Aivar Nigol arendusnõunik 5340 2563 aivar.nigol@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Rõuge rahvamajas avatakse fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“

22. augustil kell 15.00 avatakse Rõuge rahvamajas fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“, mis kajastab Pärnumaa avaliku sektori töötajate Põhjala õppereisidelt kogutud muljeid ja kogemusi. Näitusel jäädvustatud õppereisid toimusid kuue projekti raames, mis said aastatel 2010-2021 toetust Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud avaliku halduse mobiilsusprogrammist.

Fotonäituse avamisel tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärke ja kasutustingimusi. Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest tutvustab oma kogemusi mobiilsuprogrammi kasutajana.


Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist toetuse taotlemine on sel aastal avatud 15. augustist 31. oktoobrini.


Näituse autori, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö spetsialisti Kersti Liiva  sõnul on projektide käigus uuritud nii planeerimist, ühistransporti, kaasavat haridust kui ka teisi valdkondi. Kokku on Põhjamaades kogemusi käinud saamas ja jagamas 44 Pärnumaa asutuste juhti ja spetsialisti.

„Vaatamata sellele, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei suuda need üksikud pildid siiski kõike kogetut edasi anda. Oluline on teada, et suurt osa sellest, mida on Põhjala parimatest praktikatest kuuldud, nähtud ja õpitud, on vastavalt võimalustele püütud Pärnumaal igapäevategevustes kasutusele võtta. Teatavasti kuuluvad Põhjala naabrid oma inimarengu näitajate poolest maailma tippriikide hulka. Seepärast on avaliku halduse mobiilsusprogramm olnud väga tänuväärne võimalus enesetäiendamiseks. On, kellelt õppida. Suur tänu!“ sõnas Kersti Liiva.

Fotonäitus kajastab järgmisi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kaasrahastusel ja Pärnumaa eestvedamisel korraldatud kogemuste vahetamise reise aastatest 2010 – 2016 (projektide korraldaja Pärnu Maavalitsus) ning 2019 ja 2021 (Pärnumaa Omavalitsuste Liit):

 

16.08-20.08.2010 “Regionaalareng- ja planeering: Põhjala äärealade kogemused”

Partnerid: Lääne-Islandi koostööpiirkond – Island (Samtök sveitarfélaga á Vesturlandi), Fääride omavalitsusliit – Fääri saared (Føroya Kommunufelag)

 

09.09-18.09.2012 “Kogemuste vahetus partneritega perifeersetelt aladelt“

Partnerid: Österbotteni/Pohjanmaa regiooni volikogu – Soome (Österbottens förbund/Pohjanmaan liito), Nordlandi maavolikogu– Norra (Nordland Fylkeskommune), Norbotteni läänivolikogu– Rootsi (Norbottens Läns Landsting), Oulu Ülikool – Soome (Oulun Yliopisto)

 

03.09-11.09.2014 2014 “Ühistransport ja kiired ühendused tagamaks kohalikku- ja regionaalarengut”

Partnerid:– Ahvenamaa läänivalitsus – Ahvenamaa (Ålands Landskapsregering), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

 

04.-09.09.2016 “Põhjala kogemused haldusreformist, ülesanded kohalikul ja regionaalsel tasandil”

Partnerid: Gotlandi kohalik omavalitsus – Gotland (Region Gotland), Maavolikogu Skåne, Malmö – Rootsi (Regional Council Skåne, Malmö), Oddsheredi kohalik omavalitsus – Taani (Oddshered kommune)

 

24.03-30.03.2019 “Kaasav haridus – Põhjala parimad praktikad”

Partnerid: Skúlastjóri kool – Fääri saared (Skúlastjóri | Skúlin á Fløtum), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

 

14.11-20.11.2021 “Sotsiaalvaldkond kui heaolu alus”

Partnerid: Islandi kohalike omavalitsuste liit – Island (Samband íslenskra sveitarfélaga), Alveri kohalik omavalitsus – Norra (Alver kommune)

Foto: Iris Haiba

Võru maakonna kliima – ja energiakava LÕPPSEMINAR / 25.august kell 13.00

Võru maakonna kliima – ja energiakava LÕPPSEMINAR


Neljapäev 25.08.2022 | 13:00 | Väimela Tsenter | Registreeru siin!


13.00 – 13.30 Kliima – ja energiakava tutvustus

13:30 – 14:15 „Põllumajanduse efektiivsema maakasutuse erinevad tahud“ Teemat sisustab ettevõtte eAgronom Eesti tegevjuht Kristjan Anderson

14:30 – 15:15 „Hoonete ja taristuobjektide energiatõhususe tõstmise võimalused lähitulevikus“
Teemat sisustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Regina Valt

15:30 – 17:00 Kliima – ja energiakava arutelu ja Rohekokkulepe

maheuuringu-arutlelu

Aset leidis haridusasutuste maheuuringu tegevuskava seminar

Täna, 27. juunil, toimus Võru Kandles Võru maakonna haridusasutuste maheuuringu tegevuskava seminar.

Tutvustati koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega valminud uuringu tulemusi ja tegevuskava tööversiooni, kuidas jõuda 20% mahetooraine kasutamiseni aastal 2024. Tuginedes uuringule ja senisele kogemusele koolides mahetoidu osakaalu suurendamisega Võru maakonna koolides, toimusid arutelud tegevuskava täiustamiseks.

Seminari viis läbi Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.

EL Sotsiaalfondi logo

Lisainfo:

Aivar Nigol, arendusnõunik

aivar.nigol@vorumaa.ee

tel. 5340 2563

maheuuringu-kohtuminemaheuuringu-kohtumine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

27.-28. mai toimus noorte kultuurikorralduse seminar Hüppelaud, Haanjamehe talus

27.-28. mai toimus noorte kultuurikorralduse seminar Hüppelaud, Haanjamehe alus.

Kokku said oma vahel noored ja noortejuhid Tartumaalt ja Võru maakonnast.

Noori ja noortejuhte inspireerisid ja juhendasid kohapeal mentorid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv;                                            National Geographicu Eesti väljaande peatoimetaja ja Haani Loometare permees Erkki Peetsalu; pühapäeval liitus meiega Anu Rannu Viljandi Folgi tiimist.
Fookuses ikka kultuurteemad, kuidas leiavad noored tee kultuuritarbimise ja korraldamise juurde ning milliseid kultuurisündmuseid noored ootavad.
Laupäevase õhtu veetsime matkates koos matkajuht Alar Sikk´uga ja vallutasime Eesti kõige kõrgema künka.
Tulemuseks: 4 noorte poolt loodud sündmuse ideed, kuhu noored ISE tahaks kohale tulla ja ISE nende tegemistesse panustada.
Noortele suunatud kultuuri teemaline seminar toimus projekti “Loov Võru maakond” raames. Loe lähemalt:
https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/projektid/loov-voru-maakond/
Lisainfo: Kristi Vals, kultuurispetsialist, telefon 59129200

Täna toimus Võru maakonna arengustrateegia uuendamise II seminar

Täna, 27.mail, toimus Võru Kultuurimajas Kannel Võru maakonna arengustrateegia uuendamise II seminar. Seminari fookuses oli tulevik ehk kuidas muuta arengustrateegia eristuvamaks, kaasahaaravamaks ja paremini rakendatavaks. 

Kohal oli palju maakonna käekäigust huvi tundvaid inimesi ning aruteludes keskenduti konkreetsetele tulevikualgatustele ja tegevustele ning ootustele maakonnaüleseseks koostööks. Enne arutelude algust tegi inspireeriva sissejuhatuse Mari Kalkun, kes ütles, et sihtide seadmine, aja võtmine ja fookuse paika panek, et kuhu tahetakse ühiselt välja jõuda, on oluline. Ta lisas, et sealjuures võib aidata mõtete võro keelde tõlkimine, et jõuda kohe asja tuumani: “Tavaliselt võro keel ongi sellepärast õudsalt hää, et see ütleb asja tuuma õkva ärr.”

Antsla vallavanem Avo Kirsbaum ütles arengustrateegia uuendamist kommenteerides, et ainult kohaliku keele ja kultuuriga mujale õppima läinud noori tagasi ei meelita. Seetõttu peab ta oluliseks tuleviku sihiks kõrghariduse omandamise võimaluse toomist Võru maakonda.

Võhandu maratoni korraldaja ja kohalik spordielu korraldaja Hillar Irves ütles, et arengustrateegia uuendamisel peaks üheks eesmärgiks seadma spordi nähtavuse tõstmise ja liikumisharrastuste kättesaadavuse. “Peaks seda sporditrummi ikkagi kõvasti taguma, et see sport ja liikumine, mis toob inimestele tervise ja võtab perearstidelt koormust maha oleks nähtav,” ütles Irves.

Arengustrateegiaga seotud edasine töö jätkub teemarühmades valdkondlike aruteludega. Uuendatud strateegia jõuab volikogudesse heakskiitmiseks selle aasta sügisel.

Lisainfo Aivar Nigol aivar.nigol@vorumaa.ee, 5340 2563

Võru maakonna kliima- ja energiakava avalik seminar

17. mail toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Võru maakonna kliima- ja energiakava avalik seminar. Selle eesmärgiks oli anda ülevaade kliima- ja energiakava vajalikkusest ning üheskoos osalejatega analüüsida Võru maakonna tugevusi, nõrkusi ja võimalusi liikuda jätkusuutliku ja kliimaneutraalse maakonna poole.

Osalejaid oli kokku 17. Lisaks kohalikele osalejatele, andis omapoolse panuse seminaril Eestimaa Looduse Fond, kes andis ülevaate headest kaasamispraktikatest ning tehnikatest, kuidas kaasata laiemat avalikkust kaasa rääkima ja mõtlema kliimamuutusega seotud teemadel. Maakondlik kliima- ja energiakava valmib läbi tiheda koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja erinevate huvigruppidega.

Võru maakonna kliima- ja energiakava eesmärk on panustada riiklike eesmärkide saavutamisesse, võttes arvesse kohaliku tasandi eripärasid ja kliimariske. Kliima- ja energiakava aitab kohalikel omavalitsustel kliimamuutuste mõju leevendada, kuid samuti nende muutustega ka kohaneda. Juulis valmivasse kavasse seatakse tegevussuunised eelkõige kliimamuutustega kohanemiseks nii maakonna kui ka valdade tasemel, lähtudes valdade iseärasustest, vajadustest ja võimekusest.

Seminari raames korraldatud töötubade käigus andsid osalejad sisendi ja panuse kliima- ja energiakava valmimisse just Võru maakonna probleemsemate teemavaldkondade osas ning aitasid lähtuvalt Võru maakonna võimalustest prioritiseerida esmatähtsaid tegevusi ja meetmeid, saavutamaks kliimaneutraalsust.

Kliimamuutused on meie ilmastikuolude muutumise tulemus, mida põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõus. Selle tulemusena kogeme juba praegu äkilisemaid paduvihmu ja suviseid põuaperioode, mis tulevikus võivad muutuda üha sagedamaks. Samas peame valmistuma ka muutusteks, mille mõju meile täna silmnähtav ei ole –  nakkushaiguste levik, põhjavee kvaliteedi langus, võõrliikide sisseränne ja põllumajandussaaduste kvaliteedi langus. Aastaks 2030 on Eesti võtnud sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 70%, võrreldes aastaga 1990. Selle poole püüeldakse muuhulgas läbi taastuvenergia osakaalu suurendamise, energia tõhusama kasutamise, hoonefondi rekonstrueerimise ja energiajulgeoleku tagamise.

Võru maakonna arengustrateegia uuendamise esimene seminar Rõuges

Täna, 20.mail, toimus Rõuge rahvamajas Võru maakonna arengustrateegia uuendamise esimene seminar. 

Seminari fookuses oli praeguse arengustrateegia seire ja tagasiside. Tehti ülevaade arengustrateegia senisest rakendamisest ja arutleti, milliseid muutusi ning täiendusi uuendamise käigus tuleks teha. 

“Strateegia on osapooli kokkusiduv dokument ja oluline suunanäitaja maakonnas edasistel aastatel,” selgitas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Ta lisas, et oluline on iga inimese mõtted ja panus: “Sedasi saame tagada, et dokument leiab kasutust. Kutsume inimesi kaasa mõtlema kogu protsessi käigus – nii praegu kui ka sügisel, mil uuendatud strateegia avalikustatakse.“

Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu liige Vello Saar ütles, et arengustrateegia uuendamisel on oluline märksõna “inimesed”: “Kui ei ole inimesi, ei ole ka muid osiseid võimalik üles ehitada ja väärtusi edasi anda.” Positiivse aspektina tõi ta välja, et paljude Võru maakonna omavalitsuste seis on paljulubav, mis näitab, et seni on tehtud midagi õigesti.

Järgmine arengustrateegia uuendamise seminar toimub 27.mail kell 13-16 Võru kultuurimajas Kannel. Teises seminaris käsitletakse tuleviku suundasid.

 

23 organisatsiooni lõid üheskoos sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostööpuu

10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.

Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!

Koostöökokkuleppega liitusid:

  1. Baltic Innovation Agency
  2. EASi ja KredExi ühendasutus
  3. Estonian Business School
  4. Heateo Sihtasutus
  5. Keskkonnaministeerium
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus
  7. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  8. Maaeluministeerium
  9. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
  10. Põhjala tehas
  11. SEB Pank
  12. Siseministeerium
  13. Sotsiaalministeerium
  14. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  15. Tallinna linn
  16. Tallinna Tehnikaülikool
  17. Tallinna Ülikool
  18. Tartu linn
  19. Tartu Ülikool
  20. Vabaühenduste Liit
  21. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
  22. VIVITA
  23. Võrumaa Arenduskeskus

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  • Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  • Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  • Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  • Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe

Võrumaa Arenduskeskus allkirjastab koos 21 teise organisatsiooniga Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkuleppe

10. mail leiab Tallinnas, Põhjala tehases aset sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäev. Pidulikul koostöökokkuleppe tseremoonial näitavad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise koostöösoovi nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.

„Kuigi Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tööd ligi 1800 inimesele ja teenivad umbes 45 miljonit eurot ettevõtlustulu aastas, on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon meil täna veel lapsekingades. Teiste riikide edusammude põhjal on alust pingutada, et viia valdkonnad pealavale,“ ütles siseminister Kristian Jaani, kes vastutab Eestis ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalse ettevõtluse valdkondade eest. Jaani sõnul näitab Siseministeerium koostöökokkuleppega liitudes, et näeb valdkondades suurt tulevikku.

Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.

Koostöökokkuleppega on liitunud erinevad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  1. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  2. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  3. Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  4. Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikme Erkki Kubberi sõnul on visioonid suured. “Tahame oma tegevustega arendada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi, et meil oleks võimekas sektor vähemalt 1000 sotsiaalse ettevõttega. Teha nii, et sotsiaalne ettevõtlus oleks normaalsus, mitte nišš. Just koostöös suudame seda teha,” kirjeldas ta eesmärke.

10. mail toimuval sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval astuvad üles valdkonna eestvedajad. Üritusel esinevad inspireerivad sotsiaalsed ettevõtted ja tehakse kokkuvõtteid viimased poolteist aastat kestnud SoFiMa projekti (“Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis”) tulemustest. Samuti antakse ülevaade Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomisest ning järgneva aasta jooksul toimuvatest arengutest.

Organisatsioonid, kes allkirjastavad koostöökokkuleppe:
1. Baltic Innovation Agency
2. EASi ja KredExi ühendasutus
3. Estonian Business School
4. Heateo Sihtasutus
5. Keskkonnaministeerium
6. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
7. Maaeluministeerium
8. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
9. Põhjala tehas
10. SEB Pank
11. Siseministeerium
12. Sotsiaalministeerium
13. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
14. Tallinna linn
15. Tallinna Tehnikaülikool
16. Tallinna Ülikool
17. Tartu linn
18. Tartu Ülikool
19. Vabaühenduste Liit
20. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
21. VIVITA
22. Võrumaa Arenduskeskus

Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad ühiskondliku eesmärgiga, panustades otseselt inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna parendamisse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad innovaatilisi lahendusi ning aina enam tekib juurde ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme lahendavaid iduettevõtteid. Valdkonna arenguid toimub jõudsalt ka Euroopas. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Sündmus korraldatakse “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (SoFiMa)” projekti raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).

Foto: Veebruaris 2022 toimunud mõjuinvestorite ümarlaud.

1. märtsil toimus projekti “Loov Võru maakond” III koolituspäev – “Muudatuste-, inimeste – ja protsesside juhtimine”

 1. märtsil toimus Luhamaa uues külamajas projekti “Loov Võru maakond” raames – III koolituspäev “Muudatuste-, inimeste- ja protsesside juhtimine”
  • Päeva algas Luhamaa nulga eestvedaja, Setomaa turismikoordinaator Aarne Leima tervituskõnega, kus ta tutvustas osalejatele Luhamaa külamaja loomise lugu, loo keskmes suurepärane kogukonna koostöö
  • Kultuurirahvas õnnitles Võrumaa rahvakultuurispetsialisti suure tunnustuse puhul
  • Koolituse põhifookuses oli teemad: strateegiate ja arengukavade koostamine, strateegiline planeerimine, millised on peamised vead strateegiate koostamisel ja elluviimisel.
  • Koolitaja: Ragnar Siil, Creativity Lab OÜ
Loe lähemalt projekti tegevuste kohta: SIIT
Projektitegevusi toetab: Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond, Riigi Tugiteenuste Keskus
Rohkem uudiseid