22. novembril toimus Võru Kultuurimajas Kannel Mahetoimkond. Seekordsel kokkusaamisel arutati mahetoitlustuse hetkeseisu Võru maakonnas ja üldiseid mahetoorainet puudutavaid trende.

Mahetoitlustuse propageerimine Võru maakonnas algas 2018. aasta oktoobris Vunki Mano! Loometalgutel, mil sündis “Mahe ja muhe” idee, mis toona loometalgud võitis. Juhiseid otsiti Taanist ja Rootsist, mis on mahetoodete avalikesse asutustesse toomisega maailmas esirinnas, ja neilt ka õpiti. 2020. aastal sõlmisid Võru maakonna kohalikud omavalitsused, Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit mahekokkuleppe, mille strateegiline eesmärk on saavutada 2024. aastaks omavalitsuste haridusasutustes mahetooraine kasutamine pakutavas toidus vähemalt 20 protsendi ulatuses.

Lõuna- Eesti toiduvõrgustiku juhatuse liige Margo Mansberg nentis kohtumisel, et mahetoodang on endiselt nišikaup ning seetõttu võivad tava- ja mahetooraine hinnavahed erineda mitmekordselt. Haridusasutuste puhul on siiski täheldatud, et esimeses etapis (mahetooraine osakaal kuni 20 protsenti) kulud oluliselt ei suurene.

Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots lisas seejuures näite Taanist ja Rootsist, mis on mahetoodete kasutamisel avalikes asutustes maailmas esirinnas. Ka tema sõnul ei toonud sealne mahetoidule üleminek kaasa olulist kulude kasvu, sest lähenemine oli süsteemne ja terviklik. “Koostöös saame kulusid vähendada. Seetõttu ongi oluline, et võimalikult paljud haridusasutused panustaksid mahetoitlustuse arendamisesse,” ütles Toots, kutsudes Võru maakonna haridusasutusi üles oma toitlustust mahedamaks muutma.

Kohalolnud haridusasutuste esindajad tõdesid, et väärtushinnangutes ei ole mahetoitlustuse puhul küsimust ja selle positiivses mõjus ei kahelda, küll aga oodatakse terviklahendust. Hetkel on mahemärgis 22 Võru maakonna haridusasutusel.

Mahetooraine osakaalu suurendamiseks koolides ja lasteaedades on Maaeluministeerium loonud toetusmeetme, mille eesmärk on pakkuda tervislikku toitu ja parandada õpilaste toitumisharjumusi.

2022. aastal jagati toetusi summas 673500 eurot. Kokku taodeldi toetust kümnest maakonnast. Võru maakonna haridusasutused said kokku 31075 eurot. Rohkem saadi toetust vaid Tartu maakonnas. See näitab muuhulgas, et Võru maakonna haridusasutuste huvi mahetoidu jätkusuutlikumaks pakkumiseks on Eestis üks suurimaid.

Tervise Arengu Instituut on alustatud programmiga Seikluste Laegas, mis samuti toetab lasteaia ja algklasside lapsi tervislikemate harjumuste kujundamisele kaasa. Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suunajuhi Ülle Tillmanni sõnul annab ka mahetoidu propageerimine koolides tervislikumate harjumuste kujundamisesse olulise panuse.

Mahe ja muhe projekti eestvedaja Kaja Kesküla sõnul on mahetootmine on Eestis hoogustunud ja populaarsus kasvutendentsis. See muudab ka haridusasutustel mahetoitlustustuse ja mahetoodete kasutamise lihtsamaks. Kesküla sõnul valmistab endiselt raskusi maheda köögivilja ja sealiha kättesaadavus ning hind.

Kesküla arvab, et üks mahetoodete populariseerimise põhjustest on taimekaitsevahendite jäägid. “Näiteks Türgi päritolu viinamarjadel on 2019. aasta toiduainete seire käigus tuvastatud 24 taimekaitsevahendi jäägi, mille koosmõju tervisele ei ole teada,” ütles Kesküla.

Tulevikus tahaksid MTÜ Setomaa Liit ja Võrumaa Arenduskeskus lisaks haridusasutustele alustada ka mahetoidu osakaalu suurendamisega toitlustuses ka teistes avalikes asutustes lisaks koolidele ja lasteaedadele ning ka toitlustusettevõtetes.

 

Arenduskeskuse 2023. a eelarvest projekti- või tegevustoetuse taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 

Arenduskeskuse eelarvest toetatakse organisatsioone ja tegevusi, mis tugevdavad Võru maakonna arengut ja konkurentsivõimet kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. 

Taotlejaks võivad olla: 

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi. 

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega. 

Projekti minimaalne toetuse suurus on 1 000 eurot. 

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid 

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. detsembriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee. 

Täpsem info: Tiit Toots, Juhatuse liige, SA Võrumaa Arenduskeskus, 514 5985


 

Sündmuse- ja kultuurikorraldaja, noortejuht, vabaühenduse eestvedaja, haridusasutuse töötaja, turismiettevõtja TULE osale uuenduslikus koosloome arendusprogrammis!

Koosloome arendusprogrammi on oodatud osalema kultuurivaldkonna eestvedajad, noortevaldkonna- ja vabaühenduste eestvedajad, haridusasutuste töötajad, turismiettevõtjad nii avalik kui ka erasektori esindajad, kes vajavad uuenduslikke lähenemisi mitme osapoolega koostööprojektide disainimiseks ja juhtimiseks.

Koosloome arendusprogrammi saab osalema 6 meeskonda/ideed (ühe meeskonna suurus 4 kuni 6 inimest)

Koolitusprogramm koosneb ühest virtuaalsest ettevalmistavast koolitusest ja kahest füüsilistest töötoast.

Koolituspäevad on:  7. november (virtuaalne) ja 17.-18.november. 

Koolitusprogrammi jooksul saavad osalised teada:

Koolitusprogrammi tulemusena saavad osalised tööriistad, kuidas koostada mitme osapoolega arenduskavasid või projekte. Töötubades valmivad reaalsed arenduskavad või arendusprojektid.

Koolitus lähtub “learning by doing” metoodikast, kus praktika osakaal on vähemalt 75%. Eesmärgiks on pakkuda õppimiseks ja eksperimenteerimiseks turvalist ja loovat keskkonda, kus saab koolitaja juhendamisel õppida koosloome rakendamist.

Koosloome on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jõustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesmärk. Koosloome võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja sobib hästi arengu- ja tegevuskavade koostamiseks ning koostööprojektide kavandamiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate osaliste omavahelisest koostööst.

Koosloome eelised võrreldes tavalise protsessiga:

Uuringud väidavad, et 70% kõigist muudatustest ebaõnnestuvad, kuid kui osalised on kaasatud ja muudatuste protsessile pühendunud, siis muudatuste püsimise tõenäosus suureneb 30%.[1]

7.11 kell 12.00 – 15.30 toimuv moderaatorikoolitus on ettevalmistav koolitus, milles mitte osalemine otseselt ei takista järgmistel päevadel osalemist. Järgmised koolitused on kontaktsed (17.11 kell 9.00 – 17.00 ja 18.11 kell 9.00 – 15.30 ) need on sisuliselt seotud ja oluline on järjepidev osalemine.

Ootame osalema meeskondi (3-6 inimest meeskonnas) aga kui sul ei ole veel meeskonda aga soovid osaleda, siis registreeru ikka või võta ühendust.

KOOLITUSPROGRAMMI KAVA:

  1. Päev (virtuaalne): moderaatorite ettevalmistus

Teooria: koosloome teooria

Teooria: moderaatori roll ja ülesanded

Praktika: koosloome modereerimine

  1. Päev

Teooria: CO-CREATE mudel

Praktika: osapoolte kaardistamine

Praktika: ühise visiooni loomine

Praktika: takistuste kaardistamine

  1. Päev

Praktika: innovaatiliste lahenduste loomine takistuste ületamiseks

Praktika: lahenduste valik

Praktika: tegevuskavade koostamine

Koolituse viib läbi Eestis suurima kogemusega koosloomejuht ja disainmõtlemise ekspert Rasmus Pedanik.

Koolitusel õpetatava metoodika alusel on endale arenduskavad koostanud sellised organisatsioonid nagu: Vabamu, Eesti Instituut, Viimsi Vald, Viljandi Vald, Põhja-Pärnumaa Vald, Luunja Vald, Tartu Ülikool jt

REGISTREERI END OSALEMA SIIN  hiljemalt 4. november.

Koosloome arendusprogramm toetab Võru maakonna arengustrateegia ja „Loov Võru maakond tegevuskava“ elluviimist.

Laiem eesmärk on läbi koosloome programmi hoogustada Võru maakonna omavalitsuste koostööd kultuurivaldkonna sees ja valdkondade üleselt ning suurendada avaliku sektori, erinevate võrgustike, ettevõtjate ja kogukondade omavahelist koostööd.

Koosloome arendusprogrammis osalemine on TASUTA!

Koolitusprogrammi korraldab Võrumaa Omavalituste Liit ning toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER meetme 3 “Koostöö ja ühistegevuse arendamine” raames.

Koolitaja pikem tutvustus

Rasmus Pedanik, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor asutaja ja tegevjuht

Rasmusel on üle 15 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimased seitse aastat on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome arenguprogramme avalikule sektorile, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele. Rasmus on juhtinud üle 350 koosloome töötoa ja ligi 40 koosloome arendusprojekti. Rasmus on täiendanud ennast teenusedisaini ja koosloome metoodikate õppimisel Aalto, Helsinki, Gardiffi, Oxfordi ja Harvardi ülikoolide juures. Rasmusel on rahvusvaheline protsessijuhi (fassilitaatori) sertifikaat (IAF) ja avalikus sektoris koosloome juhtimise sertifikaat Harvardi ülikoolist. Rasmus lõpetab õpinguid Tartu Ülikoolis doktorantuuris, kus tema uurimistöö teemaks on koosloome metoodika arendamine. Lisaks õpetab Rasmus Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmõtlemist ja koosloomet. 2016. – 2017. aastal kuulus Rasmus Riigikantselei juures tegutsenud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma. Varasemalt on Rasmus töötanud Riigikontrollis ja Siseministeeriumis regionaalministri nõunikuna. Rasmus kuulub Riigikantselei avatud valitsemise ekspertrühma.

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab). Si-Lab on 2017. aasta asutatud sotsiaalne ettevõte eesmärgiga uurida, arendada ja rakendada koosloomet, disainmõtlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Si-Labi meeskonnal on Eestis suurim kogemus disainmõtlemisel põhinevate koosloome arenguprogrammide disainimisel ja elluviimisel. Si-Lab on ka ainuke organisatsioon Eestis, kelle peamiseks eesmärgiks on kooloome metoodika teaduslik arendamine. Metoodika arendamisel teeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Si-Lab on juhtinud tänaseks üle 400 koosloome töötoa ja viinud ellu 40 koosloome projekti. Meie programmides, töötubades, koolitustes ja projektides on osalenud üle 2000 inimese. Meie arenguprogrammidest ja projektidest on kirjutatud magistritöid ja teadusartikleid. Lõpujärgus on kaks doktoritööd.

Alates 2021. aastast on Si-Lab Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade ja koosloome arendamise suunal eesmärgiga töötada välja ja juurutada kaks horisontaalset koostöömudelit: 1) kohalikule omavalitsusele võrgustiku põhine kogukonna kaasamise ja arendamise mudel ning 2) sektorite ülene koostöömudel piirkondlike probleemide lahendamiseks.

Koosloome metoodika arendamisel lähtume me korraga maailma parimast praktikast kui kohalikest oludest olles edukalt Eestisse importinud ja siia kohandanud mitu erinevat koosloomelist probleemide lahendamise metoodikat, milles me omame ka sertifikaate: Action Learning (ILM), Technology of Participation (IAF), Oxford Scenario Planning, Creating Collaborative Solution (Harvard) jt.

Si-Labi klientideks ja koostööpartneriteks on peamiselt avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. Oleme teinud koostööd mh Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Haridus- ja Noorsooameti, Innotiimi, Tallinna Linnavalitsuse, Tartu Linnavalitsuse, Viimsi valla, Vabaühenduste Liidu, Vabamu jt. institutsioonide ja organisatsioonidega.

Lisainfo:
Kristi Vals, Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, tel 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

 

 

 

 

 

 

 

[1]  https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/changing-change-management

22. augustil kell 15.00 avatakse Rõuge rahvamajas fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“, mis kajastab Pärnumaa avaliku sektori töötajate Põhjala õppereisidelt kogutud muljeid ja kogemusi. Näitusel jäädvustatud õppereisid toimusid kuue projekti raames, mis said aastatel 2010-2021 toetust Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud avaliku halduse mobiilsusprogrammist.

Fotonäituse avamisel tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärke ja kasutustingimusi. Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest tutvustab oma kogemusi mobiilsuprogrammi kasutajana.


Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist toetuse taotlemine on sel aastal avatud 15. augustist 31. oktoobrini.


Näituse autori, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö spetsialisti Kersti Liiva  sõnul on projektide käigus uuritud nii planeerimist, ühistransporti, kaasavat haridust kui ka teisi valdkondi. Kokku on Põhjamaades kogemusi käinud saamas ja jagamas 44 Pärnumaa asutuste juhti ja spetsialisti.

„Vaatamata sellele, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei suuda need üksikud pildid siiski kõike kogetut edasi anda. Oluline on teada, et suurt osa sellest, mida on Põhjala parimatest praktikatest kuuldud, nähtud ja õpitud, on vastavalt võimalustele püütud Pärnumaal igapäevategevustes kasutusele võtta. Teatavasti kuuluvad Põhjala naabrid oma inimarengu näitajate poolest maailma tippriikide hulka. Seepärast on avaliku halduse mobiilsusprogramm olnud väga tänuväärne võimalus enesetäiendamiseks. On, kellelt õppida. Suur tänu!“ sõnas Kersti Liiva.

Fotonäitus kajastab järgmisi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kaasrahastusel ja Pärnumaa eestvedamisel korraldatud kogemuste vahetamise reise aastatest 2010 – 2016 (projektide korraldaja Pärnu Maavalitsus) ning 2019 ja 2021 (Pärnumaa Omavalitsuste Liit):

 

16.08-20.08.2010 “Regionaalareng- ja planeering: Põhjala äärealade kogemused”

Partnerid: Lääne-Islandi koostööpiirkond – Island (Samtök sveitarfélaga á Vesturlandi), Fääride omavalitsusliit – Fääri saared (Føroya Kommunufelag)

 

09.09-18.09.2012 “Kogemuste vahetus partneritega perifeersetelt aladelt“

Partnerid: Österbotteni/Pohjanmaa regiooni volikogu – Soome (Österbottens förbund/Pohjanmaan liito), Nordlandi maavolikogu– Norra (Nordland Fylkeskommune), Norbotteni läänivolikogu– Rootsi (Norbottens Läns Landsting), Oulu Ülikool – Soome (Oulun Yliopisto)

 

03.09-11.09.2014 2014 “Ühistransport ja kiired ühendused tagamaks kohalikku- ja regionaalarengut”

Partnerid:– Ahvenamaa läänivalitsus – Ahvenamaa (Ålands Landskapsregering), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

 

04.-09.09.2016 “Põhjala kogemused haldusreformist, ülesanded kohalikul ja regionaalsel tasandil”

Partnerid: Gotlandi kohalik omavalitsus – Gotland (Region Gotland), Maavolikogu Skåne, Malmö – Rootsi (Regional Council Skåne, Malmö), Oddsheredi kohalik omavalitsus – Taani (Oddshered kommune)

 

24.03-30.03.2019 “Kaasav haridus – Põhjala parimad praktikad”

Partnerid: Skúlastjóri kool – Fääri saared (Skúlastjóri | Skúlin á Fløtum), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

 

14.11-20.11.2021 “Sotsiaalvaldkond kui heaolu alus”

Partnerid: Islandi kohalike omavalitsuste liit – Island (Samband íslenskra sveitarfélaga), Alveri kohalik omavalitsus – Norra (Alver kommune)

Foto: Iris Haiba

Võru maakonna kliima – ja energiakava LÕPPSEMINAR


Neljapäev 25.08.2022 | 13:00 | Väimela Tsenter | Registreeru siin!


13.00 – 13.30 Kliima – ja energiakava tutvustus

13:30 – 14:15 „Põllumajanduse efektiivsema maakasutuse erinevad tahud“ Teemat sisustab ettevõtte eAgronom Eesti tegevjuht Kristjan Anderson

14:30 – 15:15 „Hoonete ja taristuobjektide energiatõhususe tõstmise võimalused lähitulevikus“
Teemat sisustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Regina Valt

15:30 – 17:00 Kliima – ja energiakava arutelu ja Rohekokkulepe

Täna, 27. juunil, toimus Võru Kandles Võru maakonna haridusasutuste maheuuringu tegevuskava seminar.

Tutvustati koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega valminud uuringu tulemusi ja tegevuskava tööversiooni, kuidas jõuda 20% mahetooraine kasutamiseni aastal 2024. Tuginedes uuringule ja senisele kogemusele koolides mahetoidu osakaalu suurendamisega Võru maakonna koolides, toimusid arutelud tegevuskava täiustamiseks.

Seminari viis läbi Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.

EL Sotsiaalfondi logo

Lisainfo:

Aivar Nigol, arendusnõunik

aivar.nigol@vorumaa.ee

tel. 5340 2563

maheuuringu-kohtuminemaheuuringu-kohtumine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

27.-28. mai toimus noorte kultuurikorralduse seminar Hüppelaud, Haanjamehe alus.

Kokku said oma vahel noored ja noortejuhid Tartumaalt ja Võru maakonnast.

Noori ja noortejuhte inspireerisid ja juhendasid kohapeal mentorid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv;                                            National Geographicu Eesti väljaande peatoimetaja ja Haani Loometare permees Erkki Peetsalu; pühapäeval liitus meiega Anu Rannu Viljandi Folgi tiimist.
Fookuses ikka kultuurteemad, kuidas leiavad noored tee kultuuritarbimise ja korraldamise juurde ning milliseid kultuurisündmuseid noored ootavad.
Laupäevase õhtu veetsime matkates koos matkajuht Alar Sikk´uga ja vallutasime Eesti kõige kõrgema künka.
Tulemuseks: 4 noorte poolt loodud sündmuse ideed, kuhu noored ISE tahaks kohale tulla ja ISE nende tegemistesse panustada.
Noortele suunatud kultuuri teemaline seminar toimus projekti “Loov Võru maakond” raames. Loe lähemalt:
https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/projektid/loov-voru-maakond/
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist, telefon 59129200

Täna, 27.mail, toimus Võru Kultuurimajas Kannel Võru maakonna arengustrateegia uuendamise II seminar. Seminari fookuses oli tulevik ehk kuidas muuta arengustrateegia eristuvamaks, kaasahaaravamaks ja paremini rakendatavaks. 

Kohal oli palju maakonna käekäigust huvi tundvaid inimesi ning aruteludes keskenduti konkreetsetele tulevikualgatustele ja tegevustele ning ootustele maakonnaüleseseks koostööks. Enne arutelude algust tegi inspireeriva sissejuhatuse Mari Kalkun, kes ütles, et sihtide seadmine, aja võtmine ja fookuse paika panek, et kuhu tahetakse ühiselt välja jõuda, on oluline. Ta lisas, et sealjuures võib aidata mõtete võro keelde tõlkimine, et jõuda kohe asja tuumani: “Tavaliselt võro keel ongi sellepärast õudsalt hää, et see ütleb asja tuuma õkva ärr.”

Antsla vallavanem Avo Kirsbaum ütles arengustrateegia uuendamist kommenteerides, et ainult kohaliku keele ja kultuuriga mujale õppima läinud noori tagasi ei meelita. Seetõttu peab ta oluliseks tuleviku sihiks kõrghariduse omandamise võimaluse toomist Võru maakonda.

Võhandu maratoni korraldaja ja kohalik spordielu korraldaja Hillar Irves ütles, et arengustrateegia uuendamisel peaks üheks eesmärgiks seadma spordi nähtavuse tõstmise ja liikumisharrastuste kättesaadavuse. “Peaks seda sporditrummi ikkagi kõvasti taguma, et see sport ja liikumine, mis toob inimestele tervise ja võtab perearstidelt koormust maha oleks nähtav,” ütles Irves.

Arengustrateegiaga seotud edasine töö jätkub teemarühmades valdkondlike aruteludega. Uuendatud strateegia jõuab volikogudesse heakskiitmiseks selle aasta sügisel.

Lisainfo Aivar Nigol aivar.nigol@vorumaa.ee, 5340 2563

17. mail toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Võru maakonna kliima- ja energiakava avalik seminar. Selle eesmärgiks oli anda ülevaade kliima- ja energiakava vajalikkusest ning üheskoos osalejatega analüüsida Võru maakonna tugevusi, nõrkusi ja võimalusi liikuda jätkusuutliku ja kliimaneutraalse maakonna poole.

Osalejaid oli kokku 17. Lisaks kohalikele osalejatele, andis omapoolse panuse seminaril Eestimaa Looduse Fond, kes andis ülevaate headest kaasamispraktikatest ning tehnikatest, kuidas kaasata laiemat avalikkust kaasa rääkima ja mõtlema kliimamuutusega seotud teemadel. Maakondlik kliima- ja energiakava valmib läbi tiheda koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja erinevate huvigruppidega.

Võru maakonna kliima- ja energiakava eesmärk on panustada riiklike eesmärkide saavutamisesse, võttes arvesse kohaliku tasandi eripärasid ja kliimariske. Kliima- ja energiakava aitab kohalikel omavalitsustel kliimamuutuste mõju leevendada, kuid samuti nende muutustega ka kohaneda. Juulis valmivasse kavasse seatakse tegevussuunised eelkõige kliimamuutustega kohanemiseks nii maakonna kui ka valdade tasemel, lähtudes valdade iseärasustest, vajadustest ja võimekusest.

Seminari raames korraldatud töötubade käigus andsid osalejad sisendi ja panuse kliima- ja energiakava valmimisse just Võru maakonna probleemsemate teemavaldkondade osas ning aitasid lähtuvalt Võru maakonna võimalustest prioritiseerida esmatähtsaid tegevusi ja meetmeid, saavutamaks kliimaneutraalsust.

Kliimamuutused on meie ilmastikuolude muutumise tulemus, mida põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõus. Selle tulemusena kogeme juba praegu äkilisemaid paduvihmu ja suviseid põuaperioode, mis tulevikus võivad muutuda üha sagedamaks. Samas peame valmistuma ka muutusteks, mille mõju meile täna silmnähtav ei ole –  nakkushaiguste levik, põhjavee kvaliteedi langus, võõrliikide sisseränne ja põllumajandussaaduste kvaliteedi langus. Aastaks 2030 on Eesti võtnud sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 70%, võrreldes aastaga 1990. Selle poole püüeldakse muuhulgas läbi taastuvenergia osakaalu suurendamise, energia tõhusama kasutamise, hoonefondi rekonstrueerimise ja energiajulgeoleku tagamise.

Täna, 20.mail, toimus Rõuge rahvamajas Võru maakonna arengustrateegia uuendamise esimene seminar. 

Seminari fookuses oli praeguse arengustrateegia seire ja tagasiside. Tehti ülevaade arengustrateegia senisest rakendamisest ja arutleti, milliseid muutusi ning täiendusi uuendamise käigus tuleks teha. 

“Strateegia on osapooli kokkusiduv dokument ja oluline suunanäitaja maakonnas edasistel aastatel,” selgitas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Ta lisas, et oluline on iga inimese mõtted ja panus: “Sedasi saame tagada, et dokument leiab kasutust. Kutsume inimesi kaasa mõtlema kogu protsessi käigus – nii praegu kui ka sügisel, mil uuendatud strateegia avalikustatakse.“

Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu liige Vello Saar ütles, et arengustrateegia uuendamisel on oluline märksõna “inimesed”: “Kui ei ole inimesi, ei ole ka muid osiseid võimalik üles ehitada ja väärtusi edasi anda.” Positiivse aspektina tõi ta välja, et paljude Võru maakonna omavalitsuste seis on paljulubav, mis näitab, et seni on tehtud midagi õigesti.

Järgmine arengustrateegia uuendamise seminar toimub 27.mail kell 13-16 Võru kultuurimajas Kannel. Teises seminaris käsitletakse tuleviku suundasid.

 

10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.

Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!

Koostöökokkuleppega liitusid:

  1. Baltic Innovation Agency
  2. EASi ja KredExi ühendasutus
  3. Estonian Business School
  4. Heateo Sihtasutus
  5. Keskkonnaministeerium
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus
  7. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  8. Maaeluministeerium
  9. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
  10. Põhjala tehas
  11. SEB Pank
  12. Siseministeerium
  13. Sotsiaalministeerium
  14. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  15. Tallinna linn
  16. Tallinna Tehnikaülikool
  17. Tallinna Ülikool
  18. Tartu linn
  19. Tartu Ülikool
  20. Vabaühenduste Liit
  21. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
  22. VIVITA
  23. Võrumaa Arenduskeskus

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe

10. mail leiab Tallinnas, Põhjala tehases aset sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäev. Pidulikul koostöökokkuleppe tseremoonial näitavad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise koostöösoovi nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.

„Kuigi Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tööd ligi 1800 inimesele ja teenivad umbes 45 miljonit eurot ettevõtlustulu aastas, on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon meil täna veel lapsekingades. Teiste riikide edusammude põhjal on alust pingutada, et viia valdkonnad pealavale,“ ütles siseminister Kristian Jaani, kes vastutab Eestis ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalse ettevõtluse valdkondade eest. Jaani sõnul näitab Siseministeerium koostöökokkuleppega liitudes, et näeb valdkondades suurt tulevikku.

Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.

Koostöökokkuleppega on liitunud erinevad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  1. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  2. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  3. Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  4. Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikme Erkki Kubberi sõnul on visioonid suured. “Tahame oma tegevustega arendada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi, et meil oleks võimekas sektor vähemalt 1000 sotsiaalse ettevõttega. Teha nii, et sotsiaalne ettevõtlus oleks normaalsus, mitte nišš. Just koostöös suudame seda teha,” kirjeldas ta eesmärke.

10. mail toimuval sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval astuvad üles valdkonna eestvedajad. Üritusel esinevad inspireerivad sotsiaalsed ettevõtted ja tehakse kokkuvõtteid viimased poolteist aastat kestnud SoFiMa projekti (“Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis”) tulemustest. Samuti antakse ülevaade Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomisest ning järgneva aasta jooksul toimuvatest arengutest.

Organisatsioonid, kes allkirjastavad koostöökokkuleppe:
1. Baltic Innovation Agency
2. EASi ja KredExi ühendasutus
3. Estonian Business School
4. Heateo Sihtasutus
5. Keskkonnaministeerium
6. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
7. Maaeluministeerium
8. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
9. Põhjala tehas
10. SEB Pank
11. Siseministeerium
12. Sotsiaalministeerium
13. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
14. Tallinna linn
15. Tallinna Tehnikaülikool
16. Tallinna Ülikool
17. Tartu linn
18. Tartu Ülikool
19. Vabaühenduste Liit
20. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
21. VIVITA
22. Võrumaa Arenduskeskus

Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad ühiskondliku eesmärgiga, panustades otseselt inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna parendamisse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad innovaatilisi lahendusi ning aina enam tekib juurde ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme lahendavaid iduettevõtteid. Valdkonna arenguid toimub jõudsalt ka Euroopas. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Sündmus korraldatakse “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (SoFiMa)” projekti raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).

Foto: Veebruaris 2022 toimunud mõjuinvestorite ümarlaud.

 1. märtsil toimus Luhamaa uues külamajas projekti “Loov Võru maakond” raames – III koolituspäev “Muudatuste-, inimeste- ja protsesside juhtimine”
Koolituse slaidid:  220301 Loov Võru maakond koolitus 3
Loe lähemalt projekti tegevuste kohta: SIIT
Projektitegevusi toetab: Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond, Riigi Tugiteenuste Keskus

Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid ettevõtlikud ja ettevõtted jätkusuutlikud. Kas ka sina usud, et läbimõeldud ja hästi korraldatud projektid aitavad jõuda lähemale seatud eesmärkidele? Kui jah, siis võta meiega ühendust, sest Võrumaa Arenduskeskusesse on oodatud

PROJEKTIJUHT,

kes kavandab ja juhib projekte, mis aitavad maakonna ettevõtetel veelgi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuulikumaks areneda.

Oled oodatud, kui tunned projektide kavandamise, elluviimise ja aruandluse põhimõtteid, vead rõõmuga eest ja lööd kaasa ürituste korraldamises, tunned end hästi nii omade kui võõrastega suheldes, jälgid ja oskad analüüsida infot, sõna rohepööre tekitab sinus soovi midagi uut korda saata. Oled omandanud kõrghariduse ja sul on valdkondlik töökogemus.

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur.

Küsimuste korral võta ühendust arenduskeskuse ettevõtluse suunajuhi Kaido Paluga: kaido.palu@vorumaa.ee, 5855  0202.

Kandideeri kuni 28. märtsini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV ja motiveeritud sooviavaldus.

Maaülikool, Tehnopol, Taltech Mektory ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu kutsuvad ettevõtteid ja ettevõtluse tugiorganisatsioone kaasa lööma biomajanduse innovatsiooni võrgustikus, kus tutvustame mitmeid ärimudeleid Läänemere piirkonnast, korraldame kohtumisi ja õppereise Baltikumis ja Põhjamaades.

Loodava võrgustiku eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja huviorganisatsioonidele tuge uute teadmiste hankimisel, kontaktide loomisel ning turu tundma õppimisel.

Esimene kohtumine toimub neljapäeval, 17. veebruaril kell 10-13 Tallinnas, teadus- ja ärilinnakus Tehnopol. Üritust saab jälgida ka ülekande vahendusel.

Registreerumine ja täiendav info

Neljapäeval, 3. veebruaril kulmineerusid Tartu Ülikooli Delta keskuses kuus kuud kestnud SoFiMa projekti inkubatsiooniprogrammid. Mõlema inkubatsiooniprogrammi kolm parimat meeskonda tulid kokku, et astuda lavale ja esitleda oma ideid investorite ja sotsiaalse ettevõtluse kogukonna esindajatest koosnevale žüriile.

Pitchimise järel valis žürii välja võitjad: 

Palju õnne kõigile võitjatele! Jõudu ja jaksu kõigile inkubatsiooniprogrammides osalenud meeskondadele oma sotsiaalsete ettevõtete arendamisel!  

Inkubatsiooniperiood  

SoFiMa projekti raames toimus paralleelselt kaks inkubatsiooniprogrammi. Septembris alustas TLÜ Social Entrepreneurship Incubator, kus osales seitse tiimi Eestist ja välismaalt. Virtuaalse inkubatsiooniprogrammi raames arendati sotsiaalse ettevõtluse ideid erinevates töötubades ning koostöös mentoritega. Paralleelselt alustasid kümme meeskonda oma teekonda Võrumaa sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, mis oli ennekõike suunatud kohaliku kogukonna murede lahendamisele. Võru inkubatsiooniprogrammis aitasid oma ala eksperdid arendada loodava lahenduse sisu, kohandada finantsmudelit, hinnata idee laiemat mõju, jmt. Inkubatsiooniprogrammiga liitudes olid meeskondade ideed erineva küpsusastmega, kuid kõik astusid edasi jõulisi samme oma idee edasi arendamisel.  

Viimane pingutus 

Mõlemas inkubatsiooniprogrammis valiti välja kolm parimat meeskonda, kes kvalifitseerusid Demo Dayle: 

Need meeskonnad said demopäevale eelnenud nädalatel täiendavaid juhiseid oma idee veenvaks esitlemiseks. Demopäeva hommik algas meeskondadele tegusalt – nad pidi tegema esimese prooviesitlemise koolitajale Aleksander Tõnnissonile (Cocoon Ventures). Aleksander jagas meeskondadele veel viimaseid näpunäiteid ja soovitusi esitluste kohendamiseks. 

Investorite ümarlaud  

Samal ajal kui meeskonnad said viimaseid näpunäiteid, toimus paralleelselt põnev arutelu mõjuinvesteeringute teemal. SoFiMa projekti üheks oluliseks osaks on kokku tuua valdkonna olulisi osapooli, sealhulgas investoreid ja sotsiaalseid ettevõtteid ning mõjuorganisatsioone. Just seda rolli täitis ka ümarlaud. Ümarlaual tutvustasid projekti liikmed peagi valmivate analüüside esmaseid tulemusi, väliseksperdid pidasid inspireerivaid kõnesid ning toimus avatud arutelu mõjuinvesteeringute tulevikust Eestis.  

EVPA analüütik Gianluca Gaggiotti andis ülevaate mõjuinvesteeringute trendidest Euroopas. EVPA ehk European Venture Philanthropy Association on üks peamisi võrgustikke, mis regulaarselt analüüsib ja kaardistab sotsiaalsele mõjudele keskenduvaid investeerimisfonde Euroopas. Inpulse tegevjuht Bruno Dunkel tutvustas Belgias asuva mõjuinvesteeringute investeerimisfondi Inpulse toimeloogikat ja nende üle-Euroopalist Helenos investeerimisfondi.  

Ümarlaua arutelul paigutati Eestis tegutsevaid fonde mõjuinvesteeringute spektrile. Leiti, et Eesti mõjuinvesteeringute turg on hetkel veel vähe arenenud, kuigi investorite poolt on näha kasvavat huvi. 

Demo Day – inkubatsiooniprogrammide lõpuüritus 

Pealelõunal tulid koolitusel ja ümarlaual osalenud osapooled kokku ning käes oli hetk, mida paljud olid oodanud. Igal meeskonnal oli aega 3 minutit oma sotsiaalse ettevõtte idee pitchimiseks. Seejärel tuli 7 minuti jooksul vastata žürii küsimustele. Žüriisse kuulusid Erkki Kubber (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Evelin Allas (SEB pank), Jorma Laiapea (Limitless Impact Investments), Rene Tõnnisson (Baltic Innovation Agency) ja Pirkko Valge (Heateo Sihtasutus).  

Järgmised sammud 

SoFiMa projekt jätkab oma tegevusi 2022. kevadel. Ees on veel mitmed olulised üritused ministeeriumite ametnike, kohaliku tasandi poliitikakujundajatega ja pangandussektoriga. Samuti avaldatakse SoFiMa projekti raames läbiviidud uuringud.  

SoFiMa projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi. 

Projekti rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI). Artikli sisu ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid. 

 

Projekti „Loov Võru maakond“ raames on valminud veebiuuring, mida väga palume, et täidaksite ja jagaksite infot enda majas, piirkonnas, asutustega, organisatsioonidega jne, kes kultuurikorraldusega Võru maakonnas kokku puutuvad.

Projekti „Loov Võru maakond“ eesmärk on tähtsustada kultuuri rolli Võru maakonna arengus, parandada maakonnaülest koostööd, toetada kultuurivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste ning pakkuda kõikidele inimestele mitmekülgsemaid võimalusi kultuuri tegemiseks ja kultuurist osasaamiseks.

Veebiuuringus on palutud osalema kõik kultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed Võru maakonnast ning teiste valdkondade esindajad, kes kultuurikorraldusega kokku puutuvad, sealhulgas:

Uuring on anonüümne ning keskendub peamiste tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisele ning uute ideede kogumisele. Uuringuga ei koguta isikuandmeid. Uuringule vastamine võtab ligikaudu 15-20 minutit. Aitäh!

Link on uuringule on siin: https://my.forms.app/form/61d6c3c0217e287cb47c7f4b

Küsimustele vastamise tähtaeg on 31. jaanuar.

Kontakt: Ragnar Siil (Creativity Lab, ragnar.siil@creativitylab.ee) ja Kristi Vals (Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, telefon: +372  59 129 200 kristi.vals@vorumaa.ee)

Suur tänu, et olete valmis panustama “Loov Võru maakond” tegevuskava koostamisse!

Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/projektid/loov-voru-maakond/

 

 

 

 

 

 

Eile, 11.01 toimus projekti “Loov Võru maakond” Visioonipäev, Vastseliina Rahvamajas.
Visioonipäeval arutleti üheskoos, millised on hetkel kultuurivaldkonna trendid, tugevused ja väljakutsed meie maakonnas ning millist kultuurielu ja kultuurikorraldust meie maakonnas soovime.
Arutelu modereerisid: Ragnar Siil, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
Järgmine kohtumine toimub 21. jaanuaril Tsooru Rahvamajas.
Projekti toimumist toetab: Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Sotsiaalfond

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

Fotod: Birgit Pettai

SA Võrumaa Arenduskeskus ootab 1. veebruariks taotlusi maakonna kõrgeimate autasude, vapi- ja teenetemärkide omistamiseks.

Võru maakonna vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Võru maakonna teenetemärgiga tunnustatakse kodanikke, kes on silma paistnud maakonna jaoks olulise saavutusega.

Vapi- ja teenetemärkide andmise taotlusi võivad esitada maakonna omavalitsused, volikogud, juriidilised isikud, liidud, ühingud, seltsid, klubid ja eraisikud.

Tänavused teenetemärkide kavalerid kuulutatakse välja Võrumaa Arenduskeskuse korraldataval Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel toimuval pidulikul kontsert–aktusel 22. veebruaril Võru Kandles.

Taotlusi oodatakse hiljemalt 1. veebruariks 2022.

Taotluse vormid ja lisainfo.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused saata märksõnaga „Teenetemärgid“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

29.12.2021 toimus Võrumaa Arenduskeskuse ja Setomaa Liidu poolt korraldatud tänuüritus MAHETOIDU KOKKULEPPEGA liitunud koolide kokkadele.

Rõõm on tõdeda, et mahetoidu kokkuleppega on liitunud Võru maakonnast 10 kooli, kelle menüüdest vähemalt 20% moodustab mahetoit.

Tänuüritusel andis Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots üle tänukirja Kaja Keskülale pikaaegse töö eest mahetoidu propageerimisel Võru maakonnas.

Foto: Inge Vill

Koolijuhid ja koolide kokad on oodatud kaasa lööma mahetoidu seminaril 25. oktoobril Rõuge ja Varstu koolis.

 Üritus algab kell 14.00 Rõuge Põhikoolis ja jätkub Varstu koolis.

Päevakava:
14:00 Mahetoorainest tervituskohv ja suupisted
14:15- 15:00 Rõuge Põhikooli kogemused

Võru maakonna 10 kooli kogemused mahetoiduga aslustamisel– Setomaa Liit MTÜ projektijuht Kaja Kesküla

Mida tähendab mahetoitlustus? Mahetoitlustuse ökomärgiga tarbija teavitamise, sh toitlustamise ökomärgi kasutamise nõuded- Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Janne Jõesaar

15:30- 15:45 Varstu koolis värskenduspaus
15:45- 16:15 Varstu kooli kogemused
16:15- 17:00 Arutelu ja kokkuvõtted teemal Miks mahe? modereerib Setomaa Liit MTÜ juhatuse liige Margus Timmo

Registreerumine kuni 22.okt lingilt
https://forms.gle/4DN9W1FMoFwvVFsQ9

Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja SA Võrumaa Arenduskeskus annavad teada, et Setomaa programmi 2022. a eeltaotlusvoor on avatud 13.10-22.11.2021.

Programmi eesmärk on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtluskeskkonda ja inimkapitali ning piirkonna turundust ja rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.

Programmi raames saavad toetust taotleda Setomaa vald ning programmi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused. 

Toetuse minimaalne suurus on 3200 eurot ja maksimaalne suurus 32 000 eurot. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest.

Programmdokument on kinnitatud riigihalduse ministri 27.02.2020 määrusega nr 8 “Setomaa programm”. 

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt aadressil kaire.trumm@vorumaa.ee perioodil 13.10-22.11.2021. 

Programmdokument, eeltaotluse vorm ja muu info on leitav

Täpsemat informatsiooni eeltaotluse esitamise kohta saab Kaire Trummilt, tel 5341 0766, e-post kaire.trumm@vorumaa.ee.

8. oktoobril 2021 toimub Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuses TSENTER seminar „Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele“. Seminaril saavad sõna ja paneelis arutlevad Keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Looduse Fondi ja ettevõtjate esindajad.

Euroopa on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on saavutada 1990. aastaga võrreldes 55%-line kasvuhoonegaaside vähenemine 2030. aastaks.

Kliimapaketi ettepanekud mõjutavad oluliselt ka puidu- ja metsandussektorit. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks Euroopa Liit seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ning säilitatakse elurikkust. Samuti esitatakse selles kavas kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Euroopa Komisjoni ettepanekute arutelus on oluline kõikide osapoolte kaasamine – kohalikust omavalitsusest mittetulundusühingute, metsaomanike ning ettevõtjateni. Metsandussektoriga tihedalt seotud puidu- ja mööblivaldkonna ettevõtted annavad Võrumaal tööd 22%-le kogu töötajate arvust maakonnas, Valgamaal 18%-le, Põlvamaal 12%-le, mistõttu on toimuv arutelu Kagu-Eestis eriti oluline.

Seminaril esinevad Marku Lamp Keskkonnaministeeriumist, Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust, Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist, Kaspar Põder Single Earth’ist ja Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti esindusest. Soomepoolset ettevõtja kogemust jagab Sanna Kontinen UPM Plywoodist.

Seminari modereerib Mirjam Mõttus.

Ettevõtlusnädalal toimuva seminari korraldavad SA Võrumaa Arenduskeskus, Europe Direct Lõuna-Eesti Võru, Võrumaa KHK kompetentsikeskus TSENTER, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Soome Suursaatkond Eestis.

8. oktoobril kl 14 – 17 toimuvat seminari saab jälgida ka veebis. Osalemislink saadetakse kõigile registreerunutele. Täpsem info ja registreerimine: Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele – TSENTER

Lisainfo:
Aigi Young
SA Võrumaa Arenduskeskus
Europe Direct Lõuna-Eesti Võru
tel 5309 0923

Hille Lillemägi
VKHK kompetentsikeskus TSENTER
hille@tsenter.ee
tel 5302 5373

Neljapäeval, 23. septembril kogunes veebikeskkonda Teams pea 250 inimest, kellele läheb korda laste tervislik koolitoit. Osales nii õpetajaid, koolijuhte, lapsevanemaid kui ka õpilasi. Huvi oli suur üle Eesti.

Konverentsil selgitas toitumisnõustaja Reelika Õigemeel lahti kümme olulisemat põhimõtet, millest tuleks oma igapäeva toidulaua planeerimisel lähtuda, et püsida tervena, optimeerida kehakaalu ja toetada oma vaimset tervist. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann rääkis mahetoidust, selle kasulikkusest meie tervisele ja eelkõige, miks on see oluline kasvavale organismile ehk meie lastele. Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik tõi oma ettekandes välja intensiivpõllumajanduse mõju meie tervisele, toidule ja kestlikule toidutootmisele. TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav andis ülevaate laste kehakaalust, kui palju süüakse puu- ja köögivilja, palju maiustusi ja palju liigutakse.

Lisaks said osalejad valida kaks meelepärast teematuba. Esimest teematuba viis läbi Võru linna haridusnõunik Anita Kikas, kus tutvustas hangete koostamist Võru linna näitel. Teist teematuba vedas eest Meremäe kooli õpetaja Sigre Anderson, kes jagas oma kogemusi kooli kasvuhoone ja peenrakastide tegemisest ning sellest, kuidas lõimida aine- ja ringitunnid kooliaia ning unistusega mahedast koolitoidust. Kolmandas teematoas näitas tippkokk Angelica Udeküll nippe kuidas muuta vanu klassikalisi retsepte tervislikumaks ja huvitavamaks. Toitumisnõustaja Reelika õigemeel kirjeldas neljandas teematoas erinevaid võtteid ja võimalusi laste toitumisharjumuste kujundamiseks. Samuti tõi näiteid tegevustest ja käitumismustritest, mida sageli kahjuks kasutatakse ning mis hoopis pärsivad õigete söömisharjumuste kujunemist lapse- ja noorukieas.

Tervisliku toidu konverents toetab Võru maakonna kokkulepet kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses. Samuti tegeleb see Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu ülevaatest 2018 välja tulnud murekohaga, et Võru maakonnas on 16-74-aastaste inimeste hulgas ülekaalulisi või rasvunuid kokku 61,5% (Eesti üks halvim näitaja) ning uuest 2019. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringust, mille kohaselt oli 30% lastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud poiste seas, väiksemates asulates ning suurenes koos vanusega. Seetõttu on meie maakonnas mahetoidule ja tervislikule toidule tähelepanu pööramini eriti tähtis.

Tervema Võru maakonna nimel!

Võrumaa Arenduskeskus nõukogu muutis Arenduskeskuse eelarvest toetuse eraldamise korda. Taotlejate jaoks on olulisemateks muudatusteks minimaalne taotletava toetuse summa 1000 eurot ja toetuse taotlemise tähtaeg 1. detsember senise 1. oktoobri asemel. Lisaks on korda täiendatud tegevustoetuse tingimustega. Täpsustatud on aruande esitamise ja menetlemise punkte. Tegevustoetuse saajal tuleb kord aastas anda nõukogule ülevaade  oma tegevusest ja toetuse kasutamisest.

Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/arendus/toetamine-eelarvest/

9. juunil anti Stenbocki majas pidulikul vastuvõtul kaheksandat korda välja regionaalarengu auhinnad. Selle aasta konkursil on väljapaistvate tegevustena aukohal kaug- ja koostöövõimalused, ruumiloome, pikaaegne ettevõtlus ja töökohtade pakkumine ning külaelu keskuse – poe – taasavamine.

„Kõigil tänastel auhinna saajatel on palju ühist – oskus mõelda kastist väljas, julgus võtta initsiatiiv ning võime sütitada oma sisemise põlemisega kogukondi kaasa tulema,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Teie ideede ja töö tulemusel on sündinud ettevõtmised, mis tugevdavad kohalikku majandust ja eluolu ning olete näidanud, et kui on tahtmist ja ettevõtlikkust, siis on kõik võimalik.“

„Inimesed, kel on indu ja tahtmist kodukohas tegutseda ning teha seda nii, et ettevõetust kogukonnale ja piirkonnale kasu tõuseb, on Eesti jätkusuutliku regionaalarengu tegelikud kangelased,“ rõhutas riigihalduse minister Jaak Aab. „Esitatud ankeetide arvust ja sisust näeb, et meil leidub uskumatult palju tublisid ning ettevõtlikke inimesi, tänu kellele on Eestimaal ellu kutsutud palju edasiviivaid algatusi.“

Konkursile laekus kokku 27 taotlust (25 kandidaati), mille hulgast valiti välja viis silmapaistvamat algatust. 2021. aasta regionaalauhinna saajad:

Auhinnasaajaid tunnustatakse Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga. Vaata ürituse fotosid.

Märtsis välja kuulutatud konkursile sai esitada isikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, kes on 2020. aastal silma paistnud regionaalarengut toetava ettevõtmise või teoga. Auhind antakse väljapaistva tegevuse eest, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus (on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid) või mis on muul moel oluliselt aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele. Samuti võib regionaalmaasika pälvida tegevuse eest, millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Eelmisel aastal pälvisid auhinna robootikatarkvara erakõrgkool Cleveroni Akadeemia, Ida-Virumaa üks suuremaid tööandjaid Fortaco Estonia OÜ, külaelu propageerija Vidrike külamaja Otepääl, Hiiumaa kultuurielu eestvedaja Margit Kääramees ning kohaliku toidu ja käsitöö turundamise edendaja Mulgi Väiketootjate Liit.

Iga-aastast konkurssi korraldab rahandusministeerium.

Foto Stenbocki maja. Peaminister Kaja Kallas, Kuplandi projektijuht Lisanna Elm, Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba, regionaalhalduse minister Jaak Aab.

1. juunil toimunud veebiseminaril „Kohalik mahetoit Võru maakonna haridusasutustesse“, tutvustati toimivaid häid näiteid mahetoidu kasutamisest, samuti tutvustati edasisi plaane. Võru maakonnas minnakse hoogsalt edasi kokkuleppe 20% mahetoitu lasteasutustes aastaks 2024 elluviimisega. Seminari korraldasid Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus projekti „Võru maakonna mahekokkuleppe täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“ raames. Tegevuste elluviimisel on kaasatud Mahepõllumajanduse Koostöökogu, toetab Euroopa Liit. 

Maaelumister Urmas Kruuse tunnustas avasõnas Võru maakonna organisatsioonide kohalikku initsiatiivi ja ettevõtlikkust ning tõdes, et siinne lasteasutustesse mahetoidu sisseviimise kogemus annab võimaluse sellest õppida ning planeerida ja disainida riigi tasemel tegevusi. Maaeluministeeriumis on uuendamisel mahemajanduse tervikprogramm, mille kaudu on kavas välja töötada lasteasutuste toitlustamise edendamiseks vajalikke tegevusi ja püütakse ka leida vahendeid teatud tegevuste toetamiseks üleriigiliselt. „Me võiksime koostöös pingutada selle nimel, et mahetoit jõuaks laste toidulauale ja laiemalt ka toitlustusasutustesse. Maaeluministeerium tahab olla avatud koostööpartner, kaasata Haridus- ja teadusministeeriumi ning panna seljad kokku selleks, et teha üheskoos midagi väga olulist,“ lisas Kruuse.

„Eelkõige tulekski mõelda sellele, kuidas me Eestis varustame oma inimesed ära kohaliku toiduga,“ rääkis mahetoidu algatuse eestvedaja ja ka ise mahetootja Setomaalt, Margus Timmo. Tema sõnul põhineb jätkusuutlikkus kolmel olulisel aspektil – tervislik toit, kohalik ettevõtlus ja puhas loodus. Nii palju kui võimalik, tuleks hankida tooraine oma piirkonnast. „Setomaa vallas on juba peaaegu pool põllumajandusmaast mahe, seega potentsiaali on. Samas näitas taustauuring, et nt köögivilja puhul saaks Võru maakonnast vaid poole maheköögivilja vajadusest. Võru maakonna algatus saaks aga olla eeskujuks ka teistele. Loodame ministeeriumipoolsele toetusele, et selline pilootpiirkond saaks tekkida ja ka teistele kogemust pakkuda.“

Tiit Toots Võrumaa Arenduskeskusest tegi tagasivaate, kuidas 2018. a Vunki mano! loometalgutel sündis talgute peapreemia võitnud idee „Mahe ja muhe“ ning plaan luua maheda koolitoidu võrgustik, mis katab kõik Võru maakonna koolid ja lasteaiad. Mitmete projektide toel ning Taani ja Rootsi kogemustest õppides hakkasid mõtted liikuma, kuidas haridusasutustesse rohkem mahetoitu tuua. 18.09.2020 sõlmiti Võru maakonna hea tahte kokkulepe mahetoidu laialdasemaks kasutuselevõtuks strateegilise eesmärgiga saavutada aastaks 2024. aastaks omavalitsuste haridusasutustes mahetooraine kasutamine pakutavas toidus vähemalt 20%-ni. Sellele tegevusele antakse nüüd Vunki mano! mitmete algatuste ja

projektide kaudu.

Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld inspireeris looga kooliaiast. Koolil on 30 aastat kogemust köögivilja kasvatamisel oma köögi tarbeks. Suurem osa juurikatest kasvatataksegi ise, väga harva on vaja olnud juurde osta. Aeda harivad kooli kokad ja köögitöölised, kes on seetõttu 12 kuud kooli palgal. Ka teised kooli töötajad, sh direktor ise, käivad põllul abiks ja valmistavad hoidiseid – see on ühine ja ühendav tegevus, mida tehakse rõõmuga. „Parim innustamine on kiitus ja isiklik eeskuju,“ ütles Martinfeld. Sellest kevadest rentis kool mahepõllu ja nüüd tuleb kooli omakasvatatud maheköögivili. Mahedana ostetakse juurde veel kartulit, mustsõstramahla, täisterahelbeid, sügisest ka piima ja mune. Koolis on ruum, mida kutsutakse taimelaboriks – seal toimub istutamine, ümberistutamine ja oma käe saavad mullaseks teha ka lapsed.

Seminaril said sõna veel:

Fotod: Võrumaa Arenduskeskus

EL Sotsiaalfondi logo

Lisainfo:
Aivar Nigol
SA Võrumaa Arenduskeskus
aivar.nigol@vorumaa.ee
5340 2563

Elen Peetsmann
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
5304 4003

Täna avati innovatiivne KYLAS teenusevahendamise platvorm, mille kaudu saab osta ja müüa Lõuna-Eesti elamusi. Idee autorid on kaks nutikat naist, kelle eesmärk on pakkuda huvilistele ehtsaid kogemusi ja võimaluse “kogeda kohalikku”. 

“Kohtu kohalikuga ja maale vanaema juurde laadsed teenused on turismisektori üks kiiremini tõusvaid trende ja kindlasti on pandeemia seda omajagu soodustanud. Inimesed otsivad erilisi kogemusi ja soovivad nautida maaelu võlusid,” tutvustas KYLAS idee projektijuht Kadri Moppel.

Algatuse teine eestvedaja Aigi Young täiendab: “Üksteiselt ja üheskoos õppides loome piirkonda erakordsed elamusteenused, et olla valmis 2024 aastaks, mil Tartu linn koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn ja piirkonda külastavad tuhanded kultuurihuvilised. Läbi KYLAS veebilehel pakutavate teenuste on külastajatel hea võimalus jääda piirkonda pikemaks ning reisida Tartu linnast välja Lõuna-Eestisse uusi elamusi otsima.”

KYLAS platvormil on võimalik leida mitmekülgseid ja meeldejäävaid elamusi, mis sobivad suvepuhkuseks, nädalavahetuseks või õhtute sisustamiseks. Teenuseid pakutakse neljas kategoorias: loodus, kultuur, toiduelamused ja traditsioonid. Lisaks on võimalik valida nädala lemmikute ja kohalike soovituste vahel. Uusi pakkumisi lisandub keskkonda igapäevaselt.

Täna on KYLAS platvormil elamused peamiselt Võru maakonnast, kuid sügiseks laieneb valik üle terve Lõuna-Eesti.

KYLAS platvorm on arendatud Võrumaa Arenduskeskuse poolt koostöös Tartu 2024 turundus- ja kommunikatsioonitiimiga, Võru maakonna turismivõrgustiku ja Lõuna-Eesti turismiklasteriga. KYLAS keskkond on välja arendatud tänu Võrumaa Partnerluskogu LEADER “Teenuste vahendamise platvorm” programmile.

Ootame teid KYLAS!

Lingid:
KYLAS platvorm: www.kylas.ee
Facebook: www.facebook.com/KYLASvirtuaalneturg

Lisainfo: Kadri Moppel
KYLAS projektijuht
kadri.moppel@vorumaa.ee
5331 1919

Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõiki ärksaid kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesi – kultuurikorraldajaid, loomeinimesi, turismikorraldajaid, loomeettevõtjaid jne – Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevadele.

Infopäevad Võru maakonnas:

02.06 kell 16:00 – Antsla vald, Rõuge vald (Mõniste rahvamajas, Kuutsi külas)
07.06 kell 15.00 – Võru vald, Setomaa vald, Võru linn (Vastseliina rahvamajas)

Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindajatelt küsida küsimusi taotlusvooru kohta.

Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinn programmi sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes.

Tule kohale, küsi küsimusi ja anna oma panus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi loomisesse Lõuna-Eestis!

Lisateave:
Annela Laaneots
Lõuna-Eesti koordinaator
SA Tartu 2024
tel: 557 9808
e-post: annela.laaneots@tartu2024.ee

Aeg: juuni – oktoober 2021

Kogukondliku säilenõtkuse projekti eesmärk on tõsta Võru maakonna kogukondade, külade, külavanemate ja korteriühistute teadmisi elanikkonnakaitsest, turvalisuse hoidmisest ja kodustest varudest ning suurendada üldist kriisteadlikkust ja valmisolekut kogukondlikul tasandil. Koostöös Võrumaa Arenduskeskuse, Naiskodukaitse, Päästeameti ja Roosiku küla eestvedajatega ning Roosiku küla näitel viiakse Võru maakonnas läbi 10+1 koolitust (5 küladele, 5 kogukondade eestvedajatele ja üks korteriühistu esindajatele).

Kui tunned, et sinu küla, külaselts, piirkond või korteriühistu tahaks täiendada nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi sellest, kuidas oma piirkonna elu ise turvalisemaks muuta, siis kandideeri oma meeskonnaga (15-20 inimest) kuni 1. juunini 2021, täida  REGISTREERUMISVORM

Koolitusprogrammi kandideerimisel tooge välja oma küla piirkond, millised ohuallikaid seal ise näete ja mis motiveerib teie piirkonna inimesi sellel koolitusel osalema.

Orienteeruv päevakava:
10.00-10.15 Sissejuhatus
10.15-11.15 Ülevaade elanikkonnakaitse valdkonnas toimuvast – Päästeamet
11.15-12.15 Kriisiks kodus ja Ole valmis! äpi tutvustamine – Naiskodukaitse
12.15-13.00 Lõuna: kriisiolukorras lõuna valmistamine – milliste koduste vahenditega saab vett keeta? Teeme ise COOP kriisivarudest lõunasöögi ja maitseme Tactical Foodpacki pearoogasid
13.00-14.30 Rühmatöö (vastavalt sihtrühmale küla kriisiplaani koostamine või kogukondade säilenõtkuse tagamiseks oluliste elementide kaardistamine, rõhuga infovahetusel ja kogukonna kriisivarustusel)
14.30-15.00 Kokkuvõte ja edasised sammud

Koolitus on osalejale tasuta, kulud kaetakse riigieelarvelisest toetusest “Elanike kriisideks valmisoleku maakondliku edendamise elluviimiseks 2021. aastal”.

Säilenõtkus on see, mis kogukonna igast kriisist välja veab!

TRÜKI PLAKAT OMA KODUKOHA INFOTAHVLILE

Lisainfo: Ruuta Ruttas-Küttim, Roosiku küla külavanem, tel 503 0107, e-post ruuta.ruttas@hotmail.com või Merilyn Viin, heaolu sptesialist, tel 5309 1046, e-post merilyn.viin@vorumaa.ee

 

Võrumaa Arenduskeskus otsib konsultanti, kelle tööks on nõustada KredEx’i meetmete kasutamist ja toetada teadlikkuse tõstmist elamute energiatõhususe tõusuks.
Tööülesanded (PDF, 58 kB)

Nõuded kandidaadile

Kasuks tuleb

• nõustamiskogemus;
• korteriühistu juhtimise kogemus;
• varasem kokkupuude KredeExi meetmetega;
• isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Omalt poolt pakume

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Tagame meetmete koolituse ja tööalase toe üle-eestilise võrgustikuga.

Töökoha andmed

Kandideerimise info

Kandideerimiseks saada CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 16. mail aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Kaido Palu
ettevõtluse suunajuht
telefon: 5855 0202, e-post: kaido.palu@vorumaa.ee

SA Võrumaa Arenduskeskus otsib hea suhtlemisoskuse ja analüüsivõimekusega projektijuhti, kes korraldab Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-2022 investeeringute meelitamise tegevused.

Tööülesanded (pdf, 130 KB)

Nõuded kandidaadile

Kasuks tuleb:

Omalt poolt pakume

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Meil on häid näiteid omavalitsuste ja ettevõtjate koostööst investeeringute kaasamiseks, tööstusalade loomisel ja -kasutuselevõtul. Pakume võimalust panustada huvitavasse ja piirkonnale suure mõjuga projekti.

Töökoha andmed

Kandideerimise info

Kandideerimiseks saada CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 09. mail aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Kaido Palu
ettevõtluse suunajuht
telefon: 5855 0202, e-post: kaido.palu@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus korraldab SoFiMa projekti raames 2021. aasta sügisel inkubatsiooniprogrammi, mis aitab sotsiaalsetel ettevõtmistel jõuda uuele tasemele.

Mis on sotsiaalne ettevõte?

Kui sinu ühing või ettevõte tegeleb mõne kogukonnas olulise või sotsiaalse või keskkonnaalase, rahvatervise, hariduse või inimeste toimetuleku probleemi lahendamisega või sul on idee, millega saaks just neidsamu probleem lahendada ning sellel ideel oleks jumet omatulu teenida ja luua töötav finantsmudel, siis oled just sina oma meeskonnaga oodatud osalema SoFiMa inkubatsiooniprogrammi.

Kuid tundsid siin ära just enda tegemised ja teemad, mis sind kõnetavad, siis ole hea ja täida registreerumisvorm hiljemalt 30. aprilliks. Vormis olevate sisu- ja motivatsiooniküsimuste põhjal tehakse osalejate valik. Kõikide registreerunutega võetakse hiljemalt 15. mail ühendust.

Lisainfo inkubatsioonprogrammi kohta: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/inkubatsiooniprogramm/

SoFiMa projekti üldinfo: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/

Pressiteade
30.03.2021. a

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 1. aprillil taotlusvooru, millest saavad toetust taotleda Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevad väikeettevõtjad oma tegevuse edasiarendamiseks.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on toetus oluline selleks, et anda tõuge ettevõtluse arengule ja mitmekesisemate töövõimaluste tekkele Kagu-Eestis. „Meie jaoks on oluline anda tublidele ja töökatele ettevõtjatele võimalused ellu viia ideid, kuidas oma tegevusega uuele tasemele jõuda,“ sõnas Aab. „Senine kogemus näitab, et Põlva-, Valga- ja Võrumaa ettevõtjatel häid ideid jagub, mil moel toetuse najal näiteks oma tootmist kasvatada. Eelkõige annab see võimaluse säilitada ja luua uusi töökohti kõrgema lisandväärtusega ja parema palgaga“ lisas ta.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede avatakse kolmandat korda. RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on paljud toetuse saajad seni kasutanud toetust ettevõtte tootmisvõimekuse kasvatamiseks. „Selle toetusmeetme puhul on tavapärane, et ettevõtjad soovivad soetada moodsaid tööstusseadmeid, laiendada tootmishooneid ning tõsta ekspordivõimet,“ sõnas Alver.

„Eelmisel aastal rahastasime näiteks projekti, mis võimaldab Võrumaa mööblitootjal muuta tootmist tõhusamaks ja suurendada kohaliku tooraine kasutust. Põlvamaal aga toetasime projekti, mille abil saab toetuse saaja valmistada uuenduslikke loodussõbralikke pakendeid,“ tõi Alver näiteid projektidest, mida RTK on varasemalt toetanud.

Toetuse minimaalne suurus on 10 000 eurot ja maksimaalne suurus on 50 000 eurot, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel on toetuse maksimaalne suurus 30 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60% kuludest.

RTK võtab taotlusi vastu 17. maini 2021. Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerimise vormi leiab RTK kodulehel. Lisaks toimub taotlemisest huvitatud ettevõtjatele 15. aprillil virtuaalne infopäev.

Toetusmeedet rahastab Rahandusministeerium Kagu-Eesti programmist.

Lisainfo:

Siret Soonsein
Projektikoordinaator
Siret.soonsein@rtk.ee
Tel: 663 1466

11.–13. märtsini anti hoogu juurde erinevatele Võru maakonna elu edendavatele teemadele V Vunki mano! loometalgutel, mis seekord toimusid täies mahus veebis. 19. märtsil esitleti pidulikul lõpuüritusel oma ideid žüriile ja Facebooki vaatajatele ning anti välja auhinnad.

Žürii valis loometalgute võitjaks idee, mis tõi välja Võru maakonna kestlikkuse seisukohalt ühe olulisima sõlmpunkti – kuidas hoida ka homme pulbitsemas meie identiteedi ja kogukondade aluseks olevat lätet – eripärast ja rikkalikku kultuuriruumi. Võidutiim Uma Kiil Latsiaiah koosneb lapsevanematest, kes soovivad luua setokeelse lasteaiarühma, kus õppekava ja tegevused on seotud kohaliku kogukonnaga ja annavad edasi piirkonna kultuuripärandit. Võidupreemia 3000 eurot on välja pannud Võrumaa Arenduskeskus.

Lisaks anti välja heaolu valdkonna eripreemia 2000 eurot, mille pälvis Punase Risti poolt algatatud teema, kuidas suurendada elanikkonna esmaabioskusi, et tagada esmaabi piiriäärsetes n-ö abikaugetes piirkondades, kuhu kiirabi kohalejõudmine võtab kauem aega, on väga aktuaalne ja eluliselt oluline. Meeskond leidis võimaluse, kuidas integreerida järjepidev esmaabiõpetus tänasesse koolisüsteemi nii, et see ei tekitaks õppekavadesse täiendavat lisakoormust.

Europe Direct Võru teabekeskuse keskkonnasõbralikkuse eripreemia läks samuti meeskonnale Uma Kiil Latsiaiah. Žürii hindas llahenduse juures selle pikaajalist mõju. Keskkonnateadlikkus, hoiakud ja väärtusruum saavad nurgakivid lapseeas ning mõjutavad tugevalt valikuid edasises elus. Olulisteks märksõnadeks said õuesõpe, kogemusõpe, mis viivad lapsed päriselulistesse olukordadessel.

Antsla noored tegid esimesed sammud möödunud aasta Kuldre talgutel ja tulid oma ideega tagasi. See näitab, kui suur on nende mure oma kogukonna heaolu pärast. Žürii ergutusauhind, osalemine sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, annab meeskonnale võimaluse saada jätkuvat mentortuge ja oma ideega edasi minna.

Sotsiaalse ettevõtluse eripreemia sai idee Lustivanker, mis otsib üles üksindusse jäänud eakad inimesed ja toob nad kogukonna toel ning läbi laulu ja tantsu tagasi teiste sekka. Lustivankri ideel on tugev sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal, s.t. nad lahendavad olulist ühiskondlikku probleemi (eakate üksindus), neil on selgelt sõnastatud oodatav mõju ning pakutud lahendusplaanist on võimalik kujundada kogukonnateenus. Žüriile avaldas muljet väga hästi valitud täpne probleemi fookus ning sellele üles ehitatud lahendus ning tegevusplaan.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult virtuaalselt. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

 

Sel reedel 19. märtsil algusega kell 17:00 pannakse pidulik lõpp möödunud nädalal toimunud viiendatele Vunki mano! loometalgutele. Osalenud tiimid teevad oma ideede lõpuesitlused ning seejärel annab žürii välja auhinnad. Kõik on oodatud sündmust Facebooki vahendusel jälgima Vunki mano või Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki lehel.

Parimatele ideearendustele antakse välja 4 auhinda: loometalgute võitjale 3000 eurot, kõige paremale heaoluvaldkonna ideele 2000 eurot, Europe Direct on pannud välja eripreemia 500 eurot kõige keskkonnasõbralikumale ideele ja SoFiMa projekt annab parimale sotsiaalse ettevõtluse ideed kandvale tiimile otsepääsu sügisesse inkubatsiooniprogrammi.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult veebis 11.-13. märtsil. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võrumaa omavalitsuste, Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse (LE EHTK) ja MTÜga Elu Dementsusega alustasid kaheaastase programmiga, mis arendab hoolekandeteenuseid vaimse tervise häiretega eakatele.

VESTA ehk Võrumaa Eakate Sihipärase Toetamise Andmestik seab endale eesmärgiks kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite abil oluliselt parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja info liikumist. Projekti ülesandeks on liita sotsiaalteenuste parandamise eesmärgil kohalike omavalitsuste, riigi, meditsiinisüsteemi, ettevõtjate, mittetulundusühingute, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuse ja teiste sidusrühmade info.

“Esmase praktilise väljundina alustatakse valdade sotsiaalosakondade eestvedamisel juba mõne kuu jooksul uute kohalike unifitseeritud hoolekandeteenustega,” väitis projekti arendusjuht Tommy Biene ja lisas, “aga oleme ka võtnud ambitsioonika eesmärgi asuda looma piirkonnas ainulaadset süsteemi, mis kaardistab erihoolduse teenuse mahu vajaduse, otsib ja süstematiseerib teenusepakkujaid ja teenuseid, liidab meditsiini ja sotsiaalsüsteemi info luues tervikliku mitmekihilise kohaliku andmestiku, millele saab tulevikus hõlpsasti ehitada nutikaid sotsiaalteenuseid.”

VESTA haakub väga hästi Võru maakonnas arendatava sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemiga, kõigi nende tegevustega soovime suurendada kogukonnatunnet, arendada ettevõtlust ning luua inimestele võimalusi aidata nii iseennast kui ka teisi. See on väga mitmekihiline ja kaasaegsest iduettevõtluse vaimust kantud sotsiaalne projekt. On üsna sümboolne, et veebruaris projektiga liitunud Tommy Biene on suurte kogemustega tehnoloogiaentusiast, kes elab hoopis Järvamaal. Temale abiks on arenduskeskuse projekti koordinaator, valdades kohaliku turvalisuse teemade koordineerimisega tegelev Merilyn Viin ja LE EHTK eripedagoogika tegevusjuhendaja Ere Tuunas,” kinnitas arenduskeskuse heaolu suunajuht Kadri Kangro.

Projekti infoleht.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond, valdkond 2: Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused, tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused”. EL Sotsiaalfondi logo

Lisainfo:
Merilyn Viin
heaolu spetsialist
Võrumaa Arenduskeskus
tel +372 5309 1046
e-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus alustas projektiga „Ühiskondlikult vastustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis” (SoFiMA), mille eesmärgiks on arendada finantsinstrumente, mis toetaksid sotsiaalseid ettevõtteid nende erinevates arengufaasides. Muuhulgas suurendab projekt erinevate sihtgruppide teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest ning loob võimalusi uute osapoolte kaasamiseks.

Sotsiaalne ettevõtlus Eestis on varajases arengujärgus ning esineb mitmeid väljakutseid. Tänased sotsiaalsete ettevõtete rahastusvõimalused on killustunud ja sõltuvad organisatsiooni juriidilisest vormist; puudub selge definitsioon ja teadlikkus sotsiaalsest majandusest on kesine. Rahastuse poole pealt esineb puudjääke nii nõudluses kui ka pakkumuses – investorid ja sotsiaalsed ettevõtted pole üksteist leidnud. Just nende väljakutsetega SoFiMa projekt tegelebki.

Projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekt kaasab oma tegevustesse eraettevõtteid, mittetulundusühinguid, teadlasi, investoreid, pankade esindajaid kui ka kohaliku- ja riigitasandi poliitikakujundajaid. Projekti lõpptulemiks on nende osapoolte vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine Eesti turu vajadustele vastava uue sotsiaalse finantsinstrumendi loomiseks.

Projektil on kolm peamist tegevussuunda: uuringud ja analüüs, võimekuse loomine, teadmiste vahetamine ja suhete loomine.

Uuringud ja analüüs:

Võimekust tõstvateks tegevusteks on sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammid Tallinnas ja Võrumaal. Tallinn on suurima potentsiaaliga arendamaks sotsiaalse ettevõtluse ökosüsteemi ja toetamaks sotsiaalsete ettevõtete kasvu. Tallinna inkubatsiooni programmi keskmes on tudengid. Võrumaa tegevuste keskmes on kogukondade, kohalike ettevõtete ja mittetulundusühingute esindajad, kelle algatustest võivad kasvada sotsiaalsed ettevõtted partneriteks kohalikule omavalitsusele.

Teadmiste levitus ning suhete loomine toimub ümarlaudade ja töötubade kaudu kohaliku tasandi otsustajatele ja poliitikakujundajatele, pankade esindajatele ja investoritele. Kavandatavate ürituste eesmärk on suurendada erinevate sihtgruppide teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest ning luua kohtumispaiku uute osapoolte kaasamiseks.

Projekt lõpeb osapooltevahelise memorandumi allkirjastamisega, millega lepitakse kokku ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste tulevik ja tegevuskava uue finantsinstrumendi loomiseks.

Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi.

Projekti konsortsiumi esimene kohtumine leidis aset 1. detsembril 2020. Projekt kestab kuni 2022. aasta aprillini.

Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjon läbi Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (European Programme for Employment and Social Innovation “EaSI” 2014-2020).

Artikli sisu eest vastutab täielikult projekti konsortsium ning see ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid.

Kuku Raadio 31.01.2021 saates Maatund küsis Madis Ligi, vastas Aivar Nigol.

Kagu-Eesti kaugtöövõrgustiku Kupland esimene tegevusaasta osutus liikmetelt saadud tagasiside põhjal oodatust edukamaks. Esimest korda koostatud kaugtööstatistika kohaselt külastas Kagu-Eesti kaugtööteenuse pakkujaid 2020. aastal kokku 1400 inimest, mis on üle viie korra rohkem kui võrgustiku käimalükkamisel seatud eesmärk.

Neist 1400 kaugtöötajast, kes mullu Kuplandi võrgustiku liikmete juures meeskondadena ja üksikisikutena kaugtööd tegemas käis, jäi paariks päevaks Kagu-Eestisse töötama 265 inimest ning vähemalt üheks nädalaks jäi kaugtööd tegema 16 inimest. Kuplandi esimese tegevusaasta kaugtööstatistika puudutab sisuliselt poolt aastat (juuli kuni detsember), sest võrgustik alustas tegevust möödunud aasta juulikuus.

Kaugtöövõrgustiku Kupland üks eestvedajaid, SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba ütles, et arvestades käimalükkamise aastat tegi Kuplandi võrgustik koos liikmetega väga korraliku tulemuse. „Kagu-Eesti kui kaugtööpiirkonna potentsiaal on suur ning võrgustiku algus paljulubav. Jätkame tööd selle nimel, et kaugtöötajad meid Kagu-Eestis järjest rohkem üles leiaks, sest vajadus kaugtööteenuste järele on üha kasvamas,“ lausus Liba.

Tema sõnul pöörab Kupland koroonapandeemia tõttu praegustes oludes põhitähelepanu eestimaalastest kaugtöötajatele, kuid pandeemia möödudes on soov keskenduda ka Euroopa ja muu maailma kaugtöötajate kutsumisele Kagu-Eestisse. „Kui enne 2020. aastat oli kaugtöö pigem eksklusiivne, siis nüüd on see muutunud meie kõigi jaoks tavapäraseks. Samas ei pea kaugtööd tegema lõputult oma koduses kööginurgas, vaid tööd saab teha väga vaheldusrikkalt ka kaugtööteenuse pakkujate juures,“ rääkis Liba. Kuplandi võrgustik paneb tema sõnul rõhku just kõrge kvaliteediga ja ühtsele standardile tugineva kvaliteetse kaugtööteenuse pakkumisele.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm ütles, et kaugtööturism on kiiresti muutuvast majanduskeskkonnast välja kasvanud uus tegevussuund, mis aitab edendada Kagu-Eesti ettevõtlusmaastikku. „Ettevõtjad väärivad tunnustust, et nad on olnud neil keerulistel aegadel nii paindlikud ja tulnud kaasa meie uue algatusega, kujunedes kaugtööteenuse pakkujatena omalaadseteks suunanäitajateks,“ märkis Elm. Kuplandi alanud aasta eesmärgiks on lisaks kaugtööklientide kutsumisele Kaugu-Eestisse tugevdada ka kaugtööteenuse pakkujate võrgustikku ning leida parimaid regionaalseid ja üle-eestilisi koostööpartnereid.

Kagu-Eesti kaugtöövõrgustikul Kupland on praeguse seisuga 21 liiget, kes kõik pakuvad heal tasemel kaugtöövõimalusi ja erinevaid lisateenuseid nii meeskondadele kui ka üksikisikutele tulemusliku kaugtöö tegemiseks Eestimaa kagunurgas. Kuplandi kaugtöövõimaluste ja liikmete ülevaate leiab Kagu-Eesti kaugtöö veebilehelt (aadressil www.kupland.ee).

Lisainfo:
Lisanna Elm
Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht
SA Põlvamaa Arenduskeskus
+372 5345 0975
lisanna.elm@polvamaa.ee

Teisipäeval, 19. jaanuaril tutvustati Kagu-Eesti tööstusalade uuringu tulemusi uuringupiirkonna maakondade, kohalike omavalitsuste ning ministeeriumide esindajatele.

Töö eesmärgiks oli kaardistada ja liigitada tööstus- ja ettevõtlusalad Kagu-Eestis lähtuvalt alade potentsiaalist ja taristu arenduse maksumusest sõltumata omandist ja arendajast. Töö teostas Cumulus Consulting OÜ, tellis ja rahastas Rahandusministeerium.

Töö käigus selgitati välja, millised on Kagu-Eesti kõrgema potentsiaaliga alad, kuhu on mõistlik esimeses järjekorras tööstusalade arendusi planeerida.

Analüüsi osana esitati ettepanekud tööstusalade ühise haldamise ja turundamise organisatsioonimudelile ning anti vastused küsimusele, kuidas lahendada maaomand eelistatud mudelile vastavaks. Kirjeldati investori teekonda kuni konkreetse investeeringu teostuseni.

Uuring kajastab regionaalarengu ootuseid, soovitusi ja ettepanekuid tööstusalade rahastusmeetmete väljatöötamiseks. Antud uuring on sisendiks ka maakonna arengustrateegiate ja KOV arengukavade muutmiseks.

Töö üheks oluliseks osaks oli parimate praktikate tutvustamine. Heaks näiteks on Võrukivi tööstusala arendus, kus Võru linn koos eraettevõtjaga on välja arendanud vajaliku taristu. Hetkel on tööstusala krundid jõudnud kasutusse. Samuti on edulooks Kobela tööstusala arendus, kus Antsla vald on võõrandanud riigi omandis oleva maa ja tänaseks on tööstusalale tulnud mitu uut asukat (nt OÜ Baltic Steelarc).

Valminud analüüs annab ülejäänud Eestile ja ministeeriumide esindajatele uut teavet ning kindlust tööstusalade arendamisega edasi liikuda.

Tegemist on Kagu-Eesti ülese koostööprojektiga, kus kolme maakonna arendusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja Rahandusministeerium teevad koostööd ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Üheskoos on kokku lepitud 6 eelisarendatavat tööstusala (igas maakonnas kaks ala) ja loodud võimalused süsteemseks lähenemiseks ning võrgustiku koostööks.

Tööstusalade projekti tegevusi on kokkuleppel teiste Kagu-Eesti maakondadega vedanud SA Võrumaa Arenduskeskus.

Tööstusalade analüüsi järeldustes tõdetakse, et omavalitsused pole enamasti valmis tööstusala kui toodet ainult oma ressurssidega ise välja arendama. Seetõttu on uuringu tulemustele tuginedes välja pakutud rida võimalikke toetusmeetmeid. Ettepanek on anda tööstusalade arendamiseks sobivad riigiomandis olevad maad kiirendatud korras üle kohalikele omavalitsustele, toetada terviklikku taristu väljaarendamist prioriteetsel kuuel tööstusalal, toetada taristu tänapäevastamist ja väljaarendamist ning meetmeid, mis suurendavad ligipääsu kapitalile, samuti otsetoetused konkreetse ettevõtte kitsaskoha lahendamiseks. Töötada välja toetusmeede turundustegevuste läbiviimiseks.

Tuginedes tööstusalade analüüsi järeldustele koostatakse osapoolte koostöös detailne tegevuskava tööstusalade edasiarendamiseks Kagu-Eestis.

Lisainfo:

Toomas Piirmann, Rahandusministeerium Võru talitus, juhataja, tel 5030239

Aivar Nigol, SA Võrumaa Arenduskeskus, arendusnõunik, tel 53402563

Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda  ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile inimestele.

Kas ka sina usud, et iga inimene on väärtuslik ja innovaatiliselt hoolekandeteenuseid arendades loome iseendale väärika vanaduspõlve? Siis võta meiega ühendust, sest meie heaolu meeskonda  on oodatud

PROJEKTIJUHT,

kes aitab välja töötada eakatele suunatud maakondliku teenuste korraldamise koostöömudeli, kavandab ja koordineerib uute lahenduste testimist hoolekandes.

Pakume sulle võimalust teha Eestis midagi ainulaadset, luua suurt ühiskondlikku väärtust ja aidata kaasa vaimse tervise probleemidega eakate ning nende perede elukvaliteedi tõusule ja võimalust kaasa rääkida teiste arenduskeskuse projektide tegevustes. Lisaks pakume paindlikku töökorraldust (kaugtöö võimalust), arengut ja koostööd väärtustavat organisatsioonikultuuri.

Oled oodatud, kui tunned hoolekandesüsteemi ja sul on avalike teenuste arendamise kogemus. Oled uuendusmeelne eestvedaja ning julge eksperimenteerija, hea analüüsioskusega ja süsteemne. Sul on väga hea projektijuhtimise oskus. Tead hästi kuidas eesmärgist lähtuvalt tegevusi planeerida, koostööd juhtida ja motiveerida, eelarvet planeerida, riske hinnata. Ka aruannete tegemine pole sinu jaoks kontimurdev töö.

Küsimuste korral võta ühendust heaolu suunajuhi Kadri Kangroga: kadri.kangro@vorumaa.ee, 5107487.

Kandideeri kuni 24.01, CV ja motiveeritud sooviavaldus saada arenduskeskus@vorumaa.ee

Projekti lisainfo.

Teenuste vahendamise veebiplatvorm KYLAS, annab inimestele võimaluse saada tõeliselt ehedaid elamusi maapiirkonnas.

Võru maakonna külastajad otsivad erilisi kogemusi ja ootavad selget infot selle kohta, mis neid täpsemalt ees ootab, kui palju teenus maksab ja millal seda saab. Neid huvitab isiklik kogemus, maale vanaema juurde tunne ja like a local stiilis reisikogemused.

Loodav veebiplatvorm KYLAS on virtuaalne turg, kus saab lihtsalt ja mugavalt osta teadlikult disainituid elamuskogemusi nagu jõhvikalkäik kohalikuga, seente marineerimise õpituba, kartulivõtt ja veel palju muudki sarnast. Kõiki teenuseid pakutakse maapiirkonnas, need on autentsed ja ehedad. Kohalikele elanikele on see aga võimalus jagada oma oskusi ja selle pealt raha teenida.

Projekti meeskonda kuuluvad Võrumaa Arenduskeskuse ja Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 esindajad. Platvormi arendamisse on kaasatud Võru maakonna turismivõrgustik, Lõuna-Eesti turismiklaster, Eesti Töötukassa Võrumaa osakond ning EAS turismiarenduskeskuse inimesi.

Kõikide Ajujahi topp 30sse jõudnud projektidega saab tutvuda Ajujahi kodulehel.

Lisainfo:
Kadri Moppel
Võrumaa turismikoordinaator
tel +372 5331 1919
e-post: kadri.moppel@vorumaa.ee

Esmaspäeval, 30. novembril tunnustuslõunasöögil Georgi hotelli restoranis Postmark tänas ja tunnustas SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots Võru maakonna omavalituste nimel mahetoidu projektis „Mahe ja muhe“ osalejaid: koolipidajaid, koolijuhte ning koolide kokkasid, projektimeeskonda ja vabatahtlikke. 

Tiit Toots: „Muutused meie mõttemaailmas ei tule kiirelt ega kergelt, seda enam on oluline märgata ja tänada julgeid tegutsejaid!“

Projekti raames on Võru maakonna kümnes pilootkoolis läbi viidud erinevaid koolitusi, kaks mahetoidu päeva ühise põhiroa retseptiga ja mitmeid mõttevahetusi, kuidas jõuda 2024. aastaks seatud eesmärgini, et omavalitsuste haridusasutustes pakutavas toidus oleks mahetooraine osakaal vähemalt 20 protsenti.

Varstu Kooli direktor Aive Adler leiab, et toidukultuuri tähtsust koolides ja lasteasutuses ei ole võimalik ülehinnata: „Mina näen, et peame palju suuremat tähelepanu pöörama kooliköökidele, alates kokkade motiveerimisest ja tasustamisest, neile kaasaegsemate tehnoloogiate tutvustamisest, enesetäiendamiseks ja toitlustusvaldkonna arengutega kursisolemise võimaldamisest. Meie kooli jaoks on olnud väga oluline osalemine Mahe ja Muhe projektis.“

Tunnustuslõunasöögi menüü koostas Koit Uustalu Eesti Peakokkade Ühendusest ja roogade põhitooraineks olid kohalikud mahetooted.

Lisainfo: Kaja Kesküla, Setomaa Liit MTÜ projektijuht, telefon: 5695 3206, kajakeskula@gmail.com
Kertu Pehlak, SA Võrumaa Arenduskeskus, haridusspetsialist, telefon: 5348 4969, kertu.pehlak@vorumaa.ee

Piiriveere Liider kinnitas 2020. a taotlusvoorus paremusjärjestuse ettepanekuga 23 projektitaotluse toetamise kogusummas 229 889,98 eurot arengustrateegia kahe meetme raames.

2020. a taotlusvooru oli taotluste vastuvõtt avatud 17.-26. august strateegia kahele meetmele: elukeskkonna arendamine (meede 1) ja ettevõtluse arendamine (meede 2). Kõik esitatud 35 projektitaotlust saadeti hindamiskomisjonile sisuliseks ehk hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks toetuse summas ligi 436,5 tuhat eurot.

Piiriveere Liideri üldkoosolek kogunes 22. oktoobril, et vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule projektitaotlused kinnitada või kinnitamata jätta. Hinnatud 35 projektitaotlusest said toetuse 23 taotlust kogusummas 229 889,98 eurot. Kinnitatud taotluste arv ja toetuse summad jagunesid 2020. a voorus taotlemiseks avatud rakenduskava meetmete vahel järgnevalt:

Elukeskkonna arendamine (meede 1): 6 taotlust summas 69 999,35 eurot.
Ettevõtluse arendamine (meede 2): 17 taotlust summas 159 890,63 eurot.

Piiriveere Liider on esitanud PRIA-le ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta. PRIA teeb lõplikud projektitaotluste osalised või täielikud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 60-90 tööpäeva jooksul.

Lisainfo:
Endla Mitt
MTÜ Piiriveere Liider tegevjuht
endla@piiriveere.ee
+372 512 7160
www.piiriveere.ee

Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja SA Võrumaa Arenduskeskus annavad teada, et Setomaa programmi 2021. a eeltaotlusvoor on avatud 02.11-01.12.2020.

Programmi eesmärk on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtluskeskkonda ja inimkapitali ning piirkonna turundust ja rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.

Programmi raames saavad toetust taotleda Setomaa vald ning programmi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused. 

Toetuse minimaalne suurus on 3200 eurot ja maksimaalne suurus 32 000 eurot. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest.

Programmdokument on kinnitatud riigihalduse ministri 27.02.2020 määrusega nr 8 “Setomaa programm”. 

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt aadressil kaire.trumm@vorumaa.ee perioodil 02.11-01.12.2020. 

Programmdokument, eeltaotluse vorm ja muu info on leitav

Täpsemat informatsiooni eeltaotluse esitamise kohta saab Kaire Trummilt, tel 5341 0766, e-post kaire.trumm@vorumaa.ee.

20.-23. oktoobril toimuvatel seminaridel „Võru maakonna haridusvõrgustiku ja koostöö arendamine“ arutati tänase Võru maakonna haridusvaldkonna hetkeseisu üle.

Kolme valitud võrgustike seminaride  raames otsitakse võimalusi kuidas hariduses olevaid probleeme ühiselt ja omavalitsuste üleselt lahendada.

Tugiteenuste võrgustik püüab leida võimalusi, kuidas vähendada piirkonnas tugispetsialistide põuda ja kaasata laste ja perede toetamiseks ka teisi osapooli. Peredele võiks olla teenus läbimõeldud, ehk ühe ukse teenus, et vähendada lastevanemate jaoks teenuse saamisega kaasnevaid lisaprobleeme.

Hariduse valdkonna seminaride raames on seatud eesmärgiks leida võimalusi kuidas siduda õpet koolis õppega huvihariduses ja noorsootöös. Otsitakse ka võimalusi kuidas asutused üksteiselt õppides saaksid aidata kaasa ka õigete haridusvalikute tegemisel  ning  aitaks hoida oma kogukondasid õppimise juures kogu elukaare vältel.

Kohalike omavalitsuste haridusspetsialistide võrgustiku seminaride eesmärgiks on siduda omavahel kogu haridusteenus omavalitsuste üleselt, et õppija jaoks ei oleks probleemiks õppimine  väljaspool oma omavalitsust. Samuti on kohalike omavalitsuste puhul vaja vaadata ka tegevusi, mis on haridusteenusega sidusad, nt sotsiaalvaldkond, transport jne, et kogu teenuste valik oleks elanikele  kergesti leitav ja kättesaadav.

Edasiste tegevustena valmib igale võrgustikule nende tegevusmudel. Järgmiste seminaride raames lepivad nad kokku oma tegevused ja lepitakse kokku vastutajad.

Projekti lõpuks koostatakse igale koostöögrupile tegevuskava, mille alusel saab alustada teenuse osutamiseks vajalike muudatuste ettevalmistamist või elluviimist.

Maakonna haridusvõrgustiku ja koostöö arendamise projekt hõlmab:

  1. tugiteenuste võrgustiku arendamist (sotsiaal- ja haridusvaldkonna parem sidusus);
  2. üldhariduse, huvihariduse, elukestva õppe parema sidususe ja koostöö arendamist;
  3. KOVide haridusspetsialistide võrgustiku arendamist (sh spetsialistide roll ja osa maakonna hariduse arendamisel).

Tegevustena on kavandatud parimate praktikatega tutvumise, seminaride ja töörühmade tegevused. Samuti kavandame maakonna hariduse arengukava uuendamine sh 4 aasta tegevuskava koostamine, mille käigus on saavutatud kokkulepped peamistes tegevustes ja kokku lepitud vastutajad.

Projekti tulemuseks on toimiv maakonna haridusvõrgustik  ja juhtimismudel ning tegevuskava eelseisvaks 4 aastaks.

Projekti rahastatakse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ meetme programmist „Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja teenuste osutamise võimekuse tõstmine“.

Projekti kogumaksumus on 29 400 €, sh toetus 24 990 € ja omaosalus 4 410 €.

Projekt lõpeb 31.12.2021.

Lisainfo:
Aivar Nigol
arendusnõunik
tel +372 5340 2563
e-post: aivar.nigol@vorumaa.ee

Vastu võetud ühise jäätmekava eesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine Võru maakonna omavalitsustes aastani 2025, järgides keskkonnasäästlikku jäätmekäitlust, jäätmetekke vähendamist, optimaalset sorteerimist, jäätmete taaskasutust ning keskkonnateadlikkust.

Jäätmekava ajakohastamine on muuhulgas vajalik haldusreformist tulenenud omavalitsuste ja maakonnapiiride muutusest, mistõttu on uuendatud maakonna üldist iseloomustust ja statistilisi näitajaid, kirjeldatud uutes piirides kohalike omavalitsuste sotsiaalmajanduslikku olukorda, täiendatud ja ajakohastatud jäätmekäitlust puudutavate õigusaktide loetelu, esitatud on värskemad andmed tekkivate jäätmete kogusete ja koostise kohta, antud asjakohane ülevaade jäätmekäitluskohtade ja jääkreostusobjektide kohta, täiendatud ja ajakohastatud on peatükke, mis puudutavad probleeme jäätmehoolduses, rahastamist, jäätmehoolduse ja jäätmerajatiste taristu arengut, tehnoloogiaid, taaskasutamist, kaasnevaid keskkonnariske ja korraldatud jäätmevedu. Samuti on täiendatud ja ajakohastatud jäätmekäitluskohtade rajamine, keskkonnateadlikkus, jäätmekava rakendamine ja jäätmekäitlusega seotud organisatsioonid peatükke.

Jäätmekava on koostatud lähtudes „Riigi jäätmekavast 2014-2020“ ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Uuendatud jäätmekava vaatleb maakonna jäätmealast hetkeolukorda 2018. aasta seisuga, hindab eelmises jäätmekavas püstitatud ülesannete täitmist ning seab põhiarengusuunad aastani 2025.

Lisainfo:  https://vorumaa.ee/arendus/maakonna-arendusdokumendid/jaatmekava/

Aivar Nigol
arendusnõunik
Võrumaa Arenduskeskus
tel +372 5340 2563
e-post: aivar.nigol@vorumaa.ee

Võru maakonna omavalitsused, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit sõlmisid 18. septembril hea tahte kokkulepe kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks Võru maakonna haridusasutustes. Eesmärk seati, et aastaks 2024 on Võru maakonna omavalitsuste haridusasutustes pakutavas toidus mahetooraine vähemalt 20 protsendi ulatuses.

Lisaks lepiti kokku arengusuundades ja tegevustes, kuidas seda eesmärki saavutada. Olulisel kohal on maakonna inimeste teadlikkuse tõstmine tervisliku elukeskkonna vajalikkusest ja võimalustest, maheda ja keskkonnasõbraliku toidu- ning põllumajandustootmise motiveerimine ja eelduste loomine ning toidujäätmete vähendamine avaliku sektori hallatavates toitlustusasutustes. Eelnimetatud tegevussuunad toetuvad Euroopa rohekokkuleppes toodud eesmärkidele: puhtam loodus ja mullastik, lühemad tarneahelad ja väiksem jalajälg ning jätkusuutlikum elu- ja looduskeskkond.

„Idee võtta mahetooraine kasutusele Võru maakonna haridusasutustes tuli meie kogukondadelt, selle mõtte, et maakondlikult kokku leppida ühine eesmärk mahetooraine kasutamiseks haridusasutustes saime täpselt aasta tagasi omavalitsuste ühiselt õppereisilt Taani ja Rootsi. Seatud eesmärk aitab kaasa kohaliku, tervisliku ning maheda toidu kasutuselevõtule avaliku sektori toitlustuses ning seeläbi suureneb meie laste ning meie endi heaolu. Lisaks annab seatud eesmärk meie ettevõtjatele võimaluse oma tooteid võimalikult lühikese tarneahelaga tarbijale üle anda,“ ütles Võrumaa Arenduskeskuse juhuatuse liige Tiit Toots.

Setomaa Liidu juhatuse esimehe Margus Timmo arvates on tänane kokkulepe väärt panus Võru maakonna tulevikku: „Iga inimene soovib elada õnnelikult. Õnn tähendab tervist, toetavat elu- ja looduskeskkonda ning hakkama saamist. Täna sõlmitud kokkulepe toetab neid eeldusi. Kokkulepe tähendab vähem raiskamist ja reostust, rohkem tervena elatud aastaid, elu kooskõlas looduse ja inimestega. Võru maakonda toob see juurde noori peresid, kes soovivad pakkuda oma lastele puhast elukeskkonda ja õnnelikku elu.“

Kokkuleppe sõlmimisele järgnes seminar „Kohalik omavalitsus tervisliku ja keskkonnateadliku mahetoitlustuse edendajana“. Seminari arutlusringis „Mida tähendab mahetooraine kasutamine toitlustajale, ettevõtjale, peredele kogukonnale?“ osalesid Antsla, Rõuge ja Setomaa valla ning Võru linna esindajad.

Lisainfo:
Tiit Toots
juhatuse liige
Võrumaa Arenduskeskus
tel 514 5985

Kaja Kesküla
projektijuht
Setomaa Liit
tel 5695 3206

Aastal 2024 on Tartu linn koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega Euroopa kultuuripealinn. Selleks, et kultuuripealinna aastaks valmis olla, tegi Võru maakond avalöögi, kui 10. septembril toimusid Võrukivi tehnopargis Võru maakonna Ideetalgud 2024.

Inspiratsiooni ja arenduspäeva eesmärgiks oli Võru maakonna avaliku sektori, ettevõtjate ja kogukonnaliikmete ette valmistamine Euroopa kultuuripealinn 2024 programmi taotlusvoorudeks ning uute ideede genereerimine maakonna kultuurielu parendamiseks ja mitmekesistamiseks.

„Euroopa kultuuripealinna aasta 2024 on Eesti kultuuri tippsündmus, mis üheltpoolt toob piirkonna kultuuriellu uusi ja põnevaid üritusi ning eestvõtmisi, kuid teiselt poolt on see ka meie jaoks suur võimalus. Võimalus meie rikkalikku ja sügavat kultuuri Euroopale tutvustada ning tuua siia piirkonda külastajad, kes elavdavad omakorda meie kodanike ettevõtlikust ning piirkonna majandust. Tegemist ei ole ainult kultuuriprojektiga vaid ka piirkonna mainele ja majandusele positiivselt mõjuva algatusega,” ütles SA Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liige Tiit Toots.

Ideetalgutel 2024 osalesid maakonna turismiettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, piirkonna kultuuri- ja sporditöötajad, ürituskorraldajad ning kõik need, kes soovivad kultuuripealinna tegemistes kaasa lüüa, kokku üle 6o inimese. Ühiselt mõeldi välja üle 200 lennuka idee, millest enam kõnepinda tekitasid järgnevad: „Kultuuribuss”, „Putukahotell”, „Jõua kooli televõistlus”, „Taluelu kogemuskeskus”, „Hobuvankri safari”, „Kontrastikunst/Gurmee”, „Etno Squash galerii”, „Mahefestival”, „Tantsuorienteerumine” ja „Loodushelid linnaruumis”.

Neid ja uusi ideid arendatakse edasi 1. oktoobril toimuval jätkuüritusel kultuurimajas Võru Kannel, kuhu on oodatud ka need, kes ideetalgutel osaleda ei saanud, kuid soovivad siiski tegevustes kaasa lüüa.

Võrumaa Arenduskeskuse poolt korraldatud arengupäeva aitas läbi viia teenusdisainer Markko Karu, kelle kutsumus on teha asju arusaadavaks ja lihtsaks. Inspireeriva õhkkonna loomisele andsid oma panuse miimid ning särtsakate tantsuminutitega kostitas osalejaid Eike Feigenbaum.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
tel +372 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

Kadri Moppel
Võrumaa turismikoordinaator
tel +372 5331 1919
e-post: kadri.moppel@vorumaa.ee

Nüüd, mil lapsed on koolis, julgustame täiskasvanuid aega planeerima selleks, et tulla välja harjumuspärasest töökeskkonnast ja sedasi värske pilguga vaadata töiseid teemasid ning ka iseolemist. Ehkki paljude inimeste jaoks tähistab mõiste “kaugtöö” kodus töötamist, siis Kupland aitab teha esimese sammu, et vaadet avardada.

Värskelt valminud Kupland.ee kodulehele on kokku koondatud Põlva-, Võru- ja Valgamaal kaugtöö teenust pakkuvad osapooled. Tuled üksi, meeskonna või perega, saad lihtsalt valida, mis just Sulle on oluline – alates sobivast maakonnast, mida plaanid külastada; samuti interneti alla- või üleslaadimiskiirusest, aga ka teistest töötegemist toetavatest teguritest. Kuplandist leiad eest läbimõeldud töö- ja puhkeruumid. Lisaväärtuseks võrratu looduskeskkond, kus sirutuspause teha.

Kuplandi liikmed ehk kaugtööteenuse pakkujad oskavad teha tööparadiisis viibimise kliendi jaoks mugavaks. Kas otsid vaikuses ja rahus omaette olemist või hoopis võimalust uusi kontakte leida, meeskonnaga rutiini lõhkuda – Kupland.ee teeb kagutöökoha valiku lihtsaks.

Foto: Robi Zuts “Tee tööd puhanud olekus!”

Lisainfo:
Lisanna Elm
Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht
SA Põlvamaa Arenduskeskus
+372 5345 0975
lisanna.elm@polvamaa.ee

Arenduskeskuse eelarvest toetatase organisatsioone ja tegevusi, mis tugevdavad Võru maakonna arengut ja konkurentsivõimet kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu.

Taotlejaks võivad olla:

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaido Palu
Tegevjuht
5855 0202
kaido.palu@vorumaa.ee

Taotlusvoor on avatud 17.-26. august 2020.

Toetust saab taotleda meetmetest:
Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine

Toetust saavad taotleda Räpina, Setomaa, Rõuge ja Võru vallas haldusreformile eelnenud piirides endise Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava,  Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonnas.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg hiljemalt (tegevusgrupis): 28. oktoober 2020

Täpsem info ja nõustamise kontaktid: www.piiriveere.ee

SA Võrumaa Arenduskeskus on alustanud projekti „Võru maakonna haridusvõrgustiku ja koostöö arendamine“ elluviimist. Projekti avakohtumine toimus Teams keskkonnas teisipäeval, 9. juunil. Osalesid omavalitsuste haridusvaldkonna vastutajad, riigigümnaasiumi, kutsehariduskeskuse ja arenduskeskuse esindajad.

Avakohtumisel tutvustati projekti meeskonda, räägiti üle teostatava töö eesmärgid, tulemused ning metoodika. Lepiti kokku ajakavas ning olulistes korralduslikes küsimustes nagu infovahetuse vorm, vahekohtumised, vahetulemuste esitlemine, olulisemad seminarid ja õppepäevad. Lisaks vaadati ühiselt üle dokumendid, mida antud töös taustainfona kasutada.

Projektiga arendatakse omavalitsuste haridusspetsialistide võrgustikku (sh spetsialistide roll ja osa maakonna hariduse arendamisel), üldhariduse, huvihariduse, kutsehariduse ja elukestva õppe sidusust ja koostööd ning tugiteenuste võrgustikku (sotsiaal- ja haridusvaldkonna parem sidusus). Projekti tulemuseks on toimiv maakonna haridusvõrgustik ja juhtimismudel ning tegevuskava eelseisvaks neljaks aastaks.

Projekt lähtub Võru maakonna arengustrateegia 2035+ alajaotusest „Elukestva õppe valdkond“, mille alusel luuakse haridusvõrgustiku arengukava ja järgmise nelja aasta tegevuskava.

Projekti kestab on 18 kuud. Projektipartnerid on maakonna kohalikud omavalitsused, Võru Gümnaasium, Võrumaa Kutsehariduskeskus ja Võrumaa Arenduskeskus. Samuti löövad projekti tegevustes kaasa maakonna haridusasutused, kelle peamine roll on anda sisend võrgustikutöösse ja ühistegevusteks. Kaasatakse ka Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperte ning otsitakse koostöökohti ülikoolidega.

Töö teostab Civitta Eesti AS. Projekt viiakse ellu meetme Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus toel.

Lisainfo: Aivar Nigol, arendusnõunik, tel 5340 2563, e-post aivar.nigol@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus ja maakonna kohalike omavalitsuste juhid paluvad riigil rajada autonoomse elektritoitega tankla Võru linna või selle lähistele.

Võrumaa kohalike omavalitsuste juhid koos arenduskeskusega tegid 5. juunil pöördumise riigikogule, valitsusele, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning siseministeeriumile palvega tagada riigi toel vähemalt üks autonoomse elektrivarustusega tankla Võru linna või selle ümbrusesse 2020. aasta lõpuks.

Võru maakonnas on arvestatav generaatoripark, mis kasutab kütteks vedelkütust. 2019. aasta sügistormi põhjustatud elektrikatkestuste tõttu polnud aga maakonnas generaatorite jaoks vajalikku vedelkütust saada. Võrus asuv Lõuna-Eesti haigla pidi oma generaatorite jaoks vajalikku kütust tooma 40 kilomeetrit eemal asuvast Savernast, kus asus tol hetkel lähim võrgutoitel töötav kütusetankla.

Pöördumise tegijad osutavad majandus- ja taristuministri määrusele, mille kohaselt on vedelkütuse müüjal kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal.

Määruse järgi tuleb kohustus täita 1. jaanuariks 2022. aastal.

Praegu asuvad Võru maakonnale lähimad elektritoitega kütusetanklad Kambjas ja Pikasillas, mis on Võru linnast vastavalt 53 kilomeetri ja 75 kilomeetri kaugusel.

Uuest tanklast saaksid kasu elutähtsa teenuse osutajad, kelle jaoks on kriisiolukordades kriitilise tähtsusega vahemaa töötava tanklani ja transpordiks kuluv aeg.

Tankla oleks abiks peale Võrumaa piirkondade ka Põlvamaa lõunaserva jäävatele piirkondadele kriisiolukordades.

Toimetaja: Helen Heidemann, ERR

Põlva, Valga ja Võru maakonda ühendav kaugtöökeskuste võrgustik kannab edaspidi nime Kupland. Just siia – kuplite, metsade ja järvede vahele tulles leiab eest spetsiaalselt kaugtööks disainitud maa. Kuplandi tulles saad keskenduda olulisele, olla kaugel suure linna kärast ning teha erinevaid virgutuspause töö vahepeal.

Rõõm on tõdeda, et kevad 2020 on kolme maakonna peale toonud üle kolmekümne osapoole, kes kaugtööteenuste pakkumisest huvitatud. Eelmisel nädalal algasid kohtumised huvitatud osapooltega, kohtumisi jagub veel kolme nädalasse. Värskelt on valminud ka Kuplandi brändistrateegia (partneriks Brand Manual), mille osana uurisime põhjalikult sihtgruppi. Nüüd on võimalik kohtumiste käigus tulevastele teenusepakkujatele kaugtöötajate vajadusi selgitada. Seejärel lepime huvitatud osapooltega kokku standardis, et kaugtöötajale pakutav baasteenus oleks ühelt poolt võimalikult ühtlane, kuid teisalt annaks võimaluse arvestada erinevate vajaduste ja maitsetega.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm: “Usun, et oleme spetsiaalselt kaugtööle disainitud maale valmis tööturiste vastu võtma pärast jaanipäeva. Tavaliselt tähistab see aeg puhkuste algust, kuid kuna käesolev aasta on kulgenud veidi teisiti, võib paljudel olla vajadus siiski ka suvekuudel töötamist jätkata. Kupland pakubki võimaluse teha tööd, kuid seda täiesti teistsuguses keskkonnas ning tänu ümberlülitamisele saab siin töö- ja puhkeaega kombineerida.”

Kupland koos uue visuaaliga on leitav Facebook’ist ja Instagramist:@coworkingparadise. Kaugtöökeskuste võrgustiku ja kaugtöötajate kogukonna kasvamisele suunatud tegevusi teostatakse Kagu-Eesti mainekujunduskava raames. Kohtumiseni Kuplandis!

Lisainfo: Lisanna Elm, Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht, SA Põlvamaa Arenduskeskus, +372 5345 0975, lisanna.elm@polvamaa.ee

Sihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liikmena asub 1. juulist tööle Priit Mikk, kes hakkab koordineerima Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist Tartus ning Lõuna-Eestis.

Priit Miku sõnul on SA Tartu 2024 juhiks asumine suur au ja vastutus. “Pean oluliseks juba toimiva meeskonna hoidmist ja arendamist ning usalduslike ja avatud suhetega koostöö kujundamist kõigi seotud osapooltega,” ütles uus juhatuse liige.

“Euroopa kultuuripealinn on Eesti 2024. aasta tippsündmus,” rõhutas Mikk. “Teekond tiitliaasta suunas saab olema töine ja põnev ning näen selles pidevat võimalust areneda koos järjest kasvava meeskonnaga,” ütles ta.

Priit Mikk on juhtinud alates 2013. aastast üritusturundus- ja produktsiooniettevõtet Amazing Productions. Ta on olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude peaprodutsent 2019-2020 ning eelmisel aastal Tartus 60 000 pealtvaatajat kogunud Metallica kontserdi ala planeerimise ja elluviimise juht. Priit Mikk on töötanud produtsendina Rahvusooperis Estonia ning on ürituste produktsiooni õppejõud Tallinna Ülikoolis. Ta on olnud paljude konverentside ja galade korraldaja, samuti Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 avaürituse tehniline produtsent.

Priit Mikul on magistrikraad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli kultuurikorralduse eriala ühisõppekavast ja bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia erialalt.

SA Tartu 2024 nõukogu esimehe, Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli nõukogu otsus üksmeelne. “Priit Mikk on osalenud mitmete Eesti suurimate ja olulisimate sündmuste korraldamises ning tal on mitmekülgsed kogemused meeskondade ülesehitamisest ja rahvusvahelisest koostööst,” lausus Klaas, kelle sõnul hindab nõukogu kõrgelt ka Miku tasakaalukust ja tulemuslikkust.

”Veendusime, et Priit Mikk tunnetab Euroopa kultuuripealinna suurust ja tähtsust Tartule ja Lõuna-Eestile ning tal on nägemus, kuidas valmistada ette ja viia ellu suurprojekt koos paljude partneritega avalikust, era- ja kolmandast sektorist,” kinnitas nõukogu esimees. Urmas Klaasi sõnul on juhatuse liikme töö väljakutseterikas, ent teda toetab tõhus ja tiitlivõiduga end juba tõestanud meeskond.

Uue juhatuse liikme valis sihtasutuse nõukogu ning temaga sõlmitakse viieaastane leping. Sihtasutuse senine juhatuse liige Erni Kask jätkab tööd Tartu 2024 programmikoordinaatorina ja loomenõukogu juhina.

Sihtasutus Tartu 2024 alustas tööd selle aasta alguses. Organisatsiooni eesmärk on viia ellu Euroopa kultuuripealinna tegevused Tartus ning Lõuna-Eestis.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.

Foto Mana Kaasik: Sihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liikmena asub 1. juulist tööle Priit Mikk.

Lisainfo: Priit Mikk, tel 5669 3633, SA Tartu 2024 nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas, tel 513 5145.

Omavalitsuste koostööorganisatsioonid teevad ettepaneku raudtee elektrifitseerimisega samaaegselt teha raudteel ka vajalikud trassiõgvendused reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h ning Tallinna-Tartu ja Tallinn-Narva ühenduses perspektiivi loomiseks kiirusele kuni 240 km/h.

Kaheksa maakonna omavalitsuste koostööorganisatsioonid peavad vajalikuks Eesti raudteede elektrifitseerimise käigus luua tingimused reisirongiliikluses uue kvaliteedi tekkeks. Selleks tehti ettepanekud:

Raudtee elektrifitseerimise projekteerimistööde hankes tehtavad uuringud ja välja töötatavad tehnilised lahendused peaksid arvestama kiiruste suurenemisvõimalusega. „AS Eesti Raudtee tõstab 2021. aastal Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse küll 135 kilomeetrini tunnis, aga sellest jääb ajakohase reisirongiliikluse arendamiseks tulevikus väheks. Suuremad kiirused nõuavad mitmes paigas teistsugust raudteetrassi geomeetriat, sealhulgas kurviraadiuste suurendamist. Nende tööde tegemine on ainumõeldav ühes taristu elektrifitseerimisega, selleks on vaja aga langetada põhimõttelised otsused juba lähiajal,“ selgitas pöördumise ühe algataja, Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Andre Sepp.

Ettepanekute esitajad rõhutasid, et kiired, tihedad ja mugavad rongiühendused vähendavad põhimaanteede liikluskoormust ning tuleks kaaluda Haapsalu-Rohuküla raudteeühenduse taastamist, Valga-Koidula raudteelõigu rekonstrueerimist ning samuti uusi ühendusi Tallinna ringraudtee ja Rakvere-Kunda näol.

Praegu on riik seadnud eesmärgiks, et 2040. aasta lõpuks peab olema võimalik sõita elektrirongiga Tallinnast Tartusse ning AS Eesti Raudtee on välja kuulutanuid elektrifitseerimise projekteerimistööde hanke.

Ühise pöördumise allkirjastasid 20.05.2020 Harjumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit ja SA Võrumaa Arenduskeksus, ning see esitati Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning AS-le Eesti Raudtee.

Lisatud: Ühispöördumine raudteevorgu rekonstrueerimise ja arendamise toetamiseks

Lisainfo:
Joel Jesse
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
telefon (+372) 505 8978
e-post joel.jesse@hol.ee

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel kaardistati perioodil 18. – 24. märts 2 018 ettevõtja (sh 124 tulu teeniva vabaühenduse) hetkeolukord. Ankeedile vastanud ettevõtjad on tööandjaks 18 741 inimesele üle Eesti. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitas tulemused ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Küsitluse tulemusena selgus, et:

Enamik ettevõtteid on küsimustiku täitnud enne riigipoolse abimeetmete paketi kinnitamist.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul seisavad väga paljudel ettevõtjatel ees rasked valikud, mida illustreerivad läbiviidud küsitluse tulemused. Huul rõhutab, et ka need ettevõtjad, kelleni kriis veel ei ole jõudnud kogu oma raskuses, peaksid arvestama, et see võib olla ainult aja küsimus.

Huule sõnul on maakondlikud arenduskeskused juba alustanud teenuste uuendamisega, et pakkuda just neid teadmisi ja oskusi, mida ettevõtjad kriisiolukorras vajavad, selleks teeme koostööd nii ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsustega. Esialgne ülevaade neist valmib orienteeruvalt aprillikuu keskpaigaks.

Ettevõtjaid oodatakse pöörduma endale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse, kus on võimalik saada tasuta nõustamist ning koostöös konsultandiga panna paika järgmised sammud olukorras hakkama saamiseks.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku kuulub 15 maakondlikku arenduskeskust, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele ja vabaühendustele. Võrgustikus töötab kokku 160 inimest, nende hulgas enam kui 45 ettevõtluskonsultanti.

Lisainfo:

Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin: https://www.arenduskeskused.ee/eesti-ettevotete-kriisiabikeskuse-tulemused-2020/

Kõneisik:
Andres Huul
Juhatuse liige
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
andres.huul@arenduskeskused.ee
5557 2557

17. märtsil alustas SA Põlvamaa Arenduskeskuses tööd Kagu-Eesti kaugtöövõrgustike projektijuht Lisanna Elm. Projektijuhi töö sisuks on luua ning arendada uudset tööturismi võrgustikku Põlva, Võru ja Valga maakonnas; edendada kaugtööalast teadlikkust ja suurendada seeläbi Kagu-Eesti kui kaugtööparadiisi tuntust.

“Oleme olukorras, kus kaugtööst on saanud väga kiiresti kõigi jaoks uus normaalsus, millega kohaneda. Usun, et Kagu-Eesti suudab igal ajal pakkuda töötegijale vaheldust – siinne rahulikum rütm ja ilus loodus soosib keskendumist, kuid ka võimalust suhelda külalislahke kogukonnaga,” ütles Elm.

18. märtsil toimus Kagu-Eesti kaugtöövõrgustiku projektijuhi ja juhtgrupi liikmetega veebipõhine koosolek, kus vaadati üle Kagu-Eesti mainekava kaugtöö ning äriturismi tegevuste raamistik ning eelarvevõimalused 2020. aastal. Järgneva nädala jooksul minnakse edasi konkreetsete turundustegevuste planeerimise ning aastaplaani täpsustamisega.

Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba hinnangul teeb hetkel kaugtööd rekordarv kagueestlasi ning mõne kuu möödudes võib huvi Põlva, Võru ja Valga maakonnas töötamise vastu kasvada ka kaugemal elavatel inimestel. Kogume kohalikelt inimestelt nende kaugtöö tegemise kogemusi ning praktikaid, mida kasutame tulevikus pakutavate teenuste arendamiseks.

Kõik kaugtöötegijad ja -huvilised on oodatud liituma Facebook’i kogukonnaga Coworking Guild / Southeast Estonia, mille leiab aadressilt: www.fb.com/coworkingparadise. Soovime selle keskkonna kaudu pakkuda kaugtööalast inspiratsiooni ja tulevikus lisandub sinna info loodavast kaugtöövõrgustikust.

Lisateave: Lennart Liba, Põlvamaa Arenduskeskus, juhataja, tel 516 5863, e-post: lennart.liba@polvamaa.ee