Rõuges arutleti turismi parema ligipääsetavuse üle

Foorumil arutati, kuidas muuta turismiobjektid ja -teenused paremini ligipääsetavaks, sõltumata inimese füüsilistest või tajulistest eripäradest.

4. juunil toimus Rõuge rahvamajas rahvusvahelise projekti „Turismimarsruutide ligipääsetavuse arendamine“ (Access Routes) raames foorum pealkirjaga „Ligipääsetavus turismis“ ning tõi kokku Eesti ja Läti turismivaldkonna esindajad, kohalike omavalitsuste töötajad ning puuetega inimeste organisatsioonide liikmed. Arutleti, kuidas muuta turismiobjektid ja -teenused paremini ligipääsetavaks, sõltumata inimese füüsilistest või tajulistest eripäradest. Üritust oli võimalik jälgida ka veebi vahendusel, kaasatud oli ka viipekeeletõlk. 

Foorumi avas Võrumaa Arenduskeskuse projektijuht Astrid Org, kes tutvustas projekti tegevusi Võru maakonnas. Tema sõnul ei sünni tõeliselt ligipääsetav keskkond üleöö ning suuremad muudatused nõuavad märkimisväärseid investeeringuid. Projekti raames on külastatud kümneid maakonna ettevõtteid, et saada ülevaade meie toitlustus-, majutusasutuste, muuseumite ligipääsetavusest. Heaks näiteks on Ilmaveere restoran-hotell Obinitsas, kus on põhjalikult arvestatud ligipääsetavusega. Org tõi esile ka Tamula rannaala arendamise Võru linnas, samuti ligipääsetavuse parandamise projektid Ööbikuorus, Piusa külastuskeskuses ja Pokumaal. Nende objektide ligipääsetavust suurendatakse Võrumaa Arenduskeskuse projekti “Turismimarsruutide ligipääsetavuse arendamine” (Access Routes) raames. 

Läti-poolne projektijuht Alice Lūse tutvustas ligipääsetavaid sihtkohti koondavat veebilehte Mapeirons.eu, kuhu on kantud sobivad turismiobjektid Eestis, Lätis ja Lõuna-Soomes. Tema sõnul on ligipääsetavus prioriteet kogu Kurzeme piirkonnas. Kui seni keskenduti pigem matkaradadele, siis nüüd pööratakse rohkem tähelepanu ka muuseumide, kultuuri- ja kontserdipaikade ligipääsetavusele. Ta tõi eeskujuks Göteborgi ja Jönköpingi Rootsis, mis on pälvinud Euroopa ligipääsetavuse linna tiitli vastavalt 2014. ja 2021. aastal. Lätist tõstis ta esile Janis Rozentālsi muuseumi Salduses. 

Universaalse disaini protsessi kui ligipääsetavuse edendamise olulist tööriista tutvustasid Janis Urtans Cesises asuvast Kosmosehariduse keskusest ja Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Universaalne disain on süsteemne lähenemine, mille eesmärk on luua keskkondi, tooteid ja teenuseid, mis sobivad võimalikult paljudele kasutajatele – sõltumata vanusest, võimetest või taustast. Tegemist pole pelgalt erivajadustega inimeste abistamisega, vaid kõiki kaasava elukeskkonna arendamisega. 

Foorumi lõpetasid Kristjan Kesküla ja Indrek Veski, kes jagasid oma kogemusi reisimisest ratastoolis erinevates maailma paikades. Nad on loonud YouTube’i kanali Wheelchair Television, kus dokumenteerivad ligipääsetavuse taset erinevates riikides. Hiljutised sihtkohad olid Brasiilia, Peruu ja Tai. „Tegelikult ei ole väga suuri probleeme reisimisega – kui sa inimestelt abi küsid, on nad väga varmad sind aitama,“ tõdes Indrek Veski. 

Projekti „Turismimarsruutide ligipääsetavuse arendamine“ rahastatakse Interreg Eesti-Läti programmist. Üritust aitas korraldada Eesti Puuetega Inimeste Koda. 

GALERII! Foto: Sten Mahov