Auhinna kandidaadid
Kandidaate auhinnale saavad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja omavalitsusasutused ning ettevõtted.
Ühe isiku või organisatsiooni esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud.
Ettepanekud vaatab läbi ja auhinna saajad valib välja justiitsministri moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad justiitsministeeriumi kantsler (komisjoni esimees), riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ning kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja esimees.
Auhinna saajad kinnitab justiitsminister käskkirjaga ning nende nimed avalikustatakse pärast väljakuulutamist.
Kandidaadi esitamise ettepanek peab sisaldama:
- kandidaadi ees- ja perekonnanime
- lühikest põhjendust, miks ta kandidaadiks esitatakse
- lühikest põhjendust, milline on olnud kandidaadi panus Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse
- kandidaadi kontaktandmeid
- kandidaadi esitaja kontaktandmeid
Auhinna kirjeldus
Õiguse eest seisja auhind hõlmab tänukirja ja meenet, milleks on miniatuurne lõvi. Auhind antakse üle Eesti õigusteadlaste päevadel, mis toimuvad iga kahe aasta tagant oktoobris.
Õiguse eest seisja aumärgi saajad
Jaan Sootak
Emeriitprofessor Jaan Sootak on olnud taasiseseisvunud Eesti karistusõiguse reformi üks peamistest kujundajatest, kellel on olnud 1990. aastast alates juhtiv roll nii karistusõiguse aluspõhimõtete ja peamiste teoreetiliste seisukohtade väljatöötamisel kui ka karistusseadustiku koostamisel. Ta on juhtiv karistusõiguse ekspert, arvukate õpikute autor ning eesti õigusteaduse saadik välismaal. Õppejõuna on ta andnud hindamatu panuse uue põlvkonna õigusmõtlemise kujunemisele, jagades tarkust ja teadmisi sadadele juuratudengitele. Jaan Sootak on töötanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1974. aastast. Alates 1994. aastast on ta tegutsenud ka Riigikohtu nõunikuna.
Aleksander Glikman
Emeriitadvokaat Aleksander Glikman on Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid advokaate, kes õigust praktiseerinud alates 1951. aastast. Tal on suur roll kaasaegse Eesti Advokatuuri väljakujunemisel ning erinevate töörühmade liikmena on ta mitmete seaduste kaasautor. Lisaks on ta tunnustatud kohtuadvokaat, kes on edukalt ajanud tuhandeid tsiviil- ja arbitraažiasju. Aleksander Glikman on koolitanud kümneid advokaate ning tema isiklik eeskuju on olnud oluline mõjutaja kõigile advokaatidele nii kutsetöö tegemisel kui ka laiemalt advokaadile oluliste väärtuste eest seismisel. Ta on oluliselt panustanud meie õigusriigi tekkimisse ning seisab järjepidevalt õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste kaitse eest.
Saale Laos
Riigikohtunik Saale Laos kujundas aastail 1997–2007 justiitsministeeriumis karistuspoliitikat ja karistusõigust ning juhtis Eesti õiguskorda vorminud seaduste loomist. Aastatel 2007–2014 hoolitses ta õiguskantsleri nõunikuna põhiseaduslikkuse järelevalve eest, kontrollides õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Alates 2014. aastast on Saale Laos riigikohtunik ja 2017. aastast riigikohtu kriminaalkolleegiumi esinaine. Saale Laose tegevusest on võitnud terve õigusemõistmise ahel alates sündmuskohast kuni kõrgema kohtu otsuseni.
Paul Varul
Professor ja vandeadvokaat Paul Varul on õigusteadlase ja -praktikuna andnud kaaluka panuse õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Ta oli justiitsminister aastail 1995–1999, kui Eesti õigussüsteemi üles ehitati. Professor Varul on aidanud kaasa ka Eesti teadusliku õiguskirjanduse tekkimisele; ta on juhendanud mitut põlvkonda juriste ning ta on olnud Eesti õigussüsteemi järjekindel eestkõneleja maailmas. Paul Varul on olnud alati seotud ka õiguspraktikaga, juhatades õpetamise kõrvalt advokaadibürood ja olles kohtuvaidlustes ekspert. Paul Varulit iseloomustab julgus kaitsta usku õigusriiklusse ja Eesti õigussüsteemi tugevusse.
Indrek Niklus
Endine justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on juba üle kümne aasta seisnud hea selle eest, et Eesti eraõigus oleks süsteemne ja kindel. Tema nutikatest ideedest on alguse saanud palju suurepäraseid õiguslahendusi. Ta säilitab rasketes olukordades külma närvi ja leiab ka kõige keerulisematele huvirühmade muredele elegantse õigusliku lahenduse. Indrek Nikluse mõju ei piirdu Eestiga: tema tundlikku õigustaju on märgata ka Euroopa Liidu õigusaktide sõnastuses. Indrek Niklus kannab hoolt, et Eesti eraõigus seisaks kindlatel jalgadel ega kaugeneks oma juurtest ning samal ajal areneks edasi ja aitaks lahendada tänapäeva ühiskonna õiguskonflikte.
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.08.2022