10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kokkuleppega 23 organisatsiooni kõigist kolmest sektorist. Tegemist on esimese sellelaadse koostöökokkuleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad välja koostöötahet viimaks edasi ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda.

Põhjala tehases toimunud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval loodi ühine koostööpuu, mis illustreerib ühist tahet luua jätkusuutlikku ühiskonda. Ikka koostöös edasi, et aina enam oleks meie ühiskonnas maailma muutvaid algatusi, positiivset mõju loovaid ettevõtteid ja koostöid!

Koostöökokkuleppega liitusid:

  1. Baltic Innovation Agency
  2. EASi ja KredExi ühendasutus
  3. Estonian Business School
  4. Heateo Sihtasutus
  5. Keskkonnaministeerium
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus
  7. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  8. Maaeluministeerium
  9. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
  10. Põhjala tehas
  11. SEB Pank
  12. Siseministeerium
  13. Sotsiaalministeerium
  14. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  15. Tallinna linn
  16. Tallinna Tehnikaülikool
  17. Tallinna Ülikool
  18. Tartu linn
  19. Tartu Ülikool
  20. Vabaühenduste Liit
  21. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
  22. VIVITA
  23. Võrumaa Arenduskeskus

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostookokkulepe

10. mail leiab Tallinnas, Põhjala tehases aset sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäev. Pidulikul koostöökokkuleppe tseremoonial näitavad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise koostöösoovi nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.

„Kuigi Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tööd ligi 1800 inimesele ja teenivad umbes 45 miljonit eurot ettevõtlustulu aastas, on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon meil täna veel lapsekingades. Teiste riikide edusammude põhjal on alust pingutada, et viia valdkonnad pealavale,“ ütles siseminister Kristian Jaani, kes vastutab Eestis ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalse ettevõtluse valdkondade eest. Jaani sõnul näitab Siseministeerium koostöökokkuleppega liitudes, et näeb valdkondades suurt tulevikku.

Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.

Koostöökokkuleppega on liitunud erinevad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  1. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  2. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  3. Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  4. Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikme Erkki Kubberi sõnul on visioonid suured. “Tahame oma tegevustega arendada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi, et meil oleks võimekas sektor vähemalt 1000 sotsiaalse ettevõttega. Teha nii, et sotsiaalne ettevõtlus oleks normaalsus, mitte nišš. Just koostöös suudame seda teha,” kirjeldas ta eesmärke.

10. mail toimuval sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval astuvad üles valdkonna eestvedajad. Üritusel esinevad inspireerivad sotsiaalsed ettevõtted ja tehakse kokkuvõtteid viimased poolteist aastat kestnud SoFiMa projekti (“Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis”) tulemustest. Samuti antakse ülevaade Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomisest ning järgneva aasta jooksul toimuvatest arengutest.

Organisatsioonid, kes allkirjastavad koostöökokkuleppe:
1. Baltic Innovation Agency
2. EASi ja KredExi ühendasutus
3. Estonian Business School
4. Heateo Sihtasutus
5. Keskkonnaministeerium
6. Kodanikuühiskonna Sihtkapital
7. Maaeluministeerium
8. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
9. Põhjala tehas
10. SEB Pank
11. Siseministeerium
12. Sotsiaalministeerium
13. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
14. Tallinna linn
15. Tallinna Tehnikaülikool
16. Tallinna Ülikool
17. Tartu linn
18. Tartu Ülikool
19. Vabaühenduste Liit
20. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
21. VIVITA
22. Võrumaa Arenduskeskus

Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad ühiskondliku eesmärgiga, panustades otseselt inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna parendamisse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad innovaatilisi lahendusi ning aina enam tekib juurde ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme lahendavaid iduettevõtteid. Valdkonna arenguid toimub jõudsalt ka Euroopas. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Sündmus korraldatakse “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (SoFiMa)” projekti raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).

Foto: Veebruaris 2022 toimunud mõjuinvestorite ümarlaud.

2019. aastal avastati rinna-, emakakaela-, ja jämesoolevähi sõeluuringu käigus kokku 384 uut vähijuhtu. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 2029 rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi esmasjuhtu. Seega iga viies vähijuht diagnoositi tervetel kaebusteta inimestel sõeluuringute käigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud episoodide tulemuste aruandest.

2019. aastal kutsuti rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest käis aasta jooksul mammograafias 43 558 naist, mis moodustas pea 56% kutsututest. Aasta varem osales sõeluuringul vaid 53% uuringule kutsutavatest. Sõeluuringul osalenud naistest leiti rinnavähk 249 juhul ning Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi naistel 2019. aastal 843 rinnavähi esmasjuhtu (kõik vanusrühmad kokku), nendest juhtudest 29% leiti sõeluuringu käigus.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2019. aastal 56 659. Aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 26 094 naisele (46%-le kutsutavatest naistest). Võrreldes aasta varasemaga on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti vähk 25 ning vähieelsed muutused 34 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 161 emakakaelavähi esmasjuhtu (kõigis vanuserühmades kokku) neist sõeluuringul avastati 16%.

Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2019. aastal 68 050 meest ja naist. Neist käis uuringul 54% ehk 36 691 meest ja naist. Vähk leiti 111 juhul ja vähieelsed muutused 583  korral. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 1019 jämesoolevähi esmasjuhtu (k.a. sõeluuringuga hõlmamata vanuserühmad), seega kõigist jämesoolevähi juhtudest 11% diagnoositi sõeluuringul.

Sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude arv 2019 aastal oli  suurim alates 2015.  aastast, mil vähi sõeluuringute register loodi ning vastavat iga-aastast statistikat koostöös vähiregistriga  avaldama hakati, mis on seletatav eelkõige andmete parema laekumisega.

„Sõeluuringul avastatud vähipatsientide ravi tulemus on võrreldamatult parem nendest, kes pöördusid arsti poole kaebustega. Lisaks varasemas staadiumis diagnoositavale vähihaigusele võimaldab emakaela- ning jämesoolevähi sõeluuring avastada ja ravida tekkinud haiguslikud muutused juba vähieelses staadiumis, mille korral ravi on efektiivne ning tervistumine on täielik,“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo.

Eestis kutsutakse 2022. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Kutsutavate hulgast arvatakse välja need naised, kes on käinud eelneva 12 kuu jooksul mammograafia uuringul. Seega on sel aastal rinnavähi sõeluuringule oodatud 1954., 1956., 1958., 1960., 1962., 1964., 1966., 1968., 1970. ja 1972. aastatel sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 86 236 naist.

Emakakaelavähi sõeluuringule on kutsutud tänavu 73 604 naist, sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutaks 30–65 aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela-, tupe-, või vulvavähk.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud jämesoolevähki või tehtud sõelkoloskoopiat.

Sellel aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule kokku 68 050 meest ja naist sünniaastatega 1954, 1956, 1958 ja 1960 ja 1962.

Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Eesti Haigekassa sõltumata ravikindlustusest. Kui Rahvastikuregistri andmetel Eestis elav inimene omab välisriigi ravikindlustust ja puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Info sõeluuringul käinutest laekub Vähi sõeluuringute registrisse Tervise infosüsteemist ning Haigekassa raviarvetelt ja kinnitunud vähidiagnoosid Eesti Vähiregistrist.

Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt: https://soeluuring.ee

Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut

Juba mõnda aega on ühiskonnas toimuvate muudatustega kohanemisele Võru maakonnas tähelepanu pööratud. Märtsi lõpus ja aprilli algul toimusid Vunki Mano! seminarid neile, kellele läheb korda Võru maakonna kogukondade hea käekäik. Koolitus andis praktilisi soovitusi, kuidas paremini mõista end ja teisi muutunud ühiskonnas.

Seminari kolmas õppepäev on toimub juba sel reedel, 22. aprillil algusega kell 9:00. Veebiseminaril kõneleme avaliku poliitika disainist. Selge on see, et poliitika kujundamine ei ole vaid väärtuspõhiste otsuste langetamine nagu seda mõisteti ligi sajand tagasi, ega ka valikute analüütiliselt parim põhjendatus nagu seda mõisteti pool sajandit tagasi. lIma poliitika osaliste tõhusa integreerimiseta poliitikaprotsessi ega nende rollide mõtestamisest lähtuva osaluse disainita on raske avalikke küsimusi tõhusalt lahendada. Kohtumisel arutame:

  1. Millised on poliitikaosaliste tüübid?
  2. Millised on poliitikaosaliste võimekused?
  3. Kuidas poliitikaosalisi nende põhirollidest tulenevalt tõhusalt „hallata“ poliitikaareenidel?

Kui Sind kõnetab ja soovid kaasa rääkida avaliku poliitika disainis, oled väga oodatud Vunki Mano!  seminarile 22. aprillil 2022 veebis. Osalejatele saadetakse seminar veebilink neljapäeval. Seminaril esineb Kersten Kattai, Tallinn Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor. Seminar on osalejale tasuta, vajalik on eelnev registreerumine:

REGISTREERU SEMINARILE

Lisainfo:
Ülle Tillmann
heaolu suunajuht
tel: +372 5196 7531
e-post: ulle.tillmann@vorumaa.ee

Infopäev on suunatud Eesti peredele, kus on muresid laste (õues)liikumises, toitumises ja söömisharjumustes. Infopäevale ootame kõiki huvilisi, aga ellkõige lastega peresid.

Infopäevast:

Oleme koostöös teemaga haakuvate inimestega (Tagli Pitsi- toitumisekspert, Heili Heinaste-liikumisõpetaja, Siim Emajõe– suurpere näide ja Evelyn Esajas– koolitoidu valdkonna spetsialist)  ja soovime Eesti peredele tutvustada toitumist ning menüü koostamist koolis ja -lasteaias, anda näpunäiteid toitumisest ning püüame vastuse leida küsimusele, kuidas süüa? Oleme selles valdkonnas spetsialistid ja- praktikud, Infopäev on  meie vaatest ning muredest lähtuv, mida me igapäevaselt oma töös näeme ja kuuleme.

Lisaks on meiega ühinenud ka liikumisõpetaja, kes infopäeva jooksul viib pered nn.õue, ehk me üheskoos paneme infopäeval aktiivselt liikuma ja kaasa mõtlema oma laste toitumisest ning liikumisest tervikuna. Viimasena liitub meiega üks suurpere, kes annab näpunäiteid, kuidas edendada toitumist ja liikumist suures peres.

Infopäeva idee on alguse saanud murest, mida laste juures igapäevaselt oma töös näeme. Infopäeval edendame laste teadlikke valikuid toitumises ja -liikumises. Infopäev on kõigile osalejatele tasuta.

Infopäeva sisendiks meile ja väikene küsitlus peredele on siinhttps://admin.tai.ee/poll/index.php/936765?lang=et
Infopäevale registreerimine on siinhttps://forms.gle/zxTepba28m2mCGdb9

Lisainfo:
Eesti Koolitoidu Liit
Mob: (+372) 5596 0194
E-mail: eestikoolitoit@gmail.com

 

Kredexi teatel on lähikuudel avanemas korteriühistutele eraldi päikesepaneelide paigaldamiseks mõeldud toetuse taotlusvoor, mille tingimuste kokkupanek on lõpujärgus ning meetme avanedes avalikustatakse nõuded taotlemiseks kredex.ee veebilehel, millel tasub silma peal hoida.

KredExi renoveerimislaenu (https://www.kredex.ee/et/renoveerimislaen) abil saavad korteriühistud kortermaja korda teha. Laenuga saab rahastada korterelamute korrastamist alates väiksematest töödest kuni tervikliku rekonstrueerimiseni. Laenu saab kuni 3 miljonit eurot ühistu kohta. Uuendusena on laenutähtaeg nüüd kuni 30 aastat ja intress alates 2%. Renoveerimislaenu saab kombineerida KredExi rekonstrueerimistoetusega, mis koosmõjus annab hoonele uue näo, hea sisekliima ja kaasaegsed elamistingimused.

KÜ-dele suunatud rekonstrueerimistoetuse meede pole küll veel avatud, aga KredExi esindajate sõnul on suur tõenäosus, et korteriühistud saavad taotlusi esitama hakata käesoleva aasta sügisel. Selleks, et toetust taotleda on KÜ-l vaja teha mitmeid ettevalmistustöid. Täisrenoveerimise korral on kohustuslik tehnilise konsultandi kaasamine, (tehniliste konsultantide nimekirja leiab KredExi veebilehelt: https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja-kov/rekonstrueerimistoetus-2020) kes aitab nii dokumentatsiooni koostamisel, hangete läbi viimisel kui taotluse esitamisel. Esmaste tegevustena korraldatakse projekteerimishange ning seejärel toimub projekteerimine. Projekti valmides selgub läbi hanke renoveerimistööde maksumus. Hoonel peab olema energiamärgis, selle puudumisel tuleb see taotleda. Vajalik on omanikujärelvalve. Hoone täisrenoveerimise korral saavad Võru maakonna korteriühistud toetust taotleda 50% ulatuses. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad lisaks ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenus. Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis. Toetust on võimalik taotleda ka 10% vähem, kui ei täideta kõiki ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet. Eelnevalt teostatud töid ei pea ümber tegema, kui suudetakse saavutada teiste töödega soovitud energiatõhususarvu klass. Erinevaid ettevalmistustöid jagub, nende seas aitab orienteeruda Võrumaa Arenduskeskuse korterelamu toetusmeetmete konsultant. Konsultanti on võimalik kutsuda tasuta osalema korteriühistu üldkoosolekule, aitamaks selgitada teenuste tingimusi. Lisaks pakub KredEx esmast tehnilise konsultandi nõustamist ja hoone ülevaatust, mis on ühistutele samuti tasuta.

Võrumaa Arenduskeskus pakub korteriühistutele tasuta nõustamist KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal. Eelmisel aastal kasutasid Võru maakonna korteriühistud pakutavat teenust lausa 121 korral. Lisaks kutsuti konsultanti kohapealsetele üldkoosolekutele nõustama ja infot jagama 18 korteriühistu poolt, mitmetel kordadel koos tehnilise konsultandiga. Käesoleva aasta esimese paari kuuga on nõu saanud juba üle 40 korteriühistu.

Juba üle 700 korteriühistu on üle-eestiliselt kasutanud võimalust saada oma kodukohas maakondlikust arenduskeskusest tasuta nõustamist. Võta meiega ühendust allpool toodud kontaktidel ja lepime nõustamise kokku.

Jaanus Mark
korterelamu toetusmeetmete konsultant
Võrumaa Arenduskeskus SA
tel +372 521 7587
jaanus.mark@vorumaa.ee

Foto: KredExi toel renoveeritud kortermaja Rõuges, Jaanus Mark

Tänavune Päästeameti projektikonkurss keskendub veeõnnetuste ennetamisele. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Projekti taotluse tingimused asuvad https://www.rescue.ee/et/projektikonkurss-2022 ning taotluse esitamise tähtaeg on 28.03.2022 16:00. 

Veeõnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel kasvutrendis nii Eestis kui ka naaberriikides. Mullu jättis Eestis oma elu märga hauda 60 inimest. Harilikult on Päästeameti  projektikonkursi eesmärk kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, seda ka tänavu, kuid keskendutakse just veeohutusele ja selle tagamisele just füüsilise keskkonna parandamise abil. „Seisame silmitsi kolme põhiprobleemiga – uputakse igas vanuses kalastamisel ja suplemisel ning vanemas eas saavad saatuslikuks kodu läheduses asuvad veekogud. Nii võtsimegi tänavu sihiks toetada just nende kolme õnnetustegrupi ennetusmeetmeid,“ selgitab ennetustöö osakonna nõunik ja projektikonkursi üldkoordinaator Kaisa Üprus-Tali.

Kalastajate uppumiste põhipõhjuseks on turvavarustuse puudumine. Veesõidukiga kalajahile minnes mõeldakse pigem mugavusele kui ohutusele, jäetakse päästevest paati ja selga panemata või hoopiski poodi. Teadagi on päästevestist kasu vaid siis, kui see on seljas, sest õnnetuse korral vees olles on oranži abilist selga saada juba pea võimatu.  Võru valla vabatahtlikud päästjad tulid välja elupäästva ideega paigaldada populaarsete veekogude äärde päästevarustuse kapid, kust on võimalik vajadusel laenata nii päästeveste kui ka muud -varustust. „Tänuväärt idee võiks saada laiemat kasutust ja see on üks erilahendustest, mida võib projektikonkursi raames taotleda,“ sõnab Üprus-Tali.

Suvekuudel suplemisel uppujate arv on küll vähenenud, kuid sellegipoolest uppus mulluse kuumalaine ajal vähemalt kolm inimest nädalas. „Suplemise teevad ohutumaks ohtlikust prügist puhastatud ujumiskohtade põhjad, parandatud ja turvalised (sh libisemiskindlad) vettehüpete sillad mineku kohad, lisaks parandatud või paigaldatud viitega veekogu ohtudele veeohutusstendid,“ ütleb ennetustöö osakonna nõunik. Ka seesuguste tegevuste elluviimiseks võib projektikonkursi rahastust taotleda.

Iga-aastaselt on suureks murekohaks eakate uppumised. Mullu uppus vette kukkumiste ja libastumiste tagajärjel 30 inimest, mis on viie aasta õnnetu rekord. Veel üks moodus teha ohutumaks kogukonna ümbrust läbi projektikonkursi rahastuse, on muuta füüsiliselt ohutuks (eelkõige eakate) kodude lähedal asuvaid veekeskkondi. Selleks on abi veekogude kallaste puhastamisest ja kõva pinnasega täitmisest, veekogudest möödaviivate jalgteede korrastamisest ja nende lähedusse piirete paigaldamisest, ohtlike purrete, lagunenud jalakäijate ja paadisildade asendamisest või parandamisest ning aiamaade ja muude veevõtukohtade läheduses asuvate kastmisvee kättesaamisvõimaluste parandamisest.

„Tänavu on meie eesmärk olla võimalikult pandlik ja bürokraatiavaba – näiteks piisab, kui e-maili teel saadetakse pilt katkisest purdest, summa, mis võib selle parandus või uue paigaldus maksma minna ning mitu inimest sellest kogukonnas abi saab,“ sõnab projektikonkursi üldkoordinaator. Tegevuste elluviimise vahemik on 1. maist kuni 31. augustini.  Üprus-Tali sõnul üheks heaks võimaluseks veeohutuse praktilisi tegevusi ühiselt kogukonnaga plaani võtta ja ellu viia on 7. mail toimuv „Teeme Ära“ talgupäev. Päästeametilt taotletavate rahaliste vahendite alammääraks on 50 ja ülemmääraks on 5 500 eurot.

Päästeameti projektikonkursil on pikk traditsioon ning aastate pikku on keskendutud erinevatel keskkonnaprobleemidel, tuues kasu ja ohutust kogu ühiskonnale. Projekt on laia ampluaaga – läbi aastate on tegeletud vee- ja tuleohutusega ning viimastel aastatel seati eriline rõhk erivajadustega inimeste abistamisele.

Taotlus tuleb esitamise eel kooskõlastada regionaalse koordinaatoriga, kelleks on Valga-, Põlva-, Võru-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaal Riivo Mölter riivo.molter@rescue.ee tel.53479787.

Riivo Mölter
Ennetusbüroo
ennetuspartner
mob: +372 5347 9787
Riivo.Molter@rescue.ee

PÄÄSTEAMET 
Jaama 207 | 50705 Tartu
www.rescue.ee
http://www.facebook.com/paasteamet

„Meie lähiajaloos pole vabatahtlike ühenduste ja vabatahtlike liikumiste rolli ühiskonnas nii hinnatud kui praegu. Eesti inimeste tahe ja soov oma aega ning ressursse vabatahtlikku töösse panustada on Ukraina kriisi taustal tõusnud eriti kõrgele,“ ütles siseminister Kristian Jaani.

„Abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, merepäästjad, Häirekeskuse vabatahtlikud ja naabrivalve aitavad turvalisust luua ja hoida. Täna on väga paljud vabatahtlikud tagamas turvalisust nii Eesti inimeste jaoks kui abistamas ka Ukraina sõja tõttu kannatavaid inimesi. Nende panus meie kõigi turvalise elu tagamiseks on asendamatu,“ ütles siseminister Kristian Jaani. „Et vabatahtlike ind ja tegutsemistahe püsiks, on oluline, et nende tegevust toetatakse ja märgatakse. Viimast väärivad ka vabatahtlike toetajad ning just seetõttu tunnustame juba üheteistkümnendat aastat vabatahtlike rühmi ja täname inimesi, ettevõtteid ning asutusi, kes panustavad läbi toetuste meie riigi turvalisusse,“ lisas siseminister.

Sel aastal on lisandunud tunnustatavatesse kategooriatesse ka vabatahtlike tugisamba ja uuendaja kategooriad. Aasta vabatahtlike tugisamba aunimetus antakse Siseministeeriumi valitsemisala asutuse töötajale, kes oma tulemusliku tegevusega on toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate, abipolitseinike, Häirekeskuse vabatahtlike või naabrivalve tegevust. Aasta uuendaja tunnustus antakse Siseministeeriumi valitsemisalas (sh asutused ja vabatahtlikud koostööpartnerid) ellu viidud märkimisväärse uuenduse eest (nt uudne infovahetus, e-õppevorm, uus töövahend vms), mis on aidanud kaasata siseturvalisuse vabatahtlikke.

Siseministeerium ootab ettepanekuid seitsmes kategoorias:

Kandidaate saab esitada siseministeeriumi kodulehe veebivormi kaudu Samal leheküljel saab tutvuda ka eelmiste aastate tunnustatutega. Auhinnatud vabatahtlikud ja nende toetajad tehakse teatavaks 26. aprillil toimuval pidulikul vastuvõtul.

Möödunud aastal osutus parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks MTÜ Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts, kelle eesmärk on pakkuda ööpäevaringselt maksimaalselt head päästeteenust. Parimaks vabatahtlikuks merepäästeühinguks nimetati mullu MTÜ Hanila Tuletõrje Selts, mis tegutseb pika ajalooga rannakalurite tööpiirkonnas Häädemeestel, Pärnumaal. Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai 2021. aastal Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga abipolitseinike rühm. Aasta Naabrivalve piirkonnaks sai Uuesalu Naabrivalve sektor. Fotomaterjal eelmise aasta tunnustatutest leiab Siseministeeriumi Flickri kontolt.

Eestis on pea 500 vabatahtlikku merepäästjat, ligi 1200 abipolitseiniku ja veidi üle 2300 vabatahtliku päästja. Häirekeskuse Riigiinfo telefoni teenusesse on kaasatud üle 200 vabatahtliku. Naabrivalvega on liitunud 10 898 majapidamist 589 erinevas paigas Eestis.

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kolmanda uuringuga õpilaste kasvu seires, mis võimaldab jälgida muutusi koolilaste kasvamises ja tervisekäitumises ning pakub laste kasvukeskkonna mõjutajatele teaduspõhist teavet tervislike harjumuste kujundamiseks. Muuhulgas on eesmärk pakkuda lahendusi, kuidas pidurdada laste seas tõusuteel olevat ülekaalutrendi. 

Eestis kolmandat korda toimuv uuring on osa Euroopas iga kolme aasta tagant toimuvast õpilaste kasvu seirest. Üle-euroopaliselt uuritakse õpilaste seas ülekaalu ja rasvumise trende ning seoseid ülemäärase kehakaalu ja erinevate riskitegurite vahel.

Sarnaselt ülemaailmsele suundumusele on liigse kehakaaluga inimeste osakaal ka Eestis aasta-aastalt kasvanud, ulatudes täiskasvanute seas 2020. aastal juba 52 protsendini. „Varasemalt valdavalt täiskasvanute probleem on üha rohkem levimas ka laste seas ja ülemäärane kehakaal küündib algkoolilastel tänaseks juba ligi 30%-ni. Ülekaal lapseeas suurendab aga mitmete haiguste riski täiskasvanuna, nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused ja diabeet,“ märkis uuringu vastutav uurija Eha Nurk Tervise Arengu Instituudist.

Õpilaste kasvu uuringus kutsutakse tänavu märtsist juunini osalema ligikaudu 17 000 last 197 koolist. Lisaks 1. ja 4. klassidele kaasatakse sel aastal ka 7. klasside õpilased. „Alustasime 2015/16. õppeaastal  esimese klassiga, kolm aastat hiljem toimunud uuringus lisandus neljas ja nüüd ka seitsmes klass – nii saame jälgida, kuidas samade koolide samade klasside õpilaste kasvamine ajas muutub, samuti seda, milline on neid mõjutav keskkond nii koolis kui kodus. Seekord saame juba vaadata muutusi pikema aja jooksul ja võrrelda ka Eesti suundumusi muu Euroopaga,“ selgitas Nurk. Tema sõnul annab uuring usaldusväärse teaduspõhise sisendi poliitikakujundajatele ja olulist teavet ka lapsevanematele. „Oleme uuringumeeskonnaga väga tänulikud kõikidele, kes on varasemates uuringutes kaasa löönud ja loodan väga, et kõik kutse saajad osalevad aktiivselt ka käesoleval aastal,“ lisas Nurk.

Uuringus osalevate õpilaste seas viiakse koolides läbi antropomeetrilised mõõtmised, millega kogutakse andmed laste pikkuse, kehakaalu, talje- ja puusaümbermõõdu kohta. Lisaks palutakse kooli esindajal täita lühike kooli iseloomustav küsimustik. Küsitletakse ka peresid, et vaadata, kuidas mõjutavad lapse kasvamist kodused valikud.

Varasemate uuringute andmed näitavad,  et vanusega suureneb õpilaste ülekaal – kõrvutades 2016. aasta 1. klassi ja 2019. aasta 4. klassi õpilaste tulemusi tõusis kolme aastaga nii ülekaaluliste (17%-lt 21%-le) kui ka rasvunud õpilaste osakaal (10%-lt 12%-le). Mõju kehakaalule avaldavad paljud tegurid, nende seas liikumis- ja toitumisharjumused, une- ja ekraaniaeg.

„Harjumusi kujundavad nii kodu kui ka kool. Muuhulgas uurime, millised on koolides pakutavad liikumisvõimalused, mida lapsed koolilõunaks saavad ja kas on alternatiivsete valikute võimalusi. Samuti selgitame välja, kas viiakse läbi tervislikke harjumusi kujundavaid algatusi ja milliseid toitumisega seotud teemasid õppekavas käsitletakse. Ka peredelt küsime taustaandmeid juurde. Kõik need teadmised annavad meile suuna, milliseid muutusi ette võtta ja kuidas pidurdada tõusuteel olev ülekaalutrend,“ ütles Eha Nurk.

Õpilaste kasvu uuring on väljatöötatud Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide ja seiret läbiviivate riikide koostöös. Antropomeetrilisi mõõtmisi ja taustaandmete kogumist küsimustike abil korraldab Eesti Uuringukeskus. Kogutavaid andmeid analüüsitakse nii riiklikul kui Euroopa tasandil.

2021/22. õppeaasta õpilaste kasvu uuringu tulemused avaldatakse järgmisel aastal. Viimase, kolm aastat tagasi läbi viidud uuringu tulemuste lühikokkuvõte on saadaval TAI veebilehel: https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-12/TAI_infograafika_laste_kehakaal_web.pdf, samuti raport:  https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-opilaste-kasvu-seire-201819-oppeaasta-uuringu-raport-who-childhood-obesity. Uuringu ülevaatlik tutvustus: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud/eesti-opilaste-kasvu-uuring-cosi.

Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis

Aasta õpetaja konkursile saab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel parimaid õpetajaid, teisi haridustöötajaid ja koole esitada 15. märtsist kuni 24. aprillini. Vabariigi Valitsus määrab haridustöötajatele väljapaistvate tööalaste saavutuste eest kümme riiklikku aastapreemiat ning kuni kolm elutööpreemiat.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul väärivad kõik õpetajad ja ka teised haridustöötajad praegusel ajal tunnustust. “Tunnustan kõiki meie haridustöötajaid, kes on viimasel kahel aastal tulnud väga hästi toime koroonaviiruse põhjustatud muutlike oludega ning on valmis ka nüüd üles näitama paindlikkust Ukrainast saabuvate sõjapõgenikest laste ja noorte meie haridussüsteemi vastuvõtmisel,” ütles minister Kersna. “Rohkem kui kunagi varem vajame neis keerulistes oludes üksteise tähelepanu ja üksteise töö märkamist. Aasta õpetaja ja aasta kooli konkurss on üks viis oma tähelepanu näitamiseks.”

Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate tööalaste saavutuste eest haridustöötajatele sel aastal viiendat korda kümme riiklikku aastapreemiat suuruses 10 000 eurot ning kuni kolm elutööpreemiat suuruses 65 000 eurot. Aasta õpetaja galal tunnustatakse kõikide kategooriate laureaate. Rahalise preemia suurusega 3000 eurot pälvivad kõikide kategooriate nominendid.

Kandidaate saab esitada 24. aprillini. Parimatest parimate haridustöötajate väljaselgitamiseks alustavad esmalt tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Augustis koguneb riiklik hariduspreemiate komisjon, mille liikmed teevad lõppvaliku riiklikule tasandile esitatud kandidaatide seast. Komisjoni kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad ning eelmistel aastatel tunnustatud haridustöötajad. Auhinnad antakse üle 8. oktoobril Pärnu kontserimajas juba kümnendat korda toimuval aasta õpetaja galal, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon.

Kategooriad:

Kandidaatide esitamine ja statuudid ministeeriumi veebis.

Aasta õpetaja konkursi raames otsib Haridus- ja Teadusministeerium ka aasta kooli. Selle kategooria eesmärk on tunnustada koole, kus õppimiseks on loodud koostööd soodustav ja loovust arendav õpikeskkond. Soovime esile tõsta neid koole, kus koolipere tunneb end hästi ning suhted õpilaste ja õpetajate vahel on toetavad ja kokkuhoidvad. Tiitlile kandideerimiseks tuleb kooliperel saata lühivideo, pildigalerii ja kaaskiri. Kandideerimisinfo Haridus- ja Noortameti veebilehel.

Aasta kool 2022 selgub žürii ja rahvahääletuse tulemusena ning kuulutatakse välja 27. mail Terevisiooni otsesaates.

Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist (KOP ja HTM vahendid)
tel: +372 5381 1809
e-post: karin.plakk@vorumaa.ee

Motivatsioonipäev „Alustava juhendaja stardiabi “

7. aprillil 2022 on tulemas üle-eestiline alustava mini- ja õpilasfirma juhendaja stardiabi seminar. Sel korral toimub see Võru maakonnas. Külastatakse Võru Gümnaasiumi ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust Tsenter.

07.04.2022 kell 10.30-15.30

Võru Gümnaasium ja Tsenter

Päevakava:
10.15 Kogunemine Võru Gümnaasiumi juures
10.30 Võru Gümnaasium (ringkäik koolimajas ja Õpilasfirma kogemuslugu)
11.45 Sõit Tsentrisse
12.00 Lõuna
12.30 Ringkäik ja kogemuslugu: Tsentri koostöö ÕF-dega (Kaido Mäesalu)
13.30 Turunduse seminar (Marek Mekk)
15.00 Päeva kokkuvõte – tekkinud küsimused

Motivatsioonipäev on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimustest “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” Võrumaa PATEE programm 2020-2023.

Foto: Võrumaa Teataja

Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse koordinaator, tel 521 7705, eliis.ermel@vorumaa.ee

Austatud Võru maakonna ettevõtjad!

Juba nädalaid toimub Ukrainas naaberriigi agressioon, mis on sundinud miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma. See on üleilmne humanitaarkriis, mis mõjutab meid kõiki. Võru maakonda on juba saabunud esimesed sõjapõgenikud, kes vajavad kohaliku kogukonna abi, et end siin võimalikult turvaliselt tunda. Põgenike siin viibimise aeg on kahjuks praegu prognoosimatu.

Mitmed Võru maakonna ettevõtjad on andnud teada oma valmisolekust toetada maakonna omavalitsusi, et valmistuda põgenike vastuvõtmiseks.

Kutsume teid, head ettevõtjad, üles teada andma oma toetamissoovist. Toetada saab rahaliselt, oma teenustega või sobiva kaubaga. Näiteks on abi vaja põgenike majutuse ettevalmistamisel, riiete soetamisel jne. Täpsemad vajadused selguvad jooksvalt, seetõttu on nimekiri pidevas täiendamises…

Annetusi kogume vajaduspõhiselt. Oluline on saada info ettevõtjate valmisolekust panustamiseks ning millega panustada soovitakse. SA Võrumaa Arenduskeskus viib omavalitsuste vajadused ja ettevõtjate pakkumised kokku. Anna teada oma panustamissoovist: ukraina@vorumaa.ee.

Kui soovid koheselt rahaliselt toetada, siis saad teha seda läbi Eesti Punasee Risti konto: EE742200001180001436, märkides juurde selgituse “Ukraina põgenikud, Võru maakonnas”. Eesti Punane Rist on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja. NB! Annetuse summast läheb 10% Punase Risti üldkulude katteks.

Laekunud annetuste kasutamise üle peame eraldi arvestust ning kasutamise arutame läbi omavalitsuste ja ettevõtjate esindajatega.

Lisaks annetustele saate toetada põgenikke ka töökoha pakkumisega. Anna oma valmisolekust tööd pakkuda teada: https://www.onlineexpo.com/ee/tookohad-ukrainlaste-jaoks-eestis/

Paneme seljad kokku ja liigume ühise eesmärgi nimel!

Tiit Toots, Ursel Kaarna, Indrek Klampe ja Janar Oru

Täpsem info:
Tiit Toots
Juhatuse liige
SA Võrumaa Arenduskeskus
+372 514 5985
tiit.toots@vorumaa.ee

Seoses Venemaa sõjalise tegevusega Ukrainas on paljud Ukraina kodanikud sunnitud oma koduriigist lahkuma. See e-kiri sisaldab olulisemat informatsiooni, mis puudutab hetkeolukorda ukrainlaste palkamisel ja seaduslikul töötamisel Eestis.

Seoses Ukraina kodanike töötamisega Eestis on oluline teada, et:

Seniks, kuni muudatused ei ole jõustunud, kehtivad järgmised reeglid:

Lisainfo:

Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid hoitud ja siin oleks hinnatud elukeskkond kõigile. Kas ka sina usud, et läbimõeldud kommunikatsioon aitab jõuda lähemale seatud eesmärkidele? Kui jah, siis võta meiega ühendust, sest Võrumaa Arenduskeskusesse on oodatud

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST,

kes korraldab nii sise- kui väliskommunikatsiooni, suhtleb avalikkuse ja meediaga, aitab kujundada organisatsiooni mainet ja haldab organisatsiooni veebilehte ning sotisaalmeediakanaleid.

Oled oodatud, kui tunned kommunikatsiooniplaani koostamise ja meediasuhtluse põhimõtteid, jälgid ja oskad analüüsida infot meediakanalites, lööd rõõmuga kaasa ürituste korraldamises ja jäädvustamises. Tunned end hästi nii omade kui võõrastega suheldes. Oled omandanud kõrghariduse ja sul on valdkondlik töökogemus.

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur.

Küsimuste korral võta ühendust arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsiga: tiit.toots@vorumaa.ee, 514 5985.

Kandideeri kuni 20. märtsini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV ja motiveeritud sooviavaldus.

1. märtsist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 1. aprill.

Käesoleval aastal toetatakse nii kevadises kui ka sügiseses taotlusvoorus kogukondi kokku 1,3 miljoni euroga. „Kogukonnad on olnud tublid ja leidlikud vooru raha erinevate projektide jaoks kasutama ning rõõmustav on, et järjest enam vahendeid kasutatakse ka kohalike teenuste arendamiseks,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Näiteks Tartumaal on korda tehtud Peedu raudteejaama ootepaviljon, Kavastusse rajatud välijõuväljak ning Naissaare on saanud väga erilise tehnikaekspositsiooniga mere- ja sidemuuseumi,“ nimetas minister.

Riigi Tugiteenuste Keskuse projektikoordinaator Tiina Loorandi sõnul on programm jätkuvalt väga vajalik ja populaarne meede, seda näitab ka suur taotluste arv. „Eelmisel aastal näiteks esitati taotlusvoorudesse kokku 1230 algatust, millest rahastati 524 taotlust summas üle 1,43 miljoni euro,“ märkis ta.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Iga projekti puhul peab omafinantseering olema 10% kogumaksumusest.

Toetust saab taotleda kahest meetmest:
1) kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot;

2) investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja liikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Taotleme on oodatud avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Taotlemine toimub elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas https://etoetus.struktuurifondid.ee, kuhu saab taotlusi esitada 1. aprillini kuni kell 16.30.

Täpsem info ja taotlusvooru tingimused. 
Taotlusvooru infopäev toimub 9. märtsil algusega kell 16:00 Zoomis. Registreeru infopäevale hiljemalt 8. märtsiks! 

Programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Projektitaotluse kirjutamisel küsi nõu vabaühenduste konsultandilt: Katrin Volman, katrin.volman@vorumaa.ee, tel 525 1750

Lisainfo: Karin Plakk, karin.plakk@vorumaa.ee, projektispetsialist, tel 5381 1809.

SA Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Ülo Tulik ja juhatuse liige Tiit Toots andsid üle Võru maakonna vapimärgi, teenetemärgid ja tänukirjad. Kõrgeima tunnustuse pälvisid Vello Saar, Aarne Leima, Merike Õun ja Maie Pau.

Võru maakonna vapimärgi pälvis Vello Saar järjepideva, pikaajalise ja eduka panuse eest Võru maakonna ettevõtluse ja turismisektori arendamisse ning kogukonna toetajana. Vello Saar on olnud üle 30 aasta Värska Kuurortravikeskuse juht. Viimane suurem saavutus on koostöös Tartu Ülikooli teadlastega ravimineraalveest nina- ja kurgusprei TSILK turule toomine. Toode aitab tutvustada nii Setomaad kui Võrumaad üle kogu Eesti. See on ainuke toode maailmas, kus täispikk kasutusjuhend karbis on olemas ka seto keeles. Tegemist on maailma esimese looduslikust mineraalveest valmistatud nina- ja kurguspreiga. Vello Saar panustab aktiivselt kohaliku elu arengusse. Ta on piirkonna suurim tööandja, spordi- ja kultuurielu toetaja, aidanud käivitada „Noored maale“ toetusprogrammi ning on Seto Kongressi peavanem.

Võru maakonna teenetemärgid pälvisid Aarne Leima, Merike Õun ja Maie Pau.

Aarne Leima on pühendunud Luhamaa nulga elu arendaja ning seto kultuuri hoidja ja edendaja. Ta on võtnud enda südameasjaks kujundada piiriäärsest vaiksest kandist tegusa ja toimeka nurga, mida iseloomustab tugev ühtehoidmine, aktiivne tegutsemine ja kogukonna kooskäimine. 14. jaanuaril avati Aarne eestvedamisel külaplatsile Luhamaa külatare.

Merike Õun on pikaajaline Võru maakonna spordielu ja sporditraditsioonide ning tervislike eluviiside hoidja ning edendaja. Tema panus Võru maakonna inimeste tervislike eluviiside hoidmisel ja maakonna spordielu rikastamisel on hindamatu. Aastate jooksul on tema ellu kutsutud ja korraldatud üritustele leidnud tee tuhanded inimesed, tema eestvedamisel toimuvad maakondliku spordivõistlused enam kui 20 spordialal, tema eest veetud heategevusliku Võromaa Spordipuhvetiga toetatakse noorsportlasi.

Maie Pau on pikaaegne ja väärikas Võru maakonna rahvakultuuri ja rahvatantsutraditsioonide hoidja, kultuurimälu talletaja ning kultuurielu edendajana. Ta alustas tööd rahvatantsuõpetajana juba 1972. aastal. Tema rühmad on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, paljudel festivalidel nii kodu- kui välismaal. Hindamatu on Maie Pau panus Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastajana ning Võru Folkloorifestivali kunstilise juhinna.

Võrumaa Arenduskeskuse tänukirja pälvisid Tiiu Pihla pikaajalise, pühendunud töö eest Vana-Vastseliina piirkonnas raamatukogutöö ja kultuurielu rikastamisel, Vaike Rätsepp pikaajalise, pühendunud töö eest Tsolgo raamatukoguhoidja ja kultuurielu eestvedajana, Ivar Traagel tulemusliku ja silmapaistva töö eest Vastseliina Piiskopilinnuse arendamisel ja juhtimisel ning Vastseliina piirkonna kultuurielu rikastamisel, Riina Paat pikaajalise, järjepideva panuse eest Eesti Punase Risti Võrumaa Seltsi eestvedamisse esmaabiõppe- ja koolituste korraldamisel, Ülle Viitkin pikaajalise tegevuse eest Kääpa Põhikooli õpilaste ja koolipere spordi- ja hariduselu edendamisel, Kalev Annom pikaajalise panuse eest Võru maakonnalehe väljaandmisesse ja arendamisse.

Eesti Vabariigi aastapäeva traditsiooniline kontsert-aktust toimus Võru kultuurimajas Kannel. Viiruse levikust tulenevalt oli kohale kutsutute arv piiratud, kuid kõigil huvilistel oli võimalus sündmusest osa saada Youtube’i ja Facebooki vahendusel. Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots pidas seekord oma kõne võru keeles: „Avvuasi om täämbä saista ti iin ka ku nelläs võro keele iistkõnõlõja. Ma olõ täämbä kimmämb ku kunagi varramba, et just mi uma kiil om seo, miä meile keerolidsõl aol tukõ pakk. Kiilt ei saa kultuurist lahuta. Nä piät elämä kuun. Ütenkuun omma nä ka kimmä mi alalõjäämise tugisamba.“

Kontsert-aktuse „KÜLA ELAB“ lavastas meie maakonna tuntud tantsuõpetaja, mitmete võimlemispidude lavastaja Tea Kõrs.

Fotol: Ülo Tulik, Merike Õun, Maie Pau, Vello Saar, Vaike Rätsepp, Kalev Annom, Tiiu Pihla, Ivar Traagel, Aarne Leima, Tiit Toots. Pildistas Margus Muts.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võurmaa Arenduskeskus
5912 9200
kristi.vals@vorumaa.ee

Neljapäeval, 3. veebruaril kulmineerusid Tartu Ülikooli Delta keskuses kuus kuud kestnud SoFiMa projekti inkubatsiooniprogrammid. Mõlema inkubatsiooniprogrammi kolm parimat meeskonda tulid kokku, et astuda lavale ja esitleda oma ideid investorite ja sotsiaalse ettevõtluse kogukonna esindajatest koosnevale žüriile.

Pitchimise järel valis žürii välja võitjad: 

Palju õnne kõigile võitjatele! Jõudu ja jaksu kõigile inkubatsiooniprogrammides osalenud meeskondadele oma sotsiaalsete ettevõtete arendamisel!  

Inkubatsiooniperiood  

SoFiMa projekti raames toimus paralleelselt kaks inkubatsiooniprogrammi. Septembris alustas TLÜ Social Entrepreneurship Incubator, kus osales seitse tiimi Eestist ja välismaalt. Virtuaalse inkubatsiooniprogrammi raames arendati sotsiaalse ettevõtluse ideid erinevates töötubades ning koostöös mentoritega. Paralleelselt alustasid kümme meeskonda oma teekonda Võrumaa sotsiaalse ettevõtluse inkubatsiooniprogrammis, mis oli ennekõike suunatud kohaliku kogukonna murede lahendamisele. Võru inkubatsiooniprogrammis aitasid oma ala eksperdid arendada loodava lahenduse sisu, kohandada finantsmudelit, hinnata idee laiemat mõju, jmt. Inkubatsiooniprogrammiga liitudes olid meeskondade ideed erineva küpsusastmega, kuid kõik astusid edasi jõulisi samme oma idee edasi arendamisel.  

Viimane pingutus 

Mõlemas inkubatsiooniprogrammis valiti välja kolm parimat meeskonda, kes kvalifitseerusid Demo Dayle: 

Need meeskonnad said demopäevale eelnenud nädalatel täiendavaid juhiseid oma idee veenvaks esitlemiseks. Demopäeva hommik algas meeskondadele tegusalt – nad pidi tegema esimese prooviesitlemise koolitajale Aleksander Tõnnissonile (Cocoon Ventures). Aleksander jagas meeskondadele veel viimaseid näpunäiteid ja soovitusi esitluste kohendamiseks. 

Investorite ümarlaud  

Samal ajal kui meeskonnad said viimaseid näpunäiteid, toimus paralleelselt põnev arutelu mõjuinvesteeringute teemal. SoFiMa projekti üheks oluliseks osaks on kokku tuua valdkonna olulisi osapooli, sealhulgas investoreid ja sotsiaalseid ettevõtteid ning mõjuorganisatsioone. Just seda rolli täitis ka ümarlaud. Ümarlaual tutvustasid projekti liikmed peagi valmivate analüüside esmaseid tulemusi, väliseksperdid pidasid inspireerivaid kõnesid ning toimus avatud arutelu mõjuinvesteeringute tulevikust Eestis.  

EVPA analüütik Gianluca Gaggiotti andis ülevaate mõjuinvesteeringute trendidest Euroopas. EVPA ehk European Venture Philanthropy Association on üks peamisi võrgustikke, mis regulaarselt analüüsib ja kaardistab sotsiaalsele mõjudele keskenduvaid investeerimisfonde Euroopas. Inpulse tegevjuht Bruno Dunkel tutvustas Belgias asuva mõjuinvesteeringute investeerimisfondi Inpulse toimeloogikat ja nende üle-Euroopalist Helenos investeerimisfondi.  

Ümarlaua arutelul paigutati Eestis tegutsevaid fonde mõjuinvesteeringute spektrile. Leiti, et Eesti mõjuinvesteeringute turg on hetkel veel vähe arenenud, kuigi investorite poolt on näha kasvavat huvi. 

Demo Day – inkubatsiooniprogrammide lõpuüritus 

Pealelõunal tulid koolitusel ja ümarlaual osalenud osapooled kokku ning käes oli hetk, mida paljud olid oodanud. Igal meeskonnal oli aega 3 minutit oma sotsiaalse ettevõtte idee pitchimiseks. Seejärel tuli 7 minuti jooksul vastata žürii küsimustele. Žüriisse kuulusid Erkki Kubber (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Evelin Allas (SEB pank), Jorma Laiapea (Limitless Impact Investments), Rene Tõnnisson (Baltic Innovation Agency) ja Pirkko Valge (Heateo Sihtasutus).  

Järgmised sammud 

SoFiMa projekt jätkab oma tegevusi 2022. kevadel. Ees on veel mitmed olulised üritused ministeeriumite ametnike, kohaliku tasandi poliitikakujundajatega ja pangandussektoriga. Samuti avaldatakse SoFiMa projekti raames läbiviidud uuringud.  

SoFiMa projekti põhieesmärk on jõuda laiapõhjalise koostööni erinevate sektorite ja osapoolte vahel arendamaks sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis. Projekti konsortsiumisse kuuluvad Baltic Innovation Agency OÜ, Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lisaks toetavad projekti AS SEB pank ja BuildIt kiirendi. 

Projekti rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI). Artikli sisu ei peegelda ilmtingimata Euroopa Komisjoni vaateid. 

Tartu Maailmaülikooli eestvedaja Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab välja ideekorje partnerite leidmiseks, kellega koos jõuda 2024. aastal 12 põneva Lõuna-Eesti inimesi ja tippteadlasi ühendava sündmuseni. Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Tartu Maailmaülikool on kogukonna-akadeemia tüüpi sündmuste sari, mis toimub erinevates Lõuna-Eesti paikades. Eetikakeskuse projektijuht Triinu Laan ootab tulevastelt sündmustelt maailmaparanduslikku sünergiat: „Tartu Maailmaülikooli vaim ja eesmärk minu kodukeeles võiks kõlada kaksikmotona: „Inemiseperi ilm! Ilmaperi inemine!“ Lahtiseletatult – loome koos maailma, mis kestab ja kus meil on hea olla.“

Tartu Maailmaülikooli meeskond pakub kogukondadele tuge sündmuse arutelu- ja teadusosa planeerimisel ja korraldamisel ning toob kohale eksperdid teadusmaailmast. „Kogukonna ülesandeks on tuua esile neile südamelähedane proovikivi koos sooviga seda lahendada, pakkuda sündmuse formaat, koht ja lisategevused ning vedada sündmuse korraldust,“ selgitab Laan protsessi.

Ideekorje puhul puuduvad formaadi osas ettekirjutused. Korraldajad näevad, et sündmuse ülesehituse valib iga kogukond ise. Tingimus on see, et avalik sündmus (nt festival, konverents, mõttetalgud, suve-, metsa- või külaülikool, aida- või reheakadeemia) kaasaks erinevaid eagruppe ning võtaks luubi alla nende jaoks pakilised teemad. Sellised, mille käsitlemisel on abi teadusest ja ühiste väärtuste otsimisest ning eelarvamustevabast mõttevahetusest.

Mida peaks üks lõunaeestlane tegema, et Tartu Maailmaülikooli sündmus jõuaks just tema kodukanti? „Arutage asja teiste kogukonnaliikmetega. Valige organisatsioon, mis soovib asja eest võtta ja andke endast meile märku.“ ütleb Laan.

Sooviavaldusi oodatakse 21. märtsini 2022 ja kõigi ideekorjes osalenud kogukondadega võetakse ühendust.

Üleskutse ja ideekorje vormi kogukondadele leiab aadressilt:

https://eetikakeskus.ut.ee/et/sisu/tartu-maailmaulikool-otsib-partnereid

Tartu Maailmaülikooli korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus, mis on üleülikooliline konsortsium. Eetikakeskus soovib, et teaduse ja ühiskonna koostöö ning väärtusarutelud oleksid Eesti igapäevaelu loomulik osa. Eetikakeskuse meeskond loodab maailmaülikooli sündmustel näha võimalikult kirevat teemadepaletti ning kutsub Lõuna-Eesti aktiivseid kogukondi üles otsima koos teadlastega lahendusi globaalsetele probleemidele lokaalselt ja vastupidi. Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Ülevaade Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu Maailmaülikooli programmi haaratud Lõuna-Eesti piirkonnast: https://tartu2024.ee/regioon

Fotol Triinu Laan, Tartu Maaikmaülikooli projektijuhti, Tartu Ülikooli eetikakeskus

Lisainfo: Triinu Laan, Tartu Maailmaülikooli projektijuht, triinu.laan@ut.ee, tel 5332 2153

Otsime oma meeskonda

PROJEKTIJUHTI

Kui sind sütitab Euroopa Liiduga seonduv ja sul on ideid kuidas neid teemasid inimestele lähemale tuua, siis see töö on just sinule. Sinu ülesanneteks on Euroopa Liidu alase info jagamine, ürituste korraldamine, EUROPE DIRECT võrgustiku töös osalemine, EUROPE DIRECT Lõuna-Eesti Võru iga-aastase tegevuskava planeerimine ja aruandluse korraldamine.

EUROPE DIRECT Lõuna-Eesti Võru keskus on Europe Direct Eesti võrgustiku liige, mis omakorda on osa kogu Euroopa Liitu hõlmavast EUROPE DIRECT keskuste võrgustikust.

OOTUSED KANDIDAADILE

Oskused:

Omadused:

Kogemused:

OMALT POOLT PAKUME

Ootame Sinu CV-d ja motivatsioonikirja aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee hiljemalt 30.01.2022
Lisainfo tiit.toots@vorumaa.ee või tel 514 5985

Kontaktandmed:
Asukoht: Jüri 12, 65620 Võru
Tööle asumise aeg: 01.03.2022
Töö tüüp: täistööaeg
Töösuhte kestus: tähtajaline (lapsehoolduspuhkuse asendaja)
Kontaktisik: juhatuse liige, Tiit Toots tiit.toots@vorumaa.ee tel 514 5985

20. jaanuaril kell 17.30-19.30 toimub hübriidseminar „TOASOE“. Seminaril on võimalik osaleda kohapeal Võru Kultuurimaja Kannel II korruse väikeses saalis kui ka veebi teel.
Sõna saavad eksperdid Tartu Regiooni Energiaagentuurist ja Danpower Eesti:

TREA ekspert, Annika Urbas, tutvustab Smart Living projekti raames valminud koduse energiakasutuse hindamise veebilahendust, mis on leitav aadressil https://www.livingsmart.io/.

Danpower Eesti AS, Maire Udras, räägib kaugkütte eelistest Võrus.

TREA ekspert, Ülo Kask, räägib kuidas saab tuba soojaks kohtküttega ja tuletab meelde õiged kütmisvõtted

Küsimused/vastused energiatarbimise teemadel- vastamas on TREA ja Danpower Eesti eksperdid

Seminaril osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine hiljemalt 19.01.22: https://forms.gle/cpqefYPGfJ5HpB9u9. (Ürituse link saadetakse meilile 20.01.)

Seminari kohta on loodud Facebooki ürituse leht

Seminar on korraldatud Eesti-Läti piiriülese Interreg koostöö programmi projekti „Arukas elamine“ („Smart Living“) raames. Projekti eesmärk on edendada avalikku arusaamist keskkonnasõbralikust elustiilist ja läbimõeldud energiaressursside kasutamisest Eestis ja Lätis, ühendades nii riike kui partnerorganisatsioonide pädevuse. Projekti partnerid Eestis Tartu Regiooni Energiaagentuur, Lätis Green-Tech Cluster ja Vidzemes plānošanas reģions.

Nüüd, kui augusti alguses toimunud suurest vaktsineerimise päevast on möödas viis kuud, korraldab Võru Gümnaasium koostöös Qvalitas Arstikeskusega taas suure vaktsineerimise päeva.

Neljapäeval, 13. jaanuaril kell 10.00-16.00 korraldavad Võru Gümnaasium ja Qvalitas Arstikeskus suure vaktsineerimise päeva. Vaktsineerimisele saab tulla eelregistreerimata.

Vaktsineerimine toimub Võru Gümnaasiumis (Seminari 1 Võru linn). Kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument. Alaealine (12-17-aastane) peab tulema koos vanema või seadusliku esindajaga. Vaktsineeritakse Pfizeri-BioNTech ja Moderna vaktsiiniga. Võimalik on saada esimene doos, teine doos või tõhustusdoos.

Enne vaktsineerimist soovitame kasutada koroonakaitsekalkulaatorit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/kalkulaator/. See annab vastuse vaktsineerimiskuuri staatuse, kehtiva tõendi ning järgmise vaktsineerimise soovitusliku kuupäeva kohta lähtuvalt vaktsineerimiskuuri läbimisest ja haigestumisest enne vaktsineerimiskuuri või selle ajal.

Info vaktsineerimise kohta: www.vaktsineeri.ee

Alates 10. jaanuarist suureneb kaheks nädalaks kampaania „Kolmega on kindlam!“ raames kogu Eestis märkimisväärselt nii vaktsineerimiskohtade kui ka -aegade hulk ning lisanduvad uued etteregistreerimiseta vaktsineerimispunktid ostukeskustesse.

„Jaanuar on tõhustuskuu! Tõhustusdoosi tegemine on parim kaitse, mis meil kõigil on võimalik endale täna väga kiiresti leviva koroonaviiruse omikrontüve vastu saada. Seda nii nakatumise, kuid eeskätt just raske haigestumise ehk haiglaravile sattumise vastu. Lisaks on tõhustusdoosi tegemine ka ainus võimalus oma COVID-tõendi pikendamiseks, sest alates veebruarist lüheneb selle kehtivusaeg Eestis ja Euroopa Liidus üheksale kuule pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

10.-23. jaanuarini kestva kampaania ajal tagab riik maksimaalse COVID-19 vaktsineerimise võimekuse: selle aja jooksul võimaldatakse vaktsineerimine 120 000 inimesele üle Eesti. Igas maakonnas on vähemalt üks täiendav vaktsineerimispunkt, mis asuvad enamasti kaubanduskeskustes ning on avatud õhtuti ja nädalavahetustel. Ette registreerides saab vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides. Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale koju helistades telefoninumbril 1247.

Haigekassa saadab alates tänasest vanusegruppide kaupa SMS-teavitusi inimestele, kellel on käes tõhustusdoosi tegemise aeg ja kelle kontaktandmed on riigil olemas. Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali.

“Perearstid ootavad kõiki oma nimistu patsiente, kellel veel koroonaviiruse vastane kaitsesüst tegemata. Vaktsiin saab meid hoida raske haigestumise eest ja on seetõttu kindlaim viis kaitsta ennast ja oma lähedasi,” selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. “Kui olete oma otsust edasi lükanud ja vajate nõustamist, siis meie perearstid ja pereõed on valmis teile igati abiks olema. Just praegu on õige hetk teha ära tõhustusdoos, sest nakatumine on väga kõrges kasvutrendis.”

Kuna lähikuudel on oodata väga suurt koroonaviirusega nakatumise lainet, mis mujal maailmas on juba tekitanud probleeme töötajate massiliselt töölt eemal olemisega, siis panustavad tõhustusdooside tegemisse ka tööandjad. Kampaania „Kolmega on kindlam!“ jooksul võimaldab Eesti üks suurimaid tööandjaid Tallink oma laevadel COVID-19 vaktsineerimise nii töötajatele kui ka reisijatele.

Eestis on tänaseks tõhustusdoosi saanud 304 086 inimest, mis moodustab 28,3% täisealisest elanikkonnast ja 46,7% üle 60-aastastest elanikest. Eestis alustati tõhustusdooside tegemist 2021. aasta oktoobris üle 65-aastaste vanuserühmas, hooldekodude elanike, tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajate seas, kellel oli esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest möödas vähemalt viis kuud. Omikroni tüve kiire leviku tõttu võimaldati alates 21. detsembrist 2021 tõhustusdoosi tegemine kaks kuud pärast Jansseni ja kolm kuud pärast Pfizeri, Moderna või AstraZeneca vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Läbipõdenud saavad tõhustusdoosi teha kuuendal kuul pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.

 

Riigi Tugiteenuste Keskus avas Põlva-, Võru- ja Valgamaa omavalitsustes taotlusvooru piirkondade spetsialistide eluasemete olukorra parandamiseks. Toetusmeetme eesmärk on hoogustada Kagu-Eesti arengut, soodustades spetsialistide piirkonda elama asumist ja jäämist. Vooru rahastab Rahandusministeerium Kagu-Eesti programmist, taotlusi oodatakse 28. märtsini 2022.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul saavad Kagu-Eesti spetsialistid toetust kasutada nii eluaseme soetamiseks kui ka olemasoleva renoveerimiseks. „Mil moel ja milliste spetsialistide eluasemete tingimusi parandatakse, jätame omavalitsuste otsustada,” ütles Aab. „Oluline on, et spetsialist, kelle elutingimuste parandamist toetatakse, oleks kohaliku ettevõttega palgal ning majandusarengu seisukohast vajaliku hariduse, väljaõppe või töökogemusega,” lisas minister.

Omavalitsused panustavad meetme raames eluruumide korrastamisse riigiga võrdses osas. Vastselt avatud taotlusvoorus toetab riik Kagu-Eesti omavalitsusi 250 000 euroga, mis valdade vahel ära jagatakse. Sama palju panustavad kohalikud omavalitsused ise.

Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusekoordinaatori Tiina Loorandi sõnul on toetus Kagu-Eestis populaarne. „2021. aasta alguses avatud taotlusvoorus esitati kohalikele omavalitsustele koguni 128 projektitaotlust, millega taotleti ligi 950 tuhat eurot toetust,” rääkis Loorand. „Siis toetati viie spetsialisti kinnisvara ostmist ning 50 spetsialisti eluaseme renoveerimist. Võib eeldada, et sel korral esitatakse taotlusi sama suures mahus,” ütles ta.

Meetme eelarve on kavandatud Kagu-Eesti programmi tegevustest, mille kogumaht on perioodil 2019–2023 kokku neli miljonit eurot. Toetusmeetme kohta saab lähemalt lugeda RTK kodulehelt.

Võrumaa Arenduskeskus tunnustas maakonna tegusaid kodanikke, silmapaistvamaid ühinguid ja vabakonna toetajat. Arenduskeskuse tunnustamisega liitus Kagu Ühistranspordikeskus ja andis välja aasta bussijuhi tiitli. Laureaadid on Sirje Pärnapuu, Kersti Virro, Laine Rehkli, Janek Joab, MTÜ Osula Külaselts, osaühing EIAM ning Janek Kallas.

Võru maakonna tegusaim kodanik 2021 on Sirje Pärnapuu. Lisaks oma põhitööle, Haanja ja Ruusmäe rahvamaja juhatamisele, jätkub Sirjel rohkesti energiat muudeks kogukondlikeks ettevõtmisteks. Ta on Luutsniku külaseltsi ja Ruusmäe noorteklubi juhatuses, toimetab Rogosi mõisas, korraldab seal heakorratalguid, muuseumi väljapanekut ja õpiringe. Valla volikogu töös on ta aktiivne inimeste arvamuste ja ettepanekute koguja ning esitaja. Sirje on tõeline kogukonna hing.

Sel aastal otsustas komisjon välja anda kolm eritunnustust. Aasta teo eest pälvis tunnustuse Kersti Virro. Kersti võttis sel suvel oma südameasjaks teha korda Pikalombi loodusrajal asuv 1,1 km pikkune laudtee. Kogu ehitus toimus talgute korras, kuhu Kersti aktiivselt kogukonnaliikmeid kaasa haaras. Septembris sai laudtee valmis, mida mööda saab nüüd kenasti rabasse jalutama minna.

Tunnustuse pikaaegse ja visa tegutsemise eest Kurenurme Külaseltsi eestvedamisel pälvis Laine Rehkli. Laine on külaseltsis tegutsenud 20 aastat. Tema eestvedamisel sai selts endale korralikud ruumid ja sisustutse, ta korraldab regulaarselt üritusi ja õppereise. Hoolitseb selle eest, et üritustel osalejatel oleks soe ja meeldiv.

Loodusega kokkuköitja tiitli sai Janek Joab. Janek on tunnustatud loodusfotograaf, kes lisaks piirkonna looduse jäädvustamisele tutvustab seda ka kohalikele noortele. Ta veab Antsla Gümnaasiumis metsa- ja fotograafiaringi, mis õpetavad lapsi ja noori loodust märkama.

Võru maakonna silmapaistvaim ühing 2021 on MTÜ Osula Külaselts. Nad on olnud väga heaks eeskujuks kõigile ja eriti noortele liites kogukonda oma eestvedamisega ja tegutsedes piirkonna huvides. Külaselts kaasab oma tegevusse nii piirkonna ettevõtteid kui ka kooli, korraldavad mitmesuguseid üritusi, koolitusi ja õppereise, toetavad tervislike eluviiside edendamist.

Kodanikuühiskonna toetaja 2021 on osaühing EIAM. Ettevõte peab Pärlijõe külapoodi ja selle omanik Maie Tiks on juba ammustest aegadest toetaud Kangsti külaseltsi tegemisi nii asjaliku nõu ja jõuga kui ka rahaliselt. Ta lööb ka ise üritustel oma perega aktiivselt kaasa. Poodki on sageli jutuajamise ja ürituste ettevalmistamise koht.

Võru maakonna aasta bussijuht on Janek Kallas. Janek on alati viisakas, kiire, rahulik ja lõbus. Tema abivalmidusest, kui peab mõnd eakamat aitama, jääb hinge see suur sõbralikkus. Ta on eeskujulik, jõuab õigel ajal peatusesse ning on ühiskaardi müümisel ja valideerimisel alati korrektne.

Seekord külastas tunnustuse üleandmiseks Võrumaa Arenduskeskuse delegatsioon igat laureaati tema tegutsemiskohas. Tunnustuste üleandmisest valmib videolugu, mida saab vaadata Võrumaa Arenduskeskuse Facebooki ja Youtube’i kanalil.

Kokku esitati tunnustamiseks 2 ettevõtet, 3 ühingut ja 21 kodanikku. Laureaadid valis välja kuueliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Võrumaa Partnerluskogu, Võru Instituudi, Setomaa Liidu, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi, kohalike omavalitsuste ja arenduskeskuse esindaja.

Laureaate pildistas Tiina Männe.

Lisainfo:
Katrin Volman
vabaühenduste konsultant
Võrumaa Arenduskeskus
mob 5251750
katrin.volman@vorumaa.ee

aktiivsed-kodanikud-mtüd

Alates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal ning Võru maakonnas on seda võimalust viimastel kuudel kasutanud tervelt 94 ühistut. Lisaks on jagatud renoveerimistoetuse infot septembris toimunud Värska kortermajade päeval Setomaa valla korteriühistutele.

“KredEx teeb alates kevadest koostööd maakondlike arenduskeskustega, et pakkuda ühistutele ja tulevikus ka eraisikutele parimat võimalikku kohapealset nõustamist ning seda kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide poolt,” lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. “Esimeste kuude statistika näitab, et tegemist oli ülimalt vajaliku ja oodatud teenusega, kuna üle Eesti on nõustamise võimalust kasutanud 430 ühistut.”

SA Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul on ühistud selle võimaluse tänuga vastu võtnud ning kokku on viimasel kuuel kuul korterelamute energiatõhusamaks muutmise võimaluste ja KredExi toetusmeetmete vastu huvi tundnud 94 ühistut.

“Huvi on tuntud kõigi korterelamutele suunatud teenuste ehk nii renoveerimislaenu, käenduste kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu. Ühistute tagasiside kohaselt on väga positiivne just võimalus infot oma kodukohast saada, kuna see annab lisamotivatsiooni ja lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumiseks,” lausus Tiit Toots.

Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, et ühistu liikmed saaksid otse eksperdilt neid huvitavaid erinevaid küsimusi küsida ning Võru maakonnas ongi konsultant käinud kohtumas juba üheksa ühistu elanikega. Oktoobrist alates pakutakse KredExi toel korteriühistutele esmast tehnilise konsultandi nõustamist ja hoone ülevaatust, mis on ühistutele tasuta. “Usume, et järgmisel aastal, kui on lähenemas uus taotlusvoor, kasvab ka ühistute huvi konsultante koosolekule kutsuda,” lisas ta.

Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui vajalike tähtaegade kohta.

Nõustamisteenust saavad ühistud kasutada 14 arenduskeskuses üle Eesti, vaid Harjumaal pakub konsultatsiooni arenduskeskuse asemel endiselt KredEx.

KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu ja käendust. Alates 2015. aastast on KredExi toel üle Eesti korda tehtud ligi 750 korterelamut.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul leida enda piirkonna arenduskeskuse kontaktid ning võtta kohtumise kokkuleppimiseks ühendust. Nimekiri arenduskeskustest on kättesaadav www.arenduskeskused.ee/kontakt/.

Täna Võru Keskväljakul andsid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Võru maakonna aasta ema 2021 Katrin Roop üle Võru maakonna aasta isa tiitli Võru vallas elavale nelja lapse isale Mihkel Matsinile.

Isa Mihkel on hooliv, rahulik, tasakaalus, sihikindel, mitmekülgne ja väga lojaalne oma perele. Isana naudib ta lastega koosveedetud aega, on väga keskendunud oma perega koos olemisele. Ta toetab ja julgustab oma lapsi kõiges, mida ette võetakse. Olles väga abivalmis ja positiivne, leiab ta igale olukorrale lahenduse – sellest saavad osa ka sugulased ja sõbrad. Nende külalislahkes kodus toimuvad sugulastega lõbusad jõuluj- ja jaanipeod, suvepäevad, kus nauditakse Mihkli grillimisoskust. Valga Puu OÜ osanikuna on talle oluline töötajate väärtustamine ja ühised ettevõtmised – kevadised metsaistutamised koos peredega, erilised jõulukingid, mis tehtud tihti oma jahisaagist (ta on ka kirglik jahimees), jõulupeod, suvepäevad, EV 100 puhul paigutati 100 pesakasti lindudele. Töökasvatus on peres tähtsal kohal, nii on kutsutud metsa istutama ka kogu tema väiksemate laste lasteaiarühm kui ka kogu lasteaed.

Läbi ettevõtluse on ta ka suur spordi ja Toidupanga toetaja.

Taotluse Võru maakonna aasta isa aunimetuse andmiseks esitas Mihkli õde Hanna. Hanna kirjeldab oma venda:  „Minu vend Mihkel on nii tagasihoidlik ja lihtne inimene, et ta isegi ei arva, et ta on eriline. Ta on kindel kalju oma perele – tema peale võib alati loota ja kindel olla. Koos abikaasa Kätliniga on nad loonud üksmeeles ja armastuses tugeva pere, kus kõik toetavad üksteist ja lastel on hea kasvada“.

Tänavu esitati Võru maakonna aasta isa aunimetusele kokku 12 kandidaati: Ahti Utsal (Rõuge vald), Meelis Liivaoja (Võru vald), Jaanus Pruuli (Antsla vald), Margus Küppas (Võru vald), Mihkel Matsin (Võru vald), Oleg Kinna (Võru vald), Tarmo Timmi (Võru vald), Vaido Ermel (Võru vald), Ülar Koemets (Rõuge vald), Ülo Tulik (Võru vald), Rein Kõiv (Rõuge vald), Tarvi Tuusis (Rõuge vald).

Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis tiitli viie lapse isa ja kaheksa lapselapse vanaisa Einar Oimet.

Tunnustamissündmusel Võru Keskväljakul laulis muusik Kirsika Kuusik, sündmust juhtisid Võru Kesklinna Kooli 5B klassi õpilased Emili Taaber ja Gert Lumi. Soolase maitseelamuse kinkis kõikidele isadele OÜ Siidrimõisa. Sündmusest valmib ka lühike video, mis on leitav Võrumaa Arenduskeskuse FB ja Youtube kanalil. Video autor Kris Kelp.

Fotol Võru maakonna aasta isa 2021 Mihkel Matsin koos perega. Pildistas Birgit Pettai.

GALERII_pildistas Birgit Pettai

Video: Kris Kelp

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200

VAKTSINEERIMISBUSS 

11.11.2021 (Viljandi haigla vaktsineerimisbuss)
Kell 10.00-11.00 Kuldre, COOP parkla juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 12.00-13 .00 Lasva Kultuurimaja parklas, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 13.30-15.30 Võru Makimarketi COOP juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 16.00-18.00 Vastseliina COOP parkla juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)

12.11.2021 (Viljandi haigla vaktsineerimisbuss)
Kell 9.30-11.00 Antsla COOP parkla juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 12.00-13.30 Mõniste teenuskeskuse juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 14.30-15.30 Rõuge Suurjärve parklas, (Janssen, Pfizer, Moderna)
Kell 16.00-18.30 Võru Makimarketi COOP juures, (Janssen, Pfizer, Moderna)

 

LÕUNA-EESTI HAIGLA VAKTSINEERIMISKABINET
8.11.2021
Kell 9.00-12.00 (Pfizer)*
Kell 13.00-14.30 (Janssen)*
Kell 13.00-15.00 (Pfizer)

10.11.2021
Kell 9.00-15.00 (Pfizer)*
Kell 13.00-15.00 (Pfizer)

11.11.2021
Kell 9.00-10.00 (Moderna)*

15.11.2021
Kell 9.00-10.00 (Pfizer)*
Kell 13.00-15.00 Pfizer

*Eelneva registreerimisega (1247 või 786 8569 või www.digilugu.ee)
 

KAGUKESKUSE SÜDAMEAPTEEK

Avatud T ja K 15.45–18.45, L 11.15-17.45

Broneeri aeg: www.sudameapteek.ee

 

PEREARSTIKESKUSED 

Üle kogu Eesti saab perearstikeskustes vaktsineerida COVID-i vastu:
*1. ja 2. doos kõikidele soovijatele alates 12. eluaastast.
*3.doos 6 kuud pärast 2.doosi kõikidele üle 65-aastastele (väga soovitame!)
*3.doos 7 kuud pärast 2.doosi kõikidele noorematele inimestele, kes seda soovivad.
Küsimuste korral või aja broneerimiseks võta ühendust oma perearstiga!

Kolmapäeval, 3. novembril korraldas Tervise Arengu Instituut (TAI) veebi teel koostöökohtumise Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste (KOVde) esindajatele, mentoritele ning maakonna rahvatervise spetsialistidele, et startida üheskoos teekonnal, mis aitab rahvatervise valdkonnas sihte seada. Kagu-Eestis alustavad rahvatervise võimekuse arendamisega kuus valda: Antsla, Rõuge, Otepää, Valga, Tõrva ja Põlva.

Uutele liitunutele anti julgustuseks ülevaade 2020.aasta pilootprojekti raportist, kus osalesid Põlva vald (tiimi juhtideks Janika Usin ja Kaire Zopp) ning Rõuge vald (tiimi juht Triinu Õispuu). Nende valdade näidetel prooviti läbi teenusedisaini põhimõtete kasutamise suurendada omavalitsuse võimekust rahvatervise probleemide ennetamisel.

Sarnaselt Lääne-Virumaal alustanud KOVidele  (https://www.tai.ee/et/uudised/kuidas-saada-tervise-tombekeskusteks) saavad ilmselt ka Kagu-Eestis fookusteemadeks olema laste- ja noorte vaimse tervise ning toitumise ja liikumise teemad, sest need on ühel või teisel kujul valukohaks kõikjal Eestis. Lastele ja noortele keskendumine on vajalik, et tulevikus saaks suureneda tervena elatud aastate hulk ja paraneda tervise enesehinnang. Just nende kahe tervisenäitaja vaates on Kagu-Eesti võrreldes teiste piirkondadega kehvemas seisus – näiteks erineb Põlvamaa tervena elatud aastate hulk sünnimomendil (46 aastat) Eesti parimast näitajast (Hiiumaa 60,8 aastat) rohkem kui kümne eluaastaga.

„Selleks et saaks tekkida muutus rahvatervise näitajates, on vaja saavutada muutus omavalitsuste lähenemises. Ressursid on alati piiratud, kuid läbi ümberkorralduste ja mõttemustrite muutuse on võimalik neid efektiivsemalt kasutada. Praegune ülemaailmne pandeemia aitab olukorda paremini mõista ja ehk ka vajalike otsuseid mõnevõrra kiirendada. Nagu ütlevad klassikud: head kriisi ei saa raisku lasta!“ sõnastas väljakutse TAI paikkonna ja töökohtade valdkonna vanemspetsialist Kaidy Aljama.

Murekohtade kaardistamisel, analüüsil ning tegevusstrateegia koostamisel on Kagu-Eesti KOVle abiks nii mentorid Krista Pegolainen-Saar, Elo Paap ja Maali Käbin, maakonna rahvatervise spetsialistid kui ka TAI enda spetsialistid. Vastavalt KOV-i vajadustele pakutakse protsessi käigus erinevaid koolitus- ja arenduspäevi.

„Tänu pilootprojektile saime väärt kogemuse, et piiratud kokkusaamise tingimustes on võimalik asjad tehtud saada ka virtuaalseid kanaleid kasutades. Kindlasti võib see protsessi seetõttu pisut pikendada ning rohkem tuleb tähelepanu pöörata meeskonna motivatsiooni hoidmisele, kuid me oleme selleks loodetavasti valmis,“ annab Aljama kindlustunde, et midagi tegemata ei jää.

Hetkel on KOV-de töö algatamise faasis, kus moodustatakse meeskondi ning hakatakse olemasolevatele teadmistele tuginedes võtma fookusesse tähelepanu vajavaid teemasid.

Pilootprojekti raportiga on võimalik üksikasjalikumalt tutvuda siin: https://www.terviseinfo.ee/images/TAI_KOV_loppraport_210514.pdf

Kõiki kõnealuseid tegevusi rahastatakse Norra toetusest 2014-2021 finantseeritud projektist „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“.

Valdo Jahilo
avalike suhete juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis

Arenduskeskuse eelarvest toetatakse organisatsioone ja tegevusi, mis tugevdavad Võru maakonna arengut ja konkurentsivõimet kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. 

Taotlejaks võivad olla:

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Projekti minimaalne toetuse suurus on 1 000 eurot.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. detsembriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaire Trumm
Programmispetsialist
5341 0766

1.–7. novvembrini peetäs Vana-Võromaal 16. kõrd võro keele nädälit, et härgütä võrokõisi uman keelen kõnõlõma ja uma keele mõistmisõn edenemä. Võro kiil om vana ja ausa keel, a timägi muutus üten aoga – õigõhe om tuu üte keele jaos ainukõnõ tii, kuis ello jäiä.

Võro keele nädali timahavvanõ üleskutsõ om „Kiildke vai är – ma iks kõnõlõ!“ (ee Keelake või ära – ma räägin ikka!). Seo aastak om kampaania reklaaminäos kuulsa muusik ja kirämiis Ilvesse Aapo, kiä om loonu pallo eesti- ja võrokiilsit laulõ. Ilves haard rõõmuga kinni vabahusõ- ja protestivaimulidsõst sõnomist ja ütles: „Ma olõ Ilvesse Aapo ja tii, mis taha. Näütüses kõnõlõ võro kiilt, ku taha, ja tii laulõ, ku taha.“ (ee Mina olen Ilvese Aapo ja teen, mis tahan. Näiteks räägin võru keelt, kui tahan, ja teen laule, kui tahan.)

Nädäli sisen kamandas mitmõl puul Võromaal ja üle Eesti pia 200 võro keele agenti, kiä pruukva võro kiilt egäpäivi ja näütäse tuuga hüvvä muudu ka tõisilõ. Tegüsämbä agendi omma teedä andnu, et püüdvä parhilladsõ aoga rehkenden kõrralda võrokiilsit sõproga kuunistmiisi kasvai läbi veebi. Niisamatõ peetäs tüü-ütisüisi kuunolõkit ja kokkosaamiisi võro keelen.

Mineväaastaga sai selges, et võrokõsõlõ miildüs mängi ja nii hinnäst ku ka tõisi proomilõ panda. Ka seo aastak saa ossa võtta mängost „Võrokõsõ välläkutsõ“. Tuu tõhutas nii alostajit ku ka edesijoudnuid võro keele kõnõlõjit egä päiv täütmä kergit ja nalaliidsi keeleülesandit.

Kõik, kiä tahtva võro kiilt kõnõlda, saava tuust teedä anda rinnamärgiga „Kõnõlõ mukka võro kiilt!“. „Märgi sõnnom passis nii võro keele egäpäävätsile tarvitajilõ ku ka noilõ, kiä taad kiilt viil mõista-i. Kullõminõ om jo keeleoppusõ osa,“ kuts projektijuht Toomõ Triin ka alostajit võro keele kõnõlõjit märki kandma.

Kõik, kedä võro kiil tõmbas, saava nädäli sisen tetä võro keele ja kultuuriga köüdetüt veebiviktoriini „Tark nii hummogu ku õdagu“, vähämbä keelesõbra saava hindä proomilõ panda veebiviktoriinin „Kas tunnõt Vanna Võromaad?“. Kae: https://wi.ee/viktoriini/. 

Hulka ettevõtmiisi om võro keele nädälil plaanin kõigin Vana-Võromaa latsiaido keelepesärühmen ja koolõn. Kullõldas juttõ Helüaidast, mängitäs vanno laulumängõ, tetäs viktoriinõ, matkatas võrokeelidse giidiga ni tetäs kogoni Vana-Võromaa süüke.

Ütenhaardvit tegemiisi om kõigin Vana-Võromaa muusõumõn. Mõnistõ muusõumin uutva latsiparkõ võrokeeline jututunn ja maamäng. Karilatsi muusõumin saava latsõ kävvü vanaaotsõn koolitunnin. Vana-Võromaa kultuurikuan saa kaia välläpanõkit võro keele aoluust. Kreutzwaldi muusõumin loetas 2. novvembril kell 15 ette võrokeelist „Kalõvipoiga“. Täpsembä teedüse saa kätte egä muusõumi kodolehe päält.

Kultuurimaja Kannel püüne pääl näge 5. novvembril kell 18 muusikali „Koolin om umbõlõ mõnna“, miä om vällä säet Võro Keskliina Kooli opjil ni oppajil. Lauluteksti om kirotanu Contra ja muusiga Piret Rips-Laul.

Põlva kultuurikeskusõn om 6. novvembril kell 17 kontsõrt „Liigu, liigu, laulukõnõ!“, kon kannõtas ette Uma Pido koorilauluvõigõlusõ parõmba laulu. Võrokiilside koorilaulõga astus üles katõsa kuuri.

Ammõtihe astus edimäne võro keele iistkõnõlõja, kink ülesandõs om umal ammõdiaol võro keele egäpäävädse pruukmisõga tõisilõ hääs näüdüsses olla. Iistkõnõlõja valitasõ võro keele kõnõlõjidõ avalikkõ inemiisi hulgast ja edimädses avvuammõdi kandjas saa kultuuriministri Oti Anneli. Iistkõnõlõja ammõdiaig om üts kuu, päält tuu andas ammõt edesi järgmädsele iistkõnõlõjalõ.

Maailma edimäne võrokiilne stand-up-komöödia „Kogõmus mass!“ sai valmis õkvalt võro keele nädälis, õnnõ koroona peräst tougatas edimäne mängmine edesi. Ostõdu ni kinnipantu piledi omma iks jovvun edesi.

Võro keele nädäli iistvõtja Võro Instituut kuts asotuisi ni ettevõttit üles võrokiilsit ettevõtmiisi mano luuma ja nädäli tervitüses ka võrokõisi lippu vällä pandma. Nädäli sisen sünnüs viil ütte ku tõist võrokiilset ja võro kiilt kuulus hariligust inämb ka üle riigi meediän. Jupiteri kanali päält näütüses saa perrä kaia mitund sorti võrokiilsit saatit.

Kiä taht, löüd kõgõ värskimbä teedüse Võro Instituudi kodolehe päält https://wi.ee/tegemise/voro-keele-natal-2021/

Teedüst saa mano:
Kuuba Rainer
Võro Instituudi direktri
tel 5645 1444, rainer.kuuba@wi.ee

Kogukondliku turvalisuse toetusvooru  eesmärk  on  aidata  kaasa  ühiskonna  kujunemisele,  kus  inimesed  tunnevad  end  vabalt  ja  turvaliselt ning  kus  igaühe  teadliku  panuse  ja  kogukondliku  koostegutsemise  kaudu  on  tagatud  laiemalt  ohtude  ennetamine,  elanikkonnakaitse  ning  nutikas  ja  tulemuslik  reageerimine  õnnetustele,  korrarikkumistele  ja  kuritegevusele.

Eesmärkide saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete turvalisuse ja ohutuse alaste teadmiste ja oskuste kasvu, vähendatakse riskikäitumist ning  arendatakse kogukonnaliikmete osalusel põhinevaid turvalisust ja ohutust tagavaid tegevusi ja teenuste pakkumist.

Toetatakse tegevusi, mille abil:

Taotlejaks võivad olla:

Toetuse piirsumma on 3 500 eurot.

Kõik vajalikud vormid ja tingimused: https://vorumaa.ee/heaolu/toetused/

Toetusvoor avatakse 25.10.2021. Taotluste esitamise tähtaeg on 25. november 2021. (hilisemad taotlused hindamisele ei kuulu). Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult arenduskeskus@vorumaa.ee.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. november 2021.

Aruanne tuleb esitada 1 kuu jooksul arvates projekti elluviimise lõppkuupäevast.

Projektitaotluse kirjutamisel saab sisulise poole pealt nõu ja abi küsida vabaühenduste konsultandilt: Katrin Volman, katrin.volman@vorumaa.ee, tel 525 1750

Lisainfo: 
Merilyn Viin
projektijuht
tel: 5309 1046
E-post: merilyn.viin@vorumaa.ee

Koolijuhid ja koolide kokad on oodatud kaasa lööma mahetoidu seminaril 25. oktoobril Rõuge ja Varstu koolis.

 Üritus algab kell 14.00 Rõuge Põhikoolis ja jätkub Varstu koolis.

Päevakava:
14:00 Mahetoorainest tervituskohv ja suupisted
14:15- 15:00 Rõuge Põhikooli kogemused

Võru maakonna 10 kooli kogemused mahetoiduga aslustamisel– Setomaa Liit MTÜ projektijuht Kaja Kesküla

Mida tähendab mahetoitlustus? Mahetoitlustuse ökomärgiga tarbija teavitamise, sh toitlustamise ökomärgi kasutamise nõuded- Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Janne Jõesaar

15:30- 15:45 Varstu koolis värskenduspaus
15:45- 16:15 Varstu kooli kogemused
16:15- 17:00 Arutelu ja kokkuvõtted teemal Miks mahe? modereerib Setomaa Liit MTÜ juhatuse liige Margus Timmo

Registreerumine kuni 22.okt lingilt
https://forms.gle/4DN9W1FMoFwvVFsQ9

Eestimaa Rahvamajade Ühing korraldab 23. oktoobril 2021 Eestimaa Rahvamaja Päeva pealkirjaga “Keel. Kultuur. Kogukond”.

Üle – Eesti toimuva ühise rahvamajade päeva eesmärgiks on rahvamajades omavahel tihedamat koostööd teha nii maakondlikul kui vabariiklikul tasandil. Oma uksed avavad sel päeval 103 rahvamaja.

Võru maakonnas võtavad Eestimaa Rahvamaja Päevast osa 8 rahvamaja: Haanja Rahvamaja, Lasva Rahvamaja, Mõniste Rahvamaja, Uue-Antsla Rahvamaja, Vastseliina Rahvamaja, Obinitsa Külakeskus, Varstu Kultuurikeskus ja Värska Kultuurimaja.

Just sel nädalavahetusel tähistab oma väärikat 60. juubelit Uue – Antsla rahvamaja ning Haanja Rahvamajas toimub rahvamuusikapäev pühendusega Ilmar Kuke 90. sünniaastapäevale. Toimuvad tantsuõhtud, erinevad kontserdid, õpitoad, filmiõhtud jne.

23. oktooberil kell 13-14 toimub Eestimaa Rahvamajade Ühingu FB-lehel veebiümarlaud, kus arutletakse teemadel: „Miks ja kellele on tarvis rahvamaja?“

Rahvamajade ajalugu Eestis ulatub aastasse 1883, mil hakati seltsimaju asutama. Tänapäeval tegutsevad rahvamajad valdavalt kohaliku omavalitsuse allasutusena, on ka sihtasutusi ja veel mõned erandid.

Selle aasta Rahvamajade päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust rahvamajade vajalikkusest ja olulisusest. Koos tegutsedes pakume elanikele kultuurist osa saamist ning kultuuriloome võimalusi kogu Eestis ning rõhutame kultuurielu järjepidevuse ja arengu olulisust.

Rahvamaja on kogukonna mõistes üks olulisemaid kohti, kus  kokku saadakse. Majades tegeletakse erinevate huvidega – seeläbi hoitakse elavana ja arendatakse edasi kohalikku kultuurielu. Läbi rahvamaja tegevuse saab kohalik omavalitsus täita ühte tähtsamat ülesannet – kasvatada kodukohatunnet, kaitsta ja arendada kohalikku identiteeti, hoida eesti keelt ja kultuuri, kasvatada eestlaste harituse taset läbi professionaalse kultuuri, mis läbi erinevate teatri –, kontsert – ja kunstiorganisatsioonide jõuab üha rohkem erinevatesse paikkondadesse Eestimaal.

Rahvamajas on kõikidel võimalus end loominguliselt väljendada, kunstiliselt teostada, oma loomingut teistega jagada. Ühised huvid ja eesmärgid seovad erinevate eluvaldkondade  inimesed ühtseks loominguliseks kollektiiviks. Vahetatakse ideid ja energiaid ning sünnivad uued paikkondlikud vaimse kultuuri väärtused.

Hoiame rahvamajade aknad tuledes!

Jälgige sündmuste infot rahvamajade FB-lehtede kaudu.

Merle Tombak
Eestimaa Rahvamajade Ühingu Võrumaa esindaja
kultuuri- ja noorsootööspetsialist
Antsla Vallavalitsus

VAKTSINEERIMISBUSS 

15.10
kell 9:00-10:30 Mõniste teenuskeskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 11:00-12:30 Varstu keskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 13:30-15:00 Lasva kultuurimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 15:30-18:00 Väimela poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)

16.10
kell 9:00-10:00 Kose poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 10:30-11:30 Puiga koolimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 12:30-14:00 Haanja teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 14:30-15:30 Ruusmäel Rogosi mõisa parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 16:00-18:00 Misso teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 19:00-21:00 Vastseliina Konsumi juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)

17.10
kell 11.00-17.00 Võrus, Jüri 32A  (Janssen, Pfizer, Moderna, Confido)
kell 11.00-17.00 Antsla Kultuuri ja Spordikeskuse ees (Janssen, Pfizer, Moderna, Confido)

 

LÕUNA-EESTI HAIGLA VAKTSINEERIMISKABINET 
18.10
kell 8-12 (Moderna)*
kell 13-15 (Moderna)
20.10
kell 8-12 (Pfizer)*
kell 13.30-14.40 (Janssen)*
21.10
kell 8-10 (Moderna)
*Eelneva registreerimisega broneeri aeg: 1247 või 786 8569 või www.digilugu.ee

 

KAGUKESKUSE SÜDAMEAPTEEK
Avatud T ja N 15.45–18.45, L 11.15-14.45
Broneeri aeg: www.sudameapteek.ee

 

PEREARSTIKESKUSED
Võta ühendust oma perearstiga!

Korterelamu renoveerimise vajalikkust toetavad mitmed argumendid. Hoone soojustamisega saavutatakse energiatõhusus ja märkimisväärne küttekulude kokkuhoid. Ventilatsioonisüsteemi korrastamine aitab parandada sisekliimat, mis mõjutab otseselt meie tervist. Vähem tähtis pole korterelamu säilitamine ning välisilme muutus. On ju meeldivam tulla koju korrastatud hoonesse. Korterelamute renoveerimisel ulatab abikäe SA KredEx, kelle põhiliseks eesmärgiks on toetuste andmisel elamu energiatõhususe suurendamine.

Võrumaa Arenduskeskus pakub tasuta konsultatsioone korteriühistutele suunatud KredExi teenuste osas, milleks on renoveerimislaen, käendus ja rekonstrueerimistoetus. Kuigi rekonstrueerimistoetuse meede pole praegu veel avatud, on KredExi esindajate sõnul suur tõenäosus, et korteriühistud saavad taotlusi esitama hakata 2022 aasta kevadel. Selleks, et toetust taotleda on KÜ-l vaja teha mitmeid ettevalmistustöid. Olenevalt tööde mahust, võib olla kohustuslik tehnilise konsultandi kaasamine, (tehniliste konsultantide nimekirja leiab KredExi veebilehelt: https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja-kov/rekonstrueerimistoetus-2020) kes aitab nii dokumentatsiooni koostamisel, hangete läbi viimisel kui taotluse esitamisel. Esmaste tegevustena korraldatakse projekteerimishange ning seejärel toimub projekteerimine. Projekti valmides selgub läbi hanke renoveerimistööde maksumus. Hoonel peab olema energiamärgis, selle puudumisel tuleb see taotleda. Vajalik on omanikujärelvalve. Kuigi erinevaid tingimusi ja ettevalmistustöid jagub, aitab nende seas orienteeruda Võrumaa Arenduskeskuse korterelamu toetusmeetmete konsultant. Konsultanti on võimalik tasuta kutsuda osalema korteriühistu üldkoosolekule, aitamaks selgitada korteriühistule suunatud teenuste tingimusi.

Olulisemad seni kehtinud tingimused taotlemisel:

Sirvida tasub kredex.ee veebilehte (teenused – korteriühistu ja kohalik omavalitsus), kus on üleval nõuded taotlemiseks ja muud lisainfot (rekonstrueerimistoetus 2020), mis tõenäoliselt jääb korteriühistutele ja omavalitsustele suures osas samaks uuel taotlusperioodil.

Korteriühistud, kes soovivad antud teemadel konsultatsiooni, neil palume nõustamise eelnevalt kokku leppida allpool toodud kontaktidel.

Foto: F. Muhammad, Pixabay

Jaanus Mark
korterelamu toetusmeetmete konsultant

SA Võrumaa Arenduskeskus
tel +372 521 7587
jaanus.mark@vorumaa.ee

Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja SA Võrumaa Arenduskeskus annavad teada, et Setomaa programmi 2022. a eeltaotlusvoor on avatud 13.10-22.11.2021.

Programmi eesmärk on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtluskeskkonda ja inimkapitali ning piirkonna turundust ja rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.

Programmi raames saavad toetust taotleda Setomaa vald ning programmi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused. 

Toetuse minimaalne suurus on 3200 eurot ja maksimaalne suurus 32 000 eurot. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest.

Programmdokument on kinnitatud riigihalduse ministri 27.02.2020 määrusega nr 8 “Setomaa programm”. 

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt aadressil kaire.trumm@vorumaa.ee perioodil 13.10-22.11.2021. 

Programmdokument, eeltaotluse vorm ja muu info on leitav

Täpsemat informatsiooni eeltaotluse esitamise kohta saab Kaire Trummilt, tel 5341 0766, e-post kaire.trumm@vorumaa.ee.

VAKTSINEERIMISBUSS

14.10.21

kell 9.30-10.00 Mikitamäe teeninduspunkti saalis (Janssen, Räpina Haigla)
kell 10.30-12.00 Värskas, Setomaa vallavalitsuse majas (Janssen, Räpina Haigla)
kell 10:30-12:00 Antsla COOP parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 12:30-13:30 Tsooru kaupluse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 14:00-15:00 Nursi endise poe parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 16:00-17:00 Osula bussijaamas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)

15.10

kell 9:00-10:30 Mõniste teenuskeskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 11:00-12:30 Varstu keskuse juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 13:30-15:00 Lasva kultuurimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 15:30-18:00 Väimela poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)

16.10

kell 9:00-10:00 Kose poe juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 10:30-11:30 Puiga koolimaja juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 12:30-14:00 Haanja teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 14:30-15:30 Ruusmäel Rogosi mõisa parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 16:00-18:00 Misso teenuskeskuse parklas (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)
kell 19:00-21:00 Vastseliina Konsumi juures (Janssen, Pfizer, Moderna, Viljandi Haigla)

17.10

kell 11.00-17.00 Võrus Kultuurimaja Kannel parklas (Janssen, Pfizer, Moderna)
kell 11.00-17.00 Antsla Kultuuri ja Spordikeskuse ees (Janssen, Pfizer, Moderna)

 

LÕUNA-EESTI HAIGLA VAKTSINEERIMISKABINET

11.10

kell 9-12 (Moderna)
kell 13-14.40 (Janssen)
13.10

kell 9-12 (Pfizer*)

14.10
kell 13-14 (Pfizer)
kell 14-15 (Janssen)

*Eelneva registreerimisega broneeri aeg: 1247 või 786 8569 või www.digilugu.ee

 

KAGUKESKUSE SÜDAMEAPTEEK

Avatud T ja N 15.45–18.45, L 11.15-14.45
Broneeri aeg: www.sudameapteek.ee

 

PEREARSTIKESKUSED
Võta ühendust oma perearstiga!

Läheneva isadepäeva eel kutsub Võrumaa Arenduskeskus esitama kandidaate Võru maakonna aasta isa aunimetusele.

Aasta isa kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta isa kandidaadiks võib üles seada Võru maakonnas elava isa, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.

Võru maakonna aasta isa aunimetuse andmise statuut ja taotluse vorm on leitav Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta isa“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. oktoober 2021.

Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse viie lapse isa Einar Oimet.

Tänavuse aasta isa kuulutab Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots välja isadepäeval.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

8. oktoobril 2021 toimub Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuses TSENTER seminar „Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele“. Seminaril saavad sõna ja paneelis arutlevad Keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Looduse Fondi ja ettevõtjate esindajad.

Euroopa on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on saavutada 1990. aastaga võrreldes 55%-line kasvuhoonegaaside vähenemine 2030. aastaks.

Kliimapaketi ettepanekud mõjutavad oluliselt ka puidu- ja metsandussektorit. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks Euroopa Liit seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ning säilitatakse elurikkust. Samuti esitatakse selles kavas kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Euroopa Komisjoni ettepanekute arutelus on oluline kõikide osapoolte kaasamine – kohalikust omavalitsusest mittetulundusühingute, metsaomanike ning ettevõtjateni. Metsandussektoriga tihedalt seotud puidu- ja mööblivaldkonna ettevõtted annavad Võrumaal tööd 22%-le kogu töötajate arvust maakonnas, Valgamaal 18%-le, Põlvamaal 12%-le, mistõttu on toimuv arutelu Kagu-Eestis eriti oluline.

Seminaril esinevad Marku Lamp Keskkonnaministeeriumist, Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust, Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist, Kaspar Põder Single Earth’ist ja Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti esindusest. Soomepoolset ettevõtja kogemust jagab Sanna Kontinen UPM Plywoodist.

Seminari modereerib Mirjam Mõttus.

Ettevõtlusnädalal toimuva seminari korraldavad SA Võrumaa Arenduskeskus, Europe Direct Lõuna-Eesti Võru, Võrumaa KHK kompetentsikeskus TSENTER, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Soome Suursaatkond Eestis.

8. oktoobril kl 14 – 17 toimuvat seminari saab jälgida ka veebis. Osalemislink saadetakse kõigile registreerunutele. Täpsem info ja registreerimine: Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele – TSENTER

Lisainfo:
Aigi Young
SA Võrumaa Arenduskeskus
Europe Direct Lõuna-Eesti Võru
tel 5309 0923

Hille Lillemägi
VKHK kompetentsikeskus TSENTER
hille@tsenter.ee
tel 5302 5373

Neljapäeva õhtul, 30. septembril tunnustas SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots „Eestimaa õpib ja tänab“ 2021 Võru maakonna silmapaistvamaid haridustöötajaid. Tänuüritus toimus Vastseliina rahvamajas.

Võru maakonna 2021 aasta haridusvaldkonna parimad on:
Aasta lasteaiaõpetaja 2021 laureaat – Kersti Kala (Lusti Lasteaed)
Aasta klassiõpetaja 2021 laureaat – Kertu Torn (Vastseliina Gümnaasium)
Aasta klassijuhataja 2021 laureaat – Kadri Paulus (Võru Kreutzwaldi Kool)
Aasta põhikooli aineõpetaja 2021 laureaat – Rainer Kaseväli (Urvaste Kool)
Aasta gümnaasiumiõpetaja 2021 laureaat – Kaili Leino (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
Aasta huvihariduseõpetaja 2021 laureaat – Triinu Grossmann (MTÜ Nuti-Võlur)
Aasta tugispetsialist 2021 laureaat – Minni Aia-Utsal (Võru Kesklinna Kool)
Aasta õppeasutuse juht 2021 laureaat – Tiia Must (Võru Lasteaed Okasroosike)

Tänukirjaga peeti meeles ka kõiki teisi tunnustamiseks esitatud kandidaate:
Võru maakonna aasta lasteaiaõpetaja 2021 nominendid:
Geete-Fanni Kuus (Parksepa Lasteaed)
Kaire Marjapuu (Võru Lasteaed Sõleke)’
Kairi Smit (Puiga Lasteaed Siilike)
Kristiina Kõrs (Parksepa Lasteaed)
Maire Eiche (Võru Lasteaed Sõleke)
Mari-Mann Adamson (Võru Lasteaed Okasroosike)

Võru maakonna aasta klassiõpetaja 2021 nominendid:
Janeli Asi (Võru Kesklinna Kool)
Liia Toomas (Võru Kreutzwaldi Kool)
Merike Lipp (Puiga Põhikool)
Ülli Kelner (Kääpa Põhikool)

Võru maakonna aasta klassijuhataja 2021 nominent:
Külli Tuisk (Rõuge Põhikool)

Võru maakonna aasta põhikooli aineõpetaja 2021 nominendid:
Ando Tuul (Rõuge Põhikool, Parksepa Keskkool)
Ave Arop (Võru Kesklinna Kool)
Kersti Leit (Haanja Kool)
Tiia Raag (Võru Kreutzwaldi Kool)

Võru maakonna aasta gümnaasiumiõpetaja 2021 nominent:
Ede Pähn (Võru Gümnaasium)

Võru maakonna aasta huvihariduse õpetaja 2021 nominendid:
Jane Reiljan (Võru Kreutzwaldi Kool)
José Antonio Page Ramirez (Võru Muusikakool)

Võru maakonna aasta tugispetsialist 2021 nominendid:
Elina Bogomolova (Parksepa Keskkool)
Janyka Vellak (Võru Kreutzwaldi Kool)
Kadri Treial (Võru Gümnaasium)

Võru maakonna aasta õppeastustuse juht 2021 nominent:
Katrin Martinfeld (Antsla Gümnaasium)

Igal aastal kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi haridustöötajate tunnustamiseks. Kandidaate sai esitada 8. märtsist kuni 18. aprillini 12 erinevas kategoorias. Võru maakonna aasta õpetajad valis „Eestimaa õpib ja tänab“ maakondlik konkursikomisjon 30 kandidaadi hulgast 8 kategoorias.

Võru maakonnast jõudsid sel aastal vabariiklikule haridustöötajate konkursile Kertu Torn (Vastseliina Gümnaasium), Minni Aia-Utsal (Võru Kesklinna Kool) ja Triinu Grossmann (MTÜ Nuti-Võlur). „Eestimaa õpib ja tänab“ üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 2. oktoobril Ugala teatris. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit. Sündmusest teeb otseülekande Eesti Televisioon.

Lisaks tunnustati üritusel ka haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ edulugude konkursile „Õppimine on põnev“ 2021 esitatud kandidaate:
Antsla Gümnaasium „Distantsilt distantsil“;
Osula Põhikool „Koerad kooli“
Osula Põhikool „2. klass teeb koostööd“ ja „2. klassi laager KÕIK KARTULIST“
Urvaste Kool „Esmakordselt piirkonnas ja Eestis“
Võru Kesklinna Kool „Osaluskohvik 6.-9. klasside õpilastele“.

Samuti anti üle tänukirjad Tervist edendavate koolide ja lasteaedade Võru maakonna võrgustiku liikmetele.

Foto_Eestimaa õpib ja tänab Võru maakonna laureaadid ja Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots_autor Birgit Pettai

Lisainfo:
Karin Plakk
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5381 1809

Neljapäeval, 23. septembril kogunes veebikeskkonda Teams pea 250 inimest, kellele läheb korda laste tervislik koolitoit. Osales nii õpetajaid, koolijuhte, lapsevanemaid kui ka õpilasi. Huvi oli suur üle Eesti.

Konverentsil selgitas toitumisnõustaja Reelika Õigemeel lahti kümme olulisemat põhimõtet, millest tuleks oma igapäeva toidulaua planeerimisel lähtuda, et püsida tervena, optimeerida kehakaalu ja toetada oma vaimset tervist. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann rääkis mahetoidust, selle kasulikkusest meie tervisele ja eelkõige, miks on see oluline kasvavale organismile ehk meie lastele. Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik tõi oma ettekandes välja intensiivpõllumajanduse mõju meie tervisele, toidule ja kestlikule toidutootmisele. TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav andis ülevaate laste kehakaalust, kui palju süüakse puu- ja köögivilja, palju maiustusi ja palju liigutakse.

Lisaks said osalejad valida kaks meelepärast teematuba. Esimest teematuba viis läbi Võru linna haridusnõunik Anita Kikas, kus tutvustas hangete koostamist Võru linna näitel. Teist teematuba vedas eest Meremäe kooli õpetaja Sigre Anderson, kes jagas oma kogemusi kooli kasvuhoone ja peenrakastide tegemisest ning sellest, kuidas lõimida aine- ja ringitunnid kooliaia ning unistusega mahedast koolitoidust. Kolmandas teematoas näitas tippkokk Angelica Udeküll nippe kuidas muuta vanu klassikalisi retsepte tervislikumaks ja huvitavamaks. Toitumisnõustaja Reelika õigemeel kirjeldas neljandas teematoas erinevaid võtteid ja võimalusi laste toitumisharjumuste kujundamiseks. Samuti tõi näiteid tegevustest ja käitumismustritest, mida sageli kahjuks kasutatakse ning mis hoopis pärsivad õigete söömisharjumuste kujunemist lapse- ja noorukieas.

Tervisliku toidu konverents toetab Võru maakonna kokkulepet kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses. Samuti tegeleb see Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu ülevaatest 2018 välja tulnud murekohaga, et Võru maakonnas on 16-74-aastaste inimeste hulgas ülekaalulisi või rasvunuid kokku 61,5% (Eesti üks halvim näitaja) ning uuest 2019. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringust, mille kohaselt oli 30% lastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud poiste seas, väiksemates asulates ning suurenes koos vanusega. Seetõttu on meie maakonnas mahetoidule ja tervislikule toidule tähelepanu pööramini eriti tähtis.

Tervema Võru maakonna nimel!

Võrumaa Arenduskeskus nõukogu muutis Arenduskeskuse eelarvest toetuse eraldamise korda. Taotlejate jaoks on olulisemateks muudatusteks minimaalne taotletava toetuse summa 1000 eurot ja toetuse taotlemise tähtaeg 1. detsember senise 1. oktoobri asemel. Lisaks on korda täiendatud tegevustoetuse tingimustega. Täpsustatud on aruande esitamise ja menetlemise punkte. Tegevustoetuse saajal tuleb kord aastas anda nõukogule ülevaade  oma tegevusest ja toetuse kasutamisest.

Loe lähemalt: https://vorumaa.ee/arendus/toetamine-eelarvest/

Neljapäeva, 23. septembri õhtul tänas ja tunnustas ETKA Andras Võru maakonna koordinaator maakonna parimaid täiskasvanud õppijad, õppima ergutavaid õpitegusid, innustavaid koolitajaid ja õppimist toetavaid organisatsioone.

Võru maakonna 2021. aasta laureaadid on:
Aasta õppija- Olga Aništšenko
Aasta koolitaja- Riina Kütt
Aasta õpitegu- MTÜ Võluvõru projekt „Vanemaealiste tööhõivevõime suurendamine Võru- ja Põlva maakonnas“- Helle Kivi
Aasta õppijasõbralik tööandja- AS Rauameister

„Tänavapäeva kiiresti muutuvas maailmas peame me kõik uusi teadmisi omandama ning seejuures on oluline kolme osapoole tugi: õppija enda motivatsioon, pere toetus ja loomulikult tööandja soosiv suhtumine õppimisse. Hea meel on tõdeda, et meil on palju tublisid tegijaid ja tegusid ka täiskasvanuhariduses ning et jagub nende märkajaid. Ja nagu uuringudki näitavad, õnnelikud on need inimesed, kes elukestvalt õpivad!“ rõõmustab Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator Kertu Pehlak.

Maakonnas esitati kokku 19 kandidaati neljas kategoorias. Kandidaate tunnustamiseks said esitada kõik soovijad alates 26. aprillist kuni 30. maini 2021 Andrase kodulehel. Kokku sai kandidaate esitada 4 erinevas kategoorias. Pärast kandidaatide esitamist alustasid parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid, mille moodustas maakondliku täiskasvanuhariduse koordinaator kaasates oma maakonna täiskasvanuhariduse tugivõrgustiku liikmeid. Seejärel asus tööle üleriigiline komisjon, mille moodustab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (Andras) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja  kuhu kuuluvad täiskasvanuharidusega seotud organisatsioonide esindajad ning teised osapooled (Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, EPALE jt).

Tunnustusüritus toimus Navi Seltsimajas. Meeleoluka muusikalise etteaste tegi Kirsika Kuusik kitarril ning Võru Tantsukeskuse Igavesti Noored tantsugrupp rütmilise tantsukavaga „Vaba õhtu“. Elukestvasse õppesse panustajaid tervitasid Võru maakonna omavalitsuste nimel Tiit Toots ning Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane. Tiit Toots arutles oma tervituses- inimene õpib kogu elu, et elukestev õppimine on tänapäeva inimese elus õnnestumiste ning eduelamuste võti. Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane, aga üteluse üle- mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.

Aasta õppijat, koolitajat ja õpitegu tunnustatakse 8. oktoobril Kultuurikatlas Tallinnas. Aasta õppijasõbraliku tööandja tunnustamine toimub 14. oktoobril koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga.

Täiskasvanuhariduse tunnustussündmus toimus tänu ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Võrumaa Arenduskeskuse, Täiskasvanuhariduse maakondliku võrgustiku ning Navi Seltsimajaga.

Foto: Aasta õppija Olga Aništšenko, autor Merily Jakovets.

Lisainfo:
Kertu Pehlak
Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator
Telefon: +372 53 430 735
E- post: kertu.pehlak@gmail.com

Arvult 32. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia pälvis tänavu Võru linnast pärit ja mullu tagasi Võrumaale Kündja külla kolinud Erkki Koort (46) keskaega käsitleva raamatutrioloogia eest, kuhu kuuluvad seikluslood “Kättemaks Kirumpääl” (2018), “Veritasu Tartus” (2019) ja “Salakuulaja Vastseliinas” (2020).

Et tänavuse Kangro preemia võiks saada just Erkki Koort, oli žürii koosseisus Janika Kronberg, Inga Kuljus, Liina Valper, Tiia Allas, Raili Leesalu, Elina Allas ja Ahto Raudoja vaieldamatult ühel nõul. Erinevalt paljudest varasematet aastatest oli kerge valikut teha.  Erkki Koorti raamatud pakuvad lugejale nii põnevust kui ka huumorit, ent ühtlasi annavad palju teadmisi keskajast, täpsemalt 14. sajandi lõpust, kui raamatute tegevuspaigad kuulusid Tartu piiskopkonna alla,  mille peamiseks vaenlaseks olid pihkvalased. Erkki Koort on oma kolme raamatuga toonud esimesena Eesti kirjanduses pildile Kirumpää linnuse ja küla, kus keskajal elas ligi 600 inimest.  Samuti varustab ta oma silmaringi laiendamisest huvitatuid keskaegse Tartu, Kärkna kloostri ja Pihkva kirjeldustega. Oma viimases raamatus “Salakuulaja Vastseliinas”, millega tegelikult peaks triloogia lugemist alustama,  loob ta värvika ajastutruu pildi Vastseliina linnuse ja küla ning Misso kandis asunud Pugola, kust peategelane Markus pärit oli, keskaegsest argipäevast.

“Tõeline maiuspala kodu-uurijatele ja ajaloohuvilistele, hea lugemisvara austajatele mõistagi,” kommenteeris Liina Valper. “Kas piir peab, oli oluline nii 700 aastat tagasi ja on seda ka praegu.”

“Tänapäevases raamatukülluses võivad Koorti raamatud jätta esmapilgul külmaks,” sõnas Elina Allas. “Ent kui neisse süüvida ja kui õnnestub raamatute autori endaga nende ajaloolisest taustast rääkida, siis huvi üha kasvab. Kui tänavu suvel korraldas Koort Kaika suveülikooli raames matka Kirumpää linnuse viimaste alles jäänud varemete juurde ja näitas maastikul ära, kus asus küla, kus kõrtsid ja kirikud, siis sai selgeks, et Koort on eesti ajalooteemalisse ilukirjandusse andnud hindmatu panuse.”

Erkki Koort on varem ajakirjanduses öelnud, et kuigi ta pole kunagi kirjanikuks ihalenud, hakkas esimese raamatu idee tema peas kerima siis, kui ta pidi öösiti oma esiklast kussutama. Hiljuti teatas ta sotsiaalmeedias, et on ta pannud punkti juba ka oma neljandale raamatule, mille tormiline tegevus on sedakorda toodud tänapäeva. Varem on Koort olnud pigem tuntud isejulgeolekuekspert. Praegu juhib ta otse Kündja külast nii Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituuti kui ka ajalehe Postimees uuriva toimetuse taasloomist.

Märkimist väärivaid teoseid leidus rohkemgi. Tänavu jäid Kangro preemia žürii sõelale peale Koorti raamatute ka Lauri Sommeri “Lõputu soovid”, Triinu Laane lasteraamat “Luukere Juhani juhtumised” ning Ago Ruusi koostatud ja rohke ajaloolise fotomaterjaliga varustatud “Vana-Võromaa päevapiltnikud”.

“Väga suure austusega hoian käes – õigem oleks öelda laual – Ago Ruusi aastatepikkuse uurimistöö vilja,” ütles Inga Kuljus. “Loomulikult võtab ligi 400leheküljelises raamatus tekstide lugemine ja fotode vaatamine tunde.”

Kuna Ruusi koostatud kogumik puhul pole tegu ilukirjandusega, otsustas žürii esitada raamatu kohaliku kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks.

Peamiselt Sännas elava Lauri Sommeri raamatu “Lõputu soovid” võttis Janika Kronberg kokku nii: “Üdini lõunaeestilik ja osalt ka võrukeelne. Sommer viljeleb stiilselt segažanri, milles põimuvad memuaarne ja kirjanduslik aines, tema loomingus elustuvad nii isiklikult kohatud kaasaegsed kui ka Andrei Tarkovski ja kunagised pärlipüüdjad.”

Triinu Laane raamatu kohta “Luukere Juhani juhtumised” ütles Raili Leesalu kokkuvõtlikult: “Humoorikas ja südamlik lasteraamat, kuid sugugi mitte lapsik. Murdelised repliigid on mõistetavad ka täiesti kirjakeelsetele lugejatele.”

Kangro preemia antakse igal aastal kätte Bernard Kangro sünniaastapäeval. Tänavu toimus see laupäeval, 18. septembril Vastseliina piiskopilinnuse õuealal kirdetornis. Vastne laureaat rääkis lähemalt teemal “Kuidas kirjanik lõi keskaegset Võrumaad”. Muusikalisi vahepalasid täitis Vastelinna Muusikakooli vaskpilliõpetaja Urmas Himma juhitud puhkpilliansambel.

Antsla lähedalt Oe külast pärit Bernard Kangro (18.09.1910-25.03.1994) nimelist kirjanduspreemiat antakse Võrumaal välja aastast 1990, kui selle esimeseks saajaks oli Kangro ise.

Preemia rahaline väärtus on tänavu 500 eurot ning pärast maavalitsuste kaotamist kureerib preemia andmist Võrumaa Arenduskeskus.

Pildistas Anneli Lõhmus

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel: 5912 9200
e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

Oled oodatud kandideerima, kui sinu suur soov on aidata kaasa tervist ja heaolu toetava mõtte- ja eluviisi arendamisele Võru maakonnas ning heaolu toetava keskkonna kujundamisele.

Sul on teadmised, kuidas juhtida valdkondlikku koostööd omavalitsustega, omad teadmisi rahvatervise näitajate analüüsimiseks. Oled valmis korraldama ja eest vedama koostööd erinevate partneritega. Sul on kõrgharidus.

Pakume sulle võimalust aidata kaasa tervist ja heaolu toetava elukeskkonna kujundamise ja koordineerimisel Võru maakonnas. Omalt poolt pakume paindlikku töökorraldust, arengut ja koostööd väärustavat organisatsioonikultuuri. Töö asukoht on Võru maakond, töö on osalise koormusega (0,5).

Küsimustele vastab heaolu suunajuht Ülle Tillmann: ulle.tillmann@vorumaa.ee, tel 5196 7531

Kandideeri kuni 28. septembrini. Saada oma CV koos sooviavaldusega, mis kirjeldab sinu sobivust töökohale ja motivatsiooni ning annab lühiülevaate sinu nägemusest heaolust Võru maakonnas aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Esmaspäeval, 13. septembril avalikustatakse tänavuse Ettevõtlusnädala programm ja algab registreerumine nädala raames pakutavatele koolitustele. Traditsiooniline üle-eestiline Ettevõtlusnädal toimub sel aastal 4.-10. oktoobrini. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel aastal „Kohane ja võida!“

„Tänavusel Ettevõtlusnädalal on fookuses kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,“ sõnas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Nädala jooksul tutvustame erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,“ lisas Huul.

Nädal toob kokku nii ettevõtlusega alustajad kui tegutsevad ettevõtted, sündmusi jagub ka koolinoortele. Sel aastal on varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimub Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi. Esmakordselt korraldab maakondlike arenduskeskuste võrgustik 6. oktoobril Konsultatsiooni kolmapäeva, mil saavad kõik huvilised osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida ettevõtluskonsultantidelt nõu.

Ettevõtlusnädala raames toimub tänavu paarsada temaatilist üritust nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides Eesti maakondades korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Ettevõtlusnädala üritusi viiakse läbi nii nõuetekohastes seminariruumides, hübriid- kui ka veebisündmustena. Suurem osa neist on osalejatele tasuta, ent osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Ettevõtlusnädalal saavad kokku sarnaste huvidega inimesed – lisaks uutele teadmistele pakuvad Ettevõtlusnädala üritused võimalust kontaktivõrgustiku laiendamiseks ja potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Üritused annavad osalejatele vajaliku tõuke järgmiste sammude tegemiseks ettevõtluses.

Ettevõtlusnädalal pakutavaga programmiga saab tutvuda ja üritustele registreeruda veebilehel https://ettevotlusnadal.ee/

Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab.

_______________

Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/

Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

8. septembri õhtupoolikul tunnustati Eesti kaunis kodu 2021 Võru maakonna nominente ja laureaate. Tunnustamissündmus toimus aastal 2021 Eesti kaunis kodu maakondliku konkursi ühe laureaadi Liivia ja Aare Juhkami koduõues, Vastseliina alevikus, Võru vallas.

Võru maakonna „Eesti kaunis kodu 2021“ konkursi võitjad:
Sirje ja Üllar Irbo kodu Toomasmäe küla, Setomaa vald
Aare ja Liivia Juhkami kodu Vastseliina alevik, Võru vald
Pütsepa talu, Tiina ja Andrus Tiiriku suvekodu Käänu küla, Rõuge vald

Konkurssi “Eesti kaunis kodu 2021” nominendid:
Reliia Veske, Kevin Veske kodu – Teedla küla, Antsla vald
Ala-Andsumäe talu, Andres Lattik ja Rita lind – Andsumäe küla, Rõuge vald
Kogretare talu, Tiit Allas – Kogrõ küla, Rõuge vald
Zoja Jereśina kodu – Lüübnitsa küla, Setomaa vald
Kohvi talu, Egne ja Marko Krillo – Lasva, Võru vald

Kategoorias „Parim tööstusmaastik 2021“ nominendid:
Andri – Peedo talu –  Kimalasõ küla, Rõuge vald
Osaühing Osula Graanul – Varese, Võru vald
Värska sadam koos promenaadiga – Värska, Setomaa vald

Tunnustamissündmusel andis SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots üle Riigihalduse ministri tänukirjad, rahvusvärvides mastivimplid ja meened tänavustele nominentidele. Lisaks omavalitsuste poolt maakondlikule konkursile esitatud kaunitele kodudele tunnustas ka Rõuge vald oma piirkonna võitjaid.

Võru maakonnas korraldab “Eesti Kaunis Kodu” konkurssi SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega. Tänavu toimus konkurss juba 23 korda. Sellel aastal esitasid omavalitsused maakondlikule komisjonile hindamiseks 11 objekti. Nende seas sellel aastal ka kolm kaunist tööstusmaastikku. Nominentide seast valiti välja kolm kodu ja üks tööstusmaastik, mis esitati Eesti Kodukaunistamise Ühendusele, kes koordineerib rahvuslikku programmi „Eesti kaunis kodu“.

Kaunis koduaias toimunud sündmusel pakkus muusikalise elamuse Põlva Muusikakooli neidude ansambel DeViis, Riivo Jõgi juhendamisel ning kõik kohalolijaid said osa põnevast koolitusest „Kuidas kahjuritega koduaias toime tulla“, koolitaja Põllumeeste Ühistu KEVILI agronoom Tiiu Annuk.

Palju palju õnne kõikidele ilu loojatele!

Fotol: tunnustamissündmusel osalenud
Pildistas: Birgit Pettai

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Andmete visualiseerimine MS PowerBi-ga, koolitaja Kadi Tamm, kell 14.00-19.00
September: 8., 9., 10., 13., 17.

Sündmus- ja ürituskorraldus, koolitaja Viibeke Turba, kell 16.00-20.00
September: 27., 29.
Oktoober: 4., 6., 11., 13.

Erialane inglise keel teenindustöötajatele, koolitaja Kaili Leino, kell 16.00- 19.10
September: 20., 22., 27., 29.
Oktoober: 4., 6., 11., 13., 18., 20., 25., 27.
November: 1., 3., 8., 10., 15., 17., 22., 24.

3D modelleerimine (Sketch Up programm), koolitaja Kadri Maikov, kell 8.30- 20.00
September: 22., 29.
Oktoober: 6

Andmeanalüüs MS Excelis raamatupidajatele, koolitaja Kadi Tamm, kell 14.00 – 19.00
September: 23., 24., 30.
November: 1., 8.

Tööstuskontrollerite programmeerimine ja andmevahetus (GD; PROFIBUS, PROFINET) koolitaja Viktor Dremljuga, kell 14.15- 18.45
September: 14., 16., 21., 23., 28., 30.
Oktoober: 5., 7., 12., 14., 10., 21., 26., 28.

Erialane soome keel teenindustöötajatele, koolitaja Siiri Toomik, kell 16.45- 19.45
September: 28., 30.
Oktoober: 5., 7., 12., 14., 19., 21., 26., 28.,
November: 2., 4., 9., 11., 16., 18.,, 23., 25., 30.
Detsember: 2., 7., 9.

Toetusprojektide koostamine ja projektitöö, koolitaja Haimar Sokk, kell 10.00-17.00
September: 29.
Oktoober: 6., 13., 20., 27.

Täpsem info ja koolitustele registreerumine:
Tel: 785 0818, 5667 0850; e- post: merle.vilson@vkhk.ee
Tel: 785 0817, 5690 5389; e- post: terje.kruusalu@vkhk.ee

EL Sotsiaalfondi logo

Konkurssi eesmärgiks on tunnustada bussijuhti tema töökohustuste eeskujuliku täitmise eest. Ootame kiitusi bussijuhtide kohta kes teenindavad Kagu Ühistranspordikeskuse halduspiirkonnas Põlvamaal ja Võrumaal.

Oma töökohustusi hästi täitev bussijuht on sõbralik ja abivalmis. Tagab sõitjatele korrektse ühiskaardi müümise või valideerimise, vajadusel juhendamise. Liikluses on ta tähelepanelik ja sõit kulgeb sujuvalt ja ohutult.

Oma igapäevaelus näeme tihti probleemkohti ja mattume negatiivsuse alla, unustades väikesed asjad, mis omavad kandvat rolli igapäevaelu meelsuse kujundamisel. Bussijuhid on inimesed, kellega puutume kokku hommikuti, tööle ja kooli minnes, olles veel unised ning sealt tagasi tulles, olles väsinud päevatoimetustest. Tervitused ja suhtlus bussijuhiga võib määrata meie päeva meeleolu. Istudes bussi usaldame oma elu ja tervise inimese kätte, keda me ei tunnegi. Vahel tunneme end seal nii turvaliselt, et pikendame oma ööund veel mõne minuti võrra, ometi ei lähe me bussijuhti selle eest tänama. Kuid miks mitte? Kui Sul on olnud meeldiv kogemus bussijuhiga ja sa sooviksid teda tema professionaalsuse või heatahtlikuse eest esile tõsta, siis anna meile teada!

Kui soovid esile tõsta mõnda bussijuhti, siis

Vaatame kõik meile laekunud kiitused läbi ning tunnustame parimaks tunnistatud bussijuhte.

Andrase 30. sünnipäeva tähistamiseks istutati reedel, 3. septembril maakonna keskusesse Võru linna Koreli oja kaldale kolm kaske. Puude istutamise eestvedajad Võru maakonnas on ETKA Andrase projektijuhid, Võrumaa täiskasvanuhariduse koordinaator ja Võru Linnavalitsus. Võrumaa täiskasvanuhariduse koordinaatori ning Võru Linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialisti koostöös otsiti sobivaimat kohta Võru linnas kui maakonna tõmbekeskuses ja Koreli oja äärsne oma väliõppeklassidega on esimeseks elukestva õppe puude istutamiseks parim paik. Koreli oja on üks atraktiivsemaid jalutus- ja ajaveetmispiirkondi Võru linnas. Koreli oja kallas on oma uuenduste ning planeeringuga muutnud linna tõmbekohaks ja kõik saavad lisaks Koreli oja dendropargile jälgida ka elukestva õppe puude kasvamist.

Peale kolme kase istutamist suunduti Võrumaa Muuseumisse, kus muuseumirahvas tutvustas näitust „Võru Õpetajate Seminar 100“. Sündmusega tähistatakse ühtlasi teadmistepäeva ning uue õppeaasta algust.

Puu istutamine on Andrase jätkusuutlikkuse ja kestmise jaoks kena traditsioon. 30. sünnipäeval istutavad Andrase liikmed, võrgustikud ja koostööpartnerid üle Eesti kõigis maakondades oma elukestva õppe puu, tähistamaks õppimist kogu elukaare vältel kui meie kestvuse hoidjat.

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonil Andras täitub tänavu kolmekümnes tegutsemisaasta. Aastate jooksul on Andras ühendanud täiskasvanute koolitajaid ning tegelenud elukestva õppe väärtustamise ja edendamisega. Elukestva õppe ja täiskasvanuhariduse populariseerimine on nende aastate jooksul teoks saanud tänu vabatahtlikkuse alusel tegutsevatele võrgustikele, Andrase liikmetele ja koostööpartneritele.

Foto autor: Kaisa Äärmaa

Lisainfo:
Kertu Pehlak
Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator
tel 5343 0735

Varstu Kultuurikeskus täitub 3.-4. septembril noorte võrokeste ja setodega, sest toimub maailma esimene Võro-Seto NoorteFEST. Festivali programm on kirju – kontserdid, töötoad ja arvamushommik. Lisaks võru ja seto juurtega noortele ei puudu esinejate seast ka väliskülalised.

Võru ja seto noored on oodatud kooli algust tähistama Rõuge valla kõige suurema siselavaga Varstu kultuurikeskusesse. Reedel alustab festival orienteerumisega ja töötubadega, õhtul saab kuulda kuut muusikakollektiivi ja südaöösel jätkub programm öökinoga. Laupäeva hommikul on oodatud kõik soovijad liituma läbi Zoom-keskkonna Arvamushommikuga, mida veavad eest Kääpa põhikooli üheksandik Eliisabet Raju ning laulev näitleja Inga Lunge.

Idee autor, Rõuge valla kahte kultuuripesa (Mõniste Rahvamaja ja Varstu Kultuurikeskus) eest vedav Kadri G Laube on põnevil, sest nii mastaapset ja mitmel tasandil toimuvat sündmust Varstust pärit Laube mäletamist mööda Varstus varem korraldatud ei ole. “On oluline, et meie noored oleksid teadlikud ning oskaksid väärtustada seda, et Võru maakonnas toimetavad kaks nii eriilmelist rahvust, kaks keelelt veidi sarnast, kuid kultuurilt totaalselt erinevat kogukonda,” lisab Laube.

Programmi tekkimiseks oli väga oluline panus Võru maakonna noortel ning kultuuri- ja noorsootöötajatel. Koroonatingimustes kutsus Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals kultuuritöötajaid kord nädalas Zoomi koosolekutele. Seal sai idee positiivse tagasiside ning kuna Võrumaa Arenduskeskuse jaoks on oluline kahe kultuuriruumi tähtsustamine ja esile toomine, siis on esimese festivali eestvedamine jäänudki Võrumaa Arenduskeskuse ja Varstu Kultuurikeskuse korraldada.

Laube sõnul peaks programmist igaüks omale meelepärast leidma: “Selge on see, et kõik Võru maakonnas tegutsevad artistid esimesele festivalile ei mahu. Ideeks on, et järgmisel aastal kohtuvad noored juba järgmises kohas ja programm muutub ju iga aastaga just nii, nagu nooredki.”

Festivali teine peakorraldaja Kristi Vals soovib, et noored leiaksid tee Varstusse, võtaksid aja suhtluseks ja kohtumisteks: “Iga päevaga, mis oleme omaette, kaugeneme üksteisest. Sotsiaalsete oskuste arendamine ja vaimse tervise hoidmine võiksid olla need märksõnad, mis täiskasvanutena oma noorte suunamisel võiksid kuklas kõlada.”

Arvamushommiku eestvedaja, Kääpa Kooli üheksandik Eliisabet Raju näeb tänases väljakutseid pakkuvas olukorras võimalusi: “Tänu 21. sajandi privileegidele toob Arvamushommik kokku üle terve maailma resideeruvad Võro- ja Setomaa juurtega noored kogenud tegijad, kes inspireerivad oma lugude ja põnevate vaatenurkadega meie festivalil osalejaid. Hea on see, et Arvamushommik on jälgitav igast maailmanurgast.” Teistest erinemise, oma tee ja kultuuri leidmise üle arutavad Kerli Kirch Schneider, Katre Kirch Worth, Anna Hints, Egert Kanep, Sandra Raju, Evelin Leima ja Markus Truup.

 

Kava ja piletid: https://fienta.com/et/vorosetonoortefest

Programm:

3. september 2021
14:00 Lükkame festari käima! – kultuurikeskuse ees
14:30-16:30 Orienteerumis-pärastlõuna “Vaatame Varstusse!”- OK Võru, Sixten Sild
16:00 Tänavakunsti töötuba – Kertu Reva
17:00 Teatritöötuba “Improviseerides vabaks” – Merilin Kirbits
18:00 Djembe-tsõõr – Reigo Ahven

Õhtune programm (kuni südaööni jälgitav FB-LIVE vahendusel)
19:00 tervitavad Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots, Rõuge vallavanem Rein Loik. Õhtut juhib Reigo Ahven.
* Viiuli-kitarriduo Elizabeth Davidson-Blythe & Daniel Quayle (USA/Man)
* Abba hitid – Võru Gümnaasiumi noored
* Andreas Pall
* Kraavijämm
* Klubi-karmoška – Toomas Valk
* ans. Drift
* öökino “Virago”, “Jää”

4. september 2021
11:00-13:00 Arvamushommik “Kirriv ilm – puult ja vasta”. Modereerivad Inga Lunge ja Eliisabet Raju.

Lisainfo: Kadri G Laube, tel 511 7348, varstukultuurikeskus@rauge.ee
või
Kristi Vals, kultuurispetsialist, SA Võrumaa Arenduskeskus, tel 5912 9200, e-post: kristi.vals@vorumaa.ee

Sel aastal alustasid PRIA ja Maaeluministeerium koos Marketingi Instituudiga Eesti toidusekstori jaoks programmi Ekspordivägi, mille eesmärk on kasvatada toidusektori rahvusvahelise müügi teadmisi ja oskusi. 2021. aastal korraldatakse 4 digitaalset infopäeva ja 2 veebikoolituste sarja.

Lisainfo saamiseks ja registreerimiseks kliki vastava sündmuse juures oleval lingil!  

Lisainfo:
Helen Pildre
Turundusspetsialist
Turundusproff OÜ
Gsm: +372 55 668 667
www.mi.ee
www.director.ee

Olete väga oodatud Võru maakonna elukestva õppe puu istutamisele reedel, 3. septembril 2021 kell 15:00 Koreli oja Kagukeskuse poolsele alale.
Tulge tähistage meiega Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonil Andras 30. sünnipäeva!

Aastate jooksul on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ühendanud täiskasvanute koolitajaid ning tegelenud elukestva õppe väärtustamise ja edendamisega.
Elukestva õppe ja täiskasvanuhariduse populariseerimine on nende aastate jooksul teoks saanud tänu vabatahtlikkuse alusel tegutsevatele võrgustikele, Andrase liikmetele ja koostööpartneritele.

30. sünnipäeval istutavad Andrase liikmed, võrgustikud ja koostööpartnerid üle Eesti kõigis maakondades oma elukestva õppe puu, tähistamaks õppimist kogu elukaare vältel kui meie kestvuse hoidjat. Puu istutamine on Andrase jätkusuutlikkuse ja kestmise jaoks kena traditsioon.

Pärast puu istutamist suundume Võrumaa Muuseumisse (Katariina allee 11), kus on meil imeline võimalus tutvuda Võru Õpetajate Seminari puudutavate materjalide ning saame väikese varajase piilumise tulevasse näitusesse.

Lisainfo:
Kertu Pehlak
Võru maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator
tel 5343 0735

Sel aastal esitati aasta õppija tiitlile kokku 135 kandidaati, kelle hulgast valiti maakonna laureaadid.
Nüüdsest on võimalik tutvuda maakondade aasta õppija 2021 laureaatidega ning anda oma hääl Aasta õppija 2021rahva lemmiku väljaselgitamiseks.

Selleks palume  15. septembrini ANDA OMA HÄÄL SIIN

Aasta õppija 2021, rahva lemmik selgub 8. oktoobril täiskasvanuhariduse tänusündmusel.

Kandidaatidega tutvumiseks klõpsa nimel!
Aira Jõõts, Harjumaa
Tenno Lauri, Hiiumaa
Kaire Keero, Ida-Virumaa
Külli Rand, Jõgevamaa
Ülle Leesmaa, Järvamaa
Kristel Tereping, Läänemaa
Signe Puusepp, Lääne-Virumaa
Piret Rammo, Põlvamaa
Kaire Parts, Pärnumaa
Maarja Võrk, Raplamaa
Triin Arva, Saaremaa
Anu Lipp, Tallinn
Kristiina Värnik, Tartumaa
Anneli Uffert, Valgamaa
Andres Härm, Viljandimaa
Olga Aništšenko, Võrumaa

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõikidelt kultuurikorraldajatelt, sädeinimestelt ja ettevõtjatelt ideid Tartu 2024 Lõuna-Eesti taotlusvooru. Regionaalse projektitaotlusvooru raames otsitakse just neid sündmusi, mis toimuvad tiitliaastal Lõuna Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 omavalitsustes.

Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots selgitab lähemalt: “Julgege unistada suurelt ja kujundada oma sündmusega Euroopa kultuuripealinnas Lõuna-Eesti nägu. Kõik, kellel on Euroopa kultuuripealinna programmi sobiv idee sündmuseks ning kava selle läbiviimiseks, saavad esitada taotluse regionaalsesse projektitaotlusvooru. Sündmuste välja pakkujad on oodatud avama oma projekti Tartu 2024 kunstilise kontseptsiooni Ellujäämise Kunstid väärtuste kaudu.”

Regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse pigem suuremaid projekte kui palju väikeseid. Kui sündmus toimub ühe omavalitsuse territooriumil, on kaasfinantseeringu määr 30%, kui mitme omavalitsuse territooriumil, siis 10%. Peale taotlusvooru edukat läbimist sõlmitakse korraldajatega produktsioonileping. Viimane etapp on kultuuripealinna elluviimine ehk enda ürituse ettevalmistamine ja tegemine koostöös Tartu 2024 meeskonnaga.

Ideekavandeid regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse SPOKU keskkonda 1. oktoobriks, pärast mida annab regionaalne ekspertkomisjon neile tagasisidet. Keskkond ideekavandite põhjal lõplikult viimistletud taotluste saatmiseks avaneb 1. jaanuaril 2022.

Projektitaotlusvooru tingimustega saab lähemalt tutvuda Tartu 2024 kodulehel: https://www.tartu2024.ee/regioon/regionaalneprojektitaotlusvoor 

Lisainfo:
Annela Laaneots, Tartu 2024 regionaalne koordinaator, annela.laaneots@tartu2024.ee, +372 557 9808

Krõõt Filippov, Tartu 2024 kommunikatsioonijuht,  kroot.filippov@tartu2024.ee, +372 5817 4399

1. septembril algav Tervise Arengu Instituudi (TAI) aktsioon „Septembris ei joo“ kutsub inimesi ka sel aastal septembrikuus alkoholist pausi pidama. Ettevõtmine kogub iga aastaga tuntust ja populaarsust – eelmisel aastal osales selles järeluuringu andmetel hinnanguliselt 59 000 inimest. Sel aastal oodatakse veelgi aktiivsemat osavõttu. Aktsiooniga on kutsutud liituma kõik, olenemata sellest kui palju keegi alkoholi tarvitab.

Sel aastal pööratakse kampaaniaga tähelepanu  alkoholist loobumise kasudele. Alkovaba kuu raames jagavad vastavad spetsialistid teadmisi, kuidas alkoholist  loobumine mõjutab välimust, kaalu, suhteid, und ja üldist enesetunnet.

„Kampaaniaga soovime inimestele meelde tuletada, et alkohol ei ole tavaline toiduaine, see koormab nii füüsilist kui vaimset tervist ja isegi ainult üks alkoholivaba kuu aitab märkimisväärselt parandada enesetunnet ja elukvaliteeti. Veelgi olulisem on, et selline kogemus aitab pikemas perspektiivis oma alkoholitarvitamist paremini kontrolli all hoida.“ selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

Septembris ei joo aktsiooniga liitumiseks ei ole vaja ennast registreerida. Piisab, kui on soov järele proovida, kuidas alkoholivaba kuu enesetunnet ja igapäevast elurütmi mõjutab. Rohkem infot ja tuge saab veebilehelt septembriseijoo.alkoinfo.ee (https://septembriseijoo.alkoinfo.ee) ja Facebooki lehelt „Septembris ei joo“ (https://www.facebook.com/septembriseijoo/). Septembris ei joo aktsiooni ajal pakume osalejatele võimalust ka teistele oma osalemisest teada anda, et neid aktsiooniga liituma motiveerida.

Varasemate aastate kogemus näitab, et enamikul osalejatest (82% eelmisel aastal) õnnestub september alkoholivabalt läbida ning see parandab märgatavalt nende enesetunnet ja elukvaliteeti. Mullu osalenutest ligi 70% plaanis järgmisel aastal aktsiooniga taas kaasa tulla. Paljud aktsioonis osalejad soovitaks seda ka oma sõpradele-tuttavatele.

Alkoholikultuuri kujundamises on oma roll kõigil. „Kutsume ka sel aastal tööandjaid ning erinevaid organisatsioone ja kollektiive algatust toetama. See on tööandjatele hea võimalus näidata eeskuju ja poolehoidu tervislikele eluviisidele,“ lisas Sammel.

Kampaaniat „Septembris ei joo” rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti” raames.

Võrumaa Arenduskeskus valis haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ edulugude konkusile „Õppimine on põnev“ välja kolm tööd üle-eestilisse finaali:

2021. aasta parimad lood valib igas maakonnas välja kohalik žürii, mille paneb kokku kohalik maakondlik arenduskeskus. Iga maakonna kolm edukamat lugu pääsevad edasi üle-eestilisse finaali. Finaali lugudest tee väärikas žürii omakorda valiku ja 15 kõige silmapaistvamat lugu jõuavad lõppvooru. Lõplik paremusjärjestus selgub Hariduskonverentsil. 

Võru maakonnast esitati sel aastal kuus edulugu:

  1. Antsla Gümnaasium “Distantsilt distantsil”
  2. Osula Põhikool “Koerad kooli”
  3. Osula Põhikool “2. klass teeb koostööd”
  4. Osula Põhikool “2. klassi laager KÕIK KARTULIST”
  5. Urvaste Kool “Esmakordselt piirkonnas ja Eestis”
  6. Võru Kesklinna Kool “Osaluskohvik 6.-9. klasside õpilastele”

Aitäh kõigile osalejatele ning järgmiste põnevate edulugudeni! Kohtumiseni 3.-4. novembril Hariduskonverentsil.

Lisainfo:
Eliis Ermel
ettevõtluskonsultant (noorte ettevõtlikkus)
tel 521 7705
e-post eliis.ermel@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus tunnustas 11. augustil Kääpal Võhandu puhekeskuses toimunud Võrumaa noorte suvepäevadel Võru maakonna noortevaldkonna tublimaid.

  1. aasta maakonna noortevaldkonna silmapaistvamad tegijad on:

Oma tervitussõnades kutsus arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots noori üles olema aktiivsed nii oma kogukonnas kui noortekeskuses: „Kui olete ise aktiivsed, osalete oma kogukonna ja noortekeskuse tegemistes, pakute välja uusi ideid ja aitate neid ellu viia, siis rikastate ka oma kogukonna elu. Pealegi jääb aktiivne noor paremini silma kohalikele otsustajatele, mis avab teile kindlasti uusi uksi, mis passiivsetele noortele suletuks võivad jääda.“

Tunnustused andsid üle Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots, Võru abilinnapea Sixten Sild ja Võru vallavanem Kalmer Puussepp. Kokku esitati tunnustamiseks 12 kandidaati.

Foto: Parimad Võru maakonna noortevaldkonna tegijad 11.08.2021_pildistas Birgit Pettai

Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.

„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“

Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“

Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehel www.maainfo.ee/naitused

Taustainfo

LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”

Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond
meeri.maastik@pmk.agri.ee

PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril

Praegu on vaktsineerimiseks avatud või avanemas erinevaid võimalusi, muuhulgas vaktsineerimine kodus ja eelneva registreerimiseta. Üldist infot vaktsineerimise ja vaktsineermisaegade registreerimise kohta saab internetist: Lähen vaktsineerima – vaktsineeri.ee.

Eelregistreerimiseta vaktsineerimised – mine lihtsalt kohale ja pane õlg alla:

Lisaks on hea teada järgmist:

Lõuna-Eesti Haiglas on avatud COVID-19 vastu vaktsineerimise kabinet

Alates 3. augustist on Lõuna-Eesti haiglas Meegomäel vaktsineerimiskabinet avatud P-N kell 8.00−16.00. Hommikupoolikul vaktsineeritakse digiregistratuuri kaudu registreeritud inimesi ning kell 13.00−15.00 on võimalik vaktsineerima tulla etteregistreerimiseta. Võta kaasa isikuttõendav dokument!

Lõuna-Eesti Haigla vaktsineerimiskabineti vastuvõtuajad ning kasutatavad vaktsiinid augustikuus on järgmised:

Vaktsineeri kodus!

Kõik Võrumaa elanikud, kes soovivad lasta ennast COVID-19 vastu vaktsineerida kodus, saavad selle soovi korral tellida. Selleks palume oma vajadusest ja soovist teavitada oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalosakonda. Registreerimisel on vajalik inimese isikukood.

Kodus vaktsineeritakse neid kliente, kellel puudub võimekus ise vaktsineerima minnaVaktsineeritakse ka nende klientide hooldajaid ja/või pereliikmeid. Vaktsineerimine toimub Jansseni vaktsiiniga ühekordselt kliendi omas kodus.

Vaktsineerimist teostab koduõde Riia Palm.