Võru maakonna loomeinimeste inspireeriv õppereis Ida-Virumaale

Õppereis toimus SA Võrumaa Arenduskeskuse projekti „LoovKäik – Loov Võru maakond ühendab“ raames.

Neljapäeval ning reedel, 12.–13. novembril toimus Võrumaa Arenduskeskuse projekti „LoovKäik – Loov Võru maakond ühendab“ raames kahepäevane õppereis Ida-Virumaale, mis tõi kokku Võru maakonna loomeettevõtjad ja kogukondade eestvedajad. Õppereisi eesmärk oli tutvuda teiste piirkondade loomemajanduse heade praktikatega, koguda inspiratsiooni, luua uusi kontakte ning tugevdada Võru maakonna loomeinimeste omavahelist koostööd.

Ida-Virumaa on piirkond, kus kohtuvad erinevad kultuurid, võimas tööstuspärand, omanäoline loodus ning julged tulevikku vaatavad ettevõtmised. Kahe päeva jooksul avanes võimalus näha, kuidas kohalikud inimesed ja organisatsioonid on leidnud viise, kuidas oma piirkonna eripära, ajalugu, loovust ja ettevõtlikkust uuteks väärtusteks kujundada.

Väikestest ettevõtmistest suurte ideedeni

Õppereisi esimene peatus viis Kiissa Kodadesse, kus kohtuti erakordselt inspireeriva kunstniku, puutöömeistri ja Kiissa Kodade looja Janno Sassiga, mehega, kes julgeb unistada suurelt ja on asunud oma visiooni ka päriselt ellu viima. Üle 30 aasta puutööga tegelenud Janno loomingus kohtuvad looduslähedus, kunst, arhitektuur ning fraktaalide ja spiraalide maailm. Tema käte all valminud omanäolised Sauna- ja Kaminakoda on alles algus ühele tõeliselt suurejoonelisele ettevõtmisele. Janno visioon on rajada 80 hektarile ainulaadne kodade linn – rahvusvahelise kõlapinnaga keskus, kus põimuvad loodus, kunst, arhitektuur, tervislik eluviis ja inimese heaolu. Tulevikuplaanidesse kuuluvad kuue hektari suurune järv, majutuskojad kokku 600 numbritoa jaoks, toidu- ja koolituskoda, aastaringselt toimiv kasvuhoone ning lausa ühe hektari suuruse põhjapindalaga Suur Koda kontsertide ja teiste sündmuste korraldamiseks.

Eriti inspireeriv oli näha, kuidas ühe inimese suur unistus on juba hakanud võtma reaalset kuju. Janno lugu on ehe näide sellest, kuidas loovus, meisterlikkus, pühendumus ja julgus mõelda suurelt võivad sünnitada midagi täiesti ainulaadset. Kiissa Kojad olid õppereisile võimas algus ja meeldetuletus, et vahel tulebki julgeda unistada suuremalt, kui esmapilgul võimalik tundub.

Edasi viis teekond osalejaid Kauksi, ettevõtmise Lammas ja Roos juurde. Ühine lõunasöök ning ettevõtja kogemuslugu tõid esile veel ühe loomemajanduse olulise tahu: kohalikud maitsed, külalislahkuse ja omanäolise elamuse loomise. Loomeettevõtlus ei tähenda ainult kunsti, disaini või käsitööd. See võib olla ka oskus luua eriline külastuskogemus, jutustada oma lugu, väärtustada kohalikku toorainet ning siduda omavahel toit, keskkond ja piirkonna identiteet.

IDA Hub – julge samm filmitööstuse tulevikku

Esimese päeva üks suuremaid külastusi oli Jõhvis asuv IDA Hubi filmilinnak, kus tutvuti Eesti loomemajanduse ühe ambitsioonikama arendusega. IDA Hub ühendab filmi- ja multimeediavaldkonna, tehnoloogia ning ettevõtluse. Keskuse eesmärk on luua kaasaegne keskkond, kus saavad tegutseda nii Eesti kui ka rahvusvahelised audiovisuaalvaldkonna ettevõtted, loomeinimesed ja tehnoloogiaarendajad.

2026.aasta sügisel pidulikult avatud filmilinnakus on loodud võimalused filmitootmiseks, ettevõtluse arendamiseks ja valdkondade vaheliseks koostööks. Stuudiokompleksi kõrval tegutsevad digi- ja multimeedia inkubaator ning loometööstuse inkubaator, mis aitavad kaasa uute ettevõtete ja ideede arengule. Filmilinnaku külastus võimaldas mõelda loomemajandusest märksa laiemalt kui ainult üksikute loomeettevõtjate tegevusest. Ühe suure ettevõtmise ümber võib kujuneda terve koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad väga erinevate oskustega inimesed ja ettevõtted: tehnoloogiaettevõtetest ja disaineritest kuni majutus- ja toitlustusteenuste pakkujateni.

Külastusele lisas olulise mõõtme kohtumine Ida-Viru Ettevõtluskeskusega. Piirkonna ettevõtluse arendamise kogemused ning koostöövõimaluste üle mõtisklemine pakkusid väärtuslikku võrdlusmaterjali ka Võru maakonna jaoks. See külastus tõstatas olulise küsimuse: kuidas saaksime meie oma maakonnas paremini ühendada loomeinimesi, ettevõtjaid, haridusasutusi ja arendusorganisatsioone, et head ideed jõuaksid ka tegelike lahenduste ja ettevõtmisteni?

Saka Mõis – pärand, loodus ja ühine aeg

Esimene päev lõppes Saka Mõisas, mis asub Ida-Virumaa kaunil pankrannikul. Ajalooline mõisakeskkond pakkus võimalust võtta pärast sisukat päeva veidi rahulikumalt ning jätkata omavahelist tutvumist ja vestlusi. Õppereisi oluline osa oli ka ühine õhtusöök ning võimalus vahetada mõtteid Ida-Virumaa inimestega. Just vabamas õhkkonnas sünnivad sageli kõige avatumad vestlused, uued tutvused ja koostööideed. Teise päeva hommikul tutvuti Valaste joa ja pankrannikuga. Ida-Virumaa omanäoline loodus on hea näide sellest, kuidas piirkonna looduslikud väärtused võivad olla aluseks turismielamustele, lugude jutustamisele ja kohaliku ettevõtluse arengule.

Kui ajalugu ärkab ellu – VR Toila 1938

Toila Oru pargis ootas õppereisil osalejaid täiesti teistsugune kogemus – virtuaalreaalne ajarännak „VR Toila 1938“. Kunagine Oru loss, mis oli Eesti üks uhkemaid esindushooneid ja president Konstantin Pätsi suveresidents, ei ole tänapäeval enam säilinud. Ometi on tänu virtuaalreaalsusele võimalik astuda tagasi 1938. aastasse ning kogeda lossi ja selle ümbrust viisil, mida tavapärased fotod või ajalooõpikud ei võimalda. VR-elamus ühendab ajaloolise uurimistöö, visuaalse loomingu, tehnoloogia ja turismiettevõtluse. Külastaja saab virtuaalselt liikuda lossi ruumides, tutvuda selle ajalooga ning kogeda kunagist keskkonda.

Õppereisi kontekstis oli eriti väärtuslik näha, kuidas kultuuripärandist võib sündida kaasaegne ja omanäoline turismitoode. Võru maakonnaski leidub palju ajaloolisi paiku, kohalikke lugusid, pärimusmaastikke ja kadunud või muutunud keskkondi, mille tutvustamiseks võiks kasutada uusi tehnoloogilisi võimalusi. Toila kogemus aitab mõelda sellele, kuidas muuta meie oma piirkonna lood nähtavamaks, kaasahaaravamaks ja erinevatele sihtrühmadele kättesaadavamaks.

Narva kunstiresidentuur – kunst, kogukond ja rahvusvaheline koostöö

Narvas tutvuti Narva kunstiresidentuuri ehk NARTi tegevusega. NART tegutseb ajaloolises Kreenholmi kvartalis asuvas villas, mis rajati 19. sajandi lõpus Kreenholmi tehnilise direktori elamuks. Tänaseks on hoonest kujunenud rahvusvaheline kunstiresidentuur, näitusepaik, haridus- ja kultuurikeskus ning erinevate loomevaldkondade kohtumispaik. Residentuur toob Narva kunstnikke nii Eestist kui ka välismaalt, loob võimalusi loominguliseks tööks ning seob kunstiprojekte kohaliku kogukonna ja linnakeskkonnaga. NARTi tegevuste hulka kuuluvad näitused, töötoad, haridusprogrammid, kogukondlikud algatused ja rahvusvahelised koostööprojektid. Heaks näiteks on Kreenholmi kogukonnaaed ning Narva Veneetsia Saatkonna projekt, mis ühendavad kunstnike tegevuse kohalike elanike, linnaruumi ja kogukondlike lugudega.

Võru maakonna loomeinimeste jaoks pakkus NARTi näide võimalust mõelda, milline võiks olla meie enda piirkonna loomekeskuste ja kunstnike koostöö tulevik. Kuidas luua rohkem võimalusi loominguliseks tööks, erinevate valdkondade kohtumiseks ning koostööks kohalike kogukondade ja rahvusvaheliste partneritega?

Kreenholm – võimas tööstuspärand ja uued võimalused

Narva külastuse oluline osa oli ka Kreenholmi ajalooline tööstuskeskkond.

1857.aastal rajatud Kreenholmi manufaktuur kujunes üheks Euroopa suuremaks tekstiilitööstuseks ning mõjutas aastakümnete jooksul kogu Narva linna arengut. Tänapäeval jutustavad selle monumentaalsed tööstushooned, punastest tellistest arhitektuur ja ajalooline linnak lugusid kunagisest tööstusajastust. Kreenholm on ühtlasi hea näide sellest, kuidas endised tööstuspiirkonnad võivad saada uue tähenduse kultuuri, kunsti, turismi ja loomemajanduse kaudu.

Sellised paigad panevad küsima, milliseid uusi võimalusi võiks leida ka meie enda maakonna ajaloolistes hoonetes ja kasutuseta ruumides. Kas neist võiksid saada loomekojad, töökojad, näitusepaigad, kohtumisruumid või hoopis uute ettevõtmiste sünnikohad?

Sageli ei pea alustama täiesti uuest. Väärtus võib peituda juba olemasolevas, selle märkamiseks ja uuesti kasutusele võtmiseks on vaja loovust, julgust ning koostööd.

Keskus Gagarin – inimesed ja ideed loovad paiga

Pärast ühist lõunasööki Narva restoranis Valge Kõrvits viis õppereisi viimane külastus osalejaid Keskusesse Gagarin. Ka selle külastuse keskmes oli küsimus, kuidas sünnivad omanäolised loomepaigad ning kuidas tuua kokku inimesed, ideed ja erinevad tegevused.

Loomekeskuste puhul ei ole kõige olulisem ainult ruum või hoone. Nende tegeliku väärtuse loovad inimesed, kes seal tegutsevad, üksteist inspireerivad, oma oskusi jagavad ning uusi ettevõtmisi algatavad.

Keskus Gagarini külastus oli sobiv lõpetus kahepäevasele õppereisile, mis tõi esile nii väikeste kohalike ettevõtmiste kui ka suurte loomemajanduse arendusprojektide olulisuse. Igaüks sai valmistada endale kaasa helkuri inspireeritud Narva Kindlusest ja klaaspärlitest.

Mida tuua Ida-Virumaalt Võrumaale kaasa?

Õppereisi eesmärk ei olnud leida valmis lahendusi, mida üks ühele Võru maakonda üle tuua. Pigem oli oluline näha erinevaid võimalusi, saada uusi vaatenurki ning mõelda, kuidas nähtut ja kuuldut meie enda piirkonna vajaduste ning tugevustega siduda.

Kahe päeva jooksul külastatud paigad tõid esile mitu olulist mõtet:

  • Kohalik kultuuripärand, lood ja traditsioonid võivad olla tugeva loomeettevõtluse aluseks.
  • Loovuse ja tehnoloogia ühendamine loob uusi võimalusi kultuuripärandi tutvustamiseks ning omanäoliste toodete ja teenuste arendamiseks.
  • Loomemajanduse areng vajab koostööd erinevate valdkondade, ettevõtjate, kogukondade ja arendusorganisatsioonide vahel.
  • Loomekeskused ja ühised tegutsemispaigad aitavad inimestel üksteist leida, ideid jagada ning uusi algatusi käivitada.
  • Piirkonna areng algab inimestest, kes julgevad mõelda teisiti ja oma ideid ellu viia.

Võru maakonnas on olemas tugev kultuuriline identiteet, rikkalik pärand, omanäolised ettevõtjad ja palju loovaid inimesi. Meie ülesanne on luua rohkem võimalusi nende inimeste kohtumiseks, kogemuste jagamiseks ning ühiseks tegutsemiseks.

Õppereisi väärtus peitus ka selles, et kaks päeva veetsid koos inimesed meie enda maakonnast. Ühised bussisõidud, vestlused, külastused ja elamused aitasid üksteise tegemisi paremini tundma õppida ning märgata võimalusi edasiseks koostööks.

LoovKäigu üks olulisemaid eesmärke ongi luua keskkond, kus inimesed ei tegutse üksinda, vaid leiavad üksteises mõttekaaslasi, koostööpartnereid ja tuge.

LoovKäik jätkub ning järgmised sammud sünnivad taas koos meie maakonna loovate ja ettevõtlike inimestega.


Õppereis toimus SA Võrumaa Arenduskeskuse projekti „LoovKäik – Loov Võru maakond ühendab“ raames. Projekti eesmärk on edendada Võru maakonna loomemajandust ja kultuurivaldkonda, tugevdada valdkonna tegijate omavahelist koostööd ning toetada noorte loovust, ettevõtlikkust ja omaalgatust. Projekti rahastatakse LEADER-programmi ühistegevuse meetmest. Kohalik tegevusgrupp on MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.

Lisainfo: https://vorumaa.ee/projekt/loovkaik-loov-voru-maakond-uhendab/