Aivar Nigol arendusnõunik 5340 2563 aivar.nigol@vorumaa.ee

 

Kõik kontaktid

LÜKKUB EDASI! Mahetoit koolidesse – seminar 25. oktoobril

Koolijuhid ja koolide kokad on oodatud kaasa lööma mahetoidu seminaril 25. oktoobril Rõuge ja Varstu koolis.

 Üritus algab kell 14.00 Rõuge Põhikoolis ja jätkub Varstu koolis.

Päevakava:
14:00 Mahetoorainest tervituskohv ja suupisted
14:15- 15:00 Rõuge Põhikooli kogemused

Võru maakonna 10 kooli kogemused mahetoiduga aslustamisel– Setomaa Liit MTÜ projektijuht Kaja Kesküla

Mida tähendab mahetoitlustus? Mahetoitlustuse ökomärgiga tarbija teavitamise, sh toitlustamise ökomärgi kasutamise nõuded- Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Janne Jõesaar

15:30- 15:45 Varstu koolis värskenduspaus
15:45- 16:15 Varstu kooli kogemused
16:15- 17:00 Arutelu ja kokkuvõtted teemal Miks mahe? modereerib Setomaa Liit MTÜ juhatuse liige Margus Timmo

Registreerumine kuni 22.okt lingilt
https://forms.gle/4DN9W1FMoFwvVFsQ9

Logo "Regionaalarengu toetuseks"

Setomaa programmi eeltaotlusvoor 2022. a tegevuskava koostamiseks on avatud 13.10-22.11.2021

Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja SA Võrumaa Arenduskeskus annavad teada, et Setomaa programmi 2022. a eeltaotlusvoor on avatud 13.10-22.11.2021.

Programmi eesmärk on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtluskeskkonda ja inimkapitali ning piirkonna turundust ja rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.

Programmi raames saavad toetust taotleda Setomaa vald ning programmi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused. 

Toetuse minimaalne suurus on 3200 eurot ja maksimaalne suurus 32 000 eurot. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest.

Programmdokument on kinnitatud riigihalduse ministri 27.02.2020 määrusega nr 8 “Setomaa programm”. 

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt aadressil kaire.trumm@vorumaa.ee perioodil 13.10-22.11.2021. 

Programmdokument, eeltaotluse vorm ja muu info on leitav

  • Võrumaa Arenduskeskuse veebilehel vorumaa.ee ja
  • Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel rtk.ee Setomaa programmi alamlehel.

Täpsemat informatsiooni eeltaotluse esitamise kohta saab Kaire Trummilt, tel 5341 0766, e-post kaire.trumm@vorumaa.ee.

TSENTRIS arutatakse roheleppe mõju üle puidu- ja mööblitööstusele

8. oktoobril 2021 toimub Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuses TSENTER seminar „Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele“. Seminaril saavad sõna ja paneelis arutlevad Keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Looduse Fondi ja ettevõtjate esindajad.

Euroopa on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on saavutada 1990. aastaga võrreldes 55%-line kasvuhoonegaaside vähenemine 2030. aastaks.

Kliimapaketi ettepanekud mõjutavad oluliselt ka puidu- ja metsandussektorit. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks Euroopa Liit seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ning säilitatakse elurikkust. Samuti esitatakse selles kavas kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Euroopa Komisjoni ettepanekute arutelus on oluline kõikide osapoolte kaasamine – kohalikust omavalitsusest mittetulundusühingute, metsaomanike ning ettevõtjateni. Metsandussektoriga tihedalt seotud puidu- ja mööblivaldkonna ettevõtted annavad Võrumaal tööd 22%-le kogu töötajate arvust maakonnas, Valgamaal 18%-le, Põlvamaal 12%-le, mistõttu on toimuv arutelu Kagu-Eestis eriti oluline.

Seminaril esinevad Marku Lamp Keskkonnaministeeriumist, Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust, Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist, Kaspar Põder Single Earth’ist ja Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti esindusest. Soomepoolset ettevõtja kogemust jagab Sanna Kontinen UPM Plywoodist.

Seminari modereerib Mirjam Mõttus.

Ettevõtlusnädalal toimuva seminari korraldavad SA Võrumaa Arenduskeskus, Europe Direct Lõuna-Eesti Võru, Võrumaa KHK kompetentsikeskus TSENTER, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Soome Suursaatkond Eestis.

8. oktoobril kl 14 – 17 toimuvat seminari saab jälgida ka veebis. Osalemislink saadetakse kõigile registreerunutele. Täpsem info ja registreerimine: Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele – TSENTER

Lisainfo:
Aigi Young
SA Võrumaa Arenduskeskus
Europe Direct Lõuna-Eesti Võru
tel 5309 0923

Hille Lillemägi
VKHK kompetentsikeskus TSENTER
hille@tsenter.ee
tel 5302 5373

Tervisliku toidu konverents keskendus laste tervislikule koolitoidule

Neljapäeval, 23. septembril kogunes veebikeskkonda Teams pea 250 inimest, kellele läheb korda laste tervislik koolitoit. Osales nii õpetajaid, koolijuhte, lapsevanemaid kui ka õpilasi. Huvi oli suur üle Eesti.

Konverentsil selgitas toitumisnõustaja Reelika Õigemeel lahti kümme olulisemat põhimõtet, millest tuleks oma igapäeva toidulaua planeerimisel lähtuda, et püsida tervena, optimeerida kehakaalu ja toetada oma vaimset tervist. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann rääkis mahetoidust, selle kasulikkusest meie tervisele ja eelkõige, miks on see oluline kasvavale organismile ehk meie lastele. Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik tõi oma ettekandes välja intensiivpõllumajanduse mõju meie tervisele, toidule ja kestlikule toidutootmisele. TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav andis ülevaate laste kehakaalust, kui palju süüakse puu- ja köögivilja, palju maiustusi ja palju liigutakse.

Lisaks said osalejad valida kaks meelepärast teematuba. Esimest teematuba viis läbi Võru linna haridusnõunik Anita Kikas, kus tutvustas hangete koostamist Võru linna näitel. Teist teematuba vedas eest Meremäe kooli õpetaja Sigre Anderson, kes jagas oma kogemusi kooli kasvuhoone ja peenrakastide tegemisest ning sellest, kuidas lõimida aine- ja ringitunnid kooliaia ning unistusega mahedast koolitoidust. Kolmandas teematoas näitas tippkokk Angelica Udeküll nippe kuidas muuta vanu klassikalisi retsepte tervislikumaks ja huvitavamaks. Toitumisnõustaja Reelika õigemeel kirjeldas neljandas teematoas erinevaid võtteid ja võimalusi laste toitumisharjumuste kujundamiseks. Samuti tõi näiteid tegevustest ja käitumismustritest, mida sageli kahjuks kasutatakse ning mis hoopis pärsivad õigete söömisharjumuste kujunemist lapse- ja noorukieas.

Tervisliku toidu konverents toetab Võru maakonna kokkulepet kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses. Samuti tegeleb see Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu ülevaatest 2018 välja tulnud murekohaga, et Võru maakonnas on 16-74-aastaste inimeste hulgas ülekaalulisi või rasvunuid kokku 61,5% (Eesti üks halvim näitaja) ning uuest 2019. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringust, mille kohaselt oli 30% lastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud poiste seas, väiksemates asulates ning suurenes koos vanusega. Seetõttu on meie maakonnas mahetoidule ja tervislikule toidule tähelepanu pööramini eriti tähtis.

Tervema Võru maakonna nimel!

Muudatus Võrumaa Arenduskeskuse eelarvetoetuse eraldamise korras

Võrumaa Arenduskeskus nõukogu muutis Arenduskeskuse eelarvest toetuse eraldamise korda. Taotlejate jaoks on olulisemateks muudatusteks minimaalne taotletava toetuse summa 1000 eurot ja toetuse taotlemise tähtaeg 1. detsember senise 1. oktoobri asemel. Lisaks on korda täiendatud tegevustoetuse tingimustega. Täpsustatud on aruande esitamise ja menetlemise punkte. Tegevustoetuse saajal tuleb kord aastas anda nõukogule ülevaade  oma tegevusest ja toetuse kasutamisest.

Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/arendus/toetamine-eelarvest/

Võimalused COVID-19 vastu vaktsineerimiseks Võru maakonnas

Praegu on vaktsineerimiseks avatud või avanemas erinevaid võimalusi, muuhulgas vaktsineerimine kodus ja eelneva registreerimiseta. Üldist infot vaktsineerimise ja vaktsineermisaegade registreerimise kohta saab internetist: Lähen vaktsineerima – vaktsineeri.ee.

Eelregistreerimiseta vaktsineerimised – mine lihtsalt kohale ja pane õlg alla:

  • 02.09 kell 9-11 Antsla vallamaja parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 02.09 kell 12-13.30 Tsooru kaupluse parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 02.09 kell 14-15.30 Nursi endise poe parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 02.09 kell 16-17.30 Osula bussijaam (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 03.09 kell 9-10.30 Mõniste teenuskeskus (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 03.09 kell 11-12.30 Varstu keskus, Coop kauplus (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 03.09 kell 13.30-15.00 Lasva Kultuurimaja (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 03.09 kell 15.30-18.00 Väimela pood (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 04.09 kell 9-10 Kose pood, (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 04.09 kell 10.30-11.30 Puiga koolimaja (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 04.09 kell 12.30-14.00 Haanja teenuskeskuse parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 04.09 kell 14.30-15.30 Ruusmäe, Rogosi mõisa parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 04.09 kell 16-18 Misso teenuskeskuse parkla (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)
  • 04.09 kell 19-21 Vastseliina Konsum (Vaktsiiniks: Pfizer, Moderna, Janssen)

Lisaks on hea teada järgmist:

Lõuna-Eesti Haiglas on avatud COVID-19 vastu vaktsineerimise kabinet

Alates 3. augustist on Lõuna-Eesti haiglas Meegomäel vaktsineerimiskabinet avatud P-N kell 8.00−16.00. Hommikupoolikul vaktsineeritakse digiregistratuuri kaudu registreeritud inimesi ning kell 13.00−15.00 on võimalik vaktsineerima tulla etteregistreerimiseta. Võta kaasa isikuttõendav dokument!

Lõuna-Eesti Haigla vaktsineerimiskabineti vastuvõtuajad ning kasutatavad vaktsiinid augustikuus on järgmised:

  • Pfizeriga vaktsineeritakse 1., 7., 9., 14., 15., 16., 21., 22., 29. ja 30. septembril.
  • Modernaga 2., 5., 6., 8., 12., 13., 19., 20., 23., 26., 27. ja 28. septembril.

Vaktsineeri kodus!

Kõik Võrumaa elanikud, kes soovivad lasta ennast COVID-19 vastu vaktsineerida kodus, saavad selle soovi korral tellida. Selleks palume oma vajadusest ja soovist teavitada oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalosakonda. Registreerimisel on vajalik inimese isikukood.

Kodus vaktsineeritakse neid kliente, kellel puudub võimekus ise vaktsineerima minnaVaktsineeritakse ka nende klientide hooldajaid ja/või pereliikmeid. Vaktsineerimine toimub Jansseni vaktsiiniga ühekordselt kliendi omas kodus.

Vaktsineerimist teostab koduõde Riia Palm.

Võrumaa Arenduskeskus ja Tallinna Ülikool sõlmisid koostöö raamlepingu

Reedel, 18. juunil sõlmisid Võrumaa Arendusekeskus ja Tallinna Ülikool koostöö raamlepingu, et viia ühiselt ellu teadus- ja arendusprojekte, edendada teaduspõhist ettevõtlust ja ühiskondlikke uuendusi, korraldada Võrumaal täienduskoolitusi ja avardada tudengite praktikavõimalusi.

Leping kasvas välja aastatel 2017-2021 ühiselt ellu viidud Euroopa Komisjoni rahastatud “CoSIE” projektist. Ühiselt väljatöötatud ja Võrumaal katsetatud sotsiaalse häkatoni ehk Vunki mano! loometalgute käigus sündisid mitmed innovaatilised lahendused, nagu maheda koolitoidu võrgustik “Mahe ja Muhe”, mis on tänaseks jõudnud maakondliku kokkuleppeni suurendada kohaliku maheda toidu osakaalu lasteasutuste menüüdes. Rõuge kaugtöökeskus Catlamaja ja Kagu-Eesti kaugtöövõrgustik Kupland on hoo sisse saanud just loometalgutelt. Tänaseks on loometalgutelt läbi käinud üle 60 algatuse, kellest ca 2/3 tegutsevad aktiivselt edasi.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik hindab kõrgelt Võrumaa omavalitsuste, ettevõtete ja kodanikuühenduste huvi teha tihedat koostööd ülikooli kõigi instituutide teadlaste ja õppejõududega: “Senised projektid ja tegevused on olnud suure ühiskondliku mõjuga, muutnud ka tegelikult kogukondade toimimist ning andnud meile teada, mida on vaja uurida ning õpetada,“ lausus ta.

Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks sõnas allkirjastamisel: „Võtame seda koostööd kui mäge, millelt saab vaadata kõrgelt ja kaugele ning niiviisi ühiselt ja koostöös Eesti elu edasi arendada igas maanurgas. Juba tänaselt tutvumisringilt selgus, et paljudel TLÜ inimestel on isiklikud sidemed ja juured Võrumaal, meil on selle koostöö üle väga hea meel.“

Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots näeb koostöös võtit kohaliku tasandi teadmistepõhiseks arenduseks ja kogukonda arendavate ambitsioonikate rahastusvõimaluste leidmiseks. Uuenduslikke lahendusi on kompaktses ja ühtehoidvas Võrumaa kogukonnas väga hea katsetada ning teadlastega koostöös arendatud prototüüpe kasutusele võtta nii Võrumaa kogukondades, omavalitsustes kui ettevõtetes. “Meie eesmärk on osata kiirelt kohaneda ühiskondlike muutustega ja olla sotsiaalse innovatsiooni lipulaev ja pilootpiirkond Eestis. Selle saavutamine ei ole mõeldav ilma tiheda koostööta ülikooli ja teadlastega. Üksi saab kiiresti, koos jõuab kaugemale,“ sõnas ta.

Koostöölepingu esimesteks väljunditeks on juba töös olevate teadus- ja arendusprojektide elluviimine, Võrumaal TLÜ üliõpilastele praktikabaaside arendamine ja Võrumaa spetsialistidele kõrgetasemeliste täiendkoolitusvõimaluste pakkumine. Tallinna Ülikool panustab koostöösse oma kõigi instituutidega, et töötada Eesti terviklikkuse nimel, ääremaastumise vastu.

Peale koostöölepingu allkirjastamist tutvustati TLÜ instituute, laboreid, teadussuundasid ning koostöövõimalusi praktikute ja teadlaste, ettevõtete, vabaühenduste ja avaliku sektori organisatsioonide vahel.

Lisainfo:
Võrumaa Arenduskeskus
juhatuse liige
Tiit Toots
tel: +372 514 5985
e-post: tiit.toots@vorumaa.ee

Kaugtöökeskuste võrgustik Kupland sai regionaalmaasika auhinna

9. juunil anti Stenbocki majas pidulikul vastuvõtul kaheksandat korda välja regionaalarengu auhinnad. Selle aasta konkursil on väljapaistvate tegevustena aukohal kaug- ja koostöövõimalused, ruumiloome, pikaaegne ettevõtlus ja töökohtade pakkumine ning külaelu keskuse – poe – taasavamine.

„Kõigil tänastel auhinna saajatel on palju ühist – oskus mõelda kastist väljas, julgus võtta initsiatiiv ning võime sütitada oma sisemise põlemisega kogukondi kaasa tulema,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Teie ideede ja töö tulemusel on sündinud ettevõtmised, mis tugevdavad kohalikku majandust ja eluolu ning olete näidanud, et kui on tahtmist ja ettevõtlikkust, siis on kõik võimalik.“

„Inimesed, kel on indu ja tahtmist kodukohas tegutseda ning teha seda nii, et ettevõetust kogukonnale ja piirkonnale kasu tõuseb, on Eesti jätkusuutliku regionaalarengu tegelikud kangelased,“ rõhutas riigihalduse minister Jaak Aab. „Esitatud ankeetide arvust ja sisust näeb, et meil leidub uskumatult palju tublisid ning ettevõtlikke inimesi, tänu kellele on Eestimaal ellu kutsutud palju edasiviivaid algatusi.“

Konkursile laekus kokku 27 taotlust (25 kandidaati), mille hulgast valiti välja viis silmapaistvamat algatust. 2021. aasta regionaalauhinna saajad:

  • Valga vallaarhitekt Jiri Tintera, kes on Valga-Valka kaksiklinna keskuse idee arendaja ning kohaliku entusiastina seisnud aastaid linnaruumi korrastamise ja ajaloolise pärandi säilitamise eest;
  • AS Viljandi Aken ja Uks – pikaajaline maakonna suurim eraettevõte, maksumaksja ja tööandja, kes suutis edukalt tegevust jätkata ka 2020. aasta pandeemia ajal ning isegi ligi 100 inimest juurde palgata;
  • koostöövõrgustik KOTUS – Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkonnas tegutsev kodanikualgatuslik võrgustik, kes tegeleb piirkonna turundamise, ettevõtluse ja turismi arendamisega. Tänu tugevale kogukonnale on endisest kahaneva elanikkonnaga piirkonnast saanud atraktiivne elukoht ja juurde on kolinud uusi noori perekondi.
  • kaugtöökeskuste võrgustik KUPLAND, mis ühendab Põlva, Valga ja Võru maakonda ning on tutvustanud kaugtöö võimalusi laiemalt, aidanud edendada piirkonna majandust ja turismi ning pakkunud turismihooajal rohkem töökohti kohalikele inimestele;
  • Tanksemäe Saffer OÜ ja Marek Balder. Marek avas Järva valla Ahula külas aastaid tühjana seisnud kaupluse, tänu millele ei ole kohalikel elanikel enam vaja kaugele poodi sõita. Lisaks sellele avas Tanksemäe Saffer 2020. aasta kevadel e-poe ja kauba kojuveo võimaluse ning on üle võtnud ka eelmiste omanike poolt suletud kauplused Albu ja Kaalepi külades.

Auhinnasaajaid tunnustatakse Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga. Vaata ürituse fotosid.

Märtsis välja kuulutatud konkursile sai esitada isikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, kes on 2020. aastal silma paistnud regionaalarengut toetava ettevõtmise või teoga. Auhind antakse väljapaistva tegevuse eest, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus (on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid) või mis on muul moel oluliselt aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele. Samuti võib regionaalmaasika pälvida tegevuse eest, millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Eelmisel aastal pälvisid auhinna robootikatarkvara erakõrgkool Cleveroni Akadeemia, Ida-Virumaa üks suuremaid tööandjaid Fortaco Estonia OÜ, külaelu propageerija Vidrike külamaja Otepääl, Hiiumaa kultuurielu eestvedaja Margit Kääramees ning kohaliku toidu ja käsitöö turundamise edendaja Mulgi Väiketootjate Liit.

Iga-aastast konkurssi korraldab rahandusministeerium.

Foto Stenbocki maja. Peaminister Kaja Kallas, Kuplandi projektijuht Lisanna Elm, Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba, regionaalhalduse minister Jaak Aab.

Minister Urmas Kruuse Võrumaa maheseminaril: me võiksime pingutada selle nimel, et mahetoit jõuaks laste toidulauale ja toitlustusasutustesse

1. juunil toimunud veebiseminaril „Kohalik mahetoit Võru maakonna haridusasutustesse“, tutvustati toimivaid häid näiteid mahetoidu kasutamisest, samuti tutvustati edasisi plaane. Võru maakonnas minnakse hoogsalt edasi kokkuleppe 20% mahetoitu lasteasutustes aastaks 2024 elluviimisega. Seminari korraldasid Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus projekti „Võru maakonna mahekokkuleppe täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“ raames. Tegevuste elluviimisel on kaasatud Mahepõllumajanduse Koostöökogu, toetab Euroopa Liit. 

Maaelumister Urmas Kruuse tunnustas avasõnas Võru maakonna organisatsioonide kohalikku initsiatiivi ja ettevõtlikkust ning tõdes, et siinne lasteasutustesse mahetoidu sisseviimise kogemus annab võimaluse sellest õppida ning planeerida ja disainida riigi tasemel tegevusi. Maaeluministeeriumis on uuendamisel mahemajanduse tervikprogramm, mille kaudu on kavas välja töötada lasteasutuste toitlustamise edendamiseks vajalikke tegevusi ja püütakse ka leida vahendeid teatud tegevuste toetamiseks üleriigiliselt. „Me võiksime koostöös pingutada selle nimel, et mahetoit jõuaks laste toidulauale ja laiemalt ka toitlustusasutustesse. Maaeluministeerium tahab olla avatud koostööpartner, kaasata Haridus- ja teadusministeeriumi ning panna seljad kokku selleks, et teha üheskoos midagi väga olulist,“ lisas Kruuse.

„Eelkõige tulekski mõelda sellele, kuidas me Eestis varustame oma inimesed ära kohaliku toiduga,“ rääkis mahetoidu algatuse eestvedaja ja ka ise mahetootja Setomaalt, Margus Timmo. Tema sõnul põhineb jätkusuutlikkus kolmel olulisel aspektil – tervislik toit, kohalik ettevõtlus ja puhas loodus. Nii palju kui võimalik, tuleks hankida tooraine oma piirkonnast. „Setomaa vallas on juba peaaegu pool põllumajandusmaast mahe, seega potentsiaali on. Samas näitas taustauuring, et nt köögivilja puhul saaks Võru maakonnast vaid poole maheköögivilja vajadusest. Võru maakonna algatus saaks aga olla eeskujuks ka teistele. Loodame ministeeriumipoolsele toetusele, et selline pilootpiirkond saaks tekkida ja ka teistele kogemust pakkuda.“

Tiit Toots Võrumaa Arenduskeskusest tegi tagasivaate, kuidas 2018. a Vunki mano! loometalgutel sündis talgute peapreemia võitnud idee „Mahe ja muhe“ ning plaan luua maheda koolitoidu võrgustik, mis katab kõik Võru maakonna koolid ja lasteaiad. Mitmete projektide toel ning Taani ja Rootsi kogemustest õppides hakkasid mõtted liikuma, kuidas haridusasutustesse rohkem mahetoitu tuua. 18.09.2020 sõlmiti Võru maakonna hea tahte kokkulepe mahetoidu laialdasemaks kasutuselevõtuks strateegilise eesmärgiga saavutada aastaks 2024. aastaks omavalitsuste haridusasutustes mahetooraine kasutamine pakutavas toidus vähemalt 20%-ni. Sellele tegevusele antakse nüüd Vunki mano! mitmete algatuste ja

projektide kaudu.

Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld inspireeris looga kooliaiast. Koolil on 30 aastat kogemust köögivilja kasvatamisel oma köögi tarbeks. Suurem osa juurikatest kasvatataksegi ise, väga harva on vaja olnud juurde osta. Aeda harivad kooli kokad ja köögitöölised, kes on seetõttu 12 kuud kooli palgal. Ka teised kooli töötajad, sh direktor ise, käivad põllul abiks ja valmistavad hoidiseid – see on ühine ja ühendav tegevus, mida tehakse rõõmuga. „Parim innustamine on kiitus ja isiklik eeskuju,“ ütles Martinfeld. Sellest kevadest rentis kool mahepõllu ja nüüd tuleb kooli omakasvatatud maheköögivili. Mahedana ostetakse juurde veel kartulit, mustsõstramahla, täisterahelbeid, sügisest ka piima ja mune. Koolis on ruum, mida kutsutakse taimelaboriks – seal toimub istutamine, ümberistutamine ja oma käe saavad mullaseks teha ka lapsed.

Seminaril said sõna veel:

  • Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest, kes tutvustas Võru maakonna plaane;
  • Raul Kudre, Setomaa vallavanem, kes rääkis mahetoidu tähtsusest Setomaa valla lasteasutustes;
  • Britt Vahter MTÜst Rõuge Kool, kes rääkis mahetoidu kasutamisest koolis, kus on juba saavutatud mahetooraine osakaal 20-40%;
  • Sixten Sild, Võru linna abilinnapea, kes rääkis 2020. a koolide toitlustuse hankest, mis tõi kolme Võru linna kooli üle 20% mahetoitu;
  • Allar Asi Loona talu veskist, kes rääkis oma koostööst lasteasutuste vastustamisel mahetoorainega;
  • Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust, kes rääkis mahetoidu kasutamise algatustest teistes Eesti piirkondades ja Taanis.

Fotod: Võrumaa Arenduskeskus

Lisainfo:
Aivar Nigol
SA Võrumaa Arenduskeskus
aivar.nigol@vorumaa.ee
5340 2563

Elen Peetsmann
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
5304 4003

Rohujuuretasandi turismi revolutsioon Lõuna-Eestis: Paganamaale koeraga matkama või jõustavale jalutuskäigule koos nelja lapse emaga

Täna avati innovatiivne KYLAS teenusevahendamise platvorm, mille kaudu saab osta ja müüa Lõuna-Eesti elamusi. Idee autorid on kaks nutikat naist, kelle eesmärk on pakkuda huvilistele ehtsaid kogemusi ja võimaluse “kogeda kohalikku”. 

“Kohtu kohalikuga ja maale vanaema juurde laadsed teenused on turismisektori üks kiiremini tõusvaid trende ja kindlasti on pandeemia seda omajagu soodustanud. Inimesed otsivad erilisi kogemusi ja soovivad nautida maaelu võlusid,” tutvustas KYLAS idee projektijuht Kadri Moppel.

Algatuse teine eestvedaja Aigi Young täiendab: “Üksteiselt ja üheskoos õppides loome piirkonda erakordsed elamusteenused, et olla valmis 2024 aastaks, mil Tartu linn koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn ja piirkonda külastavad tuhanded kultuurihuvilised. Läbi KYLAS veebilehel pakutavate teenuste on külastajatel hea võimalus jääda piirkonda pikemaks ning reisida Tartu linnast välja Lõuna-Eestisse uusi elamusi otsima.”

KYLAS platvormil on võimalik leida mitmekülgseid ja meeldejäävaid elamusi, mis sobivad suvepuhkuseks, nädalavahetuseks või õhtute sisustamiseks. Teenuseid pakutakse neljas kategoorias: loodus, kultuur, toiduelamused ja traditsioonid. Lisaks on võimalik valida nädala lemmikute ja kohalike soovituste vahel. Uusi pakkumisi lisandub keskkonda igapäevaselt.

Täna on KYLAS platvormil elamused peamiselt Võru maakonnast, kuid sügiseks laieneb valik üle terve Lõuna-Eesti.

KYLAS platvorm on arendatud Võrumaa Arenduskeskuse poolt koostöös Tartu 2024 turundus- ja kommunikatsioonitiimiga, Võru maakonna turismivõrgustiku ja Lõuna-Eesti turismiklasteriga. KYLAS keskkond on välja arendatud tänu Võrumaa Partnerluskogu LEADER “Teenuste vahendamise platvorm” programmile.

Ootame teid KYLAS!

Lingid:
KYLAS platvorm: www.kylas.ee
Facebook: www.facebook.com/KYLASvirtuaalneturg

Lisainfo: Kadri Moppel
KYLAS projektijuht
kadri.moppel@vorumaa.ee
5331 1919

Rohkem uudiseid