2021. aasta Kangro kirjanduspreemia sai Erkki Koort

Arvult 32. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia pälvis tänavu Võru linnast pärit ja mullu tagasi Võrumaale Kündja külla kolinud Erkki Koort (46) keskaega käsitleva raamatutrioloogia eest, kuhu kuuluvad seikluslood “Kättemaks Kirumpääl” (2018), “Veritasu Tartus” (2019) ja “Salakuulaja Vastseliinas” (2020).

Et tänavuse Kangro preemia võiks saada just Erkki Koort, oli žürii koosseisus Janika Kronberg, Inga Kuljus, Liina Valper, Tiia Allas, Raili Leesalu, Elina Allas ja Ahto Raudoja vaieldamatult ühel nõul. Erinevalt paljudest varasematet aastatest oli kerge valikut teha.  Erkki Koorti raamatud pakuvad lugejale nii põnevust kui ka huumorit, ent ühtlasi annavad palju teadmisi keskajast, täpsemalt 14. sajandi lõpust, kui raamatute tegevuspaigad kuulusid Tartu piiskopkonna alla,  mille peamiseks vaenlaseks olid pihkvalased. Erkki Koort on oma kolme raamatuga toonud esimesena Eesti kirjanduses pildile Kirumpää linnuse ja küla, kus keskajal elas ligi 600 inimest.  Samuti varustab ta oma silmaringi laiendamisest huvitatuid keskaegse Tartu, Kärkna kloostri ja Pihkva kirjeldustega. Oma viimases raamatus “Salakuulaja Vastseliinas”, millega tegelikult peaks triloogia lugemist alustama,  loob ta värvika ajastutruu pildi Vastseliina linnuse ja küla ning Misso kandis asunud Pugola, kust peategelane Markus pärit oli, keskaegsest argipäevast.

“Tõeline maiuspala kodu-uurijatele ja ajaloohuvilistele, hea lugemisvara austajatele mõistagi,” kommenteeris Liina Valper. “Kas piir peab, oli oluline nii 700 aastat tagasi ja on seda ka praegu.”

“Tänapäevases raamatukülluses võivad Koorti raamatud jätta esmapilgul külmaks,” sõnas Elina Allas. “Ent kui neisse süüvida ja kui õnnestub raamatute autori endaga nende ajaloolisest taustast rääkida, siis huvi üha kasvab. Kui tänavu suvel korraldas Koort Kaika suveülikooli raames matka Kirumpää linnuse viimaste alles jäänud varemete juurde ja näitas maastikul ära, kus asus küla, kus kõrtsid ja kirikud, siis sai selgeks, et Koort on eesti ajalooteemalisse ilukirjandusse andnud hindmatu panuse.”

Erkki Koort on varem ajakirjanduses öelnud, et kuigi ta pole kunagi kirjanikuks ihalenud, hakkas esimese raamatu idee tema peas kerima siis, kui ta pidi öösiti oma esiklast kussutama. Hiljuti teatas ta sotsiaalmeedias, et on ta pannud punkti juba ka oma neljandale raamatule, mille tormiline tegevus on sedakorda toodud tänapäeva. Varem on Koort olnud pigem tuntud isejulgeolekuekspert. Praegu juhib ta otse Kündja külast nii Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituuti kui ka ajalehe Postimees uuriva toimetuse taasloomist.

Märkimist väärivaid teoseid leidus rohkemgi. Tänavu jäid Kangro preemia žürii sõelale peale Koorti raamatute ka Lauri Sommeri “Lõputu soovid”, Triinu Laane lasteraamat “Luukere Juhani juhtumised” ning Ago Ruusi koostatud ja rohke ajaloolise fotomaterjaliga varustatud “Vana-Võromaa päevapiltnikud”.

“Väga suure austusega hoian käes – õigem oleks öelda laual – Ago Ruusi aastatepikkuse uurimistöö vilja,” ütles Inga Kuljus. “Loomulikult võtab ligi 400leheküljelises raamatus tekstide lugemine ja fotode vaatamine tunde.”

Kuna Ruusi koostatud kogumik puhul pole tegu ilukirjandusega, otsustas žürii esitada raamatu kohaliku kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks.

Peamiselt Sännas elava Lauri Sommeri raamatu “Lõputu soovid” võttis Janika Kronberg kokku nii: “Üdini lõunaeestilik ja osalt ka võrukeelne. Sommer viljeleb stiilselt segažanri, milles põimuvad memuaarne ja kirjanduslik aines, tema loomingus elustuvad nii isiklikult kohatud kaasaegsed kui ka Andrei Tarkovski ja kunagised pärlipüüdjad.”

Triinu Laane raamatu kohta “Luukere Juhani juhtumised” ütles Raili Leesalu kokkuvõtlikult: “Humoorikas ja südamlik lasteraamat, kuid sugugi mitte lapsik. Murdelised repliigid on mõistetavad ka täiesti kirjakeelsetele lugejatele.”

Kangro preemia antakse igal aastal kätte Bernard Kangro sünniaastapäeval. Tänavu toimus see laupäeval, 18. septembril Vastseliina piiskopilinnuse õuealal kirdetornis. Vastne laureaat rääkis lähemalt teemal “Kuidas kirjanik lõi keskaegset Võrumaad”. Muusikalisi vahepalasid täitis Vastelinna Muusikakooli vaskpilliõpetaja Urmas Himma juhitud puhkpilliansambel.

Antsla lähedalt Oe külast pärit Bernard Kangro (18.09.1910-25.03.1994) nimelist kirjanduspreemiat antakse Võrumaal välja aastast 1990, kui selle esimeseks saajaks oli Kangro ise.

Preemia rahaline väärtus on tänavu 500 eurot ning pärast maavalitsuste kaotamist kureerib preemia andmist Võrumaa Arenduskeskus.

Pildistas Anneli Lõhmus

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee