Üheksa kuu jooksul kohtusid Võru maakonna kogukondade ja vabaühenduste eestvedajad arenguprogrammis „Koostöö loomine kogukonnas“, et leida vastuseid küsimustele, mis on tuttavad paljudele kogukondadele: kuidas kaasata rohkem inimesi, kasvatada uusi eestvedajaid ja jagada vastutust nii, et kogukonna areng ei jääks üksikute aktiivsete inimeste õlule. Ja kuidas hoida alles rõõm koos tegutsemisest?
Programmis osalesid MTÜ Uusvada Kultuuriküla, MTÜ Tegus Mikitamäe, MTÜ Elurikas Võrumaa, MTÜ Rahvaait, MTÜ Veskiveere, MTÜ Obinitsa Külade Selts, AnitiW Galerii, Karula Naisselts, MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts Kungla, Kääpa küla ja MTÜ Plaani Kotus. Osalejad tulid väga erinevatest paikadest ja erineva taustaga, kuid nende suurimad väljakutsed olid üllatavalt sarnased.
Igal kogukonnal oma idee, kuid sarnased väljakutsed
Iga meeskond tuli programmi ühe kogukonnale olulise unistuse või projektiga, mida arendati samm-sammult visioonist teostuseni. Mõnes paigas keskenduti kogukonnamaja või kohtumispaiga arendamisele: Mikitamäel otsiti võimalusi külamaja käivitamiseks, Kütiorus kogukonnahoone loomiseks vanas veskikompleksis ja Sarus ajaloolise aida aastaringseks kasutamiseks. Teistes kogukondades olid keskmes inimesed: noorte kaasamine, kogukonna nähtavamaks muutmine, uute eestvedajate kasvatamine või eri organisatsioonide koostöö tugevdamine ühe katuse all. Ometi kerkis peaaegu kõikjal esile üks ja sama küsimus: kuidas muuta kogukonna tegemised rohkemate inimeste ühiseks asjaks?
Projekti kõrval arenesid inimesed
Arenguprogramm ei olnud mõeldud ainult projektide elluviimise toetamiseks. Sama oluline oli eestvedajate isiklik areng ja kogukondade võimekus üheskoos tegutseda.
Kuue mooduli jooksul õpiti koolitajate Kaie Koppeli, Toomas Trapido, Heidi Grenmani ja Riinu Lepa juhendamisel koostöise projektijuhtimise põhimõtteid, inimeste kaasamist, rollide ja vastutuse jagamist, ühistarkusega juhtimist, rahastrateegia loomist ning koostöö hoidmist projekti eri etappides. Aluseks oli draakoniunistamise metoodika, mis viib projekti läbi unistamise, planeerimise, tegutsemise ja tähistamise. Lisaks kasutati disainmõtlemise tööriistu, coachingut ja mentorlust. Osalejad tõid positiivse tagasisidena välja, et õpetamise ja õppimise viisid on varasemate arenguprogrammidega võrreldes väga palju muutunud, andes võimaluse ka väga sügavaks isiklikuks arenguks programmi kestel.
Paljude osalejate jaoks oli üks suurimaid väärtusi võimalus ja toetav keskkond selleks, et päriselt kohtuda teiste kogukondade eestvedajatega. Tagasisides toodi korduvalt välja, kui oluline oli kuulda teiste kogemusi ja näha, et sarnaste küsimustega on hädas ka teised. Kui kuuled, et maakonna teises otsas maadeldakse täpselt sama murega, ei tundu parasjagu käsil olev probleem enam sugugi isikliku ebaõnnestumisena. Sellest saab ühine ülesanne, millele saab koos lahendust otsida ning üksteist sellel teel toetada.
Viis taipamist
Tugevas kogukonnas on vaja eri rolle. Üks kutsub inimesed kokku ja algatab, teine aitab ideest tegevuskava teha, kolmas hoiab suhteid, märkab õnnestumisi ja kutsub neid tähistama. Igas kogukonnas on unistajad, planeerijad, tegutsejad ja tähistajad – kõiki neid on samavõrd vaja ning igaüks on mingis rollis loomupäraselt tugevam kui teises. Kui rollid on selged, on lihtsam ka kogukonnaliikmeid algatustega kaasa kutsuda: inimene, kes ei taha koosolekut juhtida, võib olla just see, kes paneb peo püsti või hoiab eelarvel silma peal.
Kaasamine on rohkem kui kutse üritusele. Kaasamine tähendab võimalust osaleda visiooni loomises, tegevuste otsustamises, rolli ja vastutuse võtmises, saavutatu tähistamises. Draakoniunistamise metoodika pakub head struktuuri inimeste kaasamiseks kõikides etappides ning toetab ühist unistamist ja unistuste elluviimist.
Tähistamisega loome kogukonda. Programmi viimane moodul oli pühendatud kogukonnaprojekti sulgemisele ja tähistamisele, kuid tähistamine sai keskseks märksõnaks paljudele juba alates esimesest kohtumisest („Kui kiilub kinni, siis tähista!“). Saavutatu märkamine ei ole mitte tähtsusetu kõrvaltegevus, vaid väga oluline osa tööst, sest hoiab meeskonna motivatsiooni ja annab jõudu järgmiseks sammuks. Just tähistamisega, mitte pelgalt tegutsemisega, luuaksegi kogukonda.
Raha tuleb küsida julgelt. Rahastrateegia töötuba näitas finantse uue nurga alt ning aitas osalejatel endil põhjalikult mõista oma suhet rahaga. Osalejate sõnul andis rahastrateegia koolitaja suur kompetents „julguse katsetada“ ja katsetati tõepoolest – näiteks kogus kolm ühendust oma projekti elluviimiseks esmakordselt annetusi ning heade annetajate toel koguti mõne päevaga kogukondlike algatuste jaoks koguni üle 4000 euro! Mitme osaleja jaoks oli see esimene kord vaadata rahastust mitte ainult toetuste taotlemise, vaid kogukonna kaasamise vaatenurgast.
Eestvedaja peab hoidma ka iseennast. Praktiliste tööriistade kõrval räägiti palju ka enesehoiust, läbipõlemise vältimisest, isiklikust motivatsioonist ja rõõmuga tegutsemisest ning arendati eneserefleksioonioskusi. Nagu ütleb draakoniunistamise metoodika looja John Croft: „Kui see pole lõbus, pole see jätkusuutlik“.
Mida programm muutis
Programmi mõju ei väljendunud ainult uutes teadmistes, vaid ka konkreetsetes tegudes, mis kogukondades programmi jooksul ellu viidi. Mikitamäel on teoks saamas mõlemad ideed, millega programmi tuldi: külamaja on juba avatud ja jõusaali projekt ootab heakskiitu. Tagakülas korraldati Kodukandipäev ja tähistati väärikalt seltsimaja 90. aastapäeva. Plaani paikkonnas alustati uue koostegutsemise projektiga ning laiendati aktiivsete eestvedajate ringi. Sarus korraldati külapäev ning valmisid lipuplats, raamatukapp ja infotahvel. Karula Naisselts sai oma ideele kaasa rohkem seltsi naisi ja alustas loodusmaja loomise ettevalmistusi. Uusvadas toimus noorte eestvedamisel mitmeid sündmusi. Põnevaid edasiminekuid ja uusi ideid oli igas kogukonnas, aga muutusi toimus ka meeskondade sees. Näiteks jagas üks osaleja, et sai alles programmi kaudu aimu, kui palju vaeva näeb nende eestvedaja taotluste, ideede ja teostusega. Teise jaoks oli kõige väärtuslikum läbida programm koos tiimikaaslasega ning näha ja toetada tema arengut. Tagasisidest jäi aga üldiselt kõlama eestvedajate kasvanud enesekindlus ja julgus teistega koos edasi minna.
Koostöö jätkub
Üheksa kuu jooksul sündis lisaks projektidele ka tugev võrgustik inimestest, kes tunnevad sarnaseid väljakutseid, saavad üksteiselt nõu küsida ja kogemusi jagada. Viimasel kohtumisel septembrikuus sai juba paika plaan kohtuda taas 18. jaanuaril 2027 – aasta pärast programmi algust – et ühiselt tähistada ning taas ühises ringis oma edasiminekuid jagada.
Programmi kõige olulisem tulemus ongi ehk eestvedajates kinnistunud teadmine, et kogukonna areng ei sünni siis, kui mõned inimesed pingutavad järjest rohkem. Kogukond areneb siis, kui üha rohkem inimesi tunneb, et neil on võimalus panustada, vastutada ja koos unistada.
Fotod: Maris Andreller
Lisainfo: Maris Andreller, haridusuuendaja, Võrumaa Arenduskeskus, 5216893, maris.andreller@vorumaa.ee
___________________________________________________________________________________________________________________
Arenguprogramm „Koostöö loomine kogukonnas“ toimus Võrumaa Omavalitsuste Liidu projekti „Mitmekülgsed arenguvõimalused kogukondade eestvedajatele“ raames, mida kaasrahastas Euroopa Liit.
