Laupäeval, 21. veebruaril toimus Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel teine “Vunki külale!” sarja õppereis, mis seekord viis tutvuma Haanimaa kogukonnaga.
Päev algas Haani rahva pühas paigas Kaudimäel, kus reisiseltskond Haani kombe kohaselt lõkke, söögipoolise, laulu ja juttudega vaatamata tuulisele ilmale väga soojalt vastu võeti. Seejärel külastati Haanja kooli, kus eestvedajad rääkisid kogukonna kaasamisest koolis (kogukonnatund), lasteaias ning Haanja maratonil. Põnevusega uudistati motoklubi Sinilind hallatavat Haanja krossirada, lõunasöögile jõuti aga Suhka turismitallu, mille peremehe eestvedamisel tegutseb kohalik vabatahtlik päästekomando. Suur tänu Suur Munamägi reisiseltskonda veel pärast ametlikku sulgemist vastu võtmast! Teel Eesti tippu sai tutvuda ka inspireeriva kogemisnäitusega Haanimaa rahva ja maa sündimise loost. Päeva pimenedes koguneti Haanja Rahvamajja, kus oma tegemistest rääkisid nii Plaani käsitööklubi liikmed, jahimehed, laulumänguselts, mahepõllumehed kui Haani Loometare eestvedajad. Esmakordselt õnnestus kuulda ka haani joro ning üles astusid Priitahtliguq Pillipiinajaq.
Mida õppereisil märgati ja õpiti?
Kogukonna hoidmine käib loomulikult. Kogukondlikkust ei saa mõõta MTÜde ega projektide arvuga. Haanimaal käiakse juba aastaid koos omast rõõmust ja lihtsalt soovist midagi ühiselt teha, sageli ilma projektivahendite või ühingutesse organiseerumiseta. Kohtumised toimuvad näiteks inimeste kodudes, rahvamajas või hoopis õues, kus ollakse samuti iga ilmaga.
Ollakse näoga laste poole. Haanja koolis toimub kord kuus kogukonnatund, mille raames 6.–7. klassi õpilased tutvuvad kogukonnaga, teevad praktilisi tegevusi ning saavad osa paigavaimust ja kommetest. Kõik toimub omas keeles ja Haanimaale omasel viisil – lõkke ja maitsva kõhutäitega.
Tugevad traditsioonid. Juba 25 aastat järjest saadakse igal pööripäeval kokku Kaudimäel, tehakse lõke, nauditakse kaasatoodud toitu ja ühist koosolemist. Tullakse kogu perega – nii kanduvad kooskäimise komme, tavad ja kohalik keel loomulikult edasi ka lastele ning püsib kohalik identiteet.
Oma keel ja “räägikeel”. Haanimaal kõneldakse uhkelt omas keeles ning kõnelejaid leidub ka noorte ja laste seas.
Tehakse ise ja seda, mida vaja on. Näiteks on lasteaia lapsevanemate eestvedamisel remonditud ja sisustatud lasteaia ruume, korraldatud ujumistransporti; sündmuste korraldamisel on samuti eestvedajateks kogukonnaliikmed.
Haanimaa tsõõr. Järgitakse looduse rütmi, hoitakse au sees esivanemate tarkusi ja elulaadi. Haanimehed kohtuvad igakuiselt täiskuu ajal, Haani naised noorkuu ajal. Rõõm oli kuulda, et ka Haani noored on samas vaimus omaalgatuslike kohtumistega juba alustanud.
Eestvedajad mehed. Võru maakonna aasta vabaühendus 2025 on Haanimiihhi Nõvvokoda ning nagu selgus, siis mitte asjata! Nii palju aktiivseid mehi kui Haanimaal, ei ole vist küll kuskil mujal (ning iga tubli mehe taga on ikka samaväärselt tubli naine).
Haani joro. Kasutatakse vanade kohalike laulude mustreid ja luuakse uusi sõnu, mis kõnelevad tänapäevasest ajast. Laulud toetuvad ajaloole, kuid on elavad ka tänapäeval. Näiteks Aare Rätsepp ja äsja pälvitud elutööpreemia oli pandud laulu sisse, mis pärit aastakümneid tagasi tema enda kodutalust.
Lugude jutustamise kunst. Kogesime, kui head jutuvestjad on Haanimaa eestvedajad! Kohalik elulaad püsibki ju läbi lugude ning lugude jutustamise kunsti haani rahvas tõesti mõistab!
Aitäh, Haanimaa, teie külalislahkuse ja vägevate lugude eest! Järgmine õppereis viib kevadel tutvuma Kaika kandiga.
Lisainfo: Maris Andreller, Võrumaa Arenduskeskus, vabaühenduste konsultant, maris.andreller@vorumaa.ee