Aivar Nigol arendusnõunik 5340 2563 aivar.nigol@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

Kuni aprilli lõpuni saavad sotsiaalsed ettevõtted kandideerida inkubatsiooniprogrammi

Võrumaa Arenduskeskus korraldab SoFiMa projekti raames 2021. aasta sügisel inkubatsiooniprogrammi, mis aitab sotsiaalsetel ettevõtmistel jõuda uuele tasemele.

Mis on sotsiaalne ettevõte?

Kui sinu ühing või ettevõte tegeleb mõne kogukonnas olulise või sotsiaalse või keskkonnaalase, rahvatervise, hariduse või inimeste toimetuleku probleemi lahendamisega või sul on idee, millega saaks just neidsamu probleem lahendada ning sellel ideel oleks jumet omatulu teenida ja luua töötav finantsmudel, siis oled just sina oma meeskonnaga oodatud osalema SoFiMa inkubatsiooniprogrammi.

Kuid tundsid siin ära just enda tegemised ja teemad, mis sind kõnetavad, siis ole hea ja täida registreerumisvorm hiljemalt 30. aprilliks. Vormis olevate sisu- ja motivatsiooniküsimuste põhjal tehakse osalejate valik. Kõikide registreerunutega võetakse hiljemalt 15. mail ühendust.

Lisainfo inkubatsioonprogrammi kohta: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/inkubatsiooniprogramm/

SoFiMa projekti üldinfo: https://vorumaa.ee/heaolu/projektid/sofima/

Otsime heaolu suunajuhti

Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile. Kas ka sina usud, et inimarengusse panustamine ergutab piirkonna arengut ning uudsete lahenduste tekkimist ühiskondlikele ja avaliku sektori väljakutsetele saab tagant tõugata? Kui jah, siis võta meiega ühendust, sest Võrumaa Arenduskeskusesse on oodatud

HEAOLU SUUNAJUHT,

kes aitab eest vedada heaolu meeskonda ja koostööd partnerorganisatsioonidega, et Võru maakond oleks sotsiaalse innovatsiooni lipulaev koos parimate teadmiste ja võimalustega uudsete algatuste rakendamiseks. Pakume sulle võimalust teha Eestis midagi ainulaadset, luua suurt ühiskondlikku väärtust ning kujundada hoolivat ja tarka Võru maakonda.

Oled oodatud, kui tunned sotsiaalse ja avaliku sektori innovatsiooni põhimõtteid ning sul on eduka meeskonna juhtimise kogemus. Oled uuendusmeelne eestvedaja ja eestkõneleja, julge eksperimenteerija, hea analüüsioskusega, sihikindel ning süsteemne. Tead hästi kuidas hoida üleval meeskonna motivatsiooni, saavutada eesmärke, juhtida koostööd ja hinnata riske. Tunned end avalikus ja rahvusvahelises suhtluses hästi. Oled omandanud kõrghariduse magistritasemel.

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Sinu orkestreerimise all toimuvad maakondlikud kodanikuühiskonna, hariduse, kultuuri, rahvatervise ja hoolekande valdkonna arendustegevused, lisaks mitmed siseriiklikud ja rahvusvahelised koostööprojektid.

Küsimuste korral võta ühendust heaolu suunajuhi Kadri Kangroga: kadri.kangro@vorumaa.ee, 510 7487.

Kandideeri kuni 20.aprillini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV, motiveeritud sooviavalduse ja lühikese essee sinu nägemusest innovatsiooni võimalustest ja takistustest Võru maakonnas heaolu arendamisel.

Logo "Regionaalarengu toetuseks"

Kagu-Eesti väikeettevõtted saavad arendustegevuseks toetust taotleda

Pressiteade
30.03.2021. a

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 1. aprillil taotlusvooru, millest saavad toetust taotleda Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevad väikeettevõtjad oma tegevuse edasiarendamiseks.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on toetus oluline selleks, et anda tõuge ettevõtluse arengule ja mitmekesisemate töövõimaluste tekkele Kagu-Eestis. „Meie jaoks on oluline anda tublidele ja töökatele ettevõtjatele võimalused ellu viia ideid, kuidas oma tegevusega uuele tasemele jõuda,“ sõnas Aab. „Senine kogemus näitab, et Põlva-, Valga- ja Võrumaa ettevõtjatel häid ideid jagub, mil moel toetuse najal näiteks oma tootmist kasvatada. Eelkõige annab see võimaluse säilitada ja luua uusi töökohti kõrgema lisandväärtusega ja parema palgaga“ lisas ta.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede avatakse kolmandat korda. RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on paljud toetuse saajad seni kasutanud toetust ettevõtte tootmisvõimekuse kasvatamiseks. „Selle toetusmeetme puhul on tavapärane, et ettevõtjad soovivad soetada moodsaid tööstusseadmeid, laiendada tootmishooneid ning tõsta ekspordivõimet,“ sõnas Alver.

„Eelmisel aastal rahastasime näiteks projekti, mis võimaldab Võrumaa mööblitootjal muuta tootmist tõhusamaks ja suurendada kohaliku tooraine kasutust. Põlvamaal aga toetasime projekti, mille abil saab toetuse saaja valmistada uuenduslikke loodussõbralikke pakendeid,“ tõi Alver näiteid projektidest, mida RTK on varasemalt toetanud.

Toetuse minimaalne suurus on 10 000 eurot ja maksimaalne suurus on 50 000 eurot, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel on toetuse maksimaalne suurus 30 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60% kuludest.

RTK võtab taotlusi vastu 17. maini 2021. Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerimise vormi leiab RTK kodulehel. Lisaks toimub taotlemisest huvitatud ettevõtjatele 15. aprillil virtuaalne infopäev.

Toetusmeedet rahastab Rahandusministeerium Kagu-Eesti programmist.

Lisainfo:

Siret Soonsein
Projektikoordinaator
Siret.soonsein@rtk.ee
Tel: 663 1466

Vunki mano! viiendate loometalgute peaauhinna sai setokeelse lasteaiarühma loomine

11.–13. märtsini anti hoogu juurde erinevatele Võru maakonna elu edendavatele teemadele V Vunki mano! loometalgutel, mis seekord toimusid täies mahus veebis. 19. märtsil esitleti pidulikul lõpuüritusel oma ideid žüriile ja Facebooki vaatajatele ning anti välja auhinnad.

Žürii valis loometalgute võitjaks idee, mis tõi välja Võru maakonna kestlikkuse seisukohalt ühe olulisima sõlmpunkti – kuidas hoida ka homme pulbitsemas meie identiteedi ja kogukondade aluseks olevat lätet – eripärast ja rikkalikku kultuuriruumi. Võidutiim Uma Kiil Latsiaiah koosneb lapsevanematest, kes soovivad luua setokeelse lasteaiarühma, kus õppekava ja tegevused on seotud kohaliku kogukonnaga ja annavad edasi piirkonna kultuuripärandit. Võidupreemia 3000 eurot on välja pannud Võrumaa Arenduskeskus.

Lisaks anti välja heaolu valdkonna eripreemia 2000 eurot, mille pälvis Punase Risti poolt algatatud teema, kuidas suurendada elanikkonna esmaabioskusi, et tagada esmaabi piiriäärsetes n-ö abikaugetes piirkondades, kuhu kiirabi kohalejõudmine võtab kauem aega, on väga aktuaalne ja eluliselt oluline. Meeskond leidis võimaluse, kuidas integreerida järjepidev esmaabiõpetus tänasesse koolisüsteemi nii, et see ei tekitaks õppekavadesse täiendavat lisakoormust.

Europe Direct Võru teabekeskuse keskkonnasõbralikkuse eripreemia läks samuti meeskonnale Uma Kiil Latsiaiah. Žürii hindas llahenduse juures selle pikaajalist mõju. Keskkonnateadlikkus, hoiakud ja väärtusruum saavad nurgakivid lapseeas ning mõjutavad tugevalt valikuid edasises elus. Olulisteks märksõnadeks said õuesõpe, kogemusõpe, mis viivad lapsed päriselulistesse olukordadessel.

Antsla noored tegid esimesed sammud möödunud aasta Kuldre talgutel ja tulid oma ideega tagasi. See näitab, kui suur on nende mure oma kogukonna heaolu pärast. Žürii ergutusauhind, osalemine sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, annab meeskonnale võimaluse saada jätkuvat mentortuge ja oma ideega edasi minna.

Sotsiaalse ettevõtluse eripreemia sai idee Lustivanker, mis otsib üles üksindusse jäänud eakad inimesed ja toob nad kogukonna toel ning läbi laulu ja tantsu tagasi teiste sekka. Lustivankri ideel on tugev sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal, s.t. nad lahendavad olulist ühiskondlikku probleemi (eakate üksindus), neil on selgelt sõnastatud oodatav mõju ning pakutud lahendusplaanist on võimalik kujundada kogukonnateenus. Žüriile avaldas muljet väga hästi valitud täpne probleemi fookus ning sellele üles ehitatud lahendus ning tegevusplaan.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult virtuaalselt. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

 

Vunki mano! V loometalgute pidulik lõpetamine ja autasustamine 19.03 kell 17

Sel reedel 19. märtsil algusega kell 17:00 pannakse pidulik lõpp möödunud nädalal toimunud viiendatele Vunki mano! loometalgutele. Osalenud tiimid teevad oma ideede lõpuesitlused ning seejärel annab žürii välja auhinnad. Kõik on oodatud sündmust Facebooki vahendusel jälgima Vunki mano või Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki lehel.

Parimatele ideearendustele antakse välja 4 auhinda: loometalgute võitjale 3000 eurot, kõige paremale heaoluvaldkonna ideele 2000 eurot, Europe Direct on pannud välja eripreemia 500 eurot kõige keskkonnasõbralikumale ideele ja SoFiMa projekt annab parimale sotsiaalse ettevõtluse ideed kandvale tiimile otsepääsu sügisesse inkubatsiooniprogrammi.

Esmakordselt toimusid seekord loometalgud täielikult veebis 11.-13. märtsil. Tiimid töötasid Zoomis ja täitsid töölehti Miro keskkonnas, ühiseid kohvipausivestlusi peeti Wonderis. Kokku osales seekordsetel talgutel 11 tiimi, kes otsisid lahendusi nii noortele kui vanadele, teemad ulatusid kultuurist kasvatustööni.

Vunki mano! loometalgute projekti viib ellu Võrumaa Arenduskeskus. Projekti rahastatakse Leader programmi meetmest kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horizon 2020 (CoSIE, toetusleping nr 770492).

Lisainfo ja fotod:
https://www.facebook.com/vunkimano
Martin Mark, 565 5410, martin@vunkimano.ee
Kadri Kangro, 510 7487, kadri.kangro@vorumaa.ee

Veebruaris käivitus Vunki Mano loometalgutel sotsiaalteenuste arendamisest idanenud VESTA

Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võrumaa omavalitsuste, Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse (LE EHTK) ja MTÜga Elu Dementsusega alustasid kaheaastase programmiga, mis arendab hoolekandeteenuseid vaimse tervise häiretega eakatele.

VESTA ehk Võrumaa Eakate Sihipärase Toetamise Andmestik seab endale eesmärgiks kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite abil oluliselt parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja info liikumist. Projekti ülesandeks on liita sotsiaalteenuste parandamise eesmärgil kohalike omavalitsuste, riigi, meditsiinisüsteemi, ettevõtjate, mittetulundusühingute, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuse ja teiste sidusrühmade info.

“Esmase praktilise väljundina alustatakse valdade sotsiaalosakondade eestvedamisel juba mõne kuu jooksul uute kohalike unifitseeritud hoolekandeteenustega,” väitis projekti arendusjuht Tommy Biene ja lisas, “aga oleme ka võtnud ambitsioonika eesmärgi asuda looma piirkonnas ainulaadset süsteemi, mis kaardistab erihoolduse teenuse mahu vajaduse, otsib ja süstematiseerib teenusepakkujaid ja teenuseid, liidab meditsiini ja sotsiaalsüsteemi info luues tervikliku mitmekihilise kohaliku andmestiku, millele saab tulevikus hõlpsasti ehitada nutikaid sotsiaalteenuseid.”

VESTA haakub väga hästi Võru maakonnas arendatava sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemiga, kõigi nende tegevustega soovime suurendada kogukonnatunnet, arendada ettevõtlust ning luua inimestele võimalusi aidata nii iseennast kui ka teisi. See on väga mitmekihiline ja kaasaegsest iduettevõtluse vaimust kantud sotsiaalne projekt. On üsna sümboolne, et veebruaris projektiga liitunud Tommy Biene on suurte kogemustega tehnoloogiaentusiast, kes elab hoopis Järvamaal. Temale abiks on arenduskeskuse projekti koordinaator, valdades kohaliku turvalisuse teemade koordineerimisega tegelev Merilyn Viin ja LE EHTK eripedagoogika tegevusjuhendaja Ere Tuunas,” kinnitas arenduskeskuse heaolu suunajuht Kadri Kangro.

Projekti infoleht.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond, valdkond 2: Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused, tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused”. EL Sotsiaalfondi logo

Lisainfo:
Merilyn Viin
heaolu spetsialist
Võrumaa Arenduskeskus
tel +372 5309 1046
e-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus alustas sotsiaalset ettevõtlust edendava projektiga SoFiMa

Võrumaa Arenduskeskus alustas projektiga „Ühiskondlikult vastustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis” (SoFiMA), mille eesmärgiks on arendada finantsinstrumente, mis toetaksid sotsiaalseid ettevõtteid nende erinevates arengufaasides. Muuhulgas suurendab projekt erinevate sihtgruppide teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest ning loob võimalusi uute osapoolte kaasamiseks.

Sotsiaalne ettevõtlus Eestis on varajases arengujärgus ning esineb mitmeid väljakutseid. Tänased sotsiaalsete ettevõtete rahastusvõimalused on killustunud ja sõltuvad organisatsiooni juriidilisest vormist; puudub selge definitsioon ja teadlikkus sotsiaalsest majandusest on kesine. Rahastuse poole pealt esineb puudjääke nii nõudluses kui ka pakkumuses – investorid ja sotsiaalsed ettevõtted pole üksteist leidnud. Just nende väljakutsetega SoFiMa projekt tegelebki.

Projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekt kaasab oma tegevustesse eraettevõtteid, mittetulundusühinguid, teadlasi, investoreid, pankade esindajaid kui ka kohaliku- ja riigitasandi poliitikakujundajaid. Projekti lõpptulemiks on nende osapoolte vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine Eesti turu vajadustele vastava uue sotsiaalse finantsinstrumendi loomiseks.

Projektil on kolm peamist tegevussuunda: uuringud ja analüüs, võimekuse loomine, teadmiste vahetamine ja suhete loomine.

Uuringud ja analüüs:

  • Eesti sotsiaalsete ettevõtete investeeringute vajaduse ja investeeringute valmiduse analüüs.
  • Eesti investorite sotsiaalsesse ettevõtlusesse investeerimise valmiduse ja seda mõjutavate tegurite analüüs.
  • Uue potentsiaalse finantsinstrumendi teostatavuse analüüs.

Võimekust tõstvateks tegevusteks on sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammid Tallinnas ja Võrumaal. Tallinn on suurima potentsiaaliga arendamaks sotsiaalse ettevõtluse ökosüsteemi ja toetamaks sotsiaalsete ettevõtete kasvu. Tallinna inkubatsiooni programmi keskmes on tudengid. Võrumaa tegevuste keskmes on kogukondade, kohalike ettevõtete ja mittetulundusühingute esindajad, kelle algatustest võivad kasvada sotsiaalsed ettevõtted partneriteks kohalikule omavalitsusele.

Teadmiste levitus ning suhete loomine toimub ümarlaudade ja töötubade kaudu kohaliku tasandi otsustajatele ja poliitikakujundajatele, pankade esindajatele ja investoritele. Kavandatavate ürituste eesmärk on suurendada erinevate sihtgruppide teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest ning luua kohtumispaiku uute osapoolte kaasamiseks.

Projekt lõpeb osapooltevahelise memorandumi allkirjastamisega, millega lepitakse kokku ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste tulevik ja tegevuskava uue finantsinstrumendi loomiseks.

Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi.

Projekti konsortsiumi esimene kohtumine leidis aset 1. detsembril 2020. Projekt kestab kuni 2022. aasta aprillini.

Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjon läbi Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (European Programme for Employment and Social Innovation “EaSI” 2014-2020).

Artikli sisu eest vastutab täielikult projekti konsortsium ning see ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid.

Mida näitab Kagu-Eesti tööstusalade uuring?

Kuku Raadio 31.01.2021 saates Maatund küsis Madis Ligi, vastas Aivar Nigol.

Kaugtöövõrgustiku Kupland esimene tegevusaasta osutus oodatust edukamaks

Kagu-Eesti kaugtöövõrgustiku Kupland esimene tegevusaasta osutus liikmetelt saadud tagasiside põhjal oodatust edukamaks. Esimest korda koostatud kaugtööstatistika kohaselt külastas Kagu-Eesti kaugtööteenuse pakkujaid 2020. aastal kokku 1400 inimest, mis on üle viie korra rohkem kui võrgustiku käimalükkamisel seatud eesmärk.

Neist 1400 kaugtöötajast, kes mullu Kuplandi võrgustiku liikmete juures meeskondadena ja üksikisikutena kaugtööd tegemas käis, jäi paariks päevaks Kagu-Eestisse töötama 265 inimest ning vähemalt üheks nädalaks jäi kaugtööd tegema 16 inimest. Kuplandi esimese tegevusaasta kaugtööstatistika puudutab sisuliselt poolt aastat (juuli kuni detsember), sest võrgustik alustas tegevust möödunud aasta juulikuus.

Kaugtöövõrgustiku Kupland üks eestvedajaid, SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba ütles, et arvestades käimalükkamise aastat tegi Kuplandi võrgustik koos liikmetega väga korraliku tulemuse. „Kagu-Eesti kui kaugtööpiirkonna potentsiaal on suur ning võrgustiku algus paljulubav. Jätkame tööd selle nimel, et kaugtöötajad meid Kagu-Eestis järjest rohkem üles leiaks, sest vajadus kaugtööteenuste järele on üha kasvamas,“ lausus Liba.

Tema sõnul pöörab Kupland koroonapandeemia tõttu praegustes oludes põhitähelepanu eestimaalastest kaugtöötajatele, kuid pandeemia möödudes on soov keskenduda ka Euroopa ja muu maailma kaugtöötajate kutsumisele Kagu-Eestisse. „Kui enne 2020. aastat oli kaugtöö pigem eksklusiivne, siis nüüd on see muutunud meie kõigi jaoks tavapäraseks. Samas ei pea kaugtööd tegema lõputult oma koduses kööginurgas, vaid tööd saab teha väga vaheldusrikkalt ka kaugtööteenuse pakkujate juures,“ rääkis Liba. Kuplandi võrgustik paneb tema sõnul rõhku just kõrge kvaliteediga ja ühtsele standardile tugineva kvaliteetse kaugtööteenuse pakkumisele.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht Lisanna Elm ütles, et kaugtööturism on kiiresti muutuvast majanduskeskkonnast välja kasvanud uus tegevussuund, mis aitab edendada Kagu-Eesti ettevõtlusmaastikku. „Ettevõtjad väärivad tunnustust, et nad on olnud neil keerulistel aegadel nii paindlikud ja tulnud kaasa meie uue algatusega, kujunedes kaugtööteenuse pakkujatena omalaadseteks suunanäitajateks,“ märkis Elm. Kuplandi alanud aasta eesmärgiks on lisaks kaugtööklientide kutsumisele Kaugu-Eestisse tugevdada ka kaugtööteenuse pakkujate võrgustikku ning leida parimaid regionaalseid ja üle-eestilisi koostööpartnereid.

Kagu-Eesti kaugtöövõrgustikul Kupland on praeguse seisuga 21 liiget, kes kõik pakuvad heal tasemel kaugtöövõimalusi ja erinevaid lisateenuseid nii meeskondadele kui ka üksikisikutele tulemusliku kaugtöö tegemiseks Eestimaa kagunurgas. Kuplandi kaugtöövõimaluste ja liikmete ülevaate leiab Kagu-Eesti kaugtöö veebilehelt (aadressil www.kupland.ee).

Lisainfo:
Lisanna Elm
Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht
SA Põlvamaa Arenduskeskus
+372 5345 0975
lisanna.elm@polvamaa.ee

Valmis Kagu-Eesti tööstusalade uuring

Teisipäeval, 19. jaanuaril tutvustati Kagu-Eesti tööstusalade uuringu tulemusi uuringupiirkonna maakondade, kohalike omavalitsuste ning ministeeriumide esindajatele.

Töö eesmärgiks oli kaardistada ja liigitada tööstus- ja ettevõtlusalad Kagu-Eestis lähtuvalt alade potentsiaalist ja taristu arenduse maksumusest sõltumata omandist ja arendajast. Töö teostas Cumulus Consulting OÜ, tellis ja rahastas Rahandusministeerium.

Töö käigus selgitati välja, millised on Kagu-Eesti kõrgema potentsiaaliga alad, kuhu on mõistlik esimeses järjekorras tööstusalade arendusi planeerida.

Analüüsi osana esitati ettepanekud tööstusalade ühise haldamise ja turundamise organisatsioonimudelile ning anti vastused küsimusele, kuidas lahendada maaomand eelistatud mudelile vastavaks. Kirjeldati investori teekonda kuni konkreetse investeeringu teostuseni.

Uuring kajastab regionaalarengu ootuseid, soovitusi ja ettepanekuid tööstusalade rahastusmeetmete väljatöötamiseks. Antud uuring on sisendiks ka maakonna arengustrateegiate ja KOV arengukavade muutmiseks.

Töö üheks oluliseks osaks oli parimate praktikate tutvustamine. Heaks näiteks on Võrukivi tööstusala arendus, kus Võru linn koos eraettevõtjaga on välja arendanud vajaliku taristu. Hetkel on tööstusala krundid jõudnud kasutusse. Samuti on edulooks Kobela tööstusala arendus, kus Antsla vald on võõrandanud riigi omandis oleva maa ja tänaseks on tööstusalale tulnud mitu uut asukat (nt OÜ Baltic Steelarc).

Valminud analüüs annab ülejäänud Eestile ja ministeeriumide esindajatele uut teavet ning kindlust tööstusalade arendamisega edasi liikuda.

Tegemist on Kagu-Eesti ülese koostööprojektiga, kus kolme maakonna arendusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja Rahandusministeerium teevad koostööd ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Üheskoos on kokku lepitud 6 eelisarendatavat tööstusala (igas maakonnas kaks ala) ja loodud võimalused süsteemseks lähenemiseks ning võrgustiku koostööks.

Tööstusalade projekti tegevusi on kokkuleppel teiste Kagu-Eesti maakondadega vedanud SA Võrumaa Arenduskeskus.

Tööstusalade analüüsi järeldustes tõdetakse, et omavalitsused pole enamasti valmis tööstusala kui toodet ainult oma ressurssidega ise välja arendama. Seetõttu on uuringu tulemustele tuginedes välja pakutud rida võimalikke toetusmeetmeid. Ettepanek on anda tööstusalade arendamiseks sobivad riigiomandis olevad maad kiirendatud korras üle kohalikele omavalitsustele, toetada terviklikku taristu väljaarendamist prioriteetsel kuuel tööstusalal, toetada taristu tänapäevastamist ja väljaarendamist ning meetmeid, mis suurendavad ligipääsu kapitalile, samuti otsetoetused konkreetse ettevõtte kitsaskoha lahendamiseks. Töötada välja toetusmeede turundustegevuste läbiviimiseks.

Tuginedes tööstusalade analüüsi järeldustele koostatakse osapoolte koostöös detailne tegevuskava tööstusalade edasiarendamiseks Kagu-Eestis.

Lisainfo:

Toomas Piirmann, Rahandusministeerium Võru talitus, juhataja, tel 5030239

Aivar Nigol, SA Võrumaa Arenduskeskus, arendusnõunik, tel 53402563

Rohkem uudiseid