Võru maakonna kultuuritöötajad käisid 9.-10. septembrini iga-sügisesel traditsioonilisel õppereisil, et kohtuda teise maakonna kolleegidega, saada uusi kogemusi ja vahetada ideid. Tänavu külastati Raplamaad. Mitmekesine programm pakkus külastusi nii suurtesse kui ka väikestesse rahvamajadesse ja kultuurivaldkonna MTÜ-de tegutsemispaikadesse.
Esimesel päeval külastasid Võru maakonna kultuuritöötajad Kohila ja Märjamaa valda. Kohila vallas alustati Tohisoo mõisa ja seal tegutseva Kohila kunstide kooli külastamisega. Tegemist on kooliga, mis hõlmab endas nii muusika- ja kunstikooli. Direktor Inga Heamägi tegi majas ringkäiku, rääkides koolist ja maja ajaloost. Tema sõnul käib ümbruskonnast Kohila kunstide koolis palju lapsi. Ühtlasi kohtuti ka äsja ametisse asunud Kohila valla kultuurispetsialist Andra Aavikuga, kes avas valla kultuuri- ja huvitegevuse ning toetuste tagamaid. Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialisti Kristi Valsi sõnul on õppereis heaks võimaluseks näha oma silmaga, kuidas teised kultuurikorraldajad tegutsevad ja ammutada värskeid mõtteid, mida kodukandis rakendada.
Kohila alevik tähistas möödunud nädalavahetusel 80 aasta möödumist alevi tiitli saamisest. Seda tähistati Kohila paberivabrikus ja selle ümbruses, mida ka Võru maakonna kultuuritöötajad oma õppereisi jooksul uudistasid. Kuna Kohila alevis puudus kultuuri- ja seltsimaja, peatati MTÜ-dega Kohila Paberivabrik ja Vabakond tegutseva Marika Jahilo eestvedamisel maja lammutamine, et seda säilitada ja muuta see toredaks kooskäimise kohaks. Jahilo sõnul on tegemist majaga, mis läheb paljudele korda.
Hageris tegutsevad rahvamajas üheskoos valla allasutused: raamatukogu ja avatud noortekeskus. Lisaks tegutseb selle lähedal asuv nostalgiline Hageri muuseum ja Maa-apteek. Hageri rahvamaja on küll väike, kuid ooper kõlab Hageri rahvamaja juhataja Mihkel Juhkami sõnul hästi. “Hageri rahvamaja on akustiliste kontsertide jaoks ideaalne koht,” ütles rahvamaja juhataja. Lisaks tegid kultuuritöötajad ringkäigu pargis asuva välilava juurde ja atraktiivsele õuealale. “Nii Kohila vallas kui mujal Raplamaal jäi silma, et paljusid algatusi ja kooskäimise kohti on õnnestunud elus hoida tänu kohalikule Leaderi toetusele. Selleks tuleb aga alati ühiselt projekte kirjutada ja leida ka omaosalus,” märkis seejuures Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals.
Esimene päev lõppes Märjamaa vallas Märjamaa valla rahvamajas ja MTÜ Wäega Värk pärimusmajas. Õdusas Märjamaa rahvamajas ootasid ees soojad inimesed: Märjamaa valla rahvamaja juhataja Kristina Oss ja kultuuritöö korraldaja Ene Klaus. Märjamaa valla kultuurikorraldusest rääkis valla kultuurispetsialist Heli Lints. “Märjamaal ei saa üle ega ümber uhkest kinosaalist,” oli Vastseliina rahvamaja kultuurikorraldaja Anneli Lõhmus saalist ja pikast kinokavast vaimustuses. Vastseliina rahvamajas vaadatakse palju harvemini ja tagasihoidlikumates tingimustes filme.
Pärimusmajas sai maitsta piirkonnale eripärast toitu – kartulivorste, kuulda lõõtsamuusikat ja uudistada ning kaasa osta MTÜ loodud käsitööd. Eve Burmeistri eestvedamisel toimetav pärimusmaja sündis tänu sellele, et nad kultuurimajast välja tõsteti, kuid sellest sündis tore looming nii maja kui sisu poolest.
Õppereisi teine päev möödus suures osas Rapla kultuurikeskuses, mis võlus paljusid. Rapla suureks fenomeniks on sealt pärit paljud Eesti kuulsused, kellest nii mitmelgi on loodud kultuurikeskusesse nimelised ruumid: Riho Sibul, Tõnu Susi, Raimond Valgre, Jaan Rütman, Linda Raus ja Rudolf Weinberg. Majas tutvuti nii juba siit ilmast lahkunud kohalike kuulsuste loominguga kui ka kohtuti praeguste tuntud tegelastega. Kultuurikeskus oli Võru maakonna kultuuritöötajate sõnul heaks näiteks, kuidas igale nurgakesele saab anda väärtuse.
Raplasse tulevad tagasi noored muusikud, kes soovivad oma kodukohta panustada. “Kultuurikeskuse juhataja Age Rebel võtab nende ideed rõõmuga vastu ning ühiselt sünnivad uued mõtted ja projektid,” kiitis Kristi Vals Rapla kolleegi suhtumist noortesse. Kohalik muusik Sten-Olle Moldau, kellega võrukad samuti kohtusid, sõnastas selle tabavalt: “Kui sind on lapsepõlves nii hästi õpetatud ja hoitud, siis tahadki tagasi tulla ja anda sama edasi.” Võru maakonna kultuurivaldkonna inimesed unistavad ka sellest, kuid teisalt saadakse ka aru, et Raplamaal mängib rolli Tallinna lähedus. Nii sõidavad näiteks mitmed õpetajad Raplasse tunde andma Tallinnast.
Raplas külastati ka keskraamatukogu ja digitaalset Mälukeskust. Rapla keskraaamtukogu on ainulaadne selle poolest, et sel raamatukogul on ainukesena Eestis olemas oma kultuurikorraldaja, kes viib läbi sündmusi ja kirjutab projekte. Mälukeskus näitas, kui tähtis on pärandi talletamine. “Võrumaal tunneme puudust ühisest kohast, kus kultuuri- ja kogukonnalugu hoida, liiga sageli kaob see koos inimesega,” sõnas kultuurispetsialist Kristi Vals.
Võrukatel oli hea võimalus osa saada veel Kultuuriklubi BAASi tegemistest. Kultuuriklubi oli just valmistumas kultuurifestivaliks “Särin”. Sõpruskonnast koosnev vabatahtlik meeskond on pea kümme aastat festivali korraldanud ja lubab seda jätkata, kuni südamete särin kestab. See oli Valsi sõnul oluline kogemine, kuidas loomeinimeste kogunemispaigad ärkavad ellu, sünnivad uued lood ja algatused. “Iga-aastaga lööb festivali korralduse kaasa järjest rohkem noori, kes saavad väärt kogemuse ning liiguvad sealt edasi juba suurematesse produktsioonidesse. Seda kõike kannustab kirg, mida toetavad nii omavalitsus, projektid kui ka eraettevõtjad – just ilma eraettevõtja toeta poleks selline ettevõtmine võimalik,” lisas Kristi Vals.
Kultuuriklubi BAAS ruumides tegutseb ka Rapla rahvarõivanõuandekoda ja samas majas TaevaniMaani keraamikakoda, mille külastamine õppereisi lõpetas. Enesekindel keraamikakoja eestvedaja oli heaks eeskujuks ja inspiratsiooniks paljudele õppereisil osalejatele.
Reisi jooksul kohtuti ja peeti pikki arutelusid nii Raplamaa valdade kultuurispetsialistidega, Raplamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri ja haridusspetsialist Age Tekkuga kui ka reisil giidiks olnud Eesti Rahvakultuuri Keskuse Raplamaa rahvakultuurispetsialisti Anne Ummalasega. Igas paigas võeti piisavalt aega aruteludeks, et mitte ainult kuulata, vaid ühiselt mõtestada kultuuris olulisi teemasid ja vahetada kogemusi. Peamised neist olid rahvamajade ja kultuuriasutuste ühise juhtimise võlud ja valud, kollektiivide jätkusuutlikkus ja nende toetamise võimalused, koostöövormid ning ühiste sündmuste korraldamine.
Õppereisilt võeti kaasa ka mitmeid praktilisi nõuandeid. Näiteks tutvustas Rapla kultuurikeskuse heli- ja valgustehnik Kalju Visnu õppereisil osalejatele, kuidas majja näituse jaoks valgustust valida.
Nende päevade jooksul oli tunda tõelist kultuurikorraldajate õlg õla tunnet. Sarnaselt Võru maakonna kultuuritöötajatele on ka Raplamaa kultuuritöötajad on väga kokkuhoidvad ja võtavad aktiivselt kõigest osa. Reis oli osalejate jaoks väga silmiavav. Hea oli näha, et toetatakse neid, kes tahavad midagi teha. Nii möödusid need kaks päeva särisedes kõrgel tasemel loomingu kaunite kunstide ja päikeseliste ilmadega. Ja muidugi oli reisi korraldanud Eesti Rahvakultuuri Keskuse Võrumaa rahvakultuurispetsialistil Aigi Pallil kultuuritöötajatele varuks veel mitmeid kultuurilisi üllatusi.
Õppereis toimus Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi ja Võrumaa arenduskeskuse toel.