Aivar Nigol arendusnõunik 5340 2563 aivar.nigol@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Võru maakonna kliima- ja energiakava avalik seminar

17. mail toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Võru maakonna kliima- ja energiakava avalik seminar. Selle eesmärgiks oli anda ülevaade kliima- ja energiakava vajalikkusest ning üheskoos osalejatega analüüsida Võru maakonna tugevusi, nõrkusi ja võimalusi liikuda jätkusuutliku ja kliimaneutraalse maakonna poole.

Osalejaid oli kokku 17. Lisaks kohalikele osalejatele, andis omapoolse panuse seminaril Eestimaa Looduse Fond, kes andis ülevaate headest kaasamispraktikatest ning tehnikatest, kuidas kaasata laiemat avalikkust kaasa rääkima ja mõtlema kliimamuutusega seotud teemadel. Maakondlik kliima- ja energiakava valmib läbi tiheda koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja erinevate huvigruppidega.

Võru maakonna kliima- ja energiakava eesmärk on panustada riiklike eesmärkide saavutamisesse, võttes arvesse kohaliku tasandi eripärasid ja kliimariske. Kliima- ja energiakava aitab kohalikel omavalitsustel kliimamuutuste mõju leevendada, kuid samuti nende muutustega ka kohaneda. Juulis valmivasse kavasse seatakse tegevussuunised eelkõige kliimamuutustega kohanemiseks nii maakonna kui ka valdade tasemel, lähtudes valdade iseärasustest, vajadustest ja võimekusest.

Seminari raames korraldatud töötubade käigus andsid osalejad sisendi ja panuse kliima- ja energiakava valmimisse just Võru maakonna probleemsemate teemavaldkondade osas ning aitasid lähtuvalt Võru maakonna võimalustest prioritiseerida esmatähtsaid tegevusi ja meetmeid, saavutamaks kliimaneutraalsust.

Kliimamuutused on meie ilmastikuolude muutumise tulemus, mida põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõus. Selle tulemusena kogeme juba praegu äkilisemaid paduvihmu ja suviseid põuaperioode, mis tulevikus võivad muutuda üha sagedamaks. Samas peame valmistuma ka muutusteks, mille mõju meile täna silmnähtav ei ole –  nakkushaiguste levik, põhjavee kvaliteedi langus, võõrliikide sisseränne ja põllumajandussaaduste kvaliteedi langus. Aastaks 2030 on Eesti võtnud sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 70%, võrreldes aastaga 1990. Selle poole püüeldakse muuhulgas läbi taastuvenergia osakaalu suurendamise, energia tõhusama kasutamise, hoonefondi rekonstrueerimise ja energiajulgeoleku tagamise.

Võru maakonna arengustrateegia uuendamise esimene seminar Rõuges

Täna, 20.mail, toimus Rõuge rahvamajas Võru maakonna arengustrateegia uuendamise esimene seminar. 

Seminari fookuses oli praeguse arengustrateegia seire ja tagasiside. Tehti ülevaade arengustrateegia senisest rakendamisest ja arutleti, milliseid muutusi ning täiendusi uuendamise käigus tuleks teha. 

“Strateegia on osapooli kokkusiduv dokument ja oluline suunanäitaja maakonnas edasistel aastatel,” selgitas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Ta lisas, et oluline on iga inimese mõtted ja panus: “Sedasi saame tagada, et dokument leiab kasutust. Kutsume inimesi kaasa mõtlema kogu protsessi käigus – nii praegu kui ka sügisel, mil uuendatud strateegia avalikustatakse.“

Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu liige Vello Saar ütles, et arengustrateegia uuendamisel on oluline märksõna “inimesed”: “Kui ei ole inimesi, ei ole ka muid osiseid võimalik üles ehitada ja väärtusi edasi anda.” Positiivse aspektina tõi ta välja, et paljude Võru maakonna omavalitsuste seis on paljulubav, mis näitab, et seni on tehtud midagi õigesti.

Järgmine arengustrateegia uuendamise seminar toimub 27.mail kell 13-16 Võru kultuurimajas Kannel. Teises seminaris käsitletakse tuleviku suundasid.

 

23 organisatsiooni lõid üheskoos sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostööpuu

10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.

Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!

Koostöökokkuleppega liitusid:

  1. Baltic Innovation Agency
  2. EASi ja KredExi ühendasutus
  3. Estonian Business School
  4. Heateo Sihtasutus
  5. Keskkonnaministeerium
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus
  7. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  8. Maaeluministeerium
  9. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
  10. Põhjala tehas
  11. SEB Pank
  12. Siseministeerium
  13. Sotsiaalministeerium
  14. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  15. Tallinna linn
  16. Tallinna Tehnikaülikool
  17. Tallinna Ülikool
  18. Tartu linn
  19. Tartu Ülikool
  20. Vabaühenduste Liit
  21. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
  22. VIVITA
  23. Võrumaa Arenduskeskus

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  • Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  • Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  • Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  • Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe

Võrumaa Arenduskeskus allkirjastab koos 21 teise organisatsiooniga Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkuleppe

10. mail leiab Tallinnas, Põhjala tehases aset sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäev. Pidulikul koostöökokkuleppe tseremoonial näitavad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise koostöösoovi nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.

„Kuigi Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tööd ligi 1800 inimesele ja teenivad umbes 45 miljonit eurot ettevõtlustulu aastas, on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon meil täna veel lapsekingades. Teiste riikide edusammude põhjal on alust pingutada, et viia valdkonnad pealavale,“ ütles siseminister Kristian Jaani, kes vastutab Eestis ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalse ettevõtluse valdkondade eest. Jaani sõnul näitab Siseministeerium koostöökokkuleppega liitudes, et näeb valdkondades suurt tulevikku.

Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.

Koostöökokkuleppega on liitunud erinevad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  1. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  2. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  3. Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  4. Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikme Erkki Kubberi sõnul on visioonid suured. “Tahame oma tegevustega arendada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi, et meil oleks võimekas sektor vähemalt 1000 sotsiaalse ettevõttega. Teha nii, et sotsiaalne ettevõtlus oleks normaalsus, mitte nišš. Just koostöös suudame seda teha,” kirjeldas ta eesmärke.

10. mail toimuval sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval astuvad üles valdkonna eestvedajad. Üritusel esinevad inspireerivad sotsiaalsed ettevõtted ja tehakse kokkuvõtteid viimased poolteist aastat kestnud SoFiMa projekti (“Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis”) tulemustest. Samuti antakse ülevaade Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomisest ning järgneva aasta jooksul toimuvatest arengutest.

Organisatsioonid, kes allkirjastavad koostöökokkuleppe:
1. Baltic Innovation Agency
2. EASi ja KredExi ühendasutus
3. Estonian Business School
4. Heateo Sihtasutus
5. Keskkonnaministeerium
6. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
7. Maaeluministeerium
8. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
9. Põhjala tehas
10. SEB Pank
11. Siseministeerium
12. Sotsiaalministeerium
13. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
14. Tallinna linn
15. Tallinna Tehnikaülikool
16. Tallinna Ülikool
17. Tartu linn
18. Tartu Ülikool
19. Vabaühenduste Liit
20. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
21. VIVITA
22. Võrumaa Arenduskeskus

Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad ühiskondliku eesmärgiga, panustades otseselt inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna parendamisse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad innovaatilisi lahendusi ning aina enam tekib juurde ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme lahendavaid iduettevõtteid. Valdkonna arenguid toimub jõudsalt ka Euroopas. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Sündmus korraldatakse “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (SoFiMa)” projekti raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).

Foto: Veebruaris 2022 toimunud mõjuinvestorite ümarlaud.

1. märtsil toimus projekti “Loov Võru maakond” III koolituspäev – “Muudatuste-, inimeste – ja protsesside juhtimine”

 1. märtsil toimus Luhamaa uues külamajas projekti “Loov Võru maakond” raames – III koolituspäev “Muudatuste-, inimeste- ja protsesside juhtimine”
  • Päeva algas Luhamaa nulga eestvedaja, Setomaa turismikoordinaator Aarne Leima tervituskõnega, kus ta tutvustas osalejatele Luhamaa külamaja loomise lugu, loo keskmes suurepärane kogukonna koostöö
  • Kultuurirahvas õnnitles Võrumaa rahvakultuurispetsialisti suure tunnustuse puhul
  • Koolituse põhifookuses oli teemad: strateegiate ja arengukavade koostamine, strateegiline planeerimine, millised on peamised vead strateegiate koostamisel ja elluviimisel.
  • Koolitaja: Ragnar Siil, Creativity Lab OÜ
Loe lähemalt projekti tegevuste kohta: SIIT
Projektitegevusi toetab: Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond, Riigi Tugiteenuste Keskus

Võrumaa Arenduskeskus otsib ettevõtluse projektijuhti

Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid ettevõtlikud ja ettevõtted jätkusuutlikud. Kas ka sina usud, et läbimõeldud ja hästi korraldatud projektid aitavad jõuda lähemale seatud eesmärkidele? Kui jah, siis võta meiega ühendust, sest Võrumaa Arenduskeskusesse on oodatud

PROJEKTIJUHT,

kes kavandab ja juhib projekte, mis aitavad maakonna ettevõtetel veelgi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuulikumaks areneda.

Oled oodatud, kui tunned projektide kavandamise, elluviimise ja aruandluse põhimõtteid, vead rõõmuga eest ja lööd kaasa ürituste korraldamises, tunned end hästi nii omade kui võõrastega suheldes, jälgid ja oskad analüüsida infot, sõna rohepööre tekitab sinus soovi midagi uut korda saata. Oled omandanud kõrghariduse ja sul on valdkondlik töökogemus.

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur.

Küsimuste korral võta ühendust arenduskeskuse ettevõtluse suunajuhi Kaido Paluga: kaido.palu@vorumaa.ee, 5855  0202.

Kandideeri kuni 28. märtsini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV ja motiveeritud sooviavaldus.

Bioettevõtluse arenguhüpe: villast vetikateni 17.02.2022 kell 10-13

Maaülikool, Tehnopol, Taltech Mektory ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu kutsuvad ettevõtteid ja ettevõtluse tugiorganisatsioone kaasa lööma biomajanduse innovatsiooni võrgustikus, kus tutvustame mitmeid ärimudeleid Läänemere piirkonnast, korraldame kohtumisi ja õppereise Baltikumis ja Põhjamaades.

Loodava võrgustiku eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja huviorganisatsioonidele tuge uute teadmiste hankimisel, kontaktide loomisel ning turu tundma õppimisel.

Esimene kohtumine toimub neljapäeval, 17. veebruaril kell 10-13 Tallinnas, teadus- ja ärilinnakus Tehnopol. Üritust saab jälgida ka ülekande vahendusel.

Registreerumine ja täiendav info

SoFiMa projekti inkubatsiooniprogrammide võitjad on selgunud!

Neljapäeval, 3. veebruaril kulmineerusid Tartu Ülikooli Delta keskuses kuus kuud kestnud SoFiMa projekti inkubatsiooniprogrammid. Mõlema inkubatsiooniprogrammi kolm parimat meeskonda tulid kokku, et astuda lavale ja esitleda oma ideid investorite ja sotsiaalse ettevõtluse kogukonna esindajatest koosnevale žüriile.

Pitchimise järel valis žürii välja võitjad: 

  • Peaauhinna ehk 1000 € rahasüsti maailma muutmiseks võitis Selena project 
  • Eriauhinna SEB pangalt – 3 mentorsessiooni Siim Lepsikuga, Net Groupi innovatsioonijuhiga – võitis Palumõisa loomekodu 
  • Eriauhinna Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikult – 4 tundi ehk 400 € väärtuses turunduse ja müügi alast konsultatsiooni – võitis Banned Books 
  • Eriauhinna Baltic Innovation Agencylt – 10 tundi ehk 1000 € väärtuses nõustamist rahastuse kaasamisel – võitis Palumõisa loomekodu 

Palju õnne kõigile võitjatele! Jõudu ja jaksu kõigile inkubatsiooniprogrammides osalenud meeskondadele oma sotsiaalsete ettevõtete arendamisel!  

Inkubatsiooniperiood  

SoFiMa projekti raames toimus paralleelselt kaks inkubatsiooniprogrammi. Septembris alustas TLÜ Social Entrepreneurship Incubator, kus osales seitse tiimi Eestist ja välismaalt. Virtuaalse inkubatsiooniprogrammi raames arendati sotsiaalse ettevõtluse ideid erinevates töötubades ning koostöös mentoritega. Paralleelselt alustasid kümme meeskonda oma teekonda Võrumaa sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, mis oli ennekõike suunatud kohaliku kogukonna murede lahendamisele. Võru inkubatsiooniprogrammis aitasid oma ala eksperdid arendada loodava lahenduse sisu, kohandada finantsmudelit, hinnata idee laiemat mõju, jmt. Inkubatsiooniprogrammiga liitudes olid meeskondade ideed erineva küpsusastmega, kuid kõik astusid edasi jõulisi samme oma idee edasi arendamisel.  

Viimane pingutus 

Mõlemas inkubatsiooniprogrammis valiti välja kolm parimat meeskonda, kes kvalifitseerusid Demo Dayle: 

  • kogukond.online – veebiportaal kogukonna omavaheliseks suhtluseks, sh toidupäästeks; 
  • Maana – tööruumid erivajadustega inimestele puutöö õppimiseks ja mööbli restaureerimiseks;  
  • Palumõisa loomekodu –  maalähedane isemajandav kogukond vanemaealistest erksatest inimestest;  
  • Banned Books – keelatud raamatute muuseum Tallinnas; 
  • CollabMaker – globaalne koostööplatvorm vabatahtlikele, MTÜdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele; 
  • Selena project – taaskasutatavad naiste hügieenitooted.

Need meeskonnad said demopäevale eelnenud nädalatel täiendavaid juhiseid oma idee veenvaks esitlemiseks. Demopäeva hommik algas meeskondadele tegusalt – nad pidi tegema esimese prooviesitlemise koolitajale Aleksander Tõnnissonile (Cocoon Ventures). Aleksander jagas meeskondadele veel viimaseid näpunäiteid ja soovitusi esitluste kohendamiseks. 

Investorite ümarlaud  

Samal ajal kui meeskonnad said viimaseid näpunäiteid, toimus paralleelselt põnev arutelu mõjuinvesteeringute teemal. SoFiMa projekti üheks oluliseks osaks on kokku tuua valdkonna olulisi osapooli, sealhulgas investoreid ja sotsiaalseid ettevõtteid ning mõjuorganisatsioone. Just seda rolli täitis ka ümarlaud. Ümarlaual tutvustasid projekti liikmed peagi valmivate analüüside esmaseid tulemusi, väliseksperdid pidasid inspireerivaid kõnesid ning toimus avatud arutelu mõjuinvesteeringute tulevikust Eestis.  

EVPA analüütik Gianluca Gaggiotti andis ülevaate mõjuinvesteeringute trendidest Euroopas. EVPA ehk European Venture Philanthropy Association on üks peamisi võrgustikke, mis regulaarselt analüüsib ja kaardistab sotsiaalsele mõjudele keskenduvaid investeerimisfonde Euroopas. Inpulse tegevjuht Bruno Dunkel tutvustas Belgias asuva mõjuinvesteeringute investeerimisfondi Inpulse toimeloogikat ja nende üle-Euroopalist Helenos investeerimisfondi.  

Ümarlaua arutelul paigutati Eestis tegutsevaid fonde mõjuinvesteeringute spektrile. Leiti, et Eesti mõjuinvesteeringute turg on hetkel veel vähe arenenud, kuigi investorite poolt on näha kasvavat huvi. 

Demo Day – inkubatsiooniprogrammide lõpuüritus 

Pealelõunal tulid koolitusel ja ümarlaual osalenud osapooled kokku ning käes oli hetk, mida paljud olid oodanud. Igal meeskonnal oli aega 3 minutit oma sotsiaalse ettevõtte idee pitchimiseks. Seejärel tuli 7 minuti jooksul vastata žürii küsimustele. Žüriisse kuulusid Erkki Kubber (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Evelin Allas (SEB pank), Jorma Laiapea (Limitless Impact Investments), Rene Tõnnisson (Baltic Innovation Agency) ja Pirkko Valge (Heateo Sihtasutus).  

Järgmised sammud 

SoFiMa projekt jätkab oma tegevusi 2022. kevadel. Ees on veel mitmed olulised üritused ministeeriumite ametnike, kohaliku tasandi poliitikakujundajatega ja pangandussektoriga. Samuti avaldatakse SoFiMa projekti raames läbiviidud uuringud.  

SoFiMa projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi. 

Projekti rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI). Artikli sisu ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid. 

Võru maakonna kultuurivaldkonnas tegutseja – ootame Sind osalema veebiuuringus!

 

Projekti „Loov Võru maakond“ raames on valminud veebiuuring, mida väga palume, et täidaksite ja jagaksite infot enda majas, piirkonnas, asutustega, organisatsioonidega jne, kes kultuurikorraldusega Võru maakonnas kokku puutuvad.

Projekti „Loov Võru maakond“ eesmärk on tähtsustada kultuuri rolli Võru maakonna arengus, parandada maakonnaülest koostööd, toetada kultuurivaldkonnas tegutsevaid spetsialiste ning pakkuda kõikidele inimestele mitmekülgsemaid võimalusi kultuuri tegemiseks ja kultuurist osasaamiseks.

Veebiuuringus on palutud osalema kõik kultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed Võru maakonnast ning teiste valdkondade esindajad, kes kultuurikorraldusega kokku puutuvad, sealhulgas:

  • Kunstide valdkonnas tegutsejad – sh kunstnikud, muusikud, kirjanikud, etenduskunstnikud, filmitegijad jt
  • Kultuuripärandi valdkonnas tegutsejad – sh muuseumitöötajad, raamatukogutöötajad, rahvakultuuriga tegelejad (juhendajad, koorilauljad, tantsijad), käsitööga tegelejad, muinsuskaitsega tegelejad, kultuurivaldkonna teadustööga tegelejad jt
  • Kultuurikorraldajad ja -ametnikud– sh valdade kultuurispetsialistid, rahvamajade ja kultuurikeskuste juhatajad või töötajad, festivalide korraldajad jt
  • Loomeettevõtjad– sh kultuuril ja loovusel põhinevate toodete ja teenuste pakkujad ning disaini- ja arhitektuuriettevõtjad, loomekeskuste eestvedajad, kultuurivaldkonnale tehnilist tuge pakkuvad ettevõtted, kultuuriturismiga tegelevad ettevõtjad jt
  • Hariduse ja järelkasvuga seotud inimesed– sh ringijuhid, loovate erialade õpetajad koolides, lasteaedades ja huvihariduses, noortekeskuste töötajad jt
  • Teiste seotud valdkondade esindajad– sh päevakeskustes ja hooldekodudes eakatele kultuurisündmuste korraldajad, küla- ja kogukonnaliikumise eestvedajad, maakonna turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevad spetsialistid jt

Uuring on anonüümne ning keskendub peamiste tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisele ning uute ideede kogumisele. Uuringuga ei koguta isikuandmeid. Uuringule vastamine võtab ligikaudu 15-20 minutit. Aitäh!

Link on uuringule on siin: https://my.forms.app/form/61d6c3c0217e287cb47c7f4b

Küsimustele vastamise tähtaeg on 31. jaanuar.

Kontakt: Ragnar Siil (Creativity Lab, ragnar.siil@creativitylab.ee) ja Kristi Vals (Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, telefon: +372  59 129 200 kristi.vals@vorumaa.ee)

Suur tänu, et olete valmis panustama “Loov Võru maakond” tegevuskava koostamisse!

Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/projektid/loov-voru-maakond/

 

 

 

 

 

 

Vastseliina Rahvamajas toimus projekti “Loov Võru maakond” Visioonipäev

Eile, 11.01 toimus projekti “Loov Võru maakond” Visioonipäev, Vastseliina Rahvamajas.
Visioonipäeval arutleti üheskoos, millised on hetkel kultuurivaldkonna trendid, tugevused ja väljakutsed meie maakonnas ning millist kultuurielu ja kultuurikorraldust meie maakonnas soovime.
Arutelu modereerisid: Ragnar Siil, Jorma Sarv ja Astrid Hallik
Järgmine kohtumine toimub 21. jaanuaril Tsooru Rahvamajas.
Projekti toimumist toetab: Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Sotsiaalfond

Kristi Vals

kultuurispetsialist

SA Võrumaa Arenduskeskus

tel: 5912 9200

Fotod: Birgit Pettai
Rohkem uudiseid