17. mail toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Võru maakonna kliima- ja energiakava avalik seminar. Selle eesmärgiks oli anda ülevaade kliima- ja energiakava vajalikkusest ning üheskoos osalejatega analüüsida Võru maakonna tugevusi, nõrkusi ja võimalusi liikuda jätkusuutliku ja kliimaneutraalse maakonna poole.
Osalejaid oli kokku 17. Lisaks kohalikele osalejatele, andis omapoolse panuse seminaril Eestimaa Looduse Fond, kes andis ülevaate headest kaasamispraktikatest ning tehnikatest, kuidas kaasata laiemat avalikkust kaasa rääkima ja mõtlema kliimamuutusega seotud teemadel. Maakondlik kliima- ja energiakava valmib läbi tiheda koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja erinevate huvigruppidega.
Võru maakonna kliima- ja energiakava eesmärk on panustada riiklike eesmärkide saavutamisesse, võttes arvesse kohaliku tasandi eripärasid ja kliimariske. Kliima- ja energiakava aitab kohalikel omavalitsustel kliimamuutuste mõju leevendada, kuid samuti nende muutustega ka kohaneda. Juulis valmivasse kavasse seatakse tegevussuunised eelkõige kliimamuutustega kohanemiseks nii maakonna kui ka valdade tasemel, lähtudes valdade iseärasustest, vajadustest ja võimekusest.
Seminari raames korraldatud töötubade käigus andsid osalejad sisendi ja panuse kliima- ja energiakava valmimisse just Võru maakonna probleemsemate teemavaldkondade osas ning aitasid lähtuvalt Võru maakonna võimalustest prioritiseerida esmatähtsaid tegevusi ja meetmeid, saavutamaks kliimaneutraalsust.
Kliimamuutused on meie ilmastikuolude muutumise tulemus, mida põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõus. Selle tulemusena kogeme juba praegu äkilisemaid paduvihmu ja suviseid põuaperioode, mis tulevikus võivad muutuda üha sagedamaks. Samas peame valmistuma ka muutusteks, mille mõju meile täna silmnähtav ei ole – nakkushaiguste levik, põhjavee kvaliteedi langus, võõrliikide sisseränne ja põllumajandussaaduste kvaliteedi langus. Aastaks 2030 on Eesti võtnud sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 70%, võrreldes aastaga 1990. Selle poole püüeldakse muuhulgas läbi taastuvenergia osakaalu suurendamise, energia tõhusama kasutamise, hoonefondi rekonstrueerimise ja energiajulgeoleku tagamise.
