tsükli iga osa oli inspireeritud ühest konkreetsest rahvaviisist, mida ma töötlesin ning millele lisasin omakorda Ernst Enno tekstidele loodud muusikat. Minu jaoks tähendab kodu kohta, kuhu olen alati oodatud, kus asuvad mulle kõige lähedasemad inimesed, kus on kõige turvalisem olla. Kodu on koht, kus saab vabalt olla, luua, tunnetada ja armastada. Kodus saan olla mina ise – mõnikord olen tugev ja tegus, aga teinekord hoopis õrn ja haavatav,” lisas Maimets.
Laulupäevale on kaasatud ka Tallinna Nõmme Muusikakooli orkester ning Vanemuise näitlejad (Hannes Kaljujärv, Terje Pennie-Kolberg). Suurt laulupäeva jääb lõpetama simman, kus esineb Eesti armastatuim ansambel Curly Strings
Laulupäeva raames toimuvad eelkontserdid Tartus Vanemuise kontserdimajas ning Võrus Kandle kontserdisaalis. Tartus toimub 10.juunil kell 19.00 “Viie meeskoori kontsert”, kus lavale astuvad Eesti parimad meeskoorid. Nende hulgas on Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor. Samal õhtul toimub nais- ja neidudekooride kontsert “Lüü’iks laulu” Võrus, kus esineb Võru kammerkoor Tempera, Elleri tütarlastekoor, Üle-eestiline neidudekoor LEELO jt.
Tänavu on Võru maakonnas üle poolesaja õppuri, kes on lõpetanud väga heade tulemustega gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli.
Võrumaa Arenduskeskus tunnustab iga suve hakul maakonna koolide parimaid lõpetajaid. Sellel aastal vaadati Võrumaalt kaugemale ja tunnustussündmusele olid oodatud ka väljaspool maakonda väga heade tulemustega kooli lõpetanud Võru maakonna noored.
Lõpetajad koos kaaslasega olid oodatud kultuurimajja Kannel, kus Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots andis koos nõukogu esimehe Anti Allasega üle tänukirjad ja meened. Tervituskõnes tunnustas Toots õppurite pingutusi, lisades, et õpingute periood langes väga keerulisele ajale.
Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv ja projektispetsialist Karin Plakk peavad oluliseks, et sel aastal saavad tunnustuse ka Võru maakonna noored, kes on asunud õppima Võrumaalt väljaspool. Samas nenditakse, et uudne tänuürituse kontseptsioon nõuab infot lõpetajate kohta paljudest Eesti õppeasutustest, mistõttu võib juhtuda, et kiitusega lõpetanuid on teadaolevast rohkem.
Võru maakonnast pärit gümnaasiumite, kutsekoolide ja ülikoolide parimaid lõpetajaid on käesoleval õppeaastal Võrumaa Arenduskeskuse andmetel kokku 68. Parimaid lõpetajaid tervitasid muusikalise etteastega Võru gümnaasiumi noored Silja Otsari juhendamisel.
Foto parimatest koolilõpetajatest tegi Kaisa Äärmaa.
Võrumaa eakate tantsurühmad pidasid maha suurejoonelise memme- taadi peo „Ise loon päevade ilu“
Laupäeval, 4. juunil toimus Kääpa vabaõhulaval Võrumaa memme- taadi pidu „Ise loon päevade ilu“
Võrumaa Memme – taadi peo traditsioon on alguse saanud 30 aastat tagasi kui 12. juulil 1992 tulid Parksepa vabaõhu lavale kokku Võrumaa pensionärid, et pidada maha esimene memme- taadi pidu. Esimese ja ka paari järgmisegi peo laulud seadsid kavasse Külli Jõeloo ja tantsud Laine Kordemets. Ainult mõnel üksikul aastal on pidu ära jäänud. Tänavusel peol osales 31 memme – taadi kollektiivi üle Võrumaa ja Lasva rahvamaja kollektiivid.
Proovidega tehti algust varahommikul. Kell kolm alanud kolme tunnist kontserti külastas kohe alguses 15. minutiks ka paduvihm, rahehoog ja müristamine. Kuid laulu, tantsu, luuletuste ja kapellilugudega kutsuti peagi päike pilve tagant taas välja. Päike paitas peotordi söömist ja saatis pidulised koduteelegi. Pidu jäid lõpetama tänusõnad esinenud rühmadele, nende juhendajatele ja korraldajatele. Kõik osalejad said rinda spetsiaalselt tänaseks ürituseks valmistatud juubeli rinnamärgi – 30 aastat esimesest memme- taadipeost ja rühmajuhid tänutäheks lilleampli ja magusat.
Tänavuse peo tantsud lavastas tervikuks Valentina Larionova, muusikalise osa ja kapellid pani ühte kõlama Erja Arop. Peo korralduse eest vastutas Lasva Rahvamaja juhataja Sirje Kuuseorg.
Peo kordaminekut soovisid oma tervitussõnades Võru valla volikogu esimees Georg Ruuda, Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots ja Võrumaa Rahvakultuuri spetsialist Maie Pau.
Tänusõnad ka publikule, kes te pidu vaatamata päevastele vihmasopsudele nautima olite tulnud.
Pidu rahastasid: Võru vald, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.
Sirje Kuuseorg, peo peakorraldaja
Info edastas: Kristi Vals, kultuurispetsialist
27.-28. mai toimus noorte kultuurikorralduse seminar Hüppelaud, Haanjamehe talus
27.-28. mai toimus noorte kultuurikorralduse seminar Hüppelaud, Haanjamehe alus.
Kokku said oma vahel noored ja noortejuhid Tartumaalt ja Võru maakonnast.
Noori ja noortejuhte inspireerisid ja juhendasid kohapeal mentorid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv; National Geographicu Eesti väljaande peatoimetaja ja Haani Loometare permees Erkki Peetsalu; pühapäeval liitus meiega Anu Rannu Viljandi Folgi tiimist.
Fookuses ikka kultuurteemad, kuidas leiavad noored tee kultuuritarbimise ja korraldamise juurde ning milliseid kultuurisündmuseid noored ootavad.
Laupäevase õhtu veetsime matkates koos matkajuht Alar Sikk´uga ja vallutasime Eesti kõige kõrgema künka.
Tulemuseks: 4 noorte poolt loodud sündmuse ideed, kuhu noored ISE tahaks kohale tulla ja ISE nende tegemistesse panustada.
Noortele suunatud kultuuri teemaline seminar toimus projekti “Loov Võru maakond” raames. Loe lähemalt:
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist, telefon 59129200
Algas konkurss Võru maakonna kauneima kodu leidmiseks
Algas konkurss Võru maakonna kauneima kodu leidmiseks
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootavad kauneid kodusid ja eriobjekte Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) poolt välja kuulutatud Eesti kaunis kodu 2022 konkursile.
Konkursile on oodatud kaunid kodud ja eriobjektid järgmistes kategooriates:
Eesti kaunis kodu 2022
Üleriigilisel konkursil tunnustatakse kuni kolme objekti maakonnast.
(Eramud, väikesed ühismajad, korterelamud, maakodud, suvilad, hotellid, turismitalud koolimajad, seltsimajad, kirikud ja muud kultushooned, mererannik, kaldad, järved, tiigid, kalmistud, parkmetsad, jne.)
Üleriigilised eriprojektid
Maakonnakomisjon võib üleriigilisele konkursile esitada ühe objekti igas kategoorias. (Eriobjektid otsustatakse augusti teises pooles toimuval EKKÜ Volinike Kogu koosolekul.)
Energiasäästlik kaunis kodu (koostöös Eesti Omanike Keskliiduga)
(Eramu, kortermaja, ühiskondlik hoone)
Parim tervisespordiobjekt
(Kergliiklusteed, terviserajad, spordikeskused jm. Paeasjalikult mõeldakse siin omavalitsuste finantseerimisel olevaid rajatisi)
Parim tööstusmaastik
(Tootmishooned ja -talud, põllumajanduskeskused, farmid, aitkuivatid, töökojad jm)
Kaunis elurikas kodu 2022
(Uue kategooriana tulevad hindamisele kaunid aiad-pargid, mis paistavad silma elurikkusega ehk sellised, kus lisaks taimedele on jäetud ruumi ka liblikatele, konnadele, siilidele jms.)
Tark Kodu
(Info piirkonna Targast Kodust edastatakse konkursi eestvedajale Arvi Altmäele, kes koondab andmed, teeb valiku ja esitab EKKÜ üldkogule)
Kauneid kodusid ja eriobjekte on võimalus esitada iga Võru maakonna omavalitsuse poolt välja kuulutatud konkursile, kust valitakse välja igast omavalitsustest kuni 3 objekti maakondlikule konkursile.
Maakondlikule konkursile esitatud objekte hindab Võrumaa Arenduskeskuse poolt moodustatud komisjon. Kõiki konkursile esitatud nominente tunnustatakse maakonna tänusündmusel augustis.
Riiklikule konkursile esitatud objekte tunnustab Eesti Vabariigi president Alar Karis aasta teises pooles toimuval Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul.
Võrumaad sõidavad esindama Eesti kooliteatrite riigifestivalile Võru Kreutzwaldi Kooli ja Antsla Gümnaasiumi teatritrupp
Reedel, 22.aprill toimus Lasva Rahvamajas “Võrumaa laste- ja noorte teatrimängupäev”.
Kokku osales näitemängupäeval 8 teatritruppi. Lavale astusid:
Lasva Rahvamaja laste näitering etendusega “Pugeja” lavastaja Katri Enno
Varstu kooli 2. klass etendusega “Varjuteater kolm põrsakest” lavastaja Helina Tammemägi
Vastseliina Gümnaasiumi 4.-6. klass etendusega “Ahastamapanev teatriskäik”, lavastaja Marje Ilves
Võru Kreutzwaldi Kooli 3.b klassi näitetrupp etendusega “Saabastega kass” lavastaja Aigi Laine ja Erja Arop
Antsla Gümnaasiumi 8. klassi Liisa Loreena Värtoni monoetendusega “Kui ma oleksin president” lavastajateks Zoja Mellov ja Liisa Loreena Värton. Juhendaja Annika Põldsepp.
Varstu Kooli 6.-8. klass etendusega “Isevärki koolitund” lavastaja Riina Kööts
Osula Põhikooli 3. klass etendusega etendusega “Tekstiliigid nagu naksti” lavastaja Tuulike Mölder.
Etendustele andsid tagasisidet žürii koosseisus: armastatud näitleja Inga Lunge, kultuuriedendaja ja Alle-Saija Teatritalu asutaja Ingrid Ulst ning näitemängjuht ja lavastaja Pille Täht. Źürii ülesandeks oli lisaks tagasisidele välja selgitada trupid, kes lähevad Võrumaad esindama kooliteatrite festivalile.
Algklasside arvestuses valiti Võrumaa teatripäeva laureaadiks Võru Kreutzwaldi Kooli 3.b klassi näitetrupp. Kaari Sillamaa laulumäng Charles Perraulti muinasjutu järgi lavastatud etendus “Saabastega kass” lavastaja Aigi Laine ja Erja Arop trupp esindab Võrumaad algklasside kooliteatrite riigifestivalil 27.- 28. mail Viimsi koolis.
Põhikooli arvestuses valiti Võrumaa teatripäeva laureaadiks Antsla Gümnaasiumi 8. klassi Liisa Loreena Värtoni esitatud monoetendus “Kui ma oleksin president” autor Liisa Loreena Värton ja lavastajateks Zoja Mellov. Etendus esindab Võrumaad põhikooli kooliteatrite riigifestivalil 13. – 15. mai Rakveres.
Aitäh kõikidele näitlejatele ning inspireerivatele juhendajatele! Soovime edu kahele näitetrupile maakonna esindamisel kooliteatrite riigifestivalidel.
Lisainfo: Sirje Kuuseorg Lasva Rahvamaja juhataja näitemängupäeva korraldaja
1. juuni tuleb taas VI Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu, mis kannab sel korral nime “Suur seiklus”
VI Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu toimub 1. juuni kell 16.00 Võru Kandle aias
Aastal 2022 tähistavad Võrumaa lasteaiad 105. tegutsemisaastat. Sellega seoses on Võrumaa lasteaedade õpetajad planeerinud läbi aasta kestva ürituste sarja, mille üheks olulisemaks sündmuseks on 1. juunil Võru Kandle aias toimuv Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu.
Mudilaste laulu- ja tantsupidu võib pidada juba traditsiooniliseks ühiseks suureks peoks: see toimub juba kuuendat korda. Varem on peod toimunud 1991., 1996., 2007., 2012., 2017. aastal. Kõiki neid pidusid korraldades on oluliseks peetud seda, et meie lastest kasvaksid Eestile nii olulise laulu- ja tantsupeotraditsiooni kandjad ja edasiviijad. Ka tänavu soovib korraldusmeeskond pakkuda lastele esimest kogemust suurest laulu- ja tantsupeost.
VI Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupeost võtavad osa 17 Võrumaa koolieelse lasteasutuse 5–7-aastased lapsed. Kokku 450 last ja ligi 100 lasteaednikku. Peol astuvad üles Võrumaa mudilaste ühendkoor, lasteaedade rahvatantsurühmad, 6–7-aastased võimlejad, 5–6-aastased võimlejad, ukuleleansambel ning õpetajate võimlemisrühmad.
Et pakkuda lastele võimalust astuda üles elava muusika saatel, oleme seekordsele peole planeerinud ka elava saateansambli. Oma nõusoleku selleks on andnud ansambel Pro-C-duur. Juhendaja on Toomas Ojasaar.
Pidu ise kannab pealkirja „Suur seiklus“. Peo stsenaarium on üles ehitatud toredale koguperereisile mööda Eestimaad. Lauludes ja tantsunumbrites kajastuvad lastele nii olulised tegevused pere seltsis nagu matkamine, loomaaia ja kohviku külastamine, kalalkäimine ning meres ujumine. Tiir tehakse peale pea kogu Eestimaale ning viimaks jõutakse ikka tagasi oma armsasse kodulinna Võrru.
Peole eelneb mudilaste rongkäik Võru linna tänavatel. Rongkäigus osaleminegi on paljude laste jaoks esmakordne, annab toreda ühtsustunde ning loob algavaks peoks meeleolu.
Peo ettevalmistusse annavad oma panuse kõik Võru maakonna liikumis- ja muusikaõpetajad. Kavade koostamisse kaasatakse Võru linna liikumisõpetajaid ning repertuaarivalik tehakse koostöös Võrumaa lasteaedade muusikaõpetajatega.
Peo korraldustoimkonda kuuluvad Võru lasteaia Päkapikk õppealajuhataja Anita Punamäe ning muusika- ja liikumisõpetajad Kadri Mähar, Liivi Savi, Võru lasteaia Punamütsike õppealajuhataja Merle Kõivumägi ning muusika- ja liikumisõpetajad Tea Kõrs ja Annika Pilvistu, samuti Võru lasteaia Okasroosike direktor Tiia Must.
Peo toimumist toetavad: Võru linn, Võru vald, Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Balbiino
Lisainfo:
Merle Kõivumägi
õppealajuhataja,
Võru Lasteaed Punamütsike
+ 372 506 2842
Kultuurivaldkonna tegevuskava “Loov Võru maakond” loomise raames toimus II Visioonipäev
Kultuurivaldkonna tegevuskava “Loov Võru maakond” loomise raames toimus II Visioonipäev
Võru maakonna kultuurivaldkonna eestvedajad kohtusid eile, 19. aprill Võru Kandles, II Visioonipäeval!
Projektipartner Ragnar Siil, Creativity Lab andis ülevaate kultuurivaldkonna veebiuuringu tulemustest. Meie maakonnast osales veebiuuringus 105 inimest.
Päeva teises pooles valisime välja kolm olulisemat teemat ning panime kirja tegevused, mida üheskoos lähimal ajal ellu viia.
Peagi avaldame uuringutulemused ka meie kodulehel.
Aitäh, kõikidele, kes on andnud oma sisendi kultuurivaldkonna tegevuskava loomisel. Tugeva meeskonnana üheskoos jõuame palju kaugemale!
Kõigi toimunud tegevuste ja koolitusmaterjalide kohta saad täpsemalt lugeda meie veebilehelt
*Teekonna järgmised punktid on:
Noorte kultuurikorralduse seminar HÜPPELAUD – mai 2022, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
Loov Võru maakond raporti ja strateegia tutvustamine juhtgrupile – mai 2022 Võru linn, Ragnar Siil ja Astrid Hallik
Projektipartnerid: Ragnar Siil (Creativity Lab Academy juht), Astrid Hallik Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik
Võrumaa Arenduskeskus kutsub kõiki esitama kandidaate maakonna noortevaldkonna silmapaistvamate tegijate tunnustamiskonkursile. Konkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.
Aasta silmapaistvamate tegijate esitamisel palume aluseks võtta kandidaatide tegevuse 2021/2022. õppeaasta jooksul.
Kandidaadi esitamiseks tuleb ära täita ning Võrumaa Arenduskeskusele esitada vastava kategooria taotlusvorm. Taotlusvormid leiad meie kodulehelt https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/tunnustamine/noortevaldkonna-tunnustamine/
Kandidaate saab tunnustamiseks esitada 19. aprillist 31. mai südaööni, kokku 6 kategoorias.
Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Noortevaldkonna tunnustamine“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru (hiljemalt 31. mai postitempliga).
Silmapaistvamad maakonna kandidaadid esitab Võrumaa Arenduskeskus omalt poolt üleriigilisele Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) korraldatud tunnustamiskonkursile.
Kandidaate tunnustatakse Võrumaa noorte suvepäevadel 04. augustil Varstus.
Lisainfo: Karin Plakk, tel: 5381 1809, e-post karin.plakk@vorumaa.ee
Juba mõnda aega on ühiskonnas toimuvate muudatustega kohanemisele Võru maakonnas tähelepanu pööratud. Märtsi lõpus ja aprilli algul toimusid Vunki Mano! seminarid neile, kellele läheb korda Võru maakonna kogukondade hea käekäik. Koolitus andis praktilisi soovitusi, kuidas paremini mõista end ja teisi muutunud ühiskonnas.
Seminari kolmas õppepäev on toimub juba sel reedel, 22. aprillil algusega kell 9:00. Veebiseminaril kõneleme avaliku poliitika disainist. Selge on see, et poliitika kujundamine ei ole vaid väärtuspõhiste otsuste langetamine nagu seda mõisteti ligi sajand tagasi, ega ka valikute analüütiliselt parim põhjendatus nagu seda mõisteti pool sajandit tagasi. lIma poliitika osaliste tõhusa integreerimiseta poliitikaprotsessi ega nende rollide mõtestamisest lähtuva osaluse disainita on raske avalikke küsimusi tõhusalt lahendada. Kohtumisel arutame:
Millised on poliitikaosaliste tüübid?
Millised on poliitikaosaliste võimekused?
Kuidas poliitikaosalisi nende põhirollidest tulenevalt tõhusalt „hallata“ poliitikaareenidel?
Kui Sind kõnetab ja soovid kaasa rääkida avaliku poliitika disainis, oled väga oodatud Vunki Mano! seminarile 22. aprillil 2022 veebis. Osalejatele saadetakse seminar veebilink neljapäeval. Seminaril esineb Kersten Kattai, Tallinn Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor. Seminar on osalejale tasuta, vajalik on eelnev registreerumine:
Projekti “Loov Võru maakond” tegevuskava loomise raames toimusid kohtumised igas viies omavalitsuses
6.-8. aprill toimusid projekti “Loov Võru maakond” tegevuskava loomise käigus kohtumised igas maakonna viies omavalitsuses.
Kohtumiste eesmärk oli veelkord kaardistada kultuurivaldkonnas laiemalt kõige olulisemad teemad, mida iga omavalitsus enda piirkonna sees kui ka maakonnaüleselt lähiaastatel soovib hoida fookuses, et tagada kultuurivaldkonna jätkusuutlikkus, hoida meie kultuuri ja eripära ning arendada piirkonnas loomemajandust.
Tegevuskava loomise käigus on toimunud avaseminar, I strateegiapäev, kohtumised igas meie omavalitsuses, kolm koolituspäeva, veebipõhineuuring ning sellele järgneb nüüd II strateegipäev 19. aprill Võru Kandles!
II Strateegipäeval teeme kokkuvõtted kohtumisest ja veebipõhisest uuringust ning lepime üheskoos kokku konkreetsed tegevused tegevuskava loomiseks.
Kultuurivaldkonna tegevuskava “Loov Võru maakond” protsessi ja loomist juhib Creativity Lab ja toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Pärast kahte aastat toimub 14. mail kell 18 Kubija lauluväljakul taas Võru maakonna laulu – ja tantsupidu, kandes nime “Pidu meie õuel”.
Tänu keerulisele koroonakriisist tulenevale ajale pole juba kaks aastat meie traditsiooniline iga- aastane maakonna laulu- ja tantsupidu toimunud. Sel aastal on ettevalmistus periood hoogsalt käimas ja pidu toimub. Peol astuvad üles maakonna laulu-, tantsu-, võimlemiskollektiivid, puhkpilliorkestrid, nii laste- noorte – kui ka täiskasvanute kollektiivid ja ka külalised naaber maakondadest. Eraldi on peo repertuaaris folklooriplokk ja seto plokk. Ei puudu ka üllatusesinejad. Lauljaid saadab maestro Riivo Jõgi poolt kokku pandud ansambel. Peole on registreerinud üle 1500 esineja.
Lavastaja Andre Laine sõnul saab dekoreeritud laululavast ühe tavapärane eestlase kodu: “Kui on pidu, siis on oodatud peole lustima ka külalised naaber maakondadest. Lavastus räägib suguvõsa kokkutulekust, kuhu saabuvad lapsed, lapselapsed, tädid, onud, lellepojad. Kokkutulek möödub põnevalt ja sündmusterohkelt. Pidu kestab mitu tundi, sest mitu aastat pole meie kollektiividel olnud võimalus kokku saada ja ühiselt laulda, tantsida ning muusikat teha. Ka kogu lavastus sünnib ühises koostöös, kuhu on kaasatud mitmed kollektiivide juhid ja meie noored näitlejad”
Peo toimumist toetavad: SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru maakonna omavalitsused, Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus
Pidu on tasuta! Kõik on oodatud nautima taas suurejoonelist maakonna laulu – ja tantsupidu!
Lisainfo:
Kristi Vals Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist +372 59129200 kristi.vals@vorumaa.ee
Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi Võru maakonna aasta ema 2022 tunnustamiseks
PRESSITEADE
04.04.2022
SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kandidaate Võru maakonna aasta ema tunnustamiseks
Aasta ema kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta ema kandidaadiks võib üles seada maakonnas elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.
Võru maakonna aasta ema aunimetuse andmise statuut ja taotluse vorm on leitav Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel. Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.
Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta ema“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.
Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprill 2022.
Aasta ema tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Rõuge vallas elav ema Katrin Roop
Tänavune aasta ema kuulutatakse välja emadepäeval, 8. mai toimuval emadepäevale pühendatud kontserdil Võru Kandles.
Pühapäeval, 3. aprill toimus Võrumaa vokaalansamblite päev “Kevad on tulnud, nüüd laul las kajada…”
Pühapäeval, 3. aprillil toimus Misso Rahvamajas 24. Võrumaa vokaalansamblite päev „Kevad on tulnud, nüüd laul las kajada…“
Vokaalansamblite päeval esinesid ans. Vannamuudu, duett Mahe, Vastseliina Heldela, Trio ja Viitina mehed. Päeva meeleolu lõi kapell Vannamuudu. Päev lõppes koos laulmise ja tantsimisega.
Vokaalansamblite päeva pikaaegne korraldaja Edda-Karin lausus, et “laulupäevale oli registreerinud küll rohkem ansambleid, kuid ikka kimbutab meid see paha viirus. Aga kokkutulnud kollektiivid olid seda päeva väga oodanud. Sel päeval sai kuulda imeilusat laulu. Suur aitäh Teile lauljad, kes Te armastate laulda”.
Suur tänu kõikidele juhendajate: Lilia Vildo, Erja Arop, Ive Ruusamäe,Helmut Venne, Valdur Helm ja E-K Luht.
Vokaalansamblite päeva toetasid: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võrumaa Arenduskeskus
Kohtumiseni 2023 a., siis juba juuubelihõngulisel laulupäeval.
Lisainfo:
Kristi Vals
SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist
kristi.vals@vorumaa.ee; mob: +372 5912 9200
Võru maakonna laste folklooripäeval osales kokku 130 tantsijat!
Võru maakonna laste foklooripäeval osales 130 tantsijat!
Reedel, 25. märtsil toimus Võru maakonna laste folklooripäev Võru Kesklinna koolis.
See on päev, mil pärimuskultuuri hoidmist oluliseks pidavate Võrumaa koolide 1.-4. klasside õpilased tunnevad rõõmu ühisest peost. Folklooripäev algas ühise traditsioonilise Sabatantsuga. Tantsusaba sai päris pikk, sest registreerus 8 tantsurühma ja kandleansambel, kokku 130 osalejaga.
Edasi toimus töö õpitubades.
Aitäh kõikidele tantsu- laulu – ja pilliõpetajatele, kes folklooripäeval lapsi juhendasid:
Vana Võromaa laulude õpituba viis läbi rahvamuusik Meelika Hainsoo, Vana Võromaa tantse õpetas rahvamuusik Kadri Lepasson, rahvapillitoas toimetas pilliõpetaja Kersti Kamberg ja aafrika pärimustantse Tallinnas elav nigeerlasest tantsuõpetaja Dami Adeyemi.
Aitäh meie rahvakultuuri järjepidevuse hoidja rahvakultuurispetsialist Maie Pau!
Aitäh päeva peakorraldajad: tantsuõpetaja Marianne Jaanson ja Võru Kesklinna kooli huvijuht Anu Koop!
Võrumaa laste folklooripäeva toimumist toetasid Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri keskus, Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Kesklinna Kool.
Fotode autor on Lasse Rihard Sissas.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
59129200
1. märtsil toimus projekti “Loov Võru maakond” III koolituspäev – “Muudatuste-, inimeste – ja protsesside juhtimine”
1. märtsil toimus Luhamaa uues külamajas projekti “Loov Võru maakond” raames – III koolituspäev “Muudatuste-, inimeste- ja protsesside juhtimine”
Päeva algas Luhamaa nulga eestvedaja, Setomaa turismikoordinaator Aarne Leima tervituskõnega, kus ta tutvustas osalejatele Luhamaa külamaja loomise lugu, loo keskmes suurepärane kogukonna koostöö
Kultuurirahvas õnnitles Võrumaa rahvakultuurispetsialisti suure tunnustuse puhul
Koolituse põhifookuses oli teemad: strateegiate ja arengukavade koostamine, strateegiline planeerimine, millised on peamised vead strateegiate koostamisel ja elluviimisel.
Projektitegevusi toetab: Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond, Riigi Tugiteenuste Keskus
Tänasest saab esitada aasta õpetaja ja aasta kooli kandidaate
Aasta õpetaja konkursile saab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel parimaid õpetajaid, teisi haridustöötajaid ja koole esitada 15. märtsist kuni 24. aprillini. Vabariigi Valitsus määrab haridustöötajatele väljapaistvate tööalaste saavutuste eest kümme riiklikku aastapreemiat ning kuni kolm elutööpreemiat.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul väärivad kõik õpetajad ja ka teised haridustöötajad praegusel ajal tunnustust. “Tunnustan kõiki meie haridustöötajaid, kes on viimasel kahel aastal tulnud väga hästi toime koroonaviiruse põhjustatud muutlike oludega ning on valmis ka nüüd üles näitama paindlikkust Ukrainast saabuvate sõjapõgenikest laste ja noorte meie haridussüsteemi vastuvõtmisel,” ütles minister Kersna. “Rohkem kui kunagi varem vajame neis keerulistes oludes üksteise tähelepanu ja üksteise töö märkamist. Aasta õpetaja ja aasta kooli konkurss on üks viis oma tähelepanu näitamiseks.”
Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate tööalaste saavutuste eest haridustöötajatele sel aastal viiendat korda kümme riiklikku aastapreemiat suuruses 10 000 eurot ning kuni kolm elutööpreemiat suuruses 65 000 eurot. Aasta õpetaja galal tunnustatakse kõikide kategooriate laureaate. Rahalise preemia suurusega 3000 eurot pälvivad kõikide kategooriate nominendid.
Kandidaate saab esitada 24. aprillini. Parimatest parimate haridustöötajate väljaselgitamiseks alustavad esmalt tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Augustis koguneb riiklik hariduspreemiate komisjon, mille liikmed teevad lõppvaliku riiklikule tasandile esitatud kandidaatide seast. Komisjoni kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad ning eelmistel aastatel tunnustatud haridustöötajad. Auhinnad antakse üle 8. oktoobril Pärnu kontserimajas juba kümnendat korda toimuval aasta õpetaja galal, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon.
Aasta õpetaja konkursi raames otsib Haridus- ja Teadusministeerium ka aasta kooli. Selle kategooria eesmärk on tunnustada koole, kus õppimiseks on loodud koostööd soodustav ja loovust arendav õpikeskkond. Soovime esile tõsta neid koole, kus koolipere tunneb end hästi ning suhted õpilaste ja õpetajate vahel on toetavad ja kokkuhoidvad. Tiitlile kandideerimiseks tuleb kooliperel saata lühivideo, pildigalerii ja kaaskiri. Kandideerimisinfo Haridus- ja Noortameti veebilehel.
Aasta kool 2022 selgub žürii ja rahvahääletuse tulemusena ning kuulutatakse välja 27. mail Terevisiooni otsesaates.
Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist (KOP ja HTM vahendid)
tel: +372 5381 1809
e-post: karin.plakk@vorumaa.ee
Õpilasfirmade juhendajad on oodatud motivatsioonipäevale „Alustava juhendaja stardiabi“
Motivatsioonipäev „Alustava juhendaja stardiabi “
7. aprillil 2022 on tulemas üle-eestiline alustava mini- ja õpilasfirma juhendaja stardiabi seminar. Sel korral toimub see Võru maakonnas. Külastatakse Võru Gümnaasiumi ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust Tsenter.
07.04.2022 kell 10.30-15.30
Võru Gümnaasium ja Tsenter
Päevakava:
10.15 Kogunemine Võru Gümnaasiumi juures
10.30 Võru Gümnaasium (ringkäik koolimajas ja Õpilasfirma kogemuslugu)
11.45 Sõit Tsentrisse
12.00 Lõuna
12.30 Ringkäik ja kogemuslugu: Tsentri koostöö ÕF-dega (Kaido Mäesalu)
13.30 Turunduse seminar (Marek Mekk)
15.00 Päeva kokkuvõte – tekkinud küsimused
Motivatsioonipäev on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimustest “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” Võrumaa PATEE programm 2020-2023.
Foto: Võrumaa Teataja
Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse koordinaator, tel 521 7705, eliis.ermel@vorumaa.ee
Pildigalerii: Võrumaa Arenduskeskuse 22. veebruaril toimunud, Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktuselt “KÜLA ELAB”
Pildigalerii: Võrumaa Arenduskeskuse 22. veebruaril toimunud, Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktuselt “KÜLA ELAB”
1. märtsil toimus Luhamaa uues külamajas projekti “Loov Võru maakond raames” koolituspäev “Muudatuste-, inimeste – ja protsesside juhtimine”
Eile, 1. märtsil toimus Luhamaa uues külamajas projekti “Loov Võru maakond” raames – III koolituspäev “Muudatuste-, inimeste- ja protsesside juhtimine”.
Koolituspäeva alguses tervitas osalejaid Luhamaa nulga eestvedaja, Setomaa turismikoordinaator Aarne Leima. Aarne rääkis osalejatele loo Luhamaa külamaja valmimisest, kus loo keskmes oli suurepärane kogukonna koostöö. Kultuurirahvas õnnitles Võrumaa rahvakultuurispetsialisti suure tunnustuse puhul
Koolituse põhifookuses oli teemad: strateegiate ja arengukavade koostamine, strateegiline planeerimine, millised on peamised vead strateegiate koostamisel ja elluviimisel.
Koolitaja: Ragnar Siil, Creativity Lab OÜ
*Teekonna järgmised punktid on:
Loomemajanduse teekaartide koostamise kohtumised igas omavalitsuses – aprill 2022
Noorte kultuurikorralduse seminar HÜPPELAUD – aprill 2022, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
Loov Võru maakond II strateegiaseminar (eesmärkide ja tegevuskava koostamiseks) – 19.04.2022 10.00- 16.30 Võru Kultuurimaja Kannel, Ragnar Siil
Loov Võru maakond raporti ja strateegia tutvustamine juhtgrupile – mai 2022 Võru linn, Ragnar Siil ja Astrid Hallik
Võrumaa Arenduskeskus jagas Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel Võru maakonna kõrgemaid autasusid
SA Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Ülo Tulik ja juhatuse liige Tiit Toots andsid üle Võru maakonna vapimärgi, teenetemärgid ja tänukirjad. Kõrgeima tunnustuse pälvisid Vello Saar, Aarne Leima, Merike Õun ja Maie Pau.
Võru maakonna vapimärgi pälvis Vello Saar järjepideva, pikaajalise ja eduka panuse eest Võru maakonna ettevõtluse ja turismisektori arendamisse ning kogukonna toetajana. Vello Saar on olnud üle 30 aasta Värska Kuurortravikeskuse juht. Viimane suurem saavutus on koostöös Tartu Ülikooli teadlastega ravimineraalveest nina- ja kurgusprei TSILK turule toomine. Toode aitab tutvustada nii Setomaad kui Võrumaad üle kogu Eesti. See on ainuke toode maailmas, kus täispikk kasutusjuhend karbis on olemas ka seto keeles. Tegemist on maailma esimese looduslikust mineraalveest valmistatud nina- ja kurguspreiga. Vello Saar panustab aktiivselt kohaliku elu arengusse. Ta on piirkonna suurim tööandja, spordi- ja kultuurielu toetaja, aidanud käivitada „Noored maale“ toetusprogrammi ning on Seto Kongressi peavanem.
Võru maakonna teenetemärgid pälvisid Aarne Leima, Merike Õun ja Maie Pau.
Aarne Leima on pühendunud Luhamaa nulga elu arendaja ning seto kultuuri hoidja ja edendaja. Ta on võtnud enda südameasjaks kujundada piiriäärsest vaiksest kandist tegusa ja toimeka nurga, mida iseloomustab tugev ühtehoidmine, aktiivne tegutsemine ja kogukonna kooskäimine. 14. jaanuaril avati Aarne eestvedamisel külaplatsile Luhamaa külatare.
Merike Õun on pikaajaline Võru maakonna spordielu ja sporditraditsioonide ning tervislike eluviiside hoidja ning edendaja. Tema panus Võru maakonna inimeste tervislike eluviiside hoidmisel ja maakonna spordielu rikastamisel on hindamatu. Aastate jooksul on tema ellu kutsutud ja korraldatud üritustele leidnud tee tuhanded inimesed, tema eestvedamisel toimuvad maakondliku spordivõistlused enam kui 20 spordialal, tema eest veetud heategevusliku Võromaa Spordipuhvetiga toetatakse noorsportlasi.
Maie Pau on pikaaegne ja väärikas Võru maakonna rahvakultuuri ja rahvatantsutraditsioonide hoidja, kultuurimälu talletaja ning kultuurielu edendajana. Ta alustas tööd rahvatantsuõpetajana juba 1972. aastal. Tema rühmad on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, paljudel festivalidel nii kodu- kui välismaal. Hindamatu on Maie Pau panus Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastajana ning Võru Folkloorifestivali kunstilise juhinna.
Võrumaa Arenduskeskuse tänukirja pälvisid Tiiu Pihla pikaajalise, pühendunud töö eest Vana-Vastseliina piirkonnas raamatukogutöö ja kultuurielu rikastamisel, Vaike Rätsepp pikaajalise, pühendunud töö eest Tsolgo raamatukoguhoidja ja kultuurielu eestvedajana, Ivar Traagel tulemusliku ja silmapaistva töö eest Vastseliina Piiskopilinnuse arendamisel ja juhtimisel ning Vastseliina piirkonna kultuurielu rikastamisel, Riina Paat pikaajalise, järjepideva panuse eest Eesti Punase Risti Võrumaa Seltsi eestvedamisse esmaabiõppe- ja koolituste korraldamisel, Ülle Viitkin pikaajalise tegevuse eest Kääpa Põhikooli õpilaste ja koolipere spordi- ja hariduselu edendamisel, Kalev Annom pikaajalise panuse eest Võru maakonnalehe väljaandmisesse ja arendamisse.
Eesti Vabariigi aastapäeva traditsiooniline kontsert-aktust toimus Võru kultuurimajas Kannel. Viiruse levikust tulenevalt oli kohale kutsutute arv piiratud, kuid kõigil huvilistel oli võimalus sündmusest osa saada Youtube’i ja Facebooki vahendusel. Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots pidas seekord oma kõne võru keeles: „Avvuasi om täämbä saista ti iin ka ku nelläs võro keele iistkõnõlõja. Ma olõ täämbä kimmämb ku kunagi varramba, et just mi uma kiil om seo, miä meile keerolidsõl aol tukõ pakk. Kiilt ei saa kultuurist lahuta. Nä piät elämä kuun. Ütenkuun omma nä ka kimmä mi alalõjäämise tugisamba.“
Kontsert-aktuse „KÜLA ELAB“ lavastas meie maakonna tuntud tantsuõpetaja, mitmete võimlemispidude lavastaja Tea Kõrs.
Fotol: Ülo Tulik, Merike Õun, Maie Pau, Vello Saar, Vaike Rätsepp, Kalev Annom, Tiiu Pihla, Ivar Traagel, Aarne Leima, Tiit Toots. Pildistas Margus Muts.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võurmaa Arenduskeskus
5912 9200
kristi.vals@vorumaa.ee
Täna 22.02, algusega kell 18.00 olete oodatud veebivahendusel osa saama SA Võrumaa Arenduskeskuse 104. aastapäevale pühendatud pidulikust kontsert-aktusest “KÜLA ELAB”!
SA Võrumaa Arenduskeskuse 104. aastapäeva pidulik kontsert-aktus “KÜLA ELAB”
Lavastaja Tea Kõrs
Võru maakonna kõrgeimate autasude üleandmine
22. veebruar 2022 kell 18.00 otseülekanne Võru Kandle kontsertsaalist.
Kristi Vals, SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200
Registreerimine Võru maakonna laulu – ja tantsupeole on veel avatud veebruari lõpuni
Head Võru maakonnas tegutsevad koorid, tantsurühmad, võimlejad, puhkpilliorkestrid ja rahvamuusika kollekiivid.
Veel on võimalus registreerida osalema Võru maakonna laulu – ja tantsupeole!
Võru maakonna laulu – ja tantsupidu „Pidu meie õuel“
toimub 14. mai 2022 Kubija lauluväljakul
Pealavastaja: Andre Laine
Muusikajuhid: Erja Arop ja Jane Reiljan
Orkestrite juht: Jose Antonio Page Ramirez
Seto kultuuri plokk – Piret Torm-Kriis (registreerimisvormil rühmad andke palun teada, kellel on olemas seto rahvariided ja kes soovivad kaasa tantsida ka seto tantsude plokis).
Pidu meie õuel kutsub kõiki Võru maakonna lauljad, tantsijaid, pillimängijaid Kubijale, kus laululavast saab dekoreeritud ühe tavapärase eestlase kodu. Kui on ka pidu, siis on oodatud ka meie õuele lustima külalised naabermaakondadest ja mõnedki tuntud üllatusesinejad. Lavastus räägib suguvõsa kokkutulekust, mis toimub sel aastal Võrumaal, kuhu saabuvad lapsed, lapselapsed, tädid, onud, lellepojad. Kokkutulek möödub põnevalt ja sündmuste rohkelt. Kaasatud on ka maakonna noored näitemänguhuvilised, kes esitlevad tekste eesti filmide kullafondist. Kokku tuleb esitlusele orienteeruvalt 37 numbrit, mis on tehtud terviklikuks lavastuseks. Tekstid loob Ulvi Mustmaa. Lauljaid saadab maestro Riivo Jõgi poolt kokku pandud saateansambel.
Eelregistreerimine on juba lõppenud, aga veel on võimalus oma kollektiiv kirja panna ja osaleda Võru maakonna laulu – ja tantsupeol. Registreerimis tähtaeg on 28. veebruar 2022.
Peo repertuaari ja veebipõhise registreerimislehe leiab: SIIT
Võru maakonna laulu – ja tantsupeo toimumist toetavad: SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru maakonna omavalitsused, Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus
Lisainfo: Kristi Vals, SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee
Eile, 8. veebruaril toimus projekti “Loov Võru maakond” raames Teenusedisaini koolituspäev
8. veebruaril toimus Rõuge Rahvamajas teenusedisaini koolituspäev “Teensedisain – disainistrateegiad ja tööriistad”. Koolitaja Markko Karu on 25 aasta jooksul konsulteerinud üle 200 organisatsiooni visuaalse kommunikatsiooni ja erinevate äriliste väljakutsete lahendamisel. On kaasasutanud kaks disainibürood (Velvet ja Brand Manual) ja kaks iduettevõtet (Qminder ja Hourdini) ning löönud kaasa Eesti disainivaldkonna arengule läbi hariduse ning koolitamise. Markko Karu eesmärk on luua selgust ja arusaadavust ning aidata ettevõtetel saavutada oma eesmärke kasutajakeskselt ja jätkusuutlikult.
Üheskoos avastasime teenusedisaini eripära ja vajalikkust. Saime teadmisi, kuidas disainida elamusi, sündmusi; kuidas oma teenuste, sündmuste disainimisel olla empaatilised; kuidas kaardistada teenuste ja sündmuste juurde kasutajasõbralikku teekonda. Oluline mõte, mis koolituspäevast kõlama jäi on “Minevikus me saame valida lahendusi, tulevikus me peame looma valikuid” Patrick van der Pijl.
*Teekonna järgmised punktid on, palun broneeri need kuupäevad enda kalendris:
Kultuurijuhtide koolituspäev (muudatuste, inimeste ja projektide juhtimine) – 1.03.2022 10.00 – 16.30 Ragnar Siil, toimumiskoht Setomaal, Luhamaa uus külakeskus, Ragnar Siil
Loomemajanduse teekaartide koostamise kohtumised igas omavalitsuses – aprill 2022
Noorte kultuurikorralduse seminar HÜPPELAUD – aprill 2022, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
Loov Võru maakond II strateegiaseminar (eesmärkide ja tegevuskava koostamiseks) – 19.04.2022 10.00- 16.30 Võru Kultuurimaja Kannel, Ragnar Siil
Loov Võru maakond raporti ja strateegia tutvustamine juhtgrupile – mai 2022 Võru linn, Ragnar Siil ja Astrid Hallik
Projektipartnerid:
Ragnar Siil (Creativity Lab Academy juht), Astrid Hallik Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik
Tartu Maailmaülikool otsib Lõuna-Eesti kogukonna-akadeemiate eestvedajaid
Tartu Maailmaülikooli eestvedaja Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab välja ideekorje partnerite leidmiseks, kellega koos jõuda 2024. aastal 12 põneva Lõuna-Eesti inimesi ja tippteadlasi ühendava sündmuseni. Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Tartu Maailmaülikool on kogukonna-akadeemia tüüpi sündmuste sari, mis toimub erinevates Lõuna-Eesti paikades. Eetikakeskuse projektijuht Triinu Laan ootab tulevastelt sündmustelt maailmaparanduslikku sünergiat: „Tartu Maailmaülikooli vaim ja eesmärk minu kodukeeles võiks kõlada kaksikmotona: „Inemiseperi ilm! Ilmaperi inemine!“ Lahtiseletatult – loome koos maailma, mis kestab ja kus meil on hea olla.“
Tartu Maailmaülikooli meeskond pakub kogukondadele tuge sündmuse arutelu- ja teadusosa planeerimisel ja korraldamisel ning toob kohale eksperdid teadusmaailmast. „Kogukonna ülesandeks on tuua esile neile südamelähedane proovikivi koos sooviga seda lahendada, pakkuda sündmuse formaat, koht ja lisategevused ning vedada sündmuse korraldust,“ selgitab Laan protsessi.
Ideekorje puhul puuduvad formaadi osas ettekirjutused. Korraldajad näevad, et sündmuse ülesehituse valib iga kogukond ise. Tingimus on see, et avalik sündmus (nt festival, konverents, mõttetalgud, suve-, metsa- või külaülikool, aida- või reheakadeemia) kaasaks erinevaid eagruppe ning võtaks luubi alla nende jaoks pakilised teemad. Sellised, mille käsitlemisel on abi teadusest ja ühiste väärtuste otsimisest ning eelarvamustevabast mõttevahetusest.
Mida peaks üks lõunaeestlane tegema, et Tartu Maailmaülikooli sündmus jõuaks just tema kodukanti? „Arutage asja teiste kogukonnaliikmetega. Valige organisatsioon, mis soovib asja eest võtta ja andke endast meile märku.“ ütleb Laan.
Sooviavaldusi oodatakse 21. märtsini 2022 ja kõigi ideekorjes osalenud kogukondadega võetakse ühendust.
Üleskutse ja ideekorje vormi kogukondadele leiab aadressilt:
Tartu Maailmaülikooli korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus, mis on üleülikooliline konsortsium. Eetikakeskus soovib, et teaduse ja ühiskonna koostöö ning väärtusarutelud oleksid Eesti igapäevaelu loomulik osa. Eetikakeskuse meeskond loodab maailmaülikooli sündmustel näha võimalikult kirevat teemadepaletti ning kutsub Lõuna-Eesti aktiivseid kogukondi üles otsima koos teadlastega lahendusi globaalsetele probleemidele lokaalselt ja vastupidi. Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Ülevaade Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu Maailmaülikooli programmi haaratud Lõuna-Eesti piirkonnast: https://tartu2024.ee/regioon
Fotol Triinu Laan, Tartu Maaikmaülikooli projektijuhti, Tartu Ülikooli eetikakeskus
Lisainfo: Triinu Laan, Tartu Maailmaülikooli projektijuht, triinu.laan@ut.ee, tel 5332 2153
Kagu-Eesti õpilasfirmade kevadlaat toimub 5.03.2022
5.märtsil 2022 algusega kell 10:00 toimub Võru Kagukeskuses Kagu-Eesti õpilasfirmade laat!
Osalevad Võru-, Valga – ja Põlvamaa mini-ja õpilasfirmad.
Registreerimine laadale algab 7.veebruar ja lõpeb 28. veebruar. Enne registreerimist palume tutvuda hoolikalt laada reeglite ja infoga! Täpsem info ja laadareeglid saadetakse mini-ja õpilasfirma juhendajatele. Registreerimine laadale: shorturl.at/mrCE6
Laadal võivad müüa ainult JA Eesti registrisse kantud õpilas- ja minifirmad, kellel on kehtiv tegevusluba. Firmaga peab kaasas olema vähemalt üks juhendaja.
Kohal on laada päevajuht Marek Mekk, kes tutvustab noorte tooteid ja teenuseid!
Kagu-Eesti õpilasfirmade kevadlaat korraldatakse SA Võrumaa Arenduskeskuse ja Võru Gümnaasiumi koostöös.
Tegevust toetatakse projekti „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” projektist Võru maakonna PATEE programm 2020-2023 raames.
Võru maakonna kultuurivaldkonnas tegutseja – ootame Sind osalema veebiuuringus!
Projekti „Loov Võru maakond“ raames on valminud veebiuuring, mida väga palume, et täidaksite ja jagaksite infot enda majas, piirkonnas, asutustega, organisatsioonidega jne, kes kultuurikorraldusega Võru maakonnas kokku puutuvad.
Projekti „Loov Võru maakond“ eesmärk on tähtsustada kultuuri rolli Võru maakonna arengus, parandada maakonnaülest koostööd, toetada kultuurivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste ning pakkuda kõikidele inimestele mitmekülgsemaid võimalusi kultuuri tegemiseks ja kultuurist osasaamiseks.
Veebiuuringus on palutud osalema kõik kultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed Võru maakonnast ning teiste valdkondade esindajad, kes kultuurikorraldusega kokku puutuvad, sealhulgas:
Kunstide valdkonnas tegutsejad – sh kunstnikud, muusikud, kirjanikud, etenduskunstnikud, filmitegijad jt
Kultuuripärandi valdkonnas tegutsejad – sh muuseumitöötajad, raamatukogutöötajad, rahvakultuuriga tegelejad (juhendajad, koorilauljad, tantsijad), käsitööga tegelejad, muinsuskaitsega tegelejad, kultuurivaldkonna teadustööga tegelejad jt
Kultuurikorraldajad ja -ametnikud– sh valdade kultuurispetsialistid, rahvamajade ja kultuurikeskuste juhatajad või töötajad, festivalide korraldajad jt
Loomeettevõtjad– sh kultuuril ja loovusel põhinevate toodete ja teenuste pakkujad ning disaini- ja arhitektuuriettevõtjad, loomekeskuste eestvedajad, kultuurivaldkonnale tehnilist tuge pakkuvad ettevõtted, kultuuriturismiga tegelevad ettevõtjad jt
Hariduse ja järelkasvuga seotud inimesed– sh ringijuhid, loovate erialade õpetajad koolides, lasteaedades ja huvihariduses, noortekeskuste töötajad jt
Teiste seotud valdkondade esindajad– sh päevakeskustes ja hooldekodudes eakatele kultuurisündmuste korraldajad, küla- ja kogukonnaliikumise eestvedajad, maakonna turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevad spetsialistid jt
Uuring on anonüümne ning keskendub peamiste tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisele ning uute ideede kogumisele. Uuringuga ei koguta isikuandmeid. Uuringule vastamine võtab ligikaudu 15-20 minutit. Aitäh!
11.jaanuaril toimus Võru Kultuurimajas Kannel Võru maakonna mahetootjate kohtumine. Toimkonna eesmärk oli avastada võimalusi ja luua eeldusi Võru maakonna koolide ja lasteaedade mahetoorainega varustamiseks.
Eesmärke ja võimalusi tutvustasid:
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots (Võru maakonna haridusasutuste mahetoidule üleminek)
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu (Mida toob 2022. aasta ja uus toetusperiood 2023. aastast)
PRIA Eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja Kadri Koel (Kas Võru Maakonna põllumehed suudavad varustada toorainega oma maakonna koolid-lasteaiad?)
P.Dussmann Eesti OÜ Lõuna-Eesti toitlustusjuht Auli Vilep
(Lõuna-Eesti koolide mahetooraine vajadused)
AS A.M.F.Hulgi laojuht Illimar Siska
(Hulgikaupleja vajadused ja eeldused töö sujuvaks korraldamiseks)
Toimkonda korraldasid Võrumaa Arenduskeskus SA ja Setomaa Liit MTÜ
Fotod: Kaisa Äärmaa
Vastseliina Rahvamajas toimus projekti “Loov Võru maakond” Visioonipäev
Eile, 11.01 toimus projekti “Loov Võru maakond” Visioonipäev, Vastseliina Rahvamajas.
Visioonipäeval arutleti üheskoos, millised on hetkel kultuurivaldkonna trendid, tugevused ja väljakutsed meie maakonnas ning millist kultuurielu ja kultuurikorraldust meie maakonnas soovime.
Arutelu modereerisid: Ragnar Siil, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
Järgmine kohtumine toimub 21. jaanuaril Tsooru Rahvamajas.
Projekti toimumist toetab: Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Sotsiaalfond
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
Fotod: Birgit Pettai
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut jagasid 2021 aasta preemiad ja tänukirju
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut jagasid 2021 aasta preemiad ja tänukirju.
Kultuurirahvast tervitasid Setomaa ülemsootska Jane Vabarna, kultuuriminister Tiit Terik, Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals, Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister ja Seto Instituudi direktor Ahto Raudoja. Koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Võrumaa Arenduskeskusega anti välja Võrumaa kultuuripärl 2021 tiitel, mille pälvis Jalmar Vabarna, Lõuna-Eesti kultuurielu rikastamine unikaalse Treski välilava rajamisega. Valmis sai lava ning muljeltavaldav kontsertprogramm. Oma kontsertplaane ja ideid kooskõlastab Jalmar igal aastal ka Treski küla elanikega, pakkudes kohapeal võimalust kohalikele ettevõtlikele inimestele kauplemiseks või kontserdikorraldamisse panustamisel.
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi elutööpreemia pälvisid:
Ülle Voitka – südamega tehtud töö Võru kultuurisündmuste korraldajana läbi aastakümnete
Ago Ruus – Vana-Võromaa fotograafia ajaloo pikaaegne pühendunud uurimine ja tutvustamine
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi aastapreemia pälvisid:
Kaie Püvi – Võru Kesklinna Kooli õpilaste muusikalide lavastaja
Jana Valge – lasteraamatute illustreerija
Kadri Mähar – pärimuskultuuri hoidja
Marika Vaher – Võrumaa kultuurielu kaunistaja
Müüdud Naer MTÜ – omanäolised võrukeelsed teatrielamused
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi tunnustuspreemia pälvisid:
Evelin Leima – võru ja seto kultuuriruumi siduja
Margus Kurvits – pühendunud skulptor-kiviraidur
Anneli Lõhmus – piirkonna kultuurielu eestvedaja
Helena Kudre – Setomaa pärimuse hoidja
Sirje Pärnapuu – piirkonna kultuurielu eestvedaja
Kris Kelp – filmimaailma toomine võrumaalasteni uuenduslike ja atraktiivsete vahenditega
Võrumaa ekspertgrupp eraldab igal aastal aastapreemiaid eesmärgiga tunnustada Võru maakonna kultuuri- ja sporditegelasi ja kollektiive pühendumise eest oma erialasele tegevusele, mis on avaldanud mõju oma valdkonna arengule ning innustada neid edaspidises tegevuses.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirja pälvisid tublid Võru maakonna kultuurikorraldajad: Tiia Haug, Kristi Vals, Tiia Must , Epp Vana, Raimonds Bleiferts, Kadri Giannakaina Laube
Võru Instituudi tänukirja pälvisid henge ja süämega Vana-Võromaa kultuuriperändüse hoitmise iist: Triinu Laan, Mariko Faster, Tiia Haug, Malle Avans, Tiiu Niinemäe ja Annika Teppo.
Traditsiooniliselt kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril toimuv Võru maakonna kultuuri-, raamatukogu- ja muuseumitöötajate, käsitööliste ja kultuurikollektiivide juhendajate ühine tunnustamissündmus toimus sel aastal Setomaal, Värska Talumuuseumi karjakoplis. Sündmusele kultuurilise eripära lõid Setomaal tegutsevad kollektiivid ja muusikud. Oli muinasjutuliselt kaunis talveõhtu!
Fotol: vasakult SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, kultuuriminister Tiit Terik, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi preemiate saajad ja Võrumaa ekspertgrupi komisjoni liige Kadri G Laube
Algas teine registreerumisvoor XIII noorte laulu- ja tantsupeole
Käesolevast nädalast alates saavad kollektiivid end kirja panna XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“ ning tellida õppematerjale. 2023. aastal toimuva noortepeo teine ja ühtlasi viimane üldine registreerumisvoor lõppeb 31. jaanuaril.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistused täies hoos. „Nendel kooridel, kes möödunud aasta septembrikuus meile oma osalemisest teada andsid, on tänaseks laulikud juba suuresti käes ning valmistumine noortepeoks võib kohe peale koolivaheaega alata. Kohe-kohe on algamas ka juhendajate repertuaariseminarid ning kevadel on kollektiivijuhid oodatud laulu- ja tantsupeo esitluskontsertidele,“ räägib Toomla. „Viimased hooajad on kollektiividele COVID-19 viirusest tingitud piirangute tõttu keerulised olnud. Loodetavasti aitab laulu- ja tantsupeoks valmistumine nendest segastest aegadest meid üheskoos veidikene lihtsamini läbi, sest laulu- ja tantsupidu on ikka olnud koori- ja rahvatantsuliikumisele oluliseks väljundiks,“ lisab sihtasutuse juhataja.
XIII noorte laulu-ja tantsupeole registreerumiseks on kollektiividel tarvis täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris, mis asub internetis aadressil: https://register.laulupidu.ee. Kollektiive saab noortepeole kirja panna 3. kuni 31. jaanuarini 2022. Juba registreerunud kollektiividel on sel perioodil vajadusel võimalik õppematerjale juurde tellida.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu kannab ühist juhtmõtet „Püha on maa“. Noortepeo loovjuhtide selgitusel on „püha” selline sõna, mida argipäevas väga tihti ei kasutata. Seda sõna hoitakse puhuks, kui tuleb rääkida millestki väga erilisest. Millestki, mis väärib meie eriti sügavat austust ja mida ei tohi rikkuda. Teekonnal laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo poole õpitakse üheskoos rohkem märkama ja hoidma igas argipäevas seda, mis püha – meie keelt, meie maad ja ka meie ühist kodu, planeeti Maa. See juhtmõte on olnud lähteideeks laulupeol, inspireerinud rahvamuusikapeo loojaid ning nende väärtustega kokku kasvamisest jutustab ka tantsupeo etendus pealkirjaga „Sillad“.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. XIII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor on Mart Anderson.
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kandidaate maakonna teenetemärkidele
SA Võrumaa Arenduskeskus ootab 1. veebruariks taotlusi maakonna kõrgeimate autasude, vapi- ja teenetemärkide omistamiseks.
Võru maakonna vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Võru maakonna teenetemärgiga tunnustatakse kodanikke, kes on silma paistnud maakonna jaoks olulise saavutusega.
Vapi- ja teenetemärkide andmise taotlusi võivad esitada maakonna omavalitsused, volikogud, juriidilised isikud, liidud, ühingud, seltsid, klubid ja eraisikud.
Tänavused teenetemärkide kavalerid kuulutatakse välja Võrumaa Arenduskeskuse korraldataval Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel toimuval pidulikul kontsert–aktusel 22. veebruaril Võru Kandles.
Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused saata märksõnaga „Teenetemärgid“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee
“Mahetootjad ja mahetoit koolides” kohtumine leiab aset 11. jaanuaril 2022
11. jaanuaril kell 14 Võru Kultuurimajas Kannel kohtutakse mahetootjatega ja nendega, kes on mõelnud omatoodetud mahetooteid koolidele pakkuda. Teemad puudutavad mahetoetusi, võimalikku koostööd mahetootjate vahel, koostööd hulgilao ja koolidega.
Täpsemat infot saab kirjutades mahekiri@gmail.com
Kümme Mahe ja Muhe projektikooli Võru maakonnas on hakanud kooliköögis mahetoorainet kasutama ja tahavad sellega edasi minna. Samuti ootavad praegu mahetoorainet kaks koolikööki Võrus. Kolme aastaga plaanivad maakonna 46 haridusasutust järkjärgult mahetoorainet laste toidus kasutama hakata.
Valminud on turunduse õppevideod õpilas- ja minifirmadele
Hea õpilas- või minifirma liige ja juhendaja,
Kas oled otsinud vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas hästi sotsiaalmeedias turundada tooteid ja teenuseid? Milline on hea postitus? Mida ja kuidas postitada? Millistes kanalites üldse turundada? Kuidas jõuda õige sihtrühmani?
Aitame Sul leida vastuseid nendele küsimustele.
Brit Mesipuu Milos OÜst on koostanud õpetlikud õppevideod. Õppevideod on abiks mini-ja õpilasfirmade toodete turundamiseks erinevates sotsiaalmeedia kanalites. Lisaks on võimalik videosid kasutada tunnis õppematerjalina, õpilastele iseseisvaks tutvumiseks. Õppevideod on mõistliku pikkusega, maksimaalselt 45 minutit. Oskuste paremaks kinnistamiseks soovitame kohe nähtu ja kuuldu praktiliselt läbi proovida.
Iga õppevideo vaatamiseks palume sul täita vorm.
Vorm annab meile ülevaate videode kasutamise aktiivsusest.
· Instagram Analytics – mida neist numbritest välja lugeda ja kuidas turunduses kasutusele võtta?
· Kuidas mänge läbi viia ja kuidas seda reklaamimisel kasutada?
· Later tööriist.
Tegevust toetatakse projekti „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” projektist Võru maakonna PATEE programm 2020-2023 raames.
Täpsem info:
Eliis Ermel
Noorte ettevõtlikkuse koordinaator
Võrumaa Arenduskeskus
Tel: 521 7705
E-post: eliis.ermel@vorumaa.ee
Võru maakonna aasta isa 2021 laureaat on Mihkel Matsin
Täna Võru Keskväljakul andsid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Võru maakonna aasta ema 2021 Katrin Roop üle Võru maakonna aasta isa tiitli Võru vallas elavale nelja lapse isale Mihkel Matsinile.
Isa Mihkel on hooliv, rahulik, tasakaalus, sihikindel, mitmekülgne ja väga lojaalne oma perele. Isana naudib ta lastega koosveedetud aega, on väga keskendunud oma perega koos olemisele. Ta toetab ja julgustab oma lapsi kõiges, mida ette võetakse. Olles väga abivalmis ja positiivne, leiab ta igale olukorrale lahenduse – sellest saavad osa ka sugulased ja sõbrad. Nende külalislahkes kodus toimuvad sugulastega lõbusad jõuluj- ja jaanipeod, suvepäevad, kus nauditakse Mihkli grillimisoskust. Valga Puu OÜ osanikuna on talle oluline töötajate väärtustamine ja ühised ettevõtmised – kevadised metsaistutamised koos peredega, erilised jõulukingid, mis tehtud tihti oma jahisaagist (ta on ka kirglik jahimees), jõulupeod, suvepäevad, EV 100 puhul paigutati 100 pesakasti lindudele. Töökasvatus on peres tähtsal kohal, nii on kutsutud metsa istutama ka kogu tema väiksemate laste lasteaiarühm kui ka kogu lasteaed.
Läbi ettevõtluse on ta ka suur spordi ja Toidupanga toetaja.
Taotluse Võru maakonna aasta isa aunimetuse andmiseks esitas Mihkli õde Hanna. Hanna kirjeldab oma venda: „Minu vend Mihkel on nii tagasihoidlik ja lihtne inimene, et ta isegi ei arva, et ta on eriline. Ta on kindel kalju oma perele – tema peale võib alati loota ja kindel olla. Koos abikaasa Kätliniga on nad loonud üksmeeles ja armastuses tugeva pere, kus kõik toetavad üksteist ja lastel on hea kasvada“.
Tänavu esitati Võru maakonna aasta isa aunimetusele kokku 12 kandidaati: Ahti Utsal (Rõuge vald), Meelis Liivaoja (Võru vald), Jaanus Pruuli (Antsla vald), Margus Küppas (Võru vald), Mihkel Matsin (Võru vald), Oleg Kinna (Võru vald), Tarmo Timmi (Võru vald), Vaido Ermel (Võru vald), Ülar Koemets (Rõuge vald), Ülo Tulik (Võru vald), Rein Kõiv (Rõuge vald), Tarvi Tuusis (Rõuge vald).
Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis tiitli viie lapse isa ja kaheksa lapselapse vanaisa Einar Oimet.
Tunnustamissündmusel Võru Keskväljakul laulis muusik Kirsika Kuusik, sündmust juhtisid Võru Kesklinna Kooli 5B klassi õpilased Emili Taaber ja Gert Lumi. Soolase maitseelamuse kinkis kõikidele isadele OÜ Siidrimõisa. Sündmusest valmib ka lühike video, mis on leitav Võrumaa Arenduskeskuse FB ja Youtube kanalil. Video autor Kris Kelp.
Fotol Võru maakonna aasta isa 2021 Mihkel Matsin koos perega. Pildistas Birgit Pettai.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
Kirev pildisaak Vana-Võromaa fotojahilt
Simunapäevaks, 28. oktoobriks on kokku võetud Vana-Võromaa fotojahi „Püvvä pildi pääle!“ saak, selgunud on peaauhinna, rahvahääletuse auhinna ning eriauhindade võitjad.
Suve algusest kuni oktoobri keskpaigani sai veebilehel https://fotojaht.visitvoru.ee/ esitada võistlusele Vana-Võromaal tehtud fotosid, millel näeb võrokeste ummamuudu elu ja olemist. Jahi kogusaak oli 295 fotot, pilte laadisid lehele üles nii Vana-Võromaa elanikud kui ka selle piirkonna külalised.
Fotojahi võidupildiks valiti foto „Tuleb, tuleb, kus ta pääseb!“, autor Jaanus Mark. Humoorika ja ummamuudu hetke püüdis „jahimees“ pildile Paganamaal eelmisel suvel toimunud vabaõhuetendusel. Fotosid hinnanud žürii liikmed leidsid, et pilt annab emotsionaalselt edasi selle kandi rahva ise hakkama saamist ja visadust. Peaauhinna vääriline foto selgus viieliikmelise žürii antud punktide põhjal. Hindasid Erkki Peetsalu (meediaekspert), Jan Rahman (Võro Selts VKKF, Uma Leht; ajakirjanik, võrokõnõ), Kristi Vals (Võrumaa Arenduskeskus, kultuurispetsialist), Sander Silm (Põlvamaa Arenduskeskus, turunduse ja kommunikatsiooni spetsialist) ja Sven Zacek (fotograaf). Peaauhind on 300 euro väärtuses fotopoe kinkekaarte, et edaspidigi toredaid hetki piltidele jäädvustada.
Rahva lemmikuks osutus veebihääletuse tulemusel Urmas Laanemaa foto „Õppesõit“, millega käib samuti kaasas vahva lugu. Pilt on tehtud aastaid tagasi, kui praegune sõiduõpetaja õppis ise mänguauto roolis autojuhtimist. Rahvahääletuse võitja saab auhinnaks priske kotitäie hääd kohalikku toidukraami – Uma Meki märgiga tooteid.
Fotojaht „Püvvä pildi pääle!“ andis palju kõnekaid pilte, mis näitavad Vana-Võromaa olemust ning elulaadi. Žürii ja korraldusmeeskonna koostöös anti välja kuus eripreemiat ning tunnustati veel viie foto autorit, kelle pildil avaneb ummamuudu vaatenurk paikkonna elulaadile. Eripreemiate nimetused on võrukeelsed ning viitavad märgusõnadele, mille järgi Vana-Võromaad teatakse-tuntakse: hää ummamuudu pilt (Margit Suss), sündsä sannapilt (Tiina Männe), pilt, kon aigu om (Kairi Kalmann), meeleline maastigupilt (Teodor Noor), üllest alla kaemisõ pilt (Risto Otsatalu) ning põlvõst põlvõ eletü ja oltu (Eleri Dräbtsinski).
Esile tõsteti veel fotot, mis näütäs maaello nii, kuis tä õkva om (Maikal Pikalev), fotot, mis avitas meelen hoita hengeilma ja pühäpaiku (Matvii Skorobohatov), fotot, mis näütäs maaello vahtsõt muudu (Indrek Maripuu), fotot, mille pääle om püvvet esieräline johtuminõ (Tõnu Rebane), ja fotot, kon om üles löütü kunstiperäline kaemisnukk (Silja Mall).
Fotojahilt kogutud pilte kasutatakse edaspidi Vana-Võromaa tutvustamisel nii veebimeedias kui ka trükistes. Osa saagist jääb hoiule Vana-Võromaa muuseumide fotoarhiivi.
Vana-Võromaa fotojahti korraldasid SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenduskeskus ja Võru Instituut. Korraldajad tänavad kõiki fotojahil osalenud piltnikke, kõik osalejad saavad tunnustuseks e-tänukirja.
Vana-Võromaa on põline kultuuripiirkond, mis eristub naabrite omast nii keele kui ka kommete poolest. Võrokeste põline kogukond hoiab traditsioonilist maaelulaadi ning esivanematelt päritud kombeid. Vana-Võromaa on üks turismi sihtpiirkondi Lõuna-Eestis.
Valminud on noortele suunatud projektijuhtimise tasuta videokoolitus
Kuidas viia ellu üks edukas projekt? Kust alustada? Millega arvestada? Millised on riskid? Kelle käest nõu ja abi küsida?
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku eestvedamisel on koostöös OÜ Tokotokiga valminud noorte projektijuhtimise videokoolitus, mis koosneb neljast erinevast osast. Videod sobivad kasutamiseks nii koolides, noortekeskustes kui ka noorteorganisatsioonides, muidugi ka projekte alustavate noorte endi poolt.
Projektijuhtimise videokoolituste sari on tasuta kasutamiseks kõigile noortele, kes soovivad edukalt projekti alustada, läbi viia, saada uusi teadmisi ja nippe. Samuti kuuluvad sarja juurde lühiklipid noortega, kes juba on vahvaid projekte ellu viinud.
Videokoolitus on jagatud neljaks osaks, igas osas käsitletakse kindlaid teemasid projektiidee ja –teostusega seoses:
1.osa „Paneme seemned mulda“ (17 min)
2.osa „Korralik eeltöö on edu alus“ (19 min)
3.osa „Hakkame tegutsema“ (21 min)
4.osa „Rahaasjad korda, võiduka lõpuni!“ (19 min)
Videokoolitusel on juures ka allalaaditavad abimaterjalid.
Videote vaatamiseks tuleb (statistika kogumiseks) eelnevalt registreeruda.
Videokoolituse valmimist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium ja maakondlikud arenduskeskused.
LÜKKUB EDASI! Mahetoit koolidesse – seminar 25. oktoobril
Koolijuhid ja koolide kokad on oodatud kaasa lööma mahetoidu seminaril 25. oktoobril Rõuge ja Varstu koolis.
Üritus algab kell 14.00 Rõuge Põhikoolis ja jätkub Varstu koolis.
Päevakava:
14:00 Mahetoorainest tervituskohv ja suupisted
14:15- 15:00 Rõuge Põhikooli kogemused
Võru maakonna 10 kooli kogemused mahetoiduga aslustamisel– Setomaa Liit MTÜ projektijuht Kaja Kesküla
Mida tähendab mahetoitlustus? Mahetoitlustuse ökomärgiga tarbija teavitamise, sh toitlustamise ökomärgi kasutamise nõuded- Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Janne Jõesaar
15:30- 15:45 Varstu koolis värskenduspaus
15:45- 16:15 Varstu kooli kogemused
16:15- 17:00 Arutelu ja kokkuvõtted teemal Miks mahe? modereerib Setomaa Liit MTÜ juhatuse liige Margus Timmo
Kaks Võru maakonna kooli pälvisid Ettevõtliku Kooli baastaseme kvaliteedimärgised!
Haridusprogramm Ettevõtlik Kool omistab tänavu 25 haridusasutusele esimese astme kvaliteedimärgise ehk baastaseme ja 4 õppeasutusele teise astme ehk hõbetaseme. Võru maakonnast pälvisid kvaliteedimärgised Mikitamäe Kool ja Värska Gümnaasium. „Ettevõtlik kool“ või “Ettevõtlik lasteaed” kvaliteedimärgise kasutamise õiguse saavad need koolid ja lasteaiad, kelle õppeasutus vastab ettevõtliku õppe kriteeriumitele olulistes lasteaia ja koolielu valdkondades.
“Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja ettevõtlik õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Vastava standardi saamiseks tuleb igal õppeasutusel läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine; personalivaldkond; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess. Hindamise edukalt läbinutele antakse üle tunnustuskiri koos standardit tõendava autahvli ja lipuga,” selgitab Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse koordinaator Eliis Ermel.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots leiab, et ettevõtlusõppe õpetamine on kindlasti Võru maakonna noortele oluline – see arendab noorte ettevõtlikkust, annab oskused, kuidas oma ideed viia mõtetest teostuseni ning annab ka esmased teadmised ettevõtlusest. Toimekad ja tegusad noored on maakonna arengu üks alustalasid ning loodetavasti liiguvad tänu sellele teadmisele ettevõtlikud noored peale maailma avastamist tagasi oma juurte juurde.
Mikitamäe Kooli direktori Karin Sontsi sõnul on Mikitamäe Kooli üheks eesmärgiks nii lasteaias kui ka koolis ettevõtliku mõtte ja eluhoiaku kujundamine. “Ettevõtlik eluhoiak on tänapäeva maailmas ülioluline ja selle arendamine lastes annab neile kaasa väärtuslikke oskuseid elus hakkama saamiseks. Soovime, et meie lapsed oleksid julged algatajad, otsiksid lahendusi, tegutseksid koos ja nende õpimotivatsioon oleks kõrge,” selgitab Sonts. Tema sõnul on kvaliteedimärgis eelkõige tunnustus kooli õpetajatele. Baastasemel jätkamine annab koolile juurde enesekindlust õpilastes ettevõtlikkuse arendamisel.
Värska Gümnaasiumi direktori Liina Palu sõnul on nende koolimeeskonna missioon on luua õpikeskkond, mis toetab julgete, loovate, hoolivate ja tegusate noorte kujunemist ning aitab kaasa noorte edukusele ja eluga rahulolule. “Ettevõtliku Kooli standard on aidanud meil üheselt mõista ettevõtliku õppe olemust, toetanud ettevõtliku õppe rakendamist ja selle lõimumist üldpädevustega süsteemselt ning suunanud enesekriitiliselt hindama oma edukust ja toimunud muutusi koolielus, sh õpetajates, õpilastes,“ selgitab Palu.
Tunnustust jagatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel.
Baastaseme saanud õppeasutusi iseloomustab oma organisatsiooni igakülgne teadlik arendamine vastavalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemile ehk standardile.
Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe vallas kogemuste kandjad ja jagajad vähemalt oma maakonna piires ehk on eeskujuks oma maakonnas.
Kuldtaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe liidrid nii Eesti siseselt kui ka välismaal, nad on väga suureks toeks programmi arendamisel.
Hõbetaseme omistanud haridusasutused 2021:
Rakvere Rohuaia Lasteaed (Lääne-Virumaa)
Väike-Maarja Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
Kohtla-Järve Kirju-Mirju Lasteaed (Ida-Virumaa)
Voka Lasteaed Naksitrallid (Ida-Virumaa)
Baastaseme omistanud haridusasutused 2021:
Lohusuu Kool (Jõgevamaa) Rakvere Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
Haljala Kool (Lääne-Virumaa)
Tamsalu Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
Tapa Lasteaed Pisipõnn (Lääne-Virumaa)
Rakke Kool (Lääne-Virumaa)
Tabasalu Lasteaed Tibutare (Harjumaa)
Lõpe Kool (Pärnumaa)
Koonga Kool (Pärnumaa)
Pärnu Rääma Põhikool (Pärnumaa)
Tõstamaa Keskkool (Pärnumaa)
Mikitamäe Kool (Võrumaa)
Värska Gümnaasium (Võrumaa)
Ambla-Aravete Kool (Järvamaa)
Roosna-Alliku Põhikool (Järvamaa)
Järva-Jaani Gümnaasium (Järvamaa)
Vastse-Kuuste Kool (Põlvamaa)
Mooste Mõisakool (Põlvamaa)
Saverna Põhikool (Põlvamaa)
Kanepi Gümnaasium (Põlvamaa)
Suure-Jaani Kool (Viljandimaa)
Haapsalu Viigi Kool (Läänemaa)
Haapsalu Linna Algkool (Läänemaa)
Palivere Põhikool (Läänemaa)
Kohtla-Järve Gümnaasium (Ida-Virumaa)
Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.
Programmi koordineerivad maakondlikud arenduskeskused Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
Rahvamaja elab! Elagu rahvamaja! Eesti Rahvamajade Päev!
Eestimaa Rahvamajade Ühing korraldab 23. oktoobril 2021 Eestimaa Rahvamaja Päeva pealkirjaga “Keel. Kultuur. Kogukond”.
Üle – Eesti toimuva ühise rahvamajade päeva eesmärgiks on rahvamajades omavahel tihedamat koostööd teha nii maakondlikul kui vabariiklikul tasandil. Oma uksed avavad sel päeval 103 rahvamaja.
Võru maakonnas võtavad Eestimaa Rahvamaja Päevast osa 8 rahvamaja: Haanja Rahvamaja, Lasva Rahvamaja, Mõniste Rahvamaja, Uue-Antsla Rahvamaja, Vastseliina Rahvamaja, Obinitsa Külakeskus, Varstu Kultuurikeskus ja Värska Kultuurimaja.
Just sel nädalavahetusel tähistab oma väärikat 60. juubelit Uue – Antsla rahvamaja ning Haanja Rahvamajas toimub rahvamuusikapäev pühendusega Ilmar Kuke 90. sünniaastapäevale. Toimuvad tantsuõhtud, erinevad kontserdid, õpitoad, filmiõhtud jne.
23. oktooberil kell 13-14 toimub Eestimaa Rahvamajade Ühingu FB-lehel veebiümarlaud, kus arutletakse teemadel: „Miks ja kellele on tarvis rahvamaja?“
Rahvamajade ajalugu Eestis ulatub aastasse 1883, mil hakati seltsimaju asutama. Tänapäeval tegutsevad rahvamajad valdavalt kohaliku omavalitsuse allasutusena, on ka sihtasutusi ja veel mõned erandid.
Selle aasta Rahvamajade päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust rahvamajade vajalikkusest ja olulisusest. Koos tegutsedes pakume elanikele kultuurist osa saamist ning kultuuriloome võimalusi kogu Eestis ning rõhutame kultuurielu järjepidevuse ja arengu olulisust.
Rahvamaja on kogukonna mõistes üks olulisemaid kohti, kus kokku saadakse. Majades tegeletakse erinevate huvidega – seeläbi hoitakse elavana ja arendatakse edasi kohalikku kultuurielu. Läbi rahvamaja tegevuse saab kohalik omavalitsus täita ühte tähtsamat ülesannet – kasvatada kodukohatunnet, kaitsta ja arendada kohalikku identiteeti, hoida eesti keelt ja kultuuri, kasvatada eestlaste harituse taset läbi professionaalse kultuuri, mis läbi erinevate teatri –, kontsert – ja kunstiorganisatsioonide jõuab üha rohkem erinevatesse paikkondadesse Eestimaal.
Rahvamajas on kõikidel võimalus end loominguliselt väljendada, kunstiliselt teostada, oma loomingut teistega jagada. Ühised huvid ja eesmärgid seovad erinevate eluvaldkondade inimesed ühtseks loominguliseks kollektiiviks. Vahetatakse ideid ja energiaid ning sünnivad uued paikkondlikud vaimse kultuuri väärtused.
Hoiame rahvamajade aknad tuledes!
Jälgige sündmuste infot rahvamajade FB-lehtede kaudu.
Merle Tombak
Eestimaa Rahvamajade Ühingu Võrumaa esindaja
kultuuri- ja noorsootööspetsialist
Antsla Vallavalitsus
Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega ootab kandidaate Võru maakonna aasta isa tunnustamiseks
Läheneva isadepäeva eel kutsub Võrumaa Arenduskeskus esitama kandidaate Võru maakonna aasta isa aunimetusele.
Aasta isa kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta isa kandidaadiks võib üles seada Võru maakonnas elava isa, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.
Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta isa“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.
Taotluste esitamise tähtaeg on 25. oktoober 2021.
Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse viie lapse isa Einar Oimet.
Tänavuse aasta isa kuulutab Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots välja isadepäeval.
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee
Idee häkaton tõi kokku Kagu-Eesti gümnasistid
Tartu Ülikooli Startup Lab koostöös Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa arenduskeskustega viis 30.septembril Põlva Gümnaasiumis läbi Kagu-Eesti idee häkatoni, mis oli avapauguks gümnasistide õpilasfirmade programmile.
Päev Põlvas algas ideede leidmise seminariga, millele järgnesid gümnasistide esitlused. Oma õpilasfirma ideedega astus üles 32 tiimi, kes päeva jooksul kontrollisid oma idee elujõulisust, kaardistasid oma esimesed potentsiaalsed kliendid ning viisid nendeni jõudmiseks. Enamus keskendus uute toodete tootmisele kasutades keskkonnasõbralikke materjale sh puitu. Samuti sooviti arendada välja õpi- ja tutvumismänge. Idee häkatonil osales ligi 115 õpilast 10-st erinevast Kagu-Eesti koolist.
Gümnasistide sõnul oli üritus huvitav ja hariv ning hea algus õpilasfirmaga alustamiseks. Õpilasfirmasid juhendasid mentorid Lisette Johanson, Kristella Nupp, Evelin Rätsep, Piret Parmi, Kaido Mäesalu, Aavo Hummal, Kristiina Kõrbe, Raiko Allik, Marek Mekk ja Piret Arusaar.
Üritus toimus Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa arenduskeskuste ning Tartu Ülikooli Startup Labi koostöös. Üritust rahastas Euroopa Sotsiaalfond.
Võrumaa Arenduskeskus tunnustas maakonna säravamaid haridustöötajaid
Neljapäeva õhtul, 30. septembril tunnustas SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots „Eestimaa õpib ja tänab“ 2021 Võru maakonna silmapaistvamaid haridustöötajaid. Tänuüritus toimus Vastseliina rahvamajas.
Võru maakonna 2021 aasta haridusvaldkonna parimad on:
Aasta lasteaiaõpetaja 2021 laureaat – Kersti Kala (Lusti Lasteaed)
Aasta klassiõpetaja 2021 laureaat – Kertu Torn (Vastseliina Gümnaasium)
Aasta klassijuhataja 2021 laureaat – Kadri Paulus (Võru Kreutzwaldi Kool)
Aasta põhikooli aineõpetaja 2021 laureaat – Rainer Kaseväli (Urvaste Kool)
Aasta gümnaasiumiõpetaja 2021 laureaat – Kaili Leino (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
Aasta huvihariduseõpetaja 2021 laureaat – Triinu Grossmann (MTÜ Nuti-Võlur)
Aasta tugispetsialist 2021 laureaat – Minni Aia-Utsal (Võru Kesklinna Kool)
Aasta õppeasutuse juht 2021 laureaat – Tiia Must (Võru Lasteaed Okasroosike)
Tänukirjaga peeti meeles ka kõiki teisi tunnustamiseks esitatud kandidaate: Võru maakonna aasta lasteaiaõpetaja 2021 nominendid:
Geete-Fanni Kuus (Parksepa Lasteaed)
Kaire Marjapuu (Võru Lasteaed Sõleke)’
Kairi Smit (Puiga Lasteaed Siilike)
Kristiina Kõrs (Parksepa Lasteaed)
Maire Eiche (Võru Lasteaed Sõleke)
Mari-Mann Adamson (Võru Lasteaed Okasroosike)
Võru maakonna aasta klassiõpetaja 2021 nominendid:
Janeli Asi (Võru Kesklinna Kool)
Liia Toomas (Võru Kreutzwaldi Kool)
Merike Lipp (Puiga Põhikool)
Ülli Kelner (Kääpa Põhikool)
Võru maakonna aasta klassijuhataja 2021 nominent:
Külli Tuisk (Rõuge Põhikool)
Võru maakonna aasta põhikooli aineõpetaja 2021 nominendid:
Ando Tuul (Rõuge Põhikool, Parksepa Keskkool)
Ave Arop (Võru Kesklinna Kool)
Kersti Leit (Haanja Kool)
Tiia Raag (Võru Kreutzwaldi Kool)
Võru maakonna aasta gümnaasiumiõpetaja 2021 nominent:
Ede Pähn (Võru Gümnaasium)
Võru maakonna aasta huvihariduse õpetaja 2021 nominendid:
Jane Reiljan (Võru Kreutzwaldi Kool)
José Antonio Page Ramirez (Võru Muusikakool)
Võru maakonna aasta tugispetsialist 2021 nominendid:
Elina Bogomolova (Parksepa Keskkool)
Janyka Vellak (Võru Kreutzwaldi Kool)
Kadri Treial (Võru Gümnaasium)
Võru maakonna aasta õppeastustuse juht 2021 nominent:
Katrin Martinfeld (Antsla Gümnaasium)
Igal aastal kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi haridustöötajate tunnustamiseks. Kandidaate sai esitada 8. märtsist kuni 18. aprillini 12 erinevas kategoorias. Võru maakonna aasta õpetajad valis „Eestimaa õpib ja tänab“ maakondlik konkursikomisjon 30 kandidaadi hulgast 8 kategoorias.
Võru maakonnast jõudsid sel aastal vabariiklikule haridustöötajate konkursile Kertu Torn (Vastseliina Gümnaasium), Minni Aia-Utsal (Võru Kesklinna Kool) ja Triinu Grossmann (MTÜ Nuti-Võlur). „Eestimaa õpib ja tänab“ üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 2. oktoobril Ugala teatris. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit. Sündmusest teeb otseülekande Eesti Televisioon.
Lisaks tunnustati üritusel ka haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ edulugude konkursile „Õppimine on põnev“ 2021 esitatud kandidaate:
Antsla Gümnaasium „Distantsilt distantsil“;
Osula Põhikool „Koerad kooli“
Osula Põhikool „2. klass teeb koostööd“ ja „2. klassi laager KÕIK KARTULIST“
Urvaste Kool „Esmakordselt piirkonnas ja Eestis“
Võru Kesklinna Kool „Osaluskohvik 6.-9. klasside õpilastele“.
Samuti anti üle tänukirjad Tervist edendavate koolide ja lasteaedade Võru maakonna võrgustiku liikmetele.
Foto_Eestimaa õpib ja tänab Võru maakonna laureaadid ja Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots_autor Birgit Pettai
Lisainfo:
Karin Plakk
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5381 1809
Noortekonkurss “Koos suudame”
Siseministeerium ja Proovikivi kuulutavad välja noorte projektikonkursi “Koos suudame”. Konkursi eesmärk on innustada noori koostööle, et end üheskoos proovile panna ja mõelda oma kogukonna või kasvõi kogu ühiskonna probleemidele ning sellele, kuidas neid probleeme kodanikualgatuse korras lahendada.
Konkurss on just Sinule, kui oled:
6.-12. klassi õpilane või omandad kutsekeskharidust;
Märkad ja mõistad noori, oma kogukonda või ühiskonda puudutavaid probleeme;
Sul on soov aktiivselt kaasa mõelda ja panustada lahenduste leidmisel;
Sind huvitab, kuidas erinevad organisatsioonid muutust loovad;
Soovid arendada oma meeskonnatöö oskusi;
Naudid huvitavaid ja arendavaid väljakutseid.
Parimatele projektidele ja juhendajatele auhinnad!
Muudatus Võrumaa Arenduskeskuse eelarvetoetuse eraldamise korras
Võrumaa Arenduskeskus nõukogu muutis Arenduskeskuse eelarvest toetuse eraldamise korda. Taotlejate jaoks on olulisemateks muudatusteks minimaalne taotletava toetuse summa 1000 eurot ja toetuse taotlemise tähtaeg 1. detsember senise 1. oktoobri asemel. Lisaks on korda täiendatud tegevustoetuse tingimustega. Täpsustatud on aruande esitamise ja menetlemise punkte. Tegevustoetuse saajal tuleb kord aastas anda nõukogule ülevaade oma tegevusest ja toetuse kasutamisest.
ETKA Andras Võru maakonna koordinaator tunnustas maakonna parimaid täiskasvanud õppijaid
Neljapäeva, 23. septembri õhtul tänas ja tunnustas ETKA Andras Võru maakonna koordinaator maakonna parimaid täiskasvanud õppijad, õppima ergutavaid õpitegusid, innustavaid koolitajaid ja õppimist toetavaid organisatsioone.
Võru maakonna 2021. aasta laureaadid on:
Aasta õppija- Olga Aništšenko
Aasta koolitaja- Riina Kütt
Aasta õpitegu- MTÜ Võluvõru projekt „Vanemaealiste tööhõivevõime suurendamine Võru- ja Põlva maakonnas“- Helle Kivi
Aasta õppijasõbralik tööandja- AS Rauameister
„Tänavapäeva kiiresti muutuvas maailmas peame me kõik uusi teadmisi omandama ning seejuures on oluline kolme osapoole tugi: õppija enda motivatsioon, pere toetus ja loomulikult tööandja soosiv suhtumine õppimisse. Hea meel on tõdeda, et meil on palju tublisid tegijaid ja tegusid ka täiskasvanuhariduses ning et jagub nende märkajaid. Ja nagu uuringudki näitavad, õnnelikud on need inimesed, kes elukestvalt õpivad!“ rõõmustab Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator Kertu Pehlak.
Maakonnas esitati kokku 19 kandidaati neljas kategoorias. Kandidaate tunnustamiseks said esitada kõik soovijad alates 26. aprillist kuni 30. maini 2021 Andrase kodulehel. Kokku sai kandidaate esitada 4 erinevas kategoorias. Pärast kandidaatide esitamist alustasid parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid, mille moodustas maakondliku täiskasvanuhariduse koordinaator kaasates oma maakonna täiskasvanuhariduse tugivõrgustiku liikmeid. Seejärel asus tööle üleriigiline komisjon, mille moodustab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (Andras) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja kuhu kuuluvad täiskasvanuharidusega seotud organisatsioonide esindajad ning teised osapooled (Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, EPALE jt).
Tunnustusüritus toimus Navi Seltsimajas. Meeleoluka muusikalise etteaste tegi Kirsika Kuusik kitarril ning Võru Tantsukeskuse Igavesti Noored tantsugrupp rütmilise tantsukavaga „Vaba õhtu“. Elukestvasse õppesse panustajaid tervitasid Võru maakonna omavalitsuste nimel Tiit Toots ning Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane. Tiit Toots arutles oma tervituses- inimene õpib kogu elu, et elukestev õppimine on tänapäeva inimese elus õnnestumiste ning eduelamuste võti. Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane, aga üteluse üle- mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.
Aasta õppijat, koolitajat ja õpitegu tunnustatakse 8. oktoobril Kultuurikatlas Tallinnas. Aasta õppijasõbraliku tööandja tunnustamine toimub 14. oktoobril koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga.
Täiskasvanuhariduse tunnustussündmus toimus tänu ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Võrumaa Arenduskeskuse, Täiskasvanuhariduse maakondliku võrgustiku ning Navi Seltsimajaga.
Foto: Aasta õppija Olga Aništšenko, autor Merily Jakovets.
Lisainfo:
Kertu Pehlak
Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator
Telefon: +372 53 430 735
E- post: kertu.pehlak@gmail.com
2021. aasta Kangro kirjanduspreemia sai Erkki Koort
Arvult 32. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia pälvis tänavu Võru linnast pärit ja mullu tagasi Võrumaale Kündja külla kolinud Erkki Koort (46) keskaega käsitleva raamatutrioloogia eest, kuhu kuuluvad seikluslood “Kättemaks Kirumpääl” (2018), “Veritasu Tartus” (2019) ja “Salakuulaja Vastseliinas” (2020).
Et tänavuse Kangro preemia võiks saada just Erkki Koort, oli žürii koosseisus Janika Kronberg, Inga Kuljus, Liina Valper, Tiia Allas, Raili Leesalu, Elina Allas ja Ahto Raudoja vaieldamatult ühel nõul. Erinevalt paljudest varasematet aastatest oli kerge valikut teha. Erkki Koorti raamatud pakuvad lugejale nii põnevust kui ka huumorit, ent ühtlasi annavad palju teadmisi keskajast, täpsemalt 14. sajandi lõpust, kui raamatute tegevuspaigad kuulusid Tartu piiskopkonna alla, mille peamiseks vaenlaseks olid pihkvalased. Erkki Koort on oma kolme raamatuga toonud esimesena Eesti kirjanduses pildile Kirumpää linnuse ja küla, kus keskajal elas ligi 600 inimest. Samuti varustab ta oma silmaringi laiendamisest huvitatuid keskaegse Tartu, Kärkna kloostri ja Pihkva kirjeldustega. Oma viimases raamatus “Salakuulaja Vastseliinas”, millega tegelikult peaks triloogia lugemist alustama, loob ta värvika ajastutruu pildi Vastseliina linnuse ja küla ning Misso kandis asunud Pugola, kust peategelane Markus pärit oli, keskaegsest argipäevast.
“Tõeline maiuspala kodu-uurijatele ja ajaloohuvilistele, hea lugemisvara austajatele mõistagi,” kommenteeris Liina Valper. “Kas piir peab, oli oluline nii 700 aastat tagasi ja on seda ka praegu.”
“Tänapäevases raamatukülluses võivad Koorti raamatud jätta esmapilgul külmaks,” sõnas Elina Allas. “Ent kui neisse süüvida ja kui õnnestub raamatute autori endaga nende ajaloolisest taustast rääkida, siis huvi üha kasvab. Kui tänavu suvel korraldas Koort Kaika suveülikooli raames matka Kirumpää linnuse viimaste alles jäänud varemete juurde ja näitas maastikul ära, kus asus küla, kus kõrtsid ja kirikud, siis sai selgeks, et Koort on eesti ajalooteemalisse ilukirjandusse andnud hindmatu panuse.”
Erkki Koort on varem ajakirjanduses öelnud, et kuigi ta pole kunagi kirjanikuks ihalenud, hakkas esimese raamatu idee tema peas kerima siis, kui ta pidi öösiti oma esiklast kussutama. Hiljuti teatas ta sotsiaalmeedias, et on ta pannud punkti juba ka oma neljandale raamatule, mille tormiline tegevus on sedakorda toodud tänapäeva. Varem on Koort olnud pigem tuntud isejulgeolekuekspert. Praegu juhib ta otse Kündja külast nii Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituuti kui ka ajalehe Postimees uuriva toimetuse taasloomist.
Märkimist väärivaid teoseid leidus rohkemgi. Tänavu jäid Kangro preemia žürii sõelale peale Koorti raamatute ka Lauri Sommeri “Lõputu soovid”, Triinu Laane lasteraamat “Luukere Juhani juhtumised” ning Ago Ruusi koostatud ja rohke ajaloolise fotomaterjaliga varustatud “Vana-Võromaa päevapiltnikud”.
“Väga suure austusega hoian käes – õigem oleks öelda laual – Ago Ruusi aastatepikkuse uurimistöö vilja,” ütles Inga Kuljus. “Loomulikult võtab ligi 400leheküljelises raamatus tekstide lugemine ja fotode vaatamine tunde.”
Kuna Ruusi koostatud kogumik puhul pole tegu ilukirjandusega, otsustas žürii esitada raamatu kohaliku kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks.
Peamiselt Sännas elava Lauri Sommeri raamatu “Lõputu soovid” võttis Janika Kronberg kokku nii: “Üdini lõunaeestilik ja osalt ka võrukeelne. Sommer viljeleb stiilselt segažanri, milles põimuvad memuaarne ja kirjanduslik aines, tema loomingus elustuvad nii isiklikult kohatud kaasaegsed kui ka Andrei Tarkovski ja kunagised pärlipüüdjad.”
Triinu Laane raamatu kohta “Luukere Juhani juhtumised” ütles Raili Leesalu kokkuvõtlikult: “Humoorikas ja südamlik lasteraamat, kuid sugugi mitte lapsik. Murdelised repliigid on mõistetavad ka täiesti kirjakeelsetele lugejatele.”
Kangro preemia antakse igal aastal kätte Bernard Kangro sünniaastapäeval. Tänavu toimus see laupäeval, 18. septembril Vastseliina piiskopilinnuse õuealal kirdetornis. Vastne laureaat rääkis lähemalt teemal “Kuidas kirjanik lõi keskaegset Võrumaad”. Muusikalisi vahepalasid täitis Vastelinna Muusikakooli vaskpilliõpetaja Urmas Himma juhitud puhkpilliansambel.
Antsla lähedalt Oe külast pärit Bernard Kangro (18.09.1910-25.03.1994) nimelist kirjanduspreemiat antakse Võrumaal välja aastast 1990, kui selle esimeseks saajaks oli Kangro ise.
Preemia rahaline väärtus on tänavu 500 eurot ning pärast maavalitsuste kaotamist kureerib preemia andmist Võrumaa Arenduskeskus.
Pildistas Anneli Lõhmus
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee
Võrumaa Arenduskeskus tunnustas Võru maakonna kaunimate kodude omanikke
8. septembri õhtupoolikul tunnustati Eesti kaunis kodu 2021 Võru maakonna nominente ja laureaate. Tunnustamissündmus toimus aastal 2021 Eesti kaunis kodu maakondliku konkursi ühe laureaadi Liivia ja Aare Juhkami koduõues, Vastseliina alevikus, Võru vallas.
Võru maakonna „Eesti kaunis kodu 2021“ konkursi võitjad:
Sirje ja Üllar Irbo kodu Toomasmäe küla, Setomaa vald
Aare ja Liivia Juhkami kodu Vastseliina alevik, Võru vald
Pütsepa talu, Tiina ja Andrus Tiiriku suvekodu Käänu küla, Rõuge vald
Konkurssi “Eesti kaunis kodu 2021” nominendid:
Reliia Veske, Kevin Veske kodu – Teedla küla, Antsla vald
Ala-Andsumäe talu, Andres Lattik ja Rita lind – Andsumäe küla, Rõuge vald
Kogretare talu, Tiit Allas – Kogrõ küla, Rõuge vald
Zoja Jereśina kodu – Lüübnitsa küla, Setomaa vald
Kohvi talu, Egne ja Marko Krillo – Lasva, Võru vald
Kategoorias „Parim tööstusmaastik 2021“ nominendid:
Andri – Peedo talu – Kimalasõ küla, Rõuge vald
Osaühing Osula Graanul – Varese, Võru vald
Värska sadam koos promenaadiga – Värska, Setomaa vald
Tunnustamissündmusel andis SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots üle Riigihalduse ministri tänukirjad, rahvusvärvides mastivimplid ja meened tänavustele nominentidele. Lisaks omavalitsuste poolt maakondlikule konkursile esitatud kaunitele kodudele tunnustas ka Rõuge vald oma piirkonna võitjaid.
Võru maakonnas korraldab “Eesti Kaunis Kodu” konkurssi SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega. Tänavu toimus konkurss juba 23 korda. Sellel aastal esitasid omavalitsused maakondlikule komisjonile hindamiseks 11 objekti. Nende seas sellel aastal ka kolm kaunist tööstusmaastikku. Nominentide seast valiti välja kolm kodu ja üks tööstusmaastik, mis esitati Eesti Kodukaunistamise Ühendusele, kes koordineerib rahvuslikku programmi „Eesti kaunis kodu“.
Kaunis koduaias toimunud sündmusel pakkus muusikalise elamuse Põlva Muusikakooli neidude ansambel DeViis, Riivo Jõgi juhendamisel ning kõik kohalolijaid said osa põnevast koolitusest „Kuidas kahjuritega koduaias toime tulla“, koolitaja Põllumeeste Ühistu KEVILI agronoom Tiiu Annuk.
Palju palju õnne kõikidele ilu loojatele!
Fotol: tunnustamissündmusel osalenud
Pildistas: Birgit Pettai
Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee
