26.mail lõpetas üldise tegevuse Ukraina keskus aadressil Jüri 19A ning 18. juunil toimub keskuse viimane üritus – ukrainlastele tutvustatakse Võru maakonda. Reisi toetavad Võrumaa inimesed annetuste kaudu.

Keskus kutsuti ellu märtsis Europe Direct´i ja vabatahtlike poolt, et vahendada infot ja aidata Ukraina sõjapõgenikel alustada uut elu Võru maakonnas. Kahes grupis õpiti 1-2 korda nädalas eesti keelt 2 tundi korraga. Õpetajateks olid Siiri Toomik ja Ulvi Mustmaa. Ukrainlanna Jelena Fedosova juhendas laste kunstiringi, Julia Demchneko õpetas rahvuskaaslastele inglise keelt ning Alla Ohrimtšenko eestlastele ukraina keelt. Astrid Org viis igal nädalal läbi infotunde, kus käisid külas erinevad ametnikud ja ka tööandjad. Näiteks tutvuti kohaliku seadusandlusega ja kultuurieluga. Koos teiste vabatahtlikega aidati otsida kortereid, tööd ja  käia töövestlustel.

Kahjuks pole sõda Ukrainas lõppenud ning ka põgenikke saabub Eestisse sh Võrumaale juurde. Kuid  praeguseks on nii KOV-ide kui riigi tasandil rohkem kogemust kuidas uues olukorras hakkama saada ning infot, mida jagada. Loomulikult jätkab Europe Direct Lõuna- Eesti Võru kontaktpunkti juhataja ka ukrainlastele info jagamist.

Võru keskväljak oli 9.mail täis melu ja tähistati Euroopa Päeva. Kõik kohalolijaid said Euroopa Liidu teemadel huvitavat infot ning näha võis mitmeid esinejaid. Kohaliku kvaliteetse toodanguga rõõmustas tähistajaid Uma Mekk kevadlaat. Muuhulgas autasustati Rohelend Rakett 69-ga ideede konkursil osalenuid. Lisaks oli 7.–9. mail on avatud Minu Euroopa orienteerumisrajad – roherada, toetuste rada, digirada ja kultuurirada.
Üritus näitas, et Võrus on toimumas palju ummamuudu ja ainulaadset. Kutsume sind, hea kohalik elanik ja külaline kaugemalt, võtma sellest kõigest aktiivselt osa ning toetama oma kohalolekuga omasid tegijaid!
Aitäh kõigile, kes tänase ürituse toimumisse oma panuse andsid! Ilusat Euroopa päeva!
Laupäeval leidis aset esimene kohtumine Võru Ukraina keskuses, mille tegevust koordineerivad Europe Direct Võru ning siinsed vabatahtlikud.
Keskuses saavad Ukraina sõjapõgenikud kohtuda ning neile jagatakse kohalikku infot.
Sellel nädalal on keskuses plaanis mitmeid ettevõtmisi: teisipäeval alustab tööklubi, kolmapäeval räägitakse siinsest sotsiaaltoetustuste süsteemist ning neljapäeval saavad huvilised hakata õppima eesti keelt.

Lisainfo: Astrid Org, Europe Direct Lõuna- Eesti Võru kontaktpunkti juhataja , tel  5309 0923, astrid.org@vorumaa.ee
 

Otsime oma meeskonda

PROJEKTIJUHTI

Kui sind sütitab Euroopa Liiduga seonduv ja sul on ideid kuidas neid teemasid inimestele lähemale tuua, siis see töö on just sinule. Sinu ülesanneteks on Euroopa Liidu alase info jagamine, ürituste korraldamine, EUROPE DIRECT võrgustiku töös osalemine, EUROPE DIRECT Lõuna-Eesti Võru iga-aastase tegevuskava planeerimine ja aruandluse korraldamine.

EUROPE DIRECT Lõuna-Eesti Võru keskus on Europe Direct Eesti võrgustiku liige, mis omakorda on osa kogu Euroopa Liitu hõlmavast EUROPE DIRECT keskuste võrgustikust.

OOTUSED KANDIDAADILE

Oskused:

Omadused:

Kogemused:

OMALT POOLT PAKUME

Ootame Sinu CV-d ja motivatsioonikirja aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee hiljemalt 30.01.2022
Lisainfo tiit.toots@vorumaa.ee või tel 514 5985

Kontaktandmed:
Asukoht: Jüri 12, 65620 Võru
Tööle asumise aeg: 01.03.2022
Töö tüüp: täistööaeg
Töösuhte kestus: tähtajaline (lapsehoolduspuhkuse asendaja)
Kontaktisik: juhatuse liige, Tiit Toots tiit.toots@vorumaa.ee tel 514 5985

8. oktoobril 2021 toimub Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuses TSENTER seminar „Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele“. Seminaril saavad sõna ja paneelis arutlevad Keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Looduse Fondi ja ettevõtjate esindajad.

Euroopa on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on saavutada 1990. aastaga võrreldes 55%-line kasvuhoonegaaside vähenemine 2030. aastaks.

Kliimapaketi ettepanekud mõjutavad oluliselt ka puidu- ja metsandussektorit. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks Euroopa Liit seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ning säilitatakse elurikkust. Samuti esitatakse selles kavas kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Euroopa Komisjoni ettepanekute arutelus on oluline kõikide osapoolte kaasamine – kohalikust omavalitsusest mittetulundusühingute, metsaomanike ning ettevõtjateni. Metsandussektoriga tihedalt seotud puidu- ja mööblivaldkonna ettevõtted annavad Võrumaal tööd 22%-le kogu töötajate arvust maakonnas, Valgamaal 18%-le, Põlvamaal 12%-le, mistõttu on toimuv arutelu Kagu-Eestis eriti oluline.

Seminaril esinevad Marku Lamp Keskkonnaministeeriumist, Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust, Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist, Kaspar Põder Single Earth’ist ja Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti esindusest. Soomepoolset ettevõtja kogemust jagab Sanna Kontinen UPM Plywoodist.

Seminari modereerib Mirjam Mõttus.

Ettevõtlusnädalal toimuva seminari korraldavad SA Võrumaa Arenduskeskus, Europe Direct Lõuna-Eesti Võru, Võrumaa KHK kompetentsikeskus TSENTER, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Soome Suursaatkond Eestis.

8. oktoobril kl 14 – 17 toimuvat seminari saab jälgida ka veebis. Osalemislink saadetakse kõigile registreerunutele. Täpsem info ja registreerimine: Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele – TSENTER

Lisainfo:
Aigi Young
SA Võrumaa Arenduskeskus
Europe Direct Lõuna-Eesti Võru
tel 5309 0923

Hille Lillemägi
VKHK kompetentsikeskus TSENTER
hille@tsenter.ee
tel 5302 5373

Sel pühapäeval, 8. augustil algusega kell 16:00 Võru Keskväljakul toimub sündmus: „SUVESUMIN ja suvi kestab veel“, mille raames tähistame Europe Direct Lõuna-Eesti Võru keskuse avamist.

Suvesuminal astuvad üles Võru Gümnaasiumi noored. Noorte esitluses kõlavad tuntud pop-hitid nii Eesti kui välismaistelt heliloojatelt, kuuleb laule Raimond Valgrelt ja ABBA repertuaarist. Europe Direct Lõuna-Eesti Võru keskus pakub maitsvat kringlit ja toimub lõbus viktoriin kogu perele. Tantsulise vahepala pakuvad energiat täis JJ Street tantsijad ning kontserdi lõpetab armastatud armeenia päritolu eesti laulja ja laulukirjutaja Stefani akustiline kontsert.

Europe Direct Lõuna-Eesti Võru keskus on osa üle-euroopalisest teabevõrgustikust, mille tegevust Lõuna-Eestis korraldab SA Võrumaa Arenduskeskus.  Keskus pakub ajakohast ja faktilist infot Euroopa Liidu, EL poliitikate ja prioriteetsete teemade kohta tugevdades seeläbi oluliselt sidet ELi institutsioonide ja kodanike vahel. Lisaks info jagamisele on keskusel oluline roll ka erinevate osalusürituste korraldamisel, nagu näiteks Euroopa tuleviku konverents, filmikohvikud või EL temaatilised koolitunnid.

Rohkem infot saad lugeda Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt.

Sündmus toimub koostöös Europe Direct Lõuna-Eesti Võru keskuse ja Võru lastefestivaliga ning on kõigile tasuta.

Lisainfo:
Aigi Young
Europe Direct Lõuna-Eesti Võru juhataja
aigi.young@vorumaa.ee
tel. 5309 0923

Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suund toetab kohalikke omavalitsusi ja kogukondasid ühiskondlikeks uuendusteks ja inimarenguks soodsa keskkonna loomisel. Meil töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile.

Otsime oma meeskonda

HARIDUSUUENDUSTE EESTVEDAJAT,

kes toetab maakondlikku haridusvaldkonna koostööd ja kujundab läbi valdkonna võrgustike haridusuuenduste jaoks soodsat keskkonda Võru maakonnas.

Oled oodatud, kui sinu südameasjaks on tänapäevast elukestvat õpikultuuri soosiva keskkonna kujundamine, omad kogemust ja teadmisi haridusuuenduste valdkonnas, mõistad õppijakeskse ja valdkondade ülese lähenemise olulisust ning oled valmis eest vedama partneritevahelist dialoogi ning muutuste elluviimist. Sa tead hästi kuidas koostööd juhtida ja osalisi motiveerida ning oskad planeerida ja ellu viia arendustegevusi. Sul on kõrgharidus hariduse valdkonnas.

Pakume sulle võimalust panna käed külge haridusuuenduste võimestamisele, leidmaks koos partneritega viise Võru maakonnas kaasaegse õpikultuuri kujundamiseks. Lisaks pakume paindlikku töökorraldust, arengut ja koostööd väärustavat organisatsioonikultuuri. Töö asukoht on Võru maakond, töö on osalise koormusega (0,5).

Küsimuste korral võta ühendust heaolu suunajuhi Kadri Kangroga: kadri.kangro@vorumaa.ee, 5107487

Kandideeri kuni 27. juunini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV koos sooviavaldusega, mis kirjeldab sinu sobivust töökohale ja motivatsiooni ning annab lühiülevaate visioonist, kuidas kasvatada maakonna inimeste õpihuvi.

Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõiki ärksaid kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesi – kultuurikorraldajaid, loomeinimesi, turismikorraldajaid, loomeettevõtjaid jne – Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevadele.

Infopäevad Võru maakonnas:

02.06 kell 16:00 – Antsla vald, Rõuge vald (Mõniste rahvamajas, Kuutsi külas)
07.06 kell 15.00 – Võru vald, Setomaa vald, Võru linn (Vastseliina rahvamajas)

Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindajatelt küsida küsimusi taotlusvooru kohta.

Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinn programmi sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes.

Tule kohale, küsi küsimusi ja anna oma panus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi loomisesse Lõuna-Eestis!

Lisateave:
Annela Laaneots
Lõuna-Eesti koordinaator
SA Tartu 2024
tel: 557 9808
e-post: annela.laaneots@tartu2024.ee

Täna, emadepäeva ja Euroopa Päeva hommikul andsid Võru Keskväljakul Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Võru maakonna aasta isa 2020 Einar Oimet üle Võru maakonna aasta ema tiitli Rõuge vallas elavale nelja lapse emale Katrin Roopile.

Katrin Roop elab Rõuge vallas, on nelja lapse suurepärane ema ja saab sel aastal lausa 11-kordseks vanaemaks! Tema hoolivus, laste ja lastelaste huvide pidev toetamine, maailmarännakutele kaasaelamine, erialaste valikute toetamine, laste ja lastelaste alati esikohale seadmine on õnnistuseks tema perele ja inspiratsiooniks kogukonnale ning teistele emadele tema ümber. Katrini hoolivast lähenemisest saab lisaks tema perele osa ka kogukond. Ta on andnud oma ideed ja toetuse nii MTÜ Ääremaa Noored loomisele ja arendamisele, Mehkamaa Kultuuriseltsi asutamisele ja tegevusele, Motoklubi Wildhogs MC toetamisele, segarahvatantsurühma vedamisele ja ürituste korraldamisele. Ta on eeskuju, kes suudab kanda endas tugevat ja väärikat ema, vanaema kui ka ühiskonna arendaja rolli. Igas ettevõtlikus ja oma perest hoolivas naises on killuke unistust olla selline nagu Katrin.

Aasta ema tiitlit on Võrumaal välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Võru vallas elav ema Mai Kurrikoff.

See aasta oli taas eriline, tänavu esitati Võru maakonna aasta ema aunimetusele 11 kandidaati – Maria Saarme, Annika Kinna, Katrin Roop, Heli Pufal, Sirje Hüvato, Agnes Kirsbaum, Karmen Jõgeva, Irene Undrus, Tiina Oimet, Karin Sepp Roop ja Helen Puusalu.

Euroopa Päeva puhul ehtis Keskväljakut kaunis lillevaip, mille õied kingiti sama päeva õhtul Võru eesliinitöötajatele. Euroopa Päeva avas Võru linnapea Anti Allas. Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige tervitas kõiki kohalviibijaid ning andis üle tänukirjad ja lilled aasta ema nominentidele. Koos eelmise aasta Võru maakonna aastas isa Einar Oimetiga anti üle tänavune aasta ema laureaadi tiitel. Kõiki emasid rõõmustas Coop Võru, kes kinkis emadele Gustavi „Armastuse“ tordi. Emadepäevale pühendatud veebikontserdil „…see on mu ema, mu kullake!“ näidati videot toimunud tunnustamissündmusest. Emadepäevale pühendatud veebikontsert valmis koostöös Võru Kandle ja Võru maakonna lasteaedadega. Soovime südamest tänada kõiki, kes sel teekonnal meid aitasid.

Foto: Võru maakonna aasta ema 2021 Katrin Roop perega, pildistas Tiina Männe. 

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus korraldab SoFiMa projekti raames 2021. aasta sügisel inkubatsiooniprogrammi, mis aitab sotsiaalsetel ettevõtmistel jõuda uuele tasemele.

Mis on sotsiaalne ettevõte?

Kui sinu ühing või ettevõte tegeleb mõne kogukonnas olulise või sotsiaalse või keskkonnaalase, rahvatervise, hariduse või inimeste toimetuleku probleemi lahendamisega või sul on idee, millega saaks just neidsamu probleem lahendada ning sellel ideel oleks jumet omatulu teenida ja luua töötav finantsmudel, siis oled just sina oma meeskonnaga oodatud osalema SoFiMa inkubatsiooniprogrammi.

Kuid tundsid siin ära just enda tegemised ja teemad, mis sind kõnetavad, siis ole hea ja täida registreerumisvorm hiljemalt 30. aprilliks. Vormis olevate sisu- ja motivatsiooniküsimuste põhjal tehakse osalejate valik. Kõikide registreerunutega võetakse hiljemalt 15. mail ühendust.

Lisainfo inkubatsioonprogrammi kohta: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/inkubatsiooniprogramm/

SoFiMa projekti üldinfo: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/

11.–13. märtsini anti hoogu juurde erinevatele Võru maakonna elu edendavatele teemadele V Vunki mano! loometalgutel, mis seekord toimusid täies mahus veebis. 19. märtsil esitleti pidulikul lõpuüritusel oma ideid žüriile ja Facebooki vaatajatele ning anti välja auhinnad.

Žürii valis loometalgute võitjaks idee, mis tõi välja Võru maakonna kestlikkuse seisukohalt ühe olulisima sõlmpunkti – kuidas hoida ka homme pulbitsemas meie identiteedi ja kogukondade aluseks olevat lätet – eripärast ja rikkalikku kultuuriruumi. Võidutiim Uma Kiil Latsiaiah koosneb lapsevanematest, kes soovivad luua setokeelse lasteaiarühma, kus õppekava ja tegevused on seotud kohaliku kogukonnaga ja annavad edasi piirkonna kultuuripärandit. Võidupreemia 3000 eurot on välja pannud Võrumaa Arenduskeskus.

Lisaks anti välja heaolu valdkonna eripreemia 2000 eurot, mille pälvis Punase Risti poolt algatatud teema, kuidas suurendada elanikkonna esmaabioskusi, et tagada esmaabi piiriäärsetes n-ö abikaugetes piirkondades, kuhu kiirabi kohalejõudmine võtab kauem aega, on väga aktuaalne ja eluliselt oluline. Meeskond leidis võimaluse, kuidas integreerida järjepidev esmaabiõpetus tänasesse koolisüsteemi nii, et see ei tekitaks õppekavadesse täiendavat lisakoormust.

Europe Direct Võru teabekeskuse keskkonnasõbralikkuse eripreemia läks samuti meeskonnale Uma Kiil Latsiaiah. Žürii hindas llahenduse juures selle pikaajalist mõju. Keskkonnateadlikkus, hoiakud ja väärtusruum saavad nurgakivid lapseeas ning mõjutavad tugevalt valikuid edasises elus. Olulisteks märksõnadeks said õuesõpe, kogemusõpe, mis viivad lapsed päriselulistesse olukordadessel.

Antsla noored tegid esimesed sammud möödunud aasta Kuldre talgutel ja tulid oma ideega tagasi. See näitab, kui suur on nende mure oma kogukonna heaolu pärast. Žürii ergutusauhind, osalemine sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, annab meeskonnale võimaluse saada jätkuvat mentortuge ja oma ideega edasi minna.

Sotsiaalse ettevõtluse eripreemia sai idee Lustivanker, mis otsib üles üksindusse jäänud eakad inimesed ja toob nad kogukonna toel ning läbi laulu ja tantsu tagasi teiste sekka. Lustivankri ideel on tugev sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal, s.t. nad lahendavad olulist ühiskondlikku probleemi (eakate üksindus), neil on selgelt sõnastatud oodatav mõju ning pakutud lahendusplaanist on võimalik kujundada kogukonnateenus. Žüriile avaldas muljet väga hästi valitud täpne probleemi fookus ning sellele üles ehitatud lahendus ning tegevusplaan.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult virtuaalselt. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

 

Sel reedel 19. märtsil algusega kell 17:00 pannakse pidulik lõpp möödunud nädalal toimunud viiendatele Vunki mano! loometalgutele. Osalenud tiimid teevad oma ideede lõpuesitlused ning seejärel annab žürii välja auhinnad. Kõik on oodatud sündmust Facebooki vahendusel jälgima Vunki mano või Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki lehel.

Parimatele ideearendustele antakse välja 4 auhinda: loometalgute võitjale 3000 eurot, kõige paremale heaoluvaldkonna ideele 2000 eurot, Europe Direct on pannud välja eripreemia 500 eurot kõige keskkonnasõbralikumale ideele ja SoFiMa projekt annab parimale sotsiaalse ettevõtluse ideed kandvale tiimile otsepääsu sügisesse inkubatsiooniprogrammi.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult veebis 11.-13. märtsil. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

Haridusprogramm „Ettevõtlik Kool“ sai alguse Ida-Viru maakonnast ja alustas laienemist teistesse maakondadesse viis aastat tagasi. Sellest ajast alates on võrgustik kasvatanud liikmete arvu pea kümnekordselt: 17lt 145 õppeasutuseni. Nende seast on hindamise läbinud õppeasutusi 90, mis kõik kannavad kvaliteedimärgist „Ettevõtlik kool“ või “Ettevõtlik lasteaed“.

“Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja eluline õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Nendes koolides ja lasteaedades on õpetajate ülesandeks kaasata lapsi kõigisse õppeprotsessi etappidesse nii, et initsiatiiv ja õppimislust lähtuksid nendest endist. See tähendab, et meie programmi abil kasvatame hakkama saajaid noori,“ selgitab haridusprogrammi arendusjuht Heidi Uustalu.

Selleks, et õppeasutus saaks kasutada ka kvaliteedimärgist tuleb Heidi Uustalu sõnul läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: õppe- ja kasvatusprotsess, eestvedamine ja juhtimine, professionaalse arengu toetamine, koolipere aktiivsus ja mõju kogukonnas ja ressursid.

Hindamise läbinud õppeasutused jaotatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel.Ettevõtliku kooli koomiks 2021

Heidi Uustalu sõnul on võrgustikul suured plaanid tulevikuks. „Sel aastal on eesmärk laieneda suuremalt Harju- ja Tartumaale, digitaliseerida Ettevõtliku Kooli standard, et tagada selle parem kättesaadavus ja kasutajamugavus kõikidele koolidele. Lisaks viia läbi uuring Ettevõtliku Kooli enesehindamise rakendamise mõjust ning jätkata Eesti esimese rahatarkuse mentorklubi arendamist ja elluviimist,“ loetleb Uustalu.

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab 130 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 25 000 õpilase.

Ettevõtlik Kooliga liitunud õppeasutused

Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

 

26. septembril tähistatakse üle Euroopa keeltepäeva, Europe Direct Võru teabekeskus korraldab selle raames terve nädala jooksul erinevaid tegevusi, milles saavad kõik osaleda.

Osalemine toimub väga ohutult veebi kaudu.

Kõik Võru maakonnas toimuvad tegevused on koondatud lehele www.bit.ly/keeltenadal

Tore tutvuda!

21.-27. september

Igal päeval teeme teid tuttavaks mõne siin elava või vabatahtlikult tööd tegeva välismaalasega, kelle emakeeleks ei ole eesti keel.  Uurime nendelt, kuidas nad on siia sattunud ja mida huvitavat märganud ja kui lihtne ikkagi on eesti keelt õppida.

Millist keelt tahaksid õppida sina?

21.-23. september

Kas mäletate seda lauset konnast, tiigist ja saunast? See sama lause, mis kõlab hoopis teistmoodi võru keeles. Kui ei tule meelde, siis on võimalus teda kuulata mitmes erinevas keeles ja valida välja oma lemmik.

Kõigi „Konna-lause!“ mängus osalejate vahel läheb loosi Võrus asuva keeltekooli Reeder 300 euro kinkekaart. Lisaks loosime välja hulgaliselt väiksemaid auhindu.

 

Euroopa kultuuri ja keelte teemaline KAHOOT!

21.–23. september

Juba teist korda on meil hea võimalus koostööd teha Võru Noortekeskusega, kes korraldab Euroopa keeltenädala puhul Euroopa kultuuri ja keele temaatilise KAHOOT! mängu. Mäng viiakse läbi Võru noortekeskuse Facebooki lehel.

Kõige kiiremad Kahoot mängijad saavad loomulikult väärilise auhinna. Auhindadeks on JBL kaasaskantavad kõlarid, kõrvaklapid, akupank ja väiksemaid auhindu.

 

Lisaks on kõigil võimalik kaasa lüüa üle-eestilistes veebipõhistes tegevustes.

Minu Euroopa digimäng- keelepäeva eri!

7.–26. september

Juba praegu on KÕIK oodatud virtuaalselt Euroopas reisima ja reisimise ajal oma teadmisi proovile panema. Aadressil www.minueuroopa.ee on avatud digitaalne mälumäng, kus kõik küsimused on seotud ühel või teisel moel Euroopas räägitavate keeltega. Mäng on tõeliselt lõbus ja uued teadmised on garanteeritud!

Euroopa Komisjoni Eesti esindus loosib kõigi vähemalt 14 küsimusele õigesti vastanud üksikmängijate vahel välja tahvelarvuti, klasside vahel loositakse välja matk Eestimaa looduses. Väiksemaid preemiaid ja meeneid jagavad lastele Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning Eestis tegutsevad välisriikide saatkonnad ja kultuuriesindused. Õigesti vastanute vahel loositakse auhinnad välja ning võitjate nimed ja õiged vastused pannakse viktoriini lehele üles nädala jooksul pärast viktoriini lõppu.

Europe Direct Võru teabekeskus paneb välja mitmeid eriauhindu Võru maakonnast pärit osalejatele! Eriliti on oodatud mängima Võru maakonna koolid, sest kõigi osalenud klasside vahel loositakse välja 200 ja 100 eurot klassiraha! Loomulikult on ka lohutusauhinnad.

Pane tähele, et klassiarvestuses Loosimises osalemise tingimus on see, et ühest klassist peab olema mängijaid vähemalt kümme (kui klassis on vähem õpilasi kui kümme, siis peab osalema kogu klass). Ärge siis unustage oma maakonda märkida!

 

Raadiomäng

25.–26. september

25.–26. septembril toimub Vikerraadios traditsiooniline keeltepäevale pühendatud raadiomäng. Teil on võimalus kuulata Tallinna Euroopa Kooli laste ja õpetajate esituses lõiku tuntud lasteraamatust „Alice Imedemaal“ 15 keeles ning arvake ära, milliste keeltega on tegu! Mäng algab 25. septembri hommikul kell 7.00, vastuseid saab saata 26. septembri kella 19.00-ni. Mängust tehakse kokkuvõte ja auhinnad loositakse välja 27. septembri „Vikerhommikus“. Peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni Eesti esindus pannud välja tahvelarvuti, mis loositakse välja nende mängijate vahel, kes kõik keeled õigesti ära arvasid. Lisaks loosime välja väiksemaid auhindu. Kõiki ELi ametlikke keeli saab näha ja kuulata ELi veebilehel.

 

Koroonaviiruse pandeemia annab üleilmsele ja ELi riikide majandusele ränga hoobi, millel on ülimalt tõsised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Hoolimata nii ELi kui ka riiklikul tasandil kiiresti võetud ulatuslikest poliitikameetmetest elab ELi majandus sel aastal läbi enneolematu languse.

2020. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal rekordilise 7¾% võrra ja kasvab 2021. aastal 6¼%. ELi majandus kahaneb 2020. aastal 7½% ja kasvab 2021. aastal 6%. Võrreldes 2019. aasta sügisese majandusprognoosigaon ELi ja euroala kasvuprognoose allapoole korrigeeritud umbes üheksa protsendi võrra.

ELi majandust tabanud löök on sümmeetriline, kuna pandeemia on levinud kõigisse liikmesriikidesse, kuid väga erinevaks prognoositakse nii 2020. aasta SKP langust (4¼%st Poolas 9¾%ni Kreekas) kui ka taastumist 2021. aastal. Majanduse elavnemine liikmesriikides sõltub mitte ainult sellest, kuidas pandeemia konkreetses riigis kulgeb, vaid ka selle majanduse struktuurist ja suutlikkusest reageerida sellele stabiliseerivate poliitikameetmetega. Liikmesriikide majanduskeskkondade omavahelise seotuse tõttu mõjutab ühe liikmesriigi taastumise dünaamika seda, kui jõuline on taastumine teistes liikmesriikides.

Eestis oli kriisi puhkedes tasakaalus majandus, tugev finantssektor ja kõrge tööhõive. Koroonapandeemiast tingitud sügav majanduslangus mõjutab sel aastal eelduste kohaselt kõiki sektoreid ja suurendab järsult tööpuudust. Euroopa Komisjon prognoosib Eestile sel aastal 6,9%-list majanduslangust. Koroonapuhang on olnud Eestis leebem kui paljudes teistes riikides, mis on võimaldanud seada majandusele vähem piiranguid ning tootmis- ja ehitussektor on saanud oma tegevust jätkata.

2021. aastal on oodata majanduse jõulist taastumist, kuid prognooside kohaselt jääb majandusaktiivsus madalamaks kui enne kriisi 2019. aastal. Praegune prognoos lähtub eeldusest, et kindlustunne hakkab selle aasta teisest poolest taas järk-järgult suurenema. 2021. aastaks prognoositakse Eestile 5,9%-list majanduskasvu eeldusel, et majandustegevus taastub kõikides sektorites. Eesti majanduse taastumine sõltub paljuski sellest, kui kiiresti taastub majandus Euroopa Liidus tervikuna.

Tööturg peaks kohanema veidi sujuvamalt kui 2008. aasta finantskriisi ajal. Seda toetab eelkõige ajutise palgatoetuse meetme rakendamine. Siiski kasvab tööpuudus lühiajaliselt märgatavalt, küündides sellel aastal 9,2%-ni. 2021. aastal peaks tööpuudus taas vähenema 6,5%-ni, samas tempos majanduse eeldatava taastumisega.

Eesti on majandust toetanud märkimisväärse fiskaalstiimulite paketiga (rohkem kui 4% SKPst), mis suurendab valitsemissektori eelarve puudujääki sel aastal 8,3%-ni SKPst ning struktuurne eelarvepuudujääk suureneb 5,8%-ni SKPst. Prognooside kohaselt kasvab 2021. aastal riigivõlg 22,6%-ni SKPst, mis jääb aga endiselt madalaimaks võlatasemeks ELis.

Euroopa majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles: „Euroopat on tabanud kõige rängem majandusšokk pärast eelmise sajandi alguse suurt majanduslangust. Nii see, kui palju majandus langeb, kui ka see, kui jõuliselt toimub taastumine, on erinev ja sõltub sellest, kui kiiresti saab liikumispiirangud kaotada, selliste teenuste nagu turism olulisusest konkreetse riigi majanduse jaoks ja riikide rahalistest vahenditest. Erisused kujutavad endast ohtu ühtsele turule ja euroalale, kuid neid saab leevendada otsustavate ja ühiste Euroopa meetmetega. See on väljakutse, mis meil tuleb vastu võtta.“

Ränk hoop majanduskasvule, millest ei taastuta täielikult

Koroonaviiruse pandeemia on tõsiselt mõjutanud tarbijate tehtavaid kulutusi, tööstustoodangut, investeeringuid, kaubavahetust, kapitalivoogusid ja tarneahelaid. See, et viiruse tõkestamiseks võetud meetmeid hakatakse eelduste kohaselt järk-järgult leevendama, peaks looma eeldused taastumiseks. Kuid ilmselt ei suuda ELi majandus sellel aastal saadud kahju 2021. aasta lõpuks täielikult tasa teha. Investeerimine jääb tagasihoidlikuks ja tööhõive ei jõua varasemale tasemele.

Majandusliku kahju piiramiseks ning kiire ja jõulise taastumise pant on kriisile reageerimiseks võetud ELi tasandi ja riiklike poliitikameetmete jätkuv tõhusus, mille varal suunata majandus kestliku ja kaasava majanduskasvu teele.

Poliitikameetmed peaksid töötuse suurenemist küll piirama, kuid prognoositakse selle kasvu

Kuigi tööaja lühendamine, palgasubsiidiumid ja toetus ettevõtjatele peaks aitama töökohtade kaotamist piirata, tabab koroonaviiruse pandeemia tööturgu raskelt.

Prognooside kohaselt tõuseb töötuse tase euroalal 2019. aasta 7,5%-lt 2020. aastal 9½%-le; 2021. aastal väheneb see taas ja jõuab 8½%-le. ELi kohta prognoositakse, et töötuse tase tõuseb 2019. aasta 6,7 %-lt 2020. aastal 9 %-le ja langeb 2021. aastal 8 %-le.

On liikmesriike, kus töötus suureneb rohkem kui mujal. Eriti kriitilises olukorras on riigid, kus lühiajaliste lepingute alusel töötavate isikute osakaal on suur ja kus suur osa tööjõust on seotud turismiga. Samuti võib praegu tööturule sisenevatel noortel olla raskusi oma esimese töökoha leidmisel.

Inflatsioonimäära järsk langus

Nõudluse vähenemise ja naftahindade taseme järsu languse tulemusena peaksid tarbijahinnad sel aastal märkimisväärselt langema, mis peaks raskusteta tasa tegema pandeemia põhjustatud tarnekatkestusest tingitud üksikud hinnatõusud.

Euroala inflatsioon, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga, on praeguste prognooside kohaselt 2020. aastal 0,2% ja 2021. aastal 1,1%. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2020. aastaks 0,6% ja 2021. aastaks 1,3%.

Otsustavad poliitikameetmed tingivad riikide eelarvepuudujäägi ja võla suurenemise

Liikmesriigid on võtnud otsustavaid eelarvemeetmeid, et piirata pandeemiast tingitud majanduskahju. Automaatsed tasakaalustusmehhanismid – nagu sotsiaalkindlusmaksed – koos kaalutlusõiguse alusel võetud meetmetega tingivad kulutuste suurenemise. Seetõttu eeldatakse, et euroala ja ELi valitsemissektori summaarne eelarvepuudujääk, mis oli 2019. aastal pelgalt 0,6% SKPst, hüppab 2020. aastal 8½%-le, kahanedes siis 2021. aastal taas umbes 3½%-le.

Eelduste kohaselt suureneb ka valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis on 2014. aastast vähenenud. Euroala kohta prognoositakse, et see kasvab 2019. aasta 86%-lt 2020. aastal 102¾%-le ja langeb 2021. aastal 98¾%-le. Kogu ELi puudutava prognoosi kohaselt kasvab see 2019. aasta 79,4%-lt sel aastal 95%-le ja langeb järgmisel aastal 92%-le.

Erakordselt suur ebakindlus ja ennekõike valitsevad langusriskid

Kevadprognoosi varjutab tavalisest suurem ebakindlus. See põhineb teatavatel eeldustel koroonaviiruse pandeemia ja selle tõkestamiseks võetud meetmete kohta. Prognoosi aluseks olevas stsenaariumis eeldatakse, et liikumispiiranguid hakatakse alates maist järk-järgult kaotama.

Lisaks sellele ümbritsevad käesolevat prognoosi erakordselt suured ja ennekõike negatiivse suundumusega riskid.

Kui pandeemia kulgeb praegu eeldatust raskemini ja kestab kauem, tingib see oluliselt suurema SKP languse, kui on ette nähtud selle prognoosi alusstsenaariumis. Kui ELi tasandil puudub taastumiseks õigeaegne ja jõuline ühisstrateegia, on oht, et kriisiga kaasnevad tõsised konkurentsimoonutused ühtsel turul ning erisuste püsimajäämine liikmesriikide majanduses, rahanduses ja ühiskonnas. Samuti on oht, et pandeemia põhjustab drastilisemad ja alalised muutused selles, kuidas nähakse üleilmseid väärtusahelaid ja rahvusvahelist koostööd, mis oleks Euroopa väga avatud ja lõimitud majanduse seisukohast problemaatiline. Samuti võib pandeemia jätta püsiva jälje pankrottide näol ja kahjustada pikaks ajaks tööturgu.

Majanduskasvu võib kammitseda ka ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste tollimaksude kehtestamine üleminekuperioodi lõpul, ehkki see mõjutaks ELi vähemal määral kui Ühendkuningriiki.

Lisateave
Dokumendi kogutekst: 2020. aasta kevadine majandusprognoos
Majandusvolinik Paulo Gentiloni tänane pressikonverents

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4411, 51 85 427
Hanna.Hinrikus@ec.europa.eu

Sel aastal tähistatakse Euroopa päeva koduselt ja Interneti vahendusel! Traditsiooniliselt on Euroopa päeva Võrus tähistatud suure rahvapeo ja UMA MEKK kevadlaadaga, aga sel korral püsime kodus ja toome Euroopa päeva pidustused teieni turvaliselt läbi teleekraani, sotsiaalmeedia kanalite ja digimängu.

Alates 29. aprillist kuni 8. maini jutustab näitleja Karl Robert Saaremäe Instagramis iga päev kell 13:00 ühe Euroopa Liidu liikmesriigi muinasjutu. Muinasjutte saab kuulata Karl Robert Saaremäe (@karlrobert.saaremae) ja Euroopa Komisjoni (@euroopakomisjon) Instagrami lehel.

7-9. mail toob Euroopa Komisjoni esindus Eestis koos Eesti Rahvusringhäälinguga vaatajateni populaarse suvesaate “Eesti mäng”, mis on sel korral pühendatud Euroopa teemadele ning kannab nime “Eesti mäng. Euroopa eri”. Saade jõuab eesti keeles ETV ekraanile alates 6. maist, finaal on eetris Euroopa päeva, 9. mai õhtul.

7. mail toimub Võru Noortekeskuse eestvedamisel Euroopa Liidu temaatiline KAHOOT!.

8. mail kell 10.00-11.00 kutsub Tagasi Kooli koos Euroopa Komisjoni Eesti esindusega kuulama Euroopa päevale pühendatud e-külalistundi (eesti ja vene keeles), mis tutvustab Euroopa Liidu kriisitegevusi ning mida see tähendab liikmesriikidele. Veebitundi saab jälgida Tagasi Kooli Facebooki lehel. Eriti oodatud on 9.-12. klasside õpilased!

9. mail on kõigil võimalus reisida digitaalselt ja panna oma teadmised proovile digimängus “Minu Euroopa”. Kõigi mängijate vahel loositakse välja 7×200-eurost Estraveli kinkekaarti, mida saab kasutada nii Eestis kui mujal maailmas reisimiseks viie aasta jooksul. Õpilastel on eraldi võimalus mängida klasside arvestuses ning osaleda klassiekskursiooni 600-eurose kinkekaardi loosimises. Europe Direct Võru paneb välja eriauhinnana 300 eurot klassiraha ühele Võru maakonnast osalenud klassile.

Euroopa päeva tähistatakse 9. mail. Sel päeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator, e-post aigi.young@vorumaa.ee, tel 5309 0923

Euroopa Komisjon esitab täna ettepaneku, millega sätestatakse ELi õiguses ELi poliitiline lubadus saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, et kaitsta meie planeeti ja inimesi. Euroopa kliimaseadusega seatakse 2050. aasta eesmärk ja tegevussuund kogu ELi poliitikale ning tagatakse avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks prognoositavus. Samal ajal algatab komisjon avaliku konsultatsiooni tulevase Euroopa kliimapakti üle. Selle konsultatsiooni kaudu kaasatakse üldsus kliimapakti kujundamisse.

Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Me asume täna tegudele, et muuta EL 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Kliimaseadusega väljendame oma poliitilist lubadust ka liidu õiguses ja asume tagasi pöördumata kestlikuma tuleviku teele. Kliimaseadus on Euroopa rohelise kokkuleppe kese. Sellega tagatakse Euroopa tööstuse ja investorite jaoks prognoositavus ja läbipaistvus. See seadus annab meie rohelise majanduskasvu strateegiale tegevussuuna ning tagab, et üleminek toimub järk-järgult ja õiglaselt.“

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans lisas: „Me paneme täna sõnad tegudesse, näitamaks Euroopa kodanikele, et meil on tõsi taga sellega, et soovime vähendada kasvuhoonegaaside netoheite 2050. aastaks nullini. Euroopa kliimaseadus on ka sõnum meie rahvusvahelistele partneritele, et käes on aasta, mil peame üheskoos suurendama ambitsioone Pariisi kokkuleppes ühiselt püstitatud eesmärkide poole püüdlemiseks. Kliimaseadusega tagame selle, et jääme sihikindlaks, peame kinni reeglitest, püsime õigel teel ja vastutame tulemuste eest.“

Euroopa kliimaseadusega näeb komisjon ette õiguslikult siduva eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ühiselt kohustatud võtma selle eesmärgi täitmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikke meetmeid.

Kliimaseadus sisaldab meetmeid edusammude jälgimiseks ja tegevuse vastavaks kohandamiseks. Edasiminek vaadatakse üle iga viie aasta järel kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaselt tehtava ülemaailmse kokkuvõtte ajakavaga.

Kliimaseaduses käsitletakse ka viisi, kuidas jõuda 2050. aasta sihini:

Euroopa kliimapakti ja tulevase poliitika kujundamine

Peale valitsuste poliitika ja seaduste on kliimaneutraalsele Euroopa Liidule üleminekus oma osa kõigil ühiskonnarühmadel ja majandussektoritel.

Komisjon algatab seetõttu täna avaliku konsultatsiooni uue Euroopa kliimapakti teemal. See on ulatuslik algatus, millega soovitakse anda kodanikele ja sidusrühmadele võimalus kujundada uusi kliimameetmeid, jagada teavet, lükata käima rohujuure tasandi tegevusi ja tutvustada lahendusi, mida teisedki saavad järgida.

Avalik konsultatsioon kestab 12 nädalat. Saadud vastuseid kasutatakse kliimapakti kujundamiseks ning pakti rakendamine algab enne 2020. aasta novembris Glasgows toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26).

Komisjon alustas sellega täna ametlikult tööd, kui avaldas tulevast süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi käsitlevad esialgsed mõjuhinnangud ja energia maksustamise direktiivi läbivaatamise tulemused. Need on veel kaks olulist poliitikavahendit, mida Euroopa roheline kokkulepe sisaldab. Lisaks võttis volinike kolleegium vastu ettepaneku nimetada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, et rõhutada kasu, mis tuleneb kliimale reisijate- ja kaubaveos raudtee osakaalu suurenemisest.

Taustteave

ELi soov saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks on kesksel kohal Euroopa rohelises kokkuleppes, mille president von der Leyeni juhitud komisjon käis välja 11. detsembril 2019.

Komisjon esitas visiooni 2050. aastaks kliimaneutraalseks muudetud EList esimest korda 2018. aasta novembris kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja püüelda selle poole, et tõus ei ületaks 1,5 °C. Euroopa Parlament kiitis ELi eesmärgi saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide heaks 14. märtsil 2019. Euroopa Ülemkogu kinnitas eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit 12. detsembril 2019.

Lisateave
Täispikk pressiteade
TEABEKIRI: Küsimused ja vastused Euroopa kliimaseaduse kohta
Euroopa kliimaseadus
Pikaajaline 2050. aasta strateegia
Euroopa kliimapakti üle kodanikega peetav dialoog
Avalik konsultatsioon Euroopa kliimapakti teemal
Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4411, 51 85 427
Hanna.Hinrikus@ec.europa.eu

4. veebruar kell 19.00 linastub Europe Direct Filmikohviku raames Võru kultuurimajas Kannel Briti draama „Kahjuks ei olnud teid kohal.“

Režissöör:  Ken Loach
Osades: Kris Hitchen, Debbie Honeywood, Nikki Marshall

„Kahjuks ei olnud teid kohal“ on kaks korda Kuldse Palmioksaga pärjatud Ken Loachi liigutavalt eluline draama, mis võtab vaatluse alla moodsa tööampsumajanduse dehumaniseeriva iseloomu.

Filmiloo keskmes on perekond Turnerid. Tubli ja töökas pereisa Ricky rabeleb sandikopikate eest suvaliste juhutööde rägastikus, üritades ots-otsaga välja tulla. Taolises lõputus oravarattas kulgev elu ja pidevas kitsikuses vaevlemine, millest ei paista mingit väljapääsu, paneb proovile ka tema kokkuhoidva pere omavahelised suhted. Soovides pakkuda oma perele paremat elu, otsustab mees proovida õnne kullerteenuse pakkujana.

Briti töölisklassi kroonik Ken Loach on sel korral oma sotsiaalkriitilise luubi alla võtnud kaasaegse tööturu trendid, mis tõukavad lihttöötajad iseenda peremeheks olemise ja ettevõtlikkuse loosungite all salakavalasse nõiaringi, veendes neid vabatahtlikult loobuma minimaalselt garanteeritud õigustest ja tagatistest. Tõsise teemakäsitluse kõrvalt ei puudu aga ka Loachile omane soe inimlikkus, mis väljendub raskustesse sattunud inimeste empaatilises kujutamises. Loachi kohta on öeldud, et kui ülejäänud üritavad teha selliseid filme, mida inimesed tahaksid näha, siis tema teeb filme, mida inimesed peaksid nägema. „Kahjuks ei olnud teid kohal,“ mis esilinatus 2019. aasta Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis, on kahtlemata seda tüüpi film, pakkudes mõtteainet kaasaegse tarbimisühiskonna toimimist tagant tõukavate väärtushinnangute teemadel

12.–14. märtsini saab taas kaasa lüüa Võrumaa elu parandavate nutikate lahenduste loomisel – Kuldre koolis toimuvad järjekorras juba neljandad Vunki mano! loometalgud.

Kuldre loometalgud erinevad eelmistest selle poolest, et teemade esitlemine ja meeskondade moodustamine toimub juba enne üritust. Vunki mano! kodulehel on avatud vorm oma teema esitamiseks: https://vunkimano.vorumaa.ee/

Vunki mano! loometalgud on häkatoni stiilis nädalavahetus, kus igaüks saab osaleda Võru maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Meie ülim eesmärk on koosloomelise mõtteviisi levitamine: kaasates probleemide lahendamisse kõik võimalikud osapooled saab olla kindel, et lahendus on kõiki arvestavalt läbi mõeldud. Toome loometalgutele kokku kodanike kogemuse, ettevõtjate realistlikkuse, ekspertide pädevuse ja ametnike vastutuse. Iga idee juures pöörame erilist tähelepanu sellele, et arvestatud oleks ka nende inimeste huvidega, kelle häält igapäevaelus ehk nii palju kuulda ei ole, näiteks erivajadustega inimesed, vähemused jne.

Kui me ütleme, et kõik on oodatud, siis pole see tühi sõnakõlks: meil kõigil on oskusi, teadmisi, tutvusi, mis võivad kellegi teise jaoks väga väärtuslikuks osutuda. Siin Eestimaa ääremaal elades, kus meid on niigi vähe, on igaühe panus hindamatu väärtusega ja ainult üheskoos tehes jõuame kestvate tulemusteni.

Sina ja mina – koos loome homse Võrumaa!

Loometalgud on osalejatele tasuta. Talguid rahastab SA Võrumaa Arenduskeskuse projekt “Vunki mano! loometalgud” (Võrumaa Partnerluskogu LEADERi programmi meede 1.2 – Kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö).

Martin Mark
Vunki mano! projektijuht

Võrumaa Arenduskeskus on 23.-27. detsembrini suletud.

23. detsembril kell 10-14 on avatud turismiinfokeskus.

Soovime teile kaunist jõuluaega!

Võrumaa Arenduskeskuse, Võrumaa Turismiinfokeskuse ja Europe Direct Teabekeskuse esimene ühine fotojaht jõudis eduka lõpuni. Fotojaht kestis 2 kuud, laekus 65 fotot, mis said kokku 7405 häält. 

Fotojahi peaauhinna võitis noor tudeng Maili Raudsepp, kelle UMA MEKK kohvikute nädalal tehtud pilt sai hääletajate poolt kõige kõrgemad hinded.

„Fotojaht EL eri oli väga tore ettevõtmine ja ma olin üllatunud kui palju erinevaid Euroopa Liidu rahastatud objekte meie piirkonnas on. Varem ei osanud selle peale mõeldagi. Kindlasti plaanin osaleda ka tulevastel fotojahtidel,“ kommenteeris Maili Raudsepp.

Fotojahi eesmärk oli anda inimestele põhjus taas külastada vanu tuttavaid kohti ning avastada uusi. Teiseks oluliseks eesmärgiks oli teadvustada, kuidas on Euroopa Liidu rahasid Võru maakonnas kasutatud.

“Meie esimest fotojahti võib pidada väga edukaks. Fotojahile laekus fotosid enam kui kolmekümnelt inimeselt. Oma lemmikutele anti hääli väga aktiivselt ning tore oli näha jagamisi ka sotsiaalmeedias. Loodame, et fotojahtide korraldamisest saab uus traditsioon meie maakonnas” kommenteeris Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator Aigi Young.

Fotojahilt laekunud pildid leiab edaspidi visitvoru.ee lehelt galeriist ning soovi korral on neid võimalik kasutada Võru maakonna turunduslikel eesmärkidel, saates päringu Võrumaa Arenduskeskusele.

Peagi on algamas ka uus fotojaht, kus kutsutakse ülesse pildile püüdma talve, mis meil siin Eesti kagunurgas alati eriti lumerohke ja ilus – kogu piirkond muutub just kui talve võlumaaks.

Fotojahi korraldamist toetas Euroopa Liit ja SA Võrumaa Arenduskeskus.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse juhataja, tel 5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

“See on tõeliselt ainukordne võimalus tutvuda oma kodukohas nii paljude erinevate keeltega. Eriliseks teeb sündmuse ka kindlasti see, et õpetajateks on neid keeli oma emakeelena rääkivad inimesed,” selgitab kohapealne sündmuse koordinaator Aigi Young.

Kõikide keelte tunnid toimuvad samal ajal ning kõigis keeltes toimub kaheksa tundi kas inglise või eesti keele baasil. Registreerumine tundidesse toimub kohapeal. Nende vahel, kes osalevad vähemalt kolme eri keele tunnis, loositakse välja Võru keeltekooli Reeder kinkekaart.

Eestis tähistame keeltepäeva veel lisaks raadiomängu ja kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriiniga. Keeltekohvikut korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös SA Võrumaa Arenduskeskuse, Eestis tegutsevate kultuuriinstituutide ja saatkondadega, kes leiavad kohvikusse õpetajad. Peale üritust toimub Stedingu kohvikus ka Euroopa Filmikohvik, kus näitamisele tuleb prantsuse komöödia “Pulmakaos.”

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct’i koordinaator, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Komisjon kuulutas täna välja 13. korda aset leidva iga-aastase tõlkevõistluse Juvenes Translatores, mis on mõeldud Euroopa gümnaasiumiastme õpilastele. Kõikide ELi liikmesriikide koolidel on alates 2. septembrist võimalik end veebis registreerida, et nende õpilased saaksid võistelda õpilastega teistest Euroopa koolidest. Sel aastal peavad osalevad õpilased tõlkima teksti, mis käsitleb noorte võimalusi Euroopa tulevikku kujundada.

Osalejatel on võimalik ELi 24 ametliku keele hulgast valida mis tahes kaks keelt, kusjuures võimalikke keelepaare on kokku 552. Eelmise aasta võistlusel kasutati kokku 154 keelepaari.

Koolide registreerimine, mis on kahest registreerimisetapist esimene, kestab kuni 20. oktoobri 2019 keskpäevani. Registreerimisvormi saab täita ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest.

Seejärel kutsub Euroopa Komisjon 751 kooli järgmisesse etappi. Arvutiprogramm valib need välja juhuslikkuse alusel ning igast riigist valitakse sama palju koole, kui palju on sellel liikmesriigil kohti Euroopa Parlamendis.

Valitud koolid peavad seejärel esitama võistlusel osalema 2–5 õpilast. Õpilastel võib olla mis tahes riigi kodakondsus, kuid nad peavad olema sündinud aastal 2002.

Võistlus toimub 21. novembril 2019 kõigis osalevates koolides samal ajal. Alates 2019. aastast toimub võistlus veebis.

Võitjad – igast riigist üks – kuulutatakse välja 2020. aasta veebruari alguses. Nad saavad oma auhinna kätte 2020. aasta kevadel Brüsselis toimuval tseremoonial.

Samuti võimaldatakse neil Belgia pealinna külastuse ajal kohtuda Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi tõlkijatega, st inimestega, kes nende tõlkeid hindasid, ja vahetada arvamusi tõlkimise kohta. 

Taustteave 

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on tõlkevõistlust Juvenes Translatores (ladina keeles „noored tõlkijad“) korraldanud alates 2007. aastast igal aastal. Võistlus edendab koolides pakutavat keeleõpet ja annab noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja võistlus toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis samal kuupäeval ja kellaajal.

See on inspireerinud ja julgustanud nii mitutki osalejat jätkama keeleõpet ülikoolis ja saama hiljem kutseliseks tõlkijaks. Võistlus annab võimaluse juhtida tähelepanu ka Euroopa keelelisele mitmekesisusele.

Lisateave

Võistluse Juvenes Translatores veebisait
Fotod 2019. aasta auhinnatseremooniast ja võitjatest
Euroopa Komisjoni tõlketeenistus Twitteris: @translatores

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Hanna Hinrikus
Tel: 626 4400, 51 85 427

Võrumaa Turism koostöös Europe Directi Võru teabekeskusega korraldavad kuni 31. oktoobrini kestva Võru maakonna fotojahi „Euroopa Liidu eri.“ Fotojahi eesmärk on inspireerida inimesi Võru maakonnas ringi liikuma, avastama veel leidmata ja juba leitud paiku, mida pildile püüda. Kõiki jahitavaid asukohti ühendab see, et need objektid on valminud Euroopa Liidu erinevate fondide abil.

Võistluses osalejad peavad leidma paikade nimekirjast endale meelepärased, võtma kaasa sõbrad ja pere, ning tegema nendes kohtades pildi. Pildid tuleb üles laadida https://fotojaht.visitvoru.ee/ kodulehele. Samal lehel saab oma lemmikpiltide poolt ka hääletada. Fotojahil osalejate vahel loositakse välja lahedaid auhindu. Peaauhinnaks on 200-eurone elektroonikapoe kinkekaart.

Jahitavate objektide nimekirjas on hetkel 45 asukohta, mida külastada soovitame. Neid kõiki seob see, et nad on saanud toetust Euroopa Liidu erinevatest fondidest. Valikus on nii tuntud turismiatraktsioone kui ka kohaliku kogukonna jaoks olulisi paiku nagu koolid ja lasteaiad. Kõikide Eestis Euroopa Liidu fondide abil ellu viidud projektide kohta leiab infot lehelt www.struktuurifondid.ee.

“Eriti hea meel on selle üle, et turismivaldkond ja Europe Direct on leidnud põneva võimaluse koostööks. Loodetavasti saab fotojahist Võru maakonnas tore traditsioon. Ehk leiame juba novembris uue teema, mille fotosid võiks jahtima minna- näiteks jõulupuud või jõuluootus,” rääkis Võrumaa Arenduskeskuse turismikoordinaator Kadri Moppel.

Igal nädalal toimuvad auhindade vaheloosimised. Võitjatega võetakse ühendust ja nad märgitakse ära nii Võrumaa Turismi, Europe Direct Võru teabekeskuse kui ka Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki lehel.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct Võru teabekeskuse koordinaator, tel 5309 0923, aigi.young@vorumaa.ee ja Kadri Moppel, Võrumaa turismikoordinaator, tel 5331 1919, kadri.moppel@vorumaa.ee

19. juunil kell 19.00 linastub Norra ajalooline draama „Kaheteistkümnes mees“

Režissöör: Harald Zwart. Osades: Thomas Gullestad, Jonathan Rhys Meyers, Marie Blokhus

Filmist:
Dramaatiline lugu noorest vastupanuvõitlejast Jan Baalsrudist rullub lahti teisel pool polaarjoont, Põhja Norras. Jan on ainus kaheteistkümnest vastupanuvõitlejast, kellel õnnestus sakslaste käest põgeneda, kuid Gestapo on tal kannul. Jani moraal, enneolematu jõud ja tema kaasmaalaste julgus hoiavadki teda elus. Kui ta aga otsib kaitset kaljukoopas ning jääb sinna lumetormi tõttu kaheks nädalaks vangi, tundub, et kogu lootus kaob. Jan toibub siiski, nõrga ja külmununa, vaevu elus. Siiski on veel õhus küsimus, kas ta jõuab neutraalsesse Rootsi enne, kui sakslased ta leiavad.

Film põhineb päriselu sündmustel põhineval raamatul „Jan Baalsrud ja need, kes ta päästsid“ autorid Tore Haug, Astrid Karlsen Scott. Erakordsele ellujäämisloo kõrval on filmis fookus paljus just neil,  kes enda eluga riskides Jan Baalsrudi päästsid.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata kindlasti ka filmi treilerit! 
https://www.youtube.com/watch?v=1Tzt0Hing_A&feature=youtu.be

Viimasest aruandest Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta selgub, et mullu vastas 85% kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele kvaliteedinõuetele. Täna avaldatud tulemused annavad hea ülevaate sellest, kust leida eeloleval suvel parima veekvaliteediga supluskohad. 

22 831 supluskohast, mida eelmisel aastal 28 ELi liikmesriigis seirati, vastas enamik (95,4%) ELi eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele, selgus Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni tänavusest aruandest. Aruandesse oli lisatud ka 300 supluskohta Albaanias ja Šveitsis.

Eestis 2018. aasta suplushooajal uusi supluskohti ei avatud ning sarnaselt 2017. aastaga hinnati 54 supluskoha vee kvaliteeti. Neist 36-s on vee kvaliteet väga hea, kümnes hea, seitsmes piisav ning ühe supluskoha vee kvaliteet sai hindeks „halb“. Võrreldes 2017. aasta suplushooajaga on Eesti supluskohtade vee kvaliteet märgatavalt paranenud. Kui 2017. aastal oli vähemalt „piisava“ veekvaliteediga supluskohti 92,6%, siis möödunud aastal oli neid juba 98,1%. See on rohkem kui Euroopas keskmiselt. Halva veekvaliteediga supluskohtade arv on samas vähenenud neljalt ühele.

Kõige rangematele kvaliteedinõuetele vastavate supluskohtade arv Euroopas oli 2018. aastal 85,1%. Eestis oli selliste supluskohtade osakaal 66,7 %. Miinimumnõuetele vastavate supluskohtade osakaal langes ajavahemikus 2017–2018 96%-lt 95,4%-le. Väike langus tuleneb peamiselt uute supluskohtade avamisest, mille puhul ei ole veel kättesaadav direktiivis nõutav nelja suplushooaja andmekogum. 2018. aastal hinnati 301 (ehk 1,3%) ELi, Albaania ja Šveitsi supluskoha veekvaliteeti „halvaks“. See on veidi madalam näitaja kui 2017. aasta 1,4%.

Suplusvee nõuded on sätestatud ELi suplusvee direktiivis. Selles sätestatud eeskirjade rakendamine on aidanud oluliselt parandada Euroopa suplusvee kvaliteeti viimase 40 aasta jooksul. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning investeeringutele asulareovee puhastamisse on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse. Eeskirjade kohaselt koguvad kohalikud omavalitsused ametlikes supluskohtades veeproove kogu ujumishooaja jooksul. Proove analüüsitakse kahte tüüpi bakterite suhtes, mis näitavad kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostust. 

Muud olulised tulemused

Taustteave

Väljaheitepisikutega saastunud vesi ohustab jätkuvalt inimeste tervist, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse.

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele. Suplusvee kvaliteeti hinnatakse suplusvee direktiivi alusel kahe mikrobioloogilise näitaja abil: soole enterokokid ja Escherichia coli. Suplusvee kvaliteedi hinded on „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav, ning võtma asjakohaseid parandusmeetmeid.

Lisateave
Aruanded riikide kohta
Interaktiivne kaart, millelt on näha iga supluskoha seisukord
Suplusvee direktiiv
Euroopa Keskkonnaamet, State of Bathing Water
Suplusvee kvaliteet

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

8. mail tähistati Võru Kesklinna väljakul Euroopa päeva koos UMA MEKK II laadaga.

Eesti Euroopa Liitu kuulumise 15. aastapäevale pühendatud Euroopa päeva tähistati koos populaarse ETV saate „Reis ümber Eesti“ programmiga, mida juhtis legendaarne ja armastatud Ivo Linna. Euroopa Liidu telgis toimuva programmi külalisteks olid Euroopa Parlamenti pürgivad valimiste kandidaadid Ivari Padar, Urmas Paet, Riho Terras ja Lauri Hussar. Muusikalisi vahepalu pakkus Antti Kammiste ja Ivo Linna koos bändiga Supernova.

Ürituse lõpuks pakuti kõikidele külastajatele kringlit, mida aitasid jagada Toetuskeskuse Meiela tegusad noored. Mõnusat tantsumuusikat mängisid Kadri Laube ja Marju Varblane. Lastele pakkus vahvaid tegevusi Jänku Juss. 

UMA MEKK laadalt sai osta nii sooja leiba, kitsejuustu kui kevadtaimi. Eriliselt populaarseks osutus suitsuliha otse ahjust. Üritus oli üks paljudest tähistamaks Vana Võromaa toidupiirkonna maitsete aastat.  

Võrumaa Arenduskeskuse telgis tekitas palju elevust võimalus külastada traditsioonilist suitsusauna läbi virtuaalreaalsuse prillide.  

Galeriid sündmusest saab vaadata Europe Directi Võru teabekeskuse Facebooki lehelt. Pildistas Reigo Teervalt. 

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse! 

14. mail kell 19.00 linastub seikluslik Prantsuse komöödia „Vanad võrukaelad“

Režissöör: Christophe Duthuron. Osades: Pierre Richard, Eddy Mitchell, Roland Giraud

Filmist:
Lapsepõlvesõbrad Pierrot, Mimile ja Antoine on kõik loomuselt agarad, isepäised ja jonnakad. Enne kui Antoine’i naine teise ilma suundus, jättis ta mehele paljastusi täis hüvastijätukirja . Vihast sõgedana haarab Antoine oma vintpüssi, lonkab autosse ja suundub Toscana poole: kättemaksuks pole kunagi liiga hilja! Pierre ja Mimine üritavad igati takistada teda tegemast oma elu suurimat prohmakat ning kihutavad talle teise autoga järele. Neid aitab ka Sophie, Antoine’i viimase peal rase lapselaps, kes on oma vanaemalt pärinud armasa ekstsentrilisuse.

Tegemist on toreda komöödiaga, mis on mugandatud tõelisest fenomenist raamatukaupluste maailmas. Müüdud on kokku 1 miljon raamatut Prantsusmaal ning see on tõlgitud kuude keelde!

Poliitiliselt ebakorrektsed ja armastusväärsed pensionärid tegutsevad seiklusrikkas road-movie’s Prantsusmaa ja Toscana vahel. See on väga inimlik seiklus metsikute 60-ndate ja tänapäeva vahel. 

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata kindlasti ka filmi treilerit!

https://www.youtube.com/watch?v=4SycbvVx1ds&feature=youtu.be

23. aprillil kell 19.00 linastub romantiline draama „PIIR“

Lavastaja: Ali Abbasi
Osatäitjad: Eva Melander, Eero Milonoff, Jörgen Thorsson, Ann Petrén, Sten Ljunggren
Riik: Rootsi, Taani

Cannes’i filmifestivalil Un Certain Regard kõrvalprogrammi võitnud “Piiri” peategelaseks on tolliametnik Tina. Ta on kogu elu pidanud häbenema oma keskmisest inetumat välimust, kuid eriliselt terav haistmismeel on aidanud tal oma tööd hästi teha. Kui tollipunkti satub samasuguse pelutava välimusega Vore, algab Tina teekond oma tõelise identiteedi leidmiseni.

Filmi aluseks on “Lase sisse see õige” autori John Ajvide Lindqvisti novell.

Sarnaselt hittromaanile ja -filmile, on ka “Piiris” ohtralt põhjamaade mütoloogiat ja üleloomulikke elemente. “See on 40-aastase naise kasvulugu. Ta ei tea, kes ta on. Ta saab ise valida oma identiteedi. Ta tunneb sidet ümbritseva loodusega, kuid mitte inimestega,” selgitab Iraanis kasvanud režissöör Ali Abbasi, kelle jaoks on filmi piirid pigem sisemised ja eksistentsiaalsed, kui geograafilised. “Tegelikult on see armastusfilm,” võtab režissöör kokku.

Oscari kandidaat parima grimmi ja soengute kategoorias. “Piir” võitis äsja Rootsi filmiauhinna Guldbagge hulgas olulistes kategooriates. Lisaks grimmile, helikujundusele ja eriefektidele hinnati parimaks meeskõrvaosatäitja Eero Milonoff, naispeaosatäitja Eva Melander ja muidugi ka film ise.

 Alla 14-aastastele keelatud!

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Vaata filmi treilerit.

Kolmapäeval kiitis parlament heaks uued eeskirjad, millega keelatakse ühekordselt kasutatavad plastesemed nagu taldrikud, söögiriistad, kõrred ja vatitikud.

560 saadikut hääletasid ELi ministritega eeskirjade lõpliku sõnastuse osas saavutatud kokkuleppe poolt, 35 oli vastu ja 28 jäid erapooletuks.

  1. aastaks keelatakse ELis järgmised tooted:

Uus ringlussevõtu eesmärk ja suurem vastutus tootjatele

Liikmesriigid peavad saavutama plastpudelite 90-protsendilise kogumise aastaks 2029. Toodetavad plastpudelid peavad sisaldama vähemalt 25 protsendi ulatuses taaskasutatud materjali aastaks 2025 ja 30 protsendi ulatuses aastaks 2030.

Kokkulepe tugevdab „saastaja maksab“ põhimõtet, seda eelkõige tubakatoodete puhul, kehtestades tootjatele laiendatud vastutuse. Uut korda kohaldatakse ka kalapüügivahendite suhtes, et tagada, et tootjad, mitte kalurid, kannaksid merel kaduma läinud võrkude kogumise kulud.

Samuti nähakse eeskirjadega ette, et suitsupakkidel tuleb kohustuslikus korras ära märkida plastfiltritega sigarettide tänavale viskamisega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, samuti ka muudel toodetel, nagu plasttopsid, niisutatud salvrätid ja hügieenisidemed.

Tsitaat

Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE): “See õigusakt vähendab keskkonnale põhjustatud kahju summat 22 miljardi euro võrra, mis on plastsaaste hinnanguline maksumus Euroopas aastani 2030.

Euroopal on nüüd seadusandlik mudel, mida kaitsta ja edendada rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse plastjäätmete põhjustatud merereostuse ülemaailmset olemust. See on planeedi jaoks hädavajalik.”

Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad plastjäätmed üle 80 protsendi mereprügist. Uue seadusega hõlmatud tooted moodustavad kogu mereprügist 70 protsenti. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed meredesse, ookeanidesse ning ELi ja kogu maailma randadesse. Plastijääke on leitud mereloomastikus – merikilpkonnades, hüljestes, vaalades ja lindudes, aga ka kalades ja koorikloomades, seega inimeste toiduahelas.

Lisateave:

Vastuvõetud tekst (27.03.2019)
Videosalvestis arutelust (27.03.2019)
Raportöör Frédérique Ries (ALDE, BE)
Menetlusdokumendid
EPRSi uuring – ühekordselt kasutatavad plastid ja kalapüügivahendid: merereostuse vähendamine
Tasuta foto-, video- ja helimaterjal

 

Euroopa Parlamendi büroo koostöös Euroopa Komisjoni esindusega kuulutab välja Euroscola konkursi gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilastele Euroopa päeva korraldamiseks enda koolis. Konkursi võitjatel avaneb võimalus sõita 2019. aasta teises pooles Strasbourgi, Prantsusmaale ning osaleda Euroscola päeval.

Konkursil osalemise tingimused:
1. Euroopa päev korraldatakse ajavahemikus 6-12. mai 2019
2. Euroopa päeva kokkuvõte esitatakse .pdf formaadis (max 10MB) teksti ja piltidega hiljemalt 20. mail 2019 meiliaadressile konkurss-EP-Tallinn@europarl.europa.eu
Kokkuvõttele võib lisada videolingi korraldatud üritusele. Piltide ja video saatmisega antakse nende kasutamisõigus üle Euroopa Parlamendi büroole ja Euroopa Komisjoni esindusele ja kinnitatakse autoriõiguste olemasolu.
3. Euroopa päeva korraldajad on gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilased vanuses 16-19 eluaastat.
4. Euroopa päeva üritusega kaasatakse teiste klasside õpilasi
5. Konkursil osalejad kajastavad igakülgselt Euroopa päeva üritust sotsiaalmeedias, kasutades teemaviiteid: #euroscola #euroopapäev
6. Žürii hindab Euroopa päeva korraldamisel õpilaste loomingulist ja harivat lähenemist Euroopa Liitu, selle riikide ja kultuuride mitmekülgset tutvustamist omanäoliselt ja noortele huvitaval moel.

Euroopa Päeva ürituse paremaks õnnestumiseks on võimalik kutsuda esinema välisministeeriumi, riigikantselei ja teiste igapäevaselt erinevate Euroopa Liidu teemadega tegelevate riigiasutuste ametnikke. Selleks tuleb oma soovist varakult teada Euroopa Komisjoni Esinduse kommunikatsiooninõunik Andreas Sepale andreas.sepp@ec.europa.eu, kes sõlmib vajalikud kokkulepped.

Euroopa päeva konkursi auhinnaks on 5 reisi Strasbourgi, Euroopa Parlamenti 20-24 õpilasele ning 2 õpetajale sügis-talvel 2019 ette antud kuupäevadel. Konkursi võidu puhul tuleb reis koolil endal organiseerida ning vajadusel tasuda. Euroscola reis kompenseeritakse vastavalt reeglitele peale Euroscola päeva Strasbourgis grupijuhile vastavalt kutsekirjas märgitule. Euroopa Parlament ei tee ettemakse. Reisihüvitis ühe reisija kohta on ca 480 eurot.

Euroscola konkursi tingimused: http://europarl.europa.eu/estonia/et/noored/euroscola.html
Konkursil osalemisest palume teada anda hiljemalt 3. maiks meiliaadressil jana.takel@europarl.europa.eu. Hea meelega jagame eelinfot teie poolt korraldatava Euroopa päeva ürituse kohta oma sotsiaalmeediakanalites. Lisaks kutsume kõiki 16-19-aastaseid õpilasi osa võtma kõnekirjutamise võistlusel „Kirjuta Eestile!“, mille võitja saab oma kõne esitada traditsioonilisel Euroopa päeva tähistamise üritusel 9. mail Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esineb ka võistlust korraldav Vabariigi President. Võistlus kestab 29. märtsini:https://www.president.ee/et/kirjuta-eestile/

Kutsume kõiki osalema osalema Euroopa päeva tähistamisele Eesti linnades:
1. mail Paides
2. mail Pärnus
4. mail Haapsalus
7. mail Põlvas
8. mail Võrus
9. mail Tallinnas
10. mail Sillamäel
11. mail Valgas
12. mail Rakveres

Võtke meiega kindlasti ühendust kui teil on küsimusi seoses Euroscola ja Euroopa päevaga:
Jana Takel
Euroopa Parlamendi Büroo Eestis
tel 630 6965
jana.takel@europarl.europa.eu

www.europarl.ee

Andreas Sepp
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
tel 626 4425
andreas.sepp@ec.europa.eu
https://ec.europa.eu/estonia/

Parlament toetas meetmeid, mille eesmärk on vähendada häireid, mis kokkuleppeta Brexit põhjustaks lennundus-, maanteetranspordi ja kalandussektoris ja Erasmus programmi läbiviimisel.

Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu ettepanekul esitas Euroopa Komisjon seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga leevendada negatiivseid tagajärgi kodanikele Ühendkuningriigi EList kokkuleppeta lahkumise korral.

Parlamendi poolt heaks kiidetud meetmete eesmärk on tagada, et Erasmus programmi raames Ühendkuningriigis viibivad ELi tudengid ja ELis viibivad Ühendkuningriigi tudengid saaksid õppetöö lõpule viia, et rahastusprogrammid piiriülese koostöö ja kogukondade vaheliste suhete edendamiseks Iirimaal ja Põhja-Iirimaal saaksid jätkuda, etlennud ja maanteetranspordi teenused ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei seiskuks ning et ELi ja Ühendkuningriigi kalalaevad saaksid ajutiselt ELi ja Ühendkuningriigi vetes edasi viibida.

Meetmed ei dubleeri ELi liikmelisusest tulenevaid eeliseid. Meetmed on ajutised ja osa neist võetakse vastu ühepoolselt, eeldusel, et ka Ühendkuningriik võtab vastu sarnased meetmed.

Lisateave:
Vastuvõetud tekstid (13.03.2019)
Pressiteade: Kahepoolsete rahuprogrammide jätkumine kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.) 
Pressiteade: Tudengid saavad ERASMUS õpingud lõpule ka viia kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.) 
Pressiteade: Parlament toetas ettepanekuid transpordiühenduste tagamiseks kokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k.)
Pressiteade: Parlament hääletas lihtsustatud kalapüügilubade menetlustkokkuleppeta Brexiti puhul (ingl.k,)
EK pressiteade: Brexit: Euroopa Komisjon rakendab mõningates sektorites kokkuleppeta Brexiti puhuks kavandatud erandolukorra tegevuskava (19.12.2018)

19. märtsil kell 19.00 linastub seikluslik Prantsuse komöödia „Tipus“

Lavastaja: Serge Hazanavicius  Osatäitjad: Kev Adams, Vincent Elbaz, Bérénice Bejo, Mélanie Bernier, Martijn Lakemeier

Scott on noor ja andekas lumelaudur, kelle suurimaks unistuseks on laskuda lumelaual kõrgemailt mäelt Mount Everest. Tema eneseotsingud on täis ohtusid ja adrenaliini, kuid sihikindlus ja kirg on see, mis aitavad tal jõuda tippu. Mont Blanci jalamil asuvas suusamekas Chamonix’s kohtub ta endise tippsportlase Pierrickuga, kes töötab nüüd matkajuhina. Scott mõistab, et just Pierrick võib aidata tal unistuse teostada.

Film „Tipus” on sümbioos imelisest Himaalaja mäestikust ja ohtlikust ekstreemspordist.

Sihikindlus ja kirg on see, mis aitab jõuda tippu.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Filmi treiler on leitav:

Euroopa Komisjon rõhutas täna oma iga-aastases liikmesriikide majandus- ja sotsiaalolukorra hinnangus, kui oluline on suurendada investeeringuid ning rakendada vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hästi läbimõeldud reforme.

Probleemid on riigiti väga erinevad 

Riikide olukorda hinnatakse seekord ajal, kui Euroopa majandus eeldatavasti kasvab – küll mõõdukamas tempos – seitsmendat aastat järjest. Tööhõive on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Ka riikide rahandus on paranenud, kuigi mõnes riigis on võlatase endiselt kõrge. Samas on tootlikkuse tase jätkuvalt madal, rahvastik vananeb üha kiiremini ja tehnoloogia kiire areng mõjutab tööturgu. Mõnes liikmesriigis jääb leibkonna tegelik sissetulek allapoole kriisieelset taset. Noorte töötust on oluliselt vähendatud, kuid mõnes liikmesriigis on see endiselt liiga kõrge.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici ütles: „Oleme põhjalikult analüüsinud ELi 28 liikmesriigi majandust, et teha kindlaks probleemid ja tagada, et need lahendatakse aegsasti. Tänu majanduskasvule ja poliitilisele tegevusele lahenevad mitmed Euroopa ebakõlad, kuid pikaajalised väljakutsed säilivad. Võttes arvesse sel aastal aeglustuvat majanduskasvu, on veelgi olulisem, et valitsused tugevdaksid majanduse vastupanuvõimet: vähendaksid võlga, suurendaksid tootlikkust, investeeriksid rohkem ja arukamalt ning kõrvaldaksid ebavõrdsuse.

Tänase paketiga algatas komisjon muu hulgas arutelu liikmesriikide investeerimisprioriteetide üle ning esitab esimesed mõtted, millistele valdkondadele ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saab tulevasel eelarveperioodil 2021–2027 abi anda. See võimaldab tagada ka suurema kooskõla majanduspoliitika koordineerimise ja ELi vahendite kasutamise vahel, võttes arvesse, et ELi vahendid moodustavad mitmes liikmesriigis märkimisväärse osa avaliku sektori investeeringutest. Igale riigiaruandele on lisatud ettepanekud ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevaste vahendite võimaliku kasutamise kohta.

Riigiaruannetes hinnatakse, kui edukalt on liikmesriigid komisjoni 2018. aasta juuli riigipõhiseid soovitusi rakendanud. 2011. aastal pärast Euroopa poolaasta kehtestamist esitatud soovitustest kolmveerandi rakendamine on olnud suuremal või vähemal määral tulemuslik.

Eesti riigiaruanne 

Eesti riigiaruande kohaselt loob viimaste aastate tugev majanduskasv head eeldused tegelemaks pikaajaliste väljakutsetega riigi konkurentsivõime tõstmisel. Hoolimata headest majanduskasvu näitajatest on konkurentsivõime säilitamiseks vajalik veelgi suurendada tööjõu tootlikkust, mis jääb endiselt alla palgakasvule. Eesti suurimaks väljakutseks on demograafilisest langusest tulenev tööjõu hulga vähenemine ja tööturul vajalike oskuste puudus, mis on saamas takistuseks ettevõtete investeeringutele. Tööealise elanikkonna märgatav vähenemine suurendab ka survet tööjõukuludele.

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni on jätkuvalt tagasihoidlikud, mis osaliselt selgitab ka madalat tootlikkuse taset. Tugevam seos Eesti teadustegevuse ja ettevõtlusvaldkondade vahel aitaks kaasa innovatsiooni edendamisele ja majanduskasvule.

Sotsiaalvaldkonnas on Eesti jaoks suurimaks probleemiks ajakohase sotsiaalse turvavõrgu loomine ning kvaliteetsete sotsiaalteenuste kättesaadavus. Jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk, eelkõige pensionäride hulgas. Kasvamas on regionaalsed erinevused Tallinna piirkonna ja ülejäänud Eesti vahel, seda nii sissetulekute taseme kui ka sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste kättesaadavuse poolest.

Taustteave

Talvepakett on osa on iga-aastasest ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise tsüklist ehk Euroopa poolaastast. Sellele eelnes novembris 2019. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovituse (sügispakett) avaldamine. Neis dokumentides esitati Euroopa tasandi prioriteedid eelseisvaks aastaks. Talvepaketiga nihkub tähelepanu Euroopa poolaasta riiklikule mõõtmele.

See põhineb komisjoni 2019. aasta talvise majandusprognoosi uusimatel andmetel ning pideval dialoogil liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, et vaadata läbi aja jooksul saavutatu. Riigiaruannete põhjal töötavad liikmesriigid aprilli keskpaigaks välja oma riiklikud programmid, samuti on need komisjoni kevadiste riigipõhiste soovituste (kevadpakett) alus.

Lisateave
Teabekiri: Euroopa poolaasta talvepakett
28 riigi aruanded
Teatis riigiaruannete peamiste tulemuste kohta
Euroopa poolaasta tsükli ajakava
Pressiteade täismahus

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. Kasvu prognoositakse kõikides liikmesriikides. Samas peaks kasvutempo võrreldes viimaste aastate hoogsa arenguga üldiselt aeglustuma, kusjuures edasisi väljavaateid varjutab suur ebakindlus.

Majanduskasv

Eesti majandus kasvas 2018. aastal hinnanguliselt 3,5 %. Kasvumootoriks olid sisenõudlus ja palgakasv. Välismajanduskeskkonna halvenemise tõttu on aga tarbijate ja ettevõtete kindlustunne hakanud viimasel ajal vähenema. Eesti SKP reaalkasv peaks 2019. aastal peatuma 2,7% juures ning vähenema 2020. aastal 2,4%-ni. Kuna olukord tööturul on jätkuvalt hea, veab majanduskasvu endiselt sisenõudlus. 2019. aastal kasvavad tõenäoliselt ka valitsemissektori kulutused. Eesti väike ja avatud majandus on välistingimuste suhtes tundlik, mistõttu mõjutab prognoosi teatav langusrisk. 

Euroopa majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika. Kui 2017. aastal oli ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2,4%, siis 2018. aastal langes see nii euroalal kui ka mujal liidus tõenäoliselt 1,9%-le (sügisprognoos oli mõlema puhul 2,1%).

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Majanduskasv peaks 2019. aastal kõikides liikmesriikides jätkuma, mis tähendab tööhõive ja heaolu kasvu. Oleme siiski oma prognoose allapoole korrigeerinud, eriti suuremate euroala riikide puhul. See on tingitud sellistest välisteguritest nagu kaubanduspinged ja areneva turuga riikide, eelkõige Hiina kasvu aeglustumine. Mõnes euroala liikmesriigis valmistab taas peavalu riigi ja pankade vastastikune sõltuvus või võla jätkusuutlikkus. Ebakindlust lisab ka ilma kokkuleppeta Brexiti võimalus. Kasvavate riskide arvessevõtmine on aga ainult pool lahendusest. Lisaks sellele on meil endil vaja valida õiged meetmed, näiteks soodustada investeeringuid, hoogustada struktuurireformide elluviimist ja jätkata usaldusväärset eelarvepoliitikat.“

Selle aasta alguses on majandus arenenud loiult, kuigi põhinäitajad on endiselt head. Seega peaks majanduskasv jätkuma, kuid aeglasemas tempos. Euroopa majandust peaksid endiselt toetama tööturu tingimuste paranemine, soodsad rahastamistingimused ja kergelt ekspansiivne eelarvepoliitika. Praeguste prognooside kohaselt peaks euroala SKP kasvama 2019. aastal 1,3% ja 2020. aastal 1,6% (sügisprognoos 1,9% ja 1,7%). Kärbitud on ka kogu ELi SKP kasvuprognoosi – 2019. aastal 1,5%-le ja 2020. aastal 1,7%-le (sügisprognoos 1,9% ja 1,8%).

Suurematest liikmesriikidest on 2019. aasta kasvuprognoosi märkimisväärselt vähendatud Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa puhul. Paljusid liikmesriike toetab tugev sisenõudlus, mis põhineb osalt ELi abirahadel.

Inflatsioon

Eesti koguinflatsioon on viimastel aastatel ületanud euroala keskmise. 2018. aastal ulatus see 3,4%-ni, mille taga oli suuresti energia- ja toiduhindade tõus kogu maailmas. Kuna kaubahinnad peaksid maailmaturul stabiliseeruma ning aktsiisitõusu mõju hajuma, on oodata inflatsiooni aeglustumist 2019. aastal 2,8%-ni ning 2020. aastal 2,3%-ni.

ELis tarbijahinnaindeksi inflatsioon 2018. aasta lõpus vähenes, sest energiahinnad langesid järsult ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus. Ka alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ega töötlemata toidu hindasid, jäi terve aasta jooksul mõõdukaks, kuigi palgakasv kiirenes. Keskmiselt ulatus inflatsioon (THHI) 2018. aastal 1,7%ni, võrreldes 1,5%ga 2017. aastal. Kuna naftahinna prognoose selleks ja järgmiseks aastaks on praegu võrreldes sügisega kärbitud, peaks inflatsioon 2019. aastal langema 1,4%-le ja seejärel 2020. aastal veidi tõusma (1,5%ni). Kogu ELi keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 1,6% ja 2020. aastal mõnevõrra rohkem (1,8%).

Ebakindluse allikad

Majandusväljavaated on väga ebakindlad ja prognoose mõjutab langusrisk. Kaubanduspinged, mis teravdasid mõnda aega riskitaju, on veidi leevenenud, kuid tekitavad endiselt muret. Hiina majanduse aeglustumine võib osutuda oodatust ulatuslikumaks ning üleilmsed finantsturud ja paljud tekkivad turud on riskitaju ja kasvueelduste järsu muutumise suhtes haavatavad. ELi jaoks tekitab jätkuvalt ebakindlust Brexit.

Puhttehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord. Eeldus on püstitatud üksnes prognooside koostamiseks ega mõjuta artikli 50 kohast protsessi.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. jaanuari 2019. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 31. jaanuari seisuga.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartali SKPd ning inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid.

Euroopa Komisjoni järgmine täiemahuline prognoos on 2019. aasta kevadine majandusprognoos mais.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2019. aasta talvine majanduse vaheprognoos

Eelmine pressiteade: 2018. aasta sügisene majandusprognoos: olukord on väga ebakindel ning kuigi majanduskasv jätkub, on see vähem dünaamiline

Eelmine prognoos (dokument täies mahus): 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond, Hanna Hinrikus
Tel: 626 4400, 51 85 427

Europe Direct’i Võru teabekeskus ja kultuurimaja Kannel tervitavaid uusi ja vanu väärtfilmisõpru uude filmiaastasse. Jätkame ka sel aastal Euroopa väärtfilmide näitamist ning kutsume huvilisi peale filmi Kandle kohvikus toimuvale vestlusõhtule. 

12. veebruaril kell 19.00 linastub draama „Igaviku Väravas“

Režissöör: Julian Schnabel  Osades: Willem Dafoe, Rupert Friend, Oscar Isaac, Mads Mikkelsen, Mathieu Amalric, Emmanuelle Seigner

Kunstnik, muusik, luuletaja ja intellektuaal Julian Schnabel lavastab harva ja teeb alati koostööd oma parimate sõpradega. Saanud inspiratsiooni Musée d’Orsay näitusest „Van Gogh/Artaud. Mees, kelle enesetapu tegi ühiskond”, üritas ta panna kirja Van Gogh’ tegelikke mõtteid ja reaktsioone tema keerulise elu saatuslike sündmuste keerises. Ta laenas filmi nime ühelt Van Gogh’ viimaselt maalilt ning sõitis võtteperioodiks paikadesse, kus nimetatud sündmused tõesti aset leidsid (Arles ja Auvears-sur-Oise).

Prantslasest sõbra Jean-Claude Carrière’i abil uurib Schnabel selle traagilise surma salapärasemaid tagamaid ja mitte nii laialt levinud teooriaid. Julian Schnabel üllatab vaatajat senikuulmata intrigeerivate faktide, oletuslike tõlgenduste, nutikalt üles ehitatud monoloogide, täiuslikult restaureeritud maalide, muusikaliste vahepalade ja imeliste cameo-rollidega, kuid keeldub paigutamast seda lummavalt tõepärast filmi traditsiooniliste eluloofilmide sekka.

Veneetsia filmifestivalil parima näitleja auhinna võitnud Willem Dafoe äratab vääritimõistetud geeniuse Vincent Van Gogh’ meisterlikult ellu Oscari-väärilises esituses. „Võib-olla ma maalin nende inimestele, keda pole veel sündinud,” arvab piinatud ja üksildane kunstnik. 

Osades Willem Dafoe, Rupert Friend, Oscar Isaac, Mads Mikkelsen, Mathieu Amalric, Emmanuelle Seigner, Niels Arestrup jpt. Lavastaja Oscari nominent Julian Schnabel (“Tuukrikell ja liblikas”).

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Surve Eesti piiridele ei ole viimasel aastal vähenenud. Vaatamata ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemisele Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel on ebaseaduslike piiriületuste ja sellega seoses kinnipeetud isikute arv kasvanud. 2018. aastal oli 17 juhtumit ja kinni peeti 45 isikut, kelle eesmärk oli läbi Eesti siseneda Euroopa Liitu.

Eesti ametkondadel on olemas plaan ja ressursid, mida äkilise massilise sisserände korral rakendada. Muuhulgas on Eestil vastava koolituse läbinud reservametnikud, koostööformaadid Lätiga ja Eesti Kaitseliiduga ning viimase meetmena ka valmisolek kehtestada ajutine kontroll Eesti-ELi sisestel piiridel. Kriisi korral tuleb Eesti kutsel appi piiri kaitsma ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (FRONTEX).

„Kas Euroopa Liidu piir peab?“ oli küsimus, mis tõstatati Võrumaal Navi Seltsimajas 31. jaanuaril toimunud aruteluõhtul.

Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõuniku Ülle Väina sõnul on Euroopa Komisjon 2015. aasta rändekriisi järgselt tõstnud märkimisväärselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti võimekust. „Kui näiteks Eestil tekib ootamatu ja märkimisväärne surve idapiiril, siis on meil võimalus paluda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt ning vajaduse tekkides seda ka kümne päevaga võimaldatakse. Samas kõik ELi ameti tegevused eeldavad meie nõusolekut,“ selgitas Väina. Lisaks, tulevikus võimaldab EL ameti senisest suurem mandaat teostada ennetavaid operatsioone kolmandates riikides – näiteks Põhja-Aafrikas, kus asuvad mitmed rändekolded. Nii hoitakse rändesurvet ELi piiridest võimalikult kaugel.

Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõuniku Aimar Kössi sõnul on ka Politsei- ja Piirivalveametil valmisolek vajadusel võtta kasutusele täiendavaid meetmeid nii välispiiri kui ka sisepiiri turvalisuse tagamiseks. „Tegeleme pidevalt ka reservametnike koolitamisega selleks, et meil oleks kriisiolukorras piisavalt kogemusega inimesi ning korraldame õppusi. FRONTEXi tegevustes osalemisel on saanud paljud meie ametnikud väärtuslikke kogemusi rändekriisi lahendamisel ELi liikmesriikide välispiiridel. Piiri turvalisust saab tagada koostöös teiste riikidega, siinkohal on oluline hea koostöö eelkõige oma lähinaabrite ja EL partneritega, aga ka Vene Föderatsiooni piirivalvega. Selleks, et lõhkuda läbi Venemaa Poolani ulatunud kuritegelik inimkaubitsejate võrgustik, tegid omavahel koostööd Eesti, Läti, Leedu ja Poola,“ tõi Köss näite piiriülese koostöö olulisusest.

Eesti ja Läti omavaheline koostöö on äärmiselt oluline juhul, kui peaks olema tarvis taaskehtestada ajutiselt piirikontroll meie lõunanaabritega. „Küll aga on see täiesti viimane võimalus, lisaks väga kallis meede, näiteks ajutise kontrolli taaskehtestamine üheks kuuks meie lõunapiiril maksaks maksumaksjale umbes 2 miljonit eurot,“ nentis Väina.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on oluline silmas pidada, et geograafilise ulatuse tõttu on väljakutsed ELi välispiiri riikides erinevad. „Hetkel ei seisa Eesti dilemma ees, kas laseme inimestel uppuda või minna neile siiski appi – muidugi tuleb sel juhul inimesed kaldale tuua ja nendega tegeleda,“ ütles Kasemets. Samas on Kasemetsa sõnul keeruline illegaalsete immigrantide tagasisaatmine, sest esiteks tuleb tõestada, millisest riigist inimene tuli ning siis sõltuvalt tagasisaatmiselepingu olemasolust leida võimalus tagada talle ohutu naasmine kodumaale. Teema keerulisusele vaatama on efektiivsem tagasisaatmine üks Euroopa Liidu prioriteete.

Aimar Kössi sõnul on piirivalvetöös inimlik mõõde sageli kõige keerulisem. „Kõiki illegaalseid immigrante tuleb hinnata eraldi. Me peame olema võimelised eristama, kes nendest on majandusmigrandid ja kriisipõgenikud, kes kurjategijad ja terroristid. Paljud neist on tegelikult inimkaubitsejate ohvrid, kes on langenud ilusate lubaduste lõksu ja müünud kodumaal kogu oma maise vara selleks, et Euroopasse jõuda. Näiteks ühel juhul oli inimene tõstetud meie piiri lähistel lihtsalt autost välja ning kui ta küsis kuhu edasi minna siis joonistati talle käe peale nooleke ja öeldi: sinna, kuhu nool parajasti näitab,“ meenutas Köss. Tema sõnul on inimlikult raske saata tagasi inimesi, kellel polegi enam kuhugile minna ning kes on sageli oma teekonnal pidanud niigi hulganisti alandusi taluma.

Nii Kössi kui ka Väina sõnul ei tohiks unustada ELi rahalisi vahendeid, mille toel on Eestil olnud võimalik piiriturvalisuse tagamiseks soetada kaasaegset tehnikat, arendada infosüsteeme ning koolitada inimesi.

31. jaanuaril toimus Võrumaal Navi Seltsimajas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eestvedamisel aruteluõhtu „Kas Euroopa Liidu piir peab?“. Ekspertidena osalesid arutelus Aimar Köss (Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo politseinõunik), Ülle Väina (Siseministeeriumi piirivalveosakonna nõunik) ja Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht). Pressiteatele on lisatud fotode autor on Reigo Teervalt.

Lisateave:
Heili Tomingas
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Tel: 626 44 14
Heili.Tomingas@ec.europa.eu
http://ec.europa.eu/estonia

Euroopa Parlament on neli kuud enne Euroopa valimisi loonud uue veebilehe, et selgitada valimiste reegleid igas liikmesriigis ning väljapool Euroopa Liitu hääletamiseks. 

Veebileht on loodud, et aidata valijatel leida kogu vajalik teave ühest kohast.

Valimisreeglid on välja toodud riikide kaupa küsimuste ja vastuste formaadis, sisaldades teavet valimispäeva, valimisea, registreerimistähtaja, hääletamiseks vajalike dokumentide ning valimiskünnise ja parlamendisaadikute arvu kohta. Lisatud on viited riiklike valimisteenistuste kodulehekülgedele.

Kuna informatsioon on riigipõhine, on veebilehel välja toodud teave iga riigi ametlikus keeles ning lisaks ka inglise keeles.  

Veebilehel on olemas informatsioon ka välismaalt (kas mõnest teisest ELi liikmesriigist või väljapoolt ELi) hääletamise kohta. See teave on eriti oluline näiteks nendele kolmele miljonile Euroopa Liidu kodanikule, kes hetkel elavad Ühendkuningriigis. 

Veebileht sisaldab veel:

Jaume DUCH GUILLOT
Euroopa Parlamendi pressiesindaja
(+32) 2 28 43000 (BXL)
(+33) 3 881 74705 (STR)
jaume.duch@europarl.europa.eu
(+32) 496 59 94 76

Europe Direct’i Võru teabekeskus ja kultuurimaja Kannel tervitavaid uusi ja vanu väärtfilmisõpru uude filmiaastasse. Jätkame ka sel aastal Euroopa väärtfilmide näitamist ning kutsume huvilisi peale filmi toimuvale vestlusõhtule. 

21. jaanuaril kell 19.00 linastub komöödia „Islandi Amatsoon“

Režissöör Benedikt Erlingsson Osades: Halldóra GeirhardsdóttirJóhann SigurðarsonJuan Camillo Roman Estrada

Südamliku ja humoorika linaloo hingeks on 49-aastane koorijuht Halla, Islandi väikelinna lugupeetud kodanik, kes toob kõigile naeratuse näole. Peaaegu keegi ei tea, et ta on ka salapärane vibuga naine mägedest, kes on Islandi looduse säilimise nimel alustanud võitlust tööstuse pealetungi vastu. Halla eraelugi on üsna keeruline ‒ ta on just saanud teate, et taotlus Ukrainast orb lapsendada on läbi läinud, samas on ta kaksikõde Ása lahkumas kodumaalt Indiasse eneseotsingutele. Kui riik investeeringute kaotuse kartuses tagasihoidliku maailmaparandaja sõjakäigule vastupropagandat tegema hakkab, otsustab Halla korraldada viimase vastulöögi.

Islandi, Prantsusmaa ja Ukraina koostöös valminud film esilinastus 2018. aastal Cannes’i filmifestivali kriitikute nädalal, kus ta võitis Prantsuse Autorite Ühingu auhinna. “Islandi amatsoon” on lisatud ka Euroopa Filmiakadeemia aasta parimate filmide nimekirja, mille hulgas valitakse filmiauhindade kandidaadid. Samuti võitis film Euroopa Parlamendi auhinna LUX Prize ning kandideerib Põhjamaade Nõukogu filmiauhinnle. LUXi filmiauhinnaga tunnustatakse Euroopa filme, mis tõstavad teadlikkust Euroopa arutelu keskmes olevatest teemadest. Island on valinud “Islandi amatsooni” oma riigi kandidaadiks parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu. 

Euroopa Komisjon kuulutab avatuks teise DiscoverEU taotlusvooru. Tänasest kuni teisipäeva, 11. detsembri kella 13-ni saavad 18aastased noored taotleda reisipassi, mis annab järgmiseks suveks võimaluse avastada Euroopat.

Esimene taotlusvoor oli edukas ning võimaldas 15 000 noorel reisida mööda Euroopat 2018. aasta juulist oktoobrini. Paljud neist noortest osalesid üritustel, mis leidsid aset Euroopa kultuuripärandiaasta raames.

ELi hariduse, noorte, kultuuri ja spordi eest vastutav volinik Tibor Navracsics ütles: „On suur rõõm näha, et noored on haaranud kinni uuest võimalusest avastada Euroopa eri kultuure ja traditsioone, tunda, mida tähendab Euroopa mitmekesisus, ja leida sõpru, keda nad muidu ei kohtaks. Esimene taotlusvoor on näidanud, et reisides saavad noored juurde enesekindlust ning omandavad uusi oskusi, näiteks õpivad nad võtma initsiatiivi ja rääkima võõrkeeles. DiscoverEU algatus pakub enamat kui reisimine, see on õpe kogu eluks.“

Kes saavad taotlusvoorus osaleda ja kuidas?

Selles taotlusvoorus võivad osaleda kõik ELi kodanikud, kes on sündinud ajavahemikus 1. jaanuar 2000 kuni 31. detsember 2000.

Osalemisest huvitatud võivad esitada taotluse Euroopa noorteportaali kaudu, neil tuleb end registreerida ja oma reisiplaane tutvustada. Välja jagatakse 12 000 reisipassi. Valik taotlejate hulgast tehakse valikvastustega viktoriini viie küsimuse põhjal. Küsimused on seotud Euroopa kultuuri ja mitmekesisusega, noortele suunatud ELi algatustega ning Euroopa Parlamendi eesseisvate valimistega, on ka üks lisaküsimus teise vooruga seotud teemal.

Reisipassi saajal avaneb võimalus reisida ajavahemikus 15. aprillist kuni 31. oktoobrini 2019 ühe kuni 30 päeva jooksul.

Komisjon soovitab seekordses taotlusvoorus osaleda ka erivajadustega või sotsiaalprobleemidega noortel. Erivajadustega noortele jagab komisjon teavet ja soovitusi ning katab kõik vajaliku eriabi kulud (nt puudega isiku saatja kulu, nägemispuudega isiku juhtkoera kulu jne).

Reisida võib üksi või kuni viiest inimesest koosnevas grupis (18aastased). Peamiselt reisitakse rongiga. Et liituda saaks noored kogu kontinendilt, pakub algatus võimalust kasutada ka alternatiivseid transpordivahendeid, näiteks busse või praame, vajaduse korral on erandjuhtudel lubatud reisida ka lennukiga. Sellega antakse võimalus ka neile noortele, kes elavad ELi äärepoolseimates piirkondades või saartel.

Igale liikmesriigile on eraldatud reisipasse tema rahvaarvu osakaalu järgi Euroopa Liidu kogurahvastikus. Eestist on võimalik reisipass saada 36 noorel.

Taust 

12 miljoni euro suuruse eelarvega DiscoverEU sai alguse 2018. aasta juunis. Tänu sellele on seni saanud võimaluse Euroopas reisimiseks üle 15 000 noore. Eesmärk on luua noortele veel võimalusi tutvuda Euroopa rikkaliku kultuuripärandiga, kohtuda uute inimestega, õppida teistest kultuuridest ja kogeda, mis tähendab olla eurooplane.

Osalejate tagasiside on olnud positiivne. Paljude jaoks oli see esmakordne võimalus reisida ilma ema-isa või mõne muu saatva täiskasvanuta ning enamik märkis, et nad on nüüd iseseisvamad. Noored ütlesid ka, et DiscoverEU on aidanud neil teisi kultuure paremini mõista ja Euroopa ajaloost paremini aru saada. Nad tunnevad, et ka nende võõrkeeleoskus on paranenud. Kaks kolmandikku osalejatest ütles, et ilma DiscoverEU vahenditeta ei oleks nad saanud endale reisipasse osta.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku eraldada algatusele ELi järgmisest pikaajalisest eelarvest (2021–2027) uue Erasmus programmi raames 700 miljonit eurot. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu selle ettepaneku heaks kiidavad, siis saab aastatel 2021–2027 reisivõimaluse veel 1,5 miljonit 18aastast noort. 

Lisateave

Vaata veebisaiti Euroopa Noorteportaal, European Youth Facebookis ja European Youth Twitteris.

DiscoverEU teise taotlusvooru küsimused ja vastused (inglise keeles)

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

 

Euroopa Komisjon kiitis täna ELi nimel heaks otsuse teha Ukrainale esimene makromajandusliku finantsabi väljamakse 500 miljonit eurot. Seega on EL Ukrainale alates 2014. aastast andnud makromajanduslikku finantsabi kokku 3,3 miljardit eurot, mis on suurim abisumma, mida ühelegi ELi mittekuuluvale riigile on seni makstud.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Euroopa Liit on Ukrainat jätkuvalt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt toetanud. Euroopa Komisjoni tänane otsus abi välja maksta tehakse tähelepanuväärsel hetkel, mil Ukraina ja tema kodanikud seisavad silmitsi Venemaa uue rünnakuga ning vajavad seepärast rahvusvaheliste partnerite kinnitust solidaarsuse kohta. Selline agressiivne käitumine on tänases Euroopas vastuvõetamatu.“

2018. aasta juulis Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud uue makromajandusliku finantsabi programmi raames saab Ukraina abi kuni üks miljard eurot. Programm aitab Ukrainal katta rahastamisvajadused ja toetab ulatusliku struktuurireformikava rakendamist. Makromajanduslikku finantsabi antakse madala intressimääraga pikaajaliste laenudena tingimusel, et Ukraina rakendab vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaksmääratud poliitikameetmeid.

Ukraina on täitnud programmi esimese makse tegemiseks vajalikud poliitilised kohustused. Muu hulgas on tehtud jõupingutusi korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks, äriregistrite läbipaistvuse suurendamiseks, maksukeskkonna prognoositavuse parandamiseks ja riigiettevõtete juhtimise tõhustamiseks. Ukraina on sõlminud ka Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) kokkuleppe uue tugilaenu kohta.

Taust

Makromajanduslik finantsabi on osa ELi ulatuslikumast koostööst naaberriikidega ja seda kasutatakse vahendina kriisidele reageerimiseks. Abi võimaldatakse maksebilansiraskustes naaberriikidele ning see täiendab IMFi antavat abi. Makromajandusliku finantsabi laenude rahastamiseks võtab EL kapitaliturgudelt laenu, mis laenatakse sarnastel tingimustel edasi abivajavatele riikidele. Makromajandusliku finantsabi toetustena antakse ELi eelarvest.

Lisaks makromajanduslikule finantsabile toetab EL Ukrainat mitme muu vahendiga, sh humanitaarabi, eelarvetoetus, tehniline abi ja investeerimist toetavad segarahastamisvahendid. Kokku on EL ja Euroopa finantsasutused alates 2014. aastast kaasanud laenudena rohkem kui 12 miljardit eurot ja toetustena üks miljard eurot, et aidata Ukrainal stabiliseerida oma majandust, viia ellu kõikehõlmavaid reforme ja suurendada oma kodanike elatusvahendeid.

Lisateave

ELi makromajanduslik finantsabi Ukrainale (inglise keeles)

ELi makromajanduslik finantsabi ja ELi naaberriikide majandusanalüüs (inglise keeles)

ELi ja Ukraina suhted (inglise keeles)

Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel kutsuvad kõiki huvilisi selle aasta viimasesse filmikohvikusse.

5. detsembril kell 19.00 linastub Prantsuse komöödia “Avasüli (À bras ouverts)” . Režissöör Philippe de Chauveron , osades: Christian Clavier, Ary Abittan, Elsa Zylberstein

Valimisstuudio otse-eetris ütleb eeskujulik kodanlane Jean-Etienne Fougerole, et Prantsusmaa on külalislahke riik, kus kõik pagulased leiavad ulualuse ja saavad kõhu täis. Enamgi veel, ta käib välja lubaduse nad isegi vajadusel enda juurde majutada. Juba järgmisel päeval ilmub terve mustlastabor eesotsas jultunud Babikuga tema häärberi aia taha. Jean-Etienne ei saa neid minema saata, sest nii kaotaks ta valimistel hulga hääli. Kodurahust võib maja peremees nüüd vaid unistada: ootamatud külalised tunnevad ennast nagu kodus ning muudavad majaelanike elu tõeliseks põrguks.
Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu.

Euroopa Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt kahaneb majanduskasv euroalal 2017. aasta 2,4%-lt, mis oli 10 aasta suurim näitaja, 2018. aastal 2,1%-le ning aeglustub seejärel, küündides 2019. aastal 1,9%-ni ja 2020. aastal 1,7%-ni. Eelduste kohaselt on suundumused samad ka ELi 27 liikmesriigis tervikuna, kus prognoositakse 2018. aasta majanduskasvuks 2,2%, 2019. aastal aga 2,0% ja 2020. aastal 1,9%. Eesti puhul prognoosib komisjon käesoleva aasta majanduskasvuks 3,5% ning kahel järgneval aastal kasvu aeglustumist vastavalt 2,8%-ni 2019. aastal ja 2,6%-ni 2020.aastal.

Sel ja järgmisel aastal kasvab kõigi ELi riikide majandus ning tänu sellele tekib juurde uusi töökohti. Paraku süveneb ebakindlus ja kasvavad nii välis- kui ka siseriskid ning see hakkab majandustegevuse tempot alla tõmbama. Peame olema valvsad ja tegema rohkem tööd, et tugevdada oma majanduse vastupanuvõimet. ELi tasandil tähendab see, et teha tuleb konkreetseid otsuseid majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise kohta. Riikide tasandil on vaja eriti jõuliselt tegeleda eelarvepuhvrite loomise ja võlakoorma vähendamisega ning samal ajal tuleb tagada, et majanduskasvust saadavad hüved jõuavad ka ühiskonna kõige haavatavamate liikmeteni,“ märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Kogu maailmas suurenev ebakindlus, pinged rahvusvahelises kaubanduses ja naftahinna tõus pärsivad Euroopa majanduskasvu. Majanduskasvu toetavad tegurid peaksid muutuma üha rohkem riigisisesteks: mõnedes liikmesriikides peaks palkade jõulisem kasv ja maksumeetmed avaldama positiivset mõju eratarbimisele. Eelduste kohaselt peaksid ka rahastamistingimused ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr jätkuvalt investeeringuid toetama. Eesti majanduskasv on komisjoni sõnul laiapõhjaline, lisaks sisenõudlusele panustab kasvu oluliselt ka eksport.

Eesti tööturg toimib n-ö täisvõimsusel, mis suurendab palgasurvet ja vähendab eelkõige ekspordile orienteeritud majandussektorite konkurentsivõimet. Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab tööhõive 2018. aastal 1% võrra ja hakkab pärast seda langema, tingituna negatiivsetest demograafilistest trendidest.

ELi tervikuna jätkus 2018. aasta esimeses pooles tööturu tingimuste paranemine ning tööhõive kasv püsis stabiilne vaatamata majanduskasvu aeglustumisele. Töökohtade loomisele peaks avaldama positiivset mõju majanduskasvu jätkumine ja struktuurireformide elluviimine mõnedes liikmesriikides. Töötuse vähenemine peaks jätkuma, kuid senisest aeglasemas tempos, sest varem või hiljem hakkavad tööhõive kasvu pärssima üha süvenev tööjõupuudus ja majanduskasvu aeglustumine. Euroalal väheneb töötus sel aastal prognooside kohaselt 8,4%-ni, 2019. aastal 7,9%-ni ja 2020. aastal 7,5%-ni. Eesti puhul on vastav näitaja 2018. aastal 5,7% ning 2019. ja 2020. aastal 6%.

Prognooside kohaselt jätkub sel aastal tänu madalamatele intressikuludele euroala valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemine võrreldes SKP-ga. Koos eelarvepoliitika ekspansiivsemaks muutumisega 2019. aastal peaks kõnealune vähenemine aga esmakordselt pärast 2009. aastat peatuma, et siis 2020. aastal üldiselt neutraalseks jääda. Eeldatavasti kasvab euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aasta 0,6%-lt SKP-st 2019. aastal 0,8%-ni ning kahaneb 2020. aastal 0,7%-ni.

Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon on prognoosi kohaselt ülejäägis nii 2019. aastal (0,5%) kui ka 2020. aastal (0,2%). Tugevam eelarvepositsioon on tingitud oodatust paremast maksulaekumisest ning suurenenud tarbimisest ja ehitussektori aktiivsusest, mis suurendasid käibemaksu laekumist.

Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni prognoosi kohaselt aga kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis (vastavalt 0,8% 2018. aastal, 0,7% 2019. aastal ja 0,9% 2020.aastal).

Euroala valitsemissektori võla suhe SKP-sse peaks vähenema 2018. aasta 86,9%-lt SKP-st 2019. aastal 84,9%-ni ja 2020. aastal 82,8%-ni (rekordtasemeks on 2014. aasta 94,2%). EL27s peaks valitsemissektori võla suhe SKP-sse vähenema 2018. aasta 80,6%-lt SKP-st 2019. aastal 78,6%-ni ja 2020. aastal 76,7%-ni. Eesti võlakoormus on kõige madalam Euroopa Liidus ning väheneb alla 8% SKP-st 2020. aastaks.

Prognoosi ümbritseb suur ebakindlus, millele lisanduvad arvukad omavahel seotud langusriskid (USA majanduse võimalik ülekuumenemine, kaubanduspinged Hiinaga, Brexiti läbirääkimiste tulemused). Kui mõni neist riskidest peaks realiseeruma, võib see võimendada teisi riske ja suurendada nende mõju.

Järgmise prognoosi esitab Euroopa Komisjon 2019. aasta veebruaris, mil tullakse välja 2019. aasta talvise majanduse vaheprognoosiga.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Pressiteade täismahus

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik.“

13. novembril kell 19.00 linastub Prantsuse  komöödia “Kangelase Naasmine”. Režissöör Laurent Tirard , osades: Jean DujardinMélanie Laurent,Noémie Merlant 

Nägus seelikukütt kapten Neuville suundub Napoleoni armeega Austriasse sõjakäigule, lubades oma kallimale iga päev kirjutada. Paraku jääbki see vaid lubaduseks. Kuna vaese Pauline süda on murtud, otsustab naise õde Elisabeth hakata Neuville nimel talle kirju saatma. Elisabeth pajatab kirjades aina uutest kangelastegudest, mis lõpuks kulmineeruvad legendaarse sõjakangelase surmaga. Paraku ei oska piiga arvatagi, et ühel päeval ilmub Neuville räsituna, kuid täie tervise juures nende ukse taha.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus  Võru maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu tutvustus ning arutelu! Olete oodatud kaasa mõtlema ning ettepanekuid tegema.

Euroopa Komisjon kiitis heaks 243 miljoni euro suuruse investeeringu ELi eelarvest programmi LIFE projektidesse, millega toetatakse looduskaitset, keskkonda ja elukvaliteeti Euroopa muutmisel säästlikumaks ja üleminekul madalama süsinikusisendiga majandusmudelitele.

Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella ütles: „Programmi LIFE raames investeeritakse ka edaspidi projektidesse, mis parandavad meie elukvaliteeti ning elu- ja looduskeskkonda. Programm pakub lahendusi mõningatele praeguse aja suurimatele keskkonnaprobleemidele, nagu õhusaaste, veepuudus, plastijäätmed ning bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade vähenemine. Samuti tagab programm raha eest saadava lisaväärtuse.“

Toetusest 196,2 miljonit eurot antakse keskkonna- ja ressursitõhususe, looduse ja elurikkuse ning keskkonnaalase juhtimise ja teabe valdkonna projektidele. Muu hulgas antakse toetust projektidele, mis võimaldavad suurema hulga plasti korduskasutamist. Kliimavaldkonnas investeerib EL 46,8 miljonit eurot, et toetada kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ning kliimaalase juhtimise ja teabe projekte.

Ka Eesti osaleb koordinaatori või partnerina mitme programmi LIFE projekti rakendamisel. Käesoleva aasta septembrist kuni 2023. aasta veebruarini kestva projekti LIFE UrbanStorm eesmärk on vähendada Eesti linnade haavatavust kliimamuutuste mõjule ning tõsta linnade suutlikkust leevendada paduvihmadest tingitud üleujutusi. Projekti raames arendatakse Tallinna ja selle naabervalla Viimsi jaoks tegevuskavad, mis sisaldavad ülekantavaid meetmeid üleujutuste mõju leevendamiseks. Eesti on partner ka projektis, mille eesmärk on tõkestada illegaalset jäätmekaubandust. Projekti rakendatakse IMPELi (keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik) 36 liikmesriigis ning sellega aidatakse osalevatel riikidel paremini tagada õigusaktide täitmist, koolitatakse inspektoreid ning suurendatakse politsei, tolli ja kohtusüsteemi võimekust jäätmekuritegude avastamisel ja menetlemisel. Koostöös Soomega osaleb Eesti veel kahes programmist LIFE rahastatavas projektis – esimene käsitleb lendoravate kaitset ja teine Läänemere ranniku ja saarestike elupaikade parandamist.

Kõigi ELis rakendatavate programmi LIFE projektide loetelu ja kirjeldus on esitatud pressiteate lisas.

Programm LIFE on ELi keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend. Seda on rakendatud alates 1992. aastast ning selle kaudu on kaasrahastatud rohkem kui 4600 projekti kogu ELis ja kolmandates riikides. Lisateave programmi LIFE kohta leiate siit.

Pressiteade täismahus

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 85 427

Septembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kõrgem kui eales varem. Eestis toetab ELi liikmelisust 74%, Euroopa Liidus keskmiselt 62% kodanikest, mis on viimase 25 aasta rekord.

Seda, et Eesti on Euroopa Liitu kuulumisest kasu saanud, arvab 88% eestlastest. ELis keskmiselt leiab 68%, et nende riik on liikmelisusest võitnud. See on kõrgeim toetusmäär, mida on mõõdetud alates 1983. aastast. Kõige enam tuuakse Eesti puhul välja kasu, mida kuulumine Euroopa Liitu on tähendanud majanduskasvule ja uutele töökohtadele.

Toetus Euroopa Liitu kuulumisele kasvas märkimisväärselt pärast Ühendkuningriigi 2016. aasta referendumit. Uuring näitab, et Euroopa Liitu kuulumise toetus kasvab koos murega Brexiti mõju pärast. Rasked läbirääkimised lahkumistingimuste üle Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel on pannud inimesi paremini mõistma ELi liikmelisusest saadavat kasu.

Viimane Eurobaromeeter näitab, et enamus eestlasi on rahul sellega, kuidas demokraatia Euroopa Liidus toimib (Eesti – 53%, EL keskmiselt – 49%). Samas leiab suur osa Eesti vastanutest, et nende hääl Euroopa Liidus ei loe (76%). EL-is keskmiselt arvab nii alla poolte küsitletutest (47%).

Järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste aega – Eestis 26. mai 2019 – teavad uuringu kohaselt ligi pooled eestlased. Peamisteks Euroopa tasandi valimiskampaania teemadeks peaks eestlaste hinnangul olema rändeteemad (53%), majanduskasv (47%) ning julgeolek ja kaitsepoliitika (40%).

Tsitaadid:

EP President Antonio Tajani: “Uuringu tulemused, mis avalikustatakse ajal, kui käib töö Ühendkuningriigi lahkumisleppe viimistluse kallal,  näitavad, et inimesed üle kontinendi mõistavad üha enam, millist kasu Euroopa Liitu kuulumine toob. Sellest hoolimata tuleb veel palju ära teha. Jätkuv koostöö ja solidaarsus Euroopa Liidu tasandil on esmatähtsad Euroopa kodanike muredele vastuste leidmisel.”

Guy Verhofstadt, EP Brexiti koordinaator:”Tõsiasi, et 51% küsitletud Ühendkuningriigi kodanikest tahab jääda Euroopa Liitu, on ilmne meeldetuletus sügavast jagunemisest, mille Brexiti otsus kaasa tõi ja vajadusest leida jätkusuutlik ning pikaaegne tulevikku suunatud lähedane suhe laiaulatusliku ja sügava assotsiatsioonilepingu kaudu. Samal ajal, kui peame valmistuma erinevateks võimalusteks, tundub, et Ühendkuningriigis või mujal Euroopa Liidus on vähe soovi karmiks Brexitiks või kulukaks ilma leppeta stsenaariumiks. Ma loodan, et läbirääkimiste tulemus seda lõpuks ka peegeldab.”

Eurobaromeetri uuringu viis möödunud kuul (8.-26. septembrini) läbi Kantar Public, intervjueerides kokku üle 27 000 16-aastase ja vanema Euroopa kodaniku. Intervjuud viidi läbi kõigis 28-s EL liikmesriigis. 

Lisateave

Euroopa Parlamendi büroo Eestis

Rävala pst 4, 10143 Tallinn
tel: 630 6969
eptallinn@europarl.europa.eu
Facebook
Twitter

Europe Direct teabekeskus koostöös Kinoga Kannel ja Stedingu maja kutsuvad kõiki filmisõpru selle suve esimesele välikino seansile.

15. augustil kell 20.00 Stedingu maja hoovis linastub Suurbritannia ja Kuuba ühistööna valminud romantiline draama  “Lilledepäev.“ 

Režissör: John Roberts, osades Eva Birthistle, Charity Wakefield, Carlos Acosta

Humoorikas briti draama, milles kaks vastandliku iseloomu ja maailmavaatega õde võtavad ette reisi Šotimaalt Kuubale, et käia läbi oma vanemate armastuse rajad.

Filmi lavastajaks on John Roberts ning peaosalisi kehastavad Eva Birthistle ja Charity Wakefield. Kuuba tantsuguru rollis astub üles maailmakuulus balletiartist Carlos Acosta. See reis päikeselisel ja rütmidest tulvil Kuubal pakub neile nii romantikat kui ka ohtlikke seiklusi ning koos leitakse vastused nii mõnelegi saladusele perekonnas.

Film on kõigile huvilistele tasuta!

Esimesi saabujaid kostitame tasuta popkorniga. Samaaegselt on avatud Stedingu maja kohvik, kust saab meelepärast lisaks osta.

Võimaluse korral palume endil mugava istumisaluse kaasa võtta.

Üritus toimub iga ilmaga!

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, Europe Direct keskuse koordinaator, tel +372 5309 0923, aigi.young@vorumaa.ee

 

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“.

11. juulil kell 19.00 linastub Israeli, Šveitsi, Saksamaa ja Prantsusmaa ühistööna valminud draama  “Fokstrott.” Režissöör Samuel Maoz, osades Lior Ashkenazi, Sarah Adler, Yonaton Shiray.

Michael ja Dafna Feldman ootavad kodus uudiseid oma poja kohta, kes teenib aega Iisraeli relvajõududes. Koos kolme kaaslasega kusagil tühermaal kontrollpunkti valvava Jonathani iga päev on eelmisega sarnane – tõsta tõkkepuud mööduva kaameli läbi laskmiseks, kontrollida üksikute autoreisijate dokumente, mõõta eluasemeks oleva konteineri pikaldast vajumist mutta – see kõik on oma absurdsuses isegi naljakas. Pidev vihm ja niisama passimine tekitavad igavlevates sõdurites tunde, et elu on mõttetu. Samade tunnetega peavad silmitsi seisma ka Michael ja Dafna, kui nad saavad teate Jonathani surmast. Kas on mõtet edasi elada, kui seda pole millegi nimel teha?

Nagu tants, mille sammud viivad alati tagasi algusesse, liigutakse ka “Fokstrotis” sammhaaval ümber saatuse, puudutades armastust, valu, üksildust ja elu väikseid rõõme.

Režissöör Samuel Maoz film “Fokstrott” võitis mullu Veneetsias žürii auhinna Hõbelõvi. Samuti võitis “Fokstrott” 8 Iisraeli Filmiakadeemia auhinda ning esitati parima filmina Iisraeli kandidaadiks parima võõrkeelse filmi Oscarile, kus see jõudis tihedas konkurentsis üheksa parima filmi hulka.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Lisainfo: Aigi Young, projektispetsialist, Europe Direct keskuse koordinaator, tel.5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku võtta vastu uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad, mis puudutavad kümmet kõige sagedamini Euroopa randadest leitavat ühekordset plasttoodet ning kaotatud ja mahajäetud püügivahendeid.

Eri toodete suhtes on kavas kohaldada eri meetmeid. Juhul kui alternatiivid on kergesti kättesaadavad ja taskukohased, keelatakse ühekordsete plasttoodete turule laskmine. Selliste toodete puhul, mida ei ole lihtne asendada, püütakse nende kasutamist piirata tarbimise vähendamisega riigi tasandil, disaini ja märgistusega seotud nõuetega ning tootjatele pandava jäätmekäitlus- ja koristuskohustusega.

„Plastid on suurepärased materjalid, aga meil tuleb neid vastutustundlikumalt kasutada. Ühekordselt kasutatavad plasttooted ei ole mõistlik lahendus aruka ja keskkonnasõbraliku majanduse seisukohast ja täna esitatud ettepanekutega aidatakse ettevõtjatel ja tarbijatel üle minna kestlikele alternatiividele. Euroopal on võimalik olla teerajaja, luues tooteid, mille järele kestab nõudlus veel aastakümneid, ning saades suuremat majanduslikku väärtust meie hinnalistest ja piiratud ressurssidest. Meie plastpudelite kogumise sihtarv aitab samuti saavutada vajalikke mahtusid plasti ringlussevõtu edendamiseks,“ märkis töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Euroopa Komisjoni tänane ettepanek keskendub kümnele ühekordselt kasutatavale plasttootele ja püügivahendile, mis koos moodustavad 70% mereprügist Euroopas.

Uute eeskirjadega keelatakse ühekordsed plasttooted, mille puhul on olemas kergesti kättesaadavad alternatiivid. Keelustatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad, mis tuleb edaspidi valmistada kestlikumatest materjalidest. Ühekordselt kasutatavaid plastist joogipakendeid lastakse turule üksnes juhul, kui nende korgid ja kaaned jäävad külge kinnitatuks.

Liikmesriigid peavad vähendama plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist. Selleks tuleb kehtestada riiklikud vähendamiseesmärgid, tehes seejuures müügikohtades kättesaadavaks alternatiivsed tooted või tagades selle, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei jagataks tasuta.

Tootjad peavad aitama katta puhastamise ja jäätmekäitluse ning teadlikkuse suurendamisega seotud kulusid. See hõlmab toidupakendeid (nt krõpsude ja maiustuste pakendid), alkohoolsete jookide pakendeid ja filtriga tubakatooteid  (nt konid), niisutatud pühkepabereid, õhupalle ja õhukesi plastkotte. Samuti innustatakse tööstust arendama selliste toodete vähemsaastavaid alternatiive.

Liikmesriigid on kohustatud 2025. aastaks koguma 90% ühekordselt kasutatavatest plastjoogipudelitest, nt tagatisraha süsteemi kaudu.

Teatavad tooted tuleb selgelt ja ühtlustatult märgistada teabega, kuidas jäätmeid tuleks käidelda, et toode ei põhjustaks keskkonnakahju. Samuti peab olema tootel märgitud, et see sisaldab plasti. See kehtib hügieenisidemete, niisutatud pühkepaberi ja õhupallide kohta.

Liikmesriigid peavad suurendama tarbijate teadlikkust ning selgitama ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kahjulikku mõju ning nende korduskasutusviise ja jäätmekäitlusvõimalusi.

27% rannale kogunevast prügist moodustavad püügivahendid. Nende puhul püüab komisjon täiendada olemasolevat poliitikaraamistikku tootjavastutuse süsteemidega plasti sisaldavate püügivahendite jaoks. Plastist püügivahendite tootjaid kohustatakse hüvitama kulu, mille põhjustab jäätmete kogumine sadama vastuvõtuseadmetes, nende vedu ja töötlemine.

Komisjoni ettepanekud esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks. Komisjon kutsub teisi institutsioone üles käsitlema neid küsimusi esmajärjekorras, et jõuda käegakatsutavate tulemusteni enne Euroopa Parlamendi valimisi mais 2019.

Lisateave

Küsimused ja vastused: Uued ELi eeskirjad ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta

Pressiteate täistekst

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“.

13. juunil kell 19.00 linastub Prantsusmaa komöödia “Kõiges on süüdi armastus (Tout le monde debout)” . Režissör: Franck Dubosc, osades: Franck Dubosc, Alexandra Lamy, Elsa Zylberstein.

Filmi süžee keerleb ümber eduka ärimehe Jocelyni, kes on nii egoistlik seelikukütt, et on juba ka ise endast tüdinud. Naiste tähelepanu võitmiseks ei põlga ta ära ühtki vahendit. Et võrgutada noort kaunist medõde, teeskleb ta ratastooliinvaliidi. Neiu aga tutvustab teda oma õele, kes on tõepoolest ratastooliinvaliid.

Siis aga juhtub midagi kummalist. Tunded võtavad võimust, Jocelynist saab omaenda vale pantvang ning tõtt tunnistada on üha raskem.

Filmis “Kõiges on süüdi armastus” on kõike seda, mida me Prantsuse filmides armastame: romantikat, peent võrgutamiskunsti, uskumatult kentsakaid olukordi, millesse peategelane alalõpmata satub. Tuntud komöödianäitleja ja -režissöör Franck Dubosc valib sellest žanrist parima ning paneb kokku särava kõmulise ekraaniloo.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Lisainfo: Aigi Young,  Europe Direct keskuse koordinaator, tel 5309 0923, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Euroopa Komisjon esitas täna mitu meedet, mille eesmärk on rajada alusmüür Euroopa haridusruumi loomisele aastaks 2025. Samuti avaldati ELi uus noortestrateegia ja kultuurivaldkonna uus tegevuskava.

Algatustega soovitakse hoogustada õpirännet ja luua uusi võimalusi hariduse omandamiseks, anda noortele rohkem mõjuvõimu ja eelkõige julgustada neid ühiskonnaelus ja demokraatias osalema, samuti soovitakse algatustega kasutada paremini ära kultuuri võimalusi sotsiaalse progressi ja majanduskasvu edendamiseks Euroopas.

Haridus-, kultuuri- ja noortepoliitika on olulisel kohal vastupidava, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa tuleviku ehitamisel. Koos jaanuaris vastuvõetud esimese meetmepaketiga näitavad täna esitatud ettepanekud, et komisjon teeb tõsist tööd saavutamaks koos liikmesriikidega püstitatud eesmärke. Need meetmed aitavad sillutada teed Euroopa haridusruumi loomise suunas, tugevdades seejuures Euroopa identiteeti ja luues inimestele, eriti noortele uusi võimalusi,” märkis hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Noortestrateegiaga aastateks 2019–2027 luuakse Euroopa noortele rohkem võimalusi ELi poliitika kujundamisel kaasa rääkimiseks ning selles kajastatakse seda, kui tähtsaks peab komisjon noortesse ja nende tulevikku investeerimist.

Teatises „Luues tugevamat Euroopat: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ kirjeldatakse muu hulgas Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu plaane. See üliõpilaspilet on mõeldud õpirände soodustamiseks, sest seeläbi vähendatakse halduskoormust ja kulusid nii tudengite kui ka haridus- ja koolitusasutuste seisukohast. Komisjon plaanib Euroopa üliõpilaspileti kasutusele võtta 2021. aastaks ning see saab olema Euroopa üliõpilasidentiteedi selge ja nähtav sümbol.

Samuti rõhutatakse teatises juba koos liikmesriikide ja haridussektoriga tehtud tööd Euroopa ülikoolide kontseptsiooni väljatöötamisel. Euroopa ülikoolid moodustavad olemasolevate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku ja soodustavad piiriülest koostööd pikaajaliste institutsioonidevaheliste strateegiate kaudu. Selle kontseptsiooniga edendatakse innovatsiooni ja tipptasemel teadust, suurendatakse üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust ning hõlbustatakse keeleõpet.

Tänane pakett hõlmab ka ettepanekuid võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetse alusharidus- ja lapsehoiusüsteemi kohta, et suurendada toimetulekuoskusi edasiseks eluks, nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpitulemuste automaatse vastastikuse tunnustamise kohta, et lihtsustada õpirännet Euroopas, ja nõukogu soovitus keelte õpetamise ja õppimise kohta, et muuta hea tasemega võõrkeeleoskuse omandamine kättesaadavaks rohkematele noortele.

Kultuurivaldkonna uue tegevuskava eesmärk on suurendada teadlikkust Euroopa jagatud ning mitmekesisest kultuuripärandist ning kasutada täiel määral ära kultuuri pakutavaid võimalusi kaasavama ja õiglasema liidu loomisel, innovatsiooni toetamisel, loovuse arendamisel, jätkusuutlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu tagamisel ning ELi välissuhete tugevdamisel.

Täna avaldatakse ka Eurobaromeetri uuring, millega selgitati välja eurooplaste arvamused Euroopa haridusruumi loomiseks mõeldud peamiste algatuste kohta. See näitab, et igas riigis on üle üheksa vastanu kümnest arvamusel, et Euroopa haridusruum oleks üliõpilastele kasulik ja annaks neile võimaluse töötada innovatsiooniprojektidega koos muudest riikidest pärit inimestega ja kasutada selleks Euroopa ülikoolide võrgustiku pakutavaid võimalusi. Uuring näitab veel, et 84% küsitletud noortest sooviksid juba õpitud keelt rohkem kasutada ja et 77% küsitletutest sooviks õppida mõnda uut keelt.

Lisateave

Küsimused ja vastused

Haridus (sh teabelehed)

Kultuur (sh teabelehed)

Noored (sh teabelehed)

Eurobaromeetri uuring Euroopa haridusruumi kohta

 

Pressiteate täistekst

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767

Euroopa Komisjon esitas 2. mail ettepaneku pragmaatilise ja tänapäevase pikaajalise eelarve kohta aastateks 2021–2027.

See on aus vastus tänasele reaalsusele, kus Euroopalt oodatakse suurema rolli võtmist julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel ebastabiilses maailmas, ent kus Brexit jätab liidu eelarvesse märkimisväärse tühimiku. Ettepaneku kohaselt astutakse nendele probleemidele vastu ühest küljest kulusid vähendades ja teisest küljest sama palju uusi vahendeid kasutusele võttes. Liidu uusi ja peamisi prioriteete rahastatakse endisel tasemel või varasemast rohkemgi, mistõttu tuleb teistes valdkondades kulusid vältimatult kokku tõmmata. Kaalul on palju ja käes on aeg tegutseda vastutustundlikult. Tänane eelarve ettepanek on seetõttu nii fookustatud kui ka realistlik.

Komisjoni ettepaneku kohaselt viiakse liidu eelarve vastavusse ELi poliitiliste prioriteetidega ning selles on keskendutud valdkondadele, kus liidul on parimad võimalused tulemusi saavutada, seega on see mõeldud Euroopale, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi.

Täna on meie liidu jaoks oluline hetk. Uus eelarve on võimalus vormida meie tulevikku uue ja ambitsioonika 27 liikmesriigiga liiduna, mida seob solidaarsus. Tänase ettepanekuga esitame pragmaatilise kava, kuidas vähemaga rohkem ära teha. Majanduslik pärituul purjedes annab meile pisut hingetõmbeaega, kuid ei kaitse meid selle eest, et mõningates valdkondades peame kulusid kokku hoidma. Esmakordselt tagame õigusriigi mehhanismiga usaldusväärse finantsjuhtimise. See tähendab, et maksumaksja rahaga tuleb mõistlikult ümber käia. Järgmise sammu peavad astuma Euroopa Parlament ja nõukogu. Ma olen kindlalt veendunud, et kokkuleppele tuleks jõuda enne järgmisel aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Komisjon teeb ettepaneku pikaajalise eelarve kohta, mille kulukohustused aastatel 2021–2027 moodustavad 1135 miljardit eurot (väljendatuna 2018. aasta hindades), mis on võrdväärne 1,11%ga 27 ELi liikmesriigi kogurahvatulust. Selline kulukohustuste maht tähendab, et makseid tehakse 1105 miljardi euro (mis vastab 1,08%-le kogurahvatulust) väärtuses (2018. aasta hindades). See hõlmab ELi peamise arengukoostööd rahastava vahendi Euroopa Arengufondi lisamist ELi eelarvesse. Viimane toimis seni valitsustevahelise kokkuleppena. Inflatsiooni arvesse võttes on uue eelarve maht võrreldav praeguse, 2014.–2020. aasta eelarve suurusega.

Uute ja kiireloomuliste prioriteetide elluviimiseks tuleb praeguseid rahastamismäärasid suurendada. Kui nüüd investeerida sellistesse valdkondadesse nagu teadusuuringud ja innovatsioon, noored, digitaalmajandus, piirihaldus, julgeolek ja kaitse, aitab see tulevikus tagada jõukust, jätkusuutlikkust ja julgeolekut.

Samal ajal on komisjon kriitiliselt uurinud, millistes valdkondades oleks võimalik kulusid kokku hoida ja tulemuslikkust parandada. Komisjon teeb ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamist mõõdukalt vähendada – mõlema puhul umbes 5% võrra –, et kajastada 27 liikmesriigiga liidu uut olukorda. Näiteks on ühtekuuluvuspoliitikal üha olulisem roll struktuurireformide ja rändajate pikaajalise integratsiooni toetamises.

Komisjoni sõnul peaks eelarve olema tänapäevane, lihtne ja paindlik. Selleks et toetusesaajate ja korraldusasutuste jaoks bürokraatiat veelgi vähendada, tuleb eeskirjad sidusamaks muuta ja tugineda ühtsele reeglistikule. Samuti tuleb kehtestada selgemad eesmärgid ja keskenduda rohkem tulemuslikkusele.

Uue eelarve struktuur on selgem ja paremini liidu prioriteetidega seostatud. Praegu on vahendid jaotatud liiga paljude programmide ja rahastamisvahendite vahel nii ELi eelarve piires kui ka väljaspool eelarvet. Seetõttu on komisjoni ettepanek vähendada programmide arvu rohkem kui kolmandiku võrra (praeguselt 58-lt 37-le).

Viimaste aastate probleemid, eeskätt 2015. aasta rände- ja pagulaskriis on selgelt näidanud, et paindlikkuse piirangud praeguses ELi eelarves ei ole lasknud liidul reageerida piisava kiiruse ja tulemuslikkusega. Komisjoni ettepanekuga nähakse seetõttu ette paindlikkuse suurendamine programmide sees ja vahel, kriisiohjamisvahendite tugevdamine ja uue „liidu reservi“ loomine, et tulla toime ettenägematute sündmustega ja reageerida hädaolukordadele sellistes valdkondades nagu julgeolek ja ränne.

Üks suuremaid uuendusi kavandatavas eelarves on ELi rahastamise tugevam sidumine õigusriigi toimimisega. Õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kehtestada uus mehhanism, et kaitsta ELi eelarvet finantsriskide eest, mis on seotud üldistunud puudustega õigusriigi toimimises liikmesriikides. Uued kavandatavad vahendid võimaldaksid liidul peatada, vähendada või piirata juurdepääsu ELi vahenditele viisil, mis on proportsionaalne õigusriigi toimimises esinevate puuduste laadi, raskusastme ja ulatusega.

Tugeva ja stabiilse majandus- ja rahaliidu tagamiseks on uues mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud kaks uut vahendit: uus reformide tugiprogramm, mille kogueelarve on 25 miljardit eurot ja mis pakub kõigile liikmesriikidele rahalist ja tehnilist abi oluliste reformide läbiviimiseks, ning Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend, mis aitab säilitada investeeringute taset suurte asümmeetriliste vapustuste korral. Vahend alustab ELi eelarvest antavate kompensatsioonilaenudega summas kuni 30 miljardit eurot, millele lisandub rahaline toetus liikmesriikidele intressikulude katteks.

Uued prioriteedid vajavad uusi investeeringuid. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku rahastada neid osaliselt värske rahaga (umbes 80% ulatuses) ning osaliselt kulude ümberpaigutamise ja säästude kaudu (umbes 20% ulatuses). Komisjon sõnul tuleb ajakohastada ja lihtsustada olemasolevat üldist rahastamise süsteemi (omavahendid) ning mitmekesistada eelarve tuluallikaid.

Täna esitatud kava kohaselt tuleks praeguseid käibemaksupõhiseid omavahendeid lihtsustada ja kehtestada uued omavahendid, mis on seotud ELi poliitiliste prioriteetidega. Kavandatud uute omavahendite hulka kuuluvad 20% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest; 3%-lise sissenõudmismäära kohaldamine uuele äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile (mis võetakse kasutusele pärast vajalike õigusaktide vastuvõtmist);  riiklikud osamaksed, mis arvutatakse igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse alusel (0,80 eurot/kg). Uued omavahendid moodustavad ligikaudu 12% ELi kogueelarvest.

Samuti teeb komisjon ettepaneku kaotada kõik tagasimaksed ja vähendada summat, mille liikmesriigid ELi eelarve jaoks tollimaksude (mis on üks omavahenditest) kogumisel endale jätavad, 20%-lt 10%-le.

Selleks et vältida mõnede liikmesriikide osamaksete märkimisväärset ja järsku suurenemist, teeb komisjon ettepaneku tagasimaksed kasutusest kõrvaldada järk-järgult viie aasta jooksul.

Tänastele ettepanekutele tuginedes esitab komisjon lähinädalatel üksikasjalikud ettepanekud tulevaste valdkondlike rahastamisprogrammide kohta (vt 1. lisa).

Otsuse ELi tulevase pikaajalise eelarve kohta peab tegema nõukogu ühehäälselt, olles saanud Euroopa Parlamendi nõusoleku. Ajastus on ülioluline. Läbirääkimised ELi praeguse pikaajalise eelarve üle võtsid liiga kaua. Selle tulemusena hilinesid tähtsad rahastamisprogrammid ja projektid, millel oli suur potentsiaal ergutada majanduse elavdamist, lükkusid edasi.

Seetõttu tuleks eelarveläbirääkimisi pidada esmaseks prioriteediks ning saavutada kokkulepe enne Euroopa Parlamendi valimisi ja Sibiu tippkohtumist 9. mail 2019.

Lisateave

Pressiteate täistekst

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400, 51 80 767

Sellel aastal toimub euroopa päeva tähistamine sariüritusena, mis läbib kogu Eestit. Võru võtab ürituse korraldamise teatepulga üle Türilt ja toob peo Võru kesklinnaparki 3. mail algusega kell 14.45. Päeva avab linnapea Anti Allas ja Euroopa Komisjoni esimees Keit Kasemets.

Euroopa päeval loob mõnusa sumina Uma Mekk esimene kevadlaat. Kohal on Võrumaa parimad kohalikud toidutootjad. Külastajatele pakub üllatavaid avastusi Vana-Võrumaa Vegan Pop-up kohvik.

Noortetelgis toimuvad põnevad arutelud Euroopa Liidu teemadel. Arutelusid veab eest teleekraanilt tuttav Urmas Vaino. Paneelides räägivad kaasa Võrumaa noored. Kõikidest debatte on võimalik jälgida otseülekande vahendusel Europe Directi Facebooki. Aruteludes on Võrumaa noortel võimalus kaasa rääkida Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Riigikantselei jälgib arutelusid ja kogub kõikide debattide arvamuste info kokku ning edastab need sisendiks Euroopa Liidu riigijuhtide sügiseseks tuleviku aruteluks.
Noortetelgis saab lisaks näha Kultuuripärandi aasta konkursi tööde näitust ja infot Euroopas õppimise kohta.

Võimalus on proovida Rahandusministeeriumi loodud lõbusat rattamängu, kus peab sõbraga koostööd tehes leidma üles piirkonna objektid, mille valmimist on toetanud ka Euroopa Liit.

Kultuuripärandi hõngu toob linnaplatsile Vastseliina noortebänd Kvint,et, põneva kavaga tulevad välja Võru Muusikakooli trummipoisid ja rahvatantsurühm Hopserid ning päeva jääb lõpetama ülipopulaarne rahvabändi saatest tuntud Nedsaja Küla Bänd.

Lisaks on veel viktoriin noortele ja tegevused väiksematele pereliikmetele lahedate auhindadega.

Üritus on kõigile tasuta. Teavet Euroopa päeva ürituste kohta üle Eesti leiab www.euroopapaev.ee

Lisainfo: Aigi Young, Europe Directi Võru teabekeskuse koordinaator, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“. 9. mai kell 19.00 linastub Itaalia koomiline draama “Kohvik nimega „Koht“”. Režissöör Paolo Genovese, osades: Valerio Mastandrea, Marco Giallini, Alessandro Borghi

Ristmikunurgal on kohvik nimega the place – kirjutatud küll väikeste tähtedega, aga see-eest punaselt. Ja selles kohvikus istub päevast päeva samas lauas sama mees, salapärane, habetunud ja hüpnootiline. See mees ei tee muud, kui pakub erinevatele inimestele sama asja: soovide täitmist. Aga loomulikult ei ole ta mingi kuldkalake, sest erinevalt kuldkaladest on tal paksult täis kirjutatud märkmik ja kalduvus lepinguid allkirjastada.

Pärast “Täiuslike võõraste” täiuslikku kassaedu paiskas Itaalia režissöör Paolo Genovese kinolinadele hämara draamakomöödia “Kohvik nimega ‘Koht'”. Film esilinastus

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Manuses sündmuse kuulutus.

Lisainfo: Aigi Young, Europe Directi Võru teabekeskuse koordinaator, tel 5309 0923, e-post aigi.young@vorumaa.ee

19. aprillil algusega kell 11.00 toimub Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomajas Võru maakonna noortele suunatud karjääripäev „Mina tean?!“

Õpilasi tuleb tervitama SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Õppimisvõimalusi tutvustavad erinevad kesk-, kõrg- ja ametikoolid. Oma kogemuslugudega inspireerivad noori „Rakett 69“ teadussaate finalist Gert Lees Tartust, Suurbritannias vahetusõpilasena õppinud Sandra Eowyn Karu Rõugest ja erinevate õpilasfirmade esindajad. Üritusel tutvustatakse nii Eestis kui välismaal vahetusõpilaseks ja vabatahtlikuks minemise võimalusi. Töötukassa abil vahendatakse noortele suveks tööle saamise võimalusi. Noored saavad osaleda Europassi CV koostamise töötubades, Töötukassa töötubades „Palk või raha“ ja „Tulevikku luuakse täna“ ning spaateeninduse töötubades, kus õpetatakse koduste vahenditega käsi hooldama. Ürituse tõmbab käima Helena Randlaht ansamblist Sibyl Vane.

Üritus kestab 3 tundi. Osalejate vahel loositakse auhindu!

Võru maakonna karjääripäeva korraldavad SA Võrumaa Arenduskeskus, Võru Noortekeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Kagu-Eesti Rajaleidja ja Eesti Töötukassa Võrumaa osakond. Üritust toetavad ja aitavad läbi viia Euroopa Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Europe Direct Võrumaa teabekeskus, SA Archimedes, Youth for Understanding Eesti esindus, eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ning Noorte Tugila.

Lisainfo: Tiia Allas, haridusspetsialist, tel 5348 4969, e-post tiia.allas@vorumaa.ee

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik.“

17. aprillil kell 19.00 linastub Ungari  romantiline draama “Ihust ja Hingest” (Teströl és lélekröl). Režissöör Ildikó Enyedi, osades: Géza MorcsányiAlexandra Borbély

Ebatavaline armastuslugu tavalises maailmas põhineb ärkveloleku ja magamise duaalsusel. Mis siis, kui sa kohtud reaalses maailmas kellegagi, kes on juba aastaid näinud sama und kui sina? Kaks üksildast tapamaja töötajat saavad kokku unenägudes, kuid ärkvel olles takerdub nende suhtlus introvertsuse ja kohmakuse taha. Ometi üritavad nad kummastavas keskkonnas teineteisega kontakti leida ja luua sidet, mis unenäomaailmas justkui iseenesest tekib. Kas on võimalik tuua pärismaailma killuke ihaldatud unelmat?

Traditsioonilise armastusfilmi klišeesid trotsiv linateos on üles ehitatud vastandustele: brutaalne tapamaja ja idülliline unenäomaastik, kriipivad argihelid ja kõrvu paitav muusika, igapäevarutiin ja seda raputavad seigad.

Film võitis 2017. aastal Berliini filmifestivalil parima filmi Kuldkaru. Peaosaline Alexandra Borbély tunnistati Euroopa Filmiakadeemia poolt parimaks Euroopa näitlejannaks. “Ihust ja hingest” oli ka arvatud parima võõrkeelse filmi Oscarite nominentide hulka.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Euroopa Komisjon avas täna WiFi4EU veebiportaali. Kõiki Euroopa omavalitsusüksusi kutsutakse registreeruma enne mai keskele kavandatud esimest projektikonkurssi, et saada võimalust kasutada ELi rahastust tasuta WiFi levialade rajamiseks.

Programm WiFi4EU pakub omavalitsusüksustele 15 000 euroseid vautšereid WiFi levialade loomiseks avalikus ruumis, sh raamatukogudes, muuseumides, avalikes parkides, väljakutel. Nagu kinnitas president Jean-Claude Juncker, on algatuse WiFi4EU eesmärk „varustada 2020. aastaks kõigi Euroopa külade ja linnade põhilised avaliku elu keskused tasuta traadita internetiühendusega.“ (veel …)

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik“.

28. märtsil kell 19.00 linastub Itaalia  komöödia “Naine ja Mees”. Režissöör Simone Godano, osades: Carmen Roberta Danza, Giulia Louise Steigerwalt.

Hiilgav neurokirurg Andrea ja tema ambitsioonikas saatejuhist naine Sofia avastavad end peale imepärast eksperimenti teineteise kehades, pöörates oma elud pahupidi.

Olles sunnitud elama oma abikaasa kingades ja kogema tema igapäevaelu, näevad Andrea ja Sofia oma suhet täiesti uues valguses. Koomiliste situatsioonide keskel seisavad nad silmitsi oma abieluprobleemidega ja suudavad viimaks taas armuda.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus vestlusõhtu koos suupistetega.

Kuulutame välja Euroscola konkursi gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuse õpilastele vanuses 16-19 eluaastat. Seekord on teemaks Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. Koguge ja jäädvustage lugu oma kodukoha kultuuripärandist, mida tahaksite teistega jagada ning osalege konkursil! Parimad klassid saavad võimaluse sõita sügisel 2018 Euroopa Parlamenti Strasbourgi ning osaleda Euroscola päeval. 

Tähtaeg pärandloo esitamiseks on 23. aprill 2018!

Päranditegijate konkursil osalemiseks tuleb esitada kogutud lugu jagamist võimaldavas vormis (video, fotod, laul, luuletus, esitlus vms) koduleheküljel www.parandiaasta.ee, laadides selle üles formaadis .docx, .pdf, .jpg, .mp4, või .waw. Teksti maksimaalseks pikkuseks on 5000 tähemärki, helifaili või video pikkus kuni 3 min.

Lugusid hinnatakse eelkõige loo kaasakiskuvuse, pärandobjekti loo mitmekülgse tutvustamise oskuse, jutustatud loo jagatavuse ja objektile uudse lähenemise poolest.

Parim meeskondlikult oma töö teinud klass Eesti gümnaasiumist või kutseõppeasutusest (noored vanuses 16-19 aastat) sõidab auhinnareisile Strasbourgi, Euroopa Parlamenti, et osaleda noorteprogammis Euroscola. Võidureis 20-24 õpilasele ja 2 õpetajale toimub sügisel 2018. Vaata lähemalt Euroscola programmi kohta: http://bit.ly/2I3T0gO

Lugude esitamise tähtaeg on 23. aprill, võitjad kuulutatakse välja 9. mail, Euroopa päeval Tallinna Vabaduse väljakul ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebis.

Päranditegijate konkurssi korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Pärandivaderite algatusega.

Lisainfo: Euroopa Parlament / Infobüroo Eestis, eptallinn@ep.europa.eu