Aivar Nigol arendusnõunik 5340 2563 aivar.nigol@vorumaa.ee
Kadri Kangro heaolu arendusnõunik 510 7487 kadri.kangro@vorumaa.ee
Kadri Moppel Võrumaa turismikoordinaator 5331 1919 kadri.moppel@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu

Taotlusvoor on avatud 17.-26. august 2020.

Toetust saab taotleda meetmetest:
Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine

Toetust saavad taotleda Räpina, Setomaa, Rõuge ja Võru vallas haldusreformile eelnenud piirides endise Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava,  Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonnas.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg hiljemalt (tegevusgrupis): 28. oktoober 2020

Täpsem info ja nõustamise kontaktid: www.piiriveere.ee

Maakonnas hariduse eest vastutajad alustasid Võru maakonna haridusvõrgustiku ja koostöö arendamisega

SA Võrumaa Arenduskeskus on alustanud projekti „Võru maakonna haridusvõrgustiku ja koostöö arendamine“ elluviimist. Projekti avakohtumine toimus Teams keskkonnas teisipäeval, 9. juunil. Osalesid omavalitsuste haridusvaldkonna vastutajad, riigigümnaasiumi, kutsehariduskeskuse ja arenduskeskuse esindajad.

Avakohtumisel tutvustati projekti meeskonda, räägiti üle teostatava töö eesmärgid, tulemused ning metoodika. Lepiti kokku ajakavas ning olulistes korralduslikes küsimustes nagu infovahetuse vorm, vahekohtumised, vahetulemuste esitlemine, olulisemad seminarid ja õppepäevad. Lisaks vaadati ühiselt üle dokumendid, mida antud töös taustainfona kasutada.

Projektiga arendatakse omavalitsuste haridusspetsialistide võrgustikku (sh spetsialistide roll ja osa maakonna hariduse arendamisel), üldhariduse, huvihariduse, kutsehariduse ja elukestva õppe sidusust ja koostööd ning tugiteenuste võrgustikku (sotsiaal- ja haridusvaldkonna parem sidusus). Projekti tulemuseks on toimiv maakonna haridusvõrgustik ja juhtimismudel ning tegevuskava eelseisvaks neljaks aastaks.

Projekt lähtub Võru maakonna arengustrateegia 2035+ alajaotusest „Elukestva õppe valdkond“, mille alusel luuakse haridusvõrgustiku arengukava ja järgmise nelja aasta tegevuskava.

Projekti kestab on 18 kuud. Projektipartnerid on maakonna kohalikud omavalitsused, Võru Gümnaasium, Võrumaa Kutsehariduskeskus ja Võrumaa Arenduskeskus. Samuti löövad projekti tegevustes kaasa maakonna haridusasutused, kelle peamine roll on anda sisend võrgustikutöösse ja ühistegevusteks. Kaasatakse ka Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperte ning otsitakse koostöökohti ülikoolidega.

Töö teostab Civitta Eesti AS. Projekt viiakse ellu meetme Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus toel.

Lisainfo: Aivar Nigol, arendusnõunik, tel 5340 2563, e-post aivar.nigol@vorumaa.ee

Omavalitsusjuhid tahavad autonoomse elektritoitega tanklat Võrru

Võrumaa Arenduskeskus ja maakonna kohalike omavalitsuste juhid paluvad riigil rajada autonoomse elektritoitega tankla Võru linna või selle lähistele.

Võrumaa kohalike omavalitsuste juhid koos arenduskeskusega tegid 5. juunil pöördumise riigikogule, valitsusele, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning siseministeeriumile palvega tagada riigi toel vähemalt üks autonoomse elektrivarustusega tankla Võru linna või selle ümbrusesse 2020. aasta lõpuks.

Võru maakonnas on arvestatav generaatoripark, mis kasutab kütteks vedelkütust. 2019. aasta sügistormi põhjustatud elektrikatkestuste tõttu polnud aga maakonnas generaatorite jaoks vajalikku vedelkütust saada. Võrus asuv Lõuna-Eesti haigla pidi oma generaatorite jaoks vajalikku kütust tooma 40 kilomeetrit eemal asuvast Savernast, kus asus tol hetkel lähim võrgutoitel töötav kütusetankla.

Pöördumise tegijad osutavad majandus- ja taristuministri määrusele, mille kohaselt on vedelkütuse müüjal kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal.

Määruse järgi tuleb kohustus täita 1. jaanuariks 2022. aastal.

Praegu asuvad Võru maakonnale lähimad elektritoitega kütusetanklad Kambjas ja Pikasillas, mis on Võru linnast vastavalt 53 kilomeetri ja 75 kilomeetri kaugusel.

Uuest tanklast saaksid kasu elutähtsa teenuse osutajad, kelle jaoks on kriisiolukordades kriitilise tähtsusega vahemaa töötava tanklani ja transpordiks kuluv aeg.

Tankla oleks abiks peale Võrumaa piirkondade ka Põlvamaa lõunaserva jäävatele piirkondadele kriisiolukordades.

Toimetaja: Helen Heidemann, ERR

Kupland on sündinud!

Põlva, Valga ja Võru maakonda ühendav kaugtöökeskuste võrgustik kannab edaspidi nime Kupland. Just siia – kuplite, metsade ja järvede vahele tulles leiab eest spetsiaalselt kaugtööks disainitud maa. Kuplandi tulles saad keskenduda olulisele, olla kaugel suure linna kärast ning teha erinevaid virgutuspause töö vahepeal.

Rõõm on tõdeda, et kevad 2020 on kolme maakonna peale toonud üle kolmekümne osapoole, kes kaugtööteenuste pakkumisest huvitatud. Eelmisel nädalal algasid kohtumised huvitatud osapooltega, kohtumisi jagub veel kolme nädalasse. Värskelt on valminud ka Kuplandi brändistrateegia (partneriks Brand Manual), mille osana uurisime põhjalikult sihtgruppi. Nüüd on võimalik kohtumiste käigus tulevastele teenusepakkujatele kaugtöötajate vajadusi selgitada. Seejärel lepime huvitatud osapooltega kokku standardis, et kaugtöötajale pakutav baasteenus oleks ühelt poolt võimalikult ühtlane, kuid teisalt annaks võimaluse arvestada erinevate vajaduste ja maitsetega.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm: “Usun, et oleme spetsiaalselt kaugtööle disainitud maale valmis tööturiste vastu võtma pärast jaanipäeva. Tavaliselt tähistab see aeg puhkuste algust, kuid kuna käesolev aasta on kulgenud veidi teisiti, võib paljudel olla vajadus siiski ka suvekuudel töötamist jätkata. Kupland pakubki võimaluse teha tööd, kuid seda täiesti teistsuguses keskkonnas ning tänu ümberlülitamisele saab siin töö- ja puhkeaega kombineerida.”

Kupland koos uue visuaaliga on leitav Facebook’ist ja Instagramist:@coworkingparadise. Kaugtöökeskuste võrgustiku ja kaugtöötajate kogukonna kasvamisele suunatud tegevusi teostatakse Kagu-Eesti mainekujunduskava raames. Kohtumiseni Kuplandis!

Lisainfo: Lisanna Elm, Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht, SA Põlvamaa Arenduskeskus, +372 5345 0975, lisanna.elm@polvamaa.ee

Sihtasutuse Tartu 2024 juhiks valiti Priit Mikk

Sihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liikmena asub 1. juulist tööle Priit Mikk, kes hakkab koordineerima Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist Tartus ning Lõuna-Eestis.

Priit Miku sõnul on SA Tartu 2024 juhiks asumine suur au ja vastutus. “Pean oluliseks juba toimiva meeskonna hoidmist ja arendamist ning usalduslike ja avatud suhetega koostöö kujundamist kõigi seotud osapooltega,” ütles uus juhatuse liige.

“Euroopa kultuuripealinn on Eesti 2024. aasta tippsündmus,” rõhutas Mikk. “Teekond tiitliaasta suunas saab olema töine ja põnev ning näen selles pidevat võimalust areneda koos järjest kasvava meeskonnaga,” ütles ta.

Priit Mikk on juhtinud alates 2013. aastast üritusturundus- ja produktsiooniettevõtet Amazing Productions. Ta on olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude peaprodutsent 2019-2020 ning eelmisel aastal Tartus 60 000 pealtvaatajat kogunud Metallica kontserdi ala planeerimise ja elluviimise juht. Priit Mikk on töötanud produtsendina Rahvusooperis Estonia ning on ürituste produktsiooni õppejõud Tallinna Ülikoolis. Ta on olnud paljude konverentside ja galade korraldaja, samuti Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 avaürituse tehniline produtsent.

Priit Mikul on magistrikraad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli kultuurikorralduse eriala ühisõppekavast ja bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia erialalt.

SA Tartu 2024 nõukogu esimehe, Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli nõukogu otsus üksmeelne. “Priit Mikk on osalenud mitmete Eesti suurimate ja olulisimate sündmuste korraldamises ning tal on mitmekülgsed kogemused meeskondade ülesehitamisest ja rahvusvahelisest koostööst,” lausus Klaas, kelle sõnul hindab nõukogu kõrgelt ka Miku tasakaalukust ja tulemuslikkust.

”Veendusime, et Priit Mikk tunnetab Euroopa kultuuripealinna suurust ja tähtsust Tartule ja Lõuna-Eestile ning tal on nägemus, kuidas valmistada ette ja viia ellu suurprojekt koos paljude partneritega avalikust, era- ja kolmandast sektorist,” kinnitas nõukogu esimees. Urmas Klaasi sõnul on juhatuse liikme töö väljakutseterikas, ent teda toetab tõhus ja tiitlivõiduga end juba tõestanud meeskond.

Uue juhatuse liikme valis sihtasutuse nõukogu ning temaga sõlmitakse viieaastane leping. Sihtasutuse senine juhatuse liige Erni Kask jätkab tööd Tartu 2024 programmikoordinaatorina ja loomenõukogu juhina.

Sihtasutus Tartu 2024 alustas tööd selle aasta alguses. Organisatsiooni eesmärk on viia ellu Euroopa kultuuripealinna tegevused Tartus ning Lõuna-Eestis.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.

Foto Mana Kaasik: Sihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liikmena asub 1. juulist tööle Priit Mikk.

Lisainfo: Priit Mikk, tel 5669 3633, SA Tartu 2024 nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas, tel 513 5145.

Raudtee elektrifitseerimine peab tooma kiirema reisirongiliikluse

Omavalitsuste koostööorganisatsioonid teevad ettepaneku raudtee elektrifitseerimisega samaaegselt teha raudteel ka vajalikud trassiõgvendused reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h ning Tallinna-Tartu ja Tallinn-Narva ühenduses perspektiivi loomiseks kiirusele kuni 240 km/h.

Kaheksa maakonna omavalitsuste koostööorganisatsioonid peavad vajalikuks Eesti raudteede elektrifitseerimise käigus luua tingimused reisirongiliikluses uue kvaliteedi tekkeks. Selleks tehti ettepanekud:

  • Tallinn-Narva, Tapa-Tartu, Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide elektrifitseerimise ettevalmistamisega samal ajal teha nende liinide osas vajalikud ümberehitustööd, mis loovad elektrifitseerimise järgselt võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h ning Tallinn-Narva ja Tapa-Tartu suunal perspektiivi võimalikuks kiiruseks kuni 240 km/h.
  • Planeerida vahendid elektrifitseeritud raudteel reisrongiliikluse käitamiseks ja liiklusgraafikute tihendamiseks nõudluse ja kiiruste kasvu arvestades.

Raudtee elektrifitseerimise projekteerimistööde hankes tehtavad uuringud ja välja töötatavad tehnilised lahendused peaksid arvestama kiiruste suurenemisvõimalusega. „AS Eesti Raudtee tõstab 2021. aastal Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse küll 135 kilomeetrini tunnis, aga sellest jääb ajakohase reisirongiliikluse arendamiseks tulevikus väheks. Suuremad kiirused nõuavad mitmes paigas teistsugust raudteetrassi geomeetriat, sealhulgas kurviraadiuste suurendamist. Nende tööde tegemine on ainumõeldav ühes taristu elektrifitseerimisega, selleks on vaja aga langetada põhimõttelised otsused juba lähiajal,“ selgitas pöördumise ühe algataja, Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Andre Sepp.

Ettepanekute esitajad rõhutasid, et kiired, tihedad ja mugavad rongiühendused vähendavad põhimaanteede liikluskoormust ning tuleks kaaluda Haapsalu-Rohuküla raudteeühenduse taastamist, Valga-Koidula raudteelõigu rekonstrueerimist ning samuti uusi ühendusi Tallinna ringraudtee ja Rakvere-Kunda näol.

Praegu on riik seadnud eesmärgiks, et 2040. aasta lõpuks peab olema võimalik sõita elektrirongiga Tallinnast Tartusse ning AS Eesti Raudtee on välja kuulutanuid elektrifitseerimise projekteerimistööde hanke.

Ühise pöördumise allkirjastasid 20.05.2020 Harjumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit ja SA Võrumaa Arenduskeksus, ning see esitati Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning AS-le Eesti Raudtee.

Lisatud: Ühispöördumine raudteevorgu rekonstrueerimise ja arendamise toetamiseks

Lisainfo:
Joel Jesse
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
telefon (+372) 505 8978
e-post joel.jesse@hol.ee

Maakondlikud arenduskeskused: tegevuse peatumist vähemalt järgmiseks 2 kuuks prognoosib üle Eesti 63% küsitlusele vastanud ettevõtetest

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel kaardistati perioodil 18. – 24. märts 2 018 ettevõtja (sh 124 tulu teeniva vabaühenduse) hetkeolukord. Ankeedile vastanud ettevõtjad on tööandjaks 18 741 inimesele üle Eesti. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitas tulemused ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Küsitluse tulemusena selgus, et:

  • 52,43% vastanud ettevõtjatest usub, et neil tuleb lähiajal töötajaid koondada.
  • Kõige enam on oodata koondamisi toitlustuse valdkonnas, kõige vähem finants- ja administreerimisteenuste valdkonnas.
  • 74,38% vastanud ettevõtjatest hindavad lähinädalate käibelanguseks 51-100% võrreldes möödunud aasta 6 kuu keskmisega.
  • Palga maksmise võimekus vähemalt järgmiseks 3 kuuks on 9,61% vastanud ettevõtetest.
  • 54,71% vastanud ettevõtetest on laenu- ja/või liisingukoormus.

Enamik ettevõtteid on küsimustiku täitnud enne riigipoolse abimeetmete paketi kinnitamist.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul seisavad väga paljudel ettevõtjatel ees rasked valikud, mida illustreerivad läbiviidud küsitluse tulemused. Huul rõhutab, et ka need ettevõtjad, kelleni kriis veel ei ole jõudnud kogu oma raskuses, peaksid arvestama, et see võib olla ainult aja küsimus.

Huule sõnul on maakondlikud arenduskeskused juba alustanud teenuste uuendamisega, et pakkuda just neid teadmisi ja oskusi, mida ettevõtjad kriisiolukorras vajavad, selleks teeme koostööd nii ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsustega. Esialgne ülevaade neist valmib orienteeruvalt aprillikuu keskpaigaks.

Ettevõtjaid oodatakse pöörduma endale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse, kus on võimalik saada tasuta nõustamist ning koostöös konsultandiga panna paika järgmised sammud olukorras hakkama saamiseks.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku kuulub 15 maakondlikku arenduskeskust, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele ja vabaühendustele. Võrgustikus töötab kokku 160 inimest, nende hulgas enam kui 45 ettevõtluskonsultanti.

Lisainfo:

Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin: https://www.arenduskeskused.ee/eesti-ettevotete-kriisiabikeskuse-tulemused-2020/

Kõneisik:
Andres Huul
Juhatuse liige
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
andres.huul@arenduskeskused.ee
5557 2557

Olulisemad veebilehed, kust kriisi ajal infot saada

Vabariigi Valitsuse eriolukorra leht info ja otsustega erinevates valdkondades

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht koos eraldi rubriigiga KKK ehk COVID-19 kohta korduma kippuvad küsimused

Töötukassa töötasu hüvitamise meede ja korduma kippuvad küsimused

Kredex’i meetmed koostöös pankadega

Tööelu korraldamise juhised ühest kohast

Tööinspektsiooni soovitused töösuhete korraldamiseks

Terviseameti terviseteemalised juhised kõigile elanikele

Politsei- ja Piirivalveameti info tööjõu liikumise ja eriolukorra kohta

Kagu-Eesti arendab kaugtöövaldkonda

17. märtsil alustas SA Põlvamaa Arenduskeskuses tööd Kagu-Eesti kaugtöövõrgustike projektijuht Lisanna Elm. Projektijuhi töö sisuks on luua ning arendada uudset tööturismi võrgustikku Põlva, Võru ja Valga maakonnas; edendada kaugtööalast teadlikkust ja suurendada seeläbi Kagu-Eesti kui kaugtööparadiisi tuntust.

“Oleme olukorras, kus kaugtööst on saanud väga kiiresti kõigi jaoks uus normaalsus, millega kohaneda. Usun, et Kagu-Eesti suudab igal ajal pakkuda töötegijale vaheldust – siinne rahulikum rütm ja ilus loodus soosib keskendumist, kuid ka võimalust suhelda külalislahke kogukonnaga,” ütles Elm.

18. märtsil toimus Kagu-Eesti kaugtöövõrgustiku projektijuhi ja juhtgrupi liikmetega veebipõhine koosolek, kus vaadati üle Kagu-Eesti mainekava kaugtöö ning äriturismi tegevuste raamistik ning eelarvevõimalused 2020. aastal. Järgneva nädala jooksul minnakse edasi konkreetsete turundustegevuste planeerimise ning aastaplaani täpsustamisega.

Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba hinnangul teeb hetkel kaugtööd rekordarv kagueestlasi ning mõne kuu möödudes võib huvi Põlva, Võru ja Valga maakonnas töötamise vastu kasvada ka kaugemal elavatel inimestel. Kogume kohalikelt inimestelt nende kaugtöö tegemise kogemusi ning praktikaid, mida kasutame tulevikus pakutavate teenuste arendamiseks.

Kõik kaugtöötegijad ja -huvilised on oodatud liituma Facebook’i kogukonnaga Coworking Guild / Southeast Estonia, mille leiab aadressilt: www.fb.com/coworkingparadise. Soovime selle keskkonna kaudu pakkuda kaugtööalast inspiratsiooni ja tulevikus lisandub sinna info loodavast kaugtöövõrgustikust.

Lisateave: Lennart Liba, Põlvamaa Arenduskeskus, juhataja, tel 516 5863, e-post: lennart.liba@polvamaa.ee

Võrumaa Arenduskeskuse töökorraldus lähinädalatel

Vähendamaks viiruse leviku riski on SA Võrumaa Arenduskeskuse kõik töötajad alates 12. märtsist kodusel kaugtööl. Suletud on ka turismiinfokeskus.

Kõik töötajad on tavapärastel tööaegadel kättesaadavad nii telefonitsi kui e-posti teel. Kontaktid on leitavad: https://vorumaa.ee/kontakt/arenduskeskus/

Koosolekuteks ja videovestlusteks kasutatakse Teams’i või Skype’i. Ettevõtluskonsultantide ja vabaühenduste konsultandiga saate võtta ühendust ja soovi korral elektroonilise kohtumise kokku leppida.

Viisakompensatsiooni taotlusi saate esitada e-postiga aadressil viisakomp@vorumaa.ee või postiga Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru. Kohapeal taotluste vastuvõttu ei toimu.

Kohaliku omaalgatuse programmi ja Setomaa programmi taotlusvoorud on avatud plaanipäraselt ning nõustamine ja taotluste vastuvõtmine toimub nagu välja kuulutatud.

Ürituste ja kohtumiste toimumise / mitte toimumise kohta informeerime kõiki osapooli arenduskeskuse kodulehel ja Facebookis ning vajadusel meili ja telefoni teel.

Edasi on lükatud:

  • UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal, mis pidi toimuma 13.-19. aprillil
  • Maakonna laulu- ja tantsupidu, mis pidi toimuma 30. mail
  • Kõik aineolümpiaadide piirkondlikud voorud

Veebi on kolinud järgmised koolitused:

  • Alustava ettevõtja baaskoolitus, mis pidi toimuma vahemikus 6. aprill – 25. mail
  • 25. märtsile planeeritud Heaolu Foorumi ja Vunki mano! loometalgute gurpijuhtidele (meeskondadele) ning MTÜde juhtidele suunatud projektijuhtimise koolitus toimub webinari vormis.

Soovime kõigile raudset tervist, hoidke ennast ja oma lähedasi, järgige valitsuse ja terviseameti soovitusi!

Rohkem uudiseid