Võrumaa Arenduskeskus kutsub kõiki esitama kandidaate maakonna noortevaldkonna silmapaistvamate tegijate tunnustamiskonkursile. Konkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Aasta silmapaistvamate tegijate esitamisel palume aluseks võtta kandidaatide tegevuse 2021/2022. õppeaasta jooksul.

Kandidaadi esitamiseks tuleb ära täita ning Võrumaa Arenduskeskusele esitada vastava kategooria taotlusvorm. Taotlusvormid leiad meie kodulehelt https://vorumaa.ee/haridus-kultuur/tunnustamine/noortevaldkonna-tunnustamine/

Kandidaate saab tunnustamiseks esitada 19. aprillist 31. mai südaööni, kokku 6 kategoorias.

Tutvu ka Võru maakonna noorsootöö valdkonna tunnustamise statuudiga.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Noortevaldkonna tunnustamine“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru (hiljemalt 31. mai postitempliga).

Silmapaistvamad maakonna kandidaadid esitab Võrumaa Arenduskeskus omalt poolt üleriigilisele Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) korraldatud tunnustamiskonkursile.

Kandidaate tunnustatakse Võrumaa noorte suvepäevadel 04.  augustil Varstus.

Lisainfo: Karin Plakk, tel: 5381 1809, e-post karin.plakk@vorumaa.ee

 

Rahandusministeeriumi pressiteade
01.09.2021

1. septembrist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 1. oktoober.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul toetatakse sel aastal kogukondi kokku 1,44 miljoni euroga. „Programmi kevadvoorus said raha 295 projekti kokku 830 000 euro ulatuses ning nüüd jagame headele algatustele veel 610 000 eurot,“ ütles minister. „Eriti oodatud on innovaatilised ideed ja algatused kohalike teenuste arendamiseks. Näiteks korrastati eelmisel aastal poeruumid Kuusalu vallas Leesi külas ning koostöös teenusepakkujaga loodi võimalus pakiautomaadi teenuse kasutamiseks piirkonnas, kus sellist võimalust varem ei olnud,“ tõi Aab välja.

Riigi Tugiteenuste Keskuse Interreg kontrolli ja regionaalarengu talituse juhataja Imbi Uusjärve hinnangul on taotlusvoor seni hästi toimunud. „Et taotlemise reeglid on hästi töötanud, siis me neid sel korral muutnud ei ole. See tähendab, et toetuse taotlemine käib samadel tingimustel nagu kevadvoorus. Kellel näiteks taotlemine möödunud voorus pooleli jäi, saab seda nüüd samadel alustel uuesti teha,“ selgitas Uusjärv.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust saab taotleda kahest meetmest.
Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.

Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas https://etoetus.struktuurifondid.ee, kuhu saab taotlusi esitada 1. oktoobrini kuni kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid. Võru maakonnas korraldab taotlusvooru SA Võrumaa Arenduskeskus. Täpsem info ja juhendid on leitavad Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist
tel: 5381 1809
karin.plakk@vorumaa.ee

Rahandusministeeriumi pressiteade
31.03.2021

1. aprillist avaneb kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Maksimaalne toetussumma on kuni 4000 eurot ühe projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 30. aprill.

„Sel aastal toetame kogukondi oma piirkonna arendamisel kokku ca 1,25 miljoni euroga, mis on traditsiooniliselt olnud oluline tugi, et korraldada ühtekuuluvust suurendavaid üritusi, külapäevi, koolitusi või teha ära mõni kaua oodatud väikeinvesteering – näiteks rajada külaplats või mänguväljak,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Arvestades COVID olukorda võiks sel aastal olla leidlik ja mõelda ajutiselt rohkem sellistele projektiideedele, mis aitaksid tugevaid kogukondi hoida ja arendada ka ilma füüsiliselt kokku saamata.“

Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on programm kogukondade seas populaarne. „See programm on aastate jooksul aidanud üle Eesti väga paljudel kogukondadel midagi olulist ära teha. Ainuüksi eelmisel aastal toetasime üle Eesti 386 erinevat ühendust ning 484 projekti kokku 1,23 miljoni euroga,“ rääkis Alver programmi varasematest mahtudest.

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust saab taotleda kahest meetmest.
Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.
Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt e-toetuse süsteemis, kuhu saab taotlusi esitada kuni 30. aprillini kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid:

Harju maakond MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
Hiiu maakond SA Hiiumaa Arenduskeskus
Ida-Viru maakond MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Jõgeva maakond SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Järva maakond MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit
Lääne maakond SA Läänemaa
Lääne-Viru maakond MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Põlva maakond MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Pärnu maakond MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Rapla maakond MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Saare maakond Saaremaa vald
Tartu maakond MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
Valga maakond MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit
Viljandi maakond MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Võru maakond SA Võrumaa Arenduskeskus

Täpsem info ja juhendid on 1. aprillist leitavad Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Lisainfo:
Karin Plakk
projektispetsialist
tel: 5381 1809
karin.plakk@vorumaa.ee

Ametikoha tööülesanded: arenduskeskuse dokumendihalduse korraldamine (administreerimine, haldamine ja kasutajatoe pakkumine); personalitöö korraldamine; koosolekute ja sündmuste korraldamise toetamine; asutusesisese ja väliskommunikatsiooni teostamine, info edastamine ja vahendamine; külaliste vastuvõtu korraldamine ja teenindamine.

Sobival kandidaadil on:

Kasuks tuleb:

Omalt poolt pakume:

Kandidaatidel palume esitada hiljemalt 22. septembril 2019 aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee järgmised dokumendid:

Lisainfo:

Töökoha aadress Jüri 12, Võru
Tööle asumise aeg nii pea kui võimalik
Töölepingu tüüp tähtajaline, lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendaja
Kontaktisik tegevjuht Kaido Palu, tel: 5855 0202

 

 

Võrumaa omavalitsuste poolt käivitatud kaheaastase pilootprojekti käigus osutati 127-le Võrumaa täiskasvanud abivajajale tugiisikuteenust kokku üle 25 500 tunni. Sellega aidati 75%-l ehk 95 inimesel parandada tema tööhõive olukorda, s.t. aidati säilitada tööd või jõuda töötamiseni või jõuda aktiivseks tööotsijaks.

Kevade hakul lõppes Võrumaal kaheaastane pilootprojekt, mille eesmärgiks oli parandada erivajadustega inimeste võimalusi iseseisvaks hakkamasaamiseks, seal hulgas toetada nende osalemist tööturul. 2016. aastal panid Võrumaa 13 omavalitsust seljad kokku ja otsustasid proovida täiskasvanute tugiisiku teenuse ühist korraldamist, sest vajadus teenuse järele oli suur (hinnanguliselt vajas teenust ca 200 inimest), kuid võimekust selle korraldamiseks omavalitsustes nappis (teenust osutati 2016. aastal 38 inimesele, peamiselt Võru linnas).
2017. aastal käivitati Euroopa Sotsiaalfondi toel vastav pilootprojekt, milles hanke tulemusena hakkas maakonnas tugiisikuteenust osutama MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus.

23. mail toimus Haanjas Suure Muna kohvikus projekti pidulik lõpetamine ja kokkuvõtete tegemine. „Muutus algab julgetest otsustest. 2016. aastal oli Võrumaal 13 omavalitsust ja kõiki neid hõlmava ühise teenuse korraldamise kogemus puudus. Sellise projekti ettevõtmine oli väga suur otsus toonaste vallajuhtide ja ametnike poolt. Täna saame öelda, et see risk õigustas ja tänu koostöötahtele see projekt ka õnnestus,“ ütles Mailis Koger, praegune Rõuge Vallavanem, kes toona Võrumaa Omavalitsuste Liitu juhtides oli üks projekti käima lükkajatest.

Võrumaa olukord on märkimisväärne veel selle poolest, et kordagi ei olnud puudus tugiisikutest. Sageli on just tugiisikute puudus probleemiks, miks teenus on maapiirkonnas kättesaamatu. Kokku andis projekt tööd 39-le tugiisikule.

Kaja Solom, Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse juht sõnas: „Esialgu oli meil väike hirm, et kas suudame tagada nii suures mahus teenust, kas jätkub tugiisikuid? Meilegi üllatusena selgus, et Võrumaal on väga palju väga häid tugiisikuid, kes soovivad pakkuda oma abi. Projekt aitas kindlasti väärtustada seda rasket tööd, mida tugiisikud igapäevaselt teevad ja näitas, et ükski olukord ei ole lootusetu – inimesed, kes oma eluga alati toime ei oska tulla, suudavad õppida ja ise hakkama saamist kasvatada.“

Selle tõestuseks üks lugu paljudest selles projektis, mis kirjeldab, millist muutust kvaliteetne sotsiaalteenus toob:

Malle (nimi muudetud) tuli teenusele eesmärgiga luua lastele turvaline elukeskkond. Ta oli just elukaaslasest lahku kolinud. Eelnevalt olid lapsed olnud sageli peretülide ja –vägivalla tunnistajateks, korduvalt oli juhtumisse kaasatud olnud politsei ja lastekaitse. Naine oli viibinud korduvalt psühhiaatriakliinikus ravil ennastkahjustava käitumise tõttu. Ta oli kimpus ka alkoholi kuritarvitamisega. Olemas oli reaalne oht laste eraldamiseks perest.  Malle pangakonto oli arestitud, võlgadest puudus täpsem ülevaade. Ta oli kaotanud enesekindluse ja –usu ning arvas, et ei saa enam kunagi oma elu korda. Malle sai tugiisiku toel juurde enesekindlust; mõistis psüühikaravimite võtmise tähtsust ning õppis erinevaid olukordi adekvaatselt analüüsima ning vastu võtma nii positiivset kui negatiivset tagasisidet. Ta asus õppima, et omandada uus eriala. Ostis endale ja lastele järelmaksuga korteri, mida jõudumööda remondib. Samuti suudab ta ennast laste kasvatamisel paremini kehtestada ning ettetulevate raskuste korral abi küsida.

Tänaseks on omavalitsuses üle võtnud olulise osa projektis osutatavast teenusest. Kuna vahepeal toimus haldusreform, mille tulemusel omavalitsused suurenesid ning tugevnenud on omavalitsuste koostöö Võrumaa Arenduskeskuse kaudu, siis vajadus teenuse ühiseks korraldamiseks on vähenenud. „Tugiisiku teenuse osutamisega jätkatakse nii omavalitsuste enda jõududega kui Erihooldusteenuste Keskuse abiga. Projektiga loodi tugev vundament, millele suurenenud omavalitsused teenuse korraldusel tuginevad,“ kommenteeris projektijuht Kadri Kangro olukorda peale projekti lõppemist.

Projekti rahastati ESF meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” taotlusvoorust „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused”. Projekti kogumaksumus oli 401 932 eurot, s.h. toetus 301 269 ja omaosalus 100 633 eurot.

 

Lisainfo:
Kadri Kangro
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu valdkonna arendusnõunik
Tel: 51 07487; e-kiri: kadri.kangro@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus kutsub kõiki esitama kandidaate maakonna noortevaldkonna silmapistvamate tegijate tunnustamiskonkursile. Konkursi eesmärk on märgata, tunnustada ning eeskujuks tuua tublisid noortevaldkonna tegijaid. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad kuni 1. juuni südaööni.

  1. aasta maakondlikule noortevaldkonna tunnustamiskonkursile saab kandidaate esitada 6 erinevas kategoorias:

Aasta silmapaistvamate tegijate esitamisel palume aluseks võtta kandidaadi tegevuse 2018/19. õppeaasta jooksul, pikaajalise panuse kandidaadi puhul tema viimase kümne aasta panust noortevaldkonda. Kõigi kategooriate statuutidega saab täpsemalt tutvuda noortevaldkonna tunnustamise korras.

Noortevaldkonna tunustamise kord 2019

Kandidaadi esitamiseks tuleb ära täita ning Võrumaa Arenduskeskusele esitada vastava kategooria taotlusvorm.

Lisa 1. Aasta noorsootöötaja 2019

Lisa 2. Aasta koostöö 2019

Lisa 3. Aasta tegu 2019

Lisa 4. Aasta noor 2019

Lisa 5. Aasta noorteühendus 2019

Lisa 6. Aasta pikaajaline panus 2019

Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Noortevaldkonna tunnustamine“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru (hiljemalt 1.juuni postitempel).

Käesoleval aastal toimub maakonna aasta noore, noortevaldkonna aasta koostöö, aasta noorteühenduse ning noortevaldkonna aasta teo üleandmine 21.-23. augustil toimuvate noorte suvepäevade raames.

Maakonna aasta noorsootöötaja ning pikaajalise panus noorsootöösse laureaate tunnustatakse maakonna aasta õpetaja tunnustusüritusel septembris.

Silmapaistvamad maakonna kandidaadid esitab Võrumaa Arenduskeskus omalt poolt üleriigilisele Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) poolt korraldatavale tunnustamiskonkursile.

Lisainfo: Tiia Allas, tel: 5348 4969, e-post tiia.allas@vorumaa.ee

Aitäh märkamast!

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutab välja täiskasvanud õppijate tunnustuskonkursi, mis toimub tänavu kahes kategoorias – aasta õppija ning meie linna või valla õpitegu.

„Täiskasvanuna uute teadmiste ja oskuste omandamine on tänapäeval paljude inimeste töö- ja eraelu lahutamatu osa,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. “Õppimine aitab kaasa nii tööalasele edukusele kui üldisele eluga rahulolule ning meil on hea meel neid täiskasvanuid esile tõsta ja tunnustada.”

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaator Monica Marfeldt kutsus üles märkama ja kandidaate esitama. „Tunnustuse saanud õppijate lood ja õpiteod on paljudele inimestele julgustuseks ja innustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või alustada täiesti uue eriala omandamist,” sõnas Marfeldt. “Täiskasvanuna uuesti õppima asumine nõuab sisemist motivatsiooni ja julgust ning on suur väljakutse.”

Aasta õppija tiitlile saavad kandideerida need, kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed, osalenud täienduskursustel või omandanud uue eriala ning seeläbi muutnud oma elu.

Sel aastal tunnustatakse ka õpitegusid, mis aitavad inimestel saada õppimisest positiivseid kogemusi, uusi teadmisi ja oskusi. Meie valla või linna õpitegu on nominatsioon, kuhu sobivad kogukondlikud õppimist edendavad ja toetavad teod ning mis aktiivsete kogukonna liikmete toel teoks saavad.

Igaüks saab esitada kandidaate kuni 10. juunini 2019 veebilehel www.andras.ee/tunnustamine.

Täiskasvanud õppijate ja õpitegude tunnustamine on üks osa sügisel toimuvast traditsioonilisest täiskasvanud õppija nädalast.

Aasta õppijat ja õpitegusid tunnustatakse 1. novembril täiskasvanud õppijate foorumil.

Lisainfo: Monica Marfeldt, monica@andras.ee, 621 1670

Pühapäeval, 12. mail Võru Kandles toimunud emadepäeva kontsert-aktusel andis Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots üle Võru maakonna aasta ema tiitli Võru vallas elavale kuue lapse emale Marju Parvele.

Suure pere ema on tegus ja rõõmsameelne naine. Marju perel on kena ning lastesõbralik, suurepäraste mängu- ja spordivõimalustega kodu Võru vallas, Kääpal. Marju on ema, kes võtab aega lastega tegelemiseks, on toeks nende õppe- ja huvitegevusele ja on juhatanud lapsi enda eeskujul ka spordi ning tantsu juurde.

Aasta ema tiitlit on Võrumaal välja antud alates 2002. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse Rõuge vallas elav kuue lapse ema Jane Soe.

Tänavu esitati Võru maakonna aasta ema aunimetusele seitse kandidaati– Kadi Noor, Ellen Prutt, Enel Irves, Kaja Kesküla, Merike Alev, Mirel Kõivisto ja Marju Parv.

Fotol Võru maakonna aasta ema 2019 Marju Parv koos perekonna ja Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsiga. Pildistas: Margus Muts

Lisainfo: Aigi Pall, kultuurispetsialist, e-post aigi.pall@vorumaa.ee

 

Riigikantselei ja rahandusministeerium kutsuvad kõiki Eesti inimesi osalema riigi pikaajalise strateegia loomises ning täitma lühikest küsimustikku aadressil www.eesti2035.ee – millises Eestis Sa soovid aastal 2035 elada? Arvamuskorje kestab 10. maini ning tulemused on üheks aluseks riigi pikaajaliste sihtide seadmisele, reformide kavandamisele ning investeeringutele.

„Loodav strateegia „Eesti 2035“ annab Eesti tulevikule raami. Selle koostamise käigus kokku lepitud riigi strateegilistest sihtidest ning olulisematest pikaajalistest reformidest ja investeeringutest sõltub Eesti järgmise kümnendi areng. Seetõttu kutsume arvamuskorjes osalema kõiki Eesti inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid, kes soovivad tuleviku kujundamises kaasa lüüa,“ ütles riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago.
Arvamuskorje käigus oodatakse kuni 10. maini kõikide inimeste ja Eestist hoolijate arvamusi, et välja sõeluda viis kõige olulisemat märksõna – milline on Eesti, kus oleks 2035. aastal hea elada, töötada, õppida või viibida. „Loodava strateegia sihiku seadmiseks soovime kaardistada Eesti inimeste väärtusruumi ja ootused Eesti tulevikuks,” lisas Kattago.

Arvamuskorje e-küsimustiku saab täita aadressil: www.eesti2035.ee. Küsimustiku levitamisel on abiks ka raamatukogud üle Eesti, kus on võimalik ankeet täita ka paberil.

„Arvamuskorje tulemus on üheks sisendiks, mille põhjal hakkame koos huvirühmade esindajate ja ekspertidega seadma 4-5 peamist sihti Eestile, mis peavad ühelt poolt põhinema inimeste väärtustel ja ootustel ning teisalt teadlaste, ettevõtjate ja ekspertide teadmistel,“ lisas rahandusministeeriumi asekantsler Kaie Koskaru-Nelk. Pikaajaliste sihtide seadmisele järgnevad üle-eestilised seminarid ja arutelud juunikuus, et hakata analüüsima suuremaid reforme ja rahastusvajadusi.
Eestis on täna väga palju valdkondlikke strateegiaid, mis on omavahel nõrgalt seotud ning millel puudub ühtne suund. Samuti ei võimalda riigieelarve ja -strateegia tsükkel planeerida Eesti elu pikemas, viieteist ja enama aasta vaates. Pikaajaline strateegia koostatakse aastani 2035 ning see hõlmab kõiki valdkondi ning suuremaid reforme ja investeeringuid.
Strateegia „Eesti 2035“ valmib 2019. aasta lõpuks ning selle koostamist veavad riigikantselei ja rahandusministeerium. “Eesti 2035” loomises osalevad erinevad organisatsioonid, liidud, ühendused, kogukonnad ja ettevõtete esindajad.

Arvamuskorje: www.eesti2035.ee, lisainfo strateegia kohta: www.riigikantselei.ee/eesti2035

Lisainfo:

Eili Lepik, Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja; e-post: eili.lepik@riigikantselei.ee, tel: 5067123
Magnus Urb, Rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise juht; e-post: magnus.urb@fin.ee, tel: 56656990

 

Kahekümne Lõuna-Eesti omavalitsuse juhid eesotsas Tartu linnapea Urmas Klaasiga allkirjastavad esmaspäeval, 29. aprillil kell 10 Suurel Munamäel koostöölepingu, mis toetab Tartu kandidatuuri 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

 

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks Tartu linna ja Lõuna-Eesti omavalitsuste ühine ettevõtmine: “Euroopa kultuuripealinna tiitel toetaks meie regiooni omavalitsuste arengut mitmeti, lisaks kultuurielu edendamisele pakub ühine ettevõtmine Lõuna-Eestile nii majanduslikku kui mainekasu.”

 

Lõuna-Eesti omavalitsused allkirjastavad Suurel Munamäel hea tahte lepingu, millega kinnitavad oma huvi ja koostöösoovi pürgida ühiselt Euroopa kultuuripealinnaks. “Kui ühendada Tartu linna ja Lõuna-Eesti tugevused, looduslik ja kultuurilooline mitmekesisus, on tulemuseks ka tugevam taotlus,” rõhutas linnapea Urmas Klaas.

 

Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna Lõuna-Eesti koordinaatori Annela Laaneotsa sõnul on Euroopa kultuuripealinna lõppvooru taotlust koostades kohtutud kõigi kaasatud maakondade kultuurijuhtidega ning korraldatud kõigis maakondades ka avalikke arutelusid. “Me teeme Lõuna-Eestis koostööd, et pakkuda rahvusvahelisele žüriile välja parimad ideed, üritused ja toimumispaigad, võttes samas arvesse erinäoliste omavalitsuste kultuurielu tugevusi ja tulevikunägemusi,” sõnas Laaneots.

Suurel Munamäel ja selle vaatetornis toimuval sündmusel esineb muusikalise tervitustega ka Võrumaa juurtega muusik, laulja ja looja Mari Kalkun.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideerivad üheskoos Põlva maakonna, Võru maakonna, Valga maakonna, Tartu maakonna omavalitsused ning Viljandi ja Tartu linn.

Milline Eesti linn võidab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli, selgub juba augustis. Konkursi lõppvooru jõudnud Eesti linnadelt Narvalt ja Tartult oodatakse lõplikku taotlust ehk kandidatuuriraamatut 1. augustiks.
26.-27. augustini külastab lõppvooru jõudnud linnasid Euroopa kultuuripealinnade žürii. 28. augustil kaitsevad linnade esitlusmeeskonnad rahvusvahelise žürii ees oma lõppvooru taotlusi, misjärel žürii kuulutab välja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli võitja.

Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna kandidatuuri kohta saab rohkem lugeda koduleheküljelt www.tartu2024.ee ja sotsiaalmeediakanalitest www.facebook.com/Tartu2024 ning www.instagram.com/Tartu2024.

8. mail algusega 15.00 on kõik oodatud toredale pereüritusele Võru Kesklinna pargis.

Euroopa Päeva ja UMA MEKK II kevadlaada näol on tegemist tõelise kogu pere ühisüritusega, mis toimus esmakordselt eelmisel aastal. Sel korral tähistame Euroopa Liidu sünnipäeva ja Eesti Euroopa Liitu kuulumise 15. aastapäeva Võru maakonnas. UMA MEKK laadal saab koha peal mekkida ning kaasa osta Vana-Võromaa parimat toidukraami.

Tegevused algavad kell 15.00, mil avatakse laat ja Euroopa telgis võtab päeva juhtimise üle legendaarne ja armastatud laulja Ivo Linna. Rahva rõõmuks etendub ERR kavast tuntud mäng „Reis ümber Eesti“, kus osalejateks on Euroopa parlamendi valimiste kandidaadid. Peale mängu on võimalik nautida muusikalist etteastet Ivo Linna, Antti Kammiste ja bändi Supernova esituses.

Oma tegemiste kohta jagavad infot  Archimedes+, Euroopa Parlamendi infobüroo esindajad, Võrumaa Kutsehariduskeskus. Lastele on planeeritud eraldi ala koos toredate tegevustega. Peale etteasteid on võimalus tutvuda ja küsimusi esitada parlamendi saadikutele. Päeva üheks osaks on ka „Aasta valija“ tiitli üle andmine, mis selgub Kahoot! keskkonnas.

Euroopa päeva lõpetavad rahvamuusikud Kadri Laube ja Marju Varblane. Loomulikult ei puudu sünnipäevpeolt ka Metsakohviku kringel, mida pakuvad kõigile Meiela noored.

Euroopa päeva kava:

15.00 Algab UMA MEKK Kevadlaat
15.00-16.00 Ivo Linna poolt juhitud mäng „Reis ümber Eesti“
16.00-16.30 muusikaline etteaste Ivo Linnalt ja Antti Kammistelt koos ansambliga Supernova
16.30-17.00 esinevad Kadri Laube ja Marju Varblane
17.00-18.00 pidupäeva kringli söömine ja laada lõpetamine

 

Euroopa päeva ametlik koduleht on www.euroopapaev.ee UMA MEKK laada kohta saab infot www.umamekk.ee

Lisainfo: Aigi Young, Europe Direct teabekeskuse Võru juhataja, e-post: aigi.young@vorumaa.ee

Projektivooru eesmärk oli toetada uuenduslikke, jätkusuutlikke ning pika mõjuga tervist edendavaid tegevusi.
Toetati projekte, mis aitavad kaasa Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 ning Heaolu arengukava 2016-2023 eesmärkide saavutamisele Võrumaal, suurendavad elanikkonna kehalist aktiivsust, edendavad tasakaalustatud toitumist, vähendavad riskikäitumist ja suurendavad sotsiaalset sidusust.

Kokku laekus taotlusvooru 16 projekti. Taotletav toetus oli 43 534,08 eurot ning jagatav summa 19 000 eurot. Idee elluviimiseks said rahastuse 6 projekti.
Taotlusvoor jagunes meetmeks 1 ja 2. Meede 1 keskendus tervisliku keskkonna ja eluviiside parendamisele ning meede 2 keskendus sotsiaalse sidususe arendamisele.
Järgmisel aastal on planeeritud toetusvoor taas avada kevadel.

  1. aasta rahastatud projektidega saab tutvuda siin: Heaolu taotlusvooru toetatud projektid_2018

Eile Võru Kandles toimunud isadepäeva kontsert-aktusel andis Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots üle Võru maakonna aasta isa tiitli nelja lapse isale Jaan Randverele.

 Jaan Randvere on pühendunud 4 lapse isa, 2 lapselapse vanaisa, armastav abikaasa, hindamatu väärtusega õpetaja, abivalmis ja tark kaaslane kolleegidele ning väga mitmekülgne ja andekas muusik.

 

Jaani suur armastus Võrumaa vastu kumab kaugele ja nüüd kannavad kodupaiga väärtustamist edasi ka tema lapsed. Laste sõnul on Jaan isa, kes seab oma pere vajadused kõrgemale enda vajadustest. Tütar Maaren on iseloomustanud isa mehena kes julgeb armastada ja hoolida ning kes toetab oma lapsi ja abikaasat alati. Poeg Johan tunneb, et isa on talle alati olnud suurimaks eeskujuks ja toetajaks. Ta arvab, et isa polegi võib-olla niivõrd südamlik mees kuivõrd hoopis suure südamega mees!

 Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse kolme lapse isa Tarmo Mõttus.

Fotol Võrumaa aasta isa 2018 Jaan Randvere koos perekonna ja Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsiga. Pildistas: Margus Muts

 Lisainfo: Aigi Pall, kultuurispetsialist, tel: 5912 9200, e-post aigi.pall@vorumaa.ee