Aivar Nigol arendusnõunik 5340 2563 aivar.nigol@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Kaugtöökeskuste võrgustik Kupland sai regionaalmaasika auhinna

9. juunil anti Stenbocki majas pidulikul vastuvõtul kaheksandat korda välja regionaalarengu auhinnad. Selle aasta konkursil on väljapaistvate tegevustena aukohal kaug- ja koostöövõimalused, ruumiloome, pikaaegne ettevõtlus ja töökohtade pakkumine ning külaelu keskuse – poe – taasavamine.

„Kõigil tänastel auhinna saajatel on palju ühist – oskus mõelda kastist väljas, julgus võtta initsiatiiv ning võime sütitada oma sisemise põlemisega kogukondi kaasa tulema,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Teie ideede ja töö tulemusel on sündinud ettevõtmised, mis tugevdavad kohalikku majandust ja eluolu ning olete näidanud, et kui on tahtmist ja ettevõtlikkust, siis on kõik võimalik.“

„Inimesed, kel on indu ja tahtmist kodukohas tegutseda ning teha seda nii, et ettevõetust kogukonnale ja piirkonnale kasu tõuseb, on Eesti jätkusuutliku regionaalarengu tegelikud kangelased,“ rõhutas riigihalduse minister Jaak Aab. „Esitatud ankeetide arvust ja sisust näeb, et meil leidub uskumatult palju tublisid ning ettevõtlikke inimesi, tänu kellele on Eestimaal ellu kutsutud palju edasiviivaid algatusi.“

Konkursile laekus kokku 27 taotlust (25 kandidaati), mille hulgast valiti välja viis silmapaistvamat algatust. 2021. aasta regionaalauhinna saajad:

  • Valga vallaarhitekt Jiri Tintera, kes on Valga-Valka kaksiklinna keskuse idee arendaja ning kohaliku entusiastina seisnud aastaid linnaruumi korrastamise ja ajaloolise pärandi säilitamise eest;
  • AS Viljandi Aken ja Uks – pikaajaline maakonna suurim eraettevõte, maksumaksja ja tööandja, kes suutis edukalt tegevust jätkata ka 2020. aasta pandeemia ajal ning isegi ligi 100 inimest juurde palgata;
  • koostöövõrgustik KOTUS – Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkonnas tegutsev kodanikualgatuslik võrgustik, kes tegeleb piirkonna turundamise, ettevõtluse ja turismi arendamisega. Tänu tugevale kogukonnale on endisest kahaneva elanikkonnaga piirkonnast saanud atraktiivne elukoht ja juurde on kolinud uusi noori perekondi.
  • kaugtöökeskuste võrgustik KUPLAND, mis ühendab Põlva, Valga ja Võru maakonda ning on tutvustanud kaugtöö võimalusi laiemalt, aidanud edendada piirkonna majandust ja turismi ning pakkunud turismihooajal rohkem töökohti kohalikele inimestele;
  • Tanksemäe Saffer OÜ ja Marek Balder. Marek avas Järva valla Ahula külas aastaid tühjana seisnud kaupluse, tänu millele ei ole kohalikel elanikel enam vaja kaugele poodi sõita. Lisaks sellele avas Tanksemäe Saffer 2020. aasta kevadel e-poe ja kauba kojuveo võimaluse ning on üle võtnud ka eelmiste omanike poolt suletud kauplused Albu ja Kaalepi külades.

Auhinnasaajaid tunnustatakse Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga. Vaata ürituse fotosid.

Märtsis välja kuulutatud konkursile sai esitada isikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, kes on 2020. aastal silma paistnud regionaalarengut toetava ettevõtmise või teoga. Auhind antakse väljapaistva tegevuse eest, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus (on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid) või mis on muul moel oluliselt aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele. Samuti võib regionaalmaasika pälvida tegevuse eest, millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Eelmisel aastal pälvisid auhinna robootikatarkvara erakõrgkool Cleveroni Akadeemia, Ida-Virumaa üks suuremaid tööandjaid Fortaco Estonia OÜ, külaelu propageerija Vidrike külamaja Otepääl, Hiiumaa kultuurielu eestvedaja Margit Kääramees ning kohaliku toidu ja käsitöö turundamise edendaja Mulgi Väiketootjate Liit.

Iga-aastast konkurssi korraldab rahandusministeerium.

Foto Stenbocki maja. Peaminister Kaja Kallas, Kuplandi projektijuht Lisanna Elm, Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba, regionaalhalduse minister Jaak Aab.

Minister Urmas Kruuse Võrumaa maheseminaril: me võiksime pingutada selle nimel, et mahetoit jõuaks laste toidulauale ja toitlustusasutustesse

1. juunil toimunud veebiseminaril „Kohalik mahetoit Võru maakonna haridusasutustesse“, tutvustati toimivaid häid näiteid mahetoidu kasutamisest, samuti tutvustati edasisi plaane. Võru maakonnas minnakse hoogsalt edasi kokkuleppe 20% mahetoitu lasteasutustes aastaks 2024 elluviimisega. Seminari korraldasid Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus projekti „Võru maakonna mahekokkuleppe täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“ raames. Tegevuste elluviimisel on kaasatud Mahepõllumajanduse Koostöökogu, toetab Euroopa Liit. 

Maaelumister Urmas Kruuse tunnustas avasõnas Võru maakonna organisatsioonide kohalikku initsiatiivi ja ettevõtlikkust ning tõdes, et siinne lasteasutustesse mahetoidu sisseviimise kogemus annab võimaluse sellest õppida ning planeerida ja disainida riigi tasemel tegevusi. Maaeluministeeriumis on uuendamisel mahemajanduse tervikprogramm, mille kaudu on kavas välja töötada lasteasutuste toitlustamise edendamiseks vajalikke tegevusi ja püütakse ka leida vahendeid teatud tegevuste toetamiseks üleriigiliselt. „Me võiksime koostöös pingutada selle nimel, et mahetoit jõuaks laste toidulauale ja laiemalt ka toitlustusasutustesse. Maaeluministeerium tahab olla avatud koostööpartner, kaasata Haridus- ja teadusministeeriumi ning panna seljad kokku selleks, et teha üheskoos midagi väga olulist,“ lisas Kruuse.

„Eelkõige tulekski mõelda sellele, kuidas me Eestis varustame oma inimesed ära kohaliku toiduga,“ rääkis mahetoidu algatuse eestvedaja ja ka ise mahetootja Setomaalt, Margus Timmo. Tema sõnul põhineb jätkusuutlikkus kolmel olulisel aspektil – tervislik toit, kohalik ettevõtlus ja puhas loodus. Nii palju kui võimalik, tuleks hankida tooraine oma piirkonnast. „Setomaa vallas on juba peaaegu pool põllumajandusmaast mahe, seega potentsiaali on. Samas näitas taustauuring, et nt köögivilja puhul saaks Võru maakonnast vaid poole maheköögivilja vajadusest. Võru maakonna algatus saaks aga olla eeskujuks ka teistele. Loodame ministeeriumipoolsele toetusele, et selline pilootpiirkond saaks tekkida ja ka teistele kogemust pakkuda.“

Tiit Toots Võrumaa Arenduskeskusest tegi tagasivaate, kuidas 2018. a Vunki mano! loometalgutel sündis talgute peapreemia võitnud idee „Mahe ja muhe“ ning plaan luua maheda koolitoidu võrgustik, mis katab kõik Võru maakonna koolid ja lasteaiad. Mitmete projektide toel ning Taani ja Rootsi kogemustest õppides hakkasid mõtted liikuma, kuidas haridusasutustesse rohkem mahetoitu tuua. 18.09.2020 sõlmiti Võru maakonna hea tahte kokkulepe mahetoidu laialdasemaks kasutuselevõtuks strateegilise eesmärgiga saavutada aastaks 2024. aastaks omavalitsuste haridusasutustes mahetooraine kasutamine pakutavas toidus vähemalt 20%-ni. Sellele tegevusele antakse nüüd Vunki mano! mitmete algatuste ja

projektide kaudu.

Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld inspireeris looga kooliaiast. Koolil on 30 aastat kogemust köögivilja kasvatamisel oma köögi tarbeks. Suurem osa juurikatest kasvatataksegi ise, väga harva on vaja olnud juurde osta. Aeda harivad kooli kokad ja köögitöölised, kes on seetõttu 12 kuud kooli palgal. Ka teised kooli töötajad, sh direktor ise, käivad põllul abiks ja valmistavad hoidiseid – see on ühine ja ühendav tegevus, mida tehakse rõõmuga. „Parim innustamine on kiitus ja isiklik eeskuju,“ ütles Martinfeld. Sellest kevadest rentis kool mahepõllu ja nüüd tuleb kooli omakasvatatud maheköögivili. Mahedana ostetakse juurde veel kartulit, mustsõstramahla, täisterahelbeid, sügisest ka piima ja mune. Koolis on ruum, mida kutsutakse taimelaboriks – seal toimub istutamine, ümberistutamine ja oma käe saavad mullaseks teha ka lapsed.

Seminaril said sõna veel:

  • Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest, kes tutvustas Võru maakonna plaane;
  • Raul Kudre, Setomaa vallavanem, kes rääkis mahetoidu tähtsusest Setomaa valla lasteasutustes;
  • Britt Vahter MTÜst Rõuge Kool, kes rääkis mahetoidu kasutamisest koolis, kus on juba saavutatud mahetooraine osakaal 20-40%;
  • Sixten Sild, Võru linna abilinnapea, kes rääkis 2020. a koolide toitlustuse hankest, mis tõi kolme Võru linna kooli üle 20% mahetoitu;
  • Allar Asi Loona talu veskist, kes rääkis oma koostööst lasteasutuste vastustamisel mahetoorainega;
  • Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust, kes rääkis mahetoidu kasutamise algatustest teistes Eesti piirkondades ja Taanis.

Fotod: Võrumaa Arenduskeskus

Lisainfo:
Aivar Nigol
SA Võrumaa Arenduskeskus
aivar.nigol@vorumaa.ee
5340 2563

Elen Peetsmann
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
5304 4003

Rohujuuretasandi turismi revolutsioon Lõuna-Eestis: Paganamaale koeraga matkama või jõustavale jalutuskäigule koos nelja lapse emaga

Täna avati innovatiivne KYLAS teenusevahendamise platvorm, mille kaudu saab osta ja müüa Lõuna-Eesti elamusi. Idee autorid on kaks nutikat naist, kelle eesmärk on pakkuda huvilistele ehtsaid kogemusi ja võimaluse “kogeda kohalikku”. 

“Kohtu kohalikuga ja maale vanaema juurde laadsed teenused on turismisektori üks kiiremini tõusvaid trende ja kindlasti on pandeemia seda omajagu soodustanud. Inimesed otsivad erilisi kogemusi ja soovivad nautida maaelu võlusid,” tutvustas KYLAS idee projektijuht Kadri Moppel.

Algatuse teine eestvedaja Aigi Young täiendab: “Üksteiselt ja üheskoos õppides loome piirkonda erakordsed elamusteenused, et olla valmis 2024 aastaks, mil Tartu linn koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn ja piirkonda külastavad tuhanded kultuurihuvilised. Läbi KYLAS veebilehel pakutavate teenuste on külastajatel hea võimalus jääda piirkonda pikemaks ning reisida Tartu linnast välja Lõuna-Eestisse uusi elamusi otsima.”

KYLAS platvormil on võimalik leida mitmekülgseid ja meeldejäävaid elamusi, mis sobivad suvepuhkuseks, nädalavahetuseks või õhtute sisustamiseks. Teenuseid pakutakse neljas kategoorias: loodus, kultuur, toiduelamused ja traditsioonid. Lisaks on võimalik valida nädala lemmikute ja kohalike soovituste vahel. Uusi pakkumisi lisandub keskkonda igapäevaselt.

Täna on KYLAS platvormil elamused peamiselt Võru maakonnast, kuid sügiseks laieneb valik üle terve Lõuna-Eesti.

KYLAS platvorm on arendatud Võrumaa Arenduskeskuse poolt koostöös Tartu 2024 turundus- ja kommunikatsioonitiimiga, Võru maakonna turismivõrgustiku ja Lõuna-Eesti turismiklasteriga. KYLAS keskkond on välja arendatud tänu Võrumaa Partnerluskogu LEADER “Teenuste vahendamise platvorm” programmile.

Ootame teid KYLAS!

Lingid:
KYLAS platvorm: www.kylas.ee
Facebook: www.facebook.com/KYLASvirtuaalneturg

Lisainfo: Kadri Moppel
KYLAS projektijuht
kadri.moppel@vorumaa.ee
5331 1919

Algas külade, piirkondade ja korteriühistute kandideerimine säilenõtkuse projekti

Aeg: juuni – oktoober 2021

Kogukondliku säilenõtkuse projekti eesmärk on tõsta Võru maakonna kogukondade, külade, külavanemate ja korteriühistute teadmisi elanikkonnakaitsest, turvalisuse hoidmisest ja kodustest varudest ning suurendada üldist kriisteadlikkust ja valmisolekut kogukondlikul tasandil. Koostöös Võrumaa Arenduskeskuse, Naiskodukaitse, Päästeameti ja Roosiku küla eestvedajatega ning Roosiku küla näitel viiakse Võru maakonnas läbi 10+1 koolitust (5 küladele, 5 kogukondade eestvedajatele ja üks korteriühistu esindajatele).

Kui tunned, et sinu küla, külaselts, piirkond või korteriühistu tahaks täiendada nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi sellest, kuidas oma piirkonna elu ise turvalisemaks muuta, siis kandideeri oma meeskonnaga (15-20 inimest) kuni 1. juunini 2021, täida  REGISTREERUMISVORM

Koolitusprogrammi kandideerimisel tooge välja oma küla piirkond, millised ohuallikaid seal ise näete ja mis motiveerib teie piirkonna inimesi sellel koolitusel osalema.

Orienteeruv päevakava:
10.00-10.15 Sissejuhatus
10.15-11.15 Ülevaade elanikkonnakaitse valdkonnas toimuvast – Päästeamet
11.15-12.15 Kriisiks kodus ja Ole valmis! äpi tutvustamine – Naiskodukaitse
12.15-13.00 Lõuna: kriisiolukorras lõuna valmistamine – milliste koduste vahenditega saab vett keeta? Teeme ise COOP kriisivarudest lõunasöögi ja maitseme Tactical Foodpacki pearoogasid
13.00-14.30 Rühmatöö (vastavalt sihtrühmale küla kriisiplaani koostamine või kogukondade säilenõtkuse tagamiseks oluliste elementide kaardistamine, rõhuga infovahetusel ja kogukonna kriisivarustusel)
14.30-15.00 Kokkuvõte ja edasised sammud

Koolitus on osalejale tasuta, kulud kaetakse riigieelarvelisest toetusest “Elanike kriisideks valmisoleku maakondliku edendamise elluviimiseks 2021. aastal”.

Säilenõtkus on see, mis kogukonna igast kriisist välja veab!

TRÜKI PLAKAT OMA KODUKOHA INFOTAHVLILE

Lisainfo: Ruuta Ruttas-Küttim, Roosiku küla külavanem, tel 503 0107, e-post ruuta.ruttas@hotmail.com või Merilyn Viin, heaolu sptesialist, tel 5309 1046, e-post merilyn.viin@vorumaa.ee

 

Tartu 2024 taotlusvooru infopäevad

Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõiki ärksaid kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesi – kultuurikorraldajaid, loomeinimesi, turismikorraldajaid, loomeettevõtjaid jne – Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevadele.

Infopäevad Võru maakonnas:

02.06 kell 16:00 – Antsla vald, Rõuge vald (Mõniste rahvamajas, Kuutsi külas)
07.06 kell 15.00 – Võru vald, Setomaa vald, Võru linn (Vastseliina rahvamajas)

Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindajatelt küsida küsimusi taotlusvooru kohta.

Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinn programmi sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes.

Tule kohale, küsi küsimusi ja anna oma panus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi loomisesse Lõuna-Eestis!

Lisateave:
Annela Laaneots
Lõuna-Eesti koordinaator
SA Tartu 2024
tel: 557 9808
e-post: annela.laaneots@tartu2024.ee

Tule meile elamumajanduse ja energiatõhususe konsultandiks!

Võrumaa Arenduskeskus otsib konsultanti, kelle tööks on nõustada KredEx’i meetmete kasutamist ja toetada teadlikkuse tõstmist elamute energiatõhususe tõusuks.
Tööülesanded (PDF, 58 kB)

Nõuded kandidaadile

  • haridustase: bakalaureus;
  • keeleoskus: eesti keel hea, soovituslikult vene keel suhtlustasemel;
  • arvutioskus kesktase;
  • auto juhtimisõigus.

Kasuks tuleb

• nõustamiskogemus;
• korteriühistu juhtimise kogemus;
• varasem kokkupuude KredeExi meetmetega;
• isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Omalt poolt pakume

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Tagame meetmete koolituse ja tööalase toe üle-eestilise võrgustikuga.

Töökoha andmed

  • Töö on osaajaline, keskmiselt 12 h/nädalas (arvestuslik koormus 0,3);
  • Tööpiirkond Võru maakond;
  • Kodus töötamise võimalus;
  • Töösuhte kestus tähtajaline, 2022. aasta lõpuni;
  • Tööle asumise aeg niipea kui võimalik.

Kandideerimise info

Kandideerimiseks saada CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 16. mail aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Kaido Palu
ettevõtluse suunajuht
telefon: 5855 0202, e-post: kaido.palu@vorumaa.ee

Otsime projektijuhti, kes aitab ettevõtluse investeeringud maandada Kagu-Eestisse

SA Võrumaa Arenduskeskus otsib hea suhtlemisoskuse ja analüüsivõimekusega projektijuhti, kes korraldab Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-2022 investeeringute meelitamise tegevused.

Tööülesanded (pdf, 130 KB)

Nõuded kandidaadile

  • Haridustase: bakalaureus;
  • Võõrkeele oskus: inglise keel kõnes ja kirjas B2;
  • Auto juhtimisõigus: B kategooria;
  • Arvutioskus kesktase.

Kasuks tuleb:

  • täiendavate võõrkeelte oskus;
  • kohaliku omavalitsuse või omavalitsuste liidu kogemus;
  • nõustaja/konsultandi töökogemus;
  • ettevõtlus- ja turundusvaldkonna kogemus;
  • isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Omalt poolt pakume

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Meil on häid näiteid omavalitsuste ja ettevõtjate koostööst investeeringute kaasamiseks, tööstusalade loomisel ja -kasutuselevõtul. Pakume võimalust panustada huvitavasse ja piirkonnale suure mõjuga projekti.

Töökoha andmed

  • Tööpiirkond Võru, Valga ja Põlva maakond;
  • Kodus töötamise võimalus;
  • Täistööaeg;
  • Töösuhte kestus tähtajaline, 2022. aasta lõpuni;
  • Tööle asumise aeg niipea kui võimalik.

Kandideerimise info

Kandideerimiseks saada CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 09. mail aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Kaido Palu
ettevõtluse suunajuht
telefon: 5855 0202, e-post: kaido.palu@vorumaa.ee

Kuni aprilli lõpuni saavad sotsiaalsed ettevõtted kandideerida inkubatsiooniprogrammi

Võrumaa Arenduskeskus korraldab SoFiMa projekti raames 2021. aasta sügisel inkubatsiooniprogrammi, mis aitab sotsiaalsetel ettevõtmistel jõuda uuele tasemele.

Mis on sotsiaalne ettevõte?

Kui sinu ühing või ettevõte tegeleb mõne kogukonnas olulise või sotsiaalse või keskkonnaalase, rahvatervise, hariduse või inimeste toimetuleku probleemi lahendamisega või sul on idee, millega saaks just neidsamu probleem lahendada ning sellel ideel oleks jumet omatulu teenida ja luua töötav finantsmudel, siis oled just sina oma meeskonnaga oodatud osalema SoFiMa inkubatsiooniprogrammi.

Kuid tundsid siin ära just enda tegemised ja teemad, mis sind kõnetavad, siis ole hea ja täida registreerumisvorm hiljemalt 30. aprilliks. Vormis olevate sisu- ja motivatsiooniküsimuste põhjal tehakse osalejate valik. Kõikide registreerunutega võetakse hiljemalt 15. mail ühendust.

Lisainfo inkubatsioonprogrammi kohta: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/inkubatsiooniprogramm/

SoFiMa projekti üldinfo: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/

Logo "Regionaalarengu toetuseks"

Kagu-Eesti väikeettevõtted saavad arendustegevuseks toetust taotleda

Pressiteade
30.03.2021. a

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 1. aprillil taotlusvooru, millest saavad toetust taotleda Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevad väikeettevõtjad oma tegevuse edasiarendamiseks.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on toetus oluline selleks, et anda tõuge ettevõtluse arengule ja mitmekesisemate töövõimaluste tekkele Kagu-Eestis. „Meie jaoks on oluline anda tublidele ja töökatele ettevõtjatele võimalused ellu viia ideid, kuidas oma tegevusega uuele tasemele jõuda,“ sõnas Aab. „Senine kogemus näitab, et Põlva-, Valga- ja Võrumaa ettevõtjatel häid ideid jagub, mil moel toetuse najal näiteks oma tootmist kasvatada. Eelkõige annab see võimaluse säilitada ja luua uusi töökohti kõrgema lisandväärtusega ja parema palgaga“ lisas ta.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede avatakse kolmandat korda. RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on paljud toetuse saajad seni kasutanud toetust ettevõtte tootmisvõimekuse kasvatamiseks. „Selle toetusmeetme puhul on tavapärane, et ettevõtjad soovivad soetada moodsaid tööstusseadmeid, laiendada tootmishooneid ning tõsta ekspordivõimet,“ sõnas Alver.

„Eelmisel aastal rahastasime näiteks projekti, mis võimaldab Võrumaa mööblitootjal muuta tootmist tõhusamaks ja suurendada kohaliku tooraine kasutust. Põlvamaal aga toetasime projekti, mille abil saab toetuse saaja valmistada uuenduslikke loodussõbralikke pakendeid,“ tõi Alver näiteid projektidest, mida RTK on varasemalt toetanud.

Toetuse minimaalne suurus on 10 000 eurot ja maksimaalne suurus on 50 000 eurot, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel on toetuse maksimaalne suurus 30 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60% kuludest.

RTK võtab taotlusi vastu 17. maini 2021. Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerimise vormi leiab RTK kodulehel. Lisaks toimub taotlemisest huvitatud ettevõtjatele 15. aprillil virtuaalne infopäev.

Toetusmeedet rahastab Rahandusministeerium Kagu-Eesti programmist.

Lisainfo:

Siret Soonsein
Projektikoordinaator
Siret.soonsein@rtk.ee
Tel: 663 1466

Vunki mano! viiendate loometalgute peaauhinna sai setokeelse lasteaiarühma loomine

11.–13. märtsini anti hoogu juurde erinevatele Võru maakonna elu edendavatele teemadele V Vunki mano! loometalgutel, mis seekord toimusid täies mahus veebis. 19. märtsil esitleti pidulikul lõpuüritusel oma ideid žüriile ja Facebooki vaatajatele ning anti välja auhinnad.

Žürii valis loometalgute võitjaks idee, mis tõi välja Võru maakonna kestlikkuse seisukohalt ühe olulisima sõlmpunkti – kuidas hoida ka homme pulbitsemas meie identiteedi ja kogukondade aluseks olevat lätet – eripärast ja rikkalikku kultuuriruumi. Võidutiim Uma Kiil Latsiaiah koosneb lapsevanematest, kes soovivad luua setokeelse lasteaiarühma, kus õppekava ja tegevused on seotud kohaliku kogukonnaga ja annavad edasi piirkonna kultuuripärandit. Võidupreemia 3000 eurot on välja pannud Võrumaa Arenduskeskus.

Lisaks anti välja heaolu valdkonna eripreemia 2000 eurot, mille pälvis Punase Risti poolt algatatud teema, kuidas suurendada elanikkonna esmaabioskusi, et tagada esmaabi piiriäärsetes n-ö abikaugetes piirkondades, kuhu kiirabi kohalejõudmine võtab kauem aega, on väga aktuaalne ja eluliselt oluline. Meeskond leidis võimaluse, kuidas integreerida järjepidev esmaabiõpetus tänasesse koolisüsteemi nii, et see ei tekitaks õppekavadesse täiendavat lisakoormust.

Europe Direct Võru teabekeskuse keskkonnasõbralikkuse eripreemia läks samuti meeskonnale Uma Kiil Latsiaiah. Žürii hindas llahenduse juures selle pikaajalist mõju. Keskkonnateadlikkus, hoiakud ja väärtusruum saavad nurgakivid lapseeas ning mõjutavad tugevalt valikuid edasises elus. Olulisteks märksõnadeks said õuesõpe, kogemusõpe, mis viivad lapsed päriselulistesse olukordadessel.

Antsla noored tegid esimesed sammud möödunud aasta Kuldre talgutel ja tulid oma ideega tagasi. See näitab, kui suur on nende mure oma kogukonna heaolu pärast. Žürii ergutusauhind, osalemine sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, annab meeskonnale võimaluse saada jätkuvat mentortuge ja oma ideega edasi minna.

Sotsiaalse ettevõtluse eripreemia sai idee Lustivanker, mis otsib üles üksindusse jäänud eakad inimesed ja toob nad kogukonna toel ning läbi laulu ja tantsu tagasi teiste sekka. Lustivankri ideel on tugev sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal, s.t. nad lahendavad olulist ühiskondlikku probleemi (eakate üksindus), neil on selgelt sõnastatud oodatav mõju ning pakutud lahendusplaanist on võimalik kujundada kogukonnateenus. Žüriile avaldas muljet väga hästi valitud täpne probleemi fookus ning sellele üles ehitatud lahendus ning tegevusplaan.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult virtuaalselt. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

 

Rohkem uudiseid