Aivar Nigol arendusnõunik 5340 2563 aivar.nigol@vorumaa.ee
Kadri Kangro projektijuht 510 7487 kadri.kangro@vorumaa.ee
Kadri Moppel Võrumaa turismikoordinaator 5331 1919 kadri.moppel@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

5. detsembril 2018 toimub Jänedal LEADER visioonikonverents „Kuidas kohapeal arukalt otsustada?“

Konverents korraldatakse koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna, Maaeluministeeriumi, Eesti LEADER Liidu, Kalanduse Teabekeskuse ja Eesti Külaliikumisega Kodukant. Konverentsil esinevad ka rahvusvahelised esinejad. Konverentsi kolm esimest osa on varustatud eesti-ingise-eesti sünkroontõlkega.

Toimumiskoht: Lääne-Virumaal Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoone suures saalis

Konverentsile on oodatud kõik maaelu arengu huvilised.

Registreerimine on avatud.

https://maainfo.ee/index.php?id=6267&page=3394&

Registreerimine on avatud kuni 30.11.2018 või kuni kohti jätkub!

Kavasse võib tulla täpsustusi. Palun jälgige kava meie kodulehel.

Lisainfo:
Ave Bremse
Põllumajanduseuuringute Keskus
Maaelu võrgustikutöö osakond
5156412
ave.bremse@pmk.agri.ee
www.maainfo.ee

Europe Direct Võru teabekeskus kutsub kõiki huvilisi Euroopa Filmikohvikusse!

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad igakuiste filmiõhtute sarjaga „Euroopa filmikohvik.“

13. novembril kell 19.00 linastub Prantsuse  komöödia “Kangelase Naasmine”. Režissöör Laurent Tirard , osades: Jean DujardinMélanie Laurent,Noémie Merlant 

Nägus seelikukütt kapten Neuville suundub Napoleoni armeega Austriasse sõjakäigule, lubades oma kallimale iga päev kirjutada. Paraku jääbki see vaid lubaduseks. Kuna vaese Pauline süda on murtud, otsustab naise õde Elisabeth hakata Neuville nimel talle kirju saatma. Elisabeth pajatab kirjades aina uutest kangelastegudest, mis lõpuks kulmineeruvad legendaarse sõjakangelase surmaga. Paraku ei oska piiga arvatagi, et ühel päeval ilmub Neuville räsituna, kuid täie tervise juures nende ukse taha.

Film on kõigile huvilistele tasuta ja peale seanssi toimub Kandle kohvikus  Võru maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu tutvustus ning arutelu! Olete oodatud kaasa mõtlema ning ettepanekuid tegema.

visioonikaart, arengustrateegia

Täna sai avalikuks Võru maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu

Valmis on saanud Võru maakonna arengustrateegia 2035+ eelnõu, mille avalik väljapanek toimub ajavahemikul 05.11.2018-19.11.2018. Strateegia materjalid on kättesaadavad Võrumaa Arenduskeskuse veebilehel.

Kutsume kõiki maakonna inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid aktiivselt kaasa mõtlema ja ettepanekuid tegema arengustrateegia avalikustamise protsessi käigus. Ettepanekute vormi leiate arengustrateegia eelnõu materjalide juurest veebist.

Avalikul väljapaneku raames saab kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid esitada kuni 19.11.2018 aadressil SA Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, Võru 65605 või e-posti aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee

SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots: „Poole aastase töö tulemusena on arengustrateegia eelnõu koostöös valdkondlike teemarühmade, koostööpartnerite ja Võru maakonna kohalike omavalitsustega valmis saanud. Kuna arengustrateegia näol on tegemist meie ühise arengudokumendi ja suunanäitajaga järgmisteks aastateks, siis ootame  kõiki huvilisi avalikustamise käigus aktiivselt kaasa rääkima ja strateegiasse oma ettepanekuid tegema“.

13. novembril algusega kell 19.00 toimub Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvik. Peale filmi vaatamist on kõik huvilised oodatud arengustrateegia tutvustamisele ja arutelule kultuurimaja kohvikusse.

Võru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna arengu strateegiline planeerimine aastani 2035 ja sellest edasi.

Arengustrateegia on maakonna tasakaalustatud arengu kavandamise ja suunamise aluseks. Arengustrateegia on vajalik kohalike omavalitsuste ning koostööpartnerite poolt ühiselt maakonna arengu suunamiseks, ühiselt tehtavate maakondlike investeeringute kavandamiseks, investeeringuteks toetuse taotlemiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. Arengustrateegia on edaspidi riigipoolsete ja EU toetuste andmise aluseks.

Võru maakonna arengustrateegia koostamist veab eest SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega. Peale avalikustamist suunatakse arengustrateegia Võru maakonna omavalitsuste volikogudesse vastu võtmiseks.

Vorumaa_visioonikaart 02.11.2018

Lisainfo: Aivar Nigol, Võru maakonna arengustrateegia 2035+ koostamise koordinaator, arendusnõunik, tel +372 5340 2563, e-post: aivar.nigol@vorumaa.ee

vunki mano võitjad mahe ja muhe

Võrumaale anti vunki mano

5.-7. oktoobrini toimusid Vastseliinas Vunki mano loometalgud, kus ligi 100 inimest arendas kohalikku elu edendavaid ideid. Nädalavahetuse jooksul tehti tööd kümne erineva ideega, mille lahendused kanti pühapäeval ette ja mille hulgast valis žürii elluviimiseks kõige küpsemad.

Loometalgute eesmärk oli tavaliselt tehnoloogiaüritustel kasutatavat häkatoni metoodikat rakendada Võru maakonnas avalikku sektorit ja kogukonda siduvate teenuste arendamisel. Lahenduste väljatöötamiseks kaasati meeskondadesse seotud osapooli ja väliseid eksperte. Lisaks olid meeskondade kasutuses erinevate valdkondade mentorid, kes nõu ja jõuga abiks olid.

Meeskonnad moodustati peale reedeõhtuseid ideede esitlusi. Igaüks sai valida teda enim puudutava probleemi, mille arendamises kaasa lüüa. Tööga hakati kohe pihta ning toimetati hilisõhtuni, laupäeval jätkus tegevus hommikust hiliste õhtutundideni ning pühapäeva lõunaks olid lahendused esitlemisvalmis. Vahepeal saadi mentoritelt ja korraldajatelt suuniseid, kuidas edasi liikuda või vähemalt õigel rajal püsida, et fookus püsiks ideearenduse tõhusamatel aspektidel, mitte pelgalt unistustel. Viimane oli nii mõnegi töörühma jaoks paras väljakutse, kuna tundus ju ideetalgutele tulles, et idee ja vajadus on oma peas juba sadu kordi läbi mõeldud ning lahendused vaid vähese aja ja mõttetöö kaugusel. Mentorid suunasid töörühmi nägema oma ideid teise nurga alt, analüüsima rohkem sihtrühmade vajadusi ning planeerima tegevusi, mis on vajalikud asjade ära tegemiseks.

Talgutel oli korraga töös terve hulk väga erinevaid ideesid: tegeleti ökoküla loomisplaanidega, kogukonnatranspordi küsimustega, kaugtöövõrgustiku loomisega, dementsuse pädevuskeskuse rajamisega, Võru kogukonnakeskuse edasiarendamisega, erivajadustega inimeste ja tööandjate kokkuviimist võimaldava keskkonna loomisega, sini-must-valgete matkaradade kokkupanemisega, Võru Riigimajale sisu leidmisega, koolitoidu mahedaks muutmisega ja turismiinfo kättesaadavamaks tegemisega.

Taavi Karu, loometalgute korraldusmeeskonna liige: „Täname osalejaid, kes võtsid terve nädalavahetuse jao aega ja muutsid käegakatsutavamaks ideed, mis mõjutavad meie igapäevast elu siin Võrumaal. Aitäh teile usalduse eest, et tulite nii pikaks ajaks üritusele, millesarnast varem toimunud ei ole, ning andsite sellele elu ja sisu.“

Peaauhinna ja eripreemia parima tervist toetava lahenduse eest viis koju meeskond “Mahe ja muhe”, kes loodab juba järgmise õppeaasta alguseks Võru maakonna koolide toidukorrad vähemalt osaliselt mahedaks muuta. Parima maakonna arengut toetava lahenduse eripreemia pälvis sini-must-valgete matkaradade idee ning koha Ajujahi TOP100 hulgas said endale Võrumaa, Setomaa ja Põlvamaa turismikoordinaatorid, kes proovivad leida tõhusa ja kiire viisi, et piirkonda puudutav info oleks ajakohane ja enimkasutatavates rakendustes kiiresti leitav.

Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots: “Mulle teeb heameelt see, et meie maakonna inimesed tulid välja nii paljude eripalgeliste ideedega ning ka see, et 100 inimest oli valmis nädalavahetusel oma vaba aja arvelt kaasa mõtlema, kuidas elu meie maakonnas paremaks muuta. Ehkki auhinnatud sai 3 ideed, siis mina arvan, et edasi arendamist ja ellu viimist väärivad kõik loometalgutel osalenud ideed. Möödunud nädalavahetusega sai Võru maakond kindlasti vunki mano!”

Vunki mano loometalgud toimuvad veel ka 2019. aasta aprillis ja oktoobris. Projekti elluviijad on Võrumaa Omavalitsuste Liit koos Võrumaa Arenduskeskusega, Tallinna Ülikool ja MTÜ Helpific. Tegemist on osaga laiemast üleeuroopalisest projektist CoSIE, mis otsib lahendusi, kuidas luua kogukonnale suunatud jätkusuutlike teenuseid ning Eestis on projekti pilootpiirkonnaks Võru maakond. Projekti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horizon 2020 (toetusleping nr 770492).

Lisainfo: Taavi Karu, korraldaja, tel +372 529 0894, E-post: taavi.karu@gmail.com, Martin Mark, korraldaja, tel +372 565 5410, E-post: martin.mark@gmail.com

Võru maakonna arengustrateegia 2035+ koostamise arengupäevale kogunenud inimesed võtsid tähelepanu keskpunkti maakonna väärtused

18. septembril toimus Vastseliina piiskopilinnuses Võru maakonna arengustrateegia 2035+ arengupäev, kus anti  ülevaade strateegiaprotsessi senistest tulemustest ja teemarühmade tööst, tehti ettepanekuid riigile ja arutati maakonna ühiste väärtuste üle.

Tiit Toots ütles sissejuhatuseks: „Teemarühmad on teinud ära suure töö. Samuti on Võru maakonna inimesed küsitlustele vastamisega aidanud kaasa maakonna arengule. Täname kõiki, kes on kaasa mõelnud. Annami ütenkuun Võru maakunnale vunki mano!“

Arengupäeval tutvustati maakonna üldist visiooni ning teemarühmade juhid tegid ülevaate valdkondade väljakutsetest ja eesmärkidest. Kõik valdkondlikud eesmärgid täiendavad ühtset visiooni „Meie maakond on õnnelike ja tegusate inimeste, rohkete võimalustega ning mitme kultuuriruumiga maa.“Mõttetööle inspireerisid Setomaa ülembsootska Aare Hõrn ja Võru Instituudi juht Rainer Kuuba.

Aare Hõrn (telesilla vahendusel): „Peame vaatama edasi mitte ainult kümme aastat vaid palju pikemalt. Tegema kõik selleks, et paari põlvega seto ja võro keel ei kaoks. Leidma lahendused, et meie lastel ja lastelastel oleks tulevikus millega siin leiba teenida. Tähtis on see, et setod ja võrokesed hoiaksid kokku. Peame tegema nii, et Setomaa ja Võromaa oleksid kodupaik, kus meie inimesed saavad elada ja kes on hetkel eemal saavad tagasi tulla. Võtame nad vastu ja õpime nende käest neid tarkusi, mida nad on õppinud laias maailmas käies.“

Rainer Kuuba naeris jutte ääremaast: „Kui Eestis rääkida ääremaast, siis Tallinn on ju ääremaa, sest seal võib üle ääre merre kukkuda.“ Kuid tõsiselt rääkides juhtis tähelepanu, et siit Vastseliinast jõuab Võru kesklinna kiiremini kui Viimsist Tallinna kesklinna. „Saame seetõttu asju kiiremini ja rahulikumalt ajada. Me ei ela pead-jalad koos, meil on ruumi. Meil on puhast õhku, vett, loodust. Ellujäämiseks ei ole vaja ei võru ega seto keelt, samamoodi nagu pole selleks vaja ka eesti keelt, kuid meie keeleoskus teeb meist need kes me oleme ja kes me tahame olla. Peame olema avatud muutustele, aga kaaluda tuleb erinevaid alternatiive, mil määral need vastavad meie väärtustele ja ootustele. Sama palju mune saab kui ehitada üks suur farm 300 000 kanale, 10 farmi 30 000 kanale, 30 farmi 10 000 kanale, 300 kanalat 1000 kanale või 1000 kanalat 300 kanale. Ja on selge, et 300 kana jaoks ei pea ehitama 100 m pikkust sõnnikuhoidlat.“

Maakonna väärtustena nimetati üksmeelselt inimest, (puhast) ja rikast loodust kultuuripärandit ja elukeskkonda, keelt ja kombeid ning ruumi (kultuur ja avarus).

Maakonna arengustrateegia koostamine jätkub. Strateegia kinnitatakse hiljemalt 15. jaanuariks 2019, vahepeal toimub arengustrateegia avalikustamine ning arutelud maakonna omavalitsuste volikogudes.

Võru maakonna arengustrateegia materjalid on Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel https://vorumaa.ee/arendus/arengustrateegia/dokumendid

Lisainfo: Aivar Nigol, arendusnõunik, tel +372 5340 2563, e-post: aivar.nigol@vorumaa.ee

Projektitoetuste sügisvoorude infopäev toimub 17. sept kell 16

SA Võrumaa Arenduskeskus korraldab 17. septembril algusega kell 16:00 Jüri tn 12 teise korruse saalis sügiseste toetusvoorude infopäeva.

Avatud on toetusvoorud:

Palun registreeri oma osalemine hiljemalt 14. septembril aadressil http://bit.ly/kopsygis2018

Kavas:
15.45 -16.00 Kogunemine, tervituskohv
16.00-16.30 KOP programmi tutvustus (Aigi Young, KOP programmi menetleja maakonnas)
16.30-17.00 Kogukondliku turvalisuse taotlusvooru tutvustus (Riina Savisaar, toetusvooru menetleja maakonnas)
17.00-17.30 Heaolu parandavate, kestlike ja tõenduspõhiste algatuste projektitaotlusvooru tutvustus (Riina Savisaar, toetusvooru menetleja maakonnas; Maali Käbin, Tervise Arengu Instituut – kestlikud tõenduspõhised algatused)
17.30-18.00 SA Võrumaa Arenduskeksuse eelarvetoetuse ning kodanikuühenduste konsultandi lühitutvustus (ettekandjad Kaido Palu, arenduskeskuse tegevjuht; Katrin Volman, MTÜde konsultant)

Taotluste esitamist nõustab kodanikuühenduste konsultant Katrin Volmann, katrin.volman@vorumaa.ee, 525 1750

Arenduskeskuse eelarvest projekti- või tegevustoetuse taotlemise tähtaeg on 1. oktoober

SA Võrumaa Arenduskeskuse eelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. oktoober 2018. Kui varasemalt esitati taotlus omavalitsuste liidule, siis käesolevast aastast korraldab toetuse andmist arenduskeskus.

Toetuse eesmärk on Võru maakonna arengu ja konkurentsivõime tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. Toetust saab taotleda projektide elluviimiseks sh kaasfinantseerimiseks ning tegevustoetuseks.

Taotlejaks võivad olla:

  • mittetulundusühingud ja sihtasutused
  • organisatsioonid ja juriidilised isikud, sealhulgas kohalikud omavalitsused ja nende asutused

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid on kättesaadavad aadressil: www.vorumaa.ee/toetamine-eelarvest

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaido Palu
Tegevjuht
5855 0202
kaido.palu@vorumaa.ee

Heaolu toetavate tegevuste toetusvoor Võrumaal on avatud 1. sept – 15. okt

SA Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja Võru maakonna heaolu toetavate tegevuste toetusvooru.

Toetusvooru eesmärk on toetada uuenduslikke, jätkusuutlikke ning pika mõjuga tervisedenduslikke tegevusi. Projekt peab toetama Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 ning Heaolu arengukava 2016-2023 eesmärkide saavutamist Võrumaal. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud elanikkonna kehalise aktiivsuse kasvule, tasakaalustatumale toitumisele, riskikäitumise vähendamisele, sotsiaalse sidususe suurendamisele ja tervisliku ebavõrdsuse vähendamisele.

Taotlejaks saavad olla:

  • mittetulundusühingud ja sihtasutused;
  • organisatsioonid ja juriidilised isikud sh kohalikud omavalitsused ja nende asutused;
  • taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama põhikirjalisele tegevusele;
  • taotlejal peab olema projektitegevuste elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Taotlejaks ei saa olla:

  • erakond;
  • ametiühing.

Taotlus- ja aruandevormid ning lisainfo on aadressil: www.vorumaa.ee/projektitoetus-heaolu.
Toetuse maksimaalne summa on 4 000 eurot.
Tegevuste elluviimise periood on kuni 6 kuud peale toetusvooru sulgemist.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2018 (hilisemad taotlused on automaatselt mitteabikõlblikud). Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Riina Savisaar, rahvatervise ja turvalisuse spetsialist
e-mail: riina.savisaar@vorumaa.ee, tel: +372 5309 1046.

Kogukondliku turvalisuse maakondlik toetusvoor on avatud 01.09 -15.10.2018

2018.–2020. aasta maakondlike toetusvoorude eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna loomiseks võrgustunud, kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine, elanikkonnakaitse ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegudele.

Kogukondliku turvalisuse toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

  • edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;
  • suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);
  • aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Taotlejaks võivad olla:

  • Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus, ning vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused.
  • Vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused saavad olla taotlejaks üksnes vabatahtliku päästekomandoga seotud taotluste puhul.

Toetuse piirsumma on 3 500 eurot.

Taotlusvoor avatakse 1. septembril 2018 (info aadressil www.vorumaa.ee/projektitoetus-turvalisus).
Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2018 (hilisemad taotlused hindamisele ei kuulu). Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo: Riina Savisaar, rahvatervise ja turvalisuse spetsialist,
e-post: riina.savisaar@vorumaa.ee, tel +372 5309 1046.

kõrgemad riigiametnikud kagu-eestis

Kõrgemad riigiametnikud ja omavalitsusjuhid kaardistasid Valgas keskvalitsuse ja Kagu-Eesti koostöövõimalused

30.-31. augustil toimus kõrgemate riigiametnike visiit Kagu-Eestisse, mis kulmineerus 31. augustil Valga Kutseõppekeskuses peetud omavalitsusjuhtide ja külaliste ühise seminariga. Seminaril räägiti Kagu-Eesti ühistest tegevustest järgmisel strateegiaperioodil ning riigi võimalustest kaasa aidata piirkonna arengule.

Seminaril keskenduti kolmele ühishuvi valdkonnale: Kagu-Eesti taristu, ettevõtluse ja eripäraga seonduvad eesmärgid.

Taristu

Võru linnapea Anti Allas tõi välja, et Kagu-Eesti arengu kavandamisel peaks põhifookuse suunama olemasolevate inimeste ja ettevõtluse toetamisele, et stabiliseerida väljaränne. Kohalike tegutsevate ettevõtete toetamise kaudu saab säilitada töökohti ning aidata neid ka juurde luua.

Allas leidis, et avalik sektor peab kiiresti likvideerima need ettevõtluse arengut takistavad kitsaskohad, mis on avaliku sektori vastutusalas või kus piirkonna omapärast tingituna ei saa eeldada, et ettevõte need üksi lahendab. Sealjuures tõi Allas välja, et enamuses Kagu-Eesti omavalitsustes on murekohaks endised tööstusalad, kus puudub arengut soosiv taristu. Paljudes kohtades on omandireformi tõttu endised alad jaotatud mitmete erinevate isikute vahel, ent tööstusalasiseste teede küsimus on jäänud reformi käigus tähelepanuta. Mujal aga on ettevõtluseks sobiv ala riigi omandis, mille kohalikule omavalitsusele või ettevõtjale taotlemine on võimatu või aeganõudev protsess. Allas leidis, et riigi toel peab olema võimalik selliseid ilmseid arengutakistusi ületada paindlikult ja kiiresti.

Seminaril kõneldi ka kruusateedest, mis suvel tolmavad, märjal ajal on auklikud, porised või läbimatud. Maanteeameti statistika kohaselt on just Kagu-Eesti maakondades kõige rohkem kruusateid võrreldes ülejäänud riigimaanteedega. Kuna vahe teiste maakondadega on tähelepanuväärselt suur ning kevadeti teede lagunemise ajal probleemid väga suured, siis on see üheks Kagu-Eesti ühiseks murekohaks.

Ettevõtlus

Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Aarne Leisalu keskendus sellele, millist tuge võiks ettevõtetele vaja olla. Ettevõtluse arengut takistab Leisalu hinnangul puudulik taristu ning erinevad piirkonnaspetsiifilised finatseerimis- ja investeerimistakistused. Eelkõige saab ettevõtete arengut soodustada tööstusaladega, kus ettevõtted saaksid pesastuda. Kagu-Eesti omavalitsuste ühise visiooni kohaselt tuleb omavalitsuste koostöös luua ühine võrgustik piirkonna tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks ja turundamiseks. Uue võimalustena pakkus Aarne Leisalu välja veel töökohtade tugioksjoni meetme, mis tähendaks, et riik sisuliselt ostaks nt 20 töökohta Kagu-Eestisse ja laseks ettevõtetel teha selleks pakkumisi. Vastutasuks saaksid ettevõtted nt kolm aastat tuge töötajate värbamise jms osas.

Eripära

Kagu-Eesti eripärast, mida saaks kasutada arengumootorina rääkis Valgamaa Arenguagentuuri juhataja Rein Org, kes tõi välja, et Kagu-Eesti arendamisel tuleb kasutada loomulikke eeldusi. Üheks eelduseks on Valga-Koidula raudteeliin, mida hetkel hoitakse küll käimas, ent mida pole arendatud globaalse pilguga. Teine eripärane omadus on kultuuriline mitmekesisus – kõrvuti toimetavad setod, mulgid ja võrokad. Setosid on riiklikust programmist aastaid toetatud, kuid Kagu-Eesti eripära on kultuuride paljusus ning pikas perspektiivis on oluline sarnaselt toetada ka vana-võro ja mulgi kultuuriruumi. Kolmandana tõi Org välja Kagu-Eesti loomuliku omapära olla rohelisem ja mahedam. Ehkki 100%-list mahepiirkonda luua oleks ekstreemne, võib puhas loodus, toit ja teenused olla ometi üheks piirkonna oluliseks müügiargumendiks, mistõttu tuleb ka selles osas omavalitsustel koostöös erasektoriga tööd teha.

Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok kommenteeris koostööreisi jooksul käsitletud teemasid riigi keskvalitsuse tasandilt: „Palju oli juttu Kagu-Eesti üle-piirilistest tõmbekeskustest, traditsioonidest, tugevast identiteedist ja kogukondade aktiivsusest. Suureks väljakutseks on noorte tagasitoomine piirkonda.“ Ristkoki jaoks kujunes sel koostööreisil kaks olulisemat võtmeteemat. Esiteks, Kagu-Eesti on piirkond, mis on valmis katsetama, piloteerima ja uusi asju algatama ning seejuures tuleks usaldada kohalikul tasandil määratletud prioriteete. Teiseks, tingimata pole vajalik otsida uusi ideid ja investeeringuid, vaid tuleks pöörata tähelepanu olemasolevate võimaluste tugevdamisele ja edasi arendamisele.

Ristkok tõi välja neli suunda edasiseks koostööks keskvalitsuse ja Kagu-Eesti omavalitsuste vahel: taristu (nii maantee kui raudtee), noored ja nende tagasitoomine, ettevõtlus erinevate tahkudega ning piiri-alaks olemise potentsiaal.

„Kuidas riik saaks abiks olla? Osade probleemide jaoks on täna meetmed juba olemas, kuid neid on vaja üle vaadata ja täpsustada (taristu, internetiühendus). Järgmisel aastal käivitatakse Kagu-Eesti programm eelarvega 800 000 eurot ning ümber suunamisel on rahastusallikaid maakondlike arengustrateegiate elluviimiseks (ca 300 – 500 000 eurot maakonna kohta),“ sõnas Ristkok.

Seminari juhtis OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv, kes sõnas, et Kagu-Eesti tuleb panna senisest rohkem sumisema sellest, mis on unikaalne. Ajad on muutunud ja kuvand maaelust tuleb ümber pöörata. Ääremaadest rääkimisest võiks loobuda – maal on elu!

Koostööreisil külastati Põlva Gümnaasiumi, ettevõtteid Acino Estonia ja Toftan 2, Koidula kaubajaama, Taara militaarlinnakut, Kagu-Eesti Innovatsioonikeskust, Sangaste teenuskeskust ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki. Lisaks toimus 30. augustil Lõuna-Eesti haiglas heaolu valdkonna külaliste ja kohalike omavalitsusjuhtide seminar, kus räägiti Kagu-Eesti piirkonna strateegilistest eesmärkidest sotsiaal- ja tervise valdkonnas.

Kahepäevane riigiametnike visiit Kagu-Eestisse sai teoks Põlvamaa Omavalitsuste Liidu, Põlvamaa Arenduskeskuse, Võrumaa Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Rahandusministeeriumi koostöös.

Lisainfo: Eveli Kuklane, kohalike omavalitsuste nõunik, Rahandusministeerium, tel: 5554 2088, e-post: eveli.kuklane@fin.ee

Rohkem uudiseid