Mahefoorum: kus takerdub kohaliku mahetoidu teekond põllult taldrikule?

Mahefoorumil otsiti lahendusi kohaliku mahetoidu tootmise ja tarbimise suurendamiseks

6. novembril toimus Rõuge rahvamajas Mahefoorum, mis tõi kokku tootjad, toitlustajad, valdkonna eksperdid ja poliitikakujundajad. Arutelu keskmes oli küsimus, kas Eesti suudab oma elanikke kohaliku toiduga varustada ning mis takistab kohaliku mahetoidu tootmise suurendamist ja laiemat kasutamist.

Foorumi avas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, kes tutvustas maakondlikku mahekokkulepet ja Võru maakonna kogemust Euroopa Liidu mahepiirkonnaks saamisel. Tartu Ülikooli teadlane Hans Orru andis ülevaate mahetoidu tarbijate terviseuuringutest.

Toidujulgeoleku arutelus käsitles Euroopa Parlamendi liige Riho Terras mahetootmist ja varustuskindlust Euroopa Liidu vaates. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse rääkis Eesti toidujulgeolekust ja põllumajanduspoliitikast ning Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast tõi esile tootjate vaate.

Kohaliku toidu kasvatamise ja müügiga seotud praktilisi küsimusi avasid Margus Pau Voorepealse Mahetalust, Tarmo Timmi Jaagumäe talust ja Priit Mikelsaar Biomarketist. Kaidi Randpõld ja Krista Loog tutvustasid Tartumaa kogemust kohaliku ja mahetoidu kasutamisel koolides ja lasteaedades. Foorumit juhtisid ajakirjanik Mirjam Mõttus ja Antsla valla Kultuurikeskuse direktor Kaspar Kurve.

 

Foorumi eesmärk oli leida praktilisi lahendusi kohaliku mahetoidu tootmise ja kasutamise suurendamiseks. Selleks töötasid osalejad päeva teises pooles neljas arutelurühmas, keskendudes avalikule toitlustusele, mahetooraine stabiilsele pakkumisele, logistika ja koostöö parandamisele ning tootjale ja tarbijale õiglase hinna kujundamisele. Igas rühmas otsiti konkreetseid rahalisi või poliitilisi meetmeid, mis aitaksid neid eesmärke saavutada.

Enim toetust saanud ettepanekud

Mahefoorumil enim toetust saanud ettepanekud mahetootmise ja -tarbimise edendamiseks puudutavad nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uut perioodi (2028+) kui ka muid riiklikke ja kohaliku tasandi meetmeid.

  • Mahetoidu nõudluse suurendamine avalikus toitlustuses ja riikliku toetuse tugevdamine

Suurendada järk-järgult mahetoidu kasutamist avalikus toitlustuses, liikudes haridusasutustes samm-sammult vähemalt 50% mahetoidu osakaalu suunas. Laiendada mahetoidu kasutamist ka teistesse avaliku sektori asutustesse.

Jätkata ja järk-järgult suurendada riiklikku toetust mahetoidu kasutamiseks haridusasutustes. Seda võiks teha näiteks riigi ja kohalike omavalitsuste ühise panuse kaudu: riik suurendab toetust igal aastal viie sendi võrra lapse kohta päevas tingimusel, et kohalik omavalitsus lisab sama summa. Nii suureneks nõudlus kohaliku mahetoidu järele ja tootjatel oleks suurem kindlus tootmise planeerimiseks.

  • Kohaliku mahetoidu eelistamise võimaluste loomine riigihangetes

Leida lahendused, mis võimaldaksid avalikes hangetes eelistada kohalikku mahetoitu. Selleks analüüsida kehtivate hankereeglite võimalusi ja piiranguid ning tutvuda teiste riikide kogemustega. Muuta hankereegleid paindlikumaks, et lihtsustada mahetoidu hankimist otse kohalikelt tootjatelt.

  • Maheaianduse ja -kartulikasvatuse investeeringute toetamine

Luua spetsiaalselt maheaianduse ja -kartulikasvatuse vajadustele suunatud investeeringutoetus, mis võimaldaks soetada mahetootmise eripäradele vastavaid seadmeid ja tehnilisi abivahendeid. Toetada nii individuaalseid kui ka tootjate ühiseid investeeringuid.

  • Mahetoetuste suurem suunatus tootmise edendamisele

Arendada mahetoetuste süsteemi nii, et see soodustaks senisest enam mahetoodangu tootmist ja turule jõudmist. Toetuste kujundamisel arvestada ka tegelikku tootmistegevust. Samuti arendada võimalusi tootmisriskide, sealhulgas ikalduskahjude maandamiseks.

  • Mahetoodangu säilitamise ja eeltöötlemise võimekuse arendamine

Toetada investeeringuid mahetoodangu säilitamistingimuste parandamisse ja eeltöötlemise võimekuse arendamisse, sealhulgas tootjate ühiseid investeeringuid. Nii saaksid tootjad pakkuda suurematele ostjatele vajalikke koguseid sobival kujul.

  • Mahetootjate ühistegevuse toetamine

Arendada toetusmeetmeid, mis soodustavad mahetootjate koostööd toodangu säilitamisel, logistikas, väärindamisel ja turustamisel. Toetada ka tootjate esindusorganisatsioonide tegevust, et tugevdada mahetootjate koostööd ja parandada nende ligipääsu turule.

  • Mahetoodetele maksuerisuste kehtestamine

Kehtestada mahetoodetele väiksem käibemaksumäär, et parandada nende konkurentsivõimet ja soodustada tarbimist. Tõstatada teema valimiseelsetes aruteludes ja poliitilistes debattides.

 

Fotod: Katrina Jõks
Videokaadrid Mahefoorumi salvestisest: JK Üritustehnika

Lisainfo:
Kaja Kesküla
Projektijuht
Võrumaa Arenduskeskus
Tel 56 953206
E-post: kaja.keskula@vorumaa.ee

____________________________________________________________________________

Võrumaa Arenduskeskuse projekti Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskuse arendamine tegevusena avaliku toitlustuse võrgustiku toetuseks.