Vene Föderatsiooni 24.  veebruaril 2022 alanud laiaulatusliku sõjategevusega Ukrainas on Eesti-Vene piiriületus ja viisade väljastamine raskendatud. Seetõttu ei ava Rahandusministeerium 2022. aastal Venemaa Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimise teenuse toetusskeemi.

Lisainfo:
Tiit Toots
Juhatuse liige
+372 514 5985
tiit.toots@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskuses töötavad eri valdkondade talendikad arendusinimesed, kes päriselt armastavad Võru maakonda ning tahavad, et siinsed inimesed oleksid ettevõtlikud ja ettevõtted jätkusuutlikud. Kas ka sina usud, et läbimõeldud ja hästi korraldatud projektid aitavad jõuda lähemale seatud eesmärkidele? Kui jah, siis võta meiega ühendust, sest Võrumaa Arenduskeskusesse on oodatud

PROJEKTIJUHT,

kes kavandab ja juhib projekte, mis aitavad maakonna ettevõtetel veelgi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuulikumaks areneda.

Oled oodatud, kui tunned projektide kavandamise, elluviimise ja aruandluse põhimõtteid, vead rõõmuga eest ja lööd kaasa ürituste korraldamises, tunned end hästi nii omade kui võõrastega suheldes, jälgid ja oskad analüüsida infot, sõna rohepööre tekitab sinus soovi midagi uut korda saata. Oled omandanud kõrghariduse ja sul on valdkondlik töökogemus.

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur.

Küsimuste korral võta ühendust arenduskeskuse ettevõtluse suunajuhi Kaido Paluga: kaido.palu@vorumaa.ee, 5855  0202.

Kandideeri kuni 28. märtsini saates aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee oma CV ja motiveeritud sooviavaldus.

Maaülikool, Tehnopol, Taltech Mektory ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu kutsuvad ettevõtteid ja ettevõtluse tugiorganisatsioone kaasa lööma biomajanduse innovatsiooni võrgustikus, kus tutvustame mitmeid ärimudeleid Läänemere piirkonnast, korraldame kohtumisi ja õppereise Baltikumis ja Põhjamaades.

Loodava võrgustiku eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja huviorganisatsioonidele tuge uute teadmiste hankimisel, kontaktide loomisel ning turu tundma õppimisel.

Esimene kohtumine toimub neljapäeval, 17. veebruaril kell 10-13 Tallinnas, teadus- ja ärilinnakus Tehnopol. Üritust saab jälgida ka ülekande vahendusel.

Registreerumine ja täiendav info

SA Võrumaa Arenduskeskus ootab 1. veebruariks taotlusi maakonna kõrgeimate autasude, vapi- ja teenetemärkide omistamiseks.

Võru maakonna vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Võru maakonna teenetemärgiga tunnustatakse kodanikke, kes on silma paistnud maakonna jaoks olulise saavutusega.

Vapi- ja teenetemärkide andmise taotlusi võivad esitada maakonna omavalitsused, volikogud, juriidilised isikud, liidud, ühingud, seltsid, klubid ja eraisikud.

Tänavused teenetemärkide kavalerid kuulutatakse välja Võrumaa Arenduskeskuse korraldataval Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel toimuval pidulikul kontsert–aktusel 22. veebruaril Võru Kandles.

Taotlusi oodatakse hiljemalt 1. veebruariks 2022.

Taotluse vormid ja lisainfo.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud e-posti aadressile: arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused saata märksõnaga „Teenetemärgid“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Neljapäeval, 25. novembril algusega kell 18 kuulutatakse välja Võru maakonna parimad ettevõtjad. Tule vaata sündmust veebiülekandest!

Aasta parimad kuulutatakse välja 8 kategoorias:

Üritust vürtsitab seekord  EPP KÄRSIN oma ettevõtja kogemuslooga.

Lisainfo
Kaido Palu
Ettevõtluse suunajuht

Anname hoogu turismiettevõtjate ühistegevusele, et teha Võru maakond ja Lõuna-Eesti parimaks külastuspiirkonnaks!

PEAMISED TÖÖÜLESANDED

OOTUSED KANDIDAADILE

Oskused:

Omadused:

Kogemused:

OMALT POOLT PAKUME

Ootame Sinu CV-d ja motivatsioonikirja aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee hiljemalt 7. november 2021.

Lisainfo kaido.palu@vorumaa.ee või tel 5855 0202.

EAS ja Civitta kutsuvad Tööstushäkile – tule üksi või tiimiga!

Tööstushäkk koosneb meeskonnatööst, mentorlusest ja lühikoolitustest, mille tulemusena töötatakse välja kindla probleemilahenduse prototüüp ja omandatakse teadmiseid, mida rakendada ka teiste äri takistavate kitsaskohtade ületamiseks.

Tööstushäkile on oodatud osalema

Tööstushäkil osalemine on tasuta ja ei arvestata VTA (vähese tähtsusega abi) määrast.

Kontakt: Teele Dintšenko, teele.dintsenko@civitta.com
Lisainfo ja registreerimine
Ürituse info Facebookis

Teisipäeval alustab digitaliseerimise koolitussari. Osaleda on võimalik nii ühel kui mitmel koolitusel. Registreeru koolitusele

Koolituste kava ja sisu

19. okt 2021
I. Digitaliseerimise tasuvus – kuidas organisatsioonis planeerida digitaliseerimist ja automatiseerimist

27.10.2021
II. Digistrateegia praktiline elluviimine ettevõtetes 

03.11.2021
III. Töövoogude automatiseerimine ja tarkvara valik

09.11.2021
IV. Kuidas andmetega raha teenida

16.11.2021
V. Erinevad digitaalsed lahendused ettevõtete protsessides täna ja tulevikus

Kõikidele veebiseminaridele registreerujatele saadetakse materjalid ja ka salvestus koolitusest.

Registreeru koolitusele

Koolituse läbinul on võimalus taotleda digitaliseerimise toetust kuni 2000 euro väärtuses.
Lisainfo

Digitaliseerimise alustamise toetust annab välja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasaabil. Veebiseminare korraldatakse koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL).

1. juunil toimunud veebiseminaril „Kohalik mahetoit Võru maakonna haridusasutustesse“, tutvustati toimivaid häid näiteid mahetoidu kasutamisest, samuti tutvustati edasisi plaane. Võru maakonnas minnakse hoogsalt edasi kokkuleppe 20% mahetoitu lasteasutustes aastaks 2024 elluviimisega. Seminari korraldasid Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus projekti „Võru maakonna mahekokkuleppe täitmiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“ raames. Tegevuste elluviimisel on kaasatud Mahepõllumajanduse Koostöökogu, toetab Euroopa Liit. 

Maaelumister Urmas Kruuse tunnustas avasõnas Võru maakonna organisatsioonide kohalikku initsiatiivi ja ettevõtlikkust ning tõdes, et siinne lasteasutustesse mahetoidu sisseviimise kogemus annab võimaluse sellest õppida ning planeerida ja disainida riigi tasemel tegevusi. Maaeluministeeriumis on uuendamisel mahemajanduse tervikprogramm, mille kaudu on kavas välja töötada lasteasutuste toitlustamise edendamiseks vajalikke tegevusi ja püütakse ka leida vahendeid teatud tegevuste toetamiseks üleriigiliselt. „Me võiksime koostöös pingutada selle nimel, et mahetoit jõuaks laste toidulauale ja laiemalt ka toitlustusasutustesse. Maaeluministeerium tahab olla avatud koostööpartner, kaasata Haridus- ja teadusministeeriumi ning panna seljad kokku selleks, et teha üheskoos midagi väga olulist,“ lisas Kruuse.

„Eelkõige tulekski mõelda sellele, kuidas me Eestis varustame oma inimesed ära kohaliku toiduga,“ rääkis mahetoidu algatuse eestvedaja ja ka ise mahetootja Setomaalt, Margus Timmo. Tema sõnul põhineb jätkusuutlikkus kolmel olulisel aspektil – tervislik toit, kohalik ettevõtlus ja puhas loodus. Nii palju kui võimalik, tuleks hankida tooraine oma piirkonnast. „Setomaa vallas on juba peaaegu pool põllumajandusmaast mahe, seega potentsiaali on. Samas näitas taustauuring, et nt köögivilja puhul saaks Võru maakonnast vaid poole maheköögivilja vajadusest. Võru maakonna algatus saaks aga olla eeskujuks ka teistele. Loodame ministeeriumipoolsele toetusele, et selline pilootpiirkond saaks tekkida ja ka teistele kogemust pakkuda.“

Tiit Toots Võrumaa Arenduskeskusest tegi tagasivaate, kuidas 2018. a Vunki mano! loometalgutel sündis talgute peapreemia võitnud idee „Mahe ja muhe“ ning plaan luua maheda koolitoidu võrgustik, mis katab kõik Võru maakonna koolid ja lasteaiad. Mitmete projektide toel ning Taani ja Rootsi kogemustest õppides hakkasid mõtted liikuma, kuidas haridusasutustesse rohkem mahetoitu tuua. 18.09.2020 sõlmiti Võru maakonna hea tahte kokkulepe mahetoidu laialdasemaks kasutuselevõtuks strateegilise eesmärgiga saavutada aastaks 2024. aastaks omavalitsuste haridusasutustes mahetooraine kasutamine pakutavas toidus vähemalt 20%-ni. Sellele tegevusele antakse nüüd Vunki mano! mitmete algatuste ja

projektide kaudu.

Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld inspireeris looga kooliaiast. Koolil on 30 aastat kogemust köögivilja kasvatamisel oma köögi tarbeks. Suurem osa juurikatest kasvatataksegi ise, väga harva on vaja olnud juurde osta. Aeda harivad kooli kokad ja köögitöölised, kes on seetõttu 12 kuud kooli palgal. Ka teised kooli töötajad, sh direktor ise, käivad põllul abiks ja valmistavad hoidiseid – see on ühine ja ühendav tegevus, mida tehakse rõõmuga. „Parim innustamine on kiitus ja isiklik eeskuju,“ ütles Martinfeld. Sellest kevadest rentis kool mahepõllu ja nüüd tuleb kooli omakasvatatud maheköögivili. Mahedana ostetakse juurde veel kartulit, mustsõstramahla, täisterahelbeid, sügisest ka piima ja mune. Koolis on ruum, mida kutsutakse taimelaboriks – seal toimub istutamine, ümberistutamine ja oma käe saavad mullaseks teha ka lapsed.

Seminaril said sõna veel:

Fotod: Võrumaa Arenduskeskus

Lisainfo:
Aivar Nigol
SA Võrumaa Arenduskeskus
aivar.nigol@vorumaa.ee
5340 2563

Elen Peetsmann
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
5304 4003

Arenda digioskusi tasuta!

Koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga!“ koolitused, mis on tänaseks lõppenud, osutusid niivõrd populaarseks, et juunikuus on tulemas lisakoolitused.

Osale sealt, kus parasjagu asud!

Koolitused toimuvad veebis ning kõik, mida vajad, on püsiv internetiühendus, arvuti või telefon.  Osalema on oodatud kõik huvilised, olenemata sellest, kas oled ettevõtja, töötad või oled tööotsingul.
Koolitustel osalemine on kõigile tasuta, kuid selleks on vaja eelnevalt registreeruda!

Koolituskalender


Tõhus sotsiaalmeedia – 03. juuni kell 13:00

Kas soovid kasvatada müüki? Suurendada brändi tuntust? Leida uusi kliente? Kasvatada veebiliiklust? Sotsiaalmeedia on suurepärane koht, kus seda kõike teha. Koolitusel keskendume ettevõtte kuvandi optimeerimisele ja sotsiaalmeediareklaami olulisematele aspektidele.

Koolitaja: Laura Kabonen, Mediabrands Digital

Lisainfo ja registreerumine: https://digiareng.ee/livestream/tohus-sotsiaalmeedia-ettevottele


Müüki edendavad veebilehed – 08. juuni kell 10:00

Kasutajasõbralik veebileht on digimaailmas sinu kõige tähtsam müügimees. Toome sinuni praktilised nõuandeid veebilehe koostamisest ja õpetame, kuidas suhelda sihtrühmaga läbi teksti, kujunduse, video ja veebilehe struktuuri. Räägime ka sellest, millal ja kuidas on mõistlik veebileht ise luua või teenus sisse osta.

Koolitaja: Lauri Post, Bitfiner

Lisainfo ja registreerumine: https://digiareng.ee/livestream/muuki-edendavad-veebilehed


Ettevõtte esiletõstmine SEOga – 09. juuni kell 10:00

Edukas ettevõte on lihtsalt leitav kõikjalt, kust potentsiaalsed kliendid tema toodet või teenust otsivad. Et sinu veebileht oleks kergesti leitav ja nähtav, on vaja see otsingumootoritele optimeerida (SEO, ing search engine optimization). Kuidas SEO’ga alustada? Tutvustame lihtsaid tegevusi, mis aitavad ettevõtte veebis nähtavamaks muuta.

Koolitaja: Raido Tamar, SEO Partner

Lisainfo ja registreerumine: https://digiareng.ee/livestream/ettevotte-esiletostmine-seoga


Eduka veebipoe loomine – 15. juuni kell 10:00

Internetis kaupade ja teenuste müümine on lihtsam kui eales varem. See koolitus on mõeldud eelkõige neile, kes soovivad müüa kaupu ja teenuseid internetis, kuid ei ole sellega veel alustanud. Keskendume praktilistele abivahenditele, kuidas samm-sammult oma e-pood kliendini tuua ja müüki kasvatama panna. Millele tuleb enne mõelda, kui veebipoodi looma hakkad? Kuidas valida õige platvorm? Kuidas internetis müügiga alustada?

Koolitaja: Lauri Post, Bitfiner

Lisainfo ja registreerumine: https://digiareng.ee/livestream/eduka-veebipoe-loomine


“Õpi koos Google’iga” sari on osa Google’i ülemaailmsest koolitusprogrammist “Grow with Google”, mille eesmärk on parandada ettevõtete ja elanike digioskusi.

Koolitused toob sinuni Google koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustikuga. Lisaks löövad programmis koolitajatena kaasa Eesti juhtivad digieksperdid.

Mai lõpust on korteriühistutel võimalik küsida Võrumaa Arenduskeskusest ja Valgamaa Arenguagentuurist tasuta nõu KredExi toetuste, laenude ja käenduste kohta. Konsultatsiooni käigus saab teavet ühistule sobivate teenuste tingimuste, vajalike dokumentide ja ajakava kohta, samuti aitab arenduskeskuse konsultant vajadusel taotlusi täita ja esitada. Põlvamaa Arenduskeskuses käivitub teenus lähiajal.

„Viimastel aastatel on ühistute vajadused ja ka võimalused korterelamute renoveerimiseks oluliselt kasvanud. Kagu-Eestis on viiel aastal toetust saanud umbes sada hoonet, kuid huvi nii seniste kui uute teenuste kasutamiseks on kordades suurem,“ lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu.

Valgamaa Arenguagentuuri juhatuse liikme Anneli Kattai sõnul kinnitab ka klientide tagasiside ja senine kogemus, et vajadus nõu ja abi järele on olemas. „Oleme koostöös KredExiga hinnanud, et kokku vajab Kagu-Eestis lähikümnenditel kordategemist veel üle tuhande hoone, seega vajadus lisateabe, materjalide ja taotlemise nõustamise järele on kasvav. Meil on pikaaegne kogemus ettevõtlusmeetmete nõustamisel ning tunneme ka piirkonna probleeme ja võimalusi, mis on suureks eeliseks teadlikkuse kasvatamiseks ühistute seas,“ lisas arenduskeskuse juht.

KredEx pakub korteriühistutele erinevaid teenuseid – renoveerimislaenu, käendust ja rekonstrueerimistoetust. Arenduskeskusest saab küsida konsultatsiooni nii teenuste tingimuste ja sobivuse kohta, taotluste nõuete, ajakava ja vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka taotluse täitmisel ja esitamisel ning vajalike dokumentide kokkupanekul.

„Arenduskeskused seisavad selle eest, et piirkonna elamis- ja töötingimused, keskkond ning heaolu paraneks. Seega on korterelamute kordategemine ja renoveerimine meie kõigi huvides. See toob otsese kasu majaelanikele kulude kokkuhoiu ja mõnusa sisekliima näol, kuid kaudselt mõjutab see kogu piirkonda kaasaegsema elukeskkonna näol,“ lisas Võrumaa Arenduskeskuse ettevõtluse suunajuht Kaido Palu.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul ühendust võtta vastavalt Võrumaa ArenduskeskuseValgamaa Arenguagentuuri või Põlvamaa Arenduskeskuse konsultandiga.

Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõiki ärksaid kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesi – kultuurikorraldajaid, loomeinimesi, turismikorraldajaid, loomeettevõtjaid jne – Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevadele.

Infopäevad Võru maakonnas:

02.06 kell 16:00 – Antsla vald, Rõuge vald (Mõniste rahvamajas, Kuutsi külas)
07.06 kell 15.00 – Võru vald, Setomaa vald, Võru linn (Vastseliina rahvamajas)

Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindajatelt küsida küsimusi taotlusvooru kohta.

Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinn programmi sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes.

Tule kohale, küsi küsimusi ja anna oma panus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi loomisesse Lõuna-Eestis!

Lisateave:
Annela Laaneots
Lõuna-Eesti koordinaator
SA Tartu 2024
tel: 557 9808
e-post: annela.laaneots@tartu2024.ee

Vaata kontserti: YouTube’st, või Facebookis.

Esinevad:
(* Võru Kandle arhiivisalvestused)

Luulet loeb – Ingrid Välbe, kontsertide salvestused – Madis Eiche ja Kris Kelp
Põimiku videosalvestus – Madis Eiche
Stsenaarium – Ingrid Välbe
Aasta ema 2021 väljakuulutamise videosalvestus – Kris Kelp
Päevajuhid – Lisanna Liivamägi ja Karl Erik Elhi
Ühislaule laulavad ja juttu ajavad – Võrumaa lasteaedade lapsed

Võrumaa Arenduskeskus otsib konsultanti, kelle tööks on nõustada KredEx’i meetmete kasutamist ja toetada teadlikkuse tõstmist elamute energiatõhususe tõusuks.
Tööülesanded (PDF, 58 kB)

Nõuded kandidaadile

Kasuks tuleb

• nõustamiskogemus;
• korteriühistu juhtimise kogemus;
• varasem kokkupuude KredeExi meetmetega;
• isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Omalt poolt pakume

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Tagame meetmete koolituse ja tööalase toe üle-eestilise võrgustikuga.

Töökoha andmed

Kandideerimise info

Kandideerimiseks saada CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 16. mail aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Kaido Palu
ettevõtluse suunajuht
telefon: 5855 0202, e-post: kaido.palu@vorumaa.ee

SA Võrumaa Arenduskeskus otsib hea suhtlemisoskuse ja analüüsivõimekusega projektijuhti, kes korraldab Kagu-Eesti mainekujunduse kava 2020-2022 investeeringute meelitamise tegevused.

Tööülesanded (pdf, 130 KB)

Nõuded kandidaadile

Kasuks tuleb:

Omalt poolt pakume

Meie juures on paindlik töökorraldus ning arengut ja koostööd väärtustav organisatsioonikultuur. Meil on häid näiteid omavalitsuste ja ettevõtjate koostööst investeeringute kaasamiseks, tööstusalade loomisel ja -kasutuselevõtul. Pakume võimalust panustada huvitavasse ja piirkonnale suure mõjuga projekti.

Töökoha andmed

Kandideerimise info

Kandideerimiseks saada CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 09. mail aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Kaido Palu
ettevõtluse suunajuht
telefon: 5855 0202, e-post: kaido.palu@vorumaa.ee

Pressiteade
30.03.2021. a

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 1. aprillil taotlusvooru, millest saavad toetust taotleda Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevad väikeettevõtjad oma tegevuse edasiarendamiseks.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on toetus oluline selleks, et anda tõuge ettevõtluse arengule ja mitmekesisemate töövõimaluste tekkele Kagu-Eestis. „Meie jaoks on oluline anda tublidele ja töökatele ettevõtjatele võimalused ellu viia ideid, kuidas oma tegevusega uuele tasemele jõuda,“ sõnas Aab. „Senine kogemus näitab, et Põlva-, Valga- ja Võrumaa ettevõtjatel häid ideid jagub, mil moel toetuse najal näiteks oma tootmist kasvatada. Eelkõige annab see võimaluse säilitada ja luua uusi töökohti kõrgema lisandväärtusega ja parema palgaga“ lisas ta.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede avatakse kolmandat korda. RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on paljud toetuse saajad seni kasutanud toetust ettevõtte tootmisvõimekuse kasvatamiseks. „Selle toetusmeetme puhul on tavapärane, et ettevõtjad soovivad soetada moodsaid tööstusseadmeid, laiendada tootmishooneid ning tõsta ekspordivõimet,“ sõnas Alver.

„Eelmisel aastal rahastasime näiteks projekti, mis võimaldab Võrumaa mööblitootjal muuta tootmist tõhusamaks ja suurendada kohaliku tooraine kasutust. Põlvamaal aga toetasime projekti, mille abil saab toetuse saaja valmistada uuenduslikke loodussõbralikke pakendeid,“ tõi Alver näiteid projektidest, mida RTK on varasemalt toetanud.

Toetuse minimaalne suurus on 10 000 eurot ja maksimaalne suurus on 50 000 eurot, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel on toetuse maksimaalne suurus 30 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60% kuludest.

RTK võtab taotlusi vastu 17. maini 2021. Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerimise vormi leiab RTK kodulehel. Lisaks toimub taotlemisest huvitatud ettevõtjatele 15. aprillil virtuaalne infopäev.

Toetusmeedet rahastab Rahandusministeerium Kagu-Eesti programmist.

Lisainfo:

Siret Soonsein
Projektikoordinaator
Siret.soonsein@rtk.ee
Tel: 663 1466

Rahvusvaheline tehnoloogiakontsern Google alustab aprilli alguses Eestis koolitusprogrammiga „Õpi koos Google’iga“, et aidata kaasa Eesti majanduse taastumisele pandeemiakriisist ning tõsta aasta lõpuks vähemalt 4000 inimese ja ettevõtte digitaalseid oskusi.

Google pakub koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Maakondlike Arenduskeskustega kõigile huvilistele tasuta koolitusi, et suurendada nende teadmisi näiteks veebilehe või -poe arendamisest, digimaailmas nähtavuse tõstmisest, sotsiaalmeedia turundusest, digistrateegiate koostamisest ja paljust muust.

Lisaks annetab Google Eesti Ametiühingute Keskliidule 150 000 dollarit ehk umbes 125 000 eurot, et tõsta spetsiifilisemalt 1000 madalapalgalise töötaja digioskusi.

„Koroonapandeemia on näidanud, et tänu digitaalsele tehnoloogiale saavad inimesed omavahel paremini ühenduses olla, samuti aitab see ettevõtetel jätkata oluliste teenuste pakkumist neile, kes seda enim vajavad. Eesrindliku digiriigina on Eestil head eeldused, et sillutada tee tehnoloogiapõhisele, jätkusuutlikule ja kaasavale taastumisele, millest saaksid osa kõik Eesti inimesed. Google tahab siin õla alla panna, andes Eesti inimestele ja ettevõtetele vajalikud teadmised ja tööriistad, et tulevikus veelgi edukam olla,“ selgitas Google’i Euroopa president Matt Brittin.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et kõigi ühiskonnagruppide digioskuste tõstmine on olulise punktina kirjas ka uue valitsuse koalitsioonilepingus. „Selleks, et me saaksime pandeemiakriisist tugevamalt ja konkurentsivõimelisemalt välja tulla, peame me majanduses tegema digipöörde.

See eeldab endas IT-alaste teadmiste tõstmist ühiskonnas, nii inimeste kui ettevõtete seas ning Google’i uus algatus toetab seda eesmärki väga hästi. Vaatamata sellele, et meie ühiskonna digipädevus on maailma mõistes kõrgel kohal, on meil alati võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada,“ ütles Sutt.

Lisaks koolitustele annetab Google oma heategevusliku haru Google.org kaudu Eesti Ametiühingute Keskliidule 150 000 dollarit. Sellega õpetatakse digitaalsete tehnoloogiate ja tööriistade kasutamist inimestele, kelle praegune töökoht võib tulevikus kaduda. Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul on Google’i otsus märgiline, aidates kaasa sellele, et madala kvalifikatsiooni ja sissetulekuga inimesed leiaksid tulevikus endale parema töö.

„Koroonakriis kiirendas töökohtade automatiseerimist ning näitas veelgi selgemalt, kui oluline on digitaalsete tehnoloogiate elementaarne tundumine, et igapäevases elus toime tulla. Olgu selleks kaugtöö tegemine või endale meelepäraste kaupade e-tellimine. Paraku ei näe madalapalgalised töötajad tihti vajadust oma digioskusi arendada ja täiendada. Samas on just nemad need, kelle töökohad tulevikus kõige enam löögi alla satuvad. Täname Google’it toetuse eest ja pingutame koos teiste osapooltega maksimaalselt, et muutused tööturul sujuksid valutumalt,“ selgitas Peterson.

Mis on „Õpi koos Google’iga“?

„Õpi koos Google’iga“ programm on mõeldud kõigile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad oma digioskuseid parandada ja edukust veebis tõsta. Osalema on oodatud ka töötajad, samuti inimesed, kes alles plaanivad ettevõtlusega alustada.

Programm pakub koolitusi 10 erineval teemal. Muuhulgas õpetatakse, kuidas koostada hästi toimivat veebilehte, kuidas luua edukas veebipood ja teha oma ettevõtte veebis rohkem nähtavaks. Veel koolitatakse osalejaid sotsiaalmeedia-, otsingu- ja videoturunduse teemadel ning aidatakse luua toimivaid digistrateegiaid. Samuti räägitakse, kuidas jõuda veebimüügi laiendamise kaudu uutele turgudele.

Ettevõttel või inimesel tuleb end registreerida  ja valida endale meelepärane koolitus. Koolitused algavad aprillis, need toimuvad eesti keeles ja veebiseminari vormis. Läbiviijad on oma ala eksperdid. Koolitusel osalevate ettevõtete töötajate arv pole kuidagi piiratud.

Lisaks paneb Google välja 100 stipendiumit, millega pakutakse vähekindlustatud inimestele koolitusi IT-toe vallas. Koolituse läbinud inimesed saavad vastava sertifikaadi, mis võiks neid edaspidises karjääris aidata. Kokku lubab Google 2021. aasta lõpuks välja koolitada vähemalt 4000 inimest ja ettevõtet.

Toimumisaeg: 22 – 23.märts, 06 – 07.aprill, 19 – 20.aprill, 10. mai, kell 10:00 – 17:15

NB! Järgime Terviseameti soovitusi ning hoiame Sinu ja lähedaste tervist!

Koht: veebis olevad koolitused toimuvad Zoom keskkonnas (vajalik veebikaamera ja mikrofoni võimalus), osalemiseks vajalik link edastatakse vaid registreerunutele.

Kestus: 7 päeva (56 akadeemilist tundi)

Sihtgrupp: alustavad ettevõtjad ja võimalikud alustavad ettevõtjad

Eesmärk ja kirjeldus: anda oskused oma ettevõttega alustamiseks ja ettevõtlusega tegutsemiseks. Koolitus on ülesehitatud praktilistel ülesannetel ja need toimuvad aktiivõppe meetodil, sisaldades arutelusid, rühmatöid, kogemuste vahetamist ja näidisjuhtumite lahendamist.

Alustava ettevõtja baaskoolituse käigus saab kaardistatud kõikide osalejate ärimudel, valmib äriplaan ja tegevuskava, mis on heaks abivahendiks ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Osalejad saavad esmase teadmise tööriistadest, mida kasutada ettevõtluse alustamisel ning soovitused koolitajatelt enda äriidee arendamist puudutavates küsimustes.

Osalemistingimused:

KOOLITUSE PROGRAMM

Koolitus on üles ehitatud temaatiliste moodulitena ja peamised käsitletavad teemad on:

I moodul: Strateegiline planeerimine väikeettevõttes, 22. – 23. märts 2021
Koolitaja: Elmo Puidet

II moodul: Turundus ja müük, 06. – 07. aprill 2021
Koolitaja: Urmas Kamdron

III moodul: Finantsjuhtimine ja -planeerimine, 19.- 20. aprill 2021
Koolitaja: Kristo Krumm

IV moodul: Juhtimine. Äriplaanide esitlused, 10. mai 2021
Koolitaja: Elmo Puidet

Osavõtutasu: 50 EUR. Osalemisavalduse täitmisega kinnitad, et oled tutvunud ja nõustunud osalemistingimustega sh tasuma osavõtutasu 16. märtsiks.

Registreerumine: Osalemise sooviavaldus tuleb esitada hiljemalt 15. märtsiks

Baaskoolitus on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse konsultant, SA Võrumaa Arenduskeskus, tel + 372 521 7705, e-post eliis.ermel@vorumaa.ee

Kuku Raadio 31.01.2021 saates Maatund küsis Madis Ligi, vastas Aivar Nigol.

Haridusprogramm „Ettevõtlik Kool“ sai alguse Ida-Viru maakonnast ja alustas laienemist teistesse maakondadesse viis aastat tagasi. Sellest ajast alates on võrgustik kasvatanud liikmete arvu pea kümnekordselt: 17lt 145 õppeasutuseni. Nende seast on hindamise läbinud õppeasutusi 90, mis kõik kannavad kvaliteedimärgist „Ettevõtlik kool“ või “Ettevõtlik lasteaed“.

“Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja eluline õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Nendes koolides ja lasteaedades on õpetajate ülesandeks kaasata lapsi kõigisse õppeprotsessi etappidesse nii, et initsiatiiv ja õppimislust lähtuksid nendest endist. See tähendab, et meie programmi abil kasvatame hakkama saajaid noori,“ selgitab haridusprogrammi arendusjuht Heidi Uustalu.

Selleks, et õppeasutus saaks kasutada ka kvaliteedimärgist tuleb Heidi Uustalu sõnul läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: õppe- ja kasvatusprotsess, eestvedamine ja juhtimine, professionaalse arengu toetamine, koolipere aktiivsus ja mõju kogukonnas ja ressursid.

Hindamise läbinud õppeasutused jaotatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel.Ettevõtliku kooli koomiks 2021

Heidi Uustalu sõnul on võrgustikul suured plaanid tulevikuks. „Sel aastal on eesmärk laieneda suuremalt Harju- ja Tartumaale, digitaliseerida Ettevõtliku Kooli standard, et tagada selle parem kättesaadavus ja kasutajamugavus kõikidele koolidele. Lisaks viia läbi uuring Ettevõtliku Kooli enesehindamise rakendamise mõjust ning jätkata Eesti esimese rahatarkuse mentorklubi arendamist ja elluviimist,“ loetleb Uustalu.

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab 130 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 25 000 õpilase.

Ettevõtlik Kooliga liitunud õppeasutused

Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

 

Teisipäeval, 19. jaanuaril tutvustati Kagu-Eesti tööstusalade uuringu tulemusi uuringupiirkonna maakondade, kohalike omavalitsuste ning ministeeriumide esindajatele.

Töö eesmärgiks oli kaardistada ja liigitada tööstus- ja ettevõtlusalad Kagu-Eestis lähtuvalt alade potentsiaalist ja taristu arenduse maksumusest sõltumata omandist ja arendajast. Töö teostas Cumulus Consulting OÜ, tellis ja rahastas Rahandusministeerium.

Töö käigus selgitati välja, millised on Kagu-Eesti kõrgema potentsiaaliga alad, kuhu on mõistlik esimeses järjekorras tööstusalade arendusi planeerida.

Analüüsi osana esitati ettepanekud tööstusalade ühise haldamise ja turundamise organisatsioonimudelile ning anti vastused küsimusele, kuidas lahendada maaomand eelistatud mudelile vastavaks. Kirjeldati investori teekonda kuni konkreetse investeeringu teostuseni.

Uuring kajastab regionaalarengu ootuseid, soovitusi ja ettepanekuid tööstusalade rahastusmeetmete väljatöötamiseks. Antud uuring on sisendiks ka maakonna arengustrateegiate ja KOV arengukavade muutmiseks.

Töö üheks oluliseks osaks oli parimate praktikate tutvustamine. Heaks näiteks on Võrukivi tööstusala arendus, kus Võru linn koos eraettevõtjaga on välja arendanud vajaliku taristu. Hetkel on tööstusala krundid jõudnud kasutusse. Samuti on edulooks Kobela tööstusala arendus, kus Antsla vald on võõrandanud riigi omandis oleva maa ja tänaseks on tööstusalale tulnud mitu uut asukat (nt OÜ Baltic Steelarc).

Valminud analüüs annab ülejäänud Eestile ja ministeeriumide esindajatele uut teavet ning kindlust tööstusalade arendamisega edasi liikuda.

Tegemist on Kagu-Eesti ülese koostööprojektiga, kus kolme maakonna arendusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja Rahandusministeerium teevad koostööd ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Üheskoos on kokku lepitud 6 eelisarendatavat tööstusala (igas maakonnas kaks ala) ja loodud võimalused süsteemseks lähenemiseks ning võrgustiku koostööks.

Tööstusalade projekti tegevusi on kokkuleppel teiste Kagu-Eesti maakondadega vedanud SA Võrumaa Arenduskeskus.

Tööstusalade analüüsi järeldustes tõdetakse, et omavalitsused pole enamasti valmis tööstusala kui toodet ainult oma ressurssidega ise välja arendama. Seetõttu on uuringu tulemustele tuginedes välja pakutud rida võimalikke toetusmeetmeid. Ettepanek on anda tööstusalade arendamiseks sobivad riigiomandis olevad maad kiirendatud korras üle kohalikele omavalitsustele, toetada terviklikku taristu väljaarendamist prioriteetsel kuuel tööstusalal, toetada taristu tänapäevastamist ja väljaarendamist ning meetmeid, mis suurendavad ligipääsu kapitalile, samuti otsetoetused konkreetse ettevõtte kitsaskoha lahendamiseks. Töötada välja toetusmeede turundustegevuste läbiviimiseks.

Tuginedes tööstusalade analüüsi järeldustele koostatakse osapoolte koostöös detailne tegevuskava tööstusalade edasiarendamiseks Kagu-Eestis.

Lisainfo:

Toomas Piirmann, Rahandusministeerium Võru talitus, juhataja, tel 5030239

Aivar Nigol, SA Võrumaa Arenduskeskus, arendusnõunik, tel 53402563

Eesti Kooriühing jagab 2021. aasta jaanuaris juba 18. korda koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Ettepanekuid võivad teha alaliidud, maakonnad, koolid, koorid, organisatsioonid ja üksikisikud. Ükski neist institutsioonidest ei saa esitada iseennast (sh koorilaulja oma koori, koor oma kontserti jne).

Kategooriad:

AASTA KOOR
KÜ muusikanõukogu võib taotlejaid hinnata kahes kategoorias:

AASTA DIRIGENT
Aastal 2020 oma tegevuse ja saavutustega silma paistnud koorijuht.

AASTA DIRIGENT-MUUSIKAÕPETAJA
Aastal 2020 oma tegevuse ja saavutustega silma paistnud koolikooridega töötav dirigent.

AASTA PUHKPILLIORKESTER
Aastal 2020 oma tegevuse ja muusikaliste saavutustega silma paistnud puhkpilliorkester.

AASTA ORKESTRIDIRIGENT
Aastal 2020 oma tegevuse ja muusikaliste saavutustega silma paistnud puhkpilliorkestri dirigent.

AASTA NOOR DIRIGENT
Aastal 2020 oma tegevuse ja saavutustega silma paistnud noor koori- või puhkpilliorkestri juht (kuni 35).

AASTA TOETAJA
Koorivaldkonda 2020. aastal kõige enam toetanud ettevõte või ka üksikisik. Aasta toetajat/toetajaid järgmisel aastal esitada ei saa.

AASTA KORRALDAJA
KÜ muusikanõukogu võib taotlejaid hinnata kahes kategoorias:
• Oma tööd isetegevuslikus korras tegevad organisaatorid (koori- ja orkestrivanemad jt), kes selle eest enamasti tasu ei saa
• Korraldajad, kes teevad oma tööd põhitööna, aga on silmatorkavalt tublid, töötavad südamega ja teevad palju rohkem, kui neilt töölepingu järgi oodata võiks.

AASTA KOORIPLAAT
Selles kategoorias esita 2020. aastal ilmunud silmapaistev koori- või puhkpillimuusika plaat (CD ja/või DVD)! (Ka juhul, kui see ilmub 2020 detsembris või siis ilmus 2019 detsembris.)

AASTA TEGU
Aasta Tegu on konkreetne projekt, toiming, valminud asi… (uus laululava, kontserdi– või rahvamaja, hästi õnnestunud üritus jne. jne)

AASTA KOOSTÖÖPREEMIA
Sellele preemiale saab esitada inimesi ja institutsioone, kes ei ole otseselt koori- ja puhkpillivaldkonnas tegevad, kuid töötavad nendega koos või aitavad nende tegevustele kaasa.

AASTA KOORIHELILOOJA
Aastal 2020 valminud silmapaistva(te) kooriteos(t)e autorile.

Kandidaatide nimed koos põhjendusega (1000-2000 tähemärki) palume saata Eesti Kooriühingu aadressil kooriyhing@kooriyhing.ee hiljemalt 29. novembril 2020.

Kooriühingu aastapreemiate gala toimub laupäeval, 23. jaanuaril 2021 kl 15.00 Estonia kontserdisaalis, kus kuulutatakse välja 2020. aasta laureaadid.

Aastapreemiate statuut 
Aastapreemiate ankeet

Eesti Rahvamajade Ühing (ERMÜ) ootab ettepanekuid tunnustamaks isikuid ja organisatsioone, kes on rahvamajade tööd väärtustades oma kogukonna hüvangusse pühendumusega panustanud.

Tunnustamise kategooriad:

Ettepanekud Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustamise taotlusvormil saatke hiljemalt 1. dets 2020 e-posti aadressile: rahvamajadeyhing@gmail.com

Võrumaa ekspertgrupp ootab hiljemalt 20. novembriks ettepanekuid või taotlusi maakondlike aastapreemiate väljaandmiseks.

Preemiaga tunnustatakse kunsti-, rahvakultuuri- ning spordivaldkonna inimeste tööd ja innustatakse erialast pühendumist. Kultuuripärli kandidaadiks võib esitada Võrumaal tegutsevaid füüsilisi isikuid, kes on 2020. aastal maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel silma paistnud.
Kultuuripärli preemia eraldatakse füüsilisele isikule. Kui preemia saajaid on rohkem kui üks isik, jaguneb preemia saajate vahel võrdselt või vastavalt ekspertgrupi otsusele. Kultuuripärli preemiat ei saa eraldada ekspertgrupi liikmele ning koostöö korral koostööpartnerite töötajatele.

Pikaajalise loomingulise või spordialase tegevuse ja valdkonna arengusse panustamise tunnustamiseks annab ekspertgrupp igal aastal välja ühe elutööpreemia.
Preemia eraldatakse füüsilisele isikule.

Aastapreemiatega tunnustatakse Võrumaa kultuuri- ja spordivaldkonnas silmapaistnud isikuid või saavutusi ergutamaks kultuuri- või spordielu arengut maakonnas.
Ekspertgrupi aastapreemia võib eraldada füüsilisele või juriidilisele isikule. Kui preemia saajaid on rohkem kui üks isik, jaguneb preemia saajate vahel võrdselt või vastavalt ekspertgrupi otsusele. Aastapreemiat ei eraldata füüsilisele isikule mitmel järjestikusel aastal.

Kandidaate võivad esitada kõik füüsilised isikud ja organisatsioonid. Ettepanekut preemia eraldamiseks ei saa teha riigiasutuste või -organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmise eest.

Ettepanek või taotlus peab sisaldama:

Esildised palume saata hiljemalt 20. nov 2020 e-posti aadressile vorumaa@kulka.ee

Võrumaa ekspertgrupi raha jagamise kord

Lisainfo:
Diana Juss
Võrumaa ekspertgrupi kontaktisik
tel   5 296 190

Ootame oma kollektiivi algatusvõimelist, koostööaldist ja sõbralikku inimest, kes on aktiivne, hea suhtleja ja võimeline iseseisvalt töötama. Loodame, et võtad endaga kaasa uusi ideid, huvitavaid kogemusi ja avatud meele uutele väljakutsetele.

Töö sisuks on ettevõtlusnõustamise tugiteenuse osutamine Setomaal tegutsevatele või tegevust alustavatele ettevõtjale, Setomaa ettevõtluskeskkonda arendavate tegevuste ja projektide algatamine ja elluviimine, kohalike omavalitsuse toetamine ettevõtlusalase informatsiooni ja nõuga ning ettevõtjate ühenduste nõustamine, osalemine Setomaa kui piirkonna arendustegevustes ning koostöös naabritega eelkõige Läti ja Venemaa suunal.

Nõuded kandidaadile:

Kasuks tuleb:

Omalt poolt pakume:

Töökoht: kaugtöö, nõupidamised ja kohtumised peamiselt erinevates Setomaa kohtades.

Tööle asumise aeg: 01.01.2021, leping tähtajaline kuni projekti lõpuni.

Kandideerimiseks ootame Teie CV-d ja motivatsioonikirja hiljemalt 22. novembriks 2020 aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee. Lisainformatsiooni saate tel. 5622 2886 (Margus Timmo).

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool omistas tänavu 17 haridusasutusele esimese astme kvaliteedimärgise ehk baastaseme ja 5 koolile teise astme ehk hõbetaseme. Võrumaal said baastaseme kvaliteedimärgise Kuldre Kool ja Võru Kesklinna Kool. „Ettevõtlik kool“ ning “Ettevõtlik lasteaed” kvaliteedimärgise kasutamise õiguse saavad need koolid ja lasteaiad, kelle õppeasutus vastab ettevõtliku õppe kriteeriumitele olulistes lasteaia ja koolielu valdkondades.

28.oktoobril tunnustas SA Võrumaa Arenduskeskus Võru Kesklinna Kooli ja Kuldre Kooli minnes kooli kohale, kus toimus pidulik õnnitlemine. Koolidele omistati Ettevõtliku Kooli autahvel ja lipp. SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tänas koolide meeskondi, kes kasvatatavad ettevõtlikku ellusuhtumisega noori ning annavad oma panuse noorte tulevikku. Kohal olid ka koolipidajad, nii Võru linn kui ka Antsla vald.

“Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja ettevõtlik õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Vastava standardi saamiseks tuleb igal õppeasutusel läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine; personalivaldkond; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess. Hindamise edukalt läbinutele antakse üle tunnustuskiri koos standardit tõendava autahvli ja lipuga,” selgitab Ettevõtliku Kooli arendusjuht Heidi Uustalu. Tunnustust jagatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel. Baastaseme saanud õppeasutusi iseloomustab oma organisatsiooni igakülgne teadlik arendamine vastavalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemile ehk standardile.

Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe vallas kogemuste kandjad ja jagajad vähemalt oma maakonna piires ehk on eeskujuks oma maakonnas. Kuldtaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe liidrid nii Eesti siseselt kui ka välismaal, nad on väga suureks toeks programmi arendamisel.

Hõbetaseme omistanud haridusasutused 2020

Baastaseme omistanud haridusasutused 2020

Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulub 124 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, neist 8 hõbe- ja 1 kuldtasemega õppeasutust.

Tunnustuse saanud koole tänatakse veel Haridusfestivalil, mis sel aastal toimub veebiülekandena 4.-5. novembril. Palju õnne ning ettevõtlikku koolielu!

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Programmi koordineerivad maakondlikud arenduskeskused Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Lisainfo: Eliis Ermel, noorte ettevõtlikkuse konsultant, SA Võrumaa Arenduskeskus, eliis.ermel@vorumaa.ee

Eestimaa Rahvamaja Päev pealkirjaga “133 aastat kogukonna liitjana” on ellukutsutud nii vabariiklikul kui maakondlikul tasandil koostöö aktiveerimiseks.

Rahvamaja Päeva eesmärk on liita kogukonda, teadvustada ja tutvustada rahvamajade argipäeva ning väärtustada seal töötavaid inimesi. Rahvamaja on kogukonna mõistes üks olulisemaid kohti, kus inimesed kokku saavad. Rahvamajas saab kohaliku kultuuri arendamise kaudu kohalik omavalitsus täita ühte tähtsamat ülesannet – kasvatada kodukohatunnet, kaitsta ja arendada kohalikku identiteeti. Rahvamajja sisenedes sisenetakse maailma, kus saadakse end loominguliselt väljendada, kunstiliselt teostada, oma loomingut teistega jagada. Ühised huvid ja eesmärgid seovad inimesed ühtseks loominguliseks kollektiiviks. Vahetatakse ideid ja energiaid ning sünnivad uued paikkondlikud vaimse kultuuri väärtused.

Võru maakonnas avab sellel päeval rahvale uksed 9 rahvamaja: Haanja rahvamaja, Ruusmäe rahvamaja, Vastseliina rahvamaja, Orava kultuurimaja,  Misso rahvamaja, Obinitsa külakeskus, Setomaa Kultuurikeskus, Tsooru rahvamaja, Uue – Antsla rahvamaja.

Loo jutustavad kaks vahvat noort võro keele agent Hipp Saar ja Setomaa nuursootska Margit Ausma. Video Johan Kudu. Video tegemist toetasid: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võrumaa Arenduskeskus.

Lisainfo:
Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool edulugude konkursi „Õppimine on põnev!“ komisjon on 111-st eduloost välja valinud 12 nominenti 4 erinevas kategoorias. Laureaadid kuulutatakse välja hariduskonverentsi „Ennast juhtiv väärtust loov noor ei ole imeloom!“ teisel päeval, 5. novembril.

Ettevõtliku Kooli arendusjuhi Heidi Uustalu sõnul on märkamine ja tunnustamine äärmiselt oluline. „See on suur kiitus meie kõikidele haridusasutustele, õpetajatele ja noortele, kes õppetöö käigus või ka selle välisel ajal viivad ellu märkimisväärseid algatusi, mis edendavad meie kõigi ettevõtlikkust,“ lisab Uustalu.

Tänavusele edulugude konkursile esitati kokku 111 edulugu. Uustalu sõnul näitavad rohked edulood seda kui ettevõtlikud ja põnevate ideedega on meie noored kui ka kõik haridustöötajad.

Hariduskonverentsil „Ennast juhtiv väärtust loov noor ei ole imeloom!“ kuulutatakse välja laureaadid 4 järgmises kategoorias: „Parim koostöötegu“, „2P (Parimad praktikad)“, „Noorte algatus“, „Ettevõtlik haridustegu“. Esmakordselt kuulutatakse välja ka 2020. aasta Ettevõtliku Kooli kuldpartner ja aasta üllatajad.

Nominendid 2020

Parim koostöötegu

2P (Parimad praktikad)

Noorte algatus

Ettevõtlik haridustegu

Edulugude konkurssi „Õppimine on põnev!“ korraldab haridusprogramm Ettevõtlik Kool alates 2008. aastast. Edulugude konkursi eesmärk on soodustada haridusasutustes ettevõtlikku õpet ning ärgitada edulugude kaudu ka teisi koole ja lasteaedasid leidma nutikaid lahendusi, kuidas seda õppetöö raames teha.

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab 124 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 25 000 õpilase.

Lisainfo:
Eliis Ermel
ettevõtluskonsultant (noorte ettevõtlikkus)
tel + 372 521 7705
e-post: eliis.ermel@vorumaa.ee

Läheneva isadepäeva eel kutsub Võrumaa Arenduskeskus esitama kandidaate Võru maakonna aasta isa aunimetusele.

Aasta isa kandidaate võivad esitada kõik, nii pereliikmed ja tuttavad kui kohalikud omavalitsused, asutused ning organisatsioonid. Võru maakonna aasta isa kandidaadiks võib üles seada Võru maakonnas elava isa, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes väärtustab perekonda, on pühendunud oma ametile ning on heaks eeskujuks ka ühiskonnas.

Võru maakonna aasta isa aunimetuse andmise statuut ja taotluse vorm on leitav Võrumaa Arenduskeskuse kodulehel.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused on oodatud Võrumaa Arenduskeskuse e-posti aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee. Paberkandjal taotlused palume saata märksõnaga „Võru maakonna aasta isa“ SA Võrumaa Arenduskeskuse postiaadressil Jüri 12, 65620 Võru.

Taotluste esitamise tähtaeg on 26. oktoober 2020.

Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis selle tunnustuse nelja lapse isa Raul Kudre.

Tänavuse aasta isa kuulutab Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots välja isadepäeval. Hetkel on planeeritud aasta isa välja kuulutada isadepäevale pühendatud kontserdil 8. novembril Võru Kultuurimajas Kannel.

 

Lisainfo:

Kristi Vals
kultuurispetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
tel. 5912 9200
e-post kristi.vals@vorumaa.ee

Arenduskeskuse eelarvest toetatase organisatsioone ja tegevusi, mis tugevdavad Võru maakonna arengut ja konkurentsivõimet kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu.

Taotlejaks võivad olla:

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaido Palu
Tegevjuht
5855 0202
kaido.palu@vorumaa.ee

Sotsiaalminister Tanel Kiik tänab vanemaealisi, kes andsid kevadise eriolukorra ajal panuse COVID-19 kriisiga toimetulekuks, sõltumata sellest, kas nad tegid seda ametialaselt või vabatahtlikkuse alusel. Samuti tänatakse neid, kes on oma tegevusega kogukonnas silma paistnud.

„Käesolev aasta on COVID-19 leviku tõttu muutnud meie kõigi tavapärast elukorraldust ning oleme pidanud kohandama oma harjumusi, mõtlemist ja käitumist. Ministeeriumil on hea meel tänada 31 vanemaealist, kes tegid eriolukorra ajal suure pühendumusega tööd ning abistasid neid, kes seda kõige rohkem vajasid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Tunnustamisväärselt on kõik need inimesed oma kogukonnas silma paistnud, teisi toetanud ja abistanud ning inspireerinud ka teisi kogukonnaliikmeid.“

Tunnustuse pälvivad tervise- ja sotsiaalvaldkonna töötajad, kelle hulgas on nii koduhooldustöötajaid, tegevusjuhendajaid, õdesid, perearste, asenduskodude töötajaid, kohaliku omavalitsuse korrakaitsetöötaja, sotsiaaltranspordi bussijuht, aga ka mitmeid vabatahtlikke.

Sotsiaalministeerium korraldab igal aastal augustis traditsioonilise sotsiaalministri vastuvõtu, et tunnustada silmapaistvaid vanemaealisi. Sel aastal otsustati COVID-19 haigestumiste arvu tõusu tõttu iga-aastane tänuüritus ära jätta ning kõigile tunnustuse pälvinutele saadetakse tänukiri koos meenega koju posti teel.

Kutse kandidaatide esitamiseks saadeti kõigile maaomavalitsusliitudele, omavalitsusliidud ise korraldasid kandidaatide valimise. Lisaks said oma kandidaate esitada vanemaealiste poliitika komisjoni kuuluvad organisatsioonid ning Riigikogu sotsiaalkomisjon.

Tunnustuse pälvivad kokku 31 inimest. Võru makonnast pälvis tunnustuse Evi Tarro, Lea Jõevere ja Hille Järvekald.

 

Alates 1. septembrist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor, kust mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad oma tegevuseks toetust küsida.

 „Kohalikel kogukondadel on regionaalses arengus väga suur roll,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Sageli on tänu nende usinale tegevusele külas näiteks aktiivne seltsielu, toredad mänguväljakud või pakutakse kohalikele elanikele põnevaid koolitusi ja huviringe. Kuigi paljud neist kohalikest toimekatest inimestest organiseerivad seda kõike õhinapõhiselt ja vabatahtlikult, vajavad need tegevused elluviimiseks siiski ka raha. Just sellega soovimegi neile tublidele inimestele toeks ja abiks olla.“

Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust antakse tegevusteks, mis tugevdavad kogukonna identiteeti, loovad tõhusamat koostööd ning panustatavad kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu. Toetust antakse ka kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumiseks ja ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamiseks ja arendamiseks.

Maksimaalne toetussummad projekti kohta on esimeses meetmes 2500 eurot ja teises meetmes 4000 eurot, omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui  poole.

Taotlusi saab esitada e-posti teel aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee ning tähtaeg on 1. oktoober 2020 kell 16.30.

Täpsemad juhendid ja vormid  ning programmi määrus.

Programmi tutvustav infopäev toimub 15.09.2020 algusega kell 17:00 veebikeskkonnas. Infopäevale palume registreeruda hiljemalt 14.09.2020 www.bit.ly/KOP2020sygis.

 

Lisainfo:

Aigi Young
Projektispetsialist
5309 0923
aigi.young@vorumaa.ee

Võrumaa Arenduskeskus otsib oma meeskonda sekretär-asjaajajat.

Tööülesanded: arenduskeskuse dokumendihalduse korraldamine; personalitöö korraldamine; koosolekute ja sündmuste korraldamise toetamine; asutusesisese ja väliskommunikatsiooni teostamine, info edastamine ja vahendamine; külaliste vastuvõtu korraldamine ja teenindamine.

Sobival kandidaadil on:

Kasuks tuleb:

Pakume:

Kandidaatidel palume esitada hiljemalt 13. septembril 2020 aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee järgmised dokumendid:

Lisainfo:

Töökoha aadress Jüri 12, Võru
Tööle asumise aeg nii pea kui võimalik
Töölepingu tüüp tähtajaline, lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendaja
Kontaktisik tegevjuht Kaido Palu, tel: 5855 0202

 

Neljapäeval, 30.01 toimus Võru Kesklinna Koolis  matemaatikaviktoriini “Nuputa” piirkonnavoor. Võistlusel osales 29 võistkonda kokku 87 õpilast. Maakonna parimaks 5.-6. klasside võistkonnaks tuli Parksepa Keskkooli meeskond koosseisus Kertu Haak, Karin Kivi, Laura Läll ja Theodod Kull, 7. klasside parimaks tuli Värska Gümnaasiumi meeskond koosseisus Laur Laanetu, Brigitte Hunt ja Jaak Urmet Koit.

Palju õnne võitjatele, suur tänu õpilasi juhendanud, saatnud ja võistlusel abiks olnud õpetajatele, Võru Kesklinna kooliperele ja aineühenduse esimehees Anne Reiljanile.

Soovime nuputamislusti kõikidele osalejatele ja huvilistele! Nuputamisülesanded avaldatakse TÜ Teaduskooli veebil.

Tööülesanded:

Maakonna kultuurikoostöö ja maakonna ürituste korraldamine.

Sobival kandidaadil on:

Kasuks tuleb:

Omalt poolt pakume:

Kandidaatidel palume esitada hiljemalt 9. oktoobril 2019 aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee järgmised dokumendid:

Lisainfo:

Töökoha aadress Jüri 12, Võru
Tööle asumise aeg nii pea kui võimalik
Töölepingu tüüp tähtajatu
Kontaktisik tegevjuht Kaido Palu, tel: 5855 0202

 

Sellel nädalal algas koolinoorte ideekonkurss „Mina suudan“, mis ootab noortelt ideid, kuidas parandada noorte turvalisust, heaolu ja/või tervist kohalikus kogukonnas. Ootame, et noored märkaksid oma kogukonna probleeme ja pakuksid neile kodanikualgatuse vormis lahendusi.

Auhinnad on uhked – 5 parimat ideed võidavad 1000 eurot ja neid juhendanud õpetajajaid 300 euroga, samuti premeeritakse eraldi ka kõige aktiivsemalt osalenud koole ja/või õpilasesindusi!

Rohkem infot: merilyn.viin@vorumaa.ee

Toetuse eesmärk on Võru maakonna arengu ja konkurentsivõime tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. Toetust saab taotleda projektide elluviimiseks sh kaasfinantseerimiseks ning tegevustoetuseks.

Taotlejaks võivad olla:

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid on kättesaadavad aadressil: www.vorumaa.ee/toetamine-eelarvest

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaido Palu
Tegevjuht
5855 0202
kaido.palu@vorumaa.ee

Eile, 28. augustil toimus Navil maapiirkonna majandustegevuse
mitmekesistamise toetuse infopäev. Taotluseid saab esitada PRIA e-teenuse keskkonnas 18. septembrist 9. oktoobrini 2019.

Infopäeva esitlused

Eile, 22. augustil tunnustati konkursi  “Eesti kaunis kodu 2019” Võru maakonna nominente. Üritus toimus Osulas, Kairi Miksoni ja Erkki Soe kaunis koduaias, mis eelmisel aastal pälvis presidendi „Eesti kaunis kodu 2018“ tunnustuse.

Eilsel tunnustussündmusel andsid SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimees Arvi Altmäe üle Riigihalduse ministri tänukirjad, rahvusvärvides mastivimplid ja meened tänavustele nominentidele. Sündmust ilmestas kauni kontserdiga Võrumaa juurtega laulja Uku Suviste.

Võru maakonnas korraldab  “Eesti kaunis kodu” konkursi SA Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega. Sellel aastal esitasid omavalitsused maakondlikule komisjonile hindamiseks 5 objekti. Välja valiti kaks kodu mis esitati Eesti Kodukaunistamise Ühendusele, kes koordineerib rahvuslikku programmi „Eesti kaunis kodu“.

Vabariigi president Kersti Kaljulaid tunnustab võitjaid 25. augustil toimuval vastuvõtul Kilingi-Nõmmel.

Võru maakonna „Eesti kaunis kodu 2019“ konkursi võitjad on:

Fotol tänuüritusel osalenud.
Pildistas: Birgit Pettai

Riigiametnike välitööd on möödas, kokkuvõtete tegemine käib. Nädal lõppes Võrumaa Arenduskeskuse eest veetud loometalgutega.

Soovime jõudu kõigile osapooltele Kagu-Eesti väljakutsete ja talgutel pakutud lahendustega jätkamiseks, et tulemused saaks võrumaalastele käega katsutavaks!

Seminaride esitlused

Avaseminari video

Eile, 21. augusti õhtul  tänas ja tunnustas Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots maakonna silmapaistvamaid noortevaldkonna tegijaid. Tunnustusüritus toimus Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Võru maakonna noorte suvepäevade raames. Kokku tänati 17 kandidaati, kellest 6 said maakonna aasta laureaadi tiitlid.

  1. aasta noortevaldkonna silmapaistvamad tegijad on:

Arenduskeskuse tänukirja said ka teised tunnustamiseks esitatud kandidaadid. Aasta noorsootöötaja tiitlile kandideeris Liina Loosaar,  Aasta koostööle Võru linnavalitsus, aasta noore tiitlile Laura Lees, Karoli Arund, Mariete Kena, Hipp Saar, Annabel AbelSteffy Mõttus ning aasta noorteühenduse tiitlile Vastseliina Gümnaasiumi õpilasesindus, Värska Gümnaasiumi õpilasesindus ja Võru noortekeskus.

Aasta noorteühenduste tiitlit käesoleval aastal välja ei antud, kuid eraldi tänukirjaga tõsteti esile Vastseliina ja Värska koolide õpilasesinduste omavahelist koostööd. Kategooriasse „pikaajaline panus noorsootöös“ sellel aastal kandidaate ei esitatud.

Oma tervitussõnades avaldas Tiit Toots rõõmu selle üle, et meie maakonnas on noortevaldkonnas nii palju vahvaid tegusid ja väärikaid kandidaate. Ta tunnustas noori nende ettevõtlikkuse eest ning rõhutas, et just nii kasvavadki tulevikutegijad – esialgu vaikselt oma koolis või noortekeskuses aktiivselt tegutsedes kogemusi omandades millest hiljem jõutakse üleriigiliste ning isegi rahvusvaheliste tegude juurde. Samuti tänas Tiit Toots kõiki noorte toetajaid. Ühtlasi avaldas ta kohalolnud noori vaadates lootust, et järgmistel aastatel võiks kandidaate olla veelgi rohkem. Tänuürituse võib kokku võtta ühte kandidaati iseloomustanud sõnadega: kes palju teeb see palju jõuab.  Julget pealehakkamist ning vahvaid uusi ideid noortevaldkonna tegijatele!

Tunnustusürituse aitasid korralda Antsla vald ja valla noored koos noorsootöötajatega. Õhtujuhiks oli Merle Tombak, kandidaate tutvustasid Karoliine Marinitševa ja Kiira-Aliina Kärgenberg ning muusikalise etteaste tegi alles pool aastat tegutsenud Karula kandi noortest koosnev bänd, kes tegutseb Kaika Seltsimajas Rolf Saarna juhendamisel.  Vahva ürituse lõpetas ühislaul Uku Freibergi eestvedamisel.

Käesoleval aastal toimus Võru maakonnas noortevaldkonna tunnustamine uut moodi. Kui varasemalt on arvestatud kalendriaasta jooksul tehtuga ning maakondlik tunnustamine leidis aset novembris toimuva noorsootöö nädala raames, siis käesoleval aastal võeti hindamise aluseks eelmise õppeaasta jooksul toimunud tegevused. Eileõhtuse ürituse valguses tundub uuendus ennast igati õigustanud olevat.

Maakondlikule tunnustamiskonkursile sai kandidaate esitada 13. maist 1. juunini. 14. juunil valis  viieliikmeline žürii välja maakonna aasta tegijad. Žüriisse kuulusid Võrumaa Arenduskeskuse esindaja Tiia Allas, Võru maakonna Noorsootöö Nõukoja esindaja Mari-Liis  Pärna, noorte esindaja Karoliine Marinitseva, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse esindaja Marek Mekk ning maakonna huvijuhtide esindaja Inge Mälzer. Samuti valis komisjon välja kandidaadid keda esitada sügisel üle-eestilisele noortevaldkonna tegijate tunnustuskonkursile.

Lisainfot tunnustamise kohta saab Arenduskeskuse haridusspetsialistilt Tiia Allaselt või Noorsootöö Nõukoja juhilt Mari-liis Pärnalt.

Noortevaldkonna tunnustusüritus toimus tänu SA Võrumaa Arenduskeskuse, Antsla valla, Antsla Noortekeskuse, Kuldre Noortekeskuse, Võru maakonna Noorsootöö Nõukoja, Uhtjärve Ürgoru Nõiariiigi ja Leeri lillesalongi  koostöös.

 

Infopäeval tutvustatakse  18.sept – 9. okt 2019 avatud taotlusvooru Investeeringute toetamine majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunasvõimalusi ja tingimusi.

Infopäevad toimuvad algusega kell 10:

meetme eesmärk: eelduste loomine uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit
toetuse sihtrühm: tegutsev maapiirkonna mikroettevõte (kuni 9 töötajat, müügitulu kuni 2 milj €)
toetuse suurus: kuni 150 000 €

Infopäevade korraldaja on Tartumaa Põllumeeste Liit. Taotlusvooru avanemisest annab PRIA teada oma kodulehel.
Lisainfo 508 7320.

Toetuse info PRIA veebil.

Toetuse reklaamleht (pdf, 2 MB)

Seekordne pop-up akadeemia esineja on Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski, kelle fookus on suunatud Võru maakonna statistilistele näitajatele, võttes aluseks nii Võru maakonna arengustrateegia 2035+ strateegilised eesmärgid kui ka kohalike omavalitsuste arengustrateegiad. Ettekandes räägitakse rahvastikuga seotud protsessidest, iibest ja rahvastiku vananemisest. Pärast akadeemilist loengut toimub ühine mõttevahetus teemal “Kuidas mõõta Võru maakonna arengut?”.
Üritus toimub Võru Riigimaja III korruse saalis, Jüri 12.

Päevakava:
10.45 – 11.00 Kogunemine
11.00 – 12.30 Mihkel Servinski loeng ja ühisarutelu teemal “Numbrid ei valeta – Võru maakonna arengustrateegia 2035+ läbi statistilise prisma? ”
12.30 – 12.45 Sirutuspaus
12.45 – 14.30 Statistika teemaline töötuba “Kuidas mõõta Võru maakonna arengut?”
14.30 – 14.45 Päeva lõpetamine

Palun osalemisest teada anda hiljemalt 14. maiks.

Viimase miili kiiret internetti soovivad Kagu-Eestis arendada kaks ettevõtet, Elektrilevi OÜ ja Eesti Andmesidevõrgu AS. Mõlemad on alustanud konkreetsete tegevustega, sh projekterimistöödega. Elektrilevi kutsub esitama sooviavaldusi, Andmesidevõrgu AS kutsub lepingut sõlmima.  Arenduskeskus esitas küsimused mõlemale arendajale ning allolevas tabelis avaldame saadud vastused.

Küsimus  Elektrilevi OÜ vastus  Eesti Andmesidevõrgu AS vastus
Kes on projekti elluviija ja kuidas projekti finantseeritakse? Projekti viib ellu ja finantseerib Elektrilevi. Riik toetab omalt poolt ühenduste rajamist piirkondades, mis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on määranud nn valgeteks aladeks ehk turutõrkepiirkondadeks. “Projekti viib ellu Eesti Andmesidevõrgu AS (edaspidi ASV). On kokku lepitud, et selles organisatsioonis 50% osalust on erainvestoril ja 50% osalust MTÜl Eesti Andmesidevõrk, mis on kohalike omavalitsuste poolt ellu kutsutud ühing. Projekti finantseeritakse inimeste omaosaluse (liitumistasu), erakapitali investeeringu ja laenuraha kaudu.”
Millal valguskaabli võrku ehitama hakatakse ja millal eeldatavalt algab loodud ühendustel teenuste osutamine? Võrkusid hakatakse ehitama 2019. aasta  jooksul ning tegevus toimub eri piirkondades kuni aastani 2023. Teenuse osutamine algab igal pool kohe, kui võrk on valmis ehitatud – siis saab klient valida endale sobiva sideoperaatori. ASV rajab põhiosas maakaablivõrku. Kohtades, kus maakaablit mingil põhjusel paigaldada ei ole otstarbekas võidakse kasutada ka õhuliini. Ehitus ja teenuste osutamine algab 2019 aastal, kuid põhiosa võrgust on plaan välja ehitada 2020. aastal. Keerulisemates kohtades võib ehitus jääda ka 2021. aastasse. Kiirem ajakava niivõrd suure projekti puhul pole reaalne ega teostatav.
Mille järgi valitakse, kuhu piirkonda valguskaabli võrk ehitatakse? Piirkonnad valitakse erinevaid kriteeriume arvestades s.h sooviavalduste hulk, võrgu konfiguratsioon ja baasvõrguga ühenduse võimalus. Lisaks vaadatakse, et rajatava võrgu peal oleks sisuteenuse osutajaid ja neil võimalus Elektrilevi võrguni jõudmiseks. “Peamiseks valiku kriteeriumiks on sõlmitud lepingute arv konkreetses piirkonnas. Mida rohkem on lepinguid, seda tõenäolisem on antud piirkonna kaasamine projekti. Kaasa aitavaks teguriks on ka baasvõrgu olemasolu piirkonnas (ca 1 km raadius baasvõrgust on hea arenduspiirkond). Baasvõrgu kaartidega saab tutvuda veebilehtedel eestiandmeside.ee/sidevork/kaart ja ela12.elasa.ee/elakaart/”
Kuidas toimub võrgu kavandamisest teavitamine, kas teil on olemas kavandatava võrgu kaart, aadressid, vm? Kui piirkonna jaoks on internetivõrk valmis projekteeritud, saadame teavituse aadressidele, kus on võimalik liituda. See toimub 3 kuud enne liitumistähtaega. Võrgu kavandamine toimub jooksvalt, kuid lõplik arendusplaan saab paika ca 2 kuud pärast lepingute sõlmimise perioodi lõppu. Võrk kavandatakse lähtuvalt sõlmitud liitumislepingutest (ehk lähtuvalt sellest, kuhu inimesed võrku soovivad).
Kas planeeritakse maa- või õhukaablit? Planeerime nii maa kui ka õhukaablit kasutada. Esimesel aastal on eeldatavalt valdav osa ühendusi õhuliinidel – see võimaldab meil projektiga kiirelt alustada. Planeeritakse eelistatult maakaablit, kuid osades kohtades ei pruugi maakaabli kasutamine olla võimalik või mõistlik. Sellistes kohtades kasutame võimalusel õhukaablit.
Kuidas jõuab kaabel majja/korterisse? Millised täiendavad tööd/seadmed on vaja kliendil teha/soetada teenuse käivitamiseks? Täpsed liitumistingimused ja täiendavatest töödest teavitame aadressipõhiselt. Üldreeglina tuuakse kaabel hoone välisseinani eramajade puhul. Kindlasti tuleb aga klientidele pakkuda võimalusi ka erilahendusi tellida. “Kaabli toob majja või korterisse ehitusprojekti raames ehitaja. Liituja mingeid täiendavaid töid üldjuhul tegema ei pea. Meie eesmärk on, et kogu protsess oleks liitujale võimalikult mugav ja murevaba. Teenuse käivitamiseks peab liituja sõlmima lepingu mõne sideettevõttega, kes ASV võrgus teenuseid pakub. Juhendid ja info saadetakse aegsasti kõigile liitujatele nii elektrooniliselt kui ka tavapostiga. Sideseadmed, mida klient peab teenuste tarbimiseks sideettevõttelt soetama (tihtipeale pakuvad sideettevõtted seadmeid tähtajaliste lepingute puhul ka tasuta või on igakuine väike kasutustasu) sõltuvad üldiselt konkreetsetest teenustes, mida klint soovib. Üldjuhul on vajalik vähemalt ruuteri olemasolu. Täpsemalt soovitame uurida suuremate sideettevõtete endi käest – pole isegi väga vahet milliste – tingimused on kõigil üldjoontes sarnased. Oluline on uurida just valguskaabli võrgus pakutavate teenuste kohta.”
Kas ehitate ühenduse ka KOV asutusse (kool, lasteaed, raamatukogu jne)? Ehitame ühendused kõikidele aadressidele, kes on meie pakkumise järel liitumistähtajaks liitunud. Jah. Projektiga on tervitatud liituma kõik eraisikud, juriidilised isikud, avalik-õiguslikud asutused nii maal kui linnas – ehk meie klientide osas mingeid eelistusi ei tee.
Millal ja kuidas toimub projektiga liitumise sooviavalduste kogumine? Sooviavaldusi saab esitada Elektrilevi kodulehel www.elektrilevi.ee/kiireinternet. “Projektiga saab liituda kodulehel www.internetkoju.ee. Tööajal saab liitumislepinguid sõlmida ka Kanepi vallamajas, kuid kõigi osapoolte aja kokkuhoiu huvides soovitame võimalusel kasutada elektroonilist liitumist.”
Millised on projektiga liitunud kliendi kohustused? Tasuda ühekordne liitumistasu selleks etteantud tähtaja jooksul. Peamine kohustus on võimaldada sidekaabli paigaldamist soovitud aadressile. Täpsemalt saab lugeda liitumistingimuste kohta kodulehelt www.internetkoju.ee.
Kui suur on liitumistasu? 199 eurot. 150 eurot, millele lisandub 3 EUR menetlustasu.
Millal tuleb liitumistasu tasuda? Etteantud tähtaja jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist. Tasuda saab ka osamaksetega. Lepingu sõlmimisel.
Kas kõikidele liitumispunktidele, millede liitumistasud on tasutud, tagatakse võrk ja teenuse osutaja? Kõik, kes tasuvad liitumistasu, saavad endale sideühenduse, millel on võimalik kasutada vähemalt ühe operaatori teenuseid. “Anname endast parima, et tagada võimalikult paljudele liitujatele võrgu väljaehitamise, kuid paratamatu on see, et mõned liitujad, kes paiknevad üksikult ja asuvad sealjuures baasvõrgust väga kaugel, jäävad projektist välja. Selliseid hooneid ainult erainvesteeringu rahadest pole  majanduslikult võimalik 150 EUR suuruse liituja omaosaluse juures välja ehitada. Neid liitujaid me teavitame eraldi ja anname teavet edasistest võimalustest. Samuti tagastatakse nendele liitumistasu. Siit tulenevalt kutsume üles võimalikult paljusid inimesi, kes kaasaegset internetiühendust soovivad, projektiga liituma. Ainult nii muutub võrgu ehitamine meile tasuvaks ja liitujatele kindlamaks. Kõigile liitujatele, kellele saadame kinnituse, et nad on kaasatud projekti, arendame võrgu välja ja tagame ka teenusepakkujad.”
Kuidas ja millal toimub kliendi informeerimine kui selgub, et võrku tema soovitud liitumispunkti ei rajata? Mis saab tasutud liitumistasudest? Elektrilevi liitumistasusid ette ei küsi ehk tasu küsime siis, kui oleme kindlad, et ehitame võrgu valmis. Kliente, kes võrgu saavad, teavitame sellest koos võrgu valmimise kuupäevaga. Liitujaid, keda projekti ei kaasata, teavitame jooksvalt. Anname endast parima, et kõik liitujad saaksid vastused 2019 a. juuni lõpuks (üldtingimustes oleme küll teavitamiseks varunud pikema aja). Tagatisraha nendel juhtudel tagastatakse Liitujale.
Kas ja millised kulud tekivad veel selleks, et liituja saaks internetti kasutama hakata? Klient peab sõlmima teenuslepingu sideteenuse osutajaga, kes pakub internetiteenust. Elektrilevi internetiteenust ei osuta – küll aga teeme kokkulepped operaatoritega ja pakume kliendile valiku operaatoritest. Võrgu väljaehitamisel ei teki liitujale enam mingeid kulusid seoses võrguga. Selleks, et hakata kasutama teenuseid on tarvis sõlmida leping mõne sideettevõttega ja sideteenus eeldab ka sideseadmete olemasolu. See on aga konkreetse sideettevõtte ja kliendi vaheline kokkulepe mis tingimustel või kuidas seadmed saadakse. Tegemist tavapärase teenuse tellimisega sideettevõttelt.
Milliste sideoperaatorite teenuseid ehitatava võrgu kaudu kasutada saab? Millised on paketihinnad? Kui saadame kliendile info liitumisvõimalusest, siis teavitame ka sellest, millised teenuseosutajad teenuseid kohe pakkuma hakkavad. Edaspidi võib neid muidugi veel lisanduda. Hinnakirja kujundab iga operaator ise. Täna pole veel lõplikult teada, millised sideettevõtted tulevad Internet Koju võrgus teenust pakkuma. Lepingu läbirääkimised on käimas STV, Telia, Elevi ja Levikomiga. Huvi on üles näidanud ka Elisa ja Kernel. Me tagame, et võrgus hakkavad teenust pakkuma Hindade osas saame lubada, et need ei saa olema kõrgemad kui sideettevõtete kodulehel toodud ametlik hinnakiri. Soovitame tutvuda erinevate sideettevõtete hindadega nende kodulehtedel. Kindlasti tuleks jälgida, et tegemist on valguskaabli võrgus pakutavate teenuste hinnaga.vähemalt 3 sideettevõtet, kelle teenuste hulgast saab iga klient ise endale sobivad valida. Konkreetsemad operaatorid selguvad ilmselt märtsi kuu jooksul – sellest teavitame kindlasti ka oma kodulehel.
Millise kiirusega internetti kasutada saab? Kiirus sõltub teie poolt valitud operaatori teenusest ja seadmetest. Elektrilevi ehitab võrgu, mis loob teenusepakkujatele võimaluse pakkuda vähemalt 1 Gbit/s kiirust. Kiirus ei ole meie poolt piiratud (ei alumist ega ülemist piiri). See sõltub teenusest, mida klient sideettevõtte käest tellib. Ülemine piir, mida sideettevõtted erakliendile pakuvad on enamasti allalaadimiskiirusega 1 Gbps (ehk 1000 Mbps). Kui kiirused tulevikus  suurenema peaksid, on valguskaabli võrk selleks valmis ja klient mingeid kulutusi võrgu arendamise peale ei pea tegema.
Mis saab siis, kui liituja ei hakka ehitatava võrgu kaudu sideteenuseid kasutama? Kas rakendatakse lisatasusid? Elektrilevi ei küsi lisatasusid. Kui liituja ei tarbi ühe aasta jooksul järjest ühegi sideettevõtte teenust, on ASVl õigus kaabel võrgust laht ühendada. Mingit püsitasu kaabli mitte kasutamise eest ei rakendata (algselt oli püsitasu küll ette nähtud, kuid oleme sellest loobunud).
Kust leian lisainfot? Kõige operatiivsemalt saab infot aadressil www.elektrilevi.ee/kiireinternet. Leht täieneb oluliselt, kui ehitustegevus pihta hakkab. Kodulehelt www.internetkoju.ee
Muu oluline info Elektrilevi võrgu tähtsaim tugevus on operaatorineutraalsus – meie võrgus saavad võrdsetel tingimustel teenust osutada kõik sideoperaatorid. See toob turule konkurentsi ja eeldatavalt ka parima hinna – klientidele jääb pidev valikuvabadus, milliselt pakkujalt ta teenust ostab. Täna Internet Koju projekti raames pakutavad liitumistingimused on tarbijale väga soodsad – 153 EUR suuruse kogukulu eest saadakse toode, mida eriprojektina ise tellides peaks välja käima mitutuhat eurot (üksikute majade ühendamise kohta tehtavad ehituse hinnapakkumised on ASV kogemusele tuginedes tavapäraselt vahemikus 3000 – 10 000 EUR – olenevalt asukohast). Tulevikus on kiire ja stabiilne internet sama tähtis kui täna elekter ja ASV soovitab mitte mööda lasta võimalust saada majja internetikaabel soodsa hinnaga.Kui inimene liitub Internet Koju projektiga, siis on vähemalt kindel, et tema aadressiga tegeletakse ja isegi kui ASV ei kaasa konkreetset aadressi lõpuks ikkagi 2019 – 2021 valguskaabli projekti ning tagastab liitujale liitumistasu, siis on see aadress ASVle ikkagi teada ja üritame leida lahendusi, et antud aadressile kiire ja stabiilne internetiühendus viia.

Võru riigimaja (endine Maavalitsus) kell 08:00 – 10:00

Põlva riigimaja (endine Maavalitsus) kell 8:00 – 10:00

Mikitamäe teenuspunkt kell 11:00 – 13:00

Räpina Loomemaja kell 14.00 – 16.00

Setomaa vallavalitsus kell 8.15 – 10.15

Orava raamatukogu kell 11:00 – 13:00

Meremäe teenuspunkt kell 14:00 – 16:00

Misso teenuspunkt kell 11:00 – 13:00

Vastseliina kultuurimaja kell 14:00 – 16:00

Järgmise nimekirja koostamine toimub tavapäraselt aprillis-mais. Nimekiri kinnitatakse augustis 2019.

Viisade vormistamise ja nimekirjadesse kandmise tingimused ning protseduurid on veidi muutunud. See tähendab konsuli nõutavate täiendavate viisa eesmärki tõendavate dokumentide olemasolu. Kultuurikollektiivid peavad lisaks esitama juhendaja allkirjastatud KÕIKIDE liikmete värske nimestiku. Hauaplatside tõendi alusel viisataotlejad peavad olema valmis täiendavate dokumentide esitamiseks lähisuguluse tõendamiseks. Kultuuri- ja omavalitsuste gruppide nimekirja kandmise avaldused tuleb esitada uue, palju põhjalikuma tabeli alusel (põhja saab viisakoordinaatori käest), kuhu tuleb lisada ka planeeritavate ürituste külastamise kava.

Enne viisa vormistustaotluse esitamist tuleb uuendusena maksta Vene Viisakeskuse teenustasu jaoks 11 eurot inimese kohta (pangaülekanne Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus arvelduskontole EE561010220275773220, selgituses ära tuua – kelle eest makstud). Eelnevalt palun kontrollida viisakoordinaatorilt kinnitatud nimekirjas kirjasolekut!

Lisainfo: Andy Karjus, Kagu-Eesti viisakoordinaator, andy.karjus@vorumaa.ee, mob +372 511 0611

SA Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja taotlusvooru Võru maakonna aineolümpiaadide, -võistluste ja õpilasürituste, õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuse ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate täiendkoolituse vahendite taotlemiseks.

Toetatavad tegevused:

Tegevused peavad lähtuma riiklikest õppekavadest, „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ aluseks võetud muutuva õpikäsituse põhimõtetest ning toetama  kaasava hariduse, koostöö ning ainetevahelise lõimigu elluviimist.

Toetust saab taotleda:

Toetust ei saa taotleda eraisikud.

Taotlused tuleb esitada hiljemalt 31.jaanuar 2019 elektroonselt ja digitaalselt allkirjastatult e-kirja aadressile tiia.allas@vorumaa.ee  (SA Võrumaa Arenduskeskus haridusspetsialist).

Toetuse taotlemiseks kehtestatud kord, taotlus- ning aruandevormid.

Küsimuste korral aitab Teid haridusspetsialist Tiia Allas;  tel5348 4969; e-post tiia.allas@vorumaa.ee

Jõulude ja aastavahetuse perioodil töötame järgmiselt:

21. dets suletud (arenduskeskuse aasta kokkuvõtte seminar)
24.-26. dets suletud (jõulupühad)
27.-28. dets avatud
31. dets – 1. jaanuar suletud (aastavahetus)

SA Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu koosolek toimub 14. dets kell 8.30 Võru linnavolikogu saalis.

Päevakorra projekt:

  1. Ametnike välitöönädalast Kagu-Eestis (Eveli Kuklane, Rahandusministeeriumi Võru talituse KOV nõunik);
  2. MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused liikmeks astumine (Tiit Toots, SA Võrumaa Arendusekskus juhatuse liige ja Andres Huul, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused tegevjuht);
  3. Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste koolituste sihtfinantseerimise korra kinnitamine (Tiit Toots, juhatuse liige ja
    Tiia Allas, haridusspetsialist);
  4. Arenduskeskuse 2019 aasta eelarve I lugemine (Tiit Toots, juhatuse liige ja Margita Kipasto, raamatupidaja);
  5. Arenduskeskuse 2019 aasta tegevuskava I lugemine (Tiit Toots, juhatuse liige);
  6. Heaolu valdkonna maakondlikud tegevused (Tiit Toots, juhatuse liige ja Kadri Kangro, projektijuht);
  7. Arenduskeskuse struktuuri kinnitamine (Tiit Toots, juhatuse liige);
  8. Tervisespordikeskuste arutelu (Tervisespordikeskuste arutelu;
  9. Nõukogu liikmete informatsioon;
  10. Arenduskeskuse informatsioon: (Tiit Toots, juhatuse liige)
    1. Maakonna teenetemärgid;
    2. Arenduskeskuse poolt antavate tunnustuste ülevaade;
    3. Nõukogu koosolekute toimumiste kava 2019 aastal;
    4. Järgmise nõukogu koosoleku kuupäev ja kellaaeg.

Otsime oma meeskonda teotahtelist kolleegi, kes aitab meil korraldada heaolu valdkonna maakondlikku koostööd.

Kandidaadile esitatavad nõuded:

  • iseseisvus ja algatusvõime, tegutsemistahe, väga hea suhtlemisoskus, organisaator, kohusetundlikkus, süsteemsus, korrektsus, abivalmidus, hea stressitaluvus, meeskonnatööoskus;
  • kõrgharidus;
  • soovitavalt 2-aastane eelnev töökogemus;
  • eesti keele oskus kõrgtasemel, vähemalt ühe võõrkeele oskus kesktasemel erialase sõnavara valdamisega;
  • teksti- ja tabelitöötlusprogrammide kasutamise oskus, tööks vajalike andmekogude sh dokumendihaldussüsteemi kasutamise oskus.

Omalt poolt pakume:

  • põnevat ja eneseteostust pakkuvat tööd;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • kaasaegseid töötingimusi.

Kandidaadil palume esitada hiljemalt 2. detsembril aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee  järgmised dokumendid:

  • motivatsioonikiri;
  • elulookirjeldus;
  • haridust ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad.

Lisainfo:

Tooulesannete kirjeldus

Töökoha aadress Jüri 12, Võru
Tööle asumise aeg jaanuar 2019
Töölepingu tüüp tähtajaline, lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja naasmiseni
Kontaktisik juhatuse liige Tiit Toots, tel 514 5985

 

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool kutsub kokku õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja noored, et üheskoos arutleda tuleviku hariduse üle. Tänavune haridusfestival toimub 18. oktoobril Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Tulevikuhariduse võtmeküsimuseks on see, kuidas tuua rohkem põnevamat ja kaasavamat õppimise metoodikat koolidesse ja lasteaedadesse.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt tõdeb, et oluline on, et õpetajad keskenduksid tunnis lisaks enda ainele ka õpilastes teiste oluliste pädevuste arendamisele. Ta toob välja, et enam ei saa õpetada vanaviisi ning tuleb leida uusi mooduseid, et arendada noortes just neid oskuseid, mida nad vajavad tulevikuks. Sööt lisab: „Maailm muutub ja sellega peab kaasas käima ka haridussüsteem. Tänavusel haridusfestivalil korraldame õpetajatele ja koolijuhtidele just selliseid töötubasid, millega julgustada ja õpetada neid kasutama ettevõtliku õppe metoodikaid enda ainetundides.“

Koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu & Tegu pakutakse osalejatele harivaid töötubasid, mis aitavad paremini mõista ettevõtlikkuse toetamise võimalusi koolitunnis, jagada oma edulugusid ning tutvuda teiste omadega üle-eestilise edulugude konkursi „Õppimine on põnev!“ raames.

Haridusfestival on haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” algatusel aastal 2007 sündinud üritus koolijuhtidele, õpetajatele ja õpilastele. Haridusfestivali korraldab Ida-Viru Ettevõtluskeskus koos teiste maakondlike arenduskeskustega. Haridusfestivali korraldamist toetab Haridus- Ja Teadusministeerium Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist läbi ettevõtlusõppe programmi Edu&Tegu.

Lisainfo:
Kristi Krilovs
Ettevõtlik kool koordinaator
kristi.krilovs@ivek.ee
+372 501 2901
Haridusfestivali päevakava

Arenduskeksuse nõukogu koosolek toimub kolmapäeval, 17. oktoobril 2018 Ruusmäel.

Koosoleku päevakord:

  1. Võru maakonna arengustrateegia 2035+ tutvustamine
  2. Maakondliku sotsiaalvaldkonna arendustegevuse ülesande täitmine
  3. Tervisespordikeskuste arutelu.
  4. Projektitaotluse „Võru maakonna ühise koostöö arendamine“ esitamine
  5. Harjumaa Omavalitsuste Liidu projektis „Regionaalvaldkonna edasise arengu analüüs“ osalemine
  6. XXVII  laulupeo ja XX tantsupeo “Minu arm” ettevalmistamine ja läbiviimine Võru maakonnas
  7. XXVII laulu- ja XX tantsupeo Võru maakonna komisjoni moodustamine
  8. Noorsootöö valdkonna tunnustamise korra kinnitamine
  9. „Vunki Mano“ loometalgute kokkuvõte
  10. Äriideede konkursi „Ajujaht“ toetamine
  11. INFORMATSIOON:
    1. Maakondliku ühise olmejäätmete veo hanke läbiviimine
    2. Audiitori määramine SA Võrumaa Arenduskeskuse 2018 majandusaasta auditeerimiseks
    3. 2019. aasta turismimessidel osalemine
    4. Eelarve toetuste ülevaade
    5. Järgmise nõukogu koosoleku kuupäev ja kellaaeg

SA Võrumaa Arenduskeskus korraldab 17. septembril algusega kell 16:00 Jüri tn 12 teise korruse saalis sügiseste toetusvoorude infopäeva.

Avatud on toetusvoorud:

Palun registreeri oma osalemine hiljemalt 14. septembril aadressil http://bit.ly/kopsygis2018

Kavas:
15.45 -16.00 Kogunemine, tervituskohv
16.00-16.30 KOP programmi tutvustus (Aigi Young, KOP programmi menetleja maakonnas)
16.30-17.00 Kogukondliku turvalisuse taotlusvooru tutvustus (Riina Savisaar, toetusvooru menetleja maakonnas)
17.00-17.30 Heaolu parandavate, kestlike ja tõenduspõhiste algatuste projektitaotlusvooru tutvustus (Riina Savisaar, toetusvooru menetleja maakonnas; Maali Käbin, Tervise Arengu Instituut – kestlikud tõenduspõhised algatused)
17.30-18.00 SA Võrumaa Arenduskeksuse eelarvetoetuse ning kodanikuühenduste konsultandi lühitutvustus (ettekandjad Kaido Palu, arenduskeskuse tegevjuht; Katrin Volman, MTÜde konsultant)

Taotluste esitamist nõustab kodanikuühenduste konsultant Katrin Volmann, katrin.volman@vorumaa.ee, 525 1750

SA Võrumaa Arenduskeskuse eelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. oktoober 2018. Kui varasemalt esitati taotlus omavalitsuste liidule, siis käesolevast aastast korraldab toetuse andmist arenduskeskus.

Toetuse eesmärk on Võru maakonna arengu ja konkurentsivõime tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu. Toetust saab taotleda projektide elluviimiseks sh kaasfinantseerimiseks ning tegevustoetuseks.

Taotlejaks võivad olla:

Taotleja tegevuskoht peab olema Võru maakonnas ja kavandatavad tegevused peavad vastama tema põhikirjalisele tegevusele. Taotlejal peab olema taotluses sisalduva projekti tegevuste ellu viimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele, olema vastavuses Võru maakonna arengustrateegiaga ja ei tohi olla vastuolus kohalike omavalitsuste arengukavadega.

Toetuse kord ning taotlus- ja aruandevormid on kättesaadavad aadressil: www.vorumaa.ee/toetamine-eelarvest

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:
Kaido Palu
Tegevjuht
5855 0202
kaido.palu@vorumaa.ee

SA Võrumaa Arenduskeskus kuulutab välja Võru maakonna heaolu toetavate tegevuste toetusvooru.

Toetusvooru eesmärk on toetada uuenduslikke, jätkusuutlikke ning pika mõjuga tervisedenduslikke tegevusi. Projekt peab toetama Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 ning Heaolu arengukava 2016-2023 eesmärkide saavutamist Võrumaal. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud elanikkonna kehalise aktiivsuse kasvule, tasakaalustatumale toitumisele, riskikäitumise vähendamisele, sotsiaalse sidususe suurendamisele ja tervisliku ebavõrdsuse vähendamisele.

Taotlejaks saavad olla:

Taotlejaks ei saa olla:

Taotlus- ja aruandevormid ning lisainfo on aadressil: www.vorumaa.ee/projektitoetus-heaolu.
Toetuse maksimaalne summa on 4 000 eurot.
Tegevuste elluviimise periood on kuni 6 kuud peale toetusvooru sulgemist.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2018 (hilisemad taotlused on automaatselt mitteabikõlblikud). Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult aadressil arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo:

Riina Savisaar, rahvatervise ja turvalisuse spetsialist
e-mail: riina.savisaar@vorumaa.ee, tel: +372 5309 1046.

2018.–2020. aasta maakondlike toetusvoorude eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna loomiseks võrgustunud, kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine, elanikkonnakaitse ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegudele.

Kogukondliku turvalisuse toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

Taotlejaks võivad olla:

Toetuse piirsumma on 3 500 eurot.

Taotlusvoor avatakse 1. septembril 2018 (info aadressil www.vorumaa.ee/projektitoetus-turvalisus).
Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2018 (hilisemad taotlused hindamisele ei kuulu). Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult arenduskeskus@vorumaa.ee.

Lisainfo: Riina Savisaar, rahvatervise ja turvalisuse spetsialist,
e-post: riina.savisaar@vorumaa.ee, tel +372 5309 1046.

30.-31. augustil 2018 on Kagu-Eesti omavalitsuste kutsel külastamas Võru, Põlva ja Valga maakonda 23 kõrgemat riigiametnikku ja partnerit, kes juhivad heaolu, majanduse ja regionaalarengu valdkondi.

Kõigis Eesti maakondades on käsil uute arengustrateegiate koostamine perspektiiviga 2035+. Kagu-Eesti omavalitsuste poolt ellu kutsutud koostööreisi eesmärk on leida lahendused, kuidas paremini siduda riiklikke valdkondlikke strateegiaid ja tegevuskavasid ning Kagu-Eesti maakondade arengukavasid, et tõhusamalt saavutada regionaalarengu eesmärke.

Kohtumise oodatava tulemusena lisatakse Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiatesse tegevused, mis toetavad riiklikke arengueesmärke ning riiklike arendustegevuste kavandamisel arvestatakse Kagu-Eesti piirkonna eripära ja võimalustega.

Koostööreisil külastatakse majandusvaldkonna külalistega objekte, mis iseloomustavad Kagu-Eesti omapära ja loomulikke arengusuundasid (Põlva Gümnaasium, Acino Estonia, Koidula piirijaam, Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus, Taara militaarlinnak, Toftan, Sangaste piirkond jt). Samuti toimub 30. augustil Lõuna-Eesti haiglas heaolu valdkonna külaliste ja kohalike omavalitsuste juhtide seminar, kus räägitakse läbi Kagu-Eesti piirkonna strateegilised eesmärgid sotsiaal- ja tervise valdkonnas.

 

Reedel, 31. augustil toimub seminar Valga Kutseõppekeskuses, kus põhiteemaks on Kagu-Eesti ühised tegevused järgmisel strateegiaperioodil ning riigi võimalused kaasa aidata ühiste suundade arengule. Kell 10.05–12.15 toimuvale seminarile on oodatud osalema ka ajakirjanikud. Oma osalemissoovist palume eelnevalt teatada hiljemalt 30. augusti õhtuks Põlvamaa Arenduskeskuse kommunikatsiooni ja hariduskoostöö koordinaator Kertu Annile tel 5887 6870 või e-postil kertu.anni@polvamaa.ee.

Kahepäevane riigiametnike visiit Kagu-Eestisse saab teoks Põlvamaa Omavalitsuste Liidu, Põlvamaa Arenduskeskuse, Võrumaa Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Rahandusministeeriumi koostöös.

Lisainfo:
Eveli Kuklane
kohalike omavalitsuste nõunik
Rahandusministeerium
Tel: 5554 2088
E-post: eveli.kuklane@fin.ee

SA Võrumaa Arenduskeskus nõukogu koosolek toimub kolmapäeval, 20. juunil algusega kell 9 Setomaa vallas.

Päevakord

1 Info andmekaitse reformi rakendamisest Võru maakonna omavalitsustes ning rahvastikuregistri seaduse muudatuse jõustumise mõjudest omavalitsustele Eveli Kuklane
Rahandusministeeriumi Võru
talituse KOV nõunik
2 Ülevaade Võru Maakonna arengustrateegia 2035+ koostamise protsessist Tiit Toots
Juhatuse liige
Aivar Nigol
Arendusnõunik
3 Võru maakonna aasta ettevõtjate aunimetuste andmise statuudi kinnitamine Tiit Toots
Juhatuse liige
4 Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia statuudi kinnitamine Tiit Toots
Juhatuse liige
5 Võru maakonna tegusate kodanike ja ühenduste tunnustamise statuudi kinnitamine Tiit Toots
Juhatuse liige
6 SA Võrumaa Arenduskeskuse eelarvest toetuste eraldamise korra arutelu Tiit Toots
Juhatuse liige
Kaido Palu
Tegevjuht
7 Itaalia koostöölepingu arutelu Tiit Toots
Juhatuse liige
8 Lõuna-Eesti Turismiklastri moodustamise esimese kohtumise ülevaade Tiit Toots
Juhatuse liige
Kadri Moppel
Turismikoordinaator
9 Töös olevate turismiprojektide ülevaade ning tulevaste  projektide arutelu Kadri Moppel
Turismikoordinaator
10 Kubija laululava ühised tegevused Tiit Toots
Juhatuse liige
11 INFORMATSIOONID:
1. Ülevaade Kagu-Eesti programmi kohtumistest
2. Arenduskeskuse sisekoolitused 24. ja 29. august;
3. Panustamine loometalgute auhinnafondi;
4. Riigiametnike visiit Kagu-Eestisse 30. – 31. august;
5. Turvalisuse nõukogu koosseisu laiendamine;
6. Järgmise nõukogu koosoleku kuupäev ja kellaaeg.
Tiit Toots
Juhatuse liige
12 Ringkäik Värska Sanatooriumis Vello Saar

Lisainfo: Tiit Toots, juhatuse liige / tiit.toots@vorumaa.ee / 514 5985

Maaeluministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasusutus (EAS) ja SA Võrumaa Arenduskeskus annavad teada, et Setomaa arenguprogrammi 2018. a taotlusvoor on avatud 15. – 28.06.2018.

Programmi eesmärk on toetada projekte Setomaa arengueelduste tugevdamiseks ja paremaks kasutamiseks.

Programmi raames saavad taotlejad olla Setomaa vald ning programmi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühendused ja sihtasutused.

Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest.

Programmidokumendid:

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele:

Lisainfo:

Neljapäeval, 3. mail 2018 kell 9 toimub Navi seltsimajas SA Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu koosolek.

Päevakord:

  1. Ülevaade Jaagumäe talu ja Navi külaseltsi tegevustest
  2. Võru maakonnaplaneering 2030+ tegevuskava arutelu
  3. SA Võrumaa Arenduskeskuse 2017. majandusaasta aruande kinnitamine
  4. Ülevaade arenduskeskuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist
  5. Ülevaade Võru Maakonna arengustrateegia 2035+ koostamise protsessist (arengustrateegia dokumentidega saate tutvuda: https://vorumaa.ee/arengustrateegia/)
  6. Maakondlike väliskoostöölepingute arutelu
  7. Võru maakonna noorsootöö nõukoja moodustamine
  8. MTÜ Võrumaa Turismiliit liikmeks astumine
  9. Koostööst Lõuna-Eesti turismivaldkonnas
  10. Ülevaade Kubija laululava ühistest tegevustest
  11. Informatsioon, sh pendelrändajate ja kaugtööhuviliste küsitluse kokkuvõte

Lisainfo: Tiit Toots, juhatuse liige / tiit.toots@vorumaa.ee / 514 5985

Reedel, 4. mail 2018 kell 9 toimub Jüri tn 12 II korruse saalis Võrumaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek.

Päevakord:

Üldkoosoleku kutse dokumendiregistris

Lisainfo: Tiit Toots, juhatuse esimees / tiit.toots@vorumaa.ee / 514 5985